LUUKALAD Selleks, et kala vees silma ei torkaks, on tal kaitsevärvus. Enamus kalu on seljapoolt tumedad, et sulanduda värvuselt taimestikuga, ning kõhupoolelt heledamad, et sobituda põhja värvusega Avavees elavad kalad (viidikas, siig, rääbis) on enamasti heledamad, sinakasrohelise tooniga. Põhja lähedal elavad kalad (luts, angerjas, säga) on aga mustjaspruunides toonides, sest seal on hämar. Kalad jaotatakse lepis- ja röövkaladeks toidu alusel. Lepiskalad (särg, latikas) toituvad taimedest või väikestest selgrootutest, osa jäävadki selle toidu juurde, mida söödi vastsetena. Röövkalad(ahven, koha) hakkavad jahtima teisi, endast väiksemaid kalu. Mida rohkem kala toitu sööb, seda kiiremini ta kasvab. Kala kes sööb vähe, võib olla kõigest cm pikkune, kes toitub palju, võib olla mitme meetrine. KALAD VAJAVAD KAITSET Kalad saavad elada ainult puhtaveelistes veekogudes. Väiksemgi muutus vee koostises halvendab kalade elu. See tõttu on ol...
1. Sissejuhatus Kalad jagunevad kolme rühma luukalad, sõõrsuud ja kõhrkalad. Selles jutus käsitleme lähemalt luukalu ning kõhrkalu. Luukalad on soomustega veeloomad, kes on painduva ja voolujoonelise kehaga. Nad on kõigusoojased. Hingamiseks on neil lõpused. Maailmas elab 25 000 luukalaliiki, kellest 73 liiki elavad Eesti vetes. Luukalad elavad tiikides, jõgedes, järvedes, ookeanides ja meredes. (Bioloogia põhikoolile I) 2. LUUKALAD (OSTEICHTHYES) 2.1 Luukalade välisehitus Luukalade keha on voolujooneliline, paindlik ning kohastunud vee-eluga. Keha on enamustel luukaladel enam-vähem torpeedo kujuline. Paljude põhjakalde keha on selja-kõhu suunas lamendunud, keha laius on on suurem kõrgusest ja silmad on suunatud üles. Peaaegu kõigil kaladel on selg tumedama värvusega kui küljed, keha kõige heledam osa on aga kõht. Väikeses sügavuses põhja lähedale hoiduvate kalade värvus on aga väga mitmekesine, mida nimetatakse ka kaitsevärvuseks
PERM JH AJASTU ● Fanerosoikum ● Perm kuulub Paleosoikumisse ehk Vanaaegkonda. ● 292 mln a tagasi. ELU ● Elu oli üle läinud maismaale. ● Paljasseemnetaimede osatähtsus oli suur. ● Selgroogsete hulgas olid ülekaalus kahepaiksed. ● Luukalade mitmekesisus oli suurem. REKONSTRUKTSIOON VARA-PERMI ELUSTIKUST ● Dimetrodon ähvardab kahepaikset. Näha on ka varased putukad. REKONSTRUKTSIOON HILIS-PERMIST ● Rekonstruktsioon Hilis-Permi elustikust terapsiididega, kes on oletuslikult karvaga kaetud. (Kesk-Permi ajastul arenes roomajatest välja
kokku umbes 20 tuhat liiki, neist Eestis 75 liiki. Kalad elavad vees. Kalalaadsed loomad jaotatakse kolme rühma: sõõrsuud, kõhrkalad ja luukalad. Enamik kalu kuulub luukalade hulka. Lisaks liigitatakse kalu veel toitumise järgi, vastavalt lepiskalad ja röövkalad. Kalu liigitatakse ka elukoha järgi: mageveekalad, merekalad ja siirdekalad. (Keda nimetataks kaladeks?) 3 Sõõrsuud Sõõrsuud (Cyclostomata) moodustavad kõhr- ja luukalade kõrval omaette klassi. Nad kuuluvad keelikloomade hõimkonda. Nad on maduja kehaga veeloomad. Sõõrsuud elavad nii mereliste kui ka magedaveeliste veekogude põhjas poolparasiitset elu. Kuigi varasemalt on sõõrsuid peetud luukalade klassi osaks on neil luukaladega võrreldes mitmeid erinevusi. Sõõrsuud on lõuatud. Neil puuduvad paarilised uimed, luulised hambad, soomused, paariline ninaava ja paariline ninaõõs. Ehitus
189. Inimesele on ohtlikud järgmised hailiste liigid: tiigerhai, hiidvasarhai, mõrtsukhai, liivhai, vasarhai 190.Ogarail on sabal üksik terav mürgiastel vale 191. Inimesele on ohtlikud järgmised railiste liigid: harilik astelrai ehk merikass; harilik elektrirai; (astelrailased, jõerailased ja elektrirailased) 192. Missuguse täispease liha on hinnatud inimtoiduna G Callorhynchus kõblasnina 193. Kõige liigirikkam selgroogsete klass on: luukalad 194. Luukalade skelett on täielikult luustunud: vale 195. Luukaladel puudub ujupõis vale 196. Luukalade südames on venoosne veri 197. Paljudel luukaladel esinevad poised. Need on maitsmis- ja kompimiselundid 198. Võrreldes kõhrkaladega on luukalade aju palju täiuslikum vale 199. Luukalade hulgas esineb mõnedel liikidel lõimetishoole (järglaste kaitsmine) õige 200. Kõige suurem tuurlane on Huso huso beluuga 201. Kõige pikema elueaga tuurlased on Huso huso 100a. beluuga 202
