· lammastel 8-17% Liha liigid: · veiseliha · vasikaliha · sealiha · lambaliha · ulukiliha · küüliku/jäneseliha · linnuliha (kodu ja metslinnud) Veiseliha · Veisetõuge on mitusada, toiduks kasvatatakse umbes 30 tõugu · Lihakvaliteet oleneb looma vanusest ja tema kasvutingimustest · Mida vanem loom ja rohkem liikunud (tööd teinud), seda vintskem on ka liha. Veiseliha liigitus: · Piimavasikaliha (14päeva kuni 4 nädalat). Tailiha valkjas kuni heleroosa, rasvkude valge või roosakas. · Vasikaliha (1 kuni 6 kuud) tailiha roosa või punakasroosa, rasvkude võrdlemisi hele. · Mullikaliha (noorloom) (6 kuud kuni 2 aastat) tailiha helepunane, rasvkude helekollane · Noorlehmaliha (2-3 aastat, üks kord poeginud lehm) tailiha punane, rasvkude keskmiselt kollane · Täiskasvanud lehma liha (üle 3 aasta) tailiha tumepunane, rasvkude tumekollane
Väga tuntud on veise välis- või sisefileest tehtud piprapihv. Välsifileed sobib ka grillida, ribadena woki- ja pajarooga lisada, suure tükina barecue- või praeahjus küpsetada. Väga maitsvad on välisfileest fileerullid, fileetaskud ja täidetud fileelõigud (hästi klapib veiselihaga kokku pekisem sealiha, nt. peekonilõigud). Välisfilee peal olev kelme eemaldatakse see ei sobi toidu valmistamiseks. Tükki iseloomustab puhas tailiha ja ilus lõikepind, ühtlane ning korrapärane välimus. · Veise sisefilee on tõeliselt pehme ja väga kallis liha. Sellest saab teha parimaid roogi piprapihve, chateaubriandi, fileemedaljoni, boeuf a-la tatari jne. Samuti sobib see täidetuna näiteks ahjus küpsetamiseks, grillimiseks, praadimiseks ja barbecueks. Veise sisefilee on väga hinnatud puhas tailiha. Restoranide menüüdes on sisefileest roogadel alati kindel koht. · Veise ribist saab keeta väga maitsva supi ja puljongi
minutipihvide, liblikate ja lõikudena, paneerituna, samuti ribadena wokiroogadesse. Mõnusa ahjuprae saab kamaraga välisfileest. Maitsvad on ka täidistega fileerullid ja fileetaskud. Seljatüki lõigud (st välisfilee kondiga, kamaraga) ning sea karree (st välisfilee kondiga, kuid kamarata) sobivad ahjus küpsetamiseks, lisaks grillimiseks, suitsutamiseks ja praadimiseks. Välisfileed iseloomustab väga puhas lõikepind, puhas tailiha, ühtlane ja korrapärane välimus. Ettevalmistamise ja küpsetamise käigus peab olema eriti ettevaatlik, sest välisfilee on üsna kuiv liha ja seetõttu on oluline mitte kaotada väärtuslikku lihamahla. Sisefilee on pehmeim ja kalleim liha. Sobib küpsetamiseks tavalises ja barbeque-ahjus, grillimiseks, praadimiseks ja ribadena wokiroogadesse. Puhas tailiha ja tõeliselt hõrk suutäis! - Peekon on mahlane, pekist ja tailihast läbikasvanud kondita küljeliha
Välisfilee sobib grillimiseks ja praadimiseks minutipihvide, liblikate ja lõikudena, paneerituna, samuti ribadena wokiroogadesse. Mõnusa ahjuprae saab kamaraga välisfileest. Maitsvad on ka täidistega fileerullid ja fileetaskud. Seljatüki lõigud (st välisfilee kondiga, kamaraga) ning sea karree (st välisfilee kondiga, kuid kamarata) sobivad ahjus küpsetamiseks, lisaks grillimiseks, suitsutamiseks ja praadimiseks. Välisfileed iseloomustab väga puhas lõikepind, puhas tailiha, ühtlane ja korrapärane välimus. Ettevalmistamise ja küpsetamise käigus peab olema eriti ettevaatlik, sest välisfilee on üsna kuiv liha ja seetõttu on oluline mitte kaotada väärtuslikku lihamahla. Sisefilee on pehmeim ja kalleim liha. Sobib küpsetamiseks tavalises ja barbeque ahjus, grillimiseks, praadimiseks ja ribadena wokiroogadesse. Puhas tailiha ja tõeliselt hõrk suutäis! Peekon on mahlane, pekist ja tailihast läbikasvanud kondita küljeliha. Sobib hästi
renaturatsioonvalk taastab oma struktuurid hüdrolüüsvalk laguneb tagasi aminohapeteks 5. Tähtsus organismis a) ensümaatiline funktsioon b) ehituslik funk c) transportfunk d) retseptorfunkedastab väliskeskk infot e) kaitsefunk http://www.abiks.pri.ee f) liikumisfunk g) energeetiline funk h) portfunk 6. Leidumine toidus TAIMNE LOOMNE Teraviljad tailiha Herned piimatooted Oad munavalge,hakkliha DNAdesoksüribonukleiinhape 1. elemendid C,H,O,N,P 2. monomeerideks on nukleotiidid (4) NUKLEOTIID lämmastikalus süsivesik fosfaatrühm Aadeniin desoksüriboos Gguaniin Ctsütosiin Ttümiin 3. polümeerideks on nukleotiidid a) kaksikahel esmane struktuur A=T komplementaarsus GC b) teisene struktuur biheeliks 4. Füüsikalised omadused temp. Tundlikus
Välisfilee sobib grillimiseks ja praadimiseks minutipihvide, liblikate ja lõikudena, paneerituna, samuti ribadena wokiroogadesse. Mõnusa ahjuprae saab kamaraga välisfileest. Maitsvad on ka täidistega fileerullid ja fileetaskud. Seljatüki lõigud (st välisfilee kondiga, kamaraga) ning sea karree (st välisfilee kondiga, kuid kamarata) sobivad ahjus küpsetamiseks, lisaks grillimiseks, suitsutamiseks ja praadimiseks. Välisfileed iseloomustab väga puhas lõikepind, puhas tailiha, ühtlane ja korrapärane välimus. Ettevalmistamise ja küpsetamise käigus peab olema eriti ettevaatlik, sest välisfilee on üsna kuiv liha ja seetõttu on oluline mitte kaotada väärtuslikku lihamahla. Sisefilee on pehmeim ja kalleim liha. Sobib küpsetamiseks tavalises jabarbeque-ahjus, grillimiseks, praadimiseks ja ribadena wokiroogadesse. Puhas tailiha ja tõeliselt hõrk suutäis. Peekon on mahlane, pekist ja tailihast läbikasvanud kondita küljeliha. Sobib hästi viiludena
