Väikesed taimtoidulised imetajad Hanna Mia Koit, Carmen Koov, Aleksandr Korabljov Üldiselt: Väikesed taimtoidulised on näiteks hiired, hamstrid ja suslikud Tegutsevad öösiti ja enamasti maapinnal Ohu korral põgenevad kiiresti oma urgudesse Peavad palju sööma et hoida oma kehatemperatuuri Tsintsilja Tsintsiljad on imetajad, kes elavad Andides. Ta toitub erinevatest rohuliikidest põõsastest ja kõrrelistest. Ühe kasuka jaoks läheb vaja 150 tsintsilja nahka. Ta karv on nii tihe, et parasiitidel pole võimalik nahani jõuda. Vombat Vombat on Austriaalias elav taimtoiduline kukkurloom, kes toitub peamiselt kõrrelistest, juurtest, koortest jms. Vombatitel on väga aeglane seedimine kuni 14 päeva. Liigub aeglaselt, aga vaenlase tulekul suudab kiiresti liikuda ning hammustab väga kõvasti. Koduhiir Koduhiire toiduks on mitmesugused taimed, seemned, ja putukad. Majades sööb ta kõike kättesaadavat. Koduhiirel on suur sigivus 8 pesakonda a...
Lihasööjad liikusid kahel jalal ja suutsid joosta kuni 50km/h. Tõeliselt püsisoojased võisid olla ainult lihasööjad saurused. Taimetoidulised dinosaurused Taimetoiduliste dinosauruste toit sõltus nende suutüübist. Mõndade suu oli lame nagu pardi nokk , need sõid tõenäoliselt igasuguseid taimi. Kitsalõualised saurused sõid tõenäoliselt ainult teatud taimi. Taimesööjatel olid nürid hambad, mis olid head lehtede närimiseks. Suurimad taimetoidulised saurused olid võimelised sööma kuni 1 tonni lehti päevas. Taimetoidulised saurused olid kõigusoojased hiiglased. Nad ei saanud oma kehatemperatuuri reguleerida. See oli tingitud soojast ja niiskest kliimast ning hiiglaslikust kehamassist. 5.Dinosauruste munad meenutasid linnumune ja olid üllatavalt väikesed. Enamik oli umbes kartuli suuruse ja kujuga. Väike suurus tähendab, et pesalane oli samuti väike ja vajas vanematelt palju hoolitsust ja kaitset.
Kõige varasemast ajast avastatud dinosaurused olid kahejalgsed 1-2 meetrit pikad kiskjad. Juba esimeste avastuste põhjal hakati dinosauruseid jaotama linnupuusalisteks ja sisalikupuusalisteks dinosaurusteks. Sisalikupuusalised arenesid edasi Prosaurupoodideks ja Teropoodideks. Prosaurupoodid võisid olla nii kahejalgsed, kui neljajalgsed, neil olid pikad kaelad ja sabad ja üsnagi väikesed pead. Nad olid 2.5-10 meetrit pikad ja enamasti taimetoidulised. Nendest arenesid välja Sauropoodid, kes olid hiiglaslikud neljajalgsed taimetoitlased, millest mõned liigid küündisid kuni 26 meetriste pikkusteni. Enamikul neist olid tagumised jalad pikemad, kui esijäsemed. Sauropoodid on kuulsad selle poolest, et nad olid suurimad maismaaloomad, kes on meie planeedil kunagi elanud. Teropoodid olid enamasti kahejalgsed lihatoidulised dinosaurused. Teropoode oli igas
Dinosaurused Dinosaurused olid hiiglaslikud sisalikud, kes surid välja umbes 65 miljonit aastat tagasi. Oli nii liha kui ka taimetoidulisi dinosauruseid. Taimetoidulistel saurustel olid nürid hambad, mis sobisid ilusti lehe närimiseks. Taimetoidulised saurused pidid rohkem sööma, sest lehed on väiksema toiteväärtusega. Uuri lisaks: http://miksike.ee/docs/lisa/2klass/1dinosaurused/dinosaurused.htm
Liblikad Liblikad kuuluvad lülijalgsete hõimkonda ja putukate klassi. Liblikaid on maailmas teada üle 150 000 liiki. Eestis ligi 2000 liiki. Liblikad on olulised taimede tolmeldajad. Liblikatel on liitsilmad. Liblikad on taimetoidulised. Toituvad imilondi abil. Leidub hulk liblikaid, kelle valmikud ei toitu. Puhkeolekus on imilont spiraalikujuliselt kokku rullitud. Jalgadel asuvate maitsmiselunditega tunnevad nektari maitset. Lõhna tunnevad tundlatega. Liblikad arenevad täismoondega. Muna Röövik Nukk Valmik Enamik liblikaliike talvituvad Eestis munade või nukkudena, vähesed röövikute või valmikutena. Aitäh kuulamast! Rando, Erki ja Gert. TMG 2011
Loomade toitumine 1) Taimetoidulised loomad- toitu enamasti palju, lihtne kätte saada. Taime toit raskesti seeditavseedeelundkond keerulise ehitusegapikk soolestik+ maos ja sooltes bakterid ja algloomad, kes aitavad toitu seedida. Päeva energia saamiseks vaja palju toitu. Hammastik- lõikehambad peitlitaolised, silmahambad taandaarenenud, purihambad suured, sakilise pinnaga. 2) Loomtoidulised loomad e kiskjad- toitu raskem leida ja kätte saada, loomne toit energiarikkam pole palju vaja. Kergemine seeditavseedeelundkond lihtsama ehitusega. Hammastik- silmahambad muutunud kihvadeks, lõikehambad teravaotsalised, kiskhambad- erilised sakilise servaga purihambad, purihambad terava tipulised. 3) Segatoidulised e kõigesööjad loomad- soolestik keskmise pikkusega, hambad nürimad kui loomtoidulistel. Toiduvalik laiem kohanevad hästi elupaiga muutusega.