Angerjas (Anguilla anguilla) Angerjas on tuntud ka rahvapärase nimega Ualan. Angerjat tunneb arvatavasti küll igaüks. Kes ei ole seda libedat, madujat kala juhtunud käes hoidma, on tõenäoliselt vähemalt tema hõrku liha delikatessina proovinud. Angerjas kuulub sõõrsuude hulka. (Sõõrsuud moodustavad omaette klassi luukalade ja kõhrkalade kõrval). Ta on maduja kehaga ja poolparasiitne eluviisiga. Ta sarnaneb veidi luukaladega, kuid tal puuduvad soomused, lõuad ja tüüpiline suu. Suu asemel on tal suulehter. Suulehtri serval ja keelel asuvad arvukad hambad. Nende abiga raspeldab ta lihatükikesi elusatelt kaladelt või laipadelt. Emased kalad kasvavad Eestis kuni 110 cm pikkuseks ja isased kuni 50 cm. Kehamass sõltub soost ja vanusest. 10...11 aastaga kasvavad emased umbes
250 Juura Õistaimed Hiidroomajad- 205 dinosauruselised, linnud Kriit Õistaimede kiire areng Hiidroomajate 142 väljasuremine UUSAEGKOND Paleogeen Õistaimede levimine ja Pärisimetajate, lindude, 65,5 mitmekesistumine luukalade ja putukate mitmekesistumine Neogeen Õistaimed Hominiidide 23,8 lahknemine teistest primaatidest Kaverternaar Õistaimed Inimühiskonna 1,8 kujunemine
Esimesed luukalad. KARBON Sõnajalgtaimede õitseaeg. Seemnesõnajalgtaimede ilmumine. Kahepaiksete õitseaeg. Esimeste roomajate tekkimine. Lendavate putukate, ämblikkude, skorpionide ilmumine. PERM Paljasseemnetaimed (seemnesõnajalad, kordaiidid, okaspuud, hõlmikpuud, palmlehikud). Loomahambuliste roomajate tekkimine. KESKAEGKOND TRIIAS Esimesed imetajad. JUURA Ürglinnu ilmumine. KRIIT Kõrgemate imetajate ja tõeliste lindude ilmumine. Luukalade domineerimine. Ilmuvad katteseemnetaimed. UUSAEGKOND NEOGEEN Sabaga leemurite, kannaliste ja hiljem parapiteekuste ja drüopiteekuste ilmumine. ANTROPOGEEN Inimese ilmumine. Kasutatud materjal: Loomade elu. Valgus, 1981. http://lemill.net/content/webpages/eluarengmaalevolutsiooniajajoon/view http://www.slideshare.net/chryssy/eluarengmaal http://www.google.ee/images Üldbioloogia. Valgus, 1978.
Ihtüoloogia eksami küsimused Pilet 1 1. Traalpüügi üldiseloomustus Läänemerel 2. Eesti siiad 3. Suluspõielised ja avaspõielised kalad. Miks ujupõiega süvaveekalad on suluspõielised? 4. Luukalade vanad ja moodsad välistunnused Pilet 2 1. Kalade soomuste tüübid 2. Eesti rannikukalandus (üldiseloomustus) 3. Sõõrsuud 4. Osmoregulatsioon mere- ja magevee luukaladel Pilet 3 1. Kalade standard- ja täispikkus. Plastilised tunnused 2. Peipsi kalanduse üldiseloomustus 3. Eesti lõhe ja forell 4. Lõpuste ventileerimine(ventileeritus?). Kuidas on tagatud lõpuste töö, et kala saab veest 80-90% hapnikku? Pilet 4 1
KALAD LUUKALADE ÜLDISELOOMUSTUS ELUPAIK ……………………………………………………………………………. LIIKUMINE …………………………………………………………………………… KASVAMINE ………………………………………………………………………….. VÄLISEHITUS Kehakuju: voolujooneline, külgedelt …………… (avaveekaladel), ………. või ruljas (põhjakaladel) Värvus:……… (avaveekaladel), ………. (taimestikuvööndis elavatel), ……. (troopilistel kaladel) – kaitsevärvus: selg ………., kõht ………… Kehakatted: …………………………………………………….. Kehaosad: pea, kere, saba pea - 1paar silmi, 1 paar ninasõõrmeid, suu, lõpusekaaned kere - küljejoon, uimed (kõhuuimed, rinnauimed, seljauim, pärakuuim) saba – sabauim MEELED JA MEELEELUNDID: nägemine – …………………… kuulmine – ……………………. tasakaal - ……………………… haistmine – ……………………. maitsmine – …………………… kompimine – ………………….. vee liikumise taju – …………… KOHASTUMUSED ELUKS VEES • Voolujooneline kehakuju • Selg tume, kõht hele • Soomused ja lima • küljejoon • L...
