meil täiskõhutunde ja lõdvestab ning viimasena mainitu kontrollib unetsükleid ja hõlbustab magamajäämist. Trüptofaani sisaldab näiteks klaas piima meega, mis on klassikaline, kõigile tuntud leevendi uinumisraskuste puhul. Seda ei soovitaks aga lihtsalt magusa kõhutäiena, sest osadele võib liigne serotoniin põhjustada migreeni. Trüptofaan osaleb söögiisu kontrollimises, kasvuhormooni tootmises ja immunkaitses. Treoniin Histidiini loetakse üldiselt asendamatuks aminohappeks, kuid seda vaid lastele, nende arengus on sellel aminohappel oluline roll. Täiskasvanutele ei ole ta asendamatu, kuid ta on oluline hemoglobiini tootmises ning valgete ja punaste vereliblede sünteesis. See on ka histamiini sünteesi tooraine. Histamiin on tähtis immuunkaitsele, kuid põhjustab ka tülikat sügelust ja aevastusi allergilise reaktsiooni korral. Kasutatud materjal: http://www.miecys
Apolaarsed (hüdrofoobsed) aminohapped Leutsiin (Leu,L) Proliin (Pro, P) Alaniin (Ala, A) Valiin (Val, V) Kaks ülemist happelised Aspartaat (Asp, D) Glutamaat, Glu, E) Neli alumist Metioniin, Met, M) Trüptofaan (Trp, W) apolaarsed Fenüülalaniin (Phe, F) Isoleutsiin (Ile, I) Kolm Treoniin (Thr, T) Tsüsteiin (Cys, C) esimest polaarsed, neutr. (laenguta) Türosiin, Tyr, Y) Histidiin (His, H) Kolm viimast aluselised Lüsiin Arginiin (Lys, K) (Arg, R) Biokeemia 3 Loeng 3 N. Samel Polaarsed neutraalsed (laenguta) aminohapped
Elunedes arvukalt mäletsejaliste eesmagudes (eeskätt vatsas), suudavad nad sünteesida kõrgeväärtuslikku loomset valku (oma keha baktervalku) ka mittevalgulistest lämmastikuühenditest, mida siis peremeesloom saab ainevahetuse käigus edukalt kasutada oma valguvajaduse katmiseks. Tavalistes ratsioonides on asendamatuid aminohappeid enamasti piisavalt. Need, millest sagedamini puudu tuleb on: - lüsiin, metioniin+tsüstiin (S-aminohapped), treoniin ja trüptofaan. Neid nimetatakse kriitilisteks aminohapeteks. Kõige kriitilisem aminohape on lüsiin. Lüsiinivaesed söödad on teravili, kliid, mõned srotid (maisiidu-, päevalillesrott,) Lüsiin on vajalik lämmastikuainevahetuse reguleerimiseks. Lüsiini ja metioniini lisamine ratsioonile tõstab noorloomade ja lindude kehamassi juurdekasve, suurendab piimatoodangut, kanadel munatoodangut. Metioniin võtab osa rasvade ainevahetusest. Ta on vajalik rakkude kasvuks ja paljunemiseks
aminohapped) Aaa: aromaatsed aminohapped <- Vastsündinud Täiskasvanu d -> Vajadus konkreetsete asendamatute aminohapete • Üldiselt noorukitel sarnased vajadused aminohapete järele. • Täiskasvanud sigadel kõige sarnasemad aminohapete vajaduse mustrid inimestega • Üldiselt suurim aminohapete vajadus rottidel, eriti metioniin, tsüstiin, treoniin • Koertel vananedes võib vajadus aminohapete järele isegi kasvada. • Tekib küsimus… Kas aeglaselt kasvavad loomad vajavad vähem Tänan kuulamast! • Kasutatud kirjandus: • Osborne T.B., Mendel L.B., 1914 . Amino-acids in nutrition and growth, The Journal of Biological Chemistry, 17, 325-349. • McLarney M.J., Pellett P.L., and Young V.R., 1996. Pattern of Amino Acid Requirements in Humans: An Interspecies Comparison Using Published
Karboksüülhapped on ühendid, mis sisaldavad karboksüülrühma: -COOH.Koosneb omakorda karbonüülrühmast ja hürdoksüülrühmast.Karboksüülh. on palju, paljud on looduslikud, erinevad üksteisest R-I ehituse ja -COOH arvu poolest.Rasvhapped on kõrgemad karboksüülhapped, nad sisald. enamasti üle 10C aatomi ja see on paarisarv. Asendatud karboksüülhapped R-s on asendatud üks või mitu H aatomit mingi asendusrühmaga. Aminohapped on asendatud karboksüülhapped, kus R-s on üks või mitu H aatomit asendatud aminorühmaga. Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud.Jagunevad asendatavateks jaasendamatuteks.Asendamatud aminohapped aminohapped, mida organism ise ei sünteesi, vaid bakterid ja taimed.Need viiakse organismi toiduga.Kehavalkude üles ehitamiseks.Asendamat aminohappeid on 8(valiin, leutsiin, isoleutsiin, fenüülalaniin, treoniin, metioniin, trüptofaan,lüsiin). Peptiidid bioloogiliselt olulised a...
(muudab kusiaineks). Aminohapped Valgu koostises on ca. 20 aminohapet. Aminohappe struktuur: RCHCOOH NH2 Klassifikatsioon: Külgahelate järgi: 1) Aminohapped mittepolaarsete, hargnemata külgahelatega (glütsiin, alaniin, valiin, leutsiin, iseoleutsiin, proliin, fenüülalaniin, trüptofaan, metioniin) 2) Aminohapped hargnemata, polaarsete külgahelatega (seriin, treoniin, tsüsteiin, türosiin, asparagiin, glutamiin) 3) Aminohapped hargnenud külgahelatega (asparagiinhape, glutamiinhape, histidiin, lüsiin, arginiin) Füsioloogilisest rollist lähtudes: 1) Asendamatud aminohapped (arginiin {asendamatu imikutele}, histidiin {pool asendamatu}, isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, metioniin, fenüülalaniin, treoniin, trüptofaan, valiin)
PTMid hõlmavad kas aminohapete külgahelate kovalentseid muutusi või polüpeptiidahela peaahela muutusi. 2. Nimetage tuntumaid post-translatoorseid modifikatsioone (vähemalt 5)! Ning lisage, kas need modifikatsioonid on pöörduvad või pöördumatud? Fosforüülimine, atsüleerimine, metüleerimine, glükosüülimine, ubikvitüleerimine => pöörduvad. 3. Milliseid aminohappejääke eukarüootides fosforüülitakse? Milliseid prokarüootides? Eukarüootides: Seriin, Treoniin, Türosiin. Prokarüootides: + Histidiin, Asparatraat. 4. Joonistage valkude fosforüülimise ja defosforüülimise skeem (valkude aktiivsuse regulatsioon fosforüülimise ja defosforüülimise kaudu)? Märkige ka ära, kuhu lisatakse fosfaatrühm ning millise energia arvelt protsess toimub? Kas fosforüülimine aktiveerib või inhibeerib valkude aktiivsust? ATP energia arvelt protsess toimub. 5. Mida tähendab valkudele ´surma suudlus´ ning mis seda põhjustab?