villaga (vt. tabel 6, 7). Jäärad kaaluvad ca 95 kg, uted 76 kg, villatoodang 3,7 kg ja viljakus ligikaudu1,50 talle poeginud ute kohta (tabel 6ja 7). Tänapäeval on eesti tumedapealise lambatõu parandajateks tõugudeks suffolki, oksforddauni lambatõud, kelle abil soovitakse parandada lihajõudlust ja lihakehade kvaliteeti (lihavormide väljendatus, lihakehade lihakus, tailiha sisaldus) ning soome maalambatõug, kes on kasutusel viljakuse parandajana.Eesti valgepealine lambatõug on saadud eesti lamba ristamisel seviatiga. Eesti valgepealine lambatõug on varavalmiv, heade lihavormidega lihalambatõug, kelledelt saadakse valget, poolpeenvilla keskmise peenusega 31 ?m. Eesti valgepealised lambad on väiksema kehamassi ja villatoodangug a, kuid nende uted on suurema viljakusega ning nende villa kvaliteet on parem kui eesti tumedapealiste l lammastel
Seedimine algab toidu mälumisega suus. Esimesena lagundatakse süsivesikud amülaasi toimel.Seeprotsess alagb suus ja lõpeb soolestikus. Maos toimub valkude lõhustumine pepsiini toimel.Selleks vajaliku happelise keskkonna loob soolhape. Suurim seedenääre on maks, mis toodab rasva lagundamisel oselevat sappi. Paljusid ensüüme toodab kõhunääre, mille nõre lagundab süsivesikuid, valke, rasvad lõplikult. Lagundatud massist imenduvad toitained peensoole kaudu vereringesse. Seedimisel ei lagundata vitamiine ja mineraale. Ainevahetus- koosneb orgamismis toimuvatest keemilistest reaktsioonidest. Ensüümid- e. Biokatalüsaatrorid- viivad läbi keemilisi reaktsioone organismis. Vitamiinid- on ained, mis reguleerivad ainevahetust. Kalorid- näitab toidu lagunemisel vabanevat energia hulka. Süsivesikud(pannkook,sokolaad). Aju tööks, annab kiiresti energiat. Rasvad-(sokolaad, või)- annab energiat, aitab rasvapolstrit kasvatada. Valgud-(muna, kala, tailiha...
Välisfilee sobib grillimiseks ja praadimiseks minutipihvide, liblikate ja lõikudena, paneerituna, samuti ribadena wokiroogadesse. Mõnusa ahjuprae saab kamaraga välisfileest. Maitsvad on ka täidistega fileerullid ja fileetaskud. Seljatüki lõigud (st välisfilee kondiga, kamaraga) ning sea karree (st välisfilee kondiga, kuid kamarata) sobivad ahjus küpsetamiseks, lisaks grillimiseks, suitsutamiseks ja praadimiseks. Välisfileed iseloomustab väga puhas lõikepind, puhas tailiha, ühtlane ja korrapärane välimus. Ettevalmistamise ja küpsetamise käigus peab olema eriti ettevaatlik, sest välisfilee on üsna kuiv liha ja seetõttu on oluline mitte kaotada väärtuslikku lihamahla. Sisefilee on pehmeim ja kalleim liha. Sobib küpsetamiseks tavalises jabarbeque-ahjus, grillimiseks, praadimiseks ja ribadena wokiroogadesse. Puhas tailiha ja tõeliselt hõrk suutäis. Peekon on mahlane, pekist ja tailihast läbikasvanud kondita küljeliha. Sobib hästi
Väga suurt rolli mängivad ka kõrgenenud vererõhk, suitsetamine ja suhkruhaigus. Kuna haigus sageneb vanusega, siis võib riskifaktoriks pidada ka vanust. Meestel on seejuures täheldatud varasemat haigestumist, kui naistel. Kolesterool - toitumine : Kolesterool on loomset päritolu, seega sisaldavad loomsed toiduained kolesterooli nagu ka inimorganism. Kala seevastu sisaldab kolesterooli vähem. Soovitatavad toiduained: Valge liha (kana ja kalkun) ilma nahata Rasvata sink ja tailiha Munavalge Kala on südamele väga hea, kuna sisaldab omega3 rasvhappeid. Eriti kasulikud on rasva poolest lõhe ja forell. Kõrgenenud kolesterooli puhul tuleks eelistada aga vähemrasvaseid kalu nagu näiteks räim, haug ja ahven. Vältida: Vorstid (enamik neist sisaldab rasva üle 20%) Sült (selle asemel võiks proovida lihatarretisi, mille tegemisel on kasutatud vaid tailiha) Poolfabrikaadid Need toiduained sisaldavad palju peidetud rasvu. Jälgi toiteväärtustabeleid!
kõndimisel, tasakaalu häired, krambid) Nahal muutused (lööved) Mao soolhappesuse tootmise suurenemine Suunurkade lõhenemine Nägemishäired Valgevereliblede arvu vähenemine jt. KUIDAS VÄLTIDA VITAMIINI PUUDUST? SÖÖ ROHKEM: SÖÖGI TEGEMISEL: Aedvilju väldi liiga pikka keetmisaega Puuvilju pane köögiviljad keema Juurvilju keevasse vette Linnu-, looma-, kasuta ära ka tailiha köögiviljade keeduleem, Kaunvilju näiteks valmista sellest kastet või suppi Kala väldi toidu mitmekordset muna soojendamist VITAMIINID, KUI TOIDUAINE LISAND Saab tarvitada vitamiini puuduse korral kas tahkel või vedelal kujul. (kapslid, tilgad, tabletid) Pole toiduasendajad! Võivad olla: Vitamiinid ( C vitamiin, multivitamiinid) Ravimtaimed ( rohelise tee ekstrakt)
Jäärad kaaluvad rohkem kui 110 kg (113-150 kg), uted 80-110 kg. Uttede villa peenus on tavaliselt 30-36 µm, pikkus 7-8 cm, villatoodang 2,5-3 kg. 2001. aastal on Eestisse toodud kolm suffolki jäära ning 2002. a kolme erinevasse farmi 40 utte ja 5 jäära. Oksforddauni tõug, hämpsiri (ingl. k. Hampshire) uttede ja pikavillaliste kotsvoldi jäärade ristamisega. Tänapäeval on oksforddauni tõug üks suurema kehamassiga lambatõuge. Lammastelt saadakse suure tailiha sisaldusega raskeid lihakehasid, mistõttu nende lammaste arv on Suurbritannias viimasel kahel aastakümnel järsult tõusnud. Karjades enne paaritusperioodi keskmiselt 89 kg, poeginud utelt saadi 1,39 talle ning 8-nädalaste tallede kehamass oli jäär- ja utt-üksiktalledel vastavalt 26,3 ja 24,5 kg ning kaksiktalledel vastavalt 20,0 ja 18,8 kg. Uttede villatoodang oli keskmiselt 3,5-4,5 kg, villapeenus 31-33 µm (50 Bradfordi kvaliteeti).
