· juhuslikult laevadega, nagu rändrott · laevade küljes nagu rändkarp · viljaseemnetega koos umbrohud VÕÕRLIIKIDE KAHJUD KOHALIKELE LIIKIDELE · hävitavad neid · muudavad toiduahelaid · võivad olla neile mürgised · toovad kaasa parasiite · ristuvad lähedaste liikidega, kuid ei anna järglasi, kes oleksid suutelised edasi paljunema(nõrgestades sedasi kohalikke populatsioone geneetiliselt Näiteid välismaailmast: · Victoria järves elav Niiluse ahven on kohalikus järves hävitanud kõik endeemsed liigid. Nende arvukust piiratakse krokodillidega · Austraaliasse toodi palju kariloomi ning nende sõnnik jäi mitmeks aastaks vedelema, aga et toodi ka sitasitikad, siis viimastega probleem kadus EESTI SEADUSED Looduskaitseseadus ütleb: § 57. Võõrliigid
· Nugiahel parasiittoiduahel iga järgmine lüli parasiteerib toiduahela eelneval lülil. Nt. puuleht lehetäi seened viirused Toiduvõrgustik · Toiduahelad moodustavad toiduvõrgu, mis annab täpsema pildi sellest, kuidas organismid üksteisest "elatuvad". Populatsioon · Populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elab koos samal ajal samas elupaigas. · Igal liigil on oma levila, milles saab eristada palju üksikuid populatsioone. · Näiteks niidul elavad lepatriinud; tammikus kasvavad tammed. Kooslus · Kooslus on eri liikide populatsioonide kogum ühes elupaigas. · Eristatakse 4 tüüpi alakooslust: - taimekooslus - loomakooslus - seenekooslus - mikroobikooslus (bakterid) ISENDID POPULATSIOONID KOOSLUS Ökosüsteem · Looduse elus- ja eluta osa koos moodustavad isereguleeruva terviku, mida nimetatakse ökosüsteemiks. ÖKOSÜSTEEM
ümberkorraldamisega ja oma funktsioonide muutumisega mingis ulatuses. 4. Geneetiline ühtsus ja heterogeensus Populatsioon on evolutsiooniprotsessi algüksus, ta on samaaegselt nii evolutsiooni tulemus kui ka uue bioloogilise liigi algridu. Tal on ühtne pärilik alus, mis võib olla erinev sama liigi naaberpopulatsiooni omast, kuid mis ei välista isendite individuaalset muutlikkust. Geneetiliselt homogeenseid populatsioone esineb suhteliselt harva, nad võivad olla taimede vegetatiivse paljunemise, mikroorganismide tüve päriliku aluse või loomade puhasliini teadliku säilitamise tulemuseks. Heterogeenseid populatsioone tuleb ette sagedamini. Populatsiooni kasvu ja tihedust reguleerivad tihedusest sõltuvad ja sõltumatud tegurid. Tihedusest sõltumatute tegurite mõju on võrdeline populatsiooni tihedusega. Nende hulka kuuluvad eelkõige mõningad abiootilised, näiteks klimaatilised tegurid
väljapoole oma looduslikku leviala (non-native, alien, exotic, non-indigenous) Hõlmab ka liikide osi, mis võivad järglasi anda (seemned, munad, levised, sugurakud). dominantliik (metsas puurinde dominant; niidul rohurinde dominant) - kõige arvukamad ja seega ka kõige enam ainevoogusid mõjutavad liigid; Juhutulnukas - võõrliigid, mis võivad uues piirkonnas ellu jääda ja mõnikord isegi paljuneda, kuid ei moodusta püsivaid populatsioone (esinevad lühiajaliselt). Nende püsimine sõltub korduvatest inimese abil sissetoomistest. Naturaliseerunud võõrliik - võõrliigid, kes suudavad tekitada taastootva populatsiooni inimese abita või selle kiuste (uute oludega kohanenud võõrliik, „kodunenud“) Invasiivne võõrliik - allosa naturaliseerunud võõrliikidest, mis paljunevad ja levivad uues levialas kiiresti ja ohustavad oma olemasoluga looduslikke liike või senist koosluste tasakaalu
Kasu, teisele neutraalne + 0 Parasatism- suhe peremehe ja parasiidi vahel - + Kiskus- on suhe kiskja ja saaklooma vahel + - Herbiooria- on taim toidulis + - Konkurents- on mõlemale liigile kahjulik. Vastastikku piirav kooseluvorm - - Eristadakse kasvavaid, kahanevaid ja stabiilseid populatsioone. Kui sündivus ja surevus on tasakaalus on populatsioon stabiilne. Kui sündvus ületab surevuse on populatsioon kasvav . kahanev populatsioon on kui sündivus on väiksem surevusest. Populatsioonide arvukust mõjutavad kliimategurid, toitumussuhted, haigused. Populatsiooni arvukuse perioodiliso ajalisi muutusi nimetadakse populatsiooni laineteks. Kui arvukus püsib pikemat aega stabiilsena siis sim. Sellest ökoloogilise seisundit ökoloogiliseks tasakaaluks.
Talisibul (Allium fistulosum) on vana kultuurtaim. Hiinas viljeldi teda juba enam kui 2000 aastat eKr. Ida-Aasia maades (Hiinas, Jaapanis, Koreas) on ta suure majandusliku tähtsusega köögivili ka tänapäeval. Toiduks tarvitatakse talisibulal peamiselt ruljaid lehti nagu hariliku sibula pealseidki. Talisibula pealsed on aga lopsakamad ja sisaldavad rohkesti C- vitamiini. Esimest saaki saab juba maikuus. Korduval koristamisel annab talisibul võrdlemisi suure pealsesaagi. Istandiku rajamine on lihtne. Ka ei vaja ta erilist hooldamist. Seepärast võiks vähemalt mõni puhmik talisibulat kasvada igas koduaias. Talisibulat saab hästi ka ajatada. Paljundatakse seemnetega Väljakujunenud sibulat talisibul ei moodusta. Lehealustest tekib 23 cm jämedune moodustis (ebasibul). Teisel kasvuaastal hakkab taim tugevasti hargnema ja moodustab suure puhmiku. Alates teisest-kolmandast aastast hakkab massiliselt putkuma. Paljundatakse põhiliselt seemneteg...
