tuhat tonni naftat. Kõigi aegade suurim naftareostus toimus 21. jaanuaril 1991, kui Lahesõja käigus pommitas Iraak Kuveidi naftatootmisettevõtteid. Pärsia lahte voolas 1,361,5 miljonit tonni naftat. Ennetamine Selleks, et vähendada reostusohtu, peavad alates 1990. aastaist toodetud tankerid olema kahekordse põhjaga Naftareostuse likvideerimine Efektiivseid meetodeid naftareostuse likvideerimiseks pole veel leiutatud. Õlitõkke boomid Õlikogumis käsnad Õlikogumis matid Imemis meetod Õlitõkke poomid Nafta püsib vee peal, tänu sellel on seda lihtne piirata poomide abil. Hea kasutada vaikse mere korral Halb kasutaba tuulise ilmaga ja tormise merega Õlikogumise käsnad ja matid Kasutatakse õli korjamiseks, käsn imeb enda sisse reostunud vett, ning tänu sellele saab ka naftat kätte. Õlikogumise matid töötavad samal põhimõttel. Imemis meetod Imemis meetodiga imetakse naftat koos veega ära, ning hiljem puhastatakse ohtlikud jäegid veest välja.
KONTROLLTÖÖ nr.4 Närvisüsteem 1.Millest koosneb kesknärvisüsteem? peaajust,seljaajust 2.Mida juhib vasak ajupoolkera? juhib parema kehapoole tegevust 3.Kuidas nimetatakse suuraju välispinda? -ajukooreks 4.Millest koosneb närvisüsteem? -närvirakkudest 5.Mis on amneesia? Amneesia on teatud sündmuste mittemäletamine ajukahjustuse tõttu või psüühilistel põhjustel. 6.Seljaaju ülesandeks on; --vahendada informatsiooni peaaju ja keha vahel ning juhtida tingimatuid reflekse 7.Mille kaudu saab organism väliskeskkonnast infot? Organism saab väliskeskkonnast infot retseptorite kaudu. 8.Mis on tingimatud refleksid? -kaasasündinud imemis ja neelamis refleks
Vett läheb väga palju aga ka sellele on mõeldud ja on tehtud vee korduv kasutus Töökoda Töökoda oli suur sinna mahub 15- 20 veokat ning seal oli pikka kanalit kus sees oli siis kas 1 või 2 silindriga tõstuk mida sai liigutada ja veoki tõstuk mis tõstab 30 tonni aga kui nendega tõsta siis peab olema ka pukkid all. Laes oli tõstuk raskema asjade tõstmiseks. Maja köeti gaasiga mis on üks odavamaid varjante Töökodas oli olemas heitgaaside välja imemis voolikud ja ventilatsoon. Töölaudu oli vähe tööriistad olid ilusti ratastel kapis. Vana õli läks spets maaalusese kaevu. Ning uue õli püstolid olid kah olemas ja rippusid töökojas oli ka pritsi käru olemas.. Igal poole oli suruõhk kätte saadav jah töökoja seina ääres oli ka riiul kus oli mutreid, seibe ja polte. Käi oli kah seina ääres olemas.. Ühe laua peal oli ka läptop kus oli veokate andmed. Töökojas oli ka spets vann õliste detailide jaoks.
kõrgemates keskustes.Vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust.Vegetatiivse närvisüsteemi talitlus on automaatne ja seda tegevust me endale ei teadvusta. -Närviimpulss on närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus. -Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevatele ärritustele.ÜKS osa reflekse on kaasasündinud ehk pärilikud näiteks imemis-või neelamisrefleks ka lihaste venitusrefleks.TEINE osa refleksidest omandatakse elu jooksul näiteks ohtudest põhjustatud valurefleksid,käitumisiseärasused ning liigutusvilumused.Need järglastele ei pärandu ja neid nimetatakse tingitud refleksideks. Teed mida mööda erutus kulgeb nimetatakse refleksidkaareks.Refleksikaare ülesanne on erutuste vastuvõtt, nende analüüs ja vastuste suunamine elunditesse.Erutuste analüüs toimub pea- ja seljaajus refleksikeskustes.
Imiku motoorne areng Lapse motoorne areng on esimesel eluaastal väga kiire. Iga lapse areng on erinev ja see sõltub lapse kaasasündinud omadustest, perekonnast ja keskkonnatingimustest. Lapse motoorika areng toimub järkjärgult ning kulgeb ülalt alla ehk peast jalgade poole). Esimestel sünnijärgsetel kuudel juhivad laste liigutusi kaasasündinud refleksid (imemis, otsimis, roomamis jne.). Mitmed refleksid, mis esinevad vastsündinu eas, kaovad 34 kuu möödudes, et lapsel saaks tekkida oma tegevuse üle tahtlik kontroll. Reflekside kadudes asenduvad need tahtlike, mõistusega juhitavate liigutustega: et haarata mänguasja, roomata, pöörata end ümber, hoida ja keerata pead ning lõpuks kindlalt sammuda. Motoorika jaguneb jäme ja peenmotoorikaks Jämemotoorika oskuste all mõeldakse pea hoidmine, pööramine,
Sisehambumisega pumbad, mis jagunevad: 1) Eraldussektoriga pumbad 2) Rootor pumbad Pumba tööpõhimõte Hammasrattad jagavad pumba tööruumi kaheks, sisselaske pool ja surve pool. Hammasrataste pöörlemisel satub vedelik hamba vahedesse, hambad hambuvad ja vedelik surutakse surve torusse. Selleks, et vedelik pääseks vabalt surve poolelt hambavahest välja on sealsetesse tihenduspuksidesse tehtud kanalid. Hammasrataste pöörlemisel lähevad nende hambad imemis pooles hambumisest välja, hambavahed jäävad tühjaks ning imemis pooles tekib hõrendus, mille toimel sinna imetakse paagist uut vedelikku. Hammasratas pump annab katkendliku pulseeriva vedeliku voolu. Vedelik surutakse hambavahedest välja portsjonite kaupa ning pumbast väljuva vedeliku joa rõhk ja voolu hulk on ebastabiilne. Voolu pulseerimise vähendamiseks kasutatakse pumpasid, millel on kaks paari hammasrattaid. Hammasrattas pumbad sobivad suure viskoosusega vedeliku pumpamiseks.
