Hobusekasvatuse küsimused (VL+PM) 1. Perekond Equus, hobuste evolutsioon ja kodustamine (lühidalt) Zooloogilise klassifikatsiooni järgi kuuluvad hobused imetajate klassi, pärisimetajate alamklassi, kabiloomaliste ülemseltsi, kabjaliste seltsi, hobuslaste sugukonda ja hobuste perekonda. Pärishobused 1)koduhobune 2)Prezevalski hobune 3)Tarpan Eeslid 1)kodueesel 2)Somaali ulukeesel 3)Nuubia ulukeesel Eeslikud- 1)kulaan 2)Kiang 3)Onager Sebrad- 1)Grevi sebra 2)Mägisebra 3)Savannisebra Hobuse perekonna liikmetel ühiseks anatoomiliseks ja füsioloogiliseks tunnuseks on: 1)pikad peened jalad 2)kiiret liikumist võimaldav keha 3)Toetuvad maale kolmada varbaga 4)ülejäänud kehaosad võimaldavad kiiret liikumist Hobuse eellaseks on ilmselt P-Am elanud rebasesuurune Eohippos. (60milj aastat tagasi), kes omakorda põlvneb 75 milj aastat tagasi elanud ja viiele varbale toetuvast condylarthist. 2. Hobusekasvatuse sõltuvus sotsiaal-majanduslikest fak...
Nii hävitasid kolonisaatorid vähem kui saja aastaga tohutul hulgal neid loomi. üks liik (kvagga) kadus jäädavalt, teised muutusid haruldaseks või säilisid ainult kaitsealadeI. Nüüd on osadele sebradele jaht täiesti keelatud, teisi tohib lasta vaid vähestes kohtades rangete limiitide alusel. Nahku kasutatakse hinnaliste suveniiride valmistamiseks. Sebrad sigivad ka loomaaedades ja taluvad hästi parasvöötme kliimat. LIIGID 1.Mägisebra (Equus zebra) on teistest sebradest tublisti väiksem, tal on pikad kõrvad ja rinnalott (rippuv nahakurd). Mustad vöödid moodustavad laudjal võretaolise mustri. Välimuselt on rohkem sarnane eesliga kui teiste sebradega. Varem oli see kõige lõunapoolsem liik Aafrika lõunaosas laialt levinud. Tänapäeval on üks alamliik (Equus zebra zebra) säilinud vaid Mägisebra rahvuspargis (LAV), kus neid elab ligikaudu 70 isendit. Teine alamliik, hartmanni sebra (Equus zebra hartmanne), elutseb Edela-
1. Missugusesse hobuste Equus perekonda kuuluvad järgmised: Kiang- Equus hemionus Przevalski hobune- Equus Kulaan- Equus hemionus Nuubia ulukeesel- Equus Asinus Mägisebra- Equus Hippotigris 2. Muul ei ole sigimisvõimeline (hobusemära eeslitäku ristand), sest kromosoomide arv ei ole paariline. Savannisebra x eesliristand (nad pole lähemas suguluses teiste hobuslaste sugukonda kuuluvate liikmetega) on mõlemad sigimisvõimelised, kuid omavahel ei anna järglasi. Kui Kolumbus Ameerika mandrile sattus, olid hobused rebasega ühesuurused, umbes 50 cm kõrged. 14 saj ema anti välja hobuste dresseerimisraamat (mis rahvuse poolt?) Hetiidid 3
Sebra kõrgus on tavaliselt kuni 120 cm ja keha pikkus võib ulatuda 220 cm. Saba on 45- 50cm pikk. Keskmine sebra kaalub 260 kg. Suguküpseks saavad noored sebrad tavaliselt 2. eluaastal. Innaaeg on kevadeti. Tiinus kestab 11,5 kuni 12 kuud. Poegi sünnitavad märad tavaliselt ühe. Sebrade eluiga on kuni 28 aastat. Eksisteerib 3 liiki sebrasid: kõrbesebrasid, savannisebrasid ja mägisebrasid. Selts: Kabjalised Sugukond: Hobuslased Perekond ja liik: Equus zebra Sebra on võimeline järskudel mäenõlvadel kiiresti ja osavalt liikuma. Ta on hästi kohastunud eluks Aafrika mägistes piirkondades. Sebrad elavad väikeste karjadena, mis on tihti segunenud teatud antiloopide karjadega. Sebrad on teravate meeltega: kuulmine ja nägemine. Nende abil on nad võimelised seltsilisi antiloope hädaohu eest õigel ajal hoiatama. Sebrade kari koosneb juhttäkust, ühest kuni kuuest märast ning nende kõigivarssadest.