Kehtib tänapäevaste suguliselt sigivatel organismidel Morfoloogiline määratlus, mille kohaselt on liik populatsioonide kogum, mis mingite anatoomiliste tunnuste poolest erinevad teistest populatsioonidest. Kehtib mittesuguliselt sigivate organismide puhul Uute liikide tekkimine Uute liikide tekke eelduseks on, et populatsiooni isendite vahel tekib paljunemisbarjäär, mis takistab geenivoolu Tavaliselt takistab geenivoolu geograafiline isolatsioon, näiteks populatsioone eraldab meri mäestik või kõrb Kui uute liikide teke on tingitud geograafilisest tõkkest populatsioonide vahel, siis on tegemist allopatrilise liigitekkega ja see on kõige sagedamini esinev liigitekke põhjus Lisaks allopatrilisele liigitekkele on veel peripatriline, parapatriline ja sümpatriline liigiteke Liigitekked Allopatriline liigiteke - populatsioonide geograafiline isoleeritus viib uute liikide tekkeni Peripatriline liigiteke uueks liigiks
Populatsioon Ühisel territooriumil ühel ja samal ajal elavad ühe liigi isendid. Nt lasnamäel hulkuvad kassid :D, aegviidu metsa hundid. Ühes ökosüsteemis võib olla palju populatsioone. Nt mets-kuusepopulatsioon, jänese populatsioon, ilvesepopulatsioon, jänesekapsa populatsioon Areaal- liigi levila. Territoorium, kus antud liik saab levida ja elada Populatsiooni iseloomustavad suurused : Populatsiooni arvukus- ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv. Arvukust reguleerivad sise- ja välisfaktor. Sisefaktorid: konkurents (toidu, elukoha, partnerite pärast), migratsioon. Välisfaktorid: haiguste tekitajad, kliima, kisklus Tihedus- isendite arv pinnaühiku kohta
VÕÕRLIIIKIDE SISSETOOMINE Indrek Tõkke 12. klass Bioinvasioon ehk võõrliikide sissetoomine On nähtus, kus mingi võõrliik inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil ulatuslikult levib ning kinnistub uue levikuala Algas maadeavastajate uurimisretkedega 15. sajandil Protsess 1. Introdutseerimine ehk sissetoomine. Liik satub inimese kaasabil uude regiooni, enamasti juhuslikult, kuid mõnikord ka tahtlikult. 2. Naturaliseerumine on etapp, kus liik hakkab moodustama püsivaid populatsioone. 3. Kohastumine on organismi sobitumine uute keskkonnatingimustega. 4. Levik Invasiivne liik hakkab levima naaberaladele. 5. Interaktsioon ehk vastastikmõju teiste loomade ja taimede vahel 6. Stabiliseerumine Paljud invasiivid hakkavad looduslike liikide üle domineerima, tõrjudes viimased piirkonnast välja. Kuidas võõrliigid uude keskkonda satuvad? Tuuakse jahiloomadeks Juhuslikult laevadega, nagu rändrott Laevade küljes nagu rändkarp Ballastveeg...
muutumises Liigi fenotüübiline e. feeniline kontseptsioon Ø Käsitleb liiki organismide fenotüübiliste omaduste kaudu Ø Fenotüübilise käsitluse puuduseks on see, et sarnasuse hindamiseks valitakse kunstlikult välja teatud omadused Ø Mõnede teiste omaduste põhjal grupeeruksid organismid aga teisiti Liigi bioloogiline kontseptsioon Ø Defineerib liike kui erinevaid organismide gruppe, populatsioone, kus ristumine toimub ainult nende gruppide siseselt, gruppide vahel esinevad aga ristumisbarjäärid Ø Geenide edasikandumine järglastele toimub samasse populatsiooni kuuluvate isendite ristumise tulemusena või sama liigi erinevatest populatsioonidest pärit isendite ristumise tulemusena Geenide ülekannet erinevatesse liikidesse kuuluvate populatsioonidesse üldjuhul ei toimu Ø Presügootilise isolatsiooni mehhanismi teel on takistatud erinevatesse
riikides väljasurnud. (http://www.lote.ut.ee/ Liivamägi, 2006) 4. Liigi ohutegurid Mustlaik-apollo liigile mõjuks halvasti jõeäärsete väikeste niitude kinnikasvamine ja metsastumine. Siis poleks ei ruumi valmikutele ega toitu röövikutele. Mustlaik-apollo pelgab tuult ja seetõttu püüab vältida avamaastike. Halb oleks ka maastiku kultuuristamine (http://koolielu.ee/). Mustlaik-apollode populatsioone ohustab otseselt kevadine kulupõletamine, mis on nüüd seadusega keelatud, kuid esineb siiski. Populatsioone ohustab ka nende esinemispaikade traditsioonilisest kasutusest väljajäämine (Viidalepp, 2000). 5. Liigikaitse Selle liigi kaitsmiseks on vaja tagada maatiku mosaiiksus. Tuleks säilitada ja hooldada niite (joonis 3). Bioloogiliselt on väärtuslikud eelkõige sellised niidud, mis on üles kündmata ja väetamata
Ökoloogia teadus , mis käsitleb elusolendite suhteid ümbritseva keskkonnaga. Biootilised keskkonnategurid organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. Abiootilised keskkonnategurid organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga ning kliimaga seotud tehurid. Kooslus ühel territooriumil elab paljude liikide populatsioone, mis koos moodustavad elukoosluse e. biotsünoosi. Populatsioon ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Levila e. areaal ühe süstemaatikaüksuse asuala. Sümbioos eri liiki organismide vastastiku kasulik kooseluvorm. Kommensalism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu. Parasitism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik.