· Põhjaosa: lähisarktiline mereline kliima · Lõunaosa: parasvöötmeline mereline kliima · Veekogud: ojad, vähem jõgesid Taimestik · Iseloomulikud taimed: puhmad, samblad, samblikud · Taimede kasvu mõjutab: · Igikelts · Madal temperatuur · Lühike vegetatsiooni periood · Juurestik pinnapealne Loomastik · 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki · Linnud olulised, maismaa loomi vähe · Roomajaid ja kahepaikseid ei ole · Paljud loomad taimetoidulised · Talvel on saar elutu ja tühi Üldandmed · Pealinn: Reykjavik · Keel: Island · Valuuta: Islandi kroon Rahvastik ja asutus · Rahvaarv 332 529 · 3 in/km2 · 7,4% elanikest on välisriikidest Majandus · Põhiline tuluallikas: kalandus · Maavarad: boksiit, rauamaak · Geotermiline energia- kuumaveeallikad Majandus · Metsa Islandil pole · 78% on kasutut maad, 1% kasutatakse viljakasvatusele · Kalakasvatus, kalasööt, kalajahu
Ainevahetus Ainevahetus on organismide ja väliskeskonna vajel pidev ainete vahetamine. Keha ülesehitamiseks vajatakse palju erinevaid aineid, mida saab mitmekesisest toidust. Taimetoidulised Loomtoidulised Soolestik on pikk ning maos ja soolestikus Loomset toitu on kergem seedida ja elavad bakterid ja algloomad kes aitavad seepärast on seedeelundkond lihtsa seedida ehitusega, soolestik on suhteliset luhike Nt:hobused, jänesed, metskits,haned,roosarg Nt:hundid,kullid,kakud,sisalikud haug Maks ja kohunaare toodavad seedimiseks vajalikke noresid, mis soolestiku alguossa juhitakse. Hingamine Kahepaiksed Roomajad Naha all on palju veresooni, labi niiske naha Kopsud on sopilisemad ja suurema liigub õhust hapnik veresoontesse. sisepinnaga kui kahepaiksetel, ka hingamis Lihtsa ehitusega kopsud kus kopsu sisepinna liigutused...
Poilased Koostas: Jako Ploom MMOP II Juhendaja: Erle Tüür Luua metsanduskool Kes on poilased? poilased (Chrysomelidae) on sugukond väikesi värvilisi mardikaid, kes sarnanevad pisut lepatriinulastega. enamik poilasi on pikliku kehaga. Nad pole poolkerajad nagu lepatriinulased. Poilaste kõht on kumer, nende jalad ja tundlad on pikemad. Millest toituvad? poilased on taimetoidulised toituvad põhiliselt taimede lehtedest kui poilasi on palju,võivad nad taimede lehed rootsudeni paljaks närida Poilaste vastsed vastsed on jässaka ja kohmaka kehaga tõugud nad on väiksemate jalgade ja palju lühemate lõugadega kui lepatriinulaste tõugud nagu valmikud nii eritavad ka vastsed mürgist kehavedelikku (see on tõhus kaitse, mis võimaldab nendel aeglasevõitu õgarditel segamatult taimedel ronida)
roomajad suhteliselt haruldased kuivemate piirkondade asukad, kuid nende mitmekesisus ja arvukus kasvas pidevalt ning nad hakkasid asustama ka tüüpilisi kahepaiksete elupaiku. Juba varakult eraldusid teistest roomajatest pelükosaurused, kes olid suured (tavaliselt 2-3 meetri pikkused) tugevate jalgade ja võimsate lõugadega loomad, meenutades väliskujult tänapäeva varaane. Enamik neist olid kiskjad või putuktoidulised, kuid pelükosauruste hulka kuulusid ka vanimad teadaolevad taimetoidulised maismaaselgroogsed. Mitmetel pelükosaurustel oli selgroolülide pikenenud jätketest moodustunud seljale kõrge uimetaoline hari, mida kattis veresoonterikas nahk. Võimalik, et pelükosaurused kasutasid harja kehatemperatuuri reguleerimiseks: kõigusoojaste loomadena said nad oma öösel alanenud kehatemperatuuri hommikul kiiresti tõsta, lastes päikesel soojendada läbi harja tsirkuleerivat verd. Sel viisil suutsid nad muutuda aktiivseteks enne oma konkurente või saakloomi
Pea umber valge karvastik. Suvekarvastik on tal lühem ja ühetooniline (tavaliselt tumepruun ). Kaug-Põhjas elavad heledama karvaga põhjapõdrad kui metsades, kus elavad tumeda karvaga põhjapõdrad. Tal on pikk kere ja kael ning sarved, mis on väljaarenenud nii emastel, kui ka isastel. Sarved on pikad, algul taha, siis ette koondatud. Tüvepikkus on 200-220 cm. Õlakõrgus 110-140 cm. Mass on 100-220 kg. Toitumine Põhjapõdrad on enamjaolt taimetoidulised. Suvel toitub ta rohust ,talvel aga samblikest. Elupaik Põhjapõdrad elavad karjana. Nad elavad tundras, aga samuti ka taiga aladel.Põhjapõtru leidub Põhja-Euroopas, Alaskal, Kanadas, Siberis ja ka Gröönimaal Pojad Emane toob tavaliselt ilmale 1-2 vasikat. Tiinus kestab 33-35 nädalat. Vastsündinu kaalub tavaliselt 6 kg. Põhjapõdral on suguküpsus 2-3 aastaselt. Väiksemad vasikad ühetoonilised, kas pruunid või hallikaspruunid. Huvitavat Põhjapõtru kasutatakse veoloomadena
Teod ja karbid Teod • Üle poole teadaolevatest limuste liikidest on teod • Suurem osa on mereteod, kes elavad merepõhjas • Maismaal leidub tigusid metsakõdus ja mullas, aias ja põllul • Tigudele ei sobi kuivad kohad • Teod tegutsevad peamiselt hämarikus ja öösel Pilt 1. Kiritigu Tigude toitumine • Suurem osa tigudest on taimetoidulised • Teod söövad lehti, taimede vilju, puukoori ja kõdu • Teo suus on paljude väikeste hammastega hõõrel toidu söömiseks Tigude ehitus • Tüüpilise teo tunneme ära spiraalselt keerdunud koja järgi • Teo koda kaitseb teda röövlindude eest ja ohu korral tõmbab ta kiiresti pea ja jalad sinna varju • Lühikeste kombitsatega tigu kombib ja maitseb • Pikkade kombitsate tipus on teol silmad • Nälkjatel pole koda Pilt 2. Teo ehitus
Moonde käigus toimuvad paljud olulised muutused: lõpused asendatakse kopsudega, naha ehitus muutub; tekivad silmalaud, nägemiselund muutub maismaa jaoks sobivaks; soolestiku pikkus muutub (vastse ning täiskasvanu toiduobjektid on erinevad); päriskonnalistel kaob saba. Vastsed erinevad täiskasvanutest tunduvalt nii välimuse kui ka eluviisi poolest. Täiskasvanud kahepaiksed on röövtoidulised, enamasti poolveelise eluviisiga. Vastsed on taimetoidulised (päriskonnalised) või röövtoidulised (osa sabakonnalisi), enamasti veelise eluviisiga. Paljudel sabakonnalistel esineb neoteenia ehk vastsesigimine – nad ei moondu looduses kunagi, vaid sigivad vastsetena. Roomajate iseloomulikud tunnused: Kõigusoojased, kes ei suuda ise oma kehatemperatuuri reguleerida. Nahk on sarvestunud, kaetud soomuste ja kilbistega. Kui jäsemed eksisteerivad, on need paarilised ja viievarbalised.