SEBRA Selts: Kabjalised Sugukond: Hobuslased Perekond ja liik: Equus zebra Aafrika edelaosas elab veel vhesel arvul sebrasid. Vdid on ksikutel loomadel erinevad ning need on sebrade jaoks sama kindel eraldustunnus nagu srmejljed inimestel. Kui sebral poleks vljapaistvaid must-valgeid vte, neks ta samamoodi vlja nagu teised hobuslaste sugukonna esindajad. Sebra on suutnud kuuma ja kuiva kliimaga hsti kohaneda. Ta on vimeline kolm peva ilma veeta lbi ajama. Eluviis: Sebra on vimeline jrskudel menlvadel kiiresti ja osavalt liikuma. Ta on
..................lk. 3-4 Värvused...........................................................lk. 5-6 Eesti hobune......................................................lk. 7-8 Araabia hobune.................................................lk. 9 Koolisõit............................................................lk. 10 Kasutatud kirjandus...........................................lk. 11 2 Hobune ehk koduhobune (Equus caballus) on koduloom. · Klass: imetajad - Mammalia · Alamklass: pärisimetajad - Placentalia · Ülemselts: kabiloomalised - Ungulata · Selts: kabjalised - Perissodactyla · Sugukond: hobuslased - Equidae · Perekond: hobune Equus Hobused, eeslid, eeslikud ja sebrad kuuluvad kõik ühte imetajate klassi hobuslaste (Equidae) sugukonda hobuse (Equus) perekonda. Hobustel on pikad peened jalad ning kiiret liikumist võimaldav sale keha
Prezevalski hobune e. Aasia metshobune Mari Tuisk Juurikaru Pk 8. klass November 2006 Tunnused · tüvepikkus 220-280 cm, · õlakõrgus 120-145 cm · kaal 200-300 kg. · kehaehituselt jässakas · lühikese saba ja lühikese püstise lakaga, · Värvuselt võik Pildid Muud huvitavat · Tiinus: 310-370 päeva · Poegi: 1 harva 2 · Mõnisada isendit · Maailma Punases raamatus Levila Levila: Mongoolia ja Lääne Hiina Elupaik: kuiv tasandik või Aasia steppides Kohastumied · Suured kõrvad keha jahutamiseks · Tihe ja paks karvastik · Pikk saba Krookus Mari Tuisk Juurikaru Pk 8. Klass November 2006 Tunnused · Kasvab päikesepaistelises kohas · Perekond võhumõõgalised · 10 15 cm · Lehed kitsad ja juurmised Pildid Muud huvitavat · U. 80 liiki · Aretatud sadu sorte · Enamus liike õitseb kevadel · Mõningad liigid õitsevad ka sügisel Levila · Kaukaasias, Vahemeremail ja Väike- ja Kesk Aasia ...
homöostaas Neuraalne regulatsioon-närvisüsteem Humoraalne regulatsioon-hormoonid Populatsiooni tasand Ühel asustusalal elunevad sama liiki organismid moodustavad populatsiooni (nt. ühes tiigis ujuvad karpkalad) Liigi tasand Liigi määratlemine toimub paljude sarnaste tunnuste abil. Nt. Iseloomulik sise- ja välisehitus, talituste eripära, kromosoomides paiknev spetsiifiline geenide kogum, kindlad nõuded elupaigale Koduhobune (Equus Caballus) Ökosüsteemi tasand Ühel territooriumil omavahel toitumissuhetes olevad organismid moodustavad koos ümbritseva loodusega ökosüsteemi. Kõige suurem ökosüsteem on biosfäär. Biosfäär on kõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tase.