Üksikindiviid ei evolutsioneeru. Väikseim evolutsioneerumisvõimeline organismide rühm on populatsioon. Populatsiooni moodustavad ühe liigi esindajad teatud territooriumil. Evolutsiooniks vajaliku geneetilise muutlikkuse allikad: 1. Mutatsioonid ...? 2. Kombinatiivne muutlikkus ...? 3. Geenivool = geenisiire - ühe pop. geenid satuvad teise. 4. Geneetiline triiv pop.geneetilise struktuuri juhuslik muutumine. Mõjutab eelkõige väikeseid populatsioone. Nt juhuslik isendite (geenide) hukkumine looduskatastroofides. Looduslik valik. Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb nende geneetilistest ja elutingimuste iseärasustest. Ellujäämist ja paljunemist piiravad: · liigikaaslased (konkurents) · teiste liikide isendid (konkurents, toitumine) · eluta looduse tegurid (ebasoodne temperatuur, niiskus, soolsus, valgus, üleujutus,
Kartulimardikas Kartulimardikas kuulub klassi putukad, seltsi mardikalised, sugukonda poilased. Võitluses suurima kartulikahjuriga on inimene proovinud juba kõikvõimalikke käepäraseid vahendeid. Need pole aga tulemusi andnud, kuna kartulimardikas on endistviisi elus ning koguaeg paljuneb. LOODUSLIK ELUKESKKOND. Esialgu toitus kartulimardikas kartuliga lähisuguluses olevast maavitsalisest taimest, mida ameeriklased kutsuvad "buffalo burr"-"piisoni takjas", eestikeelne nimetus nokjas maavits. Esialgu elutses kartulimardikas vaid Põhja-Ameerika keskpiirkondades, eelkõige Kaljumäestiku Colorado osariigis. Tänapäeval esineb kartulimardikat praktiliselt igal pool, kus kartulit kasvatatakse, erandiks on Suurbritannia, kus on õnnestunud kõik sinna juhuslikult sattunud isendid hövitada. TOITUMINE. Täiskasvanud mardikad ja nende vastsed toituvad kartulitaimede lehtedest, mida nad erakordse kiirusega järavad. Mitu mard...
I sissejuhatus Jõevähk on paljude Põhja ja Baltimaade magedaveeliste ökosüsteemide peamine komponent. Nimetatud piirkond on jõevähi leviku põhjapiiriks. Baltimaade piirkonnaks on ainus kohalik vähiliik jõevähk ning Eestis on ta siiamaani ka ainsaks liigiks jäänud. Seega on Eestis jõevähi kaitse ja arvukuse suurendamise seisukohast lähtudes täita väga oluline roll. Eriti olulised on Eesti saared,kus vähipopulatsioonides ei ole esinenud massilisi suremisi ja nad on geograafiliselt hästi kaitstud. Teistes Balti riikides, Leedus ja Lätis esineb kaks Euroopa päritoluga vähiliiki ( jõevähk ja kitsasõraline vähk) ning ka Põhja - Ameerikast pärit liigid (signaalvähk ja ogapõskne vähk Leedus ning Lätis signaalvähk).Kohalike Euroopa vähiliikide arvukus on drastiliselt vähenenud ning seetõttu tuleb neile suuremat tähelepanu pöörata. Vähikatk, reostus, elukeskkonna hävitamine ja võõrliikide introduktsioon ning röövloomad on arvukuse vähenemise peam...
Bioloogia. Populatsioon, Kooslus, Ökosüsteem, Rahvuspargid; Globaalprobleemid ja konventsioonid. Ühe liigi esindajad koos moodustavad populatsiooni.Seega on populatsioon rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal, samas elupaigas. Kooslus on eri liikide populatsioonide kogum ühes elupaigas.Kõik niidul elavad loomaliikide populatsioonid moodustavad selle niidu loomakoosluse. Kõikide taimeliikide populatsioone nimetatakse selle niidu taimekoosluseks.Ökosüsteem on looduse elus-ja eluta osa hõlmav iserguleeruv tervik.Looduslik tasakaal on ökosüsteemi püsimine ajas enam-vähem muutumatus olekus.Organismide pideva suremise, aga ka pideva juurdekasvu tulemusena püsib nende hulk koosluses teatud piirides. Tekib organismide arvukuse ja vastastikuste suhete looduslik tasakaal. Elusolendite arv ja liigline koosseis on tihedalt seotud eluta loodusega,sõltudes temperatuurist, valgusest jms
Parasitism. Erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Kisklus. Röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe. Konkurents. Sama või erinevat liiku organismide vastastikku piirav kooselu vorm. Populatsioon... - Mingil maa alal elavad ühe ja sama liigilised isendid moodustavad populatsiooni. ·Ühes ökosüsteemis on palju populatsioone. ·Ühe liigi erinevad populatsioonid on eraldatud geograafilise takistusega ja ei saa vabalt ristuda. Populatsioonide arv näitab kui mitu erinevat populatsiooni antud ökosüsteemis leidub. Populatsiooni arvukus- ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv. Arvukust reguleerib... ·sisefaktorid-konkurents, migratsioon ·välisfaktorid- haigustekitajad, kisklus Populatsiooni tihedus ·isendite arv pinnaühiku kohta
organismidekooseksisteerimisest tulenevad ökoloogilised teguridbioproduktsioon-mingi aja jooksul kogunenud orgaanilise aine hulk biosfäär-kogu maa sfäär,kus võib leiduda elusorganisme või jäänuseidbiotoop-biotsönoosi abiootiliste tegurite kompleksbiotsönoos- kooslus,ühesuguste keskkonnatingimustega ala elavate organismide kogumdegradatsioon-mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise jua mõningate ainete eemaldumise tagajärjeldemökoloogia-uurib organismide populatsioone ja dünaamikatdetridofaagid-surnud taimsetest ja loomsetest jäänustest toituvadorganismid(vihmauss)eksponentsiaalne kasv-organismi max võime oma arvukust suurendada kui puuduvad piiravad tegurid elumus-ellujäämuselumuskõverad- eri organismirühmades on suremus eri elujärkudes erinev,seepärast väheneb ellujäänud isendite arv vanuse suurenedes erinevalt ja selle graafilisel kujutamisel moodustuvad elumuskõverad
Ökoloogilised globaalprobleemid Globaalprobleem on ülemaailmne oht inimkonnale, mis on tekkinud mitmesuguste mõjurite kuhjumisel ja koostoimel. Globaalprobleemi omapäraks on see, et ta on küll globaalne, kuid lahendada saab seda vaid tegutsedes lokaalselt. Veekogude, õhu ja pinnase saastumisel on mitmeid erinevaid põhjuseid. Üheks neist on jäätmeprobleem, kus inimesed lihtsalt loobivad prügi sinna kuhu tahavad, selle põhjusteks on rahvastiku kasv, tarbimise suurenemine , tootmise suurenemine ja kasutusel olevad materjalid (kilekotid, plastpudelid). Selle ära hoidmiseks tuleks kasutada korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale. Ohtlikud jäätmed tuleks viia ettenähtud kogumispunktidesse. Prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni ja prügist eralduvaid gaase (nt:metaani) saab koguda ja kasutada kütmiseks. Veel üheks probleemiks on hapestumine ehk happevihmad. Need kahjustavad metsi, mulda , t...