Mis on erutuse irradiatsioon närvikeskustes? Kui närvikeskusesse saabub väga tugev erutusimpulss, siis see erutus võib kanduda ka lähedal olevatele närvikeskustele Nimeta seljaaju funktsioonid. JUHTEFUNKTSIOON REFLEKTOORNE FUNKTSIOON Nimeta piklikus ajus asuvad närvikeskused. REGULATSIOONIKESKUSED: hingamis-, südametegevuse regulatsioonikeskus, veresoonte toonuse regulatsioonikeskus, seedetalitluse toonuse regulatsioonikeskus Milliseid reflekse teostab piklik aju? Imemis-, mälumisrefleks, neelamine, oksendamine, aevastamine, köharefleks, pilgutamine, refleksid, mille bail toimub orienteerumine ümbritsevas maailmas. Nimeta keskaju funktsioonid. Kuulmisfunktsioon, nägemisfunktsioon, kontrollib pead ja silmi liigutavaid lihaseid, Millest koosneb ajutüvi? Keskaju + piklikaju = ajutüvi Kuidas jagunevad ajutüve toonilised refleksid? STAATILISED REFLEKSID võimaldavad säilitada kindlat asendit ruumis Jagunevad: Asendirefleksid ja paigaldusrefleksid
Tänapäeval elavad Downi sündroomiga inimesed siiski ligikaudu 40-aastaseks (Suurbritanniast on teada 59- aastaseks elanud Downi sündroomiga inimene[viide?]). Täheldatud on enneaegset vananemist. Tavaliselt saab Downi sündroomiga imikut toita rinnaga, kuid osa võivad vajada neelamistakistuse tõttu sondiga toitmist. Prognoos jätk Märkimisväärselt alanenud lihastoonusega ja neelamisraskusega laste areng on pidurdunud, samal ajal kui kõrgema lihastoonusega, hea imemis- ja neelamisaktiivsusega ning elavate liigutustega lapsed arenevad võrdselt eakaaslastega. Neist tulevad raske või keskmise raskusega vaimse peetusega, kuid situatsioonis kergesti kohanevad ja positiivse iseloomuga inimesed. Ennetamine 15. rasedusnädalal saab raseda verest määrata hormoone alfa-fetoproteiini ja platsentas moodustuvat kooriongonadotropiini. Kui fetoproteiini on liiga vähe ja kooriongonadatropiini palju, on võimalik, et lootel esineb
sügavalt. Nimelt sündis mul 25. märtsil 2011. aastal pärast õnnelikku ja probleemivaba rasedust armas pisike poeg Martin, kellel pärast poolt aastat lastearstide, kardioloogide, neuroloogide, ortopeedide, logopeedide, silmaarstide, geneetikute ja muude spetsialistide juures ringlemist diagnoositi Möbiuse sündroom. Selleks hetkeks oli tal kaasuvate diagnoosidena kirja pandud komppöid, südame vatsakese-vaheseina puue, lihashüpotoonia, kõõrdsilmsus ning imemis- ja neelamisprobleemid. Iseloomustus Möbiuse sündroomi kirjeldas esmakordselt 1888. aastal Saksa neuroloog Paul Julius Möbius. Selle esinemissagedus on riigiti erinev, varieerudes 2 kuni 20 juhtumit miljoni vastsündinu kohta. Möbius Syndrome Foundationi andmetel oli aastal 2007 maailmas teada umbes 2000 diagnoositud inimest. Möbiuse (ka Moebius) sündroom on kaasasündinud haruldane nauroloogiline häire, mis avaldub peale sündi
suunatakse närvikeskustesse, sealt talitleva elundini vôi mällu. Loomset organismi iseloomustavad REFLEKSID - vastused välisärritajale, mis toimuvad kesknärvisüsteemi vahendusel ja selle juhtimisel. Tuntud on Vene teadlase Ivan Palvlovi (1849 1936, Nobeli preemia 1904) katsed loomade reflekside uurimisel. · Tingimatud refleksid on kaasasündinud ja kujunevad vastuseks mingile kindlale ärritajale (üks refleks, üks ärritaja), näiteks imemis-, põlve- ja silmaavarefleks. · Tingitud refleksid kujunevad eluajal ning neid võivad esile kutsuda mitmed erinevad ärritajad (üks refleks, mitu ärritajat), näiteks süljenõristuse põhjustab nii toidu paiknemine suus (tingimatu refleks) kui lõhn või mõte toidust (tingitud refleks). Tingitud refleksid on seotud õppimise ja kogemusega. Tingitud refleksid kujunevad tingimatute reflekside baasil. Näiteks uuris Pavlov koera sülje- ja maomahlanõristust
grupi nr (kirja suurus 10 pt). Töö põhitekst liigendatakse peatükkideks, alapeatükkideks ja punktideks, mis pealkirjastatakse ning nummerdatakse (peatükk 1, alapeatükk 1.1, punkt 1.1.1). Õpimappi võib lisada täiendavaid materjale valdkonna kohta (artiklid, juhendid, pildimaterjal jms) Lisana tekstitöötluse tekst JALAHOOLDUSAPARAADID TOLMUIMEMIS- VÕI PIHUSTUSTEHNIKAGA Sarvestunud naha ja küünte lihvimistöödeks on peamiselt kasutusel kaks moodsat tehnikat: imemis- ja pihustustehnika. Tänapäeva jalahooldusaparaadid nõuavad vähe hooldust kuna on väikesed ja kerged, lihtsad käsitleda, neil on reguleeritav pöörete arv, on hästi juhitavad ning vähese vibratsiooniga. Peale selle peavad nad võimaldama hügieenilist tööd hea nähtavusega tööpiirkonnas ja seeni sisaldavat freesimistolmu pediküürijast ja kliendist eemale hoidma. Mis eraldab tehnikaid? Tolmu imavate jalahooldusaparaatide juures imatakse sarvkesta tolm kohe otse
28. Kui palju on inimesel peaajunärve? 12 29. Nimetage peaajunärv, mis innerveerib miimilisi lihaseid? Näonärv 30. Nimetage peaajunärv, mis innerveerib mälumislihaseid? Kolmiknärv 31. Nimetage peaajunärv, mis innerveerib näo nahka? Kolmiknärv 32. Tingimatud refleksid on refleksid, pärilikult edasiantavad kaasasündinud refleksid 33. näiteks silmaava, imemis, neelamisrefleks, köha, aevastamine jne. 34. Tingitud refleksid on refleksid, omandatud refleksid, mis tekivad inimese või looma elu vältel. näiteks Pavlovi koera refleks 35. Lühiajaline mälu on informatsiooni säilitamist maksimaalselt üks kuni kaks tundi, 36. Pikaajaline mälu on informatsiooni säilitamist päevi, aastaid, eluaeg. 37. Une vajadus täiskasvanul on 79 ja väikelapsel 1214 Kuidas toimivad organsüsteemid une ajal
· Selle tegevus on automaatne ja seda tegevust me endale ei teadvusta · Seal eristatakse kahte vastandliku toimega osa Üks neist võimendab ja intensiivistab siseelundites toimuvaid protsesse Teine on vastupidise toimega, põhjustades rahunemist ja lõõgatumist * refleks organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele Tingimatud refleksid · Kaasasündinud ehk pärilikud · Nt. Imemis-, neelamis- ja lihaste venitusrefleks · Osa säilivad kogu elu, osa ainult lapseeas Tingitud refleksid · Omandatakse elu jooksul, järglastele ei pärandu · Nt. Ohtudest põhjustatud valurefleksid, käitumisiseärasused ning liigutusvilumused · Nende kujunemine algab pärast sündimist. Refleksikaar tee, mida mööda erutus kulgeb · Erutust vastuvõtvad (retseptoorsed) närvirakud