Lopsakas taimestik: Karbon osjad, kollad, sõnajalad. Kivisöelademete tekkimine taimede mattumisel. Maismaa selgroogsete ja lühijalgsete, kahepaiksete ja roomajate mitmekesisus /kilpkonnad,sisalikud, dinosaurused, linnud. Eristus troopilise ja parasvöötme taimestik 299 Kliima kuivenemine. Paljasseemnetaimede /okaspuude,palmlehikute, hõlmikpuude Perm levik. Luukalade mitmekesisus. Maa ajaloo suurim massiline liikide väljasuremine: hävis üle 90% mereliste selgrootute rühmadest 251 Kliima oli kuiv ja kuum. Peamised maismaataimed on paljasseemnetaimed: okas-ja Triias hõlmikpuud, palmlehikud ja sõnajalad. Kasvas roomajate mitmekesisus. 199 Ülekaalus paljasseemnetaimed ja sõnajalgtaimed. Suurenes roomajate /rohusööjate Juura dinosauruste /mitmekesisus
Evolutsioon süsteemi pöördumatu areng, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks mutumist. . Evolutsioonivormid- füüsikaline evolutsioon(ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite ,tähtede,planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng), keemiline evolutsioon(aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke),bioloogiline evolutsioon(elu areng maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni,põhiprotsess-kohastumine . liigistumine,organiseerutse muutumine),sotsiaalne evolutsioon(inimühiskonnaareng). Georg Cuvier- eri maakihtides on erinevate loomade kivistised.Seega on olnud mingi suur katastroof.Jean Baptiste de Lamarck(lamarkism)-elu tekkis ja tekib Maal isetärkamise teel ja see on pidevas ,kuigi aeglass arengus. Pasteur-baktereid tekivad olemasolevatest bakteritest.Palentoloogia-teadus varem elanud organismiedst . Kõige ...
(440-417 mln a) Devon Kasvas kalada mitmekesisus ja toimus nende laialdane levik. Kaladest evolutsioneerusid nelijalgsed, kes asustasid maismaa. (417-354 mln a) Karbon Taimestik oli lopsakas. Taimede mattumisel tekkisid kivisöelademed. Poolustel leidis aset mandrijäätumine. Kiiresti kasvas maismaaselgroogsete ja lülijalgsete mitmekesisus. Osal putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid roomajad. (354-292 mln a) Perm Kasvas paljasseemnetaimede osatähtsus. Kasvas luukalade mitmekesisus. Tekkis Pangea hiidmanner. Ajastu lõpul leidis aset Maa ajaloo suurim massiline väljasuremine, hävis 90% mereliste selgrootute rühmadest. (292-250 mln a) (Keskaegkond) Triias Maismaataimede hulgas olid valdavad paljasseemnetaimed, okas- ja hõlmikpuud, palmlehikud ning sõnajalad. Roomajate mitmekesisus kasvas: ilmusid kala- ja tiibsisalikud ning dinosaurused. Väiksed imetajad. (250-205mln a) Juura Suurenes roomajate mitmekesisus
veest välja. Sõnajalad, selgroogsed organismid hakkasid jõudma maismaale, mere selgrootud(teod, karbid), iseloomulik hulkraksed, putukad. *KARBONI AJASTU (354 kuni 282 miljonit aastat tagasi) Eesti alad olid veest väljas kuid ekvaatori lähedal, putukad hakkasid lendama, maakera kandsid sood- *PERMI AJASTU (292-250 miljonit aastat tagasi) Toimus tohutult paljude liikude massiline väljasuremine, eurameerika mandrid ühinesid-pangeamandriks, luukalade kiire arenemisaeg, periood kus tekkisid ja said oma kasvule loa just paljasseemetaimed EHK okaspuud *Keskaeg ehk MESOSOIKU (kolm eraldi ajastut)(250-205 miljonit aastat tagasi) esimene ajastu TRIIAS. Hiigelsuur manner hakkas lagunema kaheks suureks mandriks. Iseloomulik on kuiv kliima, vähe liike, uusi liike tekkis vähe, ilmusid taimtoidulised dinosaurused ja hiidsisalikud, arenesid edasi luukalad meredes. *JUURA AJASTU (205-142 miljonit aastat tagasi) manner lõplikult lõhestunud,
prussakalised Karbon Osjad, kollad, sõnajalad Esimesed paljasseemnetaimed Karbon Sookoll: Tullimonstrum gregarium Perm 299 251 mln a.t. Kliima muutumine kuivaks kontinentaalseks Perm Kuiv kliima soosis paljasseemnetaimi Palmlehikud Hõlmikpuud Ilmusid okaspuud Perm Karbid Käsijalgsed Peajalgsed Sammalloomad Luukalade areng Kuivad tingimused- 2paiksed, roomajad Perm Maa ajaloo ulatuslikum väljasuremine 96% mereliste selgrootute liikidest 50% sugukondadest Trilobiidid Enamik käsijalgseid Olemasolevate ökosüsteemide täielik hävinemine, uute ökosüsteemidega asendumine Triias 251 199 mln a.t. Kuiv ja kuum kliima, Pangea Triias Paljasseemnetaimed Karbid Okasnahksed
mattumisel Maismaa selgroogsete ja lühijalgsete, kahepaiksete ja roomajate mitmekesisus /kilpkonnad,sisalikud, dinosaurused, linnud Eristus troopilise ja parasvöötme taimestik Põhilised taimed olid hiidosjad, hiidkollad, sõnajalgtaimed seemnesõnajalad ja kordaiidid. Laamade kokkupõrgetel tekkisid Apalatsi ja Uurali mäestikud /Hertsüünia kurrutus/ Perm Kliima kuivenemine Paljasseemnetaimede /okaspuude,palmlehikute, hõlmikpuude levik Luukalade mitmekesisus Maa ajaloo suurim massiline liikide väljasuremine: hävis üle 90% mereliste selgrootute rühmadest Paljasseemnetaimede /okaspuude,palmlehikute, hõlmikpuude /levik Pangea hiidmandri tekkimine Keskaegkond ehk mesosoikum Triias Juura Kriit Triias Kliima oli kuiv ja kuum Peamised maismaataimed on paljasseemnetaimed: okas-ja hõlmikpuud, palmlehikud ja sõnajalad Kasvas roomajate mitmekesisus Hiidmanner Pangea sai lõpliku vormi,
II koha saavad ahven, haug, koger, kiisk, kilu, luts, meritint, räim, säinas, särg, tursk. Söögiks ei kasutata lepamaimu, mudamaimu, ogalikku, merinõela jt väga väikseid kalu. Keelatud on püüda harjust, säga, lõhi, meriforelli, tuura. Lapsed tohivad püüda ühe käsiõngega kaldalt. Spinninguga püügiks peab juba olema kalastuskaart või mõne kalandusseltsi luba. Kalade ehitus üldiselt SISEEHITUS 1 Luukalade toese peamine osa on selgroog, mis ulatub piki kogu keha peast sabauimeni. Eesosas on selgroog ühenduses koljuga. Toes on ka uimedel. Toese külge kinnituvad lihased (kõige tugevamad on selja- ja sabalihased). Pilt 1. Kala luustik ahvena näitel.
