Silo Robin Mõttus Kermo Normann 12 klass Mis on silo ? Silo on hapendamise teel konserveeritud toorsööt kariloomadele. Kuidas valmistatakse silo? Silo valmistamine hakkab teravilja kasvatamisest Vili niidetakse maha Korjatakse põllult kokku Purustatakse Lisatakse soola Surutakse kile sisse Hoiustatakse 2 viisi: 1) Hoiustatakse silo tornides 2) Pakendatakse kilesse Tornidesse paigutamise plussid ja miinused Plussid: 1) Suurtel kogustel nõuab vähem ruumi 2) Lihtsam transportida Miinused: 3) Kallis ehitada 4) Hoiustada kallis 5) Peavad olema suured kogused Kilesse pakendamise plussid ja miinused Plussid: 1) Odavam valmistada 2) Vähese saagi korral mõtekam Miinused: 3) Suurel hulgal nõuavad palju ruumi 4) Kile võib katki minna 5) Nõuab rohkem vaeva Silo tornide variandid
Teises jrk alust niitmist min m olevatelt kult niitudelt. 3 jrk turvasmuldadel paikn kult niidud. 4 võivad jääda looduslikud luhad. Heinategu on ilmselt vanim rohusöötade konserveerimisviis. See põhineb niiskussisalduse vähendamisel alla 17-18%, millega seiskub mikroorganismide ja seente aktiivne elutegevus. Ennesõjaaegsetes taludes olid hein ja põhk veiste põhilised söödad, kuid juba siis tehti taludes algust ka silo valmistamisega, sest silotegemisel saab heintaimi koristada vanemas arengufaasis, toitainetesisaldus on kõrgem ja seeduvus parem. Ka ilmastik mõjutab silo tegemist vähem kui heinategu. Heinateo eelisteks on selle lihtsus, väiksem tehnikavajadus ja veoste kaal, samuti on tagasihoidlikumad nõuded säilituskohtadele ja kasutamisele. Silo ja heina osatähtsuse üle on palju vaieldud, kuid on selge, et heinast ei loobuta kunagi, kuigi selle osatähtsus, võrreldes varasemaga, väheneb.
1. Kui palju silo sööb päevas lehm? 40…50 kg 2. Toitefaktorid-on need toitained mida loom ei suuda sünteesida, need peavad pärinema söödast. (energia, proteiin, rasv, 14 vitamiini, 24 mineraalelemendi, vesi ja õhuhapnik) 3. Orgaaniline aine=kuivaine-toortuhk 4. Loomade normaalseks tegevuseks on vaja energia, proteiini ja rasva. 5. Kuna algab ja lõppab lehmal laktatsiooniperiood? Laktatsioonitsükkel algab lehmadel poegmisega ja lõpeb kinnijätmisega. Sellele järgneb 40…60 päevane kinnisperiood enne uut poegmist. 6. Ternespiim annab antikehad(immuunsus) 7. Mis on asendamatud amiinohapped? On happed mida loom ei saa ise sünteesida vaid peavad saama seda söötadega. 8. Nimeta kolm vees lahustuvaid vitamiine? B-rühma vitamiinid,C- ja P-vitamiinid 9. Nimeta (ainult) kolm makroelementi. Kaltsium, fosfor,kaalium.
söödanaeri kasvatamise pärast välja naerdud, et hakkab lehmadele porgandeid kasvatama. Kuid mõne aasta pärast olevat teda juba järgitud. *1875. aastal avaldas ta kirjutise hapusilo valmistamise ja hoidmise kohta.Siloga hakkas ta katsetama olude sunnil, kui 1875. aastal Sangastes vihmase suve tõttu hein hukka läks ja loomade söötmisega raskusi oli, tuli midagi välja mõelda. *Võttis tarvitusele segu- 1/3 kuiva heina ja 2/3 söödanaerilehti ning saavutas täiesti kvaliteetse silo.* Enne naeripealsete sileerimist tuli nad aga mullast ja muudest asjadest puhtaks pesta, mille jaoks Berg konstrueeris ja ehitas erilise pesemisseadme.*Sööda veoks küünidest lauta ehitati kitsarööpmeline raudtee. 5.Loomakasvatus Berg tundis huvi hobusekasvatuse vastu. *Sangastel tegeldi hobusekasvatusega ja tehti aretustöid Ida-Friisimaalt pärinevate tõuhobustega. *Bergi arhiivis on säilinud uurimus Balti kubermangus levinud kohaliku hobusetõu (klepperi) kohta.