Valgud. 1. Mis on valgud ja millest koosnevad? Vastus: Valgud on orgaanilised molekulid, mida rakud valmistavad aminohapetest. Valgud koosnevad sadadest, isegi tuhandetest aminohappe molekulidest. 2. Nimeta kõik asendamatud aminohapped. Vastus: Isoleutsiin(Ile), Leutsiin(Leu), Lüsiin(Lys), Metioniin(Met), Fenüülalaniin(Phe), Treoniin(Thr), Trüptofaan(Trp), Valiin(Val). 3. Nimeta valgu struktuurid. Vastus: Primaarstruktuur, sekundaarstruktuur, tertsiaalstruktuur, kvaternaarstruktuur. 4. Mis on denaturatsioon? Vastus: Nt kõrge temperatuuri toimel katkevad valgusisesed sidemed, valkude sekundaar- või tertsiaarstruktuur laguneb ja aminohappe muutub sirgeks. 5. Mis on ensüümid ja mida nad teevad? Vastus: Ensüümid on valgud, mis reguleerivad rakkudes keemiliste reaktsioonide kiirust. 6. Miks muudab ainete liialt aeglane lagundamine elu võimatuks? Vastus: Ainete liiga aeglane lagundamine muudab elu võimatuks, ses...
nukleiinhapped-on biopolümeerid , mille monomeerideks on nukleotiidid 8)Millest koosnevad valgud? Koosnevad peamiselt kodeeritud aminohapete jääkidest, mis on omavahel seotud peptiidsidemetega 9)Mis on asendamatud aminohapped? Asendamatud aminohapped on aminohapped mida organism peab saama neid toidust, sest rakud ei suuda neid ise sünteesida. Teada inimesele asendamatuid aminohappeid - isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, metioniin, fenüülalaniin, treoniin, trüptofaan, valiin ja histidiin. 10)Mis on geneetiline kood? süsteem, mille abil nukleiinhapetes olev info viiakse üle valgule. Mida tähendab geneetilise koodi universaalsus? on ühesugune kõigil elusorganismidel. 11)Koodon ja sellele vastav antikoodon. Koodipäikese lugemine. 12)Valgusünteesi (translatsioon) kirjeldamine. Translatsioon(valgusüntees) toimub vastavalt mRNAs olevatele juhistele
Nimetage, millised ja kirjutage nende struktuurivalemid. Glutamiin (C5H10N2O3) ja glutamaat (C5H9NO4). 9. N tasakaalu tagamiseks organismis peab inimene toiduga saama ööpäevas ~60-70g valke. Mitut proteogeenset aminohapet ei suuda inimese organism piisavas koguses sünteesida ja miks? 10, sest imetajatel puudub vastav ensüüm sünteesimiseks. Kas võite nimetada need aminohapped? Arginiin, histidiin, isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, metioniin, fenüülalaniin, treoniin, valiin, trüptofaan. 10. Milliseid aminohapete sünteesi lähteühendeid teate (nimetused ja struktuurid)? 1) alfa-ketohapped O -OO C R - alfa-ketoglutaraat - oksaalatsetaat - püruvaat 2) 3-fosfoglütseraat COO- CH-OH CH2-O-P 3) riboos-5-P 4)fosfoenüülpüruvaat + erütroos-4-P Milliste oluliste ainevahetusradade metaboliitidega on tegemist
III. AMINOHAPPED. PEPTIIDID. 1. Aminohapped: molekuli ehitus, proteogeensete (valkudes esinevate, harilike) aminohapete üldarv, grupid tulenevalt keemilisest ehitusest, struktuurid, nimetused ning ühe- ja kolmetähelised koodid. Milliseid ebaharilikke aminohappeid teate? Aminorühm mis on seotud valgus on tetraeedrilise kujuga. Proteogeenseid aminohappeid on 20, mida peame teadma. Grupeerumine: Apolaarsed ehk hüdrofoobsed: Leutsiin(Leu,L), Proliin(Pro,P), Alaniin(Ala,A), Valiin(Val,V), Polaarsed ehk neutraalsed: Glütsiin(Gly,G), Seriin(Ser,S), Aspargiin(Asn,N), Glutamiin(Gln,Q), alaliigitus: happelised ja H+ loovutajas on Aspartaat(Asp,D), Glutamaat(Glu,E), Jälle apolaarsed: Metioniin(Met,M), Trüptofaan(Trp,W), Fenüülalaniin(Phe,F), Isoleutsiin(Ile,I), jälle polaarsed ehk laenguta: Treoniin(Thr,T), Tsüsteiin(Cys,C), Türosiin(Tyr,Y), ja aluselised ja h sidujad: Histidiin(His,H), Lüsiin(Lys,K), Arginiin(Arg,R). Veel saab grupeerida, nagu b...