Kasvatatavate kalade bioloogia kordamisküsimused 1. Kalade süsteem ja evolutsioon, suursüstemaatilised (sõõrsuud, kõhrkalad, kõhrluused ja pärisluukalad, koaankalad). Näited neisse rühmadesse kuuluvatest kaladest, nende kehaehituse eripärad. Kalade väline, aga ka ökoliigiline, geneetiline jne mitmekesisus on äärmiselt suur. Evolutsiooniliselt on see üks rühm organisme, mille peal loodus proovis erinevaid arenguvariante, osa neist katsetustest on välja surnud ja neid teame vaid kivististena (kilp- ja rüükalad), osa on tänapäevani säilinud kurioossete haruldaste vormidena (latimeeria). Maailmas on kalu üle 20 000 liigi (võib-olla isegi üle 25 000), neist valdav osa elab troopikas mageveekalad Amasoonases, Indo-Hiinas, Aafrikas, merekalad koralliriffidel. Lisaks on olemas inimese poolt loodud vormid, näiteksakvaariumikalad vaadake värvikirevaid ja kummalise kehakujuga vorme mis neis on erinevad liigid, mis vaid sama liigi eri värv...
(sõnajalgtaimede ilmumine) (rüükalad ja kilpkalad) kahepaiksed. (Lõp. Ulatuslik väljasuremine) · Karbon 354-292 mln. (paljasseemnetaimede ilmumine) osjad, kollad, sõnajalad tänapäevased kivisöelademed. Esimesed roomajad, sauruste esivanemad. · Perm 292-250 mln. Ajastu lõpul leidis aset suurim väljasuremine 96% mereliste liikide selgrootute liikidest ja 50% sugukondadest. Keskaegkond e. mesosoikum. Meredes kasvas ammoniitide ja karpide, luukalade mitmekesisus, planktoni hulgas oli massiliselt lubivetikaid; suurenesid roomajate mõõtmed) · Triias 250-205 mln . · Juura 205-142 mln. (ühest dinosauruste harust evolutsioneerusid esimesed linnud; aegkonna lõpul hakkasid levima õistaimed; putukate mitmekesisus) · Kriit 142-65,5 mln. ( lõpus toimus suur väljasuremine, hävisid dinosaurused meteoriit) Uusaegkond e. Kainosoikum. Imetajate kiire evolutsioon: Ilmusid kiskjalised, kabalised,
arenenud nii, et seal leidus nisse väga mitmesuguse kohastumisviisiga loomadele. Millal asustasid organismid maismaa? Millised oli Umbes 3 miljardit aastat tagasi lülijalgsed. esimesed maismaa-asukad? Millised looma- ja taimerühmad olid iseloomulikud Meredes kasvas ammoniitide ja karpide ning ka Keskaegkonnale? luukalade mitmekesisus. Planktoni hulgas oli massiliselt lubivetikaid. Keskaegkonna jooksul suurenesid roomajate mõõtmed; see oli hiidsisalike, sealhulgas dinosauruste, tiib- ja kalasisalike valitsemisaeg. Imetajad, kes põlvnesid Permi ajastu
e. 2 põhjapoolkeral valitsemine kujunemine kainosoikum Neogeen Merede taandumine, Inimlaste ilmumine 25 mäetike teke, kliima jahenemine Paleogeen Mäestike teke, Õistaimede levimine Pärisimetajate, 65 merede pealetung. ja mitmekesistumine lindude, luukalade Kliima suhteliselt ja putukate pehme levimine ning mitmekesistumine Keskaegkond Kriidiajastu Mestike teke Õistaimede Esmased e. 136 ilmumine ja kiire emakooksed
Paleosoikumi lõpus domineerisid suured, arenenud roomajad ning ilmusid esimesed tänapäevased taimed (okaspuud). Paleosoikum lõppes suurima organismide väljasuremisega Maa ajaloos, mis toimus permi ja triiase ajastu piiril. 8. Elusa looduse areng mesosoikumis? Mesosoikum on aegkond, mis eksisteeris 250-65 mln aastat tagasi. Mesosoikum jaguneb triiaseks, juuraks ja kriidiks. Meredes kasvas ammoniitide ja karpide ning ka luukalade mitmekesisus, suurenesid roomajate mõõtmed. Oli hiidsisalike, dinosauruste valitsemisaeg. Imetajad eksisteerisid väikeste ööloomadena. Juura ajastul evolutsioneerusid ühest dinosauruste harust esimesed linnud. Hakkasid levima õistaimed ja sellega koos mitmekesistusid ka putukad. Kriidi ajastu lõpul toimus väljasuremine, mille käigus hävisid saurused ning paljud merelised loomarühmad. Seda on seostatud meteoriidikatastroofiga. 9. Elusa looduse areng kainosoikumis?
