Naftareostuse likvideerimine Jaanus Ja Rauno naftareostus nafta jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekokku Õlireostusel on keskkonnale ja ökosüsteemile enamasti väga suur mõju Suurimad reostused Esimene suur naftareostus toimus 18. märtsil 1967, kui Inglismaal lähedal jooksis juhtimisvea tõttu karile tanker Torrey Canyon. Selle tulemusena sattus merre 80119 tuhat tonni naftat. Kõigi aegade suurim naftareostus toimus 21. jaanuaril 1991, kui Lahesõja käigus pommitas Iraak Kuveidi naftatootmisettevõtteid. Pärsia lahte voolas 1,361,5 miljonit tonni naftat. Ennetamine Selleks, et vähendada reostusohtu, peavad alates 1990. aastaist toodetud tankerid olema kahekordse põhjaga Naftareostuse likvideerimine Efektiivseid meetodeid naftareostuse likvideerimiseks pole veel leiutatud. Õlitõkke boomid Õlikogumis käsnad Õlikogumis matid Imemis meetod Õlitõkke poomid Nafta püsib vee peal, tänu sellel on seda lihtne piirata poomide abil. ...
KONTROLLTÖÖ nr.4 Närvisüsteem 1.Millest koosneb kesknärvisüsteem? peaajust,seljaajust 2.Mida juhib vasak ajupoolkera? juhib parema kehapoole tegevust 3.Kuidas nimetatakse suuraju välispinda? -ajukooreks 4.Millest koosneb närvisüsteem? -närvirakkudest 5.Mis on amneesia? Amneesia on teatud sündmuste mittemäletamine ajukahjustuse tõttu või psüühilistel põhjustel. 6.Seljaaju ülesandeks on; --vahendada informatsiooni peaaju ja keha vahel ning juhtida tingimatuid reflekse 7.Mille kaudu saab organism väliskeskkonnast infot? Organism saab väliskeskkonnast infot retseptorite kaudu. 8.Mis on tingimatud refleksid? -kaasasündinud imemis ja neelamis refleks
Vett läheb väga palju aga ka sellele on mõeldud ja on tehtud vee korduv kasutus Töökoda Töökoda oli suur sinna mahub 15- 20 veokat ning seal oli pikka kanalit kus sees oli siis kas 1 või 2 silindriga tõstuk mida sai liigutada ja veoki tõstuk mis tõstab 30 tonni aga kui nendega tõsta siis peab olema ka pukkid all. Laes oli tõstuk raskema asjade tõstmiseks. Maja köeti gaasiga mis on üks odavamaid varjante Töökodas oli olemas heitgaaside välja imemis voolikud ja ventilatsoon. Töölaudu oli vähe tööriistad olid ilusti ratastel kapis. Vana õli läks spets maaalusese kaevu. Ning uue õli püstolid olid kah olemas ja rippusid töökojas oli ka pritsi käru olemas.. Igal poole oli suruõhk kätte saadav jah töökoja seina ääres oli ka riiul kus oli mutreid, seibe ja polte. Käi oli kah seina ääres olemas.. Ühe laua peal oli ka läptop kus oli veokate andmed. Töökojas oli ka spets vann õliste detailide jaoks.
Sisse hingamisel läbib õhk ninaõõne,neelu,kõri,hingetoru,kopsutorukesed ja jõuab lõpuks kopsudesse. -Sisenõrenäärmed on ajuripats,käbikeha,kilpnääre,kõrvalkilpnäärmed,neerupealsed,kõhunääre,sugunäärmed. -Ajuripats juhib teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust. -Kilpnäärme hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ja ainevahetuse kiirust. -Kõrvalkilpnäärmete hormoonid reguleerivad meie organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, see on vajalik luukoe arenguks. -Neerupealsed toodavad adrenaliini.Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu,ehmatuse.viha ning positiivsete emotsioonide korral.Adrenaliin ergutab südametegevust,kiirendab hingamissagedust,tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. -Kõhunääre toodab insuliini.Insuliin soodustab veres leiduva glükoositungimist rakkudesse ning insuliini mõjutusel toimub maksas ja lihastes süsivesikute tagavara -Seljaaju paikneb selgrookanalis.Seljaaj...
Imiku motoorne areng Lapse motoorne areng on esimesel eluaastal väga kiire. Iga lapse areng on erinev ja see sõltub lapse kaasasündinud omadustest, perekonnast ja keskkonnatingimustest. Lapse motoorika areng toimub järkjärgult ning kulgeb ülalt alla ehk peast jalgade poole). Esimestel sünnijärgsetel kuudel juhivad laste liigutusi kaasasündinud refleksid (imemis, otsimis, roomamis jne.). Mitmed refleksid, mis esinevad vastsündinu eas, kaovad 34 kuu möödudes, et lapsel saaks tekkida oma tegevuse üle tahtlik kontroll. Reflekside kadudes asenduvad need tahtlike, mõistusega juhitavate liigutustega: et haarata mänguasja, roomata, pöörata end ümber, hoida ja keerata pead ning lõpuks kindlalt sammuda. Motoorika jaguneb jäme ja peenmotoorikaks Jämemotoorika oskuste all mõeldakse pea hoidmine, pööramine, roomamine, istumine, püsti tõusmine, kõnd...
1) Eraldussektoriga pumbad 2) Rootor pumbad Pumba tööpõhimõte Hammasrattad jagavad pumba tööruumi kaheks, sisselaske pool ja surve pool. Hammasrataste pöörlemisel satub vedelik hamba vahedesse, hambad hambuvad ja vedelik surutakse surve torusse. Selleks, et vedelik pääseks vabalt surve poolelt hambavahest välja on sealsetesse tihenduspuksidesse tehtud kanalid. Hammasrataste pöörlemisel lähevad nende hambad imemis pooles hambumisest välja, hambavahed jäävad tühjaks ning imemis pooles tekib hõrendus, mille toimel sinna imetakse paagist uut vedelikku. Hammasratas pump annab katkendliku pulseeriva vedeliku voolu. Vedelik surutakse hambavahedest välja portsjonite kaupa ning pumbast väljuva vedeliku joa rõhk ja voolu hulk on ebastabiilne. Voolu pulseerimise vähendamiseks kasutatakse pumpasid, millel on kaks paari hammasrattaid. Hammasrattas pumbad sobivad suure viskoosusega vedeliku pumpamiseks.