märtsis-aprillis ning kestab kuni septembrini · Pikkus sõltub toiduvalikust, linnu tervislikust seisundist ja ilmast · Ühe isalinnu kohta võib olla 3-4 emalindu Paljunemine · 40-80 muna aastas · Haudumine 42 päeva · Kõige intensiivsem munemisperiood on kevadest sügiseni · Kõige suurem muna, kaalub umbes 1,5-1,7 kg · Jaanalinnu tibu kaalub koorudes u. 1 kg ja on 20-30 cm kõrgune Toitumine · Jaanalinnud on taimetoidulised, eelkõige rohusööjad · Hästi sobivad ristik ja lutshernes · Nad vajavad sobiva suurusega kive seedimise abistamiseks Emalind, isalind · Isalinnu sulestik on must, saba ja tiivaotsad on valged · Emalinnud on kasvult väiksemad ja sulestik on ühtlaselt hall · Täiskasvanud isalind saavutab suguküpsuse 3-4 aastaselt, emalind 6 kuud varem Huvitavat jaanalinududest · Esimese eluaasta lõpuks tõuseb linnu kaal umbes 100 kg-ni
sügavalt läbi külmunud ja tekkinud igikelts. · Tundramullad · Talvine pakane lõhub pinnast. · Muld on toitainevene ja väga õrn tallamisel. Loomastik · Islandit ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki · Linnud on olulisel kohal, sest maismaaelustik on vaene. · Roomajaid ja kahepaikseid seal ei ela. · Palju närilisi ja putukaid. · Talvel on Island tühi ja eluta. · Osad loomad elavad talve üle lume all. · Paljud loomad on taimetoidulised. Polaarrebane Jääkaru Vaalad Tiirud Inimtegevus · Inimesed tegelevad Islandil peamiselt kalandusega, sest kalandus on Islandil tähtis majandusharu. · Paljud on spetsaliseerunud looma- ja karjakasvatamisele. · Veel tegeletakse küttimisega. · Teede ehitust raskendab igikelts. Huvitavaid fakte · Islandil elab 305 300 inimest (2006) · Käibel on Islandi kroon (ISK) · Island on jaotatud kaheksaks piirkonnaks, mis omakorda on jaotatud 23 maakonnaks
poolsaarel, Lõuna-Ameerikas ning India ja Hiina lähistel, kuid neid võib ka näha Lõuna-Euroopas. Taksonoomia Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Keelikloomad (Chordata) Klass: Imetajad (Mammalia) Infraklass: Pärisimetajad (Eutheria) Selts: Primaadid Kohastumused Osade ahvide küüneplaadid on muutunud kõverateks küünisteks, mis aitavad oksatest paremini kinni haarata. Ahvid, kes elavad vihmametsades liiguvad puudevahel haardsaba abiga. Toitumine Nad on peamiselt taimetoidulised ning nad eelistavad süüa puuvilju, lehti, õisi ja juuri. Paljude liikide menüüsse kuuluvad ka putukad või väikesed selgrootud. Enamikel Vana Maailma ahvilistel on põuetaskud, mis on selleks, et sinna sisse vajadusel toitu koguda. Paljunemine ja areng Ahvilistel on kehasisene viljastamine. Nende tiinus kestab 145-177 päeva. Emane ahv on võimeline sünnitama ainult ühe poja. Eranditeks on marmorsetid ning tamariinid, kes sünnitavad harilikult kaksikud.
________________________________________________________________________________ __________________________ Putukad on llijalgsed loomad.Lahksugulised.Arenemist,kus moone jaguneb kolme etappi-muna,vastne ja tiskasvanud-nimetatakse vaegmoondeks.Rohutirtsul on muna-,vastse- ja valmikujrk. Paarituvad sgisel,kevadel kooruvad vastsed.Toiduks on taimed.. ROHUTIRTS PEA RINDMIK TAGAKEHA tundlad (kompimiseks,haistmiseks) kuus jalga muneti suised (smiseks) neli tiiba liitsilmad kitiinkest lihtsilmad NRVISSTEEM MEELEELUNDID SEEDEELUNDKOND Peaaju ja khtmine nrvikett Halb ngemine,hea kuulmine,hea lhna- ja maitsetaju TORUJAS seedeelundkond:Suised,pugu,magu,kesksool,prak ERITUSELUNDID VERERINGEELUNDKOND HINGAMISELUNDKOND eritustoru...
Hämarikuliblikate hallikirjud tiivad lamavad puhkeolekus keha peal. Nemad jäävad märkamatuks, kui istuvad puude tüvedel ja taimede vartel. Toitumine (1) Liblikad toituvad õienektarist ja puumahlast, mis kändudest või koorehaavadest välja on voolanud. Imemiseks kasutavad nad imilonti. Tihti käivad liblikad veekogude ja lompide ääres vett imemas, eelkõige selleks, et vajalikke mineraalaineid saada. Toitumine (2) Liblikaliste vastsed on taimetoidulised röövikud. Röövikutel on lisaks kuuele rindmikujalale tagakehal kuni viis paari ebajalgu. Sageli on röövikud hoiatuseks eredalt värvunud või kaitsevad neid ogad ja karvad. Naeriliblikas tiibade põhivärv valge tagatiibade alakülg on soonte kohalt laialt hallikalt tolmunud eestiiva pikkus alla 27 mm Väike-kapsaliblikas tiibade põhivärv valge tagatiibade alakülg pole soonte kohalt hallikalt tolmunud eestiiva tipul väike
Organismid e. biootiline e. elus osa orgaanilise aine tootjad e produtsendid: Keskond e. abiootiline e. eluta osa taimed,kemobakterid. Ökosüsteemi abiootiliste tegurite Heterotroofid:valmis orgaanilise aine kompleksi nim biotoobiks: tarbijad. muld,vesi,mineraalid,kliima konsumendid- tarbiajd Esmased konsumendid e taimetoidulised: redutsendid-lagundajad Organismid, kes toituvad ainult taimedest Omnivoorid kõigisööjad(taimi kui loomi) Teised konsumendid e lihasööjad:kasutav. Parasiidid-nugilised,organismid,kes elavad toiduks taimtoidulisi või teisi lihasööjaid. teistes organismides(endoparasiidid) või I astme kiskja fütofaagi sööja nende pinnal (ektoparasiidid) ja kasutavad