oskab teha veis Monokarjatamisel võib lambaid karjatada suure karjatamiskoormusega, et ära hoida suurt rohu mahasõtkumist loomade liigse ringiliikumise tõtt Lambad söövad rohkem puude, põõsaste lehti kui veised, aga vähem kui kitsed Lambad on võrreldes kitsede ja ka veistega paremad mägikarjamaade, kõnnumaade ja teiste looduslike karjamaade (rannakarjamaad, puisniidud) kasutajad Lammastele talviseks söötmiseks sobivad rohusöötadena nii silo, hein kui põhk, teraviljadena kaer, oder Juurviljad on head mahlakad söödad, aga nende kasvatamine raske ja seepärast kasutamine piiratud Poegimisaegne töökorraldus Olenemata sellest, kas lambad poegivad laudas või väljas, tuleb poeginud utt peale poegimist eraldada koos oma tallega individuaalsulgu 1-2 päevaks Siis võetakse kõik talled oma ema poolt omaks, tekib ute ja talle vaheline side ning tall saab paremad tingimused ternespiima imemiseks
mõjub vatsamotoorikale negatiivselt ning vatsakontraktsioonide intensiivsuse langus põhjustab söödatarbimise vähenemist. Eesmaos paiknevad termoretseptorid registreerivad temperatuuri muutuse vatsas. Soojus vabaneb peamiselt mikroorganismide sünteesiprotsessi käigus. Katseliselt on selgitatud, et temperatuuri tõus vatsas (normaalne eesmao sisetemperatuur on 38...39o C) põhjustab loomadel söödatarbimise vähenemist, temperatuuri langus aga suurenemist. ( Silo söömust mõjutavad tegurid) 6 2.2 Vatsa seede ja sööda viibimine vatsas Tänaste arusaamade järgi on kuivaine söömus ja vatsa füüsiline mahutavus seotud omavahel eeskätt vatsaseede ulatuse ja intensiivsuse, söödaosakeste liikumise kiiruse ja sööda vatsas viibimise aja kaudu. Mida enam sööt vatsas lõhustub, seda kiiremini läbivad söödaosakesed vatsa ning seda enam uut sööta vatsa mahub
vihma eest varjumise võimalus (varjualused, kergehitised, mets, kadastikud, võsa jm) Sügava lume puhul lammaste aastaringsel väljaspidamisel lambad eelistavad viibida söödaplatsi lähedal, seistes sageli samal kohal, kus neid söödetakse. Mahelambakasvatuses peavad lambad laudast pääsema jalustusaladele aastaringselt, kui kliimatingimused seda võimaldavad Silo söötmine väljas (karjamaal). Heina, silo söötmiseks kasutatakse ümarsõimi, mis vähendavad sööda mahatallamist Silo söötmine väljas (karjamaal) Silo söötmine laudas, silorullid tuuakse lauta, kus need ülessulavad, silo laotatakse söödalavale. Ute kohta peab olema tagatud 0,4 m söödafronti Silo söötmine laudas Skandinaavia tüüpi metallsõim, millest saab sööta lammastele kõiki söötasid Skandinaavia tüüpi metallsõim. Täiskasvanud lammaste ja
Sileeritav mas tuleb tihendada ning hermeetiliselt sulgeda. Halvasti tihendatud ja korralikult kinnikatmada siloauku, silopalli satub käärimise lõppedes õhk, mis põhjustab massi kuumenemist ja riknemist. Märgsilo – Tegemise eeliseks on sõltumatus ilmastikust. Vähesed sademed ei takista rohtu õigel ajal korjamiseks. Puuduseks on sellest eralduv mahl. Kuivsilo – Valmistamise eesmärk on sileeruvuse tahamine ilma konservantideta. Heina ja silo värvus ja lõhn – Hästi sileeritud rohi on käärimisel läinud kollakasroheliseks nõrgalt käärinud silo on tumerohelise värvusega. Väärtuslik hein on hallikasroheline, kaua maas olnud hein on pleekinud heleda värviga ning vihma saanud hein on tumeda värvusega. Hästikäärinud silo on 5 hea lõhnaga. Riknenud silo on käärinud lõhnaga ja kuumenenud silo on tubaka lõhnaga.
2 7.9 16 Kultuurkarjamaa rohi (kõrr) 20 11.3 x 17.5 Kultuurkarjamaa rohi (ristik) 20 11.1 x 20.5 Haljassegatis (50% hernest) 17 10.1 x 14 Punane ristik, rohi ÕPMA 15 11 8.4 17.8 Lutsern, rohi 17 101 7.9 20.5 Kuivised (50% ristikut) 88 10.3 6.2 15.6 Kultuurniidurohu silo 35 10.1 x 12.8 Timutisilo 35 10.5 x 14.3 Põldheina silo (25% ristikut) 35 9.9 x 12.9 Põldheina silo (50% ristikut) 35 9.8 x 13.5 Punase ristiku silo 35 9.7 x 15.1 Lutsernsilo ÕPMA 35 9.9 x 20.1 Maisisilo 19 10 x 10.8
Metaboliseeruv energia-53%: soojusejuurdekasv-12% Netoenergia-41%: Elatuse energia-22% Toodangu energia-19%: Piim-15% Kehaladestus 4% VEISTE SÖÖDAD Söötadest ja söötmisest sõltub kõige enam veiste jõudlus (piima-, lihatoodang) ja piimaning veiseliha tootmise tasuvus. Piima tootmishinnast moodustavad söödad 50...55%, veiseliha tootmiskuludest veelgi enam. Veised tarvitavad peaaegu kõiki söötasid, kuid nende põhilisteks söötadeks talve- e laudaperioodil on: hein, põhk, silo, pere- ja väiksemates talufarmides söödetakse ka juurvilja või kartulit. Praegu pakutakse võrdlemisi soodsa hinnaga ka õlle- ja piiritusetööstuse jäätmeid (linnaseeod, praak, õlleraba), kindlasti jõusööt ja mineraalsöödad. Suvel haljassööt (peamiselt karjamaarohu näol), jõusööt ja mineraalsöödad. Talveperiood kestab meil u 7,5 kuud e 225...230 päeva, s.o 1. oktoobrist kuni 15...20. maini. Sel perioodil on
tungida läbi elektritara pigem altpoolt roomates kui üle hüpates. Karjatamise korraldamisel peaks teadma, et kits otsib vihma eest varju ja talle ei meeldi märjaks saada. Võrreldes veise ja lambaga võib märjaks saanud kits kiiremini haigestuda, sest kitsel on rasvaladestus minimaalne. Vabapidamisel ja karjatamisel peaks kitsedel olema võimalus vihmaste ilmade korral varjuda avatud varjualustes, kergehitistes, küünides. Talvel on kitsede põhisöödaks hein või silo. Lisaks võib anda ka jõusööta ning kartulit ja juurvilja, rohusöötade vähesuse korral ka põhku. Kits ei ole võimeline seedima taime raku kestaaineid nii hästi kui veis, sest sööt on vatsas lühemat aega. Kuna põhus on raku kestaaine osakaal suur, siis ei sobi põhk kitsedele põhisöödaks. Kitsedele sobib kõige paremini peenekõrreline leherikas hein ja silo. Päevas võiks arvestada heina emaskitsedele 1,5...2 kg.