inimese, kui evolutsiooni kõrgeima astme väärtustamisele, siis biotsentristlik vaade ja keskkonnaeetika rõhutavad erisugususe ja mitmekesisuse rolli, kõigi organismide osalust looduse ringeis. Looduse rikkalikkus ja mitmekesisus aitavad kaasa elu heaolule ja omavad iseseisvat väärtust. 1. Kõik elav omab iseenesest väärtust, sõltumata tema kasulikkusest inimestele. Tees viitab bio, ökosfäärile tervikuna. Hõlmab indiviide, liike, populatsioone, elukeskkondi, samuti inim ja muid kultuure. Planeedi ökoloogilised protsessid peaksid jääma puutumatuks 2. Looduse rikkalikkus ja mitmekesisus aitavad kaasa elu heaolule ja omavad iseseisvat väärtust. Kui antropotsentristlik vaade tugineb kõrgema ja madalama eristamisele, inimese kui evolutsiooni kõrgeima astme väärtustamisele, siis biotsentristlik vaade ja keskkonnaeetika rõhutavad erisugususe ja mitmekesisuse rolli, kõigi organismide osalust looduse ringeis
Uurimisobjektid: · Organismide levik ja arvukus 3 eri moodust: 1. Üksikisendi tasandil = autoökoloogia (org <-> keskk) 2. Populatsiooni tasemel (ühe ja sama liigi isendil) = demökoloogia (ühe või teise liigi esinemine, puudumine, arvutus) Wikist: Demökoloogia ehk populatsiooniökoloogia (Schwerdfeger 1963) on ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat. 3. Koosluse tasemel ( koosneb erinevatest populatsioonidest) = sünökoloogia (koosluse struktuur, aineringlus, funktsioneerimine) Wikist: Sünökoloogia on ökoloogia haru, mis tegeleb liikidevaheliste suhetega ökosüsteemides, organismide mitmeliigiliste koosluste (ehk
Kristi Väljur, 7a klass Punatriipkilpkonn. Lühikirjeldus KLASS: Roomajad SELTS: Kilpkonnalised SUGUKOND: Lamekilpkonlased ALAMLIIK: Trachemys scripta elegans Punatriip-kilpkonn on USA lõunaosas elutsev taimetoiduline seltsiv loom. Oma nime on ta saanud silma taga asuva punase triibu järgi. Punatriip-kilpkonnal on silmade kohal iseloomulikud, silmatorkavad punast värvi laigud, mis meenutavad pisut punaseid kõrvaklappe ning on kirkamad noorematel isasloomadel. Vahel on need laigud ka kolast värvi. ELUVIIS Rahulikud tiigid ja liivakarjäärid või soise pinnase, rikkaliku kaldataimestiku ja aeglase vooluga jõelõigud on punatriip-kilpkonna jaoks ideaalseks elupaigaks. Nagu teisedki veekilpkonnad, viibib ka punatriip-kilpkonn kevadel ja suvel rohkem maismaal. Ta tuleb veest välja, heidab kivi peale pikali ning peesit...
sama liiki isendid vajavad ühesugust toitu ja elupaika, pesa rajamise kohta. b) erinevate liikide vahel toit, elupaik, pesa rajamise koht, kui nad on üksteisele toiduks. 5. Nimeta töös esitatud kalaliigi kohastumusi (nt. kuju, värvuse iseärasused jne.) Selgita ühe näite abil kohastumuse suhtelisust. * uimed * lõpused * saba * varjevärvus 6. Selgita liigiteket töös antud teksti ja joonise põhjal (erinevad liigitekke teed)- nt. joonised õp.lk.164, 165 Levila äärtel elavaid populatsioone eraldab suur vahemaa ning nende isendite omavahelise ristumise tõenäosus on väike. Aja jooksul võivad üksteisest kaugel olevate populatsioonide isenditel toimuda sellised muutused, mis viivad ristumisbarjääri kujunemiseni. Nii kujunebki ühest liigist kaks liiki. Kui loomapopulatsioon rändab uutele aladele ning neil tekkivad uute tingimustega sobivamad omadused, suudavad nad uutes tingimustes ellu jääda. Aja jooksul muutused kinnistuvad ning tekib
et Põltsamaa jõge on tabanud aastatel 20042005 vähkide katkulaadne suremine. Ajaloolised andmed : Jõevähk rändas Eesti jõgedesse ja järvedesse peale viimast jääaega ja maa tõusu. 19 sajandi vahetusel oli jõevähk Eesti veekogudes väga arvukas. Suurim aastane registreeritud väljapüük oli 1929 a. 31 tonni. Esimene jõevähi katkulaine tabas Eestit 18961903 aastal Peipsi järve ja Võrtsjärve vesikonnas. Järgneval 40 aastal hävitas katk enamiku häid vähi populatsioone Eesti mandrialal . Materjali otsitud : Osade inimeste uurimustöödest . Netilehekülgedelt : http://www.eestitoit.ee/pages.php/01110101 http://www.envir.ee/405592 http://www.maaleht.ee/?page=15199&grupp=targutalita&artikkel=1600
Toitumine: Kõik kättesaadavad taimed. Eluea pikkus: 17-30 aastat. LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID Kaamellaste (Camelidae) sugukonda kuulub 2 perekonda, kaamel on suguluses näiteks guanaako, laama ja alpakaga. ESINEMINE Oletatakse, et kaamel pärineb Araabiast. Tänapäeval esineb kodustatud kaamelit Aafrika põhjaosast ja Kesk-Aasiast Mongooliani. Kaamelid elutsevad ka Austraalias. KAITSE Koduloomana on kaamel arvukas, ent vabas looduses juba tõenäoliselt hävinud. Metsistunud kaamelite populatsioone võib leida veel vaid Austraalias. Kas tead, et... *Kaamelid erinevad muudest imetajatest ka vereliblede ehituse poolest: need pole mitte ümmargused, vaid ovaalse kujuga. *Kaamelitel on rumal komme sülitada vedelat maoeritust kõige peale, mis neile ei meeldi. Sellega üllatavad nad ka loomaaedade külastajaid. *Kaameleid kutsutakse ,,kõrbelaevadeks" nende pisut kõikuva sammu pärast, ent ka seetõttu, et nad on kõrbe ainsaks transpordivahendiks.
Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab teatud piirkonna kõikide elusolendite populatsioone ja lisaks nendele füüsikalise ja keemilise keskkonna. Ökosüsteemi elusa osa komponendid täidavad kolme põhiülesannet: 1) Produtsendid ehk tootjad autotroofsed organismid ehk fotosünteesivõimalised taimed 2) Konsumendid ehk tarbijad heterotroofsed organismid, kes toituvad elusast orgaanilisest ainest 3) Destruendid ehk redutsendid ehk lagundajad surnud orgaanilisest ainest toitujad Kultuurökosüsteemid
kuid niikaua, kui kõik selle algupärased liigid on veel alles, säilib koosluse taastumise ~1~ võimalus. Samamoodi väheneb populatsiooni suuruse kahanamisel liigi geneetiline mitmekesisus, kuid see võib aja jooksul mutatsioonide ja rekombinatsioonide tulemusena taastuda. Kuid niipea, kui liik välja sureb, kaob ka tema unikaalne pärilikkusinfo koos liigi omaduste ja panusega ökosüsteemi ning kadunud populatsioone ei saa enam kuidagi taastada. liigi kadumisega vaesuvad ka kooslused ja ökosüsteemid, mida see liik austas, ning liigi võimalik väärtus inimeste jaoks jääb avastamata ja kasutamata. Väljasuremise mõistest Sõnapaaril „välja surnud“ on mitu nüanssi, mis võivad sõltuda kontekstist. Liik on lõplikult välja surnud (extinct), kui kogu maailmas pole enam elus ühtki selle liigi esindajat; näiteks bambusesäälik (Vermivora bachmanii) on välja surnud värvuline
Võõrliike võib elupaikade hävitamise järel pidada teiseks kõige olulisemaks bioloogilise mitmekesisuse kadumisele viivaks teguriks kogu maailmas. Ohud, mida võõrliigid toovad: - hävitavad kohalikke. - muudavad kohalikke toiduahelaid - võivad olla mürgised kohalikele liikidele - toovad uusi haigusi - on patogeenide ja parasiitide kandjaks - hübridiseerivad lähedaste liikidega ja seeläbi nõrgendavad geneetiliselt kohalikke Populatsioone. Kadunud ja kadumas: Panda, kukkurhunt, nokkloom, sifaka, pähklinäpp, okassiga, inimahvid, jääkaru, hiidvöölane, morsk, kiivi, pingviinid,
Evolutsioon II Evolutsioon toimub ainult organismirühmades, üksikindiviid ei evolutsuioneeru. Väiksem evolutsioneerumisvõimeline organismide rühm on populatsioon( ühte liiki kuuluvad organismid ühel maa-alal) Geenil võib olla üks, kaks või mitu alleeli. Võimalike genotüüpde arv populatsioonis iga geeni kohta sõltub geenialleelide arvust. Tavaliselt on osad alleelid tavalised, teised mitte. Seega on osad genotüüpid sagedasemad kui teised. Geneetiline struktuur- alleelide ja genotüüpide suhteline sagedus Evolutsiooniks vajaliku geneetilise muutlikuse allikad: - Mutatsioonid - Kombinatiivne muutus - Geenivool=Geenisiire-ühe populatsiooni geenid satuvad teise - Geneetiline triiv- populatsiooni geneetilise struktuuri juhuslik muutumine.(mõjutab väiksemaid populatsioone) Mutatsioonid - Geenimutatsioonid (uued alleelid, geenid) - Kromosoommutatsioonid (muutused geenide paiknemises ja korduses) - ...
Genoommutatsioonid Muutub kromosoomide ja nendes olevate geenide kordsus) · Kombinatiivne muutlikkus (Alleelide kombineerumine sugulisel paljuunemisel. Meioosis kromosoomide ristsiire, viljastumisel alleelide kombineerumine) · Geenisiire e. geenivool (populatsiooni geneetilise struktuuri juhuslik muutumine) · Geenitriiv Populatsiooni geneetilise struktuuri juhuslik muutumine, mõjutab eelkõige väikesed populatsioone Pudelikaelaefekt Mingi ,,kitsaskoha" (nt. looduskatastroofid) läbimine Makroevolutsioon Mikroevolutsioon Evolutsioonilised muutused liigi sees, viib uute liikite tekkele. Makroevolutsioon Liigist kõrgemate organismirühmade teke (perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond - selgrootud, riik seened, loomad, taimed). Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: · Muutused pärilikus informatsioonis · Toimuvad samad protsessid olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine
diversity) dokumenteerimine Inimtegevuse mõju uurimine Praktiliste rakendusvõtete väljatöötamine negatiivse inimmõju peatamiseks Kaitse tasandid: Bioloogilise mitmekesisuse kaitse 3 tasandist: Maa liigirikkus Liigisisene geneetiline muutlikkus Koosluste mitmekesisus Vajalik erinevate teadusrühmade koostöö Ennustatakse, et lähiaastatel sureb välja tuhandeid liike ja miljoneid unikaalseid populatsioone Praegustes väljasuremistes süüdi inimtegevus “TAMAR” – Brasiilia riiklik merikilpkonnade Merikilpkonnade liigiline koosseis kaitseprogramm 4 liiki, neist 1 saarelise eluviisiga Inimmõju uuringud Jaht Kuurortide rajamine Temperatuuri alanemine Rannavõrgud Seaduste väljatöötamine 1986. a. võeti Brasiilias merikilpkonnad täieliku kaitse alla Loodi 2 uut kaitseala ja 1 mereline rahvuspark
elusorganismid ja keskkond.On olemas mitmesuguseid ökosüsteeme: järve-, raba-, kõrgmäestiku-, metsaökosüsteem. Areaal territoorium, mida teatud liigi isendid asustavad. Populatsioon ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid. Populatsiooni arvukus populatsiooni kuuluvate isendite arv. Populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu punnaühiku kohta. Biotsönoos ühel territooriumil elab paljude liikide populatsioone, mis koos moodustavad elukoosluse. Ökotoop - biotsönoos on seotud elukeskkonnaga Toiduahel moodustab toitumissuhete alusel reastatud organismid ( tootja, tarbija, lagundaja) Laguahel algab elutegevuse jääkidest või surnutest organismidest ning lõpeb mikroorganismidest. Toiduvõrk omavahel põimunud toiduahelate kogum Populatsiooni laine populatsiooni arvukuse perioodiline ajaline muutus. Troofiline tase järgmine toiduahela lüli.