Neid on üle miljoni liigi. Eestis on neid leitud üle 12 000 liigi. Keha liigendub 3 osaks: pea; rindmik, tagakeha. Putukate kehad on kaetud kitiinkestaga. Peas paiknevad 1 paar liitsilmi. Paljudel putukatel on tundlad. Putukad on ainsad lendavad selgrootud. Nad näevad UV ja see on oluline nektari leidmisel. Putukate süda on mitmekambriline. Neil on 1 veresoon mis lähebsüdamest pähe. Nad kasutavad hingamiseks trahheed, mis avanevad kehakülgedel. Toitumine Putukad võivad olla taimetoidulised, segatoidulised ja on ka putukaid, kes toituvad väljaheidetest ja surnud organismide jäänustest. Taimetoidulised putukad on näiteks paljude putukate vastsed. Segatoidulised on näiteks prussakad. Putukad kasutavad toitumiseks suuava ümber asuvaid suiseid. Suiseid on 4 erinevat liiki- haukamissuised, libamissuised, pistmissuised, imemissuised. Putukate jagunemine (peamised) Kahetiivalised- (nt kärbsed, sääsed, parmud) Neil on üks paar tiibu, tagatiivad on taandarenenud sumistiteks
Liblikad Välisehitus Liblikad on putukad Liblikal on sale karvadega kaetud keha(soojus) Liblikad on 2 paari laiasid tiibasid Liblika tiivad on soomustega kaetud- lendamine ja muster Tiibade alumine pool on tagsihoidlikumates toonides Liblikad on taimetoidulised Enamikel liblikatel on imilondid,millega nad vedelat toitu imevad(nektarit) Imilondi pikkus vastab liblika külastatavate õite sügavusele Puhkeolekus on imilont spiraalselt kokku keeratud Nektari maitset tunnevad liblikad jalgadel olevate maitsmiselunditega Lõhna tunnevad liblikad tundlatega Liblikad on tähtsad tolmeldajad Liblikatel on avatud vereringe, kuid see ei transpordi hapnikku 85% liblikatest on hämarikuliblikad, 15% on päevaliblikad Paljunemine/Areng
Tirtslased (Acrididae) on sugukond sihktiivaliste putukate seltsist ja alamseltsist tirtsulised (Caelifera), kuhu kuuluvad veel ka sirtslased (Tetrigidae). Tirtslaseid on rohkem kui 6000 liiki. Eesti sihktiivalistest kuulub siia samuti suurem osa: 24 liiki 39-st. Teistest tirtsulistest eristab tirtslasi ennekõike siristamisvõime ja tümpanaalelundite olemasolu. Laulu eesmärk on, nagu ka ritsikaliste (kes kuuluvad ka sihktiivaliste seltsi) puhul, emaste ligimeelitamine. Laulavad ainult isased loomad. Hääle tekitamiseks hõõrub enamik tirtse tagareite sisekülgi vastu kattetiibade jämenenud servasooni. Tirtsud kuulevad tagakeha esimese lüli külgedel olevate kuulmiselunditega. Tirtslased on taimetoidulised. Tirtsude tundlad on lühemad kui ritsikatel ja need ei ulatu tagakeha tipuni. Tirtsude keha on saledam. Värvi järgi on tirtse kindlaks teha raske, sest kehavärvus on väga muutlik. Nad on tavaliselt rohelised, kollased või pruunid selline ...
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool REFERAAT VEISTE SEEDEELUNDKONNA ISEÄRASUSED AUTOR: Marten Mihkelsoo PM1B 2016 Loomade seedekanal koosneb põhilisel kolmest erinevast osast: suuõõnest, maost ja sookanalist. Erinevate seedekulgla osade ehitus ja funktsioonid on loomaliigiti väga erinevad. Kõige suurem erinevus on mao ehituses. Hobustel ja sigadel on ühekambriline lihtmagu, veistel, lammastel, kitsedel aga mitmekambriline liitmagu, mis koosneb kolmest ruumikast eesmaost: vatsast, võrkmikust ja kiidekast ning pärismaost e libedikust. Sööda töötlemine ja ettevalmistamine seedimiseks algab suus. Suus toimub peamiselt sööda mehhaniline peenestamine, süljega niisutamine ja ettevalmistamine allaneelamiseks. Sööda mehhaaniline peenendamine ehk mälumi...
Toitumissuhete kaudu mõjutab mingi liigi arvukuse muutus teisi liike positiivselt või negatiivsellt sõltuvalt sellest, missuguse toitumisviisiga on vaadeldav liik. Seoses selliste ressursimuutustega, hakkavad kõikuma populatsioonide arvukused erinevate aastate lõikes. Selliseid kõikumisi nimetatakse populatsiooni laineteks. Troofilised tasemed Kõige üldisemalt võib organismid jagada nelja troofilise taseme vahel: 1. isetoitujad ehk autotroofid 2. taimetoidulised organismid 3. loomtoidulised organismid 4. lagundajad Nimetatud tasemed toimivad kõikides ökosüsteemides ja väljenduvad toiduahelates ja -võrgustikes. Toiduahel kajastab ühte konkreetset toitumise järjekorda läbi troofiliste tasemete. Reaalses ökosüsteemis toiduahelad põimuvad, sellepärast et igal toiduks kõlblikul organismil lasub enam kui üks toituja. Mida liigirikkam on ökosüsteem, seda keerulisemateks kujunevad toiduvõrgustikud.
klasse. Luukalad arenesid välja teistest kalade rühmadest hiljem ja neid peetakse kõige arenenumateks. 251,4 miljonit aastat tagasi (PermianTriassic (PTr) extinction event) Suur suremine 96% veeliikidest ja 70% selgroogsetest liikidest sureb 251,4 miljonit aastat tagasi tekib uus võimuvahekord liikide vahel 220 miljonit aastat tagasi Paljasseemtaimedest metsad domineerivad, taimetoidulised loomad arenevad kasvult suuremaks, sest nende soolestik vajas rohkem ruumi ,et loomad saaksid toitainevaesetest taimedest elatud 200 miljonit aastat tagasi esimesed tõendid viirustest. Imetajate teke 150 miljonit aastat tagasi lindude teke 130 miljonit aastat tagasi õistaimede õitseaeg, mis meelitasid putukaid ja loomi õietolmu levitama.