13. Iseloomusta ehmestiivalisi, too näiteid. Elupaik maismaal veekogude läheduses, 2p karvkestaga kaetud tiibu, pikad niitjad tundlad. Toituvad taimemahlast, vastsed veetaimedest, -loomadest. Paljunemine: munevad vette,vastsed arenevad vees vaegmoondega.Näited: puruvana, liivavana, 14. Iseloomusta kahetiivalisi, too näiteid. Elupaik veekogu lähistel, inimestega, kariloomade ümbruses, 1p tiibu teine paar lisa tasakaaluelund e sumisti, imemis- või pistmissuised Toituvad nektarist, verist Paljunemine munevad toidule jäänustele(vette) arenevad täismoondega 15. Kirjelda kodumesilaste eluviisi (pere koosseis, ülesanded, toit, mee valmistamine, paljunemine, areng, sülemlemine, suhtlemine, orienteerumine, talvitumine). Elupaik mesitarudes. Pere koosseis: 1emamesilane,Isased, töölised(1000-..). Ülesanded: emane muneb, töömesilased: taru puhastamine, vastsete ja ema toitmine, kärgede valmistamine, taru
Neil on alahuule tipp muutunud laiaks kanalikestega kaetud keelekeseks, mille kuju muutes saavad kärbsed vedelat toitu imeda. Tahke toidu jaoks on keelekesel veel kitiinhambakesed. Mõnedel parasiitsetel kärbestel on need hambakesed nii tugevad, et nendega saab ka elevandi nahast läbi hammustada. Ühiselulistel putukatel, nagu mesilastel, esineb omaette suistetüüp, mida nimetatakse haukamis-libamissuisteks. See tähendab, et neil esineb samaaegselt nii imemis- kui ka haukamisaparaat. Imemiseks on neil pikenenud alahuul, mille tipus paikneb väga tundlik laienenud keeleke. Õietolmu kogumise ning hammustamise ajal on imemisaparaat tahapoole painutatud. Herilastel, kes toituvad rohkem loomsest toidust, on lõuad tugevamini arenenud kui imemisaparaat. Tundlad on samuti evolutsiooni käigus jäsemetest tekkinud. Nad on kompimis- ja haistmiselunditeks. Tavaliselt koosnevad nad suurest hulgast lülidest, vaid mõnedel
Alates lihtsamast tuleks kontrollida: Kas pump ja selle osad on kuivad. Sageli on lekke põhjustajaks vigastatud võllitihend või mõni pumba O-tihenditest. Juhul, kui tuvastasite lekke pumbast, tooge seade kiirelt remonti, et vältida vee sattumist mootorisse või elektriühendustesse. Kas veetarbijad on suletud või ei tilgu (segistid, kraanid, WC-pott jne.). Remontige või asendage lekke põhjustaja. Kas ei tilgu mõni imemis- või survepoole torustiku liitmik või toru ise. Kõrvaldage kiirelt leke. Põhjaklapi hermeetilisust. Mittehermeetiline põhjaklapp põhjustab vee tagasivoolu kaevu või reservuaari. Asendage põhjaklapp uuega. Pumba mootor töötab, kuid veesurve on madal või puudub üldse. Umbes 95% juhtudest pole probleem ebakvaliteetses pumbas. Sagedasemad põhjused on mittehermeetiline imemistoru (pump tõmbab õhku), süsteemi mittetäielik õhutamine
närvirakus edasi elektrilist signaali. Tingitud refleks Tingimatu refleks Antud refleksid on muutlikumad ja võivad Kaasasündinud reaktsioonid, mis on kergemini kaduda. geneetiliselt programmeeritud ja sünnihetkeks välja arenenud Refleksid, mida õpitakse elu jooksul Imemis- ja neelamisrefleks kogemuste najal Näpu ära tõmbamine kuumalt pliidilt Oksendamine Aevastamine Põie ja pärasoole tühjendamise refleks 1. Aktsioonipotentsiaal jõuab närviraku lihasrakuga kokkupuutes olevasse otsa. 2. Membraanis olevad Ca-kanalid avanevad ja Ca-ioonid liiguvad rakku. 3. Rakus olevad ülekandeainet sisaldavad põiekesed sulavad kokku raku membraaniga. 4
Pidurdus peatab reaktsiooni. Pidurdus võib olla üldine nt une ajal või osaline nt sügavasse mõttesse vajunu ei märka ümbruses toimuvat. · Aju töö on reflektoorne. Refleks on kesknärvisüsteemi vastus sise- ja väliskeskkonna ärritusele. Eristatakse tingitud ja tingimatuid reflekse. · Tingimatud refleksid on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid. Nii on juba vastsündinul olemas antud eluperioodi suhtes olulised toitumisrefleksid (imemis- ja neelamisrefleks, põie ja pärasoole reflektoorne tühjendamine) On ka selliseid kohanemist hõlbustavaid reflekse, mis kaovad 3-4 kuu vanuselt (näiteks ujumine,tallapuuterefleks,peopesapuute refleks jne.) · Tingitud refleksid kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Need on teadmised, oskused, harjumused, kombed jne. 8. Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumiste ja
neelulihaset, kõrvasüljenäärmele X uitnärv( n. vagus) sens. väliskuulmekäik, neel, kõri, keele tagaosa peaaju kõvakest mot. kõri, pehme suulae ja neelu lihased *paras.kiud kilpnäärmele, müokardile, söögitorule, peabronhidele, maksale, põrnale, kõhunäärmele, maole, sooltele, neerudele, K Õ R G E M N Ä R VI TALI TLU S Tingimatud refleksid - on pärilikult edasiantavad kaasasündinud refleksid (silmaava-, imemis-, neelamisrefleks, köha, aevastamine jne.). Tingitud refleksid on omandatud refleksid, mis tekivad inimese või looma elu vältel. Nende abil kohaneb organism pidevalt muutuvate välistingimustega. Tähtsamatel retseptoritel on ajukoores oma "vastuvõtutsoonid" Motoorsed (liigutuste) keskused pretsentraalkäär Sensoorsed keskused pretsentraalkäär Kuulmiskeskus - ülemise oimukääru keskosas Nägemiskeskus - kuklasagaras kõnelemiskeskus e
neist on kanep. Nad aeglustavad või/ja kiirendavad sünapside tööd, pakkudes siis tarbijale kas rahustava või energilise tunde. Narkootikumid stimuleerivad ajus õnnehormoone, tekitades tarbijale sõltuvuse. 16. Millised on tingimatud refleksid? Näited analüüsida Tingimatud refleksid on pärilikud ja seetõttu kutsutakse neid ka kaasasündinud refleksideks. Need on tahtele allumatud ja elu jooksul neid õppima ei pea. Siia kuuluvad näiteks imemis-, neelamis-, oksendamis-, haaramisrefleks jne. Osad refleksidest avalduvad sünnihetkel, osad avalduvad hiljem. Näiteks imik oskab sündides kohe imeda, hingata, nutta jne. Kolmandal elukuul hakkab ennast pöörama selili asendist kõhuli üle mõlema külje. Tingimatud refleksid on seotud seljaaju ja piklikaju tööga. 17. Millised on nägemise tervishoiu reeglid. Vähemalt 4 18. Millised haigused on daltonism, kanapimedus, hallkae? Kas ja kuidas saab hoiduda neist?