1. Millised on abiootilised ja biootilised tegurid, mis erinevaid organisme mõjutavad? Abiootilised tegurid- mitte elus, nt: Biootilised tegurid- elusorganismid meie ümber. · Päike · Sümbioos- vastastikune suhe, mõlemale · Temperatuur poolele kasulik +/+ · Rõhk · Kommensalism- +/0, üks pool ei tee midagi, ei · Tuul head ega halba · Sademed · Parasitism- +/0, üks pool saab kasu · Õhuniiskus · Kisklus- +/-, (+/+ tasakaalustab saakloomade · Mulla niiskus arvu) · Herbivooria +/-(loom ja taim, taimele kahjulik, kuna ta hävineb), +/+ kui loomad aitavad ...
IV Nimeta 1. Abiootilisi ja biootilisi keskkonnategureid Abiootilised Kliimategurid(valgus, temperatuur, vesi/niiskus), elukeskkond(õhk, vesi, muld) Biootilised Teiste liikide mõju 2. Organismidevahelisi suhteid Sümbioos, Kommensalism, Parasitism, Konkurents, Kisklus/Taimtoidulisus 3. Populatsiooni iseloomustavad näitajad Arvukus, Tihedus, Populatsiooni laine 4. Kasvavaid, kahanevaid ja stabiilseid populatsioone Kasvav Õunamähkur, Toominga võrgendi koi, Lusitaania teetigu Stabiilne Raieküpsed metsad Kahanev Euroopa naarits, Suured kasslased 5. Tegurid, mis võivad põhjustada ökoloogilise tasakaalu häirumise Abiootilised, Biootilised 6. Tegureid, mis mõjutavad looduses toimuvaid aineringeid
on: · tagada aastaks 2010 lõhejõgedes looduslik taastootmine 50% ulatuses vastava kudejõe võimalustest; · kui elutingimused lubavad, siis taastada endiste lõhejõgede asurkonnad võimalikult lähedasest populatsioonist saadud geneetilise materjaliga. Lõhekava on mõeldud selleks, et säilitada ja taastada Läänemere lõhe bioloogiline mitmekesisus. See nõue on seatud kaitsmaks mitte üksnes liiki kui taksonoomilist ühikut, vaid ka selle geneetiliselt erinevaid populatsioone. Eestis on algupärased populatsioonid püsinud Kunda, Keila, Vasalemma ning Pärnu jões. Need jõed on jäänud praegu nn. monitooringujõgedeks, sealseid populatsioone ei tohi risustada võõra geneetilise materjaliga. Praegu on vaid Kunda jõe algupärane genofond dubleeritud elusa geenipangana Põlula kalakasvatuskeskuses: esimestelt suguküpsetelt isenditelt on juba saadud marja taastootmiseks. LÕHI Salmo salar
korraldab rahvusvahelist koostööd Läänemere keskkonnakaitse konventsiooni alusel Läänemere merekeskkonna kaitseks. Konventsiooni eesmärk on kaitsta Läänemere piirkonna merekeskkonda kõikide reostusallikate eest. Võeti vastu 1974. Eesti liitus 1992. Bonni konventsioon - Rändeluviisiga loomade kaitse leping, mis jõustus 1983. aastal. 1989. aastaks oli sellega ühinenud 29 riiki. Eesmärgiks on kaitsta nende metsloomade populatsioone, kes liiguvad ühest riigist teise. Eesti 2008 8. Agenda 21 ehk keskkond ja areng (Säästev areng). Selle eesmärgid on: a) Keskkonnasõbralikum majanduslik ja sotsiaalne areng. b) b) a ühiskonna sotsiaalsfääri, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidus ja eesmärgipärane arendamine b) tagatakse inimestele kõrge elukvaliteet c) turvaline ja puhas elukeskkond nii täna kui tulevikus 9. ,,Agenda 21st" lähtudes on Eesti 1995. aastal vastu võtnud ,,Säästva arengu
Segatoidulised - omivoorid ( karu, metssiga). Igal liigil oma levila e. areaal. territoorium, mida teatud liigi isendid asustavad. Ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Populatsiooni arvukus on sellesse populatsiooni kuuluvate isendite arv. populatsiooni saab iseloomustada ka tihedusega. Populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta. Ühel territooriuml elab paljude liikide populatsioone, mis koos moodustavad elskoosluse e. biotsönoosi. Kogu biotsönoos(taime-,seene-,loomakooslused, mikroorg.) on tihedalt seotud oma elukeskkonnaga e. ökotoobiga. selle all mõist. territooriumit, millel biot. paikneb, abiootilised tegurid, mis seda mõjuavad. Biots. koos ökot. moodustab ökosüsteemi. Ökosüsteem - on isereguleeruv süsteem, milles biot. ja ökot. on omavahel aineringe kaudu seotud. näitajad: liigiline koosseis(ökos
erinevad populatsioonid. Genofond = geenifond – populatsiooni/liigi kõik geenid ja alleelid. Genotüüp- Populatsiooni geneetiline struktuur – pop. geenide ja alleelide arvuline suhe. Kui pop. geneetiline struktuur muutub püsivalt, ühes suunas, siis kujuneb evolutsiooniline muutus. Geenisiire = geenivool ühe populatsiooni geenid tulevad teise Geneetiline triiv – juhuslik alleelide arvukuse muutus populatsioonis. Peamiselt looduskatastroofides, mõjutab eelkõige väikeseid populatsioone Kombinatiivne muutlikkus on geneetilise (päriliku) muutlikkuse vorm, mis tuleneb vanemate erinevate geenialleelide ümberkombineerumisest järglaste genotüüpideks. Alleelide ümberkombineerumine toimub meioosi ja viljastumise käigus.