Sportlaste toitumine ja immuunsüsteem Kui suur on energia kulu? Tavainimesel on energiakulu ~ 20002800 kcal päevas. Sportlasel võib see ulatuda 7000 kcal päevas. Toitumise alus Sportlaste toitumise aluseks on tasakaalustatud segatoidu tarbimine. Soovitatav saada: rasvadest 2035 %, süsivesikutest 5565 % valkudest 1520 % Sportlaste peaksid kohandama oma menüü vastavalt energiakulule. Mida tarbida, millest hoiduda? Süsivesikuid tuleks tarbida kohe esimestel tundidel peale treeningut. (leib, nuudlid spagetid, riis, täisteraproduktid, täisteraleib, teraviljatooted kartulid, kaerahelbed, nisuhelbed, müslid, herned, oad, banaanid, õunad, kiivid, kuivatatud puuvili, puuviljamahl, spordijoogid) Tavaliselt on probleemiks valkude saamine. (tailiha, linnuliha, kala, muna, piima ja kõik piimaproduktid, pähklid) Hoiduda tuleb treeningujärgselt kohesest rasvarikkast toidust. ...
Organismide keemiline koostis 2. Vali sobivam variant. A) Milline toiduaine annab inimesele kõige suuremas koguses valge c) tailiha B) Milline toiduaine annab inimesele kõige suuremas koguses süsivesikuid b) mesi C) Milline toiduaine annab inimesele kõige suuremas koguses rasvu a) vahukoor D) Milline toiduaine annab inimesele kõige suuremas koguses naatriumi b) sool E) Milline toiduaine annab inimesele kõige suuremas koguses kaltsiumi a) lõhe F) Milline toiduaine annab inimesele kõige suuremas koguses rauda d) kuivatatud puuviljad 3.Lõpeta laused. A. Valgud koosnevad aminohapetest. B
Tööleht: ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS 1. Arvuta millise koguse energiat saaksid süües 50 grammi peenleiba, kui on teada, et 100 grammi peenleiba sisaldab: A. valke: 5,5 g B. süsivesikuid: 47,3 g C. rasvu: 1 g 2.75g valke, 23,65g süsivesikuid ja 0.5g rasvu. 118,17 kcal 2. Vali sobivaim variant. A. Milline toiduaine annab inimesele kõige suuremas koguses valke tailiha! B. Milline toiduaine annab inimesele kõige suuremas koguses süsivesikuid mesi! C. Milline toiduaine annab inimesele kõige suuremas koguses rasvu vahukoor D. Milline toiduaine annab inimesele kõige suuremas koguses naatriumi sool E. Milline toiduaine annab inimesele kõige suuremas koguses kaltsiumi lõhe G. Milline toiduaine annab inimesele kõige suuremas koguses rauda kuivatatud puuviljad 3. Lõpeta laused. A. Valgud koosnevad aminohapetest. B. Raud, tsink ja seleen on mikroelemendid. C. Kui kaks monosahhariidi omavahel liituvad tekib oligosahhariid. D. Süsivesikud koosnevad...
Liha ekstraktiivained on vastunäidustatud mitmete seedekulgla haiguste puhul, näiteks mao ja kaksteistsõrmiksoole haavandite, aga ka neeru ja erinevate südameveresoonkonna haiguste esinemisel. RAUDA JA MUID ELEMENTE Need mineraalained, millele ligi pääseme, paikenvad peamiselt tailihas ja lihast välja valguvas lihamahlas. Liha on inimorganismile oluline naatriumi, fosfori, kaaliumi, magneesiumi, väävli, kloori ja rauaühendite allikas. Punane tailiha sisaldab rauda umbes 24 korda rohkem kui valge liha. Lihas on ka suurhulk meie organismile vajalikke mikroelemente (vaske, seleeni, mangaani, tsinki ja koobaltit. RAUDA JA MUID ELEMENTE Need mikroelemendid on vajalikud näiteks normaalseks vereloomeks, samuti kuuluvad nad meie organismi bioaktiivsete ainete koostisesse ja tagavad sellega normaalse elutegevuse. Lihas leidub ka vitamiine. Peamiselt esineb seal Brühma vitamiine ja linnulihas ka vitamiini A.
eesti valgepealise tõu ristandeid, mis samuti on puhtatõulistest algtõugudest suurema viljakusega. Teises etapis ristatakse saadud F1 uttesid puhtatõuliste lihatõugu jääradega ( eesti tumedapealise tõupuhul suffolki või oksfordauni jääraga, eesti valgepealise tõu puhul kas tekseli või dorsetitõugu jääraga). Nii saadakse heade lihavormidega lihatalled, kelle genotüübis on 50 % ulatuses lihalambatõu geenid ja see tagab nendel hea lihakehade kvaliteedi ja suurema tailiha sisalduse lihakehades. Lihatallesid kasvatatakse 42-45 kg raskusteks, et siis neid lihaks realiseerida. Sellise kolme tõu vahelise ristamise puhul saadakse ute kohta palju, heade lihavormidega ristandtallesid ning see võimaldab oluliselt tõsta lambakasvatuse kasumeid. Järelikult on vajalik kvaliteetsema lambaliha saamiseks kasvatada aretuskarjades puhtatõulisi lihalambatõuge, et sealt oleks võimalik müüa tootmiskarjadesse kõrge aretusväärtusega puhtatõulisi jäärasid.
on teistest looma- ja linnulihaliikidest rohkem täisväärtuslikku valku, mis sisaldab kõiki organismile vajalikke asendamatuid aminohappeid. Kalkuniliha sisaldab vähe rasva, on kergesti seeditav ning rikas B-rühma vitamiinidest ja mikroelementidest. Kalkunilihast armastatakse enim kintsuliha, millest roogade tegemine on laialt levinud. Samuti kasutatakse üsna palju kalkuni poolkoibi ja -pooltiibu. Lisaks veel rinnafileed, mis on alati parim valik kaalujälgijatele (õrn- ja puhas tailiha, rasva alla 1%). Lamba vanusest sõltub ka rasva värvus. Tallede rasvakogumid on valged, vanade loomade rasv seevastu tugevalt kollaka varjundiga. Lamba rümba rasvasus võib kõikuda äärmusest äärmusesse on ilusaid väherasvaseid ja ka suure rasvakihiga kaetud loomi. Köögis sobib kasutada ennekõike väikese rasvakihiga liha. Mida vanema lamba lihaga on tegu, seda suurem tõenäosus, et selle rasvakihil on spetsiifiline villalõhna meenutav aroom
Sisukord Sissejuhatus Tegin referaadi mineraalide ja vitamiinide kohta, mida vajavad meie küüned. Mineraale ja vitamiine leidub väga paljudes toiduainetes, mida me ka igapäevaselt tarbime. Vitamiinid on eluks vajalikud ja nad ei asenda toiduaineid, seega on need inimese organismile väga vajalikud. Vitamiinid ei anna meile lisaenergiat, kuid on siiski vajalikud valkude, rasvade ja süsivesikutega saadava energia töötlemisel sellisele kujule, et organism neist kasu saaks. Mõnd üksikut vitamiini on inimese organism ka ise võimeline sünteesima, kuid siiski vaid piiratud koguses. Mineraale vajab inimene vaid väikestes kogustes ja mineraalid peavad olema tasakaalus. Mineraalainetevaegus põhjustab paljusid haigusi, seega on ka need eluks väga vajalikud. Uurisin, millistest toiduainetest me saame eluks vajalikke mineraale ja vitamiine. Küüntele vajalikud mineraalid on magneesium, fosfor, raud, vask, jood, tsink, kaltsium, räni, väävel. Kü...