energiamuutus paljude väikeste muutuste summaks. Aminohapped. Esinemine valkudes. Tähtsamad AH. Spetsiifilisus. Aminohappeist koosnevad ainult liitvalgud. Aminohapetest ehitatud makromolekulide struktuur on kirjeldatav elementaarlüliga H2N CHR COOH. Tähtsamad aminohapped on: H glütsiin, Cly; CH 3 alaniin, Ala; CH(CH3)2 valiin, Val; CH2CH(CH3)2 leutsiin, Leu; CH(CH3)CH2CH3 isoleutsiin, Ile; CH2OH seriin, Ser; CH(OH)CH3 treoniin, Thr; CH2SH- tsüsteiin, Cys jne. valkudes võib esineda veidi üle 20 aminohappe. Kõiki looduslikke aminohappeid siiski üldvalem H2N CHR - COOH ei kirjelda. Kiraalsus, optiline aktiivsus. stereospetsiifilisus Sahhariidid: mõiste, koostis, klassifikatsioon Rida kaks: Nukleiinhapped: üldstruktuur, komponendid. Kõrgmolekulaarsed polünukleotiiidid. Hüdrolüüsil lõhustuvad nukleotiidideks, pürimidiinalusteks, süsivesikuks ja fosforhappeks. Vastavalt
20%, vitamiine (B1, B2, niatsiin, B6) ja teisi fütokemikaale (ensüümid, õietolmuterad, maitse-, värvi- ja aroomained) ligi 2%, happeid 0,6%, valke 0,3% ja mineraaltoiteained (kaalium, kaltsium, magneesium, mangaan, naatrium, raud ja vask) 0,2% ulatuses. Mees leiduvate tuntumate aminohapete loetelu Mees leidub järgmisi tuntumaid aminohappeid: alaniin, arginiin, astaragiin, fenüülalaniin, glutamiinhape, glütsiin, histidiin, isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, metioniin, treoniin, trüptofaan, tsüsteiin jpt. Mees leiduvad tuvastatud orgaanilised happed Mee koostises on tuvastatud järgmisi orgaanilisi happeid: glükoonhape, fumaarhape, ketoglutaarhape, oksaalhape, piimhape, püroglutamiinhape, sidrunhape, sipelghape, võihape, õunhape, äädikhape jpt. Kasutamine Mett tarbitakse kõige rohkem töötlemata vedelana, kristalliseerununa või koos kärgedega
ja liha valgud. · Väheväärtuslikud on valgud, kus asendamatutest aminohapetest on puudu 1 või mitu. Sellised on enamus taimseid valke: terade, kaunviljade, pähklite ja seemnete valgud. Lü Metio Fenüül- Jrk. nr. Toiduaine nimetus Valk Valiin Isoleutsiin Leutsiin siin niin Treoniin Trüptofaan alaniin 10% 1 rõõskkoor 3 201 163 267 203 73 137 43 145 30% 2 hapukoor 2,4 153 139 211 170 60 100 31 106 3 apelsin 0,9 35 27 20 36 13 13 6 27 4 aprikoos 0,9 19 14 23 23 4 16 9 13
· Kõik kodeeritavad aminohapped on aminohapped (aminorühm asub ehk 2 süsiniku juures). · Aminohapped on vees väga hästi lahustuvad amfoteersed ühendid. · Kodeeritavad aminohapped jagunevad asendamatuteks ja asenduvateks aminohapeteks. · Asendamatud aminohapped aminohapped, mida organism ise ei sünteesi. Need viiakse organismi toiduga. Asendamatuid aminohappeid on kaheksa (valiin, leutsiin, isoleutsiin, fenüülalaniin, treoniin, metioniin, trüptofaan, lüsiin). · Asenduvad aminohapped aminohapped, mida organism suudab ise sünteesida. 7. Karboksüülhapped reageerivad metallide, aluste, aluseliste oksiidide ja nõrgemate hapete sooladega. Aminohapped moodustavad soolasid nii aluste kui ka hapetega. 8. Metaanhape ehk sipelghape (keemiline valem HCOOH või CH2O2) on värvuseta, söövitav, vees lahustuv vedelik. Metaanhape on kõige lihtsam karboksüülhape
Anneli Minjo SAHHARIIDID Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud Monosahhariidide ühinemisel tekivad: - oligosahhariidid ehk liitsuhkrud (laktoos, sahharoos) - kõrgmolekulaarsed süsivesikud polüsahhariidid (tärklis, tselluloos) ehitus: - üks karbonüülrühm - mitu hüdroksüülrühma - süsinikuahel tavaliselt hargnemata - ahelas 5 või 6 süsiniku aatomit (pentanoolid, heksoonid) sahhariidi lõppliide oos näited: - glükoos C6H12O6 - fruktoos C6H12O6 - riboos C5H10O5 - desoksüriboos C5H10O4 Monosahhariididel on samasugused keemilised omadused nagu alkoholidel ja karbonüülrühmadel. Isomeeridel on kaks vormi: - a-vorm - b-vorm Disahhariidid (C12H22O11) Disahhariidid kahest monosahhariidist moodustunud glükosiidid. Glükosiidside hapnikside, ...
paksendajad. Jäätis sisaldab piimarasva, valke, süsivesikuid, mineraalaineid, A- ja B-vitamiini, ning D-, E-, P- rühma vitamiine. Lisandeid nagu puuviljatükke ja keediseid sisaldavad jäätised on rikkad C-vitamiini poolest. Piimarasv sisaldab hulgaliselt rasvhappeid, nende hulgas ka asendamatuid. Jäätises on piimarasv väikeste kuulikeste näol ümbritsetuna proteiinide kihist. Proteiinide kihis olevad valgud sisaldavad taolisi asendamatuid aminohappeid nagu arginiin, fenüülalaniin ja treoniin. Kõik jäätises olevad valgud (kaseiin, albumiin ja globuliin) on täisväärtuslikud valgud. Peamised süsivesikud, mida jäätis sisaldab, on sahharoos ja laktoos. Puuvilja-lisandiga jäätised sisaldavad tavaliselt ka glükoosi ja fruktoosi. Mineraalainetest sisaldab jäätis kõigile tuntud naatriumi, kaaliumi, kaltsiumit, fosforit, magneesiumi jm. Jäätis ON kõige tervislikum dessert nii suurele kui väikesele magusasõbrale
Rahvuslik toidukultuur Koostaja : Kristina Tepper PA 11 KAER Kaera botaanilised tunnused Kaer ehk harilik kaer on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane kultuurtaim ja teravili. Harilik kaer kasvab tavaliselt 60100 (150) cm kõrguseks. Leht pöördub vasakule, mitte paremale nagu teistel teraviljadel. Pähikutelg, välissõkal ja alumised lehetuped on paljad. Lehelaba on kare ning selle laius on kuni 15 mm. Keeleke on 23 mm pikkune, tipuosas kolmnurgakujuliste hammastega. Pähikud tavaliselt kahe, harva kuni kolme õiega. Pööris on 1525 cm pikkune, küllaltki hõre ja laiuv. Kaera ajalugu Harilik kaer pärineb arvatavalt Lähis-Idas kasvavast viljatust kaerast, mis levis algselt umbrohutaimena nisu - ja odrapõldude...