Leedu keeles ãvinas Läti keeles avens,àuns Vanapreisi keeles awins Tuleb balti keeltest Liivi keeles õ'uv,i'uv Vadja keeles õhva Soome keeles hieho Karjala keeles hiehkoine Balti algkeeles hehvoesv Leedu keeles asva Tuleb germaani keelest Germaani keeltes tõuras,peuraz,steuraz Vadja keeles tõbras Soome keeles teuras Rootsi keeles tjur sõnn Saksa keeles Stier härg Pärinevus teadmata (aaria,germaani) Indoeuroopa algkeeles hekwo Vanaindia keeles ava Aarja keeles acva Ladina keeles equus Germaani keeltes ewaz,áihva,ehwu,ehu Pärinevus teadmata (liivi) Liivi keeles kas Soome,isuri,karjala keeltes kasi Vepsa keeles kazi Vadja,soome keeltes katti Rootsi keeles katt Vene keeles Võib pärineda looma lastekeelsest kutsumissõnast Liivi keeles kuska,kuski Vene keeles , Läti keeles kuceemakoer, kuciskoer Itaalia murdeis guttsu Ei ole laenatud Soome, isuri, karjala keeles emis Soome sälko sälg Karjala sälky sälg(varss,põdravasikas)
Hobusekasvatus H. Peterson 01.02.07 Hobuste põlvnemine Zoolooglise klassifikatsiooni järgi kuuluvad hobused imetajate klassi, pärisimetajate alamklassi, kabiloomade ülemseltsi, kabjaliste seltsi, hobuslaste sugukonda ja hobuste perekonda. Hobused Pärishobused- Equus 1. koduhobune E. caballus 2. Przewalski hobune Equus przewalskii. 124-145cm kõrge. Laia ja sügava kerega ja püstise lakaga. Paks kael. Pikad kattekarvad. 1901 toodi halle loomaaeda. Metsikult oli veel 1950-del. Stepihobuse tõud pärinevad temast. 3. tarpan E. caballus gmelini primitiivne koduhobune. Kuni 135 cm. Trulljas kere, ümarad vormid. Hiirjas vööt seljal. Tagajalgadel naastud puuduvad. Veel 1870-l oli teda veel looduslikult. Tuntumaid pidajaid oli Krahv Samolski loomaaed. Eeslid E
q-täht esineb ladina keeles ainult ühendis qu, vt. konsonantühendid. X = ks Sõna algul esineb x ainult (kreeka) laensõnades. Näited x kasutamise kohta: xenophobia, xerasia, cortex Z = dz või ts Kreeka laensõnades hääldatakse tähte z dz-na, näit. zona, zoologia, zooanthropia, zmaragdus, zygoma Uutest keeltest saadud laensõnades hääldub z ts-na, näit. influenza, zincum, Zingiber NGU = ngv, näit. lingua, unguentum, sanguis, pinguis QU = kv, näit.aqua, aquila, equus SUA = sva, näit. suavis, suavitas SUE = sve, näit. suetus, Suetonius TI (vokaali ees) = tsi Keskajal hakkas ti vokaali ees tsi-na häälduma, näit. substantia, scientia, operatio, articulatio, injectio, vitium, Horatius Reegel ei kehti kreeka päritolu sõnade ja häälikuühendite -sti, -xti puhul, kus ti hääldatakse, nagu ta kirjutatakse, näit. aetiologia, bestia, mixtio Kreeka laensõnades kasutatakse järgmisi konsonantühendeid: CH = hh, näit. charta, chemia, chirurgia
sagedus kohasus Keskmine väärtus populatsioonis Pideva tunnuse korral Vaata simulatsioone: http://www.evotutor.org/Selection/Sl5A.html suunav valik The fossil lineage of the horse provides a remarkable demonstration of directional succession. The full lineage is quite complicated and is not just a simple line from the tiny dawn horse Hyracotherium of the early Eocene, to today's familiar Equus. Overall, though, the horse has evolved from a small-bodied ancestor built for moving through woodlands and thickets to its long- legged descendent built for speed on the open grassland. This evolution has involved well- documented changes in teeth, leg length, and toe structure. stabiliseeriv valik – inimese sünnikaal 13700 sündi UK 1935-1946 Elunemus 4 nädalasena 3,6kg