vereloomes. Kui Sa ei võimalda lapsele piisavat hulka kaltsiumi, sööb ta hõredaks Su luud ja hambad. Kaltsiumi allikad: lehtkapsas, mandlid, brokkoli, till, seesamiseemned, pähklid, banaan, juust, jäätis, forell, munakollane. 9. Valguvähesus raseda toidus võib viia lapse alakaalulisusele, enneaegsusele või ebaküpsusele. Kuuest päevasest söögikorrast neli peaksid sisaldama häid valguallikaid - piim, jogurt, juust, kodujuust, tailiha, munad, oad, herned. 10. Täisteratooted - riis, kaerahelbed, mais, rukis, oad-herned on lisaks rikkalikule kiudainetesisaldusele ka ammendamatud B-vitamiini allikad. Samuti saab neist loote arenguks vajalikke tsinki, seleeni ja magneesiumi. 11. Raud - asendamatu nii loote vereloomeks kui piisavaks gaasivahetuseks raseda tõusnud vajadusi arvestades. Raua allikad: vere toidud, virsik, müsli, pistaatsiapähkel, lagritsakomm, maks, tailiha. 12
Nimeta bioloogia erinevaid erinevaid rakenduslikke teadusharusid ning nende uurimisvaldkondi. Bioonika- bioloogia ja tehnika piiritedus, mis uurib ja modelleerib bioloogilisi struktuure ja protsesse eesmärgiga leida uusi ja paremaid tehnoloogilisi lahendusi Biokeemia- uurib organismide keemilist koostist, ainevahetusprotsesse, keemillisi muundumisreaktsioone, nende regulatsiooni jne. Biofüüsika- käsitleb organismides toimuaid füüsikalisi protsesse Biogeograafia- uurib taimede ja loomade ning nende koosluste levikut Maal Biomeetria- matemaatiliste meetodite kompleks organismide ja nendega seotud protsesside modelleerimiseks ning organismidega katsete planeerimiseks. Looduskaitse- elukeskkonna, loodusvarade ja bioloogilise mitmekesisuse säilituamine. Meditsiin- uurib ja tegeleb inimese tervise kaitse ja tugevdamisega, haiguste, nende diagnoosimise, profülaktika ja ravi ning eluea pikendamisega. Biotehnoloogia- bioloogiliste protsesside ra...
on ristandeid 65%. Kõige arvukam tõug-eesti tumedapealine lambatõug . emastest 23%. Teine on valgepealine lihatõug mis on emastest 20%. 2. Eesti tumedapealine lambatõug, selle saamine, jõudlus ja parandajad tõud emane eesti maalammas( aborigeenne põhja sabalülilammas) isane srapsiri lihalammas. Et parandajad ( lihajõudluse/kvaliteedi parandamine) suffolki tõug- isastõuna kasutusel silmapaistvate lihavormidega oxford down- annab pikemaid lihakehasid, tailiha hulga suurenemine. Saadakse valget peenevillalist lõnga. Suurema kehamassi ning villatoodanguga, kuid samas madalama viljakuse ja jämedama villaga. 3. Eesti valgepealine lambatõug, selle saamine, jõudlus ja parandajad tõud emane: eesti maalammas jai sane sevioti lammas Ev parandajad ( liha jõudlust ja kvaliteeti parandavad) Tekseli lihatõug- lihakehad head Dorseti tõug- kõrge tailiha sisaldus, head emaomadust ( piima palju, hoolitseb tallede eest)
Kahvatus, väsimus Väiksel koormusel südamepekslemine Sagedased viirusehaigused Vajalik laboratoorne analüüs Enamasti selguvad ka põhjused esmatasandi analüüsidest. Raud toidust Toidus esineb raud heemirauana (loomsed, "punased" allikad) ja anorgaanilise kolmevalentse rauana (taimsed allikad). Organismist lahkub päevas umbes 1mg rauda, lisakulu peaks toidust asendama nt. raseduse ajal. Toidus rauda... Veri - 50 mg/100 g Maks 10 mg/100 g Tailiha 4 mg/100 g Tuunikala 3 mg/100 g Kuivatatud virsik 7 mg/100 g Kartul 2-3 mg/100 g Lagritsakomm 8 mg/100 g Rauapreparaadid... ... on erinevad. Raudasisaldavaid toidulisandeid/ravimeid jaotatakse selle alusel kui palju neis elementaarset rauda on, millega on need kombinatsioonis või millise soolana on raud preparaadis. ... Rauapreparaatidest imendub umbes 5% Heemirauda sisaldavaid preparaate Eestis müügil ei ole.