c) arginiin Vaatan kõrvalahelat, kui on COOH, kaob ära H ning tekib negatiivne laeng. Kui on =NH3+, siis kaob üks H ära. Kuna algselt on pluss laeng, siis see käitub aluselisena. 26. Nimetage kuus hüdrofoobse kõrvalahelaga aminohapet. Hüdrofoobne kõrvalahel on alkaan! Glütsiin, alaniin, valiin, leutsiin, isoleutsiin, proliin 27. Nimetage kuus hüdrofiilse kõrvalahelaga aminohapet? Kõik aluselised aminohapped on tugevalt polaarsed ja seega hüdrofiilsed. Arginiin, lüsiin, seriin, treoniin, asparagiin. 28. Millised toodud aminohapetest on happelise kõrvalahelaga? (kolm aminohapet 20 hulgast). Mitte arvestada pildil olevat ioniseerituse vormi, lähtuge pKa väärtusest. 1.Asparagiinhape happeline kõrvalahel 2. Glutamiin ei ole happeline 3.Metioniin ei ole happeline kõrvalahel. 29. Millised toodud aminohapetest on aluselise kõrvalahelaga? (kolm aminohapet 20 hulgast). Mitte arvestada pildil olevat ioniseerituse vormi, lähtuge pKa väärtusest. 1
Vahad(2 ülesannet ehituslik ja kaitse). Steroidid(suguhormoonid, KOLESTEROOL, adrenaliin(hormoon). Liitlipiidide hulka kuuluvad fosfolipiidid mis on rakumembraani ehituses. 3. Valgud e. Proteniid - on BIO polümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.(20). Toiduainetest sisaldavad rohkesti valke näiteks singis, hernestes, munas ja kalas. Asendamatud aminohappeid on (8): Isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, metioniin, treoniin, valiin. Valgumolekul koosneb peptiinsidemest ja aminohapetest. Valkude seedimiseks on vaja peptiinsidemed lõhkuda, milleks magu toodab seeede ensüümi nimega PEPSIIN(vajalikud tingimused on: maohape, 37temp). 4. Nukleiinhapped (DNA,RNA) DNA(desoksüribonukleiinhape, ladina k. On tuum=nukleus) DNA on (BIO)polümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukeitiidid. Nukleotiidid: A(adeniin), T(tümiin), C(tsütoniin) ja
Elunedes arvukalt mäletsejaliste eesmagudes (eeskätt vatsas), suudavad nad sünteesida kõrgeväärtuslikku loomset valku (oma keha baktervalku) ka mittevalgulistest lämmastikuühenditest, mida siis peremeesloom saab ainevahetuse käigus edukalt kasutada oma valguvajaduse katmiseks. Tavalistes ratsioonides on asendamatuid aminohappeid enamasti piisavalt. Neid, millest sagedamini puudu tuleb on 3 lüsiin, metioniin+tsüstiin (S-aminohapped), treoniin ja trüptofaan. Neid nimetatakse kriitilisteks aminohapeteks. Kõige kriitilisem aminohape on lüsiin. Lüsiin on vajalik lämmastikuainevahetuse reguleerimiseks. Lüsiinivaesed söödad on teravili, kliid, mõned srotid (maisiidu-, päevalillesrott). Lüsiin ja metioniini lisamine ratsioonile tõstab noorloomade ja lindude kaalu juurdekasve, suurendab kanadel munatoodangut. Metioniini koostises on väävel, mida loomorganism vajab. Metioniin võtab osa rasva ainevahetusest. Ta
moodustada vesiniksidemeid. aminohape- Aminohape on karboksüülhappe derivaat, mis sisaldab: -Aminorühma, Karboksüülrühma, Vesinikuaatomit Radikaali, mis on karboksüülrühma kõrval oleva süsiniku (-süsinik) aatomi küljes Asendamatud aminohapped aminohapped, mida organism ise ei sünteesi. Need viiakse organismi toiduga. Asendamatuid aminohappeid on kaheksa (valiin, leutsiin, isoleutsiin, fenüülalaniin, treoniin, metioniin, trüptofaan,lüsiin). Asenduvad aminohapped aminohapped, mida organism suudab ise sünteesida Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20 aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud. Valgud on tekkinud aminohapete polükondensatsioonil. peptiidside- Peptiidi molekuli amiidrühm dipeptiid- Peptiidid bioloogiliselt olulised amiidid või polüamiidid, kus aminohapped on omavahel seotud amiidsidemega. Enamasti on need aminohapped.
aminohappele, tekib uus aminohape, mida on hetkel tarvis. Desamiinimine: lõhustamisprotsess, kus eraldatakse aminorühm ja aminohape muudetakse lämmastikuvabaks ühendiks, mis eraldatakse organismist või kasutatakse energeetilistes protsessides.(nt kehalise töö ajal). 9.Asendatavad ja asendamatud aminohapped - Täisväärtuslikud - Sisaldavad asendamatuid aminohappeid ( 20st 9 : leutsiin, isoleutsiin, lüsiin, metioniin, fenüülalaniin, treoniin, trüptofaan, valiin, histidiin) neid sisaldavad peamiselt loomsed valgud( liha, piim, muna)vajalik kudede ümberehituseks . Mittetäisväärtuslikud - Sisaldavad asendatavaid aminohappeid, mida sünteesitakse maksas transamiinimise teel. 10. Valguvajadus - valgu miinimum, valgu füsioloogiline minimum, valgu optimum- Valguvajadus - desamiinimisel lõhustatud aminohapete asendamise vajadus toiduvalguga. Valgu miinimum - valgu kogus, mis on vajalik organismi elus hoidmiseks
20 aminohappe süsinikskeletid kanaliseeritakse seitsmeks võtmeühendiks: püruvaadiks, atsetüül-CoA-ks, atsetoatsetüül-CoA-ks, - ketoglutaraadiks, suktsinüül-CoA-ks, fumaraadiks või oksaloatsetaadiks. Kolmesüsinikulised aminohapped konverteeruvad püruvaadiks (nt alaniin transamineeritakse püruvaadiks ja glutamaadiks). Glutamaadi edasine oksüdatiivne transamiinimine annab NH 4+-i ja -ketoglutaraadi. (Alaniin, tsüsteiin, glütsiin, seriin, treoniin, trüptofaan püruvaadiks). Neljasüsinikulised aminohapped konverteeruvad okaloatsetaadiks (aspartaat ja asparagiin). Viiesüsinikulised aminohapped konverteeruvad -ketoglutaraadiks. Isoleutsiin, leutsiin, trüptofaan atsetüül-CoA-ks Leutsiin, lüsiin, fenüülalaiin, trpptofaan, türosiin atsetoatsetüül-CoA-ks Arginiin, glutamaat, glutamiin, histidiin, proliin -ketoglutaraat Isoleutsiin, metioniin, treoniin, valiin suktsinüül-CoA-ks
nimetatakse radikaaliks. R CH NH2 COOH Aminohapped on amfoteersed ühendid. Nii happelised kui aluselised omadused, reageerib nii hapete kui alustega. Aminohapped ühinevad omavahel peptiidsideme abil. Ühe aminohappe aminorühm ühineb teise aminohappe karboksüülrühmaga, eraldub vesi. On olemas 8 asendamatut aminohapet: * isoleutsiin (Ile) * leutsiin (Leu) * lüsiin (Lys) * metioniin (Met) * fenüülalaniin (Phe) * treoniin (Thr) * trüptofaan (Trp) * valiin (Val) [* histidiin (His)] ^ Aminohapped, mida loomorganismid ise toota ei suuda. Taimed moodustavad aminohappeid primaarselt, otse fotosünteesides. Taimed toodavad aminohappeid nii palju, kui ise tarbivad. Loomorganismidel lämmastikühendite sisse-, väljavoog. Rohkem siseneb lämmastik varases lapseeas ja pärast haigusest paranemist. Väljub rohkem haiguse ajal, aga ka vananedes.