Mustang on Põhja-Ameerika preeriates vabalt ringi liikuv metsistunud hobune. Ta kuulub seltsi kabjalised, sugukonda hobuslased ning perekond ja liik on Equus caballus. Ajalugu Mustangid pärinevad XVI sajandil hispaanlaste poolt Ameerikasse toodud hobustest. Osa nendest hobustest pääses vabadusse ja metsistus seal. Mustang ei ole algupäraselt metsik loom. Ta eksisteerib tänu inimesele, kes hobuseid Ameerikasse kaasa tuues ning vabadusselastes neil metsistuda lasi. Ometi põhjustas inimene ka mustangi peaaegu täieliku hävimise. 17. sajandi lõpul esines mustangi vähemalt üheksas Põhja- ja Ameerika lääneosariigis
Hobused Hobune ehk koduhobune (Equus caballus) on koduloom hobuslaste sugukonna hobuse perekonnast. Hobustel on pikad peened jalad ja kiiret liikumist võimaldav sale keha. Hobused pikutavad püsti, kuna nende luustik ja lihased lubavad neil lõdvestuda ka püsti seistes, aga magavad lamades. Hobune on taimtoiduline loom. Tema pikk kael hõlbustab tal maast rohtu kätte saada. Taimetoiduga on kohanenud ka tema hammastikja seedekanal. Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole
Näiteks sotsiaalse, söömis- ja sigimiskäitumise tundmine võimaldab paremini korraldada loomade pidamist ning paremini aru saada loomade vajadustest _ Käitumise baasmehhanismide uurimine _ Kliinilise diagnoosimise aluseks _ Käitumisprobleemide äratundmine _ Loomade kohtlemise õpetamine 4. Veise kodustamine ja selle tähtsus Ürgveis e. tarvas (Bos primigenius) _ 8 000- 2 000 a eKr. _ Kasutus: kultus, töö, liha, nahk, piim 5. Hobuse kodustamine ja selle tähtsus Metshobune (Equus ferus) _ 8 000- 2500 a eKr. _ 5 000 a tagasi- esimesed andmed, et hobuseid kasutati ratsutamiseks _ Przewalski hobune (Equus ferus Przewalskii) _ Kasutus- liha, nahk, piim, töö, kultus 6. Käitumise evolutsioon · Evolutsiooni kolm reeglit 1) Varieerumine- tunnus peab erinema populatsiooni isendite vahel 2) Geneetiline pärandumine- mõned tunnuste erinevused peavad geneetiliselt edasi kanduma 3) Looduslik valik- mõned tunnuste variandid peavad mõjutama ka isendite sigimisvõimet
Referaat Hobune Nimi> Klass> Kool> Juhendaja> Kuupäev> Hobused, eeslid, eeslikud ja sebrad kuuluvad kõik ühte imetajate klassi hobuslaste (Equidae) sugukonda hobuse (Equus) perekonda. Hobustel on pikad peened jalad ning kiiret liikumist võimaldav sale keha.Hobused magavad püsti kuna nende lihased lubavad lõdvestuda ka püsti seistes. Hobune on taimtoiduline loom. Pikk kael hõlbustab tal maast rohtu kätte saada. Taimetoiduga on kohanenud ka tema hammastik ja seedekanal. Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole. Nendega rapsib hobune maast rohtu, haarab seda liikuvate mokkadega ja lõikab läbi järsu pealiigutusega. Rohu