mõnedel tiivad puuduvad. normaalselt arenenud ainult eesmine tiivapaar, täismoone tagatiivad on muutunud sumistiteks kirpudel puuduvad tiivad täismoone TOITUMINE ENESEKAITSE Prussakad on kõigesööjad Valdavalt on prussakad ööloomad, peitudes päeval kivide, langenud lehtede või surnud puude koore alla. nii rööv- kui taimetoidulised Ohu korral tõmbab osa tirtsuliike lennu ajal tiivad keha ligi ning kukutab end rohu sisse. valmikud ei toitu loomne toit neil on püünismask peremehe vere imemine taimemahl, selgrootud või neil on väga palju elukohti, kus nad saavad ennast varjata parasiteerimine On kas rööv-, taim-, sõnniku-, Mürgine eritis laiba- või kõdutoiduline
· Mõned ehitavad enesekaitseks nö. Majakese(puruvana) ning mõned koovad saagi püüdmiseks püünise. Liblikad- · Liblikatel on sale keha, peened jalad, 4 tiiba on kaetud värviliste soomustega. · Nende keha on karvane(hoiab sooja) ja jalgadel on maitsmismeel, lõhna tunnevad tundlatega. Liblikad jagunevad kaheks: Hämarliblikad(öine eluviis, jässakas keha, tagasihoidlik värvus) Päevaliblikas. · Libliklikad on taimetoidulised, toituvad imilondi abil, mis on tavaliselt spiraalidest kokku keerdunud, kuid õienektari imemiseks keerdub lahti. · Imilondi pikkus vastab liblika külastavate õite sügavusest. · Puhkeolekus panevad liblikad tiivad selja peale kokku. Muna->röövik->nukk->valmik- liblika areng. Ornitopterite(linnutiib) tiibade siruulatus küünib kuni 18 cm'ni. Liblikade roll looduses ja inimese elus: · Tolmeldavad õistaimi · Siidiliblikate röövikutelt saadakse siidi
*Meritähtedel ja merisiilikutel on naha all lubiplaatidest skelett ja nahast ulatuvad välja lubiogad. Meripuradel lubiokkad puuduvad. *Liikumiseks on okasnahksetel arvukad torutaolised iminapaga varustatud ja mereveega täidetud jalakesed. *Meresiilikud kasutavad liikumiseks ka okkaid, meripurad aga tugevaid kerelihaseid. *Toidu haaramiseks on merisiilikul viieosalised lõuad, meripural suu ümberpaiknevad kombitsad. *Meritähed on röövloomad, merisiilikud on taimetoidulised ja meripurad toituvad põhjasetetest. *Kõik okasnahksed arenevad moondega, neil on ujuv vastne. *Okasnahksed elavad suure soolasisaldusega vees. *Mitmed merisiilikud ja meripurad on inimestele toiduks. Kasutatud kirjandus. *Loomariigis *Bioloogia põhikoolile II *http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/echinoidea.html *http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/echino.html *http://www.miksike.ee/elehed/8klass/elundkonnad/9-9-1-2.htm *http://www.neti.ee/cgi-bin/otsing?src=web&query=okasnahksed *Google otsing
Bioevolutsioon 1.Millised 19. sajandi teiseks pooleks tehtud avastused ja aset leidnud sündmused olid evolutsiooniteooria sünni eeldusteks? Charles Darwini evolutsiooniteooria. 2. Evolutsiooniteooria põhiseisukohad. 1.) Liikide sigivus on selline, et isendite arv on kiire, kuid populatsioonid säilitavad sama suuruse. 2.) Ressursid on looduses piiratud. 3.) Isendite sigivuse tõttu peab tekkima konkurents ressursside pärast – olelusvõitlus. 4.) Iga liigi isendid erinevad üksteisest ehk populatsioonides esineb muutlikkus. 5.) Suurem osa pärilikest muutustest tekivad keskkonnast sõltumatult ehk keskkonna suhtes juhuslikult. 6.) Osad muutused võimaldavad isenditel keskkonnas paremini hakkama saada ehk muudavad organismi kohasemaks, mistõttu võrreldes populatsiooni kaaslastega võivad nad elada kauem või saada rohkem järglasi. Selline ebavõrdne sigimine aitab keskkonnaga paremini sobivatel tunnustel järglaspõlvkondades levida ning kaotab kahju...
LINNUD. KORDAMISKÜSIMUSED. 1. Kirjelda lindude elupaika, liikumist, välimust ( kehakuju, kehaosad, nende iseloomustus, kehakatted, sulgede jaotus, tähtsus ). 2. Nimeta lindude erinevaid toitumisviise, too näiteid. 3. Kirjelda lindude sigimist ja pesitsemist. 4. Kirjelda linnumuna ehitust ja osade tähtsust. 5. Millised on munast koorunud linnupoegade tüübid, mis neid iseloomustab, too näiteid. 6. Kuidas jaotatakse linde vastavalt talvitumiskohale, nende iseloomustus, too näiteid. 7. Kirjelda lindude rändeid. 8. Milliseid kohastumisi on lindudel seoses lendamisega? 9. Iseloomusta lindude meeleelundeid. 10. Miks on linnud püsisoojased? 11. Milles seisneb lindude tähtsus looduses ja inimesele? 12. Too näiteid metsalindudest, veekogude lindudest, avamaastiku lindudest, õhulindudest, asulate lindudest. 13. Selgita mõisted: kõigusoojane, püsisoojane, pesitsuskolooniad. 14. Nimeta suur...