kolmemõõtmeliselt, kiht kihi haaval. Meditsiinis on CAT kasutusel trombide, ajukasvajate ja teiste ajuhaiguste diagnoosimiseks. Positronemissioonitomograafia (PET) võimaldab uurida aju tegevuses. PET-meetodiga saab määrata, millised ajuosad on mingi tegevuse korral aktiivsed. Kuidas ta oskab? Vastsündinu refleksid ja rinna otsimise märgid Artikkel Otsimis-, imemis- ja neelamisrefleksid on kaasasündinud ning looteeas harjutatud just selleks, et vastsündinu nälga ei jääks. Pärast sündi kõhule asetatud laps tunneb Sinu keha soojust, lõhna ja tuttavaid südamelööke. Mõne aja pärast hakkab ta rinda otsima ning näitab oma valmisolekut imemiseks. Seda näeb sellest, et ta.. -avab silmad ja püüab sulle otsa vaadata; -liigutab ja sirutab käsi ning jalgu; -avab ja liigutab suud ning keelt; -üritab kätega haarata ja küünitab end rinna poole;
Beebi liigutab aktiivselt käsi ja jalgu, mida rohkem ta areneb, seda aktiivsemaks muutub. Pea on veel suur, aga selle kasv hakkab aeglustuma. Areneb haistmis ja maitsmismeel, mistõttu tunneb ta varsti esimest korda maitset. 12 raseduse nädal: Loode on ligi 8 sentimeetrit pikk ning kaalub umbes 20 grammi. Kopsud arenevad ning toimuvad esimesed primitiivsed hingamisliigutused nn lootehingamine. Beebil on tekkinud imemis ja neelamisrefleks. Arenevad närvirakud, mistõttu on loode võimeline mingil määral valu tundma. Nägu on tuntavalt inimnäo moodi. Igemete sees arenevad piimahammaste alged. 13 raseduse nädal: Beebi näeb üha rohkem inimese moodi välja. Pea ei ole enam nii suur .Lootel on olemas kõik luud ja lihased. Moodustuvad häälepaelad. Maitsmismeel on täiesti välja arenenud. Silmad liiguvad üksteisele lähemale. Kehale hakkavad karvakesed kasvama
5. Inimese närvisüsteemi üldine ehitus. Peaaju osade (5) ülesanded. Peaaju (cerebrum) vôib jaotada suurajuks (ots- ja vaheaju ) ning ajutüveks (keskaju, ajusild ja väikeaju ning piklikaju ), täiskasvanud inimesel kaalub see umbes 1280 - 1380 grammi. ● Piklikaju: ülenevad ja alanevad juhteteed, nende ümberlülitused; närvikeskused, mis reguleerib hingamiselundite ja südame-veresoonkonna tööd (N: imemis-, oksendamis-, neelamisrefleksid ) Siin siirdub suurem osa närvikiudusid üle vastaspoolele - seega üldiselt: vasaku kehapoole tööd koordineerib suuraju parem poolkera ja vastupidi ! ● Väikeaju juhib liigutuste koordinatsiooni, täpsust ja sujuvust, avaldab môju lihaste toonusele. Siia tuuakse informatsioon tasakaaluelunditest, lihaste, kõõluste ja liigeste retseptoritelt. ● Keskaju - orenteerumisrefleksid (nt silmade pööramine), neelamis- ja
➔ Peaajunärv, mis on seotud tasakaaluga? ● VIII esiku-teonärv NERVUS VESTIBULOCOCHLEARIS ➔ Peaajunärvid, mis on seotud silmamuna liikumisega? ● III silmaliigutajanärv N.OCULOMOTORIUS ● IV plokinärv N.TROCHLEARIS ● VI eemaldajanärv N.ABDUCENS 31. Tingimatud refleksid on on ● refleksid, mis on pärilikult saadud, kaasasündinud refleksid, mis ei allu tahtele. - nt imemis-, neelamis-, köhimis-, aevastamisrefleks, silmaavamisrefleks, sugurefleksid. 32. Tingitud refleksid on ● refleksid, mis on omandatud läbi õppimise ja kohanemise, seotud ajukoorega. - nt rattasõit, pillimäng, auto juhtimine, rääkimine. 33. Mälu funktsioonideks on ● meeles pidada, infot säilitada ja meenutada 6 34. Une tähtsus organismile
................................................................................... 7 3.4.Kusiaine............................................................................................................. 8 3.5.Kusiaine omadused:.......................................................................................... 8 1. JALAHOOLDUSAPARAADID TOLMUIMEMIS- VÕI PIHUSTUSTEHNIKAGA Sarvestunud naha ja küünte lihvimistöödeks on peamiselt kasutusel kaks moodsat tehnikat: imemis- ja pihustustehnika. Tänapäeva jalahooldusaparaadid nõuavad vähe hooldust kuna on väikesed ja kerged, lihtsad käsitleda, neil on reguleeritav pöörete arv, on hästi juhitavad ning vähese vibratsiooniga. Peale selle peavad nad võimaldama hügieenilist tööd hea nähtavusega tööpiirkonnas ja seeni sisaldavat freesimistolmu pediküürijast ja kliendist eemale hoidma. 2 1.1.Mis eraldab tehnikaid?
limbiline süsteem . REFLEKSID Aju töötab reflektoorselt. Igal ajahetkel jõuab inimeseni väliskeskkonnast ja organismist palju ärritusi, millele tuleb reageerida. Reaktsioonid, mis annavad ärritustele vastused, on refleksid. Need aitavad organismil kohaneda ja kahjustumist vältida. Eristatakse: 1. tingimatud refleksid - on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid. Vastsündinul on olemas: · toitumisrefleksid (imemis- ja neelamisrefleks, põie ja pärasoole reflektoorne tühjendamine) · kaitserefleksid (pupillirefleks, aevastamine jt) Reflektoorne talitlus täieneb elu jooksul soojätkamise refleksidega, lisanduda võivad teatud tahtlikud tegevused. 2. tingitud refleksid - kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Need on teadmised, oskused, harjumused, kombed jne. Tingitud refleksid on muutlikumad, võivad isegi kustuda, kui neid esilekutsunud tegurite mõju kaob.