c) looduslikud rohumaad Klassikaline põldhein on ristikurohke: varane ja hiline (punane ristik) ning roosa ristik koos põldtimutiga 3) Rohumaade saagipotentsiaal ning rohu kastitusviisid, rohusöötade liigid põllukülvikorras. Tavaliselt kasut. põldheinakamarat kaks aastat. Teraviljakasvatuse ülekaaluga külvikorras Rohusöödad: silo, hein viljeldakse ristikut ilma põldtimutita 1 aasta. Punane ja roosa ristik kestavad kauem, kui neid niita varases Rohtu kasutataksegi siis kas silo või heina tegemiseks. Heina käsutatakse kas väiketootjate arengufaasis. Farmidest kaugel asuvas põllukülvikorrasja taludes, kus loomi ei peeta, saab tavalise org.
VEISEKASVATUSE SÖÖTMISE OSA KONSPEKT Piima saamiseks tuleb läbi käia neli sammu: söömine/söötmine, seede, toitainete imendumine ja lüpsmine. Põhisöötadeks on silo, hein ja teraviljad. Koreosöötadeks on hein ja põhk. Söötadest ja söötmisest sõltub kõige enam veiste jõudlus (piima-, lihatoodang) ja piima- ning veiseliha tootmise tasuvus. Oluline on põhisööda keemiline koostis ja kvaliteet. Silosööt koosneb 35% kuivainest, 12-20% proteiinist, 25% toorkiust, 3-4% toorrasvast ning 9-10% metaboliseeruvast energiast. Lehm hakkab lüpsma peale vasika sündi. Ternespiim annab antikehasid, mis tagab immuunsuse.
· Loomi tuleb sööta 100% mahepõllumajanduslikult toodetud söödaga. · Vähemalt 60% söödast peab pärinema samast tootmisüksusest või olema toodetud koostöös teiste maheettevõtetega peamiselt samas piirkonnas st Eesti vabariigis [http://www.agri.ee/sites/default/files/public/juurkataloog/TRUKISED/2013/trykis-mahekitsekasvatus-2013.pdf] · Vähemalt 60% kitsede päevase ratsiooni kuivainekogusest peab moodustama koresööt, haljassööt või silo · Lubatud on ainult konservandivaba silo või silo, mille valmistamisel on kasutatud tehnoloogiliste lisanditena naatriumformiaati, sorbiin-, äädik-, sipelg-, piim-, sidrun- või propioonhapet. · Keelatud on geneetiliselt muundatud organisme sisaldava sööda kasutamine · Rändkarjatamise ajal võivad loomad, kui neid aetakse ühelt karjatamisalalt teisele, toituda mittemahemaal- 10% GMO sojaoa söötmine · Jälgiti esmapoegunuid ja anti vasikatele
Põllumajandus 9.klass Märtin Post Põllumajandus koosneb • Loomakasvatus • Linnukasvatus • Taimekasvatus • Saadused Loomakasvatus jaguneb • Piimaveisekasvatus • Lihaveise kasvatus • Seakasvatus • Lamba- ja kitsekasvatus • Hobusekasvatus Piimaveisekasvatus • Tegeleb piima tootmisega • Tuntumad tõud Eestis on: Eesti Holstein, Eesti Punane ja Eesti Maatõug • Vajab palju hooneid • Vajab sööta: hein, silo, odrajahu, soola(mineraale) • Mida suurem kari seda rohkem maad on vaja Tõud Eesti Holstein Eesti Punane Eesti Maatõug Lihaveisekasvatus • Tegeleb loomaliha tootmisega • Tuntumad tõud: Hereford, Limusiin ja Aberdiin-Angus • Vajab sööta rohkem kui piimaveised • Hooneid on vaja vasikate jaoks • Suuri karjamaid on vaja Tõud Hereford
normaalseks tööks, võtab osa vere hüübimisprotsessidest, soodustab raua kasutamist ja ainevahetust organismis. Kaltsiumi puudusel loomad haigestuvad rahhiiti, mille tunnusteks on: kõverdunud luud, eriti jäsemete luud, mis kannavad keha raskust, tursunud liigesed, lonkamine. Täiskasvanud loomad haigestuvad osteomalaatsiasse(luude haprus) Tuntud on poegimishalvatus Rohkem kaltsiumi sisaldavad söödad: liblikõieliste rikas rohi, hein, silo, haljas raps, söödakapsas, kalajahu, piim. Vähe on kaltsiumi: teraviljades, kartulis, juurviljades. Fosfor Täiskasvanud veise kehas 80% on luudes. Oluline osa süsivesikute ja rasvade ainevahetuses. Fosfori vaegus võib põhjustada isu puudust, isuväärastust, rahhiiti või osteomalaatsiat. Fosforirikkad söödad: tera- ja kaunviljad, õlikoogid ja srotid, piim ja piimasaadused. Vähe on fosforit: kartulis, juurviljades.