glükoproteiid (aminoh.+süsivesik) lipoproteiid (aminoh.+lepiid) 4. Füüüsikalised omadused-mõned on kleepuvad, vees lahustuvad, temp.tundlikus denaturatsioon-valk kaotab kõrgemat järku struktuurid renaturatsioon-valk taastab oma struktuurid hüdrolüüs-valk laguneb tagasi aminohapeteks replikatsioon DNA molekuli kahekordistamine 6. Leidumine toidus TAIMNE LOOMNE Teraviljad tailiha Herned piimatooted Oad munavalge,hakkliha 5. T ähtsus kromosoomi materjal pärilikkuse säilitamine ja edasikandmine 1 kromosoom = 1DNA mol 6. Leidumine iga raku tuumas Proteiinid on lihtvalgud. Proteiidid on liitvalgud. Valkude monomeerideks on aminohapped, ühes valgumolekulis on sadu tuhandeid aminohappeid. Igal aminohappel on : NH2 aminorühm COOH karboksüülrühm Igal aminohappel on erinev ehitus. Valgumolekuli struktuurid
Kui neile on soovitud geen lisatud, kuld koos geeniga) * Taimesesse Agrobakteritega Selleks, et aru saada, kas sobiv geen on jõudnud organismi lisatakse sobivale geenile organismis helduv markergeen. 7. TRANSGEENSED LOOMAD Tähtsus: 1. Tahetakse saada kiire kasv 2. Sigade ja lammaste kaal kasvas 30% 3. Kalkunite munevus suureneb 4. Lihaloomad, kelle tailiha ja rasva osakaal on täpselt määratud 5. Forell jt. kalad kasvasid 2x suuremaks 8. TRANSGEENSED TAIMED: Et saavutada: 3. Herbitsiidiresistentsus 1. Putukaresistentsus 4. Suurem saagikus 2. Viirus resistentsus 5. Lamandumis- ja külmakindlus 6. Viljade pikem säilivusaeg 9. MUID GEENITEHNOLOOGILISI RAKENDUSI 1
RIBOFLAVIIN SSIVESIKUTE AINEVAHETUS, VALKUDE JA RASVADE SNTEES, VALGUSKIIRTE TRANSFORMEERIMINE MAKS, LAHJA LIHA, MUNAREBU, MAAPHKLID, PIIM, VIPIIM, HERNED, SPINAT, LILLKAPSAS, PORGAND, PIRNID, PRM, TISTERASAADUSED SUUNURKADE LHENEMINE, HUULEPLETIK, KEELE SUURENEMINE, NINA, SUUMBRUSE JA KRVATAGUSE EKSEEM, NGEMISHIRED, LEUKOTSTIDE ARVU VHENEMINE.PP NIKOTIINHAPE KOFERMENTIDE KOOSTISES (HAPPENDUSMIS- JA REDUKTSIOONIPROTSESSID) MAKS, PRM, TAILIHA, MAAPHKLID, TISTERATOOTED (RUKKILEIB, SEPIK) PELLAGRA: KEELEPLETIK (NAGU B2), KHULAHTISUS, KATMATA KEHAOSADE PIGMENTATSIOON PIKESEKIIRGUSE TOIMEL.B6PRIDOKSIIN LMMASTIKU AINEVAHE#TUSE FERMENTIDE KOOSTISES, RASVADE AINEVAHETUSPROTSESSIDES PRM , SNTEESIB SOOLE MIKROFLOORA KNS HIRED (RASKUSED KNDIMISEL, KRAMBID), MAKSA RASVVRASTUS, HPOKROOMNE ANEEMIA, NAHA MUUTUSED, ATEROSKLEROOS, MAO SOOLHAPPE PRODUKT. SUURENEMINE.B12KOBALAMIIN VERELOOME, AINEVAHETUS,
Last tuleb hakata harjutama ka puuviljadega või marjadega. Eelistada võiks muidugi kodumaiseid õunu, pirne ja metsamarju. Esimesteks teraviljadeks võiks olla riis, tatar, hirss ja mais. Seejärel alles kaer, rukis ja oder ning kõige viimasena nisu. Kui neid kõiki on antud, siis sobib juba anda jogurtit ja munakollast. Liha võib hakata andma 6-7 kuuselt. Sobib andmiseks taine sea-, vasika-, looma-, lamba- ja kanaliha. Võib aga meeles pidada, et täisväärtuslikum on siiski punane tailiha, kuna selles on umbes kolm korda rohkem rauda kui valges lihas. Toitumine teisel eluaastal Kõige paremini kohaneb laps uute maitsetega teisel eluaastal, kui kõik uus on põnev ja ahvatlev. Väikelaps peaks sööma koos perega, sest ta on juba harjunud mitmekülgse toiduga. Teisel eluaastal on lapse jaoks see, kuidas süüa, sama oluline kui see, mida süüa. Kiudaineterikaste toitude esindajaks on leib. Peab harjutama last söma leiba ning sepikut ja samas ka putrusid
linnuliha. Eestis toodetud veiseliha kritiseeritakse, kuna arvestades siinseid häid tingimusi, on kodumaisel ning vähese rasvasisaldusega veiselihal kõvasti arenguruumi ja potensiaali. Lisaks on raamatus ka seletused, näiteks mis on peekon ning pilt veiseliha osadest, kus asub mis. Hea sealiha pole värvuselt hele, vaid varieerub õrnroosast roosakaspunaseni. Üle poole kodumaisest sealihast kuulub superklassi ehk selle tailiha sisaldus on rohkem kui 60%. Lambaliha road olid minule isiklikult väga üllatuseks, sest ei teadnud ühtegi toitu, milles on lambaliha. Raamatus on ära toodud lambaliha-kaalikasupp ning lambaliha kadakamarjadega või köömnekastmega. Ära on tootud ka asjad, mis on lambalihale heaks seltsiliseks, selleks on kindlasti piparmünt ja küüslauk. Linnuliha puhul tehakse vahet kodu- ja metslinnulihal. Kodulindudeks peame kanu, parte, hanesid, pärlkanu ja kalkuneid, aga ka tuvi ja vutt
madal pH. Nitrosoamiinide moodustumise võib esile kutsuda kas keemiline või mikrobiaalne reakstioon. Nitrosoamiinide moodustumine sõltub aminorühma struktuurist ja teisest lämmastiku sisaldavast ainest, ka reaktsiooni tungimustest (pH, amiiini leeliselisus, temperatuur). Nitrosoamiinide teke on ka kõrgem rasvastes koetes võrreldes tailihaga, sest kuumtöötlemise jooksul rasv jõuab kõrgema temperatuurini kui tailiha. Mikroorganismid võivad ka võtta osa nitrosoamiinde moodustamises erineval moel nitriti ja nitraati redutseerimine, proteiinide lagundamine amiinideks ja aminohapeteks, nitrosoamiinide teket soodustavate ensüümide moodustamine, sobiliku pH tase loomine. Nitrosoamiinide tüübid: N-nitrosodimethylamine (NDMA) N-nitrosodiethylamine (NDEA) N-nitrosodipropylamine (NDPA) N-nitrosodibutylamine (NDBA) N-nitrosopiperidine (NPIP) N-nitrosopyrrolidine (NPYR)
Nitrosoamiinid tekkivad nitriti reaktsioonist amiinidega kõrgetel temperatuuridel. Nitrosoamiinide tekke eeldusteks on amiinide olemasolu (värskes lihas on väga vähe) ja piisavalt madal pH. Nitrosoamiinide moodustumise võib esile kutsuda kas keemiline või mikrobiaalne reakstioon. Nitrosoamiinide teke on kõrgem rasvastes koetes võrreldes tailihaga, sest kuumtöötlemise jooksul rasv jõuab kõrgema temperatuurini kui tailiha. 13 Antonina Zguro, TTÜ Virumaa Kolledž Oht tervisele 1) N-nitrosoamiinid – kantserogeenid Kantserogeenid ehk vähitekitajad on ained, mis võivad põhjustada pahaloomuliste kasvajate teket või suurendada nende esinemissagedust. 2) Methemoglobineemia Methemoglobineemia ehk methemoglobiinveresus ehk sinitõbi on methemoglobiini (lühend metHb) esinemine veres. Imikute puhul
BIOTEHNOLOOGIA KT2 Geenitehnoloogia on biotehnoloogia haru, kus eesmärgi saavutamiseks viiakse gene ühest organismist teise või muudetakse gene muul viisil. Geenitehnoloogia meetodid: - Transgeensete organismide loomine: võõra geeni viimine ühest organismist teise - Mutagenees: kuntslikult soovitud mutatsioonide esilekutsumine - Geeni-nokaut: organismi teatud geeni time surutakse alla Kuidas geenid üle kanda? 1. Bakteri plasmiidiga – plasmiidse vektori abil 2. Viirustega – viirusvektori abil 3. Kullapüstoliga – Au kuulikesele on kinnitatud DNA, see “tulistatakse” rakku 4. Taimedesse Agrobakteriga – taimi kergesti nakatav bakter 5. Homoloogiline rekombinatsioon – Dna molekuli homoloogiliste piirkondade vaheline ristsiire, kus rekominantne DNA asendab olemasoleva Erinevate DNA-de liitmisel same rekombinantse DNA. Kuidas DNA-d lõigata? Restriktaasid on ensüümid, mida ...