Piirdenärvisüsteem juhib tahtele alluvaod tegevusi (skeletilihased) ja tahtele allumatuid tegevusi (siseelundkonna näärmed). 40. Kuidas liigub info närviraku sees ja rakkude vahel? Rakkude vahel liigub info tänu SÜNAPSILE (ühenduslüli rakkude vahel), mille kaudu impulsse ühelt rakult teisele edastatakse. 41. Reflekside jaotus? Milleks need vajalikud on? Mõned refleksid on kaasasündinud ehk tingimatud (nt. imemis- ja neelamisrefleks), teised refleksid on tingitud ehk need omandatakse elu jooksul. 42. Mille poolest erinevad mälu erinevad tasandid? 1. Lühiajaline mälu: 1.1 sensoorne mälu - väga lühiajaline, kodeeritakse sõnalisteks tähendusteks, väga kiire unustamine 1.2 lühiajaline ehk primaarne mälu - kestvus 15-20 sekundit, unustamine kiire, seotud uue info lisandumisega 2
tingimatuid refklekse. Piirdenärvisüsteem juhib tahtele alluvaod tegevusi (skeletilihased) ja tahtele allumatuid tegevusi (siseelundkonna näärmed). 41. Kuidas liigub info närviraku sees ja rakkude vahel? Rakkude vahel liigub info tänu SÜNAPSILE (ühenduslüli rakkude vahel), mille kaudu impulsse ühelt rakult teisele edastatakse. 42. Kuidas kujunevad refleksid? Milleks need vajalikud on? Mõned refleksid on kaasasündinud ehk tingimatud (nt. imemis- ja neelamisrefleks), teised refleksid on tingitud ehk need omandatakse elu jooksul. 43. Mille poolest erinevad mälu erinevad tasandid? 1. Lühiajaline mälu: 1.1 sensoorne mälu - väga lühiajaline, kodeeritakse sõnalisteks tähendusteks, väga kiire unustamine 1.2 lühiajaline ehk primaarne mälu - kestvus 15-20 sekundit, unustamine kiire, seotud uue info lisandumisega 2. Pikaajaline mälu: info liikumine pikaajalisse mällu toimub kordamise teel, kättesaadavus on
hakkab aeglustuma. Areneb haistmis- ja maitsmismeel, mistõttu tunneb ta varsti esimest korda maitset. Kõige olulisem arenguetapp on nüüdseks läbi, ees seisab kiire kasvamise ja küpsemise periood kuni sünnituseni. Kaheteistkümnes rasedusnädal Loode on ligi 8 sentimeetrit pikk ning kaalub umbes 20 grammi. Ta ujub emakas ringi ilma, et ema seda tunneks. Kopsud arenevad ning toimuvad esimesed primitiivsed hingamisliigutused nn lootehingamine. Beebil on tekkinud imemis- ja neelamisrefleks. Arenevad närvirakud, mistõttu on loode võimeline mingil määral valu tundma. Nägu on tuntavalt inimnäo moodi. Igemete sees arenevad piimahammaste alged. Kolmeteistkümnes rasedusnädal Loode näeb üha rohkem inimese moodi välja. Lootel on olemas kõik luud ja lihased. Moodustuvad häälepaelad. Maitsmismeel on täiesti välja arenenud. Silmad liiguvad üksteisele lähemale. Kehale hakkavad sel nädalal karvakesed kasvama.
· hindega 1-3 1,4% vastsündinuist tasin selle ära · hindega 4-5 2,1% · hindega 6-7 22.8% · hindega 8-10 73,1% isa kuulub " vastuvõtukomiteesse"! 9.Terve vastsündinu iseloomustus · emotsionaalne · aktiivsete liigutustega · jõulise nutuga · veidi suurenenud lihaspinge jalgades · toetub hästi jalgadele · teeb astumisliigutusi · kõhuli lamade tõstab korraka pead · jõuline imemis- ja haaramisrefleks · ta kuuleb, näeb ning naudib Sinu puudutusi! 10. Rinnapiima olulisus imikule · rinnapiimas on olemas kõik imikule vajalikud ained, ta on odav, kättesaadav, ei valesti valmistada · rinnapiim on kergesti seeditav · rinnapiimas suhteliselt vähe mineraalsooli ja valke- ei koorma neere · rinnapiim ei põjusta allergiat · pole kõhulahtisust ega kõhukinnisust · rinnalaps on tervem · rinnalaps ei söö end paksuks
· Ämblikekst- arachnoidea · Soonkest- pia mater(pehmkest) Ajudevelik- liikvor- paikneb seljaaju kanalis, ajuvatsakestes ja subarahnoidaalruumis. Peaajunrärvid funktsiooni alusel: · Tundenärvid- sensoorsed · Motoorsed · Seganärvid Miimilisi lihaseid: VII näonärv. Innerveerib näo nahka ja miimilisi liigutusi- kolmiknärv. Tingimatud refleksid on refleksid, mis on pärilikult edasiantavad , kaasasündinud refleksid: Silmaavamis, neelamis ja imemis refleks, köha, aevastus. Tingitud refleksid on refleksid, mis on omantatud mingi aja jooksul elu vältel: Iga päev sama kell ärkad, kuigi vb vajadust pole L ja P. Lühiajaline mälu: · Informatsiooni säilitatakse max 1-2 tundi, enamasti veel vähem, minutid, sekundid. Pikaajaline mälu: · Informatsioon säilitatkse päevi, aastaid, eluaeg. Une vajadus täiskasvanud 7-8H, lapsel 10-11H.
7 Refleksid Aju töötab reflektoorselt. Igal ajahetkel jõuab inimeseni väliskeskkonnast ja organismist palju ärritusi, millele tuleb reageerida. Reaktsioonid, mis annavad ärritustele vastused, on refleksid. Need aitavad organismil kohaneda ja kahjustumist vältida. Eristatakse: 1. tingimatud refleksid - on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid. Vastsündinul on olemas: · toitumisrefleksid (imemis- ja neelamisrefleks, põie ja pärasoole reflektoorne tühjendamine) · kaitserefleksid (pupillirefleks, aevastamine jt) Reflektoorne talitlus täieneb elu jooksul soojätkamise refleksidega, lisanduda võivad teatud tahtlikud tegevused. 2. tingitud refleksid - kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Need on teadmised, oskused, harjumused, kombed jne. Tingitud refleksid on muutlikumad, võivad isegi kustuda, kui neid esilekutsunud tegurite mõju kaob.