Vitamiin Nimetus Biofunktsioon Defitsiidist probleem Vitamiin A Retionoid; retinaal on nägemisel valgust vastuvõttev molekul. A-vitamiin silmade kuivamine ohustab põletikega, mis ka peale retinaalil, osaleb 55epiteeli, sealjuures eriti silma limaskesta arengus ning paranemist võivad jätta arme ja ohustada nägemist. retineenhape immuunsüsteemi töös. epiteeli ning naharakkude arengus. võtab vitamiin osa kõhre ja luukoe (ka hammaste) arengu ning kasvu Hemeraloopia (nägemishäire pimeduses) Maks regulatsioonis. embrüo ja noore organismi rakkude normaalseks Lima tekke häirumine (kuiva silma sündroom ja Piimatooted arenguks, platsenta ja spermatosoidide arenguks, maomahla ...
Kasutab ATP energiat reaktsiooni läbiviimiseks. Substraadiks glutamaat. 4. Asendatavad ja hädavajalikud aminohapped. Asendatavad aminohapped on sellised mille biosünteesi rajad on loomadel olemas. Biosünteesi rajad lihtsamad. Hädavajalikud aminohapped produtseeritakse taimede ja bakterite poolt. Biosünteesi rajad on pikemad ja keerukamad. Hädavajalikud: Histidiin, Isoleutsiin, Leutsiin, metioniin, fenüülalaniin, treoniin, trüptofaan, valiin. Asendatavad: alaniin, asparagiin, aspartaat, tsüsteiin, glutamaat, glütsiin, proliin, seriin, türosiin(moodustub fenüülalaniinist, mida ei saa asendada). Asendamatud aminohapped on saadavad ainult toidust. Asendatavad aminohapped on inimese organismis sünteesitavad. 5. Aminohapete kuus biosünteetilist perekonda ja seitse eellasmolekuli. 1. 3-fosfoglütseraadi perekond Seriin 2. -ketoglutaraadi perekond Glutamaat 3
Teine erand on trüptofaani (Trp) tRNA, millel samuti antikoodoni esimeses positsioonis C. Siiski toimub trüptofaani lülitamine tema koodonile (UGG) lähedase, stop-koodoni (UGA) kohal suurema sagedusega kui teiste stop-koodonite kohale aminohappe lülitumine. 4. Tekib 2 vesiniksidet, vt joonis loeng 28 slaid 20. 5. Õige lugemisraami identifitseerimisel alustatakse lugemist AUG initsiaatorkoodonist. 1. lugemisraami puhul saab kodeerida aminohappeid: ACC AUC UCG AGA vastavalt treoniin, isoleutsiin, seriin, arginiin. 2. lugemisraam (raami nihe ühe aluse võrra) CCA UCU CGA GAG vastavalt proliin, seriin, arginiin, glutamaat. 3. lugemisraam (raami nihe kahe aluse võrra) CAU CUC GAG AGU vastavalt histidiin, leutsiin, glutamaat, seriin. 6. tRNA nukleotiidid on nummerdatud ühtse nomenklatuuri alusel, esimene nukleotiid on 5' otsas, antikoodoni moodustavad nukleotiidid 34, 35, 36 ja 3' otsa konserveerunud järjestus CCA kannab numbreid
ultravioletkiirgus olid palju suuremad kui praegu. Milleri-Urey katsetes sünteesitud produktid Alaniini, glütsiini, aspartaadi ja aminobutüraadi laigud. Proteinoidid. Prebiootilised aminohapped Proteinoidid on abiootiliselt moodustunud polüpeptiidid. (Abiootilises sünteesis moodustunud polüpeptiid. Näiteks savi pinnal võivad tekkida.) Prebiootilisteks aminohapeteks loetakse: alaniin, aspartaat, glutamaat, glütsiin, isoleutsiin, leutsiin, proliin, seriin, treoniin ja valiin Tahke pinna (näiteks savi) tähtsus abiootilises sünteesis Savi, isegi külm savi, on eriti hea pind polümeeride tekkeks. Savi adsorbeerib enda pinnale aminohappeid ja teisi orgaanilisi monomeere. (Tahke pind oli abiootilises sünteesis tähtis, sest sellele sattunud monomeeridest aurustus vesi ning need absorbeerusid pinnale, moodustades polüpeptiide.) Ürgrakk Abiootiliselt sünteesitud molekulid (lipiidid või peptiidid) võisid vees spontaanselt
Aminohappe keemilised omadused määrab ära kõrvalahel. 24. Kuidas tekib peptiidside? Kahe aminohappe ühinemisel. 25. Kui palju on organismis asendamatuid aminohappeid ? Nimeta need. Organismis on 8 asendamatut aminohapet: Isoleutsiin Leutsiin Lüsiin Metioniin Fenüülalaniin Treoniin Trüptofaan Valiin 26. Tead valgu struktuure ja oskad neid nimetada. primaarstruktuur-valgu aminohappeline järjestus sekundaarstruktuur- aminohappe ahela spiraaliks keerdumisel või kõrvalahelate kokkuvoltimisel tekkiv struktuur, mida hoiavad koos vesiniksidemed tertsitaalstruktuur-sekundaarstruktuuriga valgu kokkuvoltimisel tekkiv kerajas struktuur
funktsioonide täitmiseks) Proteinogeensed aminohapped: o Neutraalsed: ALA – alaniin MET – metioniin PHE – fenüülalaniin GLY – glütsiin LEU – leutsiin GLN – glutamiin ILE – isoleutsiin CYS – tsüsteiin VAL – valiin THR – treoniin ASN – asparagiin TRP – trüptofaan PRO – proliin TYR – türosiin SER – seriin o Happelised: ASP - asparagiinhape GLU – glutamiinhape o Aluselised: ARG – arginiin HIS – histidiin LYS – lüsiin Alfa-süsinik ja 4 asendajat: o Vesinik (H).