Nimeta kesknärvisüsteemi ülesanded. Teostab sidet väliskeskkonnaga tagab organismi kui ühtse terviku eksisteerimise (närvid) on psüühilise tegevuse organiks (närvikeskused) Milline on kesknärvisüsteemi funktsionaalne jaotus? SOMAATILINE e. Animaalne e. Kesknärvisüsteem reguleerib skeletilihaste tegevust ning koordineerib kehaosade talitlust, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel nn. Teadlik ja tahteline NS. Jaguneb: 1. tsentraalne osa: pea- ja seljaaju (suured närvirakkude kogumikud, milles eristatakse hall- ja valgeollust) 2. perifeerne osa: peaajunärvid, seljaaju närvid VEGETATIIVNE e. Autonoomne e. Siseelundite NS innerveerib põhiliselt siseelundeid. Mis on hallollus? Koosneb peamiselt närvirakkudest, nende kehadest, mis koonduvad selja- ja peaajus piiritletud kogumiteks tuumadeks (närvikeskusteks). Hallolluse kihti peaaju suurte poolkerade pinnal nim. suuraju kooreks kõrgeim NS os...
Downi sündroom 26.02.2013 Koostajad: Alvaro-Mati Viilver Janeli Lusti Downi sündroom Downi sündroom ehk trisoomia 21 on inimese kõige levinum kromosoomhaigus. Seda põhjustab 95 protsendil juhtudest 21. kromosoomi trisoomia (21. kromosoomist on 3 eksemplari, normaalne on 2), ülejäänud võivad olla 21. kromosoomi translokatsiooni mõjul. Downi sündroom sai oma nime inglise arsti John Langdon-Downi poolt, kes kirjeldas seda kromosoomihaigust esmakordselt aastal 1866. Tekkepõhjused ja mehhanismid Downi sündroomi tekkepõhjuseks peetakse häiret munaraku või spermatosoidi moodustumisel. Kromosoomide jagunemisel ilmneb viga ja loode areneb sügoodist, millel on üks kromosoom rohkem kui tavaliselt. Tervel inimesel on igas rakus 46 kromosoomi, mis koosnevad pärilikkuseainest, mille abil vanemate omadused ja tunnused antakse edasi järglastele. Kui tavaliselt on igal inimesel 2 sar...
TARTU KÕRGEM KUNSTIKOOL Möbiuse sündroom Arengupsühholoogia referaat Helen Teigar MÖ-4 Tartu 2013 Sissejuhatus Möbiuse sündroomi teema valisin sellepärast, et see puudutab minu igapäevaelu väga sügavalt. Nimelt sündis mul 25. märtsil 2011. aastal pärast õnnelikku ja probleemivaba rasedust armas pisike poeg Martin, kellel pärast poolt aastat lastearstide, kardioloogide, neuroloogide, ortopeedide, logopeedide, silmaarstide, geneetikute ja muude spetsialistide juures ringlemist diagnoositi Möbiuse sündroom. Selleks hetkeks oli tal kaasuvate diagnoosidena kirja pandud komppöid, südame vatsakese-vaheseina puue, lihashüpotoonia, kõõrdsilmsus ning imemis- ja neelamisprobleemid. Iseloomustus Möbiuse sündroomi kirjeldas esmakordselt 1888. aastal Saksa neuroloog Paul Julius Möbius. Selle esinemissagedus on riigiti erine...
ERUTUVAD KOED Erutuvus on võime vastata ärritusele. Erutuvad koed on närvi- ja lihaskude. Lihaskude iseloomustab lisaks sellele veel kontraktsioonivõime (kokkutõmbevõime). Närvirakk ja närvikude Närvirakke on inimesel ca 10 miljardit. Nad koosnevad kehast, dendriitidest (toovad erutuse neuronini ) ja aksonist (viib erutuse järgmise neuronini vôi talitleva elundi rakkudeni ). Närvirakkude jätked on tavaliselt kaetud müeliinkestaga (rasvataoline aine), mis tunduvalt suurendab erutuse liikumise kiirust mööda kiudu (sellest edaspidi). Närvikoe osaks loetakse ka neurogliia: jätkelised ja hargnenud rakud neuronite ümber, millel on toite- ja kaitsefunktsioon. Membraanipotentsiaal Elusa raku membraani iseloomustab potentsiaalide vahe. Rakumembraanide välispind on ka puhkeolekus positiivse-, sisepind aga negatiivse elektrilaenguga. Selline polarisatsioon rakumembraani välis- ja sisepinna vahel ongi puhkepotentsiaal. Selle pôhjustab ioonide er...
TÄHTAEG - 16. DETSEMBER 2014 Kodutööd: arvutiõpetus ja asjaajamine Õpimapp peab olema koostatud arvutis, esitatud paberkandjal, köidetuna, A4 formaadis. Koostada ja esitada õpimapp kogutud materjalide põhjal. Õpimapi kohustuslikud osad: 1. CV ja kaaskirja koostamine Koosta korrektne cv ja kaaskiri kosmeetiku ametikohale kandideerimiseks 2. Ametikirja koostamine Kirjelda mis ja milleks on ametikiri, ametikirja tüübid jms Koosta üks ametikiri järgnevast valikust (volikiri, algatuskiri, tellimiskiri, vabanduskiri, vastuskiri jne), ametikirja vorminõuetele vastavalt 3. Tekstitöötlus, sisukorra vormistamine ja Power Point slaidiesitlus Vormista tekst kursusetöö koostamise juhendi järgi (tekst lk2-6) Koosta sellele tekstile korrektne sisukord arvutis Koosta 6-9 slaidi teksti põhjal, millele tegid tekstitöötluse (tee lühikokkuvõtte teemast, mida uut teada said, millest juttu oli) (Väljavõte kursu...
28. Kui palju on inimesel peaajunärve? 12 29. Nimetage peaajunärv, mis innerveerib miimilisi lihaseid? Näonärv 30. Nimetage peaajunärv, mis innerveerib mälumislihaseid? Kolmiknärv 31. Nimetage peaajunärv, mis innerveerib näo nahka? Kolmiknärv 32. Tingimatud refleksid on refleksid, pärilikult edasiantavad kaasasündinud refleksid 33. näiteks silmaava, imemis, neelamisrefleks, köha, aevastamine jne. 34. Tingitud refleksid on refleksid, omandatud refleksid, mis tekivad inimese või looma elu vältel. näiteks Pavlovi koera refleks 35. Lühiajaline mälu on informatsiooni säilitamist maksimaalselt üks kuni kaks tundi, 36. Pikaajaline mälu on informatsiooni säilitamist päevi, aastaid, eluaeg. 37. Une vajadus täiskasvanul on 79 ja väikelapsel 1214 Kuidas toimivad organsüsteemid une ajal
Närvisüsteem · ...i vahendusel kohaneb organism väliskeskkonna muutustega ja organismis eneses toimuvate protsessidega · Võtab osa kõigi elundite talituse juhtimisest ja kooskõlastamisest · Jaotub kaheks: Kesknärvisüsteem Piirdenärvisüsteem Piirdenärvisüsteem · Koosneb närvidest, mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega Kesknärvisüsteem · Koosneb peaajust ja seljaajust · Juhib kogu organismi tegevust · Aitab kooskõlastada erinevate kehaosade tegevust · Võimaldab organismil kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega · Võtab vastu meeleelunditelt saabunud informatsiooni, analüüsib seda ning edastab närve mööda organitele vajaliku info · Närvirakke pärast sündimist juurde ei moodustu ja inimese vananedes närvirakkude arv väheneb · Õppimise ja kogemustega luuakse pidevalt uusi seoseid närvirakkude vahelm, nii et inimese vaimsed v...