Lootevee ülesanded: Kaitseb veekaotuse eest, vähendab raskusjõu mõju. ARENG: · 1.arengukuu, kujunevad elundkondade algmed. · 2.arengukuu, 2,5cm, kujunevad aju, sõrmed ja varbad, magu ja maks, kopsud, kõrvad ja nina · 3.arengukuu, tekib väline sarnasus inimesega, 7.5cm, 3grammi, kujunevad: suguelundid, neerud, silmavärv, liigutused · 4.arengukuu, 15cm, 80grammi, kõik inimesele vajaliud asjad on olemas.. Kujunevad: imemis- ja neelamisrefleks, TOIMUB luustumine, kuni 3nda kuuni on luud kõhrelised · 5 arengukuu, ainult kiire kasv, · 6 arengukuu, 30cm, kaalub 600grammi, nahk on kortsuline, luud tugevnevad, kopsud täiustuvad · 7 arengukuu, kaalub üle kilo, RASVKOE moodustumine, regeerib valgusele ja helile. · 8 arengukuu, 40cm, kaalub 2kg, nahk sileneb, karvad kaovad, arenenud närvirakud · 9arengukuu, Normaalne rasedus kestab 38- 40 nädalat. +/ - kaks nädalat SÜNNITUS,
Siit ka nimetus indikaatordiagramm. Indigaatordiagramm võib olla arvutuslik (arvjoonis) või reaalselt pumbalt võetud tegelik p=f(V) = f() diagramm. Tegelik pumba indikaatordiagramm võetakse reeglina tehases mudelpumba katsetustel või enne ja peale tehase remonti pumba tehnilise seisukorra määramisel spetsiaalse mõõteriista, mehaanilise indikaatori abil. Indikaatoriga saadud diagrammi pindala kujutab endast pumba kolvi poolt tehtud tööd kolvi ühe edasi-tagasi käigu ehk imemis- ja survekäigu jooksul. Arvutuslik ehk teoreetiline indikaatordiagrammi ehitamisel (joon. 10) võetakse aluseks ideaalne mittekokkusurutav vedelik ja ei arvestata pumba klappide avamise- sulgumisel tekkivaid rõhu kõikumisi. Teoreetilise diagrammi imemiskäigu ajal tehtud töö Limi = pimi×Vs , kus pimi = Hi on pumba kolvi poolt vedelikule tekitatud rõhk ja Vs pumba kolvi põhja ja silindri kaane vaheline ruumala.
kõrgemaks närvitalitluseks. Selle aluseks on tingitud refleksid. NS-i teiste osade tegevus kannab madalama närvitalitluse nimetust ja kulgeb tingimatute reflekside põhimõttel. Koostanud M. Kolga 15 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005 NS * Tingimatud refleksid on pärilikult edasiantavad kaasasündinud refleksid (silmaava-, imemis-, neelamisrefleks, köha, aevastamine jne.). Nende abil toimub elundite ja elundsüsteemide töö reguleerimine ja kooskõlastamine ainult kindlates keskkonnatingimustes. Tingimatute reflekside refleksikaared on püsivad, refleksikeskus paikneb seljaajus või ajutüves. * Tingitud refleksid on omandatud refleksid, mis tekivad inimese või looma elu vältel. Nende abil kohaneb organism pidevalt muutuvate välistingimustega. Tingitud reflekside refleksikaared on ajutise
Siis klapp avaneb ja surved ühtlustuvad (graafikul ülemine rõhtsirge ). Survetakt kestab seni , kuni kolb jõuab vasakpoolsesse surnud punkti. Kolvi liikumisel paremale , surveklapp sulgub ja surve silindris väheneb (graafikul vasakpoolne kaldjoon ). Imiklapp avaneb (selleks vajalik lisavaakum on h2 ja algab uus imitakt. Graafikule võib kanda ka pumba staatilised ja dünaamilised imikõrgused Hst ja Hd ning staaatilised ja dünaamilised imemis- ja survekõrgused hi, Hi , hs, ja Hs . Nende järgi saab graafiliselt määrata survekao imi ja survetorustikus hti ja hts. Suurim surve pumbas Hmax = Hs + hi ning suurim vaakum Hvac max = Hi + h2. 12 Indikaatordiagrammi diagnoosi näited: (vaata loengus joonistatud diagramme) Diagramm a- õhk silindris , kokkusurumisele 23 kulub osa survetaktist s1, surveklapp avaneb raskesti ( h1 ) ;
Erutus on reaktsiooni vallandav närviprotsess. Pidurdus peatab reaktsiooni. Pidurdus võib olla üldine nt une ajal või osaline nt sügavasse mõttesse vajunu ei märka ümbruses toimuvat. Aju töö on reflektoorne. Refleks on kesknärvisüsteemi vastus sise- ja väliskeskkonna ärritusele. Eristatakse tingitud ja tingimatuid reflekse. Tingimatud refleksid on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid. Nii on juba vastsündinul olemas antud eluperioodi suhtes olulised toitumisrefleksid (imemis- ja neelamisrefleks, põie ja pärasoole reflektoorne tühjendamine) On ka selliseid kohanemist hõlbustavaid reflekse, mis kaovad 3-4 kuu vanuselt (näiteks...............................) Tingitud refleksid kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Need on teadmised, oskused, harjumused, kombed jne. NÄRVISÜSTEEM SOMAATILINE NÄRVISÜSTEEM AUTONOOMNE NÄRVISÜSTEEM kesknärvisüsteem e
perioodi pikkuse reguleerimiseks muuta. Lüpsiseadmed Ajavahemikku, mille jooksul nisakumm on kokku surutud (joonisel vahemik b), nimetatakse masinlüpsi massaazitaktiks. Massaazitakti jooksul on imemiskambris küll vaakum, kuid piima väljutust nisast ei toimu, kuna vaakumi mõju nisani ei ulatu. Ajavahemikku, mil nisakumm on avatud, nimetatakse imemistaktiks (joonisel vahemik a). Siis liigub lüpsivaakumi toimel nisast väljaimetav piim peene joana nisakummi imikambrisse Imemis- ja massaazitakti vaheldumine sarnaneb vasika imemisliigutustega ning soodustab piima sõõrdumist. Imemis- ja massaazitakt ning sellele järgnev siirdeaeg moodustavad pulsatsiooni tsükli (joonisel vahemik c). Selle pöördväärtus on pulsatsiooni sagedus, mis enamasti jääb vahemikku 5060 min-1. Vasikas imeb piima udarast märgatavalt suurema imemissagedusega (umbes 120 korda minutis). Pulsatsiooni parameetrite määramine nisakummi sulgumise ja avanemise või imikambri