Järvamaa Kutsehariduskeskus Laohoidja LH31 Referaat BANAAN Agnes Sääsk Juhendaja: Mare Teesalu Järvamaa 2014 SISSEJUHATUS Teemaks sain õpetajalt banaan. Järgnevalt uurin referaadis selle kasvu piirkonnast, ajaloost, keemilisest koostisest, toiteväärtusest ja ravim toimest. Referaadis on kirjas veel banaani kasutamine värskelt ning toodetena. 1. BANAANI KASVATAMINE, SAAMINE JA KASVATUS PIIRKONNAD Banaanid on pärit Kagu-Aasiast. Tänapäeval kasvatatakse neid ohtralt igal pool troopikas, näiteks Kariibi piirkonnas ja Kesk-Ameerikas, kus keskmine temperatuur on 27 °C ja aastane sademete hulk 198249 cm. Banaane on u 400 sorti. Eurooplastele on kõige tuntum Cavendishi banaan. Banaanid ei ole hooajakaup. Küpseid banaane saab igal aastaajal. 2. AJALUGU Paapua Uus-Guineas läbi viidud arheoloogilised ja palentoloogilised uuringud on näida...
Valgud 4 Valkude jagunemine: Lihtvalgud (proteiinid) koosnevad aminohapete jääkidest. Liitvalgud (proteiidid) koosnevad nii valgulisest kui mittevalgulisest osast. Valgud koosnevad aminohapetest. Aminohapped jagunevad Asendatavateks organism on võimeline neid ise sünteesima. Asendamatuteks peavad sattuma organismi koos toiduga. (Valiin, leutsiin, isoleutsiin, lüsiin, trüptofaan, fenüülalaniin, metioniin, treoniin, histidiin) Valgud 5 Täpsemalt võib aminohapped jagada: Asendatavad alaniin, glutamiin, proliin, seriin, aspargiinhape, glutamiinhape, glütsiin. Neid suudab organism sünteesida ka teistest ainetest. Asendamatud neid peab organism saama toiduga. Kui puudub kasvõi üks asendamatu aminohape, katkeb valgu biosüntees. Osaliselt asendatavad on täiskasvanute organismis arginiin ja histidiin. Neid kahte saab organism sünteesida, kuid
Valkude sünteesiks annavad juhiseid geenid 23. Tead amnohappe ehitust (vt. vihik või õpik lk. 43). Mis määrab ära aminohappe keemilised omadused ? 24. Kuidas tekib peptiidside ? Peptiidside tekib kahe aminohappe ühinemisel. 25. Kui palju on organismis asendamatuid aminohappeid ? Nimeta need. Organismis on asendamatuid aminohapped 8. a. isoleutsiin b. leutsiin c. lüsiin d. metioniin e. fenüülalaniin f. treoniin g. trüptofaan h. valiin 26. Tead valgu struktuure ja oskad neid nimetada. a. esimest järku struktuur (primaar) on valgu aminohappeline järjestus, seda hoiavad peptiidsidemed b. teist järku struktuur (sekundaar) on keerdumine või voltumine (nõrgad sidemed) c. kolmandat järku struktuur (tertsiaar) on gloobul d. neljandat järku struktuur (kvaternaar) kui ühinevad mitu gloobulit. 27
ruumiline struktuur, hoiavad koos kas vesinikside või on kovalentne side või on laengute baasil ioonne side näiteks. Need 3 struktuuriastet on olemas kõikidel valkudel. Aminohappeid on valkude koostises erinevaid. Erinevaid aminohappeid tuntakse 250, inimorganismis leitud 60, valkude koostises 20 erinevat aminohapet. Valkude koostises oelvate aminohapete puhul on tegemist L-aminohapetega. Esmatähtsad aminohapped on valiin, leutsiin, isoleutsiin, treoniin, metioniin, lüsiin, fenüülalaniin, tüptofaan. 5. Aminohapete ja toiduvalkude füüsikalised omadused. Aminohapete lahustuvus vees võib olla väga erinav (nt klütsiin lahustub hästi, kuid enamus aminohapetest on vähelahustuvad, türosiin väga halvasti). Üldiselt sõltub lahustuvus keskkonna happelisusest ja sõltuvalt sellest võivad aminohappe dolal kas + või laenguga või hoopis ilma laenguta. 6. Valkude denaturatsioon toidu töötlemisel ja seda mõjutavad tegurid.
1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindaks teha mingi aine või funktsionaalse rühma olemasolu uuritavas aines, mida saab jälgida vastava värvi muutusega, hägu tekkimisega või gaasi eraldumisega. Reatsioon ei anna infot aine või rühma kvantitatiivse sisalduse kohta. 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest, mis on omavahel ühendatud amiid- ehk peptiidsidemetega. Peptiidside moodustub aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga, mille käigus eraldub vesi- seetõttu, nimetatakse taolist reaktsiooni ka kondensatsioonireaktsiooniks. Valkude koostises on 20 üldlevinumat aminohapet, mida nim. ka proteogeenseteks aminohapeteks. Lisaks neile on mõnedes valkudes ka nn ebaharilikke aminohappeid, mis on üldjuhul levinud aminohapete derivaadid. Tuntud on ka aminohapped, mida valkude koostises pole, kuid mis täidavad...