PUTUKAD. KORDAMISKÜSIMUSED. 1. Kirjelda putuka välisehitust. Värvus: kaitsevärvus. Keha kattavadkitiinkestad. Keha osad: pea, rindmik, tagakeha. Peas on üks paar liitsilmad(kolm väiksed lihtsilmad) üks paar tundlaid, kolm paari suised, suu Rinmik: Kinnituvad 3 paari jalgu ja 2 paari tiibu Tagakeha: kulgedel on hingamisava 2. Millest erinevad putukad toituvad ja millised suised neil selleks on? Taimelehtedest: lehetäid, Nektarist: liblikad, mesilased, Teistest putukatest: Lepatriinu, Verest: Sääsed, Puidust: trermiit, Toiduainetest: kärbes 3. Millega ja kuidas putukad hingavad? Õhk- Stigmad- trahheed- trahheoolid 4. Millised meeleelundid on putukatel arenenud ja kus nad paiknevad, too näiteid. Nägemismeel: silmad, Kuulamine: jalad, keha, Haistmine: tundlad, Kompimine: tundlad, maitsmine: jalad, tasakaal: vaakpõuk...
Putukate välisehitus Hoolimata sellest, et putukad on väga liigirikas loomarühm, kelle hulgas kohtame suurt hulka erineva eluviisi ja väljanägemisega loomi, on nende kehaehitus üldplaanis siiski sarnane. Putukate keha jaguneb kolmeks tavaliselt hästi eristatavaks osaks: pea, rindmik ja tagakeha. Kõik need kehaosad koosnevad hulgast eri kujuga lülidest. Nagu kõigil lülijalgsetel, on ka putukate keha kaetud kergest, kuid kõvast kitiinist koosneva välisskeletiga. Välisskeletist saavad alguse ka mitmesuguseid keha pinnal olevad jätked, nagu ogad, karvad, harjased, soomused jne. Kehapikkus ulatub 0,2 millimeetrist parasiitsetel kiletiivalistel kuni 30 sentimeetrini raagritsikatel, tiibade siruulatus mõnest millimeetrist 30 sentimeetrini. Pea koosneb kuuest lülist, mis on omavahel kokku kasvanud ning moodustavad ühtse ja tugeva peakapsli ehk -kihnu. Pea küljes on rida olulisi meeleelundeid ning suised. Suis...
Vooluvõrku lülitamisel mootor ei käivitu, pump ainult “undab”. Lülitage pump otsekohe vooluvõrgust välja, et vältida mootori mähiste kahjustumist! Kontrollige, kas pumba mootori tagaosas olev jahutusventilaatori kate pole mõnest juhuslikult saadud löögist viltu peal ja kiilunud võllil oleva ventilaatori tiiviku kinni. Selleks eemaldage ventilaatori kate ja üritage nüüd uuesti pumpa käivitada. Kui ka nüüd mootor ei käivitu: Katsuge, kas mootorivõll koos ventilaatoriga pöörleb vabalt. Kui võll pöörleb vabalt võib viga olla rikkis käivituskondensaatoris või vigastatud mootori mähistes. Toimetage pump remondiesindusse. Kui võll on kinni kiilunud: Juhul, kui pump on pikemalt ilma kasutamata seisnud, võib olla kinni kiilunud võllitihend. Selle vabastamiseks eemaldage võllilt ettevaatlikult jahutustiivik. Seejärel üritage torutangidega võlli ot...
Sümpaatiline NS Parasümpaatiline NS Hingamine intensiivistub Seedeelundite töö intensiivistub Higieritus suureneb Südame löögisagedus suureneb Südame löögisagedus suureneb Lihased ja maks vabastavad rohkem glükoosi Sensoorne NS Somaatiline NS Autonoomne NS Info tuuakse närvisüsteemi Kasutab motoorseid närve Juhib näärmete, elundite ja (aferentne) silelihaste tööd Antud NS kontrollime oma Jaguneb sümpaatiliseks ja skeletilihaseid parasümpaatiliseks närvisüsteemiks Hüpotalamus juhib antud ...
Psühholoogia kontrolltöö nr 1 1. http://i47.tinypic.com/1603qjp.jpg < · Psühholoogia on teadus, mis uurib psüühilisi protsesse ja käitumist ning nende omavahelisi seoseid · Teaduslik psühholoogia sai alguse 1879. aastal mil Wilhelm Wundt Saksamaal Leipzigis avas laboratooriumi psühholoogiliste fenomenide uurimiseks 2. · Psühholoogia keskne mõiste on psüühika. · Psüühika on tegelikkuse peegeldus ajus. · Psüühika all võib mõista ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. 3. · Psüühilised omadused... o ... on konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned o Need jooned iseloomustavad inimese psüühikat protsesside kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse jne seisukohalt o Psüühilised omadused on näiteks võimed, temperament, iseloom, vajadused, väärtused, huvid .... · Psüühilised seisundi...
NS Ülesanded: loob organismi sideme väliskeskkonnaga ühendab ja kooskõlastab keha organsüsteemide tegevust organismis kui tervikus. NS talituslik jagunemine s o m a a t i l i n e ehk kehanärvisüsteem EX ! reguleerib skeletilihaste tegevust koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitlusi Loob seose org. ja väliskeskonna vahel Teadlik ja Tahtlik tsentraalseks osaks on peaaju ja seljaaju perifeerseks - peaaju- ja seljaajunärvid. v e g e t a t i i v n e ehk siseelundite närvisüsteem inerveerib siseelundite talitlust töötab teadvusest ja tahtest sõltumatult jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks osaks tsentraalne osa - tuumad pea ja seljaajus perifeerne - ganglionidest, närvikiududest ja nende põimikutest. Hallollus koosneb neuronite kehadest ( tuumad peaaju...