Koosneb 6st häälikuelemendist: h, o, b, u, n, e, mis on sõna materiaalseteks ehituskivideks, selle vormiks. Suulisesse keelde kuuluva sümboli vormi materiaalsus suhteline, sest sõna avaldub füüsilises maailmas vaid siis, kui keegi seda kasutab. Sümbolite põhiline olemasolu vorm ongi ühiskondlik; nad on osa ulatuslikust süsteemist, kuhu kuulub tuhandeid teisi sümboleid. Sõnal hobune on piisavalt selge tähendus (,,equus"). Teatud imetajate liik või sellesse liiki kuuluv isend. Keeleline sümbol kaheplaaniline -> koosneb vormist ja tähendusest. Sümbol viitab referendile, kas liigile või liiki kuuluvatele isenditele, keda skeemil esindab hobuse pilt. Sümboli tähenduse ja vormi suhe on konventsionaalne e kokkuleppeline. Sümboli vormi suhe sõna potentsiaalsetesse referentidesse ja teiselt poolt tähendusse on arbitaarne e meelevaldne. Sageli räägitakse ka sümboli motiveerimatusest
Et ateenlased valisid oma linna kaitsejumalaks Athena, ujutas Poseidon maa veega üle, kuni Zeus osapooled lepitas. 3 POSEIDONI VASTED ROOMA MÜTOLOOGIAS Neptunus (lad. Neptnus) oli vanarooma mütoloogias ja usundis mere- ja jõgede jumal. Teda samastati varakult kreeka Poseidoniga. Neptunust peetakse üheks kõige iidsemaks jumalaks. Nagu Poseidonit, seostati ka Neptunust hobustega. Lisanimega Equester (ladina sõnast equus 'hobune') oli ta hobuste võiduajamiste patroon. 23. juulil peeti Neptunuse pidustust, Neptunalia't. Neptunus vääristas neid inimesi, kes olid seotud merega või kes olid minemas merereisidele. Neptunuse auks nimetati Päikesesüsteemi kaheksas ja kõige kaugem planeet- Neptuuniks. Hades 1 ÜLESANDED Hades on vanakreeka mütoloogias nii allilma ehk surnute kuningriigi kui ka selle valitseja ehk surnute jumala nimi. 2 TÄHTSAMAD TEOD
Loomad Taimed ja seened Joonis 3. Mehe kromosoomistik 22 autosoomide paari (kromosoomi, mis delfiin Stenella plagiodon 44 kartul Solanum tuberosum 48 esinevad paariliselt liigi kõigil indiviididel) ja sugukromosoomid X ja Y (naistel inimene Homo sapiens 46 mänd Pinus species 24 on kaks X-kromosoomi). hobune Equus caballus 64 nisu Triticum monococcum 24 kana Gallus domesticus *78 oder Hordeum vulgare 14 karpkala Cyprinus carpio 104 põlduba Vicia faba 12 kass Felis domesticus 38 pärm Saccharomyces cerevisiae 32 kits Carpea hircus 60 tomat Lycopersicon esculentum 24
1. Reeglina hääldatakse, nagu kirjutatakse 2. Pikad vokaalid kirjutatakse ühekordselt () 3. AE Ä: aeger ,haige', diaeta ,dieet'; paediater 4. OE Ö: oesophagus ,söögitoru', poena ,karistus'; 5. C TS i, e, y, ae, oe ees: cellula ,rakk', cycnus ,luik'; 6. C K a, o, u, konsonandi ees ja sõna lõpus: caput ,pea', corpus ,keha', oculus ,silm', lac ,piim'; 7. NGU NGV (kui järgneb vokaal): lingua ,keel', unguentum ,salv', sanguis ,veri'; 8. QU KV: aqua ,vesi', equus ,hobune', aquila ,kotkas'; 9. SUE, SUA SVE, SVA: suavis ,meeldiv'; Rõhk: 1. Rõhk ei ole kunagi viimasel silbil 2. Kahesilbilistes sõnades on rõhk alati esimesel silbil 3. Kolme- ja enamasilbilistes sõnades tavaliselt eelviimasel silbil natúra, medicína 4. Kui eelviimane silp on lühike, siis on rõhk tagant kolmandal silbil médicus 5. Rõhk on eelviimasel silbil sõnades medicína, meningítis, myóma, longitúdo, fractúra, vertebrális,