Süstemaatika- teadusharu, mis rühmitab organisme sarnasuse alusel. Süstemaatika üksused: Riik- loomad ( kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad), taimed ( kattseemnetaimed, paljasseemnetaimed, sõnajalgtaimed, sammaltaimed ), seened, bakterid, protistid(algloomad,vetikad, osad seened). Eluslooduse süsteem: Riik-loomad, Hõimkond-keelikloomad,Klass- imetajad,Selts- kiskjalised,Sugukond- kaslased,Liik- kodukass. Viirused Viiruse ehitus: valguline kate e kapsid, nukleiinhape (DNA) või RNA), ümbris- peremeesraku membraanis kapsid. Viiruse lüütiline elutsükkel- viiruse sisenemisel rakku järgneb kohe viiruse osakeste tootmine raku poolt ja järgneb raku surm. Viiruse lüsigeene elutsükkel- viirus siseneb rakku, liitub rakukromosoomidega ja püsib seal inaktiivses olekus, mõne ja mõneajapärast läheb üle lüütilisse ja muutub aktiivseks. Viiruse eluta tunnused- pole ainevahetust, ei paljune iseseisvalt, pole rakulist ehitust, ei kasva ega aren...
Bioloogiline kasutatakse elusaid putukaid Hein loomasöödana Veiste ja teiste rohusööjate loomade põhitoidu konserveerimise üldmeetod on heina tegemine. Hein on kuivatatud rohusööt. Selleks, et hein säiliks, peab ta kuivaine sisaldus olema vähemalt 85%. Heina botaaniline koosseis ja keemiline koostis sõltub rohumaa tüübist. Meil on põldhein ja niiduhein, loodusliku heina osatähtsus on vähene. Heina söödetase veistele, hobustele ja lammastele. Põhisöödaks on silo või kuivsilo, seetõttu hobustele antakse heina 6-10 kg, veistele u 6kg. Lisaks silole on lehma kohta 1 tonn heina vaja. Heina niitmise ajast sõltub saak ja kvaliteet. Maksimaalne heinasaak saadakse taimiku õitsemisel, hiljem niites seedumata kiuosa suureneb ja taimed puituvad. Paljuliigilise segu korral koristatakse hariliku aruheina koristusküpsuse alusel. Tavaliselt rajatakse niidud või heinamaad ühe või kahe ühesuguse arengukiirusega domineeriva liigiga
võimaluse korral lõssi (valmistatakse lõssipulbrist) või kooritud piima jootma. Need ei sisalda üldse rasva ja rasvaslahustuvaid vitamiine (A, D, E vit). Neid vitamiine tuleb vasikale lisaks anda. Lõssi joodetakse kuni vasika 4…5 kuu vanuseks saamiseni. Seda kulub vasika üleskasvatamiseks kuni 600 l. Heina söödetakse vasikatele vabalt. 3 kuune vasikas sööb ära 1… 1,2 kg heina päevas, 6 kuune kuni 3 kg. Head silo võib hakata söötma alates 4ndast elukuust. Alul sööb vähe, 6 kuuselt juba 4…6 kg päevas. Kõrge väärtusega kuivsilo võib anda juba kahe kuu vanuselt, see ei ole nii hapu kui silo. Alates 3…4ndast elukuust võib kuivsilo vasikatele olla ainsaks koresöödaks. Korraliku söötmise ja pidamise korral peaks poole aasta vanune lehmik kaaluma 145… 165 kg, pullik 190…200 kg.
2009. aastal toodeti maailmas 817,11 miljonit tonni maisi, põldude pindala 159,5 miljonit hektarit Viimase 40 aasta jooksul on tootmismahud tõusnud natuke üle kolme korra Maisi koristamiseks on välja töötatud maisi kombainid Need eraldavad maisitõlvikud vartest ning seejärel hekseldavad lehed ja varred Kasutamine Haljalt koristatud taimi kasutatakse loomasöödana, biogaasi tootmiseks ja silo valmistamiseks. Maisiteradest valmistatakse- maisijahu, maisihelbeid, loomasööta, piiritust, tangu, maisitärklist, siirupit jm. Maisijahust valmistatakse- leiba, lisades nisu- või maniokijahu. Noori suhkurmaisi tõlvikuid kasutatakse köögiviljana, süüakse toorelt või keedetult. Harilik mais Eestis Eestis hakati harilikku maisi kasvatama 1835.aastal Vana-Kuuste Põllumajanduse Instituudis, mis tegutses 1834-1839. 1885