KORDAMISKÜSIMUSED, SISENÕRENÄÄRMED; KESKNÄRVISÜSTEEM: MEELEELUNDID. 1,. Mis on sisenõrenäärmed? - Sisenõrenäärmed on näärmed, mille ülesanne on toota hormoone ja eritada neid otse verre. Verega lähevad hormoonid rakkudesse ja kudedesse ning annavad organismile edasi vajalikku infot. 2. Joonistelt leida kõik sisenõrenäärmed, nimetada nende hormoonid ja toime organismis. Ajuripats ehk hüpofüüs on herneterasuurune sisesekretsiooninääre mis juhib teiste sisenõrenäärmete tööd. Lisaks toodab ta kasvuhormooni ja endorfiine ehk heaoluhormoone ning reguleerib suguelundite ja luustiku arengut. Kilpnääre on inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis kaalub umbes 40 grammi. Kilpnääre paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Tema hormoonid mõjutavad organismi kasvamist ja arengut ning ainevahetuste kiirust. Kõrvalkilpnäärmed on inimese kõige väiksemad sisenõrenäärmed, nad kaaluvad ligikaudu 0,1 grammi. Asuvad kõri piirkonnas ning toodavad hormoone mis ...
Käitumise bioloogilised alused Sissejuhatus Inimese käitumine, alates kõige lihtsamatest asjadest kuni kõige keerulisemateni, sõltub meie sees toimuvate protsesside integreerumisest. Et me paremini mõistaksime inimkäitumist, on meil vaja tunda bioloogilisi protsesse. Teadusharud, mis uurivad organismi bioloogiliste, psüühiliste ja käitumusklike aspektide vahelisi seoseid, kuuluvad psühhobioloogia valdkonda. Refleksid Aju töötab reflektoorselt. Vastus mõjuvale ärritusele antakse reflekside abil. Impulss kui elektriline nähtus liigub mööda närvirakku. Neuriidi kaudu antakse impulss edasi järgmise närviraku dendriidile. Niimoodi liigub erutus mööda närvirakke kuni jõuab kesknärvisüsteemi. Käelöök põlvekedra pihta põhjustab erutuse vastava piirkonna närvilõpmes, mis omakorda tekitab impulsi retseptoorses närvirakus. Erutus kandub seljaaj...
Beebi liigutab aktiivselt käsi ja jalgu, mida rohkem ta areneb, seda aktiivsemaks muutub. Pea on veel suur, aga selle kasv hakkab aeglustuma. Areneb haistmis ja maitsmismeel, mistõttu tunneb ta varsti esimest korda maitset. 12 raseduse nädal: Loode on ligi 8 sentimeetrit pikk ning kaalub umbes 20 grammi. Kopsud arenevad ning toimuvad esimesed primitiivsed hingamisliigutused nn lootehingamine. Beebil on tekkinud imemis ja neelamisrefleks. Arenevad närvirakud, mistõttu on loode võimeline mingil määral valu tundma. Nägu on tuntavalt inimnäo moodi. Igemete sees arenevad piimahammaste alged. 13 raseduse nädal: Beebi näeb üha rohkem inimese moodi välja. Pea ei ole enam nii suur .Lootel on olemas kõik luud ja lihased. Moodustuvad häälepaelad. Maitsmismeel on täiesti välja arenenud. Silmad liiguvad üksteisele lähemale. Kehale hakkavad karvakesed kasvama
1. Inimese süstemaatiline kuuluvus- loomariik, keelikloomade (selgroogsete) hõimkond, imetajate klass, primaatide (esikloomaliste) selts, inimlaste sugukond, perekond: inimene, liik: tänapäeva inimene ehk tark inimene (Homo sapiens sapiens). 2. Inimorganismi üldiseloomustus: inimese peamised koetüübid (epiteelkude, lihaskude: silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude, närvikude, sidekude, sh luu-, kõhr- ja rasvkude ning veri kui vedel sidekude). ● Epiteelkude - välispinda kattev ja kaitsev kude. Katavad nahka, limaskesti ja koosnevad ainult rakkudest. Võimelised kiiresti paranema. Paikneb nahas ja näärmetes. ● Sidekude - see kude, mis seob ja hoiab eri kudesid koos. Sidekude jaguneb üle kogu keha, ta on organite ja teiste kudede vahel. Seob kudesid. ● Närvikude – koosneb närvirakkudest ehk neuronidest. Närvikudeme ülesanne on vastu võtta informatsiooni nii välis kui ka sisekeskkonnast. Paikneb närvi...
1 NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM 1. NS ülesanded: 1) juhib ja reguleerib organismi talitlust nii seest kui väljast tulnud info põhjal 2) loob organismi sideme väliskeskkonnaga 3) tagab inimese kui kõrgema organismi psüühilise tegeguse (emotsioonid, mõtlemine, plaanipärane tegevus, erutus- ja pidurdusprotsessid) 4) produtseerib hormoone ● NS jaotus talitluse alusel: 1) SOMAATILINE e kehanärvisüsteem - allub tahtele 2) VEGETATIIVNE e siseelundite NS - autonoomne, tahtele ei allu ● Teadlik ja tahtlik on somaatiline NS, mis reguleerib skeletti kaitsvate kudede, nahaaluse koe, peapiirkonna, meeleelundite innervatsiooni. Loob seose organismi ja väliskeskkonna vahel meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal. ● Kuidas jaotatakse närvid vastavalt talitlusele? 1) ...
(Väljavõte kursusetöö koostamise juhendist) Kursusetöö vormistatakse arvutil A4 formaadis, ühepoolsel paberilehel, kirjatüüp Times New Roman, arvutikirja suurus 12 punkti, reavahe 1,5. Lehe servad jäetakse vabaks, vasakul ja paremal 3,17 ning üla- ja alaserval 2,54 cm, tekst tuleb rööpjoondada, tekstilõigud eraldatakse üksteisest täiendava reavahega. Kõik leheküljed nummerdatakse alates tiitellehest, kuigi tiitellehele lehekülje numbrit välja ei trükita. Leheküljenumbrid kirjutatakse alla keskele või paremasse nurka. Alates teisest leheküljest (resümeest) märkida töö päisesse vasakule kooli nimetus, paremale töö autori nimi ja grupi nr (kirja suurus 10 pt). Töö põhitekst liigendatakse peatükkideks, alapeatükkideks ja punktideks, mis pealkirjastatakse ning nummerdatakse (peatükk 1, alapeatükk 1.1, punkt 1.1.1). Sisukord 1.JALAHOOLDUSAPARAADID TOLMUIMEMIS- VÕI PIHUSTUSTEHNIKAGA........2 1.1.Mis eraldab tehnikaid?......................