4) Kahetiivalised teine paar tiibu on muutunud sumistiteks esimene tiivapaar on lendamiseks (kärbsed, sääsed, parmud) 5) Kiililised 2 paari erakordselt suuri tiibu ja peenike ning pikk tagakeha. Ülihead lendavad röövputukad, kelle vastsetel esineb püünismask (suur tondihobu, vesineitsik, loigukiil, kuningkiil) 7.Putukad on erineva toitumisega: 1) sõnnikust toitujad e koprofaagid (sitasitikad, sõnnikumardikad, kärbsed) 2) taimetoidulised selgrootud söövad taimede osi (aiapõrnikas, maipõrnikas, kooreürask) 3) loomtoidulised selgrootud toituvad putukatest, ämblikest (kiilid, ujurid, jooksiklased) 4) segatoidulised söövad nii taimi kui loomi (jõevähid) 5) osa loomi on filtreerijad ja saavad toidu vett kurnates (käsnad, kärbsed) 6) osa toituvad vedelast toidust imedes taimede või loomade kehamahlasid (lehetäid) 7) suur osa sööb tahket toitu (jõevähid, mardikad) Toidu seedimine:
jalgadega. Nad kõik on esmaklassilised jooksjad. Hypsilophodon on Euroopas elanud dinosaurus, ta oli üle 2 meetri pikk ja tagajalgadele tõustes pisut suurem kui inimene. Ta varbad olid nii pikad, et kaua aega arvati, et see loom oli ohu korral puu otsa põgenemiseks piisavalt osav. (Cambournac, 2006) Juura ajastul olid levinud plaatide ja ogadega dinosaurused. Nende keha oli tihtipeale kaetud ogadega , mis olid hea kaitse. Nad olid taimetoidulised. Nende aju ei olnud suurem kui 6 cm, vaatamata sellele püsisid nad elus rohkem kui 10 miljonit aastat. (Cambournac, 2006) Ankülosaurused olid veidrad taimetoidulised ürgsisalikud, kelle keha kaitses tugev soomuskate. Nad elasid Juura, peamiselt aga Kriidi ajastul. (Cambournac, 2006) Dinosaurused surid välja üsna ootamatult ja järsku. Senini pole päris selge, mis tookord juhtus. Maakeraga põrkunud hiiglaslik asteroid tekitas Mehhiko lahe põhja tohutu kraatri
alguses ilmusid toesega (skeletiga) hulkraksed loomad. Kambriumi iseloomulikuks jooneks on merelisus. Ajastu kestel ilmusid trilobiidid (merelised lülijalgsed), arheotsüaadid, brahhiopoodid (käsijalgsed), käsnad, molluskid, okasnahksed jt. Sel ajastul kujunes välja palju erinevaid skeletitüüpe ning nende kiire areng tingis vajaduse kaitsta end kiskjate eest. Kiskluse tekkimine põhjustas olulisi muutusi ökosüsteemi põhistruktuuris. Enamik eelpool mainitud loomadest olid taimetoidulised, toitudes vetikatest. Kiskjatest on leitud Kambriumi ajastust ussilaadseid loomi ja lülijalgseid, kes olid varustatud väikeste sõrgadega või spetsiaalsete lõugadega, mis olid mõeldud teiste surmamiseks ja närimiseks. Trilobiitidel on samuti leitud lõualaadseid struktuure, mis olid võimelised purustama väikseid saaklooma tükke. Meduusid püüdsid saaki surmavate nõelavate rakkudega.
................. 2 Lepatriinud.................. 3 Välimus.................. 4 Paljunemine.................. 4 Tuntus.................. 5 Kokkuvõte koos toiduahelaga.................. 6 Kasutatud kirjandus ja pildid.................. 7 Lepatriinula sed Lepatriinulased on eriperekondadesse kuuluvad mardikad. Nad hävitavad Kilp- ja lehetäisid, lehekirpe ning võrgendilesti-on seega kasulikud. Vähesed liigid on ka taimetoidulised. Nende vastsed sarnanevad kartulimardikaga. Nende hemolümf on mürgine, seega enamus putuktoidulisi loomi neid ei söö. Lepatriinu vastne Lepatriinud Lepatriinulased (Coccinellidae) on putukate seltsi kuuluv mardikaliste sugukond. Lepatriinude kitiinkestaga kaetud keha on alt lame ning pealt kumer. Nad on kas punase-, kollase- või mustakirjud ja kuni 1 cm pikkused. Lepatriinuliike on üle 4000. Eestis elab neid üle 50 liigi.
Paljud putukad toituvad surnud orgaanilisest ainest. Metsa all võib kohata väga erineva suurusega röövloomi. Palju väiksemad nende hulgas, näiteks ämblikud on söögiks suurematele, näiteks karihiirtele ja rebastele. 4. Mõned metsas elavad röövloomad, näiteks karud, söövad nii liha kui taimi. Neid nimetatakse kõigetoidulisteks. Parasvöötme tuntud taimetoidulised imetajad on antiloop, kulan ehk metseesel, piison. Lihatoidulised imetajad on hunt, hüään, mäger. Koiott ja karu on segatoidulised (omnivoor ehk segatoiduline). Närilised: suslik, lemming, mutt. Linnud: pistrik, jaanalind, siniraag, põldvutt. Putukad: rohutirtsud, termiidid, ämblikud. Elutingimused parasvöötmes on võrreldes palavvöötme või polaarmeredega nagu nimigi ütleb parajad, vahepealsed. Parasvöötme mered on küllalt kalarikkad. Kuna
tohutult suured, võhad võivad kasvada kuni 3 meetrit. Elevandist üldiselt Mõlemad elevandi liigid aafrika ja india on kergesti äratuntavad tänu oma tohutule suurusele ja ebatavalisele londile. Elevandi lont on tegelikult pikk ja painduv nina. Lisaks hingamisele kasutavad elevandid seda veel mitmel teisel otstarbel, nagu näiteks dusi võtmiseks, puudelt lehtede haaramisel ja elevandipoja ohu juures eemale müksamiseks. Elevandid on taimetoidulised loomad, kellel on vähe hambaid. Need hambad on aga suured, lamedad ning paiknevad lõuapärade tagaosas. Nad söövad kõiksuguseid taimi ning mõnikord murravad suisa puid maha, et nende otsast mahlaseid lehti kätte saada. Tegemist on intelligentsete ja seltsilembeste, väga pikaealiste loomadega, kes võivad elada kuni 70- aastaseks. India elevant India elevant on kahest elevandi liigist kõige väiksem. Teda eristab Aafrika elevandist
söönuks okastest ja puukoortest. Raiesmikel ja lagendikel on elutingimused paremad. Olulisel kohal on ka siin rändlinnud ja loomad. Kevadel, kui sulaveed voolama hakkavad, hakkavad ka putukad paljunema ning lindudel on palju süüa. Sel ajal on taigas palju linde. Ka põhjapõdrad liiguvad vastavalt aastaajale kas põhja- või lõunasuunas. Talves on tundras vaikne nagu tundraski, sest vaid üksikud loomad on kasvatanud endale paksu kasuka ja paljud on talveunne jäänud. Levinumad taimetoidulised loomad on: oravad, uruhiired, põhjapõdrad, jänesed ja koprad. tuntumad kiskjad on : hunt, ilves, rebane, karu, naarits, nugis ja kärp. Peamised linnud on: metsis, laanepüü, kassikakk, vint ja vöötkakk. Soobel(pildil) on suhteliselt pika ja Kassikakk on levinuim röövlind. Ümara kehaga nagu ka nirk ja kärp, Sest see aitab paremini soojust hoida. . . Inimtegevus
Tegelikkuses kutsub funktsioonid ja füsioloogia on lihatoiduliste sülje eritust esile aga näiteks mahlakas loomade omast absoluutselt erinevad. viinamari, millest ei ütle ära isegi täis Inimesed sarnanevad kõige rohkem loomadega, kes toituvad puuviljadest. kõhuga inimene, olles meelitatud selle me joome vett, tõmmates seda sisse, nagu ka mõnusast maitsest." kõik taimetoidulised loomad, meie lõualuu ja hammaste ehitus on nende omaga samasugune, meie süljel on aluseline reaktsioon ja ta sisaldab amülaasi, mis aitab seedida tärkliserikast toitu. Selle asemel, et süüa toorest liha, nagu seda teevad kõik lihatoidulised loomad, inimesed keedavad, küpsetavad ja praevad seda Inglise talupoeg Thomas Parr elas 152 eluaastani, süües ainult taimetoitu. Ta abiellus teist korda 120 aastaselt, tal oli poeg, kes suri 127 aastaselt. Kui Karl I sai teada sellest
N:metsvindi pesad on teineteisest 100 2000m kaugusel.Vältides toidule konkurentsi. Endosümbioos üks organism elab teise kehas. N: bakterid, mis lagundavad. 6. Aineringe Toitumissuhted moodustavad ökosüsteemis tsükli ehk ringe. Toiduahel ahel, mille moodustavad toitumissuhete alusel reastatud organismid ja mis iseloomustab väga hästi ökosüsteemis organismide vahelisi suhteid. Toiduahelate osad: Rohelised taimed: tootjad Taimetoidulised loomad: tarbijad Loomtoidulised loomad: tarbijad Seened, bakterid: lagundajad Koosluste organismid moodustavad enamasti paljusid toiduahelaid. Seejuures võivad samad organismid kuuluda üheaegselt erinevatesse toiduahelatesse. Moodustub toiduahelate võrgustik ehk toiduvõrk. keerukas toiduahelate võrgustik ökosüsteemis. Omavahel põimunud toiduahelate kogum. Toiduvõrgustiku kaudu moodustab ökosüsteem isereguleeruva terviku.