· siiratav geen vajab veel koespetsiifilist promootorit, et ta hakkaks tööle õiges kohas ja ajas · väga suur katsete arv! - võib mõjutada katsealuste elukvaliteti ravimeid tootvad loomad · GM-kitse piimas antikehad kasvajate vastu · GM-lehma piimas laktoalbimiin enneaegsetele lastele · GM-sead toodavad inimese hemoglobiini loomade tõuaretus · sigade ja lammaste kaal kasvas 30% · kalkunite munevus kasvas · lihaloomad kelle tailiha ja rasva osakaal on täpselt määratud · forell jt kalad kasvasid 2x suuremaks transgeensed taimed eesmärgid: · parandada saaduste kvaliteeti · suurendada vastupidavust haiguste ja kahjurputukate suhtes(pestiidiresistentsus) · tõsta taluvust umbrohutõrje kemikaalide (herbitsiidiresintentus) vastu · tõsta taluvust karmide keskkonnategurite vastu Saamine seotud meristeempaljundusega
Vitamiin E porgand, kapsas, taimsed õlid, rukkileib, nisuidandid, seemned Vitamiin B1 täisteravilja tooted, rukis, kaerahelbed, liha, kana, seemned, mais Vitamiin B2 piim, jogurt, kala, munakollane, kaunviljad, maks, spinat Niatsiin kanaliha, kalatoidud maks, täistera nisujahu, piim, muna Vitamiin B6 rukkileib, munakollane, porgand, banaan, kaunviljad, maks Folaadid rohelised taimeosad, neerud, oad, liha, maks, Vitamiin B12 tailiha, verivorst, maks, munakollane, juust, seened Vitamiin C mustsõstrad, astelpaju, paprika, tsitruselised, marjad, puu- ja köögiviljad, pähklid Tabelis 9 antud päevased tarbimissoovitused on määratletud tarbitava toidu kohta, s.t. kaod toidu ettevalmistamisel, keetmisel, küpsetamisel. jne, peab eelnevalt arvesse võtma. Kuna piisav rinnapiimaga toitmine on eeldatav imikute toitmisviis kuni 6 elukuuni, siis ei ole soovitusi antud lastele vanuses alla 6 kuud. Tabel 9
· Valgud 10-15 protsenti Sõltuvalt inimese kehakaalust või tervislikust seisundist võib vajatava valgu osakaal olla suurem. Praktilised soovitused tasakaalustatud toitumise saavutamiseks: Igapäevane toidu valik teha kõigist toiduainegruppidest. Süüa rohkesti köögivilja ning rohkem rukkileiba jt täisteraviljatooteid, puuvilju ja marju. Eelistada väherasvast piima ja piimatooteid. Loobuda lihast 34 päeval nädalas, eelistada lahjat tailiha, nahata linnuliha ja kala ning vältida rasvaseid lihatooteid. Lisatavatest toidurasvadest eelistada oliivi- või rapsiõli või teisi taimeõlisid. Kindlasti süüa vähemalt 3 korda nädalas kala. Süüa munakollast 23 korda nädalas. Morsile, karastus- ja mahlajookidele eelistada täismahla või nektarit. Süüa mett ja puuvilju maiustuste asemel. Keedusoola kasutamist piirata 5 g-le päevas. Jälgida kindlasti toidupakenditel olevat informatsiooni, eriti toidu rasvasisalduse, soola
eesti valgepealine lambatõug, kuid on viimasest mõnevõrra madalama viljakuse ja jämedama villaga (vt. tabel 6, 7). Jäärad kaaluvad ca 95 kg, uted 76 kg, villatoodang 3,7 kg ja viljakus ligikaudu1,50 talle poeginud ute kohta (tabel 6ja 7). Tänapäeval on eesti tumedapealise lambatõu parandajateks tõugudeks suffolki, oksforddauni lambatõud, kelle abil soovitakse parandada lihajõudlust ja lihakehade kvaliteeti (lihavormide väljendatus, lihakehade lihakus, tailiha sisaldus) ning soome maalambatõug, kes on kasutusel viljakuse parandajana. Tabel. 6. Lammaste jõudluskontrolliandmed tõugude kaupa 2007.a. Näitaja Ühik Eesti Eesti valgepealine tumedapealine (ET) (EV) Jõudluskontrolli all arv 87 76 olevate tõukarjade keskmine suurus
embrüosiirdamine ei ole sageli edukas jne. Tarus plaanitakse luua lehm, kes toodab insuliini (Sulev Kõks ja Ülle Jaakmaa). Näited ravimeid tootvatest loomadest GM-kitse piimas antikehad kasvajate vastu GM-lehma piimas laktoalbumiin enneaegsetele lastele GM-sead toodavad inimese hemoglobiin Geenitehnoloogia loomade tõuaretuses Sigade ja lammaste kaal kasvas 30% Kalkunite munevus suurenes Lihaloomad, kelle tailiha ja rasva osakaal on täpselt määratud Forell jt kalad kasvasid 2 korda suuremaks Transgeensed taimed Et saavutada: - putukaresistentsus Bt-toksiini määrav geen on viidud taimesse ja mürke polegi vaja (tomat, mais, puuvill, kartul), - viirusresistentsus, (papaia) - herbitsiidiresistentsus (peet, mais, puuvill, lina, raps, soja, riis) - suurem saagikus, - lamandumis- ja külmakindlus, viljade pikem säilivusaeg
Toksilisus võib tekkida struuma, aknesarnased nahakahjustused. Leidub toidus ja vees joodi tase sõltub pinnasest. Jääliustikega, mägise või suurte vihmasajudega piirkondade pinnas on tavaliselt joodivaene. Tsink Tsink omab tähtsat rolli rakkude remontimisel, tõstab immuunsust ning meestele oluline spermatogeneesis. Leidub lambakarbonaad, austrid, sealiha, maks, munad, õllepärm, piim, oad, nisukliid, kõrvitsaseemned. Seleen Leidub pärm, krevetid, krabid, tailiha, piimaproduktid, sibul. Toksilisus esinevad seedetrakti vaevused, nahalööbed, juuste väljalangemine, küünte haprus ja nende värvi muutus, väsimus kõrgenenud ärritavus, hingeõhus küüslaugu sarnane lõhn. Karotenoid Vajalik kaitsevõime suurendamiseks, vähieelsete seisundite pidurdamine ning südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamine. Leidub hernes, aeduba, petersell, salat, seller, porgand.