1. KÄITUMISE BIOLOOGILISED ALUSED Inimese käitumine alates lihtsamatest asjadest (silmapilgutamine) ja lõpetades kõige keerulisematega (probleemide lahendamine), sõltub meie sees toimuvate protsesside integreerumisest. Integreerimist e ühendamist teostab närvisüsteem (NS). Et paremini mõista inimkäitumist, tuleb tunda selle aluseks olevaid bioloogilisi protsesse. Teadusharu, mis uurib organismi bioloogiliste ning psüühiliste ja käitumuslike aspektide vahelisi seoseid, kuuluvad psühhobioloogia valdkonda. Need on neurofüsioloogia, sotsioloogia, psühhofarmakoloogia jpt. Närvisüsteem NS ülesanne on reguleerida ja koordineerida organismi elundite talitlust ning kohandada seda sise- ja väliskeskkonna muutustele. NS saab pidevalt infot keha sisemusest (südamest, seedeelunditest, lihastest) kui väliskeskkonnast (silmade ja kõrvade kaudu). Aju töötleb saadud infot ja lähetab organismile vastused/käsud. Närvirakk e neuron ... on NSi kõige v...
1. Rakendusbioloogia ajalugu, olulisemad sündmused (valik õpikust lk 18) – tuleb tead sündmuste järgnevust, mitte aastaarve. 1.Käärimise mikrobioloogilise olemuse kirjeldamine 2.Geenide pärandumise seaduspärasuste kirjeldamine 3.Antibiootikumi- penitsiliin- masstootmine ja rakendamine bakteriaalsete haiguste raviks 4.James Watson ja Francis Crick avastavad DNa geneetilise sktruktuuri seaduspärasused 5.Esimene keharakkude(somaatilised rakud) liitmisel saadud hübridoom 6.Esimese Trensgeense imetaja- hiire loomine 7.Turule lubatakse esimene GMO organism 2. Mida mõistetakse rakendusbioloogia all ja mida biotehnoloogia all? Rakendusbioloogia- bioloogia avastuste rakendamine praktikas Biotehnoloogia-meetodite kogum, mille abil kasutatakse organismidele omaseid protsesse inimese huvides. 3. Too neli näidet koos selgitustega, kus inimene kasutab biotehnoloogilisi rakendusi. -piimatooted (on leitud mitmesuguse...
1. Rakendusbioloogia ajalugu, olulisemad sündmused (valik õpikust lk 18) tuleb teada sündmuste järgnevust, mitte aastaarve. 1) Käärimise mikrobioloogilise olemuse kirjeldamine. 2) Geenide pärandumise seaduspärasuste kirjeldamine. 3) Antibiootikumi - penitsiliini - masstootmine ja rakendamine bakteriaalsete haiguste raviks. 4) James Watson ja Francis Crick avastavad DNA geneetilise struktuuri seaduspärasused. 5) Esimene keharakkude (somaatilised rakud) liitmisel saadud hübridoom. 6) Esimese transgeense imetaja - hiire, loomine. 7) Turule lubatakse esimene GMO organism. 8) Sünnib esimene tuumkloonimise teel saadud imetaja. 2. Mida mõistetakse rakendusbioloogia all ja mida biotehnoloogia all? Rakendusbioloogia - bioloogia avastuste rakendamine praktikas Biotehnoloogia - rakendusbioloogia valdkond, me etodite kogum, mille abil kasutatakse organismidele omas eid protses s e inimes e ...
Sissejuhatus Dünaamiline protsess, mille jooksul üherakulisest inimsügoodist saab sajast triljonist rakust koosnev täiskasvanu, on ehk kõige märkimisväärsem nähtus looduses. Tänapäeval teavad teadlased, et paljud täiskasvanu keha tavafunktsioonid kujunevad välja raseduse jooksul - sageli tükk aega enne sündi. Üha rohkem peetakse sünnieelset arenguperioodi ettevalmistavaks ajaks, mille jooksul arenev inimorganism omandab hulgaliselt struktuure ja harjutab paljusid oskusi, mida läheb vaja, et pärast sündi hakkama saada. Inimese rasedus kestab tavaliselt ligikaudu 38 nädalat, mõõdetuna viljastumise hetkest ehk eostumisest kuni sünnituseni. Viljastumisele järgneva esimese 8 rasedusnädala jooksul nimetatakse arenevat inimorganismi embrüoks, mis tähendab "üsas kasvav". Seda aega, mida nimetatakse embrüonaalseks perioodiks, iseloomustab enamiku tähtsamate elundsüsteemide tekkimine. 8. rasedusnädala lõpust kuni raseduse lõpuni k...
1.Tervise definitsioon ja tervise olulisemad tegurid. *Tervis on inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, tulla samas toime ka keskkonnaga ja seda vajaduse korral muuta *Tervis on füüsiline, pshüühiline ja sotsiaalne heaolu. *Tervis on seotud aja, asukoha ja vanusega. *Tervis on haiguse puudumine. MÕJURID · ELUSTIIL, KESKKOND, PÄRILIKKUS, TERVISHOID, HARIDUS, SOTSIAALNE TURVALISUS, PEAVARI, STABIILNE ÖKOSÜSTEEM 2.Tervisedenduse eesmärgid. * Protsessi eesmärk on suurendada inimeste oskusi ja võimet tegutseda, samuti võimestada gruppe ja paikkondi kollektiivseks tegutsemiseks suurendamaks kontrolli tervisemõjurite üle. *Tervisedendusliku tegevuse eesmärk on väärtustada ja tugevdada tervist. 3. Tervisekasvatuse sisu lasteaias. *on sihiteadlik tegevus terviseteabe levitamisel, et kujundada ja soodustada käitumismuutusi vastavalt seatud eesmärkidele. *ülitähtis on füüsiline, vaimne ja sotsiaaln...
· Ämblikekst- arachnoidea · Soonkest- pia mater(pehmkest) Ajudevelik- liikvor- paikneb seljaaju kanalis, ajuvatsakestes ja subarahnoidaalruumis. Peaajunrärvid funktsiooni alusel: · Tundenärvid- sensoorsed · Motoorsed · Seganärvid Miimilisi lihaseid: VII näonärv. Innerveerib näo nahka ja miimilisi liigutusi- kolmiknärv. Tingimatud refleksid on refleksid, mis on pärilikult edasiantavad , kaasasündinud refleksid: Silmaavamis, neelamis ja imemis refleks, köha, aevastus. Tingitud refleksid on refleksid, mis on omantatud mingi aja jooksul elu vältel: Iga päev sama kell ärkad, kuigi vb vajadust pole L ja P. Lühiajaline mälu: · Informatsiooni säilitatakse max 1-2 tundi, enamasti veel vähem, minutid, sekundid. Pikaajaline mälu: · Informatsioon säilitatkse päevi, aastaid, eluaeg. Une vajadus täiskasvanud 7-8H, lapsel 10-11H.