Nende kohta leiate täpsemat informatsiooni viida alt looduskaitsealusedkalad.ee Mida kalad söövad? Jões on toiduks vetikaid ( rohe- ja räni-), vesikatku, sääsevastseid, ussikesi, puruvanasid, tigusid, vesilesti, kõdu, endast väiksemaid kalu. Meres süüakse karpe, tigusid, lamelasi, kirpvähke, vetikaid, teineteist, kõike, mis on endast suurem ja maitseb. Selle järgi, millist toitu kalad söövad, jaotatakse neid: · taimetoidulised ( need on üksikud ) · segatoidulised ( neid on kõige rohkem ) · röövtoidulised ( neid on vähe ) Näiteks kindlasti taimetoiduline kala on särg. Ta sööb vesikatku ja vetikaid. Ahven, koha, haug, luts jt. on röövkalad, söövad teisi kalu ja ka enda väiksemaid sugulasi. Ülejäänud on segatoidulised, söövad seda, millist toitu parajasti on kõige rohkem saada. Kui kaua kalad elavad?
Dinosaurused olid ühiselulised loomad. Jälgede järgi on näha, et nad liikusid karjana. Ammu on teada, et dinosaurused munesid. Munad asetati ringikujuliselt. Vahel oli mitu ringi üksteise peal. Alumisest otsast olid munad koondunud ja nii asetas emasloom nad mulda. Dinosaurused ei jätnud pesa maha ning hoolitsesid oma poegade eest, kes kasvasid kiiresti kuni 1,5 meetri pikkusteks enne kui lahkusid pesast. Nii püsisid nad paigal 3-4 kuud. Suured taimetoidulised dinosaurused kasutasid oma suud ja lõugu ainult taimede kogumiseks ja neelamiseks. Nende sisikonnas olid liivapugu kivid nagu lindudel, aga palju suuremad. Need aitasid loomadel purustada toitu peale neelamist. On arvatud, et suured dinosaurused elasid poolveelist elu nagu nüüdisaja jõehobud, ning see aitas neil püsida püsti nende suure kaalu juures. Tegelikult need loomad elasid rohkem mitteveelises keskkonnas. Suured dinosaurused liikusid kuival maal kõigil oma neljal jalal.
Merikilpkonnade nägemine on veesügavustes hea, kui nad aga veest välja tulevad, siis muutuvad nad lühinägelikeks.(Sea World, 2013) 3 Toitumine (Sea Turtles, 2007) Merikilpkonnade toitumine varieerub vastavalt liigile. Suurem osa merikilpkonnades on omnivoorid, samas leidub ka karnivoore ja herbivoore. · (Chelonia mydas) lõuad on peenelt sakilised ja ta on kohanenud taimetoidule mere erinevate roheliste taimede ja vetikate söömiseks. Nad on ainult taimetoidulised merikilpkonnad. · Ühele merikilpkonna liigile on aga omapärane, et nad vahetavad oma toitumisharjumist, vanuse kasvades. (Chelonia mydas) on alguses, pärast koorumist karnivoor, aga vanuse kasvades, muudab ta järkjärgult oma toitumisharjumusi herbivoorseks. · Samuti on omapärane ja imestama panev (Eretmochelys imbricata) lõugade kuju. Tema lõuad on looduse poolt kujundatud täpselt selliseks, et oma kitsa ja
Teisel munemisperioodil võib olla munatoodang 20-30% väiksem kui esimesel aastal. Emaskalkunid saava tapaküpseks 3-4 kuuselt, isaskalkunid 5-6 kuuselt. Täiskasvanud emaskalkuni kuni 11kg, isaskalkunid 20-22 kg. Kõrge tundlikkusega stressorite nt ümberpaigutamise suhtes. Hea haudeinstinkt. Vutt: Kõige väiksem kanaline. Haudumine 15-17 päeva. Isaslinnud haudumisest osa ei võta. Taimetoidulised. Farmivutid raskemad, haudeinstinkt kadunud. Aastane munatoodang 300 muna. Vutimuna keskmine mass 12-18g. Vutitibud väga kiire kasvuga. Vastkoorunud tibude kehamass on vaid 8...10 g, kahe kuuga suureneb see 15...20 korda (120…200 g). Täiskasvanud vuttide kehamass: munavutid: 160–200 g lihavutid: 330–400 g Isasvutid on kergemad. Pardid: Kohanevad kergesti kasvutingimustega. Tapaküpsus 45-55 päevaselt.
Demökoloogia – uurib populatsioonide ja keskkonna vahelisi seoseid. Sünökoloogia – uurib koosluste ja keskkonna vahelisi seoseid. Antroppökoloogia – uurib inimese mõju looduslikele ja kultuurökosüsteemidele. Rekreatsiooniökoloogia – puhkealade ökoloogia. Biotsönoos - elukooslus, ühesuguste keskonnatingimustega alal elavate organismide kogum. Karnivoor – liha söövad loomad ehk lihasööjad. Herbivoor – rohttaimedest toitujad ehk taimetoidulised. Omnivoor – organismid, kes söövad kõike ehk kõigetoidulised. Dominant - mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik. Biogeotsönoos - looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus ja selle elupaiga eluta keskkond. Ökotoksikoloogia - uurib looduslike ja sünteetiliste pollulantide mõju ökosüsteemi osadele. Biogeogeofraafia - tihedalt seotud ka maastike uurimisega, kuna biogeotsönoosid on üks osa maastikust.