30 Gaiuse Institutsioonid 4.26-29: 4.26. Per pignoris capionem lege agebatur de quibusdam rebus moribus, de quibusdam rebus lege. 4.27. Introducta est moribus rei militaris. nam [et] propter stipendium licebat militi ab eo, qui aes tribuebat, nisi daret, pignus capere; dicebatur autem ea pecunia, quae stipendii nomine dabatur, aes militare. item propter eam pecuniam licebat pignus capere, ex qua equus emendus erat; quae pecunia dicebatur aes equestre. item propter 27 H. Siimets-Gross, Rooma eraõiguse konspekt 2007, lk.24 28 E. Ilus,"Rooma eraõiguse alused ,, lk.63 29 H. Siimets- Gross, Rooma eraõiguse konspekt 2007, lk.24 30 E. Ilus ,,Rooma eraõiguse alused" lk.63 10 eam pecuniam, ex qua hordeum equis erat conparandum; quae pecunia dicebatur aes hordiarium. 4.28
hõlmav vöönd. Ranniku maapoolne piir onlahepärasid, merepoolne, aga poolsaarte tippe ühendav joon. -Istar (lk 298)- Istar (sumeri Inanna) oli taevakuninganna. Ta oli sugulise armastuse ja viljakuse kehastaja. Istar armastas mitut inimkangelastki ega häbenenud neilt otsesõnu vastuarmastust nõuda. Seejuures oli ta sõjakas ja kättemaksuhimuline - tema armastuse hülgajat võis tabada hukatus. -Eesel (lk 300)- Eesel (Equus asinus) on 4000 eKr egiptlaste poolt kodustatudhobuslaste liik, olles enimkasutatud veoloom -Õlu (lk 311)- Õlu on kääritamise teel teraviljast või muust tärkliserikkasttoorainest valmistatud alkohoolne jook milles on 1-7 massi protsenti alkoholi. X Raamat: Taevakõrguse linn Horemheb jääb sõjaväe juhataja kohast ilma. Toimus suur mäss mis oli Ehnatoni põhjustatud. Hukkunuid oli väga palju ja linnas hakkas valitsema epideemiad. Horemheb sai kolmeks
mis lihtsal viisil näitlikustab tähenduse ja heli seost. Koosneb 6st häälikuelemendist: h, o, b, u, n, e, mis on sõna materiaalseteks ehituskivideks, selle vormiks. Suulisesse keelde kuuluva sümboli vormi materiaalsus suhteline, sest sõna avaldub füüsilises maailmas vaid siis, kui keegi seda kasutab. Sümbolite põhiline olemasolu vorm ongi ühiskondlik; nad on osa ulatuslikust süsteemist, kuhu kuulub tuhandeid teisi sümboleid. Sõnal hobune on piisavalt selge tähendus (,,equus"). Teatud imetajate liik või sellesse liiki kuuluv isend. Keeleline sümbol kaheplaaniline -> koosneb vormist ja tähendusest. Sümbol viitab referendile, kas liigile või liiki kuuluvatele isenditele, keda skeemil esindab hobuse pilt. Sümboli tähenduse ja vormi suhe on konventsionaalne e kokkuleppeline. Sümboli vormi suhe sõna potentsiaalsetesse referentidesse ja teiselt poolt tähendusse on arbitaarne e meelevaldne. Sageli räägitakse ka sümboli motiveerimatusest. ,,Equus" võiks
lõunapoolkeral lühemaks. Polaarjooni ja pooluse vahel võib öö kesta üle ööpäeva, see on polaaröö. Astronoomia seisukohast esineb öö kui päike on horisondi suhtes üle 18 kraadi nurga all. Kui päike on horisondi all, aga tema hajutatud valgus jõuab vaatlejat, on hämarik. Kõrgemates laiuskraadides on suvel kogu öö jooksul hajutatud valgus. See on valge öö. · Hobune (lk 574) - Hobune ehk koduhobune (Equus caballus) on koduloom hobuslaste sugukonna hobuse perekonnast. Hobustel on pikad peened jalad ja kiiret liikumist võimaldav sale keha. Hobused magavad püsti, kuna nende luustik ja lihased lubavad neil lõdvestuda ka püsti seistes. Hobune on taimtoiduline loom. Tema pikk kael hõlbustab tal maast rohtu kätte saada. Taimetoiduga on kohanenud ka tema hammastik ja seedekanal. Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole.