Psühholoogia mõiste Psühholoogia on teadusharu, mille sisu ei ole üheselt defineeritud. On mitu laialt levinud määratlust: 1) psühholoogia on teadus, mis uurib psüühikat; 2) psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja psüühilisi protsesse; 3) psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Psühholoogiaks nimetatakse tavakeeles ka: 1) Mitmesuguseid arvamusi psüühika kohta, sõltumata nende teaduslikkusest; 2) Kõike psühholoogide tegevusega seonduvat; 3) Mingi teatud inimese või raamatutegelase psüühika eripärasid. Teoreetilised suunad 1)Psühhodünaamiline psühholoogia- esindajad rõhutavad eelkõige varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele. Selle lähenemissuuna algatas Sigmund Freud kasutas võtet - vabade assotsiatsioonide meetodit - st patsient ütles, mis tal pähe tuli(ka mõttetusi), Freud aga kuulas teda ja analüüsis ilmnenud assotsiatsioone. T...
BIOLOOGIA FOTOSÜNTEES 6CO2 + 12H2O C6H12O6 + 6H2O +6O2 /Vesi tekib reaktsiooni tulemusena, erilist tähtsust pole.. Klorofüll- roheline pigment, mis suudab valgust salvestada. Paikneb taimeraku kloroplastides. Fotosüntees- Protsess, mille käigus süsinikdioksiid muudetakse orgaanilisteks ühenditeks, eelkõige süsivesikuteks kasutades selleks valgusenergia. Fotosüntees on maksimaalse efektiivsusega vaögus spektri punases või violetses osas. FOTOSÜNTEES KOOSNEB KAHEST ETAPIST 1) Valgusstaadium- Fotosünteesi valgust vajav etapp. Õpikust lk 18, osa 3.4 Toimub- kloroplastide sisemembraanis. Klorofülli molekulid moodustavad koos teiste pigmentidega fotosüsteeme. Fotosüsteem II pigmendid teostavad vee lagundamist valguse mõjul/ fotooksüdatsiooni (fotolüüsi) ja ATP sünteesi. 2H2O 4H+ + 4e- + O2 Fotosüsteem I pigmendid (osalevad NADPH2 moodustamisel) paigutavad vesinikud vesinikukandjale. NADP + 2e- + 2H NADPH2 2) Pimedusst...
Küsimus 1. 1. Pumpade kasutusalad Pümba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: M manomeeter näitab rõhku selles paigas, kus ta ise on (sest manomeetri toru on vett täis) Rõhk pumba survetorus p = M+ zm , kus zm on kõrgusvahest põhjustatud rõhk. V vaakum ehk rõhk imitoru selles punktis kuhu vaakummeeter on ühendatud. Pumpade tööparameetrid. Pumba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: 1. Imemiskõrgus hi (m), 2. Kavitatsioon ja kavitatsioonivaru h (m) - ingliskeelses kirjanduses NPSH - net positive suction head ehk lubatav vaakum pumba Tööpiirkonnas, H lub/vac(m), 3. Tõstekõrgus e. surve ( H - m veesammast ), 4. Tootlikkus (jõudlus , vooluhulk) 5. Tarbitav võimsus P (kW), 6. Kasutegur ( absoluutarv või % ), 7. Tööorgani liikumissagedus n ( pöörlemis-või käigusagedus p /min või käiku/minutis ). 1 Küsimus 2. Pumba imemiskõrgus ja selle avaldamine Berno...
NS NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM Mõisted neuron - närvirakk koos oma jätketega dendriit - närviraku jätke, mida mööda juhitakse erutust närviraku suunas; kas lühike ja puuvõrataoliselt hargnev või niitjas akson - närviraku jätke, mis juhib närviimpulsse närvirakust kas teise närvirakku, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse (näit. lihasesse) retseptor - ärritust vastuvõttev organ närviimpulss - närvikiududes leviv erutus, mis kulgeb aksonilt dendriidile refleks - vastusreaktsioon ärritusele, mis tekib KNS-i vahendusel refleksikaar - tee (neuronite ahel), mida mööda erutus refleksi puhul levib närvikiud - pikk närviraku jätke; koosneb kesksest telgsilindrist ja seda ümbritsevast neurilemmist innerveerima s.o. närvidega varustama aferentne e. sensoorn...
Tallinn 2010 R L x S S=2 R Kolbpumpade ehitus Tallinn 23 1 MATHPUMBAD. Tööorgani ehituse ja liikumisviisi poolest jagunevad mahtpumbad kahte pearühma : - edasi-tagasi liikuva tööorganiga kolb-,varbkolb- e.plunzer- , membraan-, tiib-, jt. pumbad ning - pöörleva tööorganiga rootorpumbad (hammasratas-, kruvi-, tiivik- , jt.) 2 Kolbpumbad. Kolbpumbad moodustavad mahtpumpade suurima ja vanima grupi. Esimesed teadaölevad kolbpumbad valmistati juba ligi 200 aastat enne Kr. Kolbpumpade liigitus. 1. Tootlikkuse järgi: - väikese tootlikkusega ( kuni 20 m3/h ), - keskmise tootlikkusega (20 kuni 60 m3/h ), - suure tootlikkusega ( üle 60 m3/h ). 2. Rõhu järgi: - madalrõhu pumbad ( kuni 50 mH2O) , - keskrõhupumbad (50 kuni 500 mH2O), - kõr...
GRUPP- Grupp on suhteliselt püsiv ühendus inimestest, 1. kellel on ühised huvid, väärtused ja käitumisnormid, 2. kes suhtlevad omavahel tihedamalt 3. kes tunnevad ,e t nad kuuluvad kokku ja omavahel vastastiku seotud 4. kellel on ühine eesmärk, mille saavutamiseks nad vajavad üksteist. Konformsus (mugandumine, kohandumine)- see on individuaalsuse kadumine, ühtviisi käitumine sotsiaalse surve tõttu. Grupi arengufaasid: 1. sõltuvusfaas 2. konfliktifaas 3. eraldumisfaas 4. koostööfaas 5. lõpetamine Sotsiaalsed rollid. Käitumisviiside kogumit, mis teatud positsioonis olijatele kohane on, nimetatakse sotsiaalseks rolliks. Rolle võiks jagada kestvateks ja ajutisteks , perekondlikeks ja ametlikeks, kaasasündinud ja omandatuteks. Staatus grupis. Liikmed Ülesandele orienteeritud grupi liikmeid võib jagada algatajateks ja kaasaminejateks. Algatajad algatavad vestluse, edastades endale teadaolevaid fakte, jagades as...