Eesti Mereakadeemia Merendusteaduskond Triin Engmann KALADE KEHAKUJU Juhendaja: A. Järvik Tallinn 2010 SISUKORD Eesti Mereakadeemia.................................................................................................................. 1 Merendusteaduskond.................................................................................................................. 1 Triin Engmann............................................................................................................................ 1 KALADE KEHAKUJU..............................................................................................................1 Juhendaja: A. Järvik....................................................................................................................1 SISUKORD.....................................
ja maimusid ning luues sellega suurtele kaladele soodsamad tingimused. Hiina karbid Hiina karpide all tuntakse mitut karpkalade sugukonda kuuluvat liiki, kes on looduslikult pärit Hiinast ning mida on introdutseeritud teistesse maailma riikidesse, et kasutada neid seal kalakasvatuses näiteks veetaimede või vetikate kasvu piiramiseks. Tuntuimateks liikideks on valgeamuur, pakslaup ja jämepea. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella) Valgeamuur on luukalade klassi, karpkalaliste seltsi, karpkalalaste sugukonda kuuluv liik ja on perekonna valgeamuurid (Ctenopharyngodon) ainus liik. Ta keha on väljavenitatud ja pea suhteliselt väike. Ninamik on väga lühike ja selle pikkus on võrdne või lühem silma läbimõõdust. Suu on valgeamuuril alaseisune. Värvuselt on valgeamuur roheka- või kollakashalli seljaga, küljed on tumekuldsed ja kõht helekuldne. Soomused on ääristatud tumeda randiga. Selja- ja sabauim on tumedad, kõik teised
soodsad tingimused. Metsad olid võimsad. 4-5 meetrised puud, sõnajalad. Puud olid soomustega kaetud polnud puukoort. Kui metsad surid, tekkis hulgaliselt turvast, mis tänapäeval on kivisüsi. Hiidmõõtmetes putukad. Kiili tiibade sirutus oli 70 cm. Ka meredes toimus kiire areng. · PERM 299-251 m.a.t. · Kliima muutus kontinentaalseks hiidmandri Pangea tekke tõttu, ulatuslikud kõrbealad · Paljasseemnetaimede osatähtsuse kasv · Kahepaiksete ja luukalade kiire areng · Pelükosauruste ja imetajataoliste roomajate teke · Ajastu lõpul suurim massväljasuremine. Rohkem kui 90% mereelustiku liikidest kadus või taandus. Jäädavalt kadusid trilobiidid, tabulaadid ja rugoosid. Selleks perioodiks oli kujunenud GONDWANA. Kõik mandrid koos. Mereline areng oli suur. Haid domineerisid. Ajastu lõppes suure väljasuremisega. Kadusid täiesti lülijalgsed. Arenesid roomajad ning kahepaiksed. See suur väljasuremine vähendas konkurentsi.
ordoviitsium selgrootute areng, selgroogsed - lõuatud kalad, lülijalgsed silur korallrifid, kõhrkalad, varased eostaimed devon kahepaiksed, luukalad, hulkraksed ja putukad, palju vetikaid karbon roomajad, hapnikutaseme tõus, taimestiku rohkus (maismaal), paljasseemnetaimed, putukad lendavad. perm luukalade kiire areng, paljasseemnetaimed, roomajad triias dinosaurused, roomajatele tekkis lennuvõime, esimesed imetajad juura roomajad, dinosaurused, esimesed linnud kriit õistaimede kiire levik, lõpuks kadusid dinosaurused paleogeen kiire imetajate evolutsioon neogeen esimesed inimese eellased, tänapäevale sarnane elustik kvaternaar jääajad, tänapäevase inimese tekkimine 8
sõnajalgtaimed ja lühijalgsed. Karbonis (soe, niiske kliima) arenes mitmekesine taimestik (osjad, kollad, sõnajalad- kivisöelademed). Uued lühijalgsete rühmad ja algeliste kahepaiksete mitmekesisus. Esimesed roomajad, sauruste esivanemad. Võime muneda koorega mune. Sarnane mereelustik. Permi lõpus väljasuremine- 96% mereliste selgrootutest, 50% sugukondadest, trilobiidid, käsijalgsed. Kujunes Keskaegkonna elustik: meredes ammoniitide, karpide ja luukalade mitmekesisus; lubivetikad. Suurenesid roomajate mõõtmed (hiidsisalikud, dinosaurused, tiib- ja kalasisalikud). Juuras evolutsioneerusid esimesed linnud. Aegkonna lõpus hakkasid levima õistaimed ja putukad. Kriidi ajastu lõpul suur väljasuremine (meteoriit). Hävisid dinosaurused ja merelised loomarühmad. Uusaegkonnas imetajate kiire evolutsioon (kiskjalised, kabjalised, londilised, närilised, ahvilised)
Eesti Merekool Kalapüügi alused referaat Koostaja: Juhendaja: Lembit Liimand TALLINN 2014 SISUKORD Sissejuhatus .........................................................................................................................................2 PÜÜGIOBJEKTID LÄÄNEMERES,NENDE LIIGUTUS JA LEVIK.......................................... 3-4 LÄÄNEMERE ISELOOMUSTUSE JA SELLE TÄHTSUS KALA PÜÜGIL.................................. 5 VÄLISKESKONNA TEGURID , MIS MÕJUTAVAD KALADE KÄITUMIST...............................6 KALAVARUDE PROGNOOSIMINE JA SELLE TÄHTSUS KALAPÜÜGIL.................................7 KALANDUSE ADMINISTREERIMINE EESTI VABARIIGIS........................................................8 KALAPÜÜGI ALANE KONTROLL KALAPÜÜGILAEVASTIKUS...............................................9 KALAPÜÜGISEADUS JA SELLEST TULENEVAD NÕUDED KALAPÜÜGIL....................