Huumus ained toimivad kõrgematele taimedele kasvustimulaatoritena. Hein Põllumajandus kultuuride hulgas on heinal tähtis koht. Ta on nii oluline söödakultuur kui ka oluline viljavahelduses. Veiste põhitoiduks oli hein, rohi kuivatati ära ja sellest saadi hein. Et hein hästi säiluks, peaks olema kuivaine sisaldus vähemalt 85 %. Heina botaaniline koosseis ja keemiline koostis sõltub rohumaa tüübist. Põhisöödaks on silo või kuiv silo, lisaks silole siiski antakse heina, hobustele 6-10 kg, lehmadele 3-6 kg. Lisaks silole lehma kohta tonn heina. Heina niitmise ajast sõltub selle saak ja kvaliteet, koristusaja hilinedes võime kaotada ühe kolmandiku saagist. Maksimaalse saagi saab siis kui taimik õitseb, hiljem seedumatu kiuosa suureneb ja taimed puituvad. Niidetakse heina hariliku aruheina küpsuse järgi. Loomise lõpuks peaks olema niidetud kerahein; ohtetu luste ja päideroog. Kui tahetakse teha mitu niidet või
vajalik utele tagada puhta joogivee saadavus. Kohe peale poegimist ei soovitata sööta teravilja. Imetamisperioodil on uttede piimatoodangu suurendamiseks sobilik kasutada juurviljade söötmist. Talviste söötade kulu aastas: Kui lambad on tiinuse ja imetamise ajal laudas ning neid on kavas sööta heinaga, tuleb varuda orienteeruvalt 400 kg heina, 70 kg teravilja ja 10 kg mineraalsööta ute kohta aastas. Heina-silotüübilise söötmise puhul vajatakse ute kohta aastas 800 kg silo, 100 kg heina, 70 kg jõusööta ja 10 kg mineraalsööta. Lammaste karjatamine Kultuurrohumaade rohi. Utt sööb päevas 7-8 kg karjamaarohtu. Eestis karjatatakse lambaid ligikaudu 160-180 päeva aastas, enamasti kultuurrohumaadel. Lambakarjamaadeks sobivad kõrreliste-liblikõieliste segud. Lammaste karjamaad peavad olema kuivad. Karjatamiskoormus kultuurkarjamaadel 8-10 utte/ha. Ühele utele 0,125 ha karjamaad. Karjatamiskoormus sõltub karjamaade saagikusest. Koplite tarastamine.
Silo Silo on parandab söögiisu, soodustab seedeprotsesse, rahuldab toitainete vajaduse, vitamiinida ja mineraalainete vajaduse. Kaod tootmisel: heinal 40-50%, Silol 25-30%, kuivsilol 15-25%, konservsilol 8-12%. Põllul kuivatamis niiskus- Närbsilo: 65-75%, kuivsilo 45-55%, Ventilaatoril hein- 35-45, pallitutlt 30-35%, redelitele 40-50%, maas lõppkuivaks 17-20%. Veiste söödaratsioonis saab täita poole kvaliteetse siloga. Lehmadele 9-12 tonni head silo. Et selliseid kvaliteedi nõudeid täita, peab silo tegema kvaliteetsest materjalist. Rohu toitaine sisaldus ja seeduvus langeb kiiresti. Optimaalsest ajast hilisem niitmine vähendab toorproteiini sisaldust. esimese niiteperioodillangeb toorproteiini sisaldus kuni 0,5 % päevas. Kõrrelisi tuleb niita vähemalt kõrsumise lõpust. Kõrreliste ja liblikõieliste segusid niita õiepungade moodustumise faasis. Sileerumine- biokeemiline protsess mille aluseks
Külvamine • Mais otse kasvukohale 2-3 cm sügavusele • Soovitatav vahekaugus 20-30 cm Kasvutingimused • Eelistab keskmise raskusega vett läbilaskvat toitaineterikast mulda • Ei talu happelisi ega sooldunuid muldi • Heaks kasvuks ja rikkalikuks õitsemiseks vajab päikeselist kasvukohta ning pikka ja sooja suve • Idanemistemperatuur 16 kraadi Saadused • Seemned • Päevalilleõli • Sööt • Küte • Silo Kasutatud kirjandus • https://www.aiasober.ee/liigikirjeldus ed/185 • http://maakodu.delfi.ee/news/maako du/aialeht/mitme-naoga-paevalill?i d=24929373
Väike kogus võihapet osaleb ka piimarasva sünteesimisel. äädikhape moodustab lenduvatest rasvhapetest. 6065%, propioonhape 20% ja võihape 15 halvas silos on rohkesti võihapet. tegutseda võihappebakterid, mis omakorda kasutavad piimhapet. Võihape ise on konservant, hoides ära aeroobsete mikroorganismide tegevuse. Seetõttu pole riknenud silo kunagi hallitanud. Kuid võihappelisel käärimisel kõrge pH juures lagunevad valgud. Tekib ammoniaak, mis omakorda seob piimhapet. lenduvate rasvhapete C3H7COOH Butaanhape Võihape -6 sulamis temp. Rasvhapetest kõige paremini lahustub vees ainult võihape Kartulis on palju tärklist (1217%). Tärklis on kasulik soolestikule, sest selle