kaelalüli vahelt, esijalad randmeliigesest, tagajalad kannaliigesest ning saba viimase ristluulüli ja esimese sabalüli vahelt. Emaslooma rümbalt tuleb eraldada ka udar ja isaslooma rümbalt suguorganid. Veise lihakehalt ei tohi eemaldada rohkem kudesid kui tehnoloogilises juhendis on ette nähtud. Kategooria määramine Enne kvaliteediklassidesse määramist määratakse veiserümpade kuuluvus soo ja vanuse järgi ehk kategooria.Vanuse määramisel arvestatakse tailiha ja rasvkoe värvust ja luustuvuse astet. Rasvkoe värvust vaadates lähtutakse rasvkoe värvuse kirjeldusest, arvestades seda, et nooremal loomal on rasvkoe värvus valkjast helekollaseni ja vanemal loomal kollasest tumekollaseni. Rasvkoe värvuse varjundid võivad oleneda ka veise tõust, kus vanemal loomal on rasvkoe värvus võrreldav mõne teise veisetõu noorema veisega. Lihakusklasside määramine Veiserümbad jaotatakse lihaste arengu ehk konformatsiooni järgi kuude (S-E-U-R-O-P)
Tiinestunud emised viiakse 1 nädal enne poegimist poegimissigalasse, kus neid hoitakse kuni võõrustamiseni (1 nädal, et siga saaks uue keskkonnaga harjuada ja teha pesa). Seejärel viiakse emised uuesti vabade ja tiinete sigalasse ja põrsad võõrdepõrsaste sigalasse. Poegimissigalat kasutatakse ainult poegimiseks ja see alati enne uusi emiseid puhastatakse. SIGADE PIDAMINE *Normaalne põrsas kaalub sündides 1,2-1,5 kg. *Kahe kuuga 16-18kg- sellistel sigadel rohkem tailiha ja vähem pekki ja lihtsam nuumata, läheb vähem sööta. *Noorte põrsaste ainevahetus kiirem. Emisepiim-põrsaste peamiseks söögiks, kust saab kõik vajaliku peale raua ja vee. Põrsaste rauatarve-vajavad 5-7mg rauatarvet päevas, muidu tekib aneemia. Saavad rohust. Põrsaste jootmine-vajavad lisaks emisepiimale vett. Emis annab imetades ööpäevas 7-8 kg piima. PÕRSASTE VÕÕRUTAMISAEGSEST VANUSEST
keerukas: munarakk kahjustub, embrüosiirdamine ei ole sageli edukas jne. Tarus plaanitakse luua lehm, kes toodab insuliini (Sulev Kõks ja Ülle Jaakmaa). Näited ravimeid tootvatest loomadest • GM-kitse piimas antikehad kasvajate vastu • GM-lehma piimas laktoalbumiin enneaegsetele lastele • GM-sead toodavad inimese hemoglobiin Geenitehnoloogia loomade tõuaretuses • Sigade ja lammaste kaal kasvas 30% • Kalkunite munevus suurenes • Lihaloomad, kelle tailiha ja rasva osakaal on täpselt määratud • Forell jt kalad kasvasid 2 korda suuremaks Transgeensed taimed Et saavutada: - putukaresistentsus Bt-toksiini määrav geen on viidud taimesse ja mürke polegi vaja (tomat, mais, puuvill, kartul), - viirusresistentsus, (papaia) - herbitsiidiresistentsus (peet, mais, puuvill, lina, raps, soja, riis) - suurem saagikus, - lamandumis- ja külmakindlus, - viljade pikem säilivusaeg GM-taimede kasvatamise levik USA-s
juba 150 päevaga, aga aeglaselt kasvavatel sigadel kulub selleks üle 200 päeva. 3.Söödaväärindus näitab, kui palju kulub sööta 1 kg kehamassi juurdekasvuks. Eestis aretatavatel tõugudel kulub kontrollnuuma andmetel 1 kg massi-iibe kohta ligikaudu 3-3,5 kg standardjõusööta (16% proteiinisisaldusega segajõusööt). 4. Sigade lihajõudlus Lihajõudlust iseloomustatakse paljude näitajate alusel: lihakeha pikkus, seljapeki paksus, lihassilma pindala, tailiha sisaldus, lihakeha, pH, tapasaagis, sinkide suurus. 5. Suguküpsus ja sugulise kasutamise iga Emis on suguküps kui algab munasarjade regulaarne tegevus. Suguküpsuse saabumine sõltub eelkõige kehamassist, vanusest ja ka tõust. Puberteet saabub ristandemistel u 5-6 kuu vanuselt. Kuldil hakkavad suguküpsuse saabumisel sugunäärmed tootma sperme. Ristandkultidel saabub suguküpsus 4,5-5,5 kuu vanuselt. Sigimisvõime saavutavad nooremised 7-8 kuu vanuselt 110-140 kg
1. Söö nii palju kui liikumisega kulutad. Söö regulaarselt, vähemalt 3 korda päevas. 2. Söö rukkileiba ja teisi täisteraviljatooteid, köögivilju, puuvilju ja marju. Tee tervislik toit enda jaoks maitsvaks ja söö päevas vähemalt kahel toidukorral köögivilju (ehk 300-400 grammi). Täisteratooted, köögi- ja puuviljad täidavad kõhtu ning annavad kiudainete kõrval eluks vajalikke vitamiine ja mineraale. 3. Eelistage väherasvast piima ja piimatooteid. 4. Lihast eelistage lahjat tailiha, 3-4 päeval nädalas võiks lihast üldse loobuda ja tarbida selle asemel nahata linnuliha ja kala. Vältige rasvaseid lihatooteid (vorstid, viinerid). Kala sööge vähemalt 3 korda nädalas. 5. Morsile, karastus- ja mahlajookidele eelistage täismahla või nektarit. Sööge maiustuste asemel mett ja puuvilju. 6. Keedusoola kasutamist piirake 5 grammile päevas. Ärge unustage, et soola sisaldavad nii naturaalsed toiduained kui ka toodetud toiduained (konservid, juust jmt)
keerukas: munarakk kahjustub, embrüosiirdamine ei ole sageli edukas jne. Tartus plaanitakse luua lehm, kes toodab insuliini (Sulev Kõks ja Ülle Jaakmaa). Näited ravimeid tootvatest loomadest · GM-kitse piimas antikehad kasvajate vastu · GM-lehma piimas laktoalbumiin enneaegsetele lastele · GM-sead toodavad inimese hemoglobiin Geenitehnoloogia loomade tõuaretuses · Sigade ja lammaste kaal kasvas 30% · Kalkunite munevus suurenes · Lihaloomad, kelle tailiha ja rasva osakaal on täpselt määratud · Forell jt kalad kasvasid 2 korda suuremaks Transgeensed taimed Et saavutada: - putukaresistentsus - Bt-toksiini määrav geen on viidud taimesse ja mürke polegi vaja (tomat, mais, puuvill, kartul), - viirusresistentsus, (papaia) - herbitsiidiresistentsus (peet, mais, puuvill, lina, raps, soja, riis) - suurem saagikus, - lamandumis- ja külmakindlus, - viljade pikem säilivusaeg - paremad maitseomadused,