Karboni ajastu soojas ja niiskes kliimas arenes välja mitmekesine taimestik, mille moodustasid peamiselt osjad, kollad ja sõnajalad. Neist on tekkinud tänaspäevased söelademed. Kasvas uute lülijalgsete rühmade ja algeliste kahepaiksete mitmekesisus. Ilmusid esimesed roomajad, sauruste esivanemad. Permi ajastu lõpul leidis aset Maa ajaloo suurim väljasuremine. Väljasuremise järel kujunenud elustik erines eelnevast. Meredes kasvas ammoniitide ja karpide ning ka luukalade mitmekesisus, suurenesid roomajate mõõtmed. Oli hiidsisalike, dinosauruste valitsemisaeg. Imetajad eksisteerisid väikeste ööloomadena. Juura ajastul evolutsioneerusid ühest dinosauruste harust esimesed linnud. Hakkasid levima õistaimed ja sellega koos mitmekesistusid ka putukad. Kriidi ajastu lõpul toimus väljasuremine, mille käigus hävisid saurused ning paljud merelised loomarühmad. Seda on seostatud meteoriidikatastroofiga. Uusaegkonnas algas imetajate kiire evolutsioon
Gondwanal ulatuslikud liustikud Seemnetaimede levik Ulatuslike söeladestute teke Atmosfääri hapnikusisaldus saavutas 35% Kliimavööndid karbonis : Niiske troopika ,Sesoonne troopika, Subtroopiline kõrb, Soe parasvööde Karbon, maismaa loomastik : Ilmusid esimesed roomajad ; Lendavad putukad · PERM Kliima muutus kontinentaalseks hiidmandri Pangea tekke tõttu, ulatuslikud kõrbealad Paljasseemnetaimede osatähtsuse kasv Kahepaiksete ja luukalade kiire areng Pelükosauruste ja imetajataoliste roomajate teke Ajastu lõpul suurim massväljasuremine. Rohkem kui 90% mereelustiku liikidest kadus või taandus. Jäädavalt kadusid trilobiidid, tabulaadid ja rugoosid. · MESOSOIKUMI AEGKOND 251-65,5 MILJ.A.T. Ajastud: TRIIAS 251-199,6 m.a.t. JUURA 199,6-145,5 m.a.t. KRIIT 145,5-65,5 m.a.t. · Gondwana hiidmanner TRIIAS
varustatud koon, mis toitub nagu sõel, on iseloomulik kalatoiduliste krokodillidele. Teist liiki harikrokodilli peetakse väga ohtlikuks roomajaks, kes on suuteline surmama koguni inimese. Ta on seitse meetrit pikk ja võimeline maismaal liikuma kiirusega kümme kilomeetrit tunnis. Harikrokodill püüab kinni iga väiksema känguru või jõesea, kes söandab jõekaldale tulla ning tema läheduses viibib. Vees peab ta jahti mitmesugustele kaladele, peamiselt barramundale suurele luukalade klassi kuuluvale kalale. Krokodill veedab pikki tunde liikumatult vees, nii et välja paistavad vaid ema ninasõõrmed. Tema püügitaktika põhineb välkkiirel rünnakul. Harikrokodill elutseb nii soolases kui magevees. Nii maismaal kui ka vees võtab ta ette pikki retki, märkides maha oma territooriumi piire. Vihmaperioodil ehitavad emasloomad veega üle ujutatud madalike pesi. Pesa ja järjetulijaid valvav emasloom on mis tahes sissetungijate suhtes
(kainosoikum) põhjapoolkeral Neogeen (23) Merede taandumine, Inimlaste ilmumine mäestike teke, kliima jahenemine Paleogeen (65) Mäestike teke, merede Õistaimede levimine Pärisimetajate, lindude, pealetung, pehme kliima ja mitmekesistumine luukalade ja putukate levimine ning mitmekesistumine Keskaegkond Kriidiajastu (146) Mäestike teke Õistaimede ilmumine Esimesed emakooksed (mesosoikum) ja kiire areng imetajad, hiidroomajate
mitmesuguse kohastumisviisiga loomadele. Just Kambriumis kujunenud genotüübid, mille raames kulges hulkraksete loomade arenguliinide nt. ainuõõssete, usside, limuste, lülijalgsete ja keelikloomade edasine evolutsioon. 6. Millal asustasid organismid maismaa? Millised olid esimesed maismaa-asukad? Umbes 3 miljardit aastat tagasi lülijalgsed. 7. Millised looma- ja taimerühmad olid iseloomulikud Keskaegkonnale? Meredes kasvas ammoniitide ja karpide ning ka luukalade mitmekesisus. Planktoni hulgas oli massiliselt lubivetikaid. Keskaegkonna jooksul suurenesid roomajate mõõtmed; see oli hiidsisalike, sealhulgas dinosauruste, tiib- ja kalasisalike valitsemisaeg. Imetajad, kes põlvnesid Permi ajastu primitiivsetest roomajatest, eksisteerisid väikeste ööloomadena. Juura ajastul evolutsioneerusid ühest dinosauruste harust esimesed linnud. Aegkonna lõpul hakkasid levima õistaimed ja sellega koos mitmekesistusid ka putukad. 8