Maastikus saab seda tekitada näiteks nn metsakoridoridega, mis viivad teiste samade liikide leiukohtadeni. 10.04.2018 Võõrliigid Bioinvasioon – inimese poolt võimalikuks tehtud protsess, mille käigus organismid (liigid, alamliigid, varieteedid, sordid jms) paljunevad ja levivad piirkonnas, kuhu nad looduslikul moel levida poleks suutnud. Juhuslik võõrliik – võib uues piirkonnas ellu jääda ja mõnikord isegi paljuneda, kuid ei moodusta püsivaid populatsioone (esinevad lühiajaliselt). Nende püsimine sõltub korduvatest inimese abil sissetoomistest. Invasiivne võõrliik – selline võõrliik, mis võib ohustada ökosüsteeme, elupaiku või liike, tekitades majanduslikku- või keskkonnakahju. Võõrliik – liik, mis on inimtegevuse tulemusena (ka tahtmatult) asustatud väljapoole oma põlist levilat. Naturaliseerunud võõrliik – suudab tekitada taastootva populatsiooni inimese abita või selle
taimeliike.( lehetäi,viidikas,metskits) Omnivoor-segatoiduline, toituvad nii taimedest kui loomadest.( karu ja metssiga) Ökosüsteem Igal liigil on oma leviala ehk areaal. Populatsioon- ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid. Populatsiooni arvukus on sellesse populatsiooni kuuluvate isendite arv. Populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta. Biotsönoos-ühel territooriumil elab paljude liikide populatsioone, mis koos moodustavad elukoosluse. ( taimse-,seene-,loomakooslused ja mikroorganismid) Ökotoop-elukeskkond (õhk-,vesi-ja muldkeskkond) Ökosüsteem- on isereguleeruv süsteem,milesse kuuluvate populatsioonide kooseis ja arvukus on pikema aja jooskul stabiilne. Ökosüsteemi toitumisahelad: Toiduahela moodustuvad toitumissuhete alusel reastatud organismid. Tarbijad e.konsumendid-herbivoorid ja neist omakorda kiskjad.Kas. toiduks teisi elusorg. Lagundajad e.destruendid-mikroorg
pärast (tihedalt kõrvuti kasvavad puud). Konkurents jaguneb liigisiseseks (kõige teravam, kuna vajadused kattuvad kõiges; kassipulm, võilillede õitsemine) ning liikide vaheliseks (rebane ja mäger, kormoranid ja kalamehed). Populatsiooniks nimetatakse ühel ajal ühes paigas elavat ühte liiki isendite rühma. Igal liigil on oma levila ehk areaal. Looduslikud takistused on sageli leviku piiriks ja üks liik moodustab palju erinevaid populatsioone. Ühe populatsiooni isendid saavad omavahel vabalt ristuda ja on osaliselt või täielikult isoleeritud teistest sama liigi populatsioonidest. Populatsiooni iseloomustavad isendite arvukus, asutustihedus ning konkurents. Kasvava populatsiooni puhul on sündimus suurem kui suremus (rotid), kahaneva populatsiooni puhul on suremus suurem kui sündimus (euroopa naarits), stabiilse populatsiooni puhul on sündimus ja suremus tasakaalus (ahvenad). Populatsioon on isereguleeruv süsteem
Üks mõnevõrra kindlam alguspunkt 17MAT oli Keeniast leitud afropithecus. Euroopa ja Aafrika vahelise silla tekkimisel levisid inimahvid kiirelt kõikjale (praeguste leidude kohaselt jäi Aafrika vahepeal päris tühjaks). Järgmine olulisem punkt oli australopiteekuse ilmumine 4,5 MAT, tunnuseks bipedaalsus, mille tekkel oli ilmne seos kliimamuutustega. Esimeseks homo'ks peetakse habilis't, kelle ajast on leitud ka pihukirveid ja kellega samaaegselt elas ka teisi homo populatsioone. Jälgides meie eellaste rida, ilmus järgmisena h.erectus, kes asus liha sööma, laiendades sellega oluliselt toiduvalikut ning muutes toitumise efektiivsemaks/( temaga algas aju kiire kasv). Aja jooksul arenesid relvad keerulisemaks, ajumaht suurenes kiirelt. Arenes sotsiaalne käitumine ja vist ka abstraktne mõtlemine (algelised rituaalid). Erectus jagunes tõenäoliselt mitmeks haruks, millest üks oli h.heidelbergensis, kes omakorda jagunes
vahendusel. Fosforiringe- on biokeemiline näide, mis hõlmab fosfori ühendite ringlust litosfääris, hüdrosfääris ja biosfääris. Fosfori ringlusel pole kindlat suunda. Lämmastikuringe- on lämmastiku ja tema ühendite tsükliline liikumine eluta ja elus looduse elementide vahel ökosüsteemis. Veeringe- on maavee pidev liikumine maapinnal, üleval ja all. Ringlemise käigus muutub veeolek. 14. Populatsioone iseloomustavad tegurid. Populatsiooni iseloomustavad tegurid on 5: 1) populatsiooni tihedus- palju populatsiooni isikuid elab teatud ruumühikul. (selle määravad sigimine, migratsioon, toitumine, füüsiline ja psüuhiline ruumi vajadus) 2) populatsiooni suurus- mitu isendit kuulub ühte populatsiooni. 3) populatsiooni hajuvus- see iseloomustab populatsiooni kuuluvate isendite paiknemist maastikul. 4) populatsiooni vanuseline struktuur- iseloomustab erinevate vanusega isendite arvukust
Välja on töötatud mitmeid meetodeid, kuid paljud neist on suhteliselt ebaefektiivsed, kulukad ning soovitud mõju avaldub alles aastate pärast. Oleks vaja efektiivseid ja jõukohaseid meetodeid, mis oleksid nii seaduslikult kui ka sotsiaalselt vastuvõetavad. Praegu kasutatavad meetodid võib jagada akustilisteks, visuaalseteks, keemilisteks, mehaanilisteks, keskkonda muutvateks ja sigimist vähendavateks, lisaks surmamine ja lõksud. Kohaspetsiifiline ohjamine võib sundida lindude populatsioone ümber asuma teistele läheduses paiknevatele aladele. Seal kordub aga probleem uuesti. Efektiivne lindude kontrollimine toimiks kogu linna ulatuses, kus oleksid ühendatud meetodid, mis hõlmaksid suuremal või vähemal määral kogu lindude elukeskkonda. Ohjamise eesmärk ei ole lindude peletamine linnamaastikult vaid nende suunamine neile sobivamatele aladele. Lindude surmamine on viimane võimalus, kui ükski teine testitud meetod ei toimi