villatoodanguga kui eesti valgepealine lambatõug, kuid on viimasest mõnevõrra madalama viljakuse ja jämedama villaga (vt. tabel 6, 7). Jäärad kaaluvad ca 95 kg, uted 76 kg, villatoodang 3,7 kg ja viljakus ligikaudu1,50 talle poeginud ute kohta (tabel 6ja 7). Tänapäeval on eesti tumedapealise lambatõu parandajateks tõugudeks suffolki, oksforddauni lambatõud, kelle abil soovitakse parandada lihajõudlust ja lihakehade kvaliteeti (lihavormide väljendatus, lihakehade lihakus, tailiha sisaldus) ning soome maalambatõug, kes on kasutusel viljakuse parandajana. 3.Eesti valgepealine lambatõug, selle saamine, jõudlus ja parandajad tõud Eesti valgepealine lambatõug on saadud eesti lamba ristamisel seviatiga. Eesti valgepealine lambatõug on varavalmiv, heade lihavormidega lihalambatõug,kelledelt saadakse valget, poolpeenvilla keskmise peenusega 31 m. Eesti valgepealised lambad on väiksema kehamassi ja villatoodanguga,
Singid on hästi arenenud. Jalad on tugevad. Eesti maatõugu noorsead väärindavad hästi sööta. Tapmisel saadakse pikad, ühtlase õhukese pekiga rümbad, eriti hästi on arenenud fileeosa ja tagumine kolmandik. Küljeliha on läbikasvanud. Emised on viljakad, suure piimakusega ja hästi arenenud emainstinktiga. 6. Seatõugude klassifikatsioon, jõudlustüübid. Toodangu järgi või liigitada seatõugusid 4 rühma: Universaalsead annavad mitmekesist toodangut - peekonit, tailiha ja rasva vastavalt sellele, kuidas sigu nuumatakse ja missuguse kehamassiga nad realiseeri-takse. Siia rühma kuuluvad suurt valget tõugu sead, eesti, läti ja leedu valget tõugu sead, ukraina valged stepisead jt.; Lihasead võivad anda nii lahjemat kui ka rasvasemat liha. Sellesse rühma arvatakse ukraina valged stepi sead, pikakõrvalised valged sead, muromi sead; Peki- ehk rasvasead sobivad eelkõige rasva tootmiseks.
Singid on hästi arenenud. Jalad on tugevad. Eesti maatõugu noorsead väärindavad hästi sööta. Tapmisel saadakse pikad, ühtlase õhukese pekiga rümbad, eriti hästi on arenenud fileeosa ja tagumine kolmandik. Küljeliha on läbikasvanud. Emised on viljakad, suure piimakusega ja hästi arenenud emainstin- ktiga. 6. Seatõugude klassifikatsioon, jõudlustüübid. Toodangu järgi või liigitada seatõugusid 4 rühma: Universaalsead annavad mitmekesist toodangut - peekonit, tailiha ja rasva vastavalt sellele, kuidas sigu nuumatakse ja missuguse kehamassiga nad realiseeri-takse. Siia rühma kuuluvad suurt valget tõugu sead, eesti, läti ja leedu valget tõugu sead, ukraina valged stepisead jt.; Lihasead võivad anda nii lahjemat kui ka rasvasemat liha. Sellesse rühma arvatakse ukraina valged stepi sead, pikakõrvalised valged sead, muromi sead; Peki- ehk rasvasead sobivad eelkõige rasva tootmiseks.
pantoteenhape pärm, maks, piim, munad, kapsas, kartul, tomat B4 koliin liha, kroovimata jahust leib, munarebu, maks, piim PP niatsiin, nikotiinhape maks,pärm, kalasaadused, kanaliha, nisukroov B6 püridoksiin maks, munakollane, porgand B8 inosiit (müoinosiit) neerud, süda, kartul, mais B10, foolhape, folatsiin maks, oad, rohelised taimeosad, neerud, liha B11 B12 kobalamiinid verivorst, maks, tailiha, juust, pärm, seened B13 oroothape loomsed produktid B15 pangaamhape loomsetes produktides ja seemnetes BT karnitiin lihasaadused, pärm C askorbiinhape mustsõstra ja kibuvitsa marjad, jõhvikas kapsas, paprika, pähklid, tsitrused H biotiin maks, neerud, piim, oad, tomat, munarebu N lipoehape pärm, piim, liha
pantoteenhape pärm, maks, piim, munad, kapsas, kartul, tomat B4 koliin liha, kroovimata jahust leib, munarebu, maks, piim PP niatsiin, maks,pärm, kalasaadused, kanaliha, nisukroov nikotiinhape B6 püridoksiin maks, munakollane, porgand B8 inosiit (müoinosiit) neerud, süda, kartul, mais B10, foolhape, folatsiin maks, oad, rohelised taimeosad, neerud, liha B11 B12 kobalamiinid verivorst, maks, tailiha, juust, pärm, seened B13 oroothape loomsed produktid B15 pangaamhape loomsetes produktides ja seemnetes BT karnitiin lihasaadused, pärm C askorbiinhape mustsõstra ja kibuvitsa marjad, jõhvikas kapsas, paprika, pähklid, tsitrused H biotiin maks, neerud, piim, oad, tomat, munarebu N lipoehape pärm, piim, liha U S-metüülmetioniin kapsas, spargel, petersell, tomat
Ei tohi anda alla 12 kalapulgad, aastastele lastele. Saaremaa Sõltuvusaine. Põhjustab lihatooted, pidurdamatust Farmi juustusnäkk, Atria tailiha tarretis, Järlepa viiner jt. Oscar lihatööstuse tooted, Maks ja Moorits
Kasutada niisutavaid kreeme. Hoida lapse voodipesu ja riided kuivad. Õpetada vanematele lapse naha hooldust vedelikukao vältimine, anda rohkesti juua (soovitav gaseerimata mineraalvesi, raviteed, lahjendatud mahlad). Haiglatingimustes tilkinfusioon; mineraalsoolade defitsiidi vältimine (spetsiaalsed lahused). dieet, toit peab olema kergesti seeditav, vältida rasvaseid ja vürtsiud toite. Paranemisperioodis valgurikas toit (keedetud tailiha, kohupiim); palaviku korral palavikku alandavaid ravimeid; hügieenireeglite jälgimine, käte pesemine (uue nakkuse vältimine ja teistele edasi andmine, hooldaja enda nakatumine); higistamise korral voodipesu ja ihupesu vahetamine, nahaprobleemide vältimine, lahkliha piirkonna puhtus 8.Mida tuleb teha lapse kõriturse korral? 1. Last tuleks rahustada ja lohutada. Nuttes ning rabeldes on hingamine raskem.2. Hoida last monda aega pusti voi istuvas asendis ning tosta voodi peaalune korgemaks.3.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