korallkäsnad); käsnad, korallid, kitiinikud (kellukakujulised organismid), kõhtjalgsed, karbid, käsijalgsed, konodondid, nautiloidid. 6. Kirjelda üldistatult kalade evolutsiooni põhilisi sündmusi Paleosoikumis, iseäranis aga sündmusi ca 400 Mat, varases Devonis. Paleosoikumi esimesel poolel oli elu vaid meredes, hiljem asustati ka maismaa. Selgroogseist ilmusid ordoviitsiumis lõuatud (Agnatha) ja lõpuks ka kalad. Devonis läks lahti juba suur kalade mitmekesistumine. Luukalade primitiivseim esindaja oli Paleosoikumis elanud akantoodid (ogalised väikesed kalad). Lõuad tekkisid lõpusekaartest (väljasurnud). Arenenumad kalad olid paleoniskoidid. Devoni ja Karboni ajastul olid tavalised kopskalad, praeguseks välja surnud. Teisel poolel olid levinud vihtuimsed kalad. Neist uimedest said tekkida jäsemed (vihtuimsetest arenesid kahepaiksed Devonis). Devonis tekkisid primitiivsed kahepaiksed. Valdavalt olid lõuatud
Suurem osa kalu elab meredes või ookeanides, nad on kohastunud soolases veel elama. Osa liike eelistab elupaigana avamerd, teised sügavamaid veekihte, osad kalad armastavad aga hoopis vaikseid taimerikkaid lahesoppe. Kalu, kes elavad terve oma elu järvedes või jõgedes, neid me kutsume mageveekaladeks. Mõned mageveekalad suudavad elada ka riimvees (haug, ahven, räim) 2. Kl luukalad esindaja välis- ja siseehitus. Kala soomused. Vaatamata kalade elupaikade erinevusele, on luukalade väliskuju üsnagi sarnane. Avavees elavatel kaladel on nooljas kehakuju (ahven, haug), põhja lähedal elavate kalade keha on pikk ja sale (luts) ning mõned veekogu põhjas elavad kalad on laiad ja lamedad (rai, lest). VÄLIS: SISE: roided pärakuime toes 3. Kl kahepaiksed, nende peamised tunnused. Konna välisehitus. Kahepaiksed on vee ja maismaa eluviisiga loomad. KAhepaiksed on näiteks konnad,
HELCOMi eesmärgiks on töötada välja riikide ühist poliitikat Läänemere kaitseks, vahetada keskkonna-alast informatsiooni, töötada välja soovitusi mere olukorra parandamiseks ning teostada järelvalvet vastu võetud keskkonnastandardite elluviimise üle liikmesriikides. Üks tegevustest on ka ohtlike ainete seire Läänemeres. 11 3. Materjal ja metoodika 3.1. Bioloogiline materjal, Ahven Ahven (Perca fluviatilis L) on luukalade klassi kuuluva pärisluuste alamklassi kuuluva ahvenlaste seltsi kõige laialdasemalt levinud liik. Ahvena levila (areaal) on väga suur ulatudes läänes Briti saartest kuni idas Kolõmani. Euroopas puudub ahven vaid Pürenee ja Apenniini poolsaartel ja Skandinaavia põhjaosas. Ahven on meie vete üheks enamlevinud liigiks, seda nii mage kui merevees. Meres eelistab ahven hästi läbisoojenevaid merealasid /16/, mis on kaitstud otsese tuule mõju eest . seetõttu
o Putukad SELGROOGSED Kalad Kahepaiksed kõigusoojased Roomajad Linnud püsisoojased Imetajad Üldtunnused: 1. luuline toes, selgroog 2. tugev lihaskond, mis kinnitub luudele 3. närvisüsteem (peaaju, seljaaju), selgmisel küljel 4. suletud vereringe- süda asub kõhtmisel küljel Kalad Kalad on vee-eluks kohastunud selgroogsed loomad. Peale luukalade kuuluvad kalalaadsete loomade hulka sõõrsuud ja kõhrkalad. Kalade elupaigaks on tiigid, jõed, järved, mered ja ookeanid. Kalad on kõigusoojased loomad, st nende kehatemperatuur sõltub ümbritseva keskkonna temperatuurist. Ehitus Kalad hingavad pea tagakülgedel paiknevate lõpustega. Nende abil saavad kalad vees lahustunud hapnikku ning eritavad keskkonda süsihappegaasi. Vähesed kalad (näiteks angerjas) võivad niiskes rohus hingata mõnda aega ka läbi naha.