(tuh ha) 21 · 1955. aastal oli maisipõldude kogupindala 39 000 ha. · Peagi selgus, et meie kliima on maisi jaoks liiga heitlik ja suved pole piisavalt soojad. · Terad meie suvetingimustes sageli ei valmi ning seetõttu kasvatatakse meil maisi peamiselt haljasmassi saamiseks. 22 · Haljasmassi kasutatakse: - haljassöödana, - silo valmistamiseks. · Eestis kasvatatavad maisisordid ('Crescendo', 'Furioso', 'TK 160') annavad kuivaine saaki 1215 t/ha. 23 24 25 26 27 Kasutamine 28 · Haljalt koristatud taimi kasutatakse: - loomasöödana, - silo valmistamiseks, - biogaasi tootmiseks. · Maisiteradest valmistatakse: - maisijahu, - maisihelbeid, - loomasööta, - piiritust, - tangu, - maisitärklist,
teooriate praktilises elus kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimise ning teostamisega tegelev teadusharu. Rakendusbioloogia on eriti palju tõotav põllumajanduses ja kalanduses, kus bioloogiliste vastastik- ja koostoimemehhanismide toimimist ära kasutades või toimimist tootmisele soodsas suunas mõjutades saab kas paremat saaki või näiteks vähendada kasutatavate taimekaitsevahendite hulka. Põllumajanduses kasutatakse rakendusbioloogiat: · Baktereid silo valmistamisel · Mügarbakterid küntakse mulda · Taimekaitsevahendeid: - seentest saadud ensüümid peletavad putukaid ja seenhaigusi - feromoonidega meelitatakse kahjurid lõksu - bakteritoksiin tapab putukaid selektiivselt ja inimesele mõju ei avalda - linnud hävitavad kahjureid Herbitsiid ehk umbrohumürk on agrokemikaal, mida kasutatakse umbrohu ja soovimatute taimede hävitamiseks. Herbitsiidid võib jaotada laias laastus kolmeks:
Pärit Kesk-Ameerikast, sealt levis põhja poole kuni Kanadani, lõuna poole kuni Argentiinani. 15. sajandil introdutseeriti mais Ameerikast Hispaania kaudu Euroopasse. Esialgu kasvatati soojemates Vahemere maades, hiljem peaaegu kogu Euroopas. Euroopast edasi kõikidesse sooja kliimaga maadesse. 13. Suurimad maisitootjad. USA, Hiina, Brasiilia. 14. Milleks maisi kasutatakse? Haljalt koristatud taimi kasutatakse: - loomasöödana, - silo valmistamiseks, - biogaasi tootmiseks. Maisiteradest valmistatakse: - maisijahu, - maisihelbeid, - loomasööta, - piiritust, - tangu, - maisitärklist, - siirupit jm. 15.Riis pärineb? Kagu-Aasiast. 16.Suurimad riisitootjad maailmas. Hiina, India, Indoneesia. 17.Milliseid mineraalaineid ja vitamiine sisaldab riis kõige rohkem? Mineraalainetest sisaldab rohkesti Mg, keskmiselt leidub P, Zn, Cu, K. Vitamiinidest leidub B-rühma vitamiine (B1, B6)
USA (0,7 miljonit tonni) Huvitavat: · LõunaAasias ja Vahemeremaades tunti rapsi juba 4000 aastat tagasi, Eestis on seda kasvatatud alates eelmise sajandi kuuekümnendatest aastatest. Siis küll ainult haljassöödaks ja silo tooraineks. · Õlikaalika nimi on tulnud sellest, et noor rapsitaim sarnaneb väliselt kaalikale. · Rapsi kahjuriteks on maakirp ja hiidmardikas, ning esinevad haigused on ristõieliste nuuter, ristõieliste kuivlaiksus ja tõusmepõletik.
Selle asemel on ülahuules lõhe, mis aitab neil rohtu suhu ahmida ja lehti varre küljest lahti rebida. Lammas on mäletseja koduloom nagu kits ja veiski. Algul korjab ta vatsa rohtu täis ja hiljem, puhkeajal, mäletseb selle peeneks. Talveks pannakse lambad lauta. Laudas on söödasõimed ja joogikünad. Lambalautu ei köeta. Põrandale tuleb aga laotada ohtralt põhku, et lambad ei lamaks paljal põrandal ega külmuks. Lammaste peamiseks söödaks on hein ja silo, põhk, männioksad. Lammastele meeldib juua ka voolavat vett. Lambaid tuleb korra aastas pügada,siis pole neil suvel palav ja vill ei muutu liiga tokerjaks. Lambaid pöetakse 1 - 2 korda aastas. Vill ei tohi märg olla. Lambavillast tehakse villast lõnga ja sellest omakorda sooje rõivaid. Villast valmistatakse ka vilti, vildist aga viltjalatseid ja kübaraid. Emaslooma nimetatakse uteks, isaslooma - jääraks ja poegi - talledeks. Tallesid sünnib lambal harilikult 1 - 2.