Uus-Meremaal avastati see haigus 1999. aastal eksootiliste konnade juures Canteburys. Praeguseks on seda leitud kõigi Acheyi konnade populatsioonide juurest põhjapoolsel saarel. (http://www.nzfrogs.org/NZ+Frogs/Conservation.html 04.10.2009) 2.2.4.Saaste Kõige ohtlikumad on happevihmad. Alumiinium, kaadium, raud, tsink ja vask on kõik konnadele mürgised. Lähtudes kaladele tehtud uuringutest saame väita, et niklil, mangaanil ja pliil on konna populatsioone kahjustav mõju. Orgaanilised herbitsiidid ja pestitisiidid tihti tekitavad mutatsioone ja surmi konnade seas. 1997. aastal ilmunud artikkel näitas , et senini kahjutuks peetud herbitsiid ,,Roundup" on äärmiselt toksiline kullestele ja täiskasvanud konnadele. Selle herbitsiidi uuemat ja arvatavasti kahjutumat vormi kasutavad Uus-Meremaal talupidajad ja aednikud siia maani. Teatud kemikaalid nagu DDT ja PCB meenutavad hormoone ja võivad põhjustada steriilsust konnade kui ka inimeste seas
Maastikus saab seda tekitada näiteks nn metsakoridoridega, mis viivad teiste samade liikide leiukohtadeni. 10.04.2018 Võõrliigid Bioinvasioon inimese poolt võimalikuks tehtud protsess, mille käigus organismid(liigid, alamliigid, varieteedid, sordid jms) paljunevad ja levivad piirkonnas, kuhu nad looduslikul moel levida poleks suutnud. Juhuslik võõrliik võib uues piirkonnas ellu jääda ja mõnikord isegi paljuneda, kuid ei moodusta püsivaid populatsioone (esinevad lühiajaliselt). Nende püsimine sõltub korduvatest inimese abil sissetoomistest. Invasiivne võõrliik selline võõrliik, mis võib ohustada ökosüsteeme, elupaiku või liike, tekitades majanduslikku- või keskkonnakahju. Võõrliik liik, mis on inimtegevuse tulemusena (ka tahtmatult) asustatud väljapoole oma põlist levilat. Naturaliseerunud võõrliik suudab tekitada taastootva populatsiooni inimese abita või selle
territooriumil). Geenifond ehk genofond- populatsiooni kõik geenid ja alleelid. Populatsiooni geneetiline struktuur- populatsiooni geenide ja alleelide arvuline suhe. Evolutsiooniks vajaliku geneetilise muutlikkuse allikad: · Mutatsioonid · Kombinatiivne muutlikkus · Geenisiire ehk geenivool- ühe populatsiooni geenid satuvad teise. · Geneetiline triiv- populatsiooni geneetilise struktuuri juhuslik muutumine. Mõjutab eelkõige väikeseid populatsioone (nt. juhuslik isendite hukkumine looduskatastroofides). Geenitriivile järgneb pudelikaela efekt (teatud omadus kaob). Looduslik valik Muutustele annab suuna olelusvõitlus. Olelusvõitlus on organismide sõltuvus piiratud keskkonna ressurssidest. Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses paljunemises, mis tuleneb nende geneetilistest erinevustest (pärilik muutlikus) ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõitlusest). Piiravad keskkonnategurid:
Rändavate loomade (linnud, nahkhiired, vaalad jt) kaitseks on asutatud Bonni konventsioon, millega tähtsustakse loomaliigi rändteede kaitse vajadust. Eesti liitus Bonni konventsiooniga 1. oktoobril 2008, samuti on Eesti liitunud selle konventsiooni juurde kuuluva Euroopa nahkhiirte kaitse lepinguga 2004.a. ja Aafrika-Aasia rändsete veelindude kaitse (ehk AEWA) leppega 2008.a. Rändeluviisiga loomade kaitse leping, mis jõustus 1983. aastal. Eesmärgiks on kaitsta nende metsloomade populatsioone, kes liiguvad ühest riigist teise. 8. Agenda 21 ehk keskkond ja areng (Säästev areng). Selle eesmärgid on: a) tagada inimeste elutaseme tõus, inimeste heaolu suurenemine b) loodusvarade läbimõeldud kasutamine c) ühiskonna sotsiaalse sidususe suurendamine 9. ,,Agenda 21st" lähtudes on Eesti 1995. aastal vastu võtnud ,,Säästva arengu seaduse", mis sätestab..... a) looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise alused. b) ,,Agenda 21st" lähtudes on Eesti 2007
+näited 3. Kuidas mõjutab valgus organisme? 4. Kuidas mõjutab temperatuur organisme ( niitaimed kui ka loomad)? 5. Mis on ökoloogiline amplituud? 6. Organismidevahelised suhted: sümbioos, kommensalism,konkurents, parasitism, kisklus, taimtoidulisus. 7. Populatsioon, areaal 8. Populatsioonile iseloomulikud näitajad 9. Populatsioonide tüübid 10. Populatsiooni lained Ühel territooriumil elavad populatsioonid · Ühisel territuooriumil võib elada paljude liikide populatsioone · Sellised populatsioonid moodustavad koos biotsönoosi · Biotsönoosi võib jagada: o mikroorganismid o taimkooslused o seenekooslused o loomakooslused Ökotoobi ehk elukeskkonna all mõistetakse nii territooriumi, misllel biotsönoos paikneb, kui ka abiootilisi tegureid, mis seda mõjutavad · Ökotoopi võib jagada o Õhkkeskkond o Vesikeskkond o Muldkeskkond
võimalusi ellu jääda. Saakloomade ja kiskjate ning peremeeste ja parasiitide omavahelised suhted on arenenud kõrvuti, koevolutsiooni tulemusena. Kiskjad on tõhusad saagipõõdjad, saakloomadel on arenenud oskused, mis vähendavad ohtu langeda saagiks. Parasiidid on arenenud selliseks, et võtavad peremehelt toitaineid nii, et too ei sure. Nii taimetoitlastele, kiskjatele kui ka parasiitidele pole kasulik toiduobjekti populatsioone liigselt tarbides hävitada. Näiteks hundid jahivad kergemini tabatavaid loomi, st neid kes on haiged, vanad jne. Eestis kasvava käpalise kärbesõie õie välimus ja lõhn viib teatud putukad eksiteele ning isasputukad püüavad õiega paarituda, nii nad tolmeldavad taimi. Ökosüsteemid on terviklikud Ökosüsteem süsteem, milles toitumissuhete kaudu seotud organismid koos neid ümbritseva eluta keskkonnaga modustavad isereguleeruva areneva terviku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