ulatuslikud liustikud. o Seemnetaimede levik. Ulatuslike söeladestute teke. o Atmosfääri hapnikusisaldus saavutas 35%. o Kliimavööndid: niiske troopika, sesoonne troopika, subtroopiline kõrb, soe parasvööde. o Ilmusid esimesed roomajad, lendavad putukad. Perm: kliima muutus kontinentaalseks hiidmandri Pangea tõttu, ulatuslikud kõrbealad. o Paljasseemnetaimede osatähtsuse kasv. o Kahepaiksete ja luukalade kiire areng. o Pelükosauruste ja imetajataoliste roomajate teke. o Ajastu lõpul suurim massväljasuremine. Rohkem kui 90% mereelustiku liikidest kadus või taandus. Jäädavalt kadusid trilobiidid, tabulaadid ja rugoosid. Mesosoikum. Aegkonna piirid, ajastute nimetused ja piirid, mandrite liikumine, kliima. Tähtsamad sündmused ajastute kaupa (imetajate ja pärisluukalade teke (Triias), lindude ja
Neogeen (23) Merede Inimlaste ilmumine taandumine, mäestike teke, kliima jahenemine Paleogeen Mäestike teke, Õistaimede Pärisimetajate, (65) merede levimine ja lindude, luukalade ja pealetung, mitmekesistumine putukate levimine pehme kliima ning mitmekesistumine Keskaegkond Kriidiajastu Mäestike teke Õistaimede Esimesed (mesosoikum) (146) ilmumine ja kiire emakooksed
26. Kalamürgid. Tetrodotoksiin, tsiguatoksiin. Tetrodotoksiin on üks mürgisemaid looduslikke ühendeid. Tetrodotoksiini sihtmärgiks on: · närvirakkude membraanis paiknevate naatriumkanalite talitluse blokeerimine · takistab elektriliste impulsside teket ja levikut, koos närvirakkude talitluse häirumisega kahjustub ka lihastegevus. Et toksiin on termostabiilne, ei ole mürgist vabanemisel abi ka pikaajalisest kuumutamisest. Mitmete luukalade perekonda kuuluvate kalade söömine põhjustab inimesel fugu e. tetrodotoksiini (TTX) mürgistust. Kõige sagedamini esineb mürgistusi kerakala (Fugu) söömisel, mis on Jaapanis hinnatud delikatess. TTX on leitud ka paljudes teistes elusorganismides, nagu tähtkalad (Astropecten sp.), ksantiinkrabid (Atregatis floridus), lameussid (Planocera multitentaculata), konnade nahas (Atelopus sp.) jt. tsiguatoksiin
käsijalgsed. Karbon Taimestik oli lopsakas osjad, kollad, sõnajalad. Taimede mattumisel tekkisid kivisöe-lademed. Poolustel leidis aset mandrijäätumine. Kiiresti kasvas maismaaselgroog-sete jalülijalgsete mitmekesisus. Osal putukatel tekkis lennuvõime. Kiiresti evolutsioneerusid algelised kahepaiksed. Ilmusid roomajad. Perm Kasvas paljasseemnetaimede osatähtsus. Selgroogsete hulgas olid ülekaalus kahepaiksed. Kiiresti kasvas luukalade mitmekesisus. Tekkis Pangea hiidmanner. Ajastu lõpul leidis aset Maa ajaloo suurim massiline väljasuremine, hävis üle 90% mereliste selgrootute rühmadest. Triias Maismaataimede hulgas olid valdavad paljasseemnetaimed, okas- ja hõlmikpuud, palmlehikud ning sõnajalad. Roomajate mitmekesisus kasvas: ilmusid käiaja tiibsisalikud ning dinosaurused. Samuti ilmusid väikesed imetajad. Meredes kasvas ammoniitideja kärpide mitmekesisus. Juura
vahelmisest mesodermist paarilised pronefrilised juhad (kasvavad kloaagi poole), mis indutseerivad ümbritsevat mesenhüümi arenema eelneerudeks ehk pronefrosteks (pronefrilised torukesed) Imetajatel on pronefros lühiajaline ja mittefunktsionaalne, taandareneb kiiresti (inimesel asendatakse 3.5 arengunädalal mesonefrosega); funktsionaalne neer pihklastel ja silmudel (täiskasvanuna) ning luukalade embrüotes ja amfiibide kullestel (asendatakse mesonefrosega) Pronefrilised torukesed ja pronefrilise juha eesmine (anterioorne) osa degenereeruvad, tagumine (posterioorne) osa säilib, sellest moodustub nefriline ehk Wolffi juha (erituselundkonna keskne komponent) II etapp: Keskmine osa pronefrilisest juhast indutseerib ümbritseva mesenhüümi arenema järgmiseks neeruks – keskneeruks ehk mesonefroseks (inimesel moodustub ca 30 mesonefrilist torukest, 25
herneskarplasi jt. Mageveeselgrootutel on oluline tähtsus keskkonnaseisundi näitajatena ja kalade toiduna. Inimtoiduks kasutatakse Eestis jõevähki. Rändkarbi tühje kodasid on kogutud kodulindude söödaks. Meditsiinis on kasutatud nüüd juba haruldast apteegikaani ehk kirjukaani (looduskaitse II kaitsekategooria liik). Mitme vastsena vees elava kahetiivalise (sääsklaste, kihulaste jt) valmikud on vereimejad. Selgroogsed Eesti selgroogsete faunas on esindatud sõõrsuude, luukalade, kahepaiksete, roomajate, lindude ja imetajateklass. Liigilist koosseisu mõjutavad meri, metsa ja märgalade rohkus ning mägede puudumine. Selgroogsete fauna sai kujunema hakata alles viimase jääaja lõppedes. Eesti kalastikku kuulub kolm liiki sõõrsuude ning 75 liiki ja alamliiki luukalade klassist. Esindatud on 29 sugukonda. Osa kalu elab meres, osa mageveekogudes, peale nende on siirdekalu ja poolsiirdekalu. Magevee-ja merekalad levisid Eesti alale pärast jääaega.
Soomuseid on erinevaid tüüpe: 9 KALAKASVATUSE ERIALA · Haidel on plakoidsoomused (nahahambad); · Primitiivsetel kaladel ganoid ja z. kosmoidsoomused; · Luukaladel tekvad nahast eri tüüpi soomused: aa. tsükloid- ja ktenoidsoomused ning bb. kiilusoomused, neid kõiki nimetatakse cc. elasmoidsoomusteks (tekkinud nahast). dd. Luukalade soomused paiknevad ridadena nii piki keha ee. kui ülalt alla. Küljejooneelundi jaoks on paljudel kaladel ff. soomustes augud seetõttu tekib piki kala külge gg. kulgev auguga soomuste rida. 31. Kalade ringe- ja hingamiselundkond. a. Vereringe. Kala süda koosneb kojast, vatsaksest ja arterioossibulast. b. Veresooned: · kõhuaort; · tooma-lõpusarterid;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