aastal eKr. Hispaaniasse jõudis riis mauride vallutusega 700. aasta paiku. Prantsusmaale viisid riisi ristirüütlid. Riis on nisu järel kõige enam tarvitatav teravili maailmas. Rohkem kui poolele maailma rahvastikust annab riis vähemalt poole nende toiduenergiast. Mais on kõrreliste sugukonda maisi perekonda kuuluv üheaastane teravili. Haljalt koristatud taimi kasutatakse loomasöödana, biogaasi tootmiseks ja silo valmistamiseks. Maisiteradest valmistatakse maisijahu, maisihelbeid, loomasööta, piiritust, tangu, maisitärklist, siirupit jm. Maisijahust tehakse leiba, lisades nisu- või maniokijahu. Noori suhkrumaisi tõlvikuid kasutatakse köögiviljana, süüakse toorelt või keedetult. Mais on pärit Mehhikost või Kesk- Ameerikast. Lõuna-Mehhiko arheoloogilised leiud annavad tunnistust maisikasvatusest enam kui 7000 aastat tagasi. Maiade, asteekide ja inkade mütoloogias leidub arvukalt viiteid
Soojuse ja valguse suhtes ei ole nõudlik Õitseb juunis-juulis EHITUS Vars esialgu püstine, hiljem roomav Liitlehed sulgjad, lõpevad köitraokestega Õied ühe- või kahekaupa lehekaenlas 30-60 cm pikk KASVUTINGIMUSED Muld- liivsavimullad Väetamine- orgaaniline väetis Külvivorm- külvatakse 3-4 cm sügavusele, seemet külvatakse 35...70 kg/ha, sõltuvalt seemne suurusest KASUTAMINE Hea jõusööt piimakarjale Haljassööt Silo valmistamiseks TALIVIKK EHK PÕLD- HIIREHERNES ISELOOMUSTUS Üheaastane Kaduv umbrohi põldudel, teeservades Õitseb juunist augustini EHITUS Lehed pikkade pehmete karvadega, 5-8 paari, lineaarsed või süstjad Õied sinakaslillad, 15-30-kaupa tihedas kobaras Õisikud lehtede pikkused või veidi pikemad Kõrgus 30-100 cm KASUTATUD KIRJANDUS http://efloora.ut.ee/Eesti/species/4908.htm l http://eelis.ic.envir.ee/voorliigid/?a=lii
värvusetud, kuid võivad olla ka punased ja sinised ja erineva kujuga. Baktereid leidub igalpool: õhus, toidus, ravimites. Bakterid on Biotehnoloogia uurimisobjektid (uuritakse organismide elutegevusega seotud protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks) Bakterid inimese elus: Piimatooted- Lactobacillus, Gefilus, ME-3; Hapendatud kurgid, kapsad; Äädikas- veiniäädikas; Alkoholid- õlu, siider.; Lihatööstus- salaamivorst. Ravimitööstus Ravimid, Vitamiinid, Vaktsiinid. Tööstuses: Silo valmistamine, Taimehaiguste ja kahjurite tõrjumine, Bakterväetiste tootmine. Metallurgias metallide tootmine (raud, uraan). Valguliste ensüümide tootmine (juustu valmistamiseks, suhkrutootmiseks), tekstiilitööstuses kangaste töötlemiseks Esimese asjana meenub mul sõnaga "seen" metsas olevad seened. Seentel on aga palju kasutusalasid. Tähtsus inimeste elus, Seened on surnud orgaanilise aine lagundajad. Seened osalevad mulla tekkes. Seened aitavad taimedel omastada toitaineid
a. polaaralad ja kõrgustikud Kasvab 25...30 °C õhutemperatuuri juures Kasvab kergetel, õhustatud ja viljakatel muldadel Ühekojaline Harilikust maisist aretatud sordid.. Hammasmais Paismais ehk lõhenev mais ehk plaksumais Kõva mais ehk ränimais Suhkrumais Sõklamais Tärklismais Tärklise-suhkrumais Vahamais Maisi kasutus Haljalt koristatud taimi kasutatakse loomasöödana, silo valmistamiskes... Maisiteradest valmistatakse maisijahu, loomasööta... Maisijahust tehakse leiba... Noori suhkrumaisi tõrvikuid kasutatakse köögiviljana... Peale toidu on mais veel ka ... Angola, Grenada,Keenia, Mosambiigi ja Sambia vapil Horvaatia 1-lipase mündi reversil Stephen King on kirjutanud teose ,,Maisi lapsed", mis on andnud ainet mitmele õudusfilmile. Hea teada... Maisiterades leidub mikroelementi kulda
maa annab suurema tulu Intensiivrent – mis tekib ühesuguse maa ja sama turukauguse korral maasee täieliku töövahendide tulemusena. 11)Loomakasvatus.Lehma kohta 0,5ha heinamaad(nt saadjärvel 0,25-0,35). Rohusööta 1ha. Kartulit ja jahu(teravilja) lisaks veel jõusööta 0,4-0,5ha. Lisaks ka rusikaeegli järgi: lehma kohta 2ha maad vaja. Täanpäeval toidetakse loomi silo+jõusööt. Lisaks tuleb lehmi karjatada – 2,5km kaugusel. Seega on. 12)Söötmismeetodid: TELOS PILT Kogused:Kui silo ei söödeta, siis lehma kohta arvestada vähemalt 2-2,5 tonni heina eeldusel, et on porgandeid ja muid lisaaineid. Vastasel juhul tuleb arvestada isegi kuni 4 tonni. Heina ja silo vahekord on 1/3 koguseliselt. Juurviljad, kartulid või poolsuhkurpeedid 2,5 tonni või tavalist peeti 4,5 tonni. Ainult kartulit 1,5 – 1,7 tonni. 13)Mittepõllumajanduslike kinnisasjade hinna sõltuvus: ( eriti linnased) • Linnakeskuse, töökoha, kooli, teatri, kino, klubi, kaubandus ja teenindus ja tervishoiu