(F-)koor jaotub virgatsainete paigutuselt väga peenelt, kuid mitte funktsioonispetsiifiliselt. Virgatsainete jaotus ajukoores on lateraliseeritud. Neuroloogiline uurimine: a. Motoorsed funktsioonid – eelkõige halvatus, lihastoonuse muutused, vähem apraksiaid. b. Afaasiad. c. Ühepoolne tähelepanematus – nt ei näe ruumi osa, mis vasakul (patsutad vasakule õlale, hakkab õlga otsima). d. Frontaalse kontrolli kadumise tunnused (haarde-, imemis- jt refleksid, urineerimis ja roojamishäired jms). NB! Neuroloogiline uurimine iseloomustab ainult 1/3 aju funktsiooni, mis sobib arstile, kuid mitte (neuro)psühholoogile. F-sagara funktsioonid 1. Neuroloogilised sümptomid 2. Üldised motoorse käitumise häired a. F-orbital -> hüperaktiivsus, rahutus, impulsiivsus, eufooria = pseudopsühhopaatia b. F convexa, RF jt -> apaatia, letargia, laiskus, initsiatiivitus =
näärmerakud, lahustunud ained jõuavad sensoriteni difusiooni teel. · Sensorrakkude äär moodustab mikrohattusid, mis suurendavad oluliselt kontaktipinda vesikeskkonnaga. · Maitsmisrakud uuenevad pidevalt. 27. Refleksid: nende määratlus, võimalikud klassifitseerimise viisid. Reflekside osatähtsus organismi motoorses talitluses. 1. tingimatud refleksid - on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid. Vastsündinul on olemas: · toitumisrefleksid (imemis- ja neelamisrefleks, põie ja pärasoole reflektoorne tühjendamine) · kaitserefleksid (pupillirefleks, aevastamine jt) Reflektoorne talitlus täieneb elu jooksul soojätkamise refleksidega, lisanduda võivad teatud tahtlikud tegevused. 2. tingitud refleksid - kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Need on teadmised, oskused, harjumused, kombed jne. Tingitud refleksid on muutlikumad, võivad isegi kustuda, kui neid esilekutsunud tegurite mõju kaob.
41.Erinevad silindrimahud 1.põlemiskambrimaht 2.kogusilindrimaht 3.silindri töömaht Surveaste - silindri töömaht(jagatud)põlemiskambrimahuga. Diiselmootoritel 12-16, ottomootoritel 6-8 42.Hammasrataspump - on pump, mille pumpavaks elemendiks on hammasrattad. Hammasrattad jagavad pumba tööruumi kaheks: imemispooleks, kuhu avaneb pumba sisselaskeava, ja survepooleks, kuhuavaneb pumba väljalaskeava. Hammasrataste pöörlemisel satub vedelik imemis pooles hambavahedesse ja kantakse survepoolde. Seal hammasrattad hambuvad ja hambavahedes olev vedelik surutakse pumba survetorusse. Selleks, et vedelik pääseks vabalt survepooles hambavahest välja, on sealsetesse tihenduspuksidesse tehtud vastavad kanalid. Hammasrataste pöörlemisel lähevad nende hambad imemispooles hambumisest välja,hambavahed jäävad tühjaks ning imemispooles tekib hõrendus, mille toimelsinna imetakse paagist uut vedelikku.
näärmerakud, lahustunud ained jõuavad sensoriteni difusiooni teel. · Sensorrakkude äär moodustab mikrohattusid, mis suurendavad oluliselt kontaktipinda vesikeskkonnaga. · Maitsmisrakud uuenevad pidevalt. 27. Refleksid: nende määratlus, võimalikud klassifitseerimise viisid. Reflekside osatähtsus organismi motoorses talitluses. 1. tingimatud refleksid - on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid. Vastsündinul on olemas: toitumisrefleksid (imemis- ja neelamisrefleks, põie ja pärasoole reflektoorne tühjendamine) kaitserefleksid (pupillirefleks, aevastamine jt) Reflektoorne talitlus täieneb elu jooksul soojätkamise refleksidega, lisanduda võivad teatud tahtlikud tegevused. 2. tingitud refleksid - kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Need on teadmised, oskused, harjumused, kombed jne. Tingitud refleksid on muutlikumad, võivad isegi kustuda, kui neid esilekutsunud tegurite mõju kaob.
Suuõõs- on seedekanali algusosa, mis on ühendatud välismaalilmaga suupilu ja neeluga kurgukitsuse kaudu.Ülalt piiravad teda kõva ja pehme suulagi, külgedelt püsed ja alt suupõhja lihased.Suuõõs jaguneb hambakaarte, mokkade ja põskede vahel asetsevaks suuesikuks ning hambakaartest seespool asetsevaks pärissuuõõneks.Suupilu piiravad mokad, mis suunurkades ühinevad isekeskis.Mokad, seoses nende mitmekülgse kasutamisega haaramis,-imemis- ja tundeorganina,erinevad kujult ja liikuvuslet loomaliigiti.Suuõõnt piirab ülalt suulagi, mis jaguneb kõvaks ja pehmeks suulaeks.Suulaekülgseinad-põsed-koosnevad nagu mokadki nahast,lihastest ühes side- ja rasvkoega ning näärmeid sisaldavast limaskestast. Neerude ülesanne on ainevahetuse jääkproduktide elimineerimine verest uriini näol. Neerude talitluse kaudu reguleeritakse organismi veesisaldust ning säilitatakse vere
N. ACCESORIUS XII KEELEALUNE NÄRV keel, kaela eesmise grupi lihased N. HYPOGLOSSUS Eksamil V, VII, X, teistelt nimetus ja mida teevad. 16 KÕRGEM NÄRVITALITLUS ● suuraju koore tegevus, seotud lähimate koorelauste tuumadega Tingimatud refleksid ● tahtele allumatud ja pärilikult edasiantavad kaasasündinud refleksid - silmaava-, imemis-, oksendamis-, neelamisrefleks, köha, aevastamine jne ★ Nende abil toimub elundite ja elundsüsteemide töö reguleerimine ja kooskõlastamine ainult kindlates keskkonnatingimustes. ● Osad tingimatud refleksid esinevad vaid lapseeas, osad säilivad kogu elu. ● Samas kõik refleksid ei avaldu sünnist alates, vaid lisanduvad organismi erinevatel arenguetappidel. - nt sugurefleksid avalduvad alles siis, kui algab puberteediiga ja saabub suguküpsus.