Faverollid on lõhevärvilised, mustad, viirulise või valge sulestikuga, viievarbalised, jookse ja varbad kergelt sulistunud, lihtharjaga, kuked täishabemega, kanad suure põskhabemega. Kuked 3,4-4, kanad 3-3,5 kg, munatoodang 100-130 muna, muna keskmine mass 55-65 g. Väga kvaliteetse lihaga. Kasutatakse uute broilerikrosside loomisel. 10. Põllumajanduslindude lihajõudlus. Hobusekasvatus 1. Perekond Equus , hobuste evolutsioon ja kodustamine (lühidalt) Hobused kuuluvad imetajate (Mammalia) klassi, pärisimetajate (Placentalia) alamklassi, kabiloomaliste (Ungulata) ülemseltsi, kabjaliste (Perissodactyla) seltsi, hobuslaste (Equidae) sugukonda ja hobuste (Equus) perekonda. Hobused (Equus) Pärishobused Eeslid (E.asinus) Eeslikud (E. Sebrad (E. (Equus) hemionus) hippotigris) 1
Merisiga Cavia porcellus 32 64 Küülik Oryctolagus cuniculus 22 44 Siga Sus domesticus 19 38 Lammas Ovis aries 27 54 Kits Capra hircus 30 60 Pühvel Bubalus bubalis 24 48 Veis Bos taurus 30 60 Jakk Poephagus grunniens 30 60 Eesel Equus asinus 31 62 Hobune Equus caballus 32 64 Naarits Mustela vison Brisson 15 30 Kass Felis catus 19 38 Koer Canis familiaris 39 78 Rebane Vulpes vulpes 19 38 Reesusmakaak Macaca mulatta 21 42 Simpans Pan troglodytes 24 48
2. Ladina keele arenguetapid ajajärgul kõneldud keelekuju. antiikajal 500-250 e.Kr arhailine ladina keel 2. Keele universaalsuse kadumine, 250-100 e.Kr vanaladina keel üldmõistetavate 100 e.Kr-14 p.Kr klassikaline ladina ladina tüvede asendamine kohalike keel (Cicero keelte sünniaastast keiser Augustuse samatähenduslike sõnadega (nt surma-aastani) horsus pro equus 14- 200 p.Kr klassikajärgne keel 11 inglise keeleruumis, buntus pro 1543 Copernicus De revolutionibus discolor saksa orbium caelestium keelealal, guerra pro bellum 1543 Vesalius De humani corporis hispaania keelealal fabrica jne). 1628 Harvey De motu cordis
vägivallavalitsus eques, equitis m ratsanik, ratsur; pl. equits, dominor, tus sum, r isand olema, um ratsavägi; ratsanikuseisus Roomas valitsema equidem adv. (mina) omalt poolt; tõesti, dominus, m isand, peremees; valitseja, tõepoolest käskija equittus, s m ratsavägi domus, s f maja, elamu; kodu (dom kodus; equus, m hobune dom kodunt; domum koju) erg adv. niisiis, järelikult dnec conct. nii kaua kui, seni kui; nii kaua rig, rx, rctum, ere üles tõstma; kuni, kuni (lõpuks) püstitama; ergutama, innustama dn, v, tum, re kinkima, annetama dnum, n kink, kingitus, and; ohvriand 8
annaabi.ee 