Dinosaurused Meie planeedil valitses väga soe ja niiske kliima. Maad kastsid väga sageli soojad vihmasajud ning maapinda katsid kõrged ja tihedad dzunglid. Sellistes dzunglites pesitsesid hiidroomajad saurused. Suured dinosaurused olid kõigi aegade suurimad maismaaloomad, kuid sinivaal on neist suurem. Dinosaurused valitsesid maailma 140 miljoni aasta vältel. Nende ajastu algas umbes 210 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65 miljoni aasta eest. See oli periood maailma ajaloos, mida nimetatakse mesosoikumiks ehk keskaegkonnaks. Sellal kui dinosaurused valitsesid, olid maa, õhk ja vesiroomajate päralt. Vees elasid tänapäeva delfiinide sarnased ihtüosaurused ja loibadega plesiosaurused. Kõik veeroomajad pidid hingamiseks tõusma veepinnale. Taeva all lendasid nahksete tiibadega lendsisalikud pterosaurused. Maismaal elanud dinosaurused olid kõigist saurustest suurimad. Suurimad dinosaurused olid üle 30 ...
Linnukasvatussaaduste tootmine maailmas Linnuliha kogutoodang maailmas on viimasel kümnendil kasvanud ligikaudu 2 miljonit tonni aastas 1997. a tarbiti maailmas 58 miljonit tonni linnuliha (28% liha kogutoodangust) Prognoosi kohaselt suureneb linnuliha tarbimine 2020. a 151 miljoni tonnini (40% kogu lihast) Kanamune toodetakse: Aasias 36 milj tonni; Euroopas 10 milj tonni; L-Ameerikas 3 milj tonni; P-Ameerika 8 milj tonni; Aafrikas 2 milj t Tibude sugupoole määramine Valge sulestikuga munakanatibudel tehakse sugupool enamasti kindlaks nn jaapani meetodil: avatakse tibu kloaak, mille kõhtmisel küljel on kukktibudel (isaslindudel) väike köbruke rudimentaalne peenis. Kalkuni-, pardi-, lihakana- ja hanetibude sugupool määratakse enamasti samuti kui munakanatibudel. Aretatud on sellised munakanade ning kanabroilerite liinid ja tõud, millel kukk- ja kanatibudel on udusulgede värv erinev. Neid nn autoseksseid tibusid on võimalik sulestiku vä...
· globaalne ökosüsteem e suurim mõeldav (teadaolev) ökosüsteem biosfäär Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogum, makroökosüsteem, näiteks ühe kliima- ja taimkattevööndi või mäestike kõrgusvööndi ökosüsteemide kogum · Autotroofid organismid, kes sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise · Heterotroofid organismid, kes eluks vajalikke orgaanilisi aineid saavad väljast ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi · Herbivoorid taimetoidulised loomad · Karnivoorid lihatoidulised loomad · Omnivoorid kõigetoidulised loomad · Bioproduktsioon aja jooksul kogunenud orgaanilise aine hulk · Ökoamplituud - teatud keskkonnatingimuse väärtuste vahemik, milles organism suudab elada · Autökoloogiline amplituud hõlmab parameetri piirkonna, milles organismi elu on mõeldav · Sünökoloogiline amplituud parameetri piirkond, milles organism tegelikult elab
Üldiselt iseloomustab ekstensiivseid kalatiike mitmekesine toitumis- ja ruumiline keskkond, mis koosneb kalade toiduks sobivatest organismidest (zooplankton, fütoplankton, detriit, bentos, makrofüüfid, hõljum) erinevates veesamba kihtides ja ka põhjas. Sellepärast on polükultuuris kasvatavate liikide valik väga oluline. Valida tuleks kokkusobivad liigid, kellest osa on planktofaagid, kes saavad toidu veepinnalt või veesambast, teised bentofaagid või detritofaagid ning lisaks taimetoidulised liigid. Võrreldes monokultuursete tiikidega annab polükultuurne kalakasvatus tunduvad suurema toodangu. Erinevate liikide kasutamine parendab ka tiigi üldist keskkonda. Näiteks on kalakasvatuses probleemiks vetikate liigne vohamine. Fütoplanktonist toituva pakslauba kasvatamine tiigis vähendab seda muret. Valgeamuur hoiab jällegi kontrolli all suurtaimede kasvu ning lisab keskkonda poolseeditud eritisi, mis saab omakorda toiduks põhjatoidulisele karpkalale.
ning jahedamatel kliimaperioodidel täiesti puudunud · territooriumit märgistavad nad lõhnaga · korduvalt asustatud Abrukale, Hiiumaale, ning sarvede ja sõrgadega kraapides. Saaremaale, kaasajal on ta sagedasem just · isasloomad elavad üksikult, emasloomad Eesti läänesaartel moodustavad koos järglastega väikeseid · taimetoidulised salku SOO/RABA LOOMAD RÄSTIK Vipera berus L · kehapikkus on 60...75 cm · Eestis esineb kõikjal · eelistatult asustab rohuseid segametsi ja metsaservi, raiesmikke, soid, jõgede ja järvede kaldapiirkondi, vähem elab niitudel ja kuivades männikutes · paiksed loomad ja elavad kogu elu samal territooriumil - liikudes elu jooksul vaid 60...100 m raadiuses · Toidust moodustavad põhiosa hiired,
Aurustus miljoneid tonne maapinda, ookeanile rullusid 120 meetri kõrgused lained. Plahvatuse käigus paiskus 7 õhku umbes 200 000 km3 mulda ja kivimeid. Seismiline lainetus maakoores võrdus 12-pallise maavärinaga. Rannikupiirkondadest pühkis meri minema kõik elava. Ürgmetsi ja rohumaid laastasid hiiglaslikud tulekahjud. Meteoriidiplahvatusel õhku lennanud tolm võis varjutada Päikese aastateks. Taimed närbusid ning taimetoidulised loomad surid nälga. Temperatuur langes väga madalale ja suur hulk loomi külmus surnuks. Kui tolm oli lõpuks maha vajunud, tungisid päikesekiired tasapisi üha sügavamale ning soojendasid meteoriidiplahvatusel õhku paiskunud tohutuid veeaurupilvi. Atmosfäär soojenes ning Maad haaras niiske palavus, mis samuti võis paljudele loomadele saatuslikuks saada.( „Dinosauruste müsteerium?“. 2008) Kuid mitte kõik uurijad pole nõus selle hüpoteesiga. Hiljuti rakendatud uued
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