*süüa mitmesuguseid taimi või toidulisandeid PEPTIIDSIDE - aminohapetevaheline kovalentne side KOOSTIS: aluseline rühm - aminorhühm -NH2 happeline rühm - karboksüülrühm –COOH ASENDAMATUD - -aminohapped, mida on vaja valgusünteesiks, kuid mida organism ise ei tooda, vaid peab saama toidust. aminohapped, mida inimese rakud ei suuda sünteesida(asendamatud) *Ile - Isoleutsiin *Thr - Treoniin *Leu - Leutsiin *Trp - Trüptofaan *Lys - Lüsiin *Val – Valiin *Met - Metioniin *Phe - Fenüülalaniin DENATURATSIOON - - valgu kõrgema järgu struktuuri hävimine a)mehhaanilise teguri mõjul (nt muna vahustamine) b)tempi mõjul (valk keetmisel kalgendub) c)hapete mõjul piim kalgendub
aminohappe aminorühm kantakse teisele aminohappele, tekib uus aminohape, mida on hetkel tarvis. Desamiinimine: lõhustamisprotsess, kus eraldatakse aminorühm ja aminohape muudetakse lämmastikuvabaks ühendiks, mis eraldatakse organismist või kasutatakse energeetilistes protsessides.(nt kehalise töö ajal). 9. Asendatavad ja asendamatud aminohapped Täisväärtuslikud - Sisaldavad asendamatuid aminohappeid ( 20st 9 : leutsiin, isoleutsiin, lüsiin, metioniin, fenüülalaniin, treoniin, trüptofaan, valiin, histidiin) neid sisaldavad peamiselt loomsed valgud( liha, piim, muna)vajalik kudede ümberehituseks . Mittetäisväärtuslikud - Sisaldavad asendatavaid aminohappeid, mida sünteesitakse maksas transamiinimise teel. 10.Valguvajadus – valgu miinimum, valgu füsioloogiline miinimum, valgu optimum valgu miinimum, valgu füsioloogiline minimum, valgu optimum- Valguvajadus - desamiinimisel lõhustatud aminohapete asendamise vajadus toiduvalguga
' a. Organismi põhiainevahetuse energiakulu b. Toidu seedimise ja omastamise energiakulu c. kehalise aktiivsuse energiakulu 3. Miks mõnda aminohapet nimetatakse asendamatuks, nimeta asendamatuid aminohappeid ja kus neid leidub? Asendamatud aminohapped on aminohapped, mida inimese organism ise ei tooda või toodab vähesel määral. Metioniin, isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, fenüülalaniin, treoniin, valiin... 4. Kuidas lagundatakse organismis toiduga saadud valgud, seedesüsteemis, energia saamiseks? · Denatureeritakse mao soolhappe poolt ja lagundatakse edasi oligopeptiidideks pepsiinide( seedeensüümid) poolt. · Peensooles imenduvad aminohapped läbi sooleseina ja kantakse edasi maksa, · Maksas toimub aminohapete aminorühma eraldamine, vere kaudu liiguvad valkude ehituslikud komponendid edasi kudedesse, · rakkude ribosoomides toimub kehale vajalike valkude süntees.
protsessideks. Oksüdeeritud ja taandatud koensüümid metabolismis On vajalikud energia ülekandeks. Taandatud koensüümid on NADH, NADPH ja FADH 2. On väga head elektronide ülekandjad. Süsiniku oksüdatsiooniastme muutus metabolismis Toitained, nende roll ja päevane vajadus · valgud varustavad organismi aminohapetega. Asendamatud aminohapped on valiin, leutsiin, isoleutsiin, lüsiin, metioniin, histidiin, fenüülalaniin, trüpofaan, treoniin, arginiin. · süsivesikud annavad energia ja on olulised komponendid nukleotiidid ja nukleiinhapete sünteesiks · lipiidid varustavad organismi rasvhapetega, mis on rakumembraanide võtmekomponendid ja eellasteks signaalmolekulidele · kiudained stimuleerivad soolestikku ja adsorbeerivad orgaanilise molekule seedetraktis · vitamiinid ja mineraalained Makroergilised biomolekulid
1 Milleks meile toit? Toit on üks inimese põhivajadusi. Olemuselt võrdväärne teiste eluliste vajadustega nagu hingamine, liikumine ja magamine. Toit annab meile energiat ja rikastab keha vajalike toitainete, mineraalide ja vitamiinidega, millest ammutame jõudu arenemiseks, kasvamiseks ning selleks, et püsida terve ja tugev. Toit varustab meie organisimi elutähtsate toitainetega. Põhilised toitained on järgmised: süsivesikud, rasvad, valgud ( täpsemalt valiin, leutsiin, isoleutsiin, treoniin, metioniin, fenüülalaniin, trüptofaan ja lüsiin), 15 mineraalset elementi ning 17 vitamiini, seega kokku üle 40 elutähtsa aine. [1:14] 2.2 Millest toit koosneb? Toidus leidub palju erinevaid aineid, mis jagunevad kahte põhilisse gruppi. Suured ehk makrotoitained on süsivesikud, rasvad, valgud ja vesi. Väiksed ehk mikrotoitained on vitamiinid ja mineraalnained. Peale toitainete leidub toidus veel palju väärt aineid, sealhulgas
mittepolaarsed, kõrvalahelate tüübid. Aluselised: Lüsiin, Arginiin, Histidiin. Happelised: Aspartaat, Glutamaat. Hüdrofoobsed: Alaniin, Valiin, Leutsiin, Metioniin, Isoleoutsiin, Fenüülalaniin, Trüptofaan, Tyrosiin. Hüdrofiilsed: Arginiin, Lüsiin, Aspargiin, Glutamaat, Proliin, Aspartaat. Polaarsed: Türosiin, Histidiin, Lüsiin, Arginiin, Aspartaat, Glutamaat, Treoniin, Seriin, Aspargiin, Glutamiin. Mittepolaarsed: Alaniin, Valiin, Leutsiin, Isoleutsiin, Fenüülalaniin, Metioniin, Proliin, Trüptofaan. 2. Peptiidside, C ja N teminus, peptiidid ja valgud, dalton. Peptiidside on kovalentne side peptiidides aminohapete vahel. Formeerumisel eraldub vesi. Esineb harilikult trans- konformatsioonis; on iseloomult osaline kaksikside; ~0,133nm pikk (lühem kui üksikside, pikem kui kaksikside); tänu
kannavad üle närviimpulsse, kontrollivad kasvu ja rakkude diferentseerumist. Valgud võivad koosneda ühest või mitmest peptiidist. Organism suudab enamiku vajalikest aminohapetest ise produtseerida- neid teatakse kui asendatavaid aminohappeid. Kuid on 9 aminohapet, mis peavad tulema toidust. Neid teatakse kui asendamatuid ehk essentsiaalseid aminohappeid. Nendeks on lüsiin, metioniin, trüptofaan, fenüülalaniin, leutsiin, isoleutsiin, valiin ja treoniin, väikestel lastel ka histidiin. Toiduvalkude bioloogiline väärtus sõltub nende aminohappelisest koostisest. Valkude või mõne aminohappe defitsiidi korral toidus lastel kasv pidurdub ning täiskasvanutel väheneb lihasmass, väheneb ka vastupanuvõime nakkushaigustele. Eriti tõuseb vastuvõtlikkus respiratoorsete ja seedetrakti haiguste suhtes. Valguvaese toidu puhul aeglustub vereloome. Ilmneda võivad häired kesknärvitalituses. Lastel aeglustub
Uurimustöö Jõusaal SISUKORD I. SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 2 II. KÜSITLUS.............................................................................................................................3 2.1. Naised...............................................................................................................................3 2.2. MEHED........................................................................................................................... 4 3. JÕUTREENING..................................................................................................................... 5 4. TOIDULISANDID................................................................................................................. 6 5. JÕUSAALI REEGLID...............................................................................