Lihaveiste tõug Aberdiin-angus *Pärineb Sotimaalt Aberdiini-Anguse krahvkonnast. Aretust alustati 18. sajandil. Loomad leplikud, peavad vastu kehvades tingimustes. Sobiv ristamiseks kerge poegimise ja vasikate elujõulisuse tõttu. Keskmise suurusega tõug lehmad 600...700 kg, pullid 1000 kg. Mustad, kuid on ka punakaspruune. Nudid tunnus pärandatakse kindlalt järglastele. Lehmad on küllaldase piimakusega; neil on head emaomadused. Head karjamaa- ja koresöödakasutajad. Pikaealised, taluvad hästi madalaid temperatuure. Nende liha maitseomadusi peetakse parimaks. Aastast 1917 jäi domineerima must karvavärv. Eestisse toodi seda tõugu veised Soomest 1994. Aastal. Limusiin *Pärit Prantsusmaa keskosast Limousini ja Marche`i mägialadelt. Juba 17. sajandil kasutati neid nii veo- kui ka lihaloomadena. Esimene tõuraamat ilmus1886. Aastal. Suuruselt keskmine tõug- lehmad 650...850 kg, pullid 1000...1200 kg. Värvuselt kuld- või helepruunid. Valdav...
1 Bioloogiline psühholoogia Neuropsühholoogia ajalugu Mõned teooriad täiesti absurdsed. Aju kõik osad omavahel seotud. Osa järeldusi ei pruugi olla õiged. Bioloogiline piirang on, kuid pole teada, kust see tuleb. Psüühika mõistlikul viisil osadeks jagamine. Neuropsühholoogia on teadus mateeria (aju) ja vaimu (käitumise vms) seostest. Kujunemisprotsess, põhjendada saab erineval viisil. Võrdlus on sihipärane kui uuritakse inimeste vahelisi erinevusi, mitte üksikindiviidi üldistades. Milleks meile teaduse ajalugu? – Et saaks küsida õigeid küsimusi, kuidas teadmine saabib, kas aktsepteeritakse. (Testi puhul vaja teada, kes kokku pani, kuidas, mis põhjusel, kuidas kasutada, tõlgendada jne). Mõistame, millised raskused on teaduse teel olnud – ja oskame hinnata, kas oleme neist üle saanud. Võime avast...
Füsioloogia eksami küsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas-staiilsena. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest e funktsioonist. · Bioloogiliste ja küberneetiliste süsteemide võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu ning vältida süsteemi ohtlikke kõrvalekaldeid. · Organismi ekstratsellulaarse vedeliku teatud füüsikaliste ja keemiliste omaduste püsivus · O2 ja CO2 kontsentratsioon · Toitainete ja jääkproduktide kontsentratsioon · Sisekeskkonna pH · Soolade ja teiste elektrolüütide kontsentratsioon · Ekstratsellulaarse vedeliku maht, temperatuur ja rõhk 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. · Regulatsioon närvisüsteemi süsteemi poolt-refleks,refleksi kaar, · Retseptor · Aferentne (sensoorne) närv · Refleksi keskus (Pea- või seljaaju) ...
41.Erinevad silindrimahud 1.põlemiskambrimaht 2.kogusilindrimaht 3.silindri töömaht Surveaste - silindri töömaht(jagatud)põlemiskambrimahuga. Diiselmootoritel 12-16, ottomootoritel 6-8 42.Hammasrataspump - on pump, mille pumpavaks elemendiks on hammasrattad. Hammasrattad jagavad pumba tööruumi kaheks: imemispooleks, kuhu avaneb pumba sisselaskeava, ja survepooleks, kuhuavaneb pumba väljalaskeava. Hammasrataste pöörlemisel satub vedelik imemis pooles hambavahedesse ja kantakse survepoolde. Seal hammasrattad hambuvad ja hambavahedes olev vedelik surutakse pumba survetorusse. Selleks, et vedelik pääseks vabalt survepooles hambavahest välja, on sealsetesse tihenduspuksidesse tehtud vastavad kanalid. Hammasrataste pöörlemisel lähevad nende hambad imemispooles hambumisest välja,hambavahed jäävad tühjaks ning imemispooles tekib hõrendus, mille toimelsinna imetakse paagist uut vedelikku.
Füsioloogia eksami küsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas-staiilsena. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest e funktsioonist. · Bioloogiliste ja küberneetiliste süsteemide võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu ning vältida süsteemi ohtlikke kõrvalekaldeid. · Organismi ekstratsellulaarse vedeliku teatud füüsikaliste ja keemiliste omaduste püsivus · O2 ja CO2 kontsentratsioon · Toitainete ja jääkproduktide kontsentratsioon · Sisekeskkonna pH · Soolade ja teiste elektrolüütide kontsentratsioon · Ekstratsellulaarse vedeliku maht, temperatuur ja rõhk 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. · Regulatsioon närvisüsteemi süsteemi poolt-refleks,refleksi kaar, · Retseptor · Aferentne (sensoorne) närv · Refleksi keskus (Pea- või seljaaju) · Eferentn...
Koduloomade morfoloogia 1. Organite ehituse prinsiip (torujad ja kompaksed organid) Karakteerese (iseloomuliku) kuju, asendi ja talituedga makroskoopilist ehituslikku üksust organismis nimetatakse organiks. Nii on keel, hambad,magu, maks jt seedeorganid, süda- vereringeorgan, neerud- kuseorganid jne.Organid mis sooritavad samalaadseid talitusi, moodustavad organite süsteemi ehk aparaadi. Loomorganismis eristatakse järgmisi organite süsteeme ehk aparaate: 1)liikumisaparaati, kuhu kuuluvad a)skeleti- ja b)lihastesüsteem, 2)seedeaparaati, 3)hingamisaparaati, 4)kuse- suguaparaati, kuhu kuuluvad a)kuse- ja b) suguorganid, 5)soontesüsteem, 6)närvisüsteemi, 7) meeleorganid,8) endokriinnäärmed, 9)keha väliskatet. Organite ehitus erineb selle järgi, kas nad on kopaksed või torujad ehk õõnsad: · Kompaksed organid kattuvad väljast sidekoelise või sidekoelis-lihaselise kestaga, mida süljen...
NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM Mõisted NEURON - närvirakk + jätked SÜNAPS - neuronite kontakt, kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele v lõppelundile MEDIAATOR - e neurotransmitter - närviraku impulsi toimel sünapsis moodustunud keemiliselt aktiivne aine, mille varal toimub erutuse ülekanne (atsetüülkoliin, noradrenaliin) - nr jätke, mida mööda juhitakse erutus neuroni suunas: lühike puuvõratoline või DENDRIIT niitjas - neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutust neuronist välja / neuroni jätke, mis juhib AKSON närviimpulsse nr-st kas teise nr, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse, nt lihasesse - närvisüsteemi tugirakud (kaitse-, tugi-, toitev ja AV-funktsioon) NEUROGLIIA - e närvisõlm e närvitä...