kaudu ja reguleerivad silelihaste, müokardi, näärmete ja rasvkoe talitlust. (siseelundite regulatsioon) 2) Kesknärvisüsteemi regiooni järgi, kus paikneb refleksikeskus. - Spinaal- e seljaaju refleksid (urineerimine, defikatsioon) - Kraniaal-e peaaju refleksid (süljeeritus, hingamine, südametegevus, hirm) 3) Refleksi kujunemise aja järgi - Kaasasündinud e tingimatud refleksid · toitumisrefleksid (imemis- ja neelamisrefleks, põie ja pärasoole reflektoorne tühjendamine) · kaitserefleksid (pupillirefleks, aevastamine jt) - Omandatud e tingitud refleksid (Need on teadmised, oskused, harjumused, kombed jne. Tingitud refleksid on muutlikumad, võivad isegi kustuda, kui neid esilekutsunud tegurite mõju kaob. Tingitud refleksid on seotud kõrgema närvitalitlusega e suuraju koore tegevusega.
Refleksi kulgemise teed nim refleksikaareks. Refleksikaar koosneb: erutust vastuvõtvatest retseptorites aferentsetest närvikiududest, mis juhivad erutuse KNS-i KNS-i teatud piirkonnast, kus toimub erutuse analüüs eferentsetest närvikiududest, mis juhivad erutuse KNS-st vastavasse organisse reageerivast organist. Osa reflekse on inimesel pärilikud (e kaasasündinud), need on tingimatud refleksid. N: imemis- ja neelamisrefleks. Teine osa reflekse omandatakse, õpitakse elu jooksul. Need on tingitud refleksid, mis järglastele ei pärandu. N: käitumisrefleksid, refleksid organismi kaitseks. Paljud tingitud refleksid on ebapüsivad, kaotades elukeskkonna muutudes oma tähtsuse. Homöostaas inimesel Vaatamata erinevatele väliskeskkonna tingimustele, suudavad elundid ja elundkonnad teha tavaliselt oma talituses vajalikke muudatusi ja kindlustada rakkudele keha sisemuses optimaalsed tingimused
Suuõõs- on seedekanali algusosa, mis on ühendatud välismaalilmaga suupilu ja neeluga kurgukitsuse kaudu.Ülalt piiravad teda kõva ja pehme suulagi, külgedelt püsed ja alt suupõhja lihased.Suuõõs jaguneb hambakaarte, mokkade ja põskede vahel asetsevaks suuesikuks ning hambakaartest seespool asetsevaks pärissuuõõneks.Suupilu piiravad mokad, mis suunurkades ühinevad isekeskis.Mokad, seoses nende mitmekülgse kasutamisega haaramis,-imemis- ja tundeorganina,erinevad kujult ja liikuvuslet loomaliigiti.Suuõõnt piirab ülalt suulagi, mis jaguneb kõvaks ja pehmeks suulaeks.Suulaekülgseinad-põsed-koosnevad nagu mokadki nahast,lihastest ühes side- ja rasvkoega ning näärmeid sisaldavast limaskestast. Keel- on limaskestaga kaetud suuõõne lihaseline organ, mis täidab suletud suuõõne. Tema ülesanne on toidupala lükkamine hammaste vahele, abistamine neelamisel ja veisel ka toidu haaramine
mitmesuguse kuju ja värvusega putukad. Üks liigirikkaim selts, kellele vaevalt leidub võrdset. Ühiseks tunnuseks on üks paar kilejaid tiibu ja tagatiibade reduktsioon. Viimased on muutunud sumistiteks so nuiakujulisteks moodustisteks. Pea on kahetiivalistel väga liikuvalt rindmikuga ühendatud. Silmad on suured. Tundlad on ürgselt pikad, mitmelülilised ja niitjad, kõrgemalt arenenud liikidel tavaliselt 3-lülilised. Suised on peamiselt imemis- või pistmistüüpi. Tiivad on kilejad, enamasti saledad, keskmise soonestusega, harvem puuduvad (raudkärblased). Kahetiivaliste tiivad liiguvad väga kiiresti, toakärbsel 330, sääskedel 600 ja on isegi andmeid, et kuni 1000 korda sekundis. Jalad on kõnnijalad, mõnikord väga pikad (sääriksääsed), harvem röövjalad, pikkade küünistega. Munemisel esineb suur mitmekesisus. Munad munetakse tavaliselt toiduobjektile, selle lähedale või sisse. Vastsed jalutud,
Lüpsmisseade koosneb vaakumseadmest ja lüpsmismasinatest. Lüpsiaparaat koosneb nisakannudest, kollektorist ja pulsaatorist. Ühendamiseks on pikk pulsivoolik kollektori ja pulsaatori vahel , pikk piimavoolik kollektori ja lüpsikannu vahel , vaakumvoolik pulsaatori ja vaakumtoru vahel. Torusselüpsiseadmete korral lisanduvad piimaliin ja puhastusseade. Eristatakse kahe-ja kolmetaktilisi aparaate. Kahetaktilisel koosneb pulss kahest taktist: imemis ja pigistustakt, kolmetaktilisel lisandub kolmas- puhketakt. Tänapäeval kasutatakse põhiliselt kahetaktilisi lüpsiaparaate. Nisakannude koostöö seisukohalt eristatakse ühis-, paaris ja üksiktaktis töötavaid aparaate. Üksiktaktis töötaval on kõik 4 nisakannu ühes faasis. Paaristaktilisel töötavad nisakannud paariti ja kasutusel on 2 varianti - paaris vasemad ja paremad nisakannud või esimesed ja tagumised
Siis klapp avaneb ja surved ühtlustuvad (graafikul ülemine rõhtsirge ). Survetakt kestab seni , kuni kolb jõuab vasakpoolsesse surnud punkti. Kolvi liikumisel paremale , surveklapp sulgub ja surve silindris väheneb (graafikul vasakpoolne kaldjoon ). Imiklapp avaneb (selleks vajalik lisavaakum on h2 ja algab uus imitakt. Graafikule võib kanda ka pumba staatilised ja dünaamilised imikõrgused Hst ja Hd ning staaatilised ja dünaamilised imemis- ja survekõrgused hi, Hi , hs, ja Hs . Nende järgi saab graafiliselt määrata survekao imi ja survetorustikus hti ja hts. Suurim surve pumbas Hmax = Hs + hi ning suurim vaakum Hvac max = Hi + h2. Indikaatordiagrammi diagnoosi näited: (vaata loengus joonistatud diagramme) Diagramm a- õhk silindris , kokkusurumisele kulub osa survetaktist s1, surveklapp avaneb raskesti ( h1 ) ; Diagramm b - imiklapp sulgub aeglaselt,
annaabi.ee 