Toiduga saadavad valgud lagundatakse seedetraktis aminohapeteks ja keha valgud ehitataksegi üles neist aminohapetest. Mõningaid aminohappeid suudab keha nende puudusel ise teistest aminohapetest toota, teisi mitte, seega teatud aminohapped on asendamatud ja neid peab kindlasti saama toidust. Niisugusteks aminohapeteks on nn. asendamatud aminohapped: histidiin, isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, metioniin, fenüülalaniin, treoniin, trüptofaan ja valiin. Asendamatuid aminohappeid sisaldavad liha, kala ja piimavalgud ning seepärast nimetataksegi neid täisväärtuslikeks valkudeks. Taimses toidus, täisteraviljas ja ubades mõni neist põhiaminohapetest puudub. Kui aga söögisedelis kombineerida näiteks teravilja ubadega, on võimalik kõik vajalikud aminohapped kätte saada. Aminohapped on üliolulised, kuna neid kasutatakse keha poolt teatud hormoonide,
NSV Liidus on see 88... 91 g. Bioloogiliselt täisväärtuslikud valgud sisalduvad peaaegu eranditult loomsetes toiduainetes (liha, käia, mu- nad, piim). Seevastu taimse päritoluga valkudes leidub üht või teist essentsiaalset aminohapet suhteliselt vähe, mistõttu taimsed valgud on madalama bioloogilise väärtusega (mittetäisväärtuslikud). Enamiku taimsete valkude koostises on vähe lustini. Nisu- ja riisivalkudes on teiseks limiteerivaks aminohappeks treoniin. Kaunviljad sisaldavad valku suuremal hulgal kui teraviljad. Ka on kaunviljade valgud võrdlemisi kõrge bioloogilise väärtusega. Kuid kaunviljavalkudest on aminohapped raskesti kättesaadavad, sest kaunviljad sisaldavad proteolüütiliste ensüümide toimet takistavaid aineid. Kuna täisväärtuslikud valgud sisalduvad peaaegu eranditult loomsetes toiduainetes, siis on nõue, et täiskasvanu toiduratsioonis 50... 60, lastel aga 60..
1. Aminohapped nende liigitamine, polaarsed vs mittepolaarsed, kõrvalahelate tüübid Aluselised: Lüsiin, Arginiin, Histidiin. Happelised: Aspartaat, Glutamaat. Hüdrofoobsed: Alaniin, Valiin, Leutsiin, Metioniin, Isoleoutsiin, Fenüülalaniin, Trüptofaan, Tyrosiin. Hüdrofiilsed: Arginiin, Lüsiin, Aspargiin, Glutamaat, Proliin, Aspartaat. Polaarsed: Türosiin, Histidiin, Lüsiin, Arginiin, Aspartaat, Glutamaat, Treoniin, Seriin, Aspargiin, Glutamiin. Mittepolaarsed: Alaniin, Valiin, Leutsiin, Isoleutsiin, Fenüülalaniin, Metioniin, Proliin, Trüptofaan. 2. Valemid Hüdrofiilsed aminohapped Hüdrofoobsed ja mittepolaarsed aminohapped 3. Peptiidside, C-ja N-terminus Peptiidside - kovalentne amiidside aminohapete vahel. Valkude primaarstruktuuri alus. Kondensatsioonireaktsioon, eraldub vesi. . Peptiidside on planaarne,
Isoleutsiin Alaniin aminohappest suudab Leutsiin Arginiin* inimene ise sünteesida Lüsiin Metioniin Aspartaat Tsüsteiin* 11 Fenüülalaniin Glutamaat Treoniin Glutamiin* Neid nimetatakse Trüptofaan Glütsiin* asendatavateks Valiin Proliin* Histidiin* Seriin* 9 aminohapet peab Türosiin* Asparagiin* seega saama toiduga Selenotsüsteiin** Pürrolüsiin** need on asendamatud (*) Asendamatud vaid mõningatel juhtudel
V: 20 33. Mitmest aminohappejäägist võiks koosneda valk molekulmassiga 50 kDa? a) 400 b) 50 c) 1100 34. Joonistage toodud neljast aminohappest moodustunud tetrapeptiid. Aminohapete järjestus tetrapeptiidi N terminusest alates oleks (a,b,c,d) (võivad olla erinevad aminohapped) asparagiin Tsüsteiin isoleutsiin lüsiin Asn-Cys-Ile-Lys 35. Nimetage kaks aminohappejääki mille kaudu võiks toimuda valkude fosforüleerimine. V: Türosiin ja treoniin (ka seriin) 36. Nimetage üks aminohappejääk mille kaudu toimub valkude glükosüleerimine. V: Seriin (treoniin) 37. Millised nimetatud molekulidest on valgud? (võivad olla erinevad molekulid) a) sorbitool b) kollageen c) DNA polümeraas d) fosfatidüülkoliin 38. Milline on tetrapeptiidi (glutamiin- glütsiin- asparagiinhape-seriin) summaarne laeng pH 7 juures? (võivad olla erinevad tetrapeptiidid). 39. Kui kaua sünteesib bakteri E. coli ribosoom ühte keskmist valku?
NIMETUS SÜMBOL TÄHIS RADIKAAL -R 1 Glütsiin Gly G H- 2 Alaniin Ala A CH3- 3 Valiin Val V (CH3)2-CH- 4 Leutsiin Leu L (CH3)2-CH-CH2- CH3-CH2-CH- 5 Isoleutsiin Ile I CH3 6 Seriin Ser S HO-CH2- CH3-CH- 7 Treoniin Thr T OH 8 Tsüsteiin Cys C HS-CH2- 9 Metioniin Met M CH3-S-CH2-CH2- 10 Aspartaat Asp D HOOC-CH2- H2N-C-CH2 11 Asparagiin Asn N O 12 Glutamaat Glu E HOOC-CH2-CH2- H2N-C-CH2-CH2-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