19. Meeleelundi mõiste ja meeleelundite talitluse üldpõhimõtted. Sensoorse informatsiooni kodeerimine ja töötlemine. Meeleelundid on väliskeskkonnast ja organismist tulevaid ärritusi (informatsiooni) vastuvõtvad elundid. Klassikaliselt eristatakse nägemis-, kuulmis-, tasakaalu-, maitsmis-, haistmis- ja kompimismeelt. Neile lisanduvad temperatuuri-, tasakaalu-, lihasmeel. Meeleelundite tegevusega on seotud väliskeskkonnast saadava informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine ja edastamine KNS-i; talitlus on aluseks aistingute ja tajude tekkele. Meeleelundite talitlus võimaldab organismil keerukais keskkonnaoludes kohaneda. Meeleelund - anatoomia-alane mõiste ja kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks Meelesüsteem funktsionaalsest aspektist koosneb kolmest osast: 1) sensor e retseptor 2) aferentsed juhteteed 3) KNS struktuurid ja nendega seonduvad...
Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo INIMENE KUI TERVIKORGANISM Inimesele iseloomulikud tunnused: Suur aju (maht ligikaudu 1400 cm³), millel on hästi arenenud ajukoor. Püsisoojane, st organism saab soojust keha sisemisest soojusproduktsioonist. Kahel jalal liikumine. Jäsemete proportsioonid, liigeste struktuur, käte, jalgade, vaagna ja selgroo anatoomiline ehitus on kohastunud kahel jalal liikumiseks. Aeglane individuaalne areng- järglased vajavad pikka aega hoolitsust. On iseloomulik mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg. Järglasi saadakse aastaringselt. Segatoiduline e omnivoor (taimne ja loomne toit). Toitu jahitakse, transporditakse, varutakse, jagatakse omavahel, töödeldakse enne tarvitamist. Kultuuriline käitumine, sealhulgas artikuleeritud kõne. Ainult inimest iseloomustav näide märg...
Koduloomade morfoloogia 1. Organite ehituse prinsiip (torujad ja kompaksed organid) Karakteerese (iseloomuliku) kuju, asendi ja talituedga makroskoopilist ehituslikku üksust organismis nimetatakse organiks. Nii on keel, hambad,magu, maks jt seedeorganid, süda- vereringeorgan, neerud- kuseorganid jne.Organid mis sooritavad samalaadseid talitusi, moodustavad organite süsteemi ehk aparaadi. Loomorganismis eristatakse järgmisi organite süsteeme ehk aparaate: 1)liikumisaparaati, kuhu kuuluvad a)skeleti- ja b)lihastesüsteem, 2)seedeaparaati, 3)hingamisaparaati, 4)kuse- suguaparaati, kuhu kuuluvad a)kuse- ja b) suguorganid, 5)soontesüsteem, 6)närvisüsteemi, 7) meeleorganid,8) endokriinnäärmed, 9)keha väliskatet. Organite ehitus erineb selle järgi, kas nad on kopaksed või torujad ehk õõnsad: · Kompaksed organid kattuvad väljast sidekoelise või sidekoelis-lihaselise kestaga, mida süljen...
Zooloogia vastused 1. Ainuraksete hulka kuuluvad mitmesuguse kehaehitusega üherakulised loomad. Nagu kõigil rakkudel on ka ainuraksetel loomadel olemas rakutuum, milles sisaldub pärilikkusaine nende paljunemiseks.. Ainuraksete põhiliseks tunnuseks on see, et nad koosnevad 1-st rakust, milles toimub kogu nende elutegevus. Ainuraksed on seega iseseisvad organismid, kellel on olemas kõik elusorganismidele iseloomulikud omadused - ainevahetus, ärritatavus, liikumine ja sigimine. Ainuraksed on levinud üle kogu maailma. neid elab kõikjal: meredes, mageveekogudes, pinnases. Ainuraksetest moodustub näiteks rohelise kile puutüvede varjupoolsele niiskele küljele. Paljud ainuraksed on ka parasiidid, elades teiste elusolendite sees ja nende arvelt. Ainuraksetel on väga mitmesuguseid kehakujusid. Amööbidel pole kindlat kehakuju ja nende poolvedel tsütoplasma moodustab välja sopistades...
Lüpsmisseade koosneb vaakumseadmest ja lüpsmismasinatest. Lüpsiaparaat koosneb nisakannudest, kollektorist ja pulsaatorist. Ühendamiseks on pikk pulsivoolik kollektori ja pulsaatori vahel , pikk piimavoolik kollektori ja lüpsikannu vahel , vaakumvoolik pulsaatori ja vaakumtoru vahel. Torusselüpsiseadmete korral lisanduvad piimaliin ja puhastusseade. Eristatakse kahe-ja kolmetaktilisi aparaate. Kahetaktilisel koosneb pulss kahest taktist: imemis ja pigistustakt, kolmetaktilisel lisandub kolmas- puhketakt. Tänapäeval kasutatakse põhiliselt kahetaktilisi lüpsiaparaate. Nisakannude koostöö seisukohalt eristatakse ühis-, paaris ja üksiktaktis töötavaid aparaate. Üksiktaktis töötaval on kõik 4 nisakannu ühes faasis. Paaristaktilisel töötavad nisakannud paariti ja kasutusel on 2 varianti - paaris vasemad ja paremad nisakannud või esimesed ja tagumised
LAEVA ABIMEHHANISMID SISSEJUHATUS: Abimehhanismide , laevaseadmete ja süsteemide tähtsus ja liigitamine . Laeva energeetikaseade koosneb: 1. Peamasin (ad). 2. Laeva abimehhanismid (AM). Peamasinad peavad kindlustama laeva käigu , abiseadmed kindlustavad peajõuseadmete ekspluateerimise ja muud laevasisesed vajadused. Seadmete tarbimisvõimsuste kasvuga , uute võimsate jõuseadmete ja juhtimisseadmete kasutuselevõtuga on abimehhanismide osatähtsus tunduvalt kasvanud - energeetikaseadmete jagamine pea ja abiseadmeteks on tinglik. Näiteks veemagestusseadmed ,mida varem kasutati aurukatla toitevee saamiseks , võis lugeda peaenergeetikaseadmete hulka , kasutatakse edukalt pikematel reisidel majandus ja joogivee saamisel. Seega võib abimehhanismid tinglikult liigitada . a. Peamasinat teenindavad abimehhanismid ( jahutusseadmed, õlitusseadmed , pumbad , kompressorid jne. ). b. Üldotstarbelised ( rooliseade, kuivendussüsteemid , ventiltsiooni- ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