hukkumine, sest suure hulga taimede lagunemisel tekib hapnikupuudus. 5 · Hiinas ja Jaapanis kasvatatakse ja tarvitatakse teatuid merevetikaid toiduks. · Neist kõige tuntum on lehtadru. Lehtadru. 6 · Mereäärsetes maades kasutatakse pruun- ja punavetikaid põlluväetiseks. · Põhjamaades söövad lambad nii värskeid kui ka kuivatatud merevetikaid või neist valmistatud silo. 7 · Lehtadru kasutatakse sageli ka ravimtaimena. · Ta sisaldab rohkesti joodi, mistõttu teda kasutatud teda ravimina kilpnäärme haigusliku suurenemise korral. Lehtadru sisaldab joodi, mis on vajalik kilpnäärme tööks. Joodi puudus põhjustab struumat. 8 · Tööstuslikult saadakse vetikatest mitmesuguseid aineid. · Tuntuim neist on punavetikatest toodetav agar. · Agarit kasutatakse toiduainetööstuses
| (3)loomadele: Toiduahela esimene leiavad toitumis- sigimis- või elupaiga mitmesugused veeloomad.|Inimene(3): teatud vetikaid lüli, toodavad orgaanilist ainet, millest toituvad kalad, neist linnud ja loomad jne. kasutatakse toiduks, (lehtadru,porfüüra). Mereäärsetes maades kasutatakse vetikaid Makroskoopilised merevetikad moodustavad rannikumeres suuri veealuseid tihnikuid. Seal väetiseks, Lambad söövad kuivatatud/värskeid vetikaid või neist tehtud silo.|Karevetikate leiavad toitumis- sigimis- või elupaiga mitmesugused veeloomad.|Inimene(3): teatud vetikaid rohkus näitab vetikate vohamist, taimekasvu soodustavate ainete rohkust vees(st. kasutatakse toiduks, (lehtadru,porfüüra). Mereäärsetes maades kasutatakse vetikaid veesaastumist). See viitab liigsete põlluväetiste valgumisele või reovete sattumisele väetiseks, Lambad söövad kuivatatud/värskeid vetikaid või neist tehtud silo.|Karevetikate veekogusse
Soojustatud lautades toimub lammaste söötmine ja talvine pidamine laudas. Väga tähti on ventilatsion. Rühmasulu mõõtmed sõltuvad hoone suurusest. Ühes sulus soovitatakse pidada kuni 50 utte. Söödasõimed ja sulud ehitatakse nihutatavatena, et oleks tagatud kergem sõnniku väljaviimine. Vaheaiad on 95-100 cm kõrgused. Söödasõimedena sobivad hästi nn. skandinaavia tüüpi söödasõimed, mille sõime põhi on horisontaalne ja kus saab sööta kõiki söötasid (hein, silo, juurviljad, sool, mineraal-ja teraviljasöödad , proteiinsöödad). Lambalautade ruumi põrandad peavad olema ehitatud nii, et oleks tagatud vedelate väljaheidete äravool või nende imendumine allapanusse. Loomadel peab olema kasutada kuiv lamamissala, kuhu nad kõik korraga ära mahuksid. Lammaste pidamise ruum või ehitis peab olema piisavalt valgustatud kas loomuliku valguse või kunstliku valgustusega.
ruumi mahuga ning ventilatsioonikorstna seinad on soojustatud. Lautades peetakse lambaid rühmasulgudes. Rühmasulu mõõtmed sõltuvad hoone suurusest. Ühes sulus soovitatakse pidada kuni 50 utte. Söödasõimed ja sulud ehitatakse nihutatavatena, et oleks tagatud kergem sõnniku väljaviimine. Vaheaiad on 95-100 cm kõrgused. Söödasõimedena sobivad hästi nn. skandinaavia tüüpi söödasõimed, mille sõime põhi on horisontaalne ja kus saab sööta kõiki söötasid (hein, silo, juurviljad, sool, mineraal-ja teraviljasöödad , proteiinsöödad). Skandinaavia tüüpi söödasõimes toimub lamba poolt söödapalade valimine sõime sees ning seepärast läheb vähe sööta raisku, sest seda ei tõmmata lammaste jalgade alla. Lambalautade ruumi põrandad peavad olema ehitatud nii, et oleks tagatud vedelate väljaheidete äravool või nende imendumine allapanusse. Loomadel peab olema kasutada kuiv lamamissala, kuhu nad kõik korraga ära mahuksid
kemosünteesivad (raua-, väävlibakter) ja nad on esmase orgaanilise aine lagundaja (toiduahelas esimesel kohal) Tähtsus inimesele 1. Kasulikud: · Toidu seedimisel · Vitamiinide tootmisel (K-vitamiin, jämesoolebakterid, vere hüübimine; B- vitamiin, nahk, närvid, immuunsüsteem) · Toiduainetetööstuses: piimatooted, hapukapsas jne · Silo (piimhappebakterid) · Ravimitööstuses (antibiootikumid) · Keemiatööstuses (biolagunev pesupulber) 2. Neutraalsed need kellega oleme harjunud, meie sisene mikrofloora 3. Kahjulikud ehk patogeensed (baktertoksiin) Haigused Tuberkuloos Kopsud Difteeria Kurk Katk Lümfisõlmed, kopsud
ja sooja suve KASUTAMINE Kuivatatud ja kooritud päevalilleseemneid süüakse Seemnetest valmistatakse päevalilleõli Õlitootmise jäätmeist tehakse päevalillekooki ja –srotti. Tänapäeval tehakse neist pemiselt segajõusööta Varsi kasutatakse kütteks, nende tuhka potase valmistamiseks ja väetisena Õisiku keelõite alkoholileotist tarvitatakse söögiisu tekitamiseks Õitsemise alguses koristatud päevalillest tehakse silo KASUTATUD ALLIKAD https:// et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4evalill https:// www.aiasober.ee/liigikirjeldused/185 TÄNAME KUULAMAST!
Biotehnoloogia on rakendusliku bioloogia valdkond, mis kasutab elusorganisme ja nende saadusi inimese tervise ja elukeskkonna parendamisel. Sai alguse antiikajal Koduloomade kasvatamine Toidu käitlemine Alkoholi kääritamine juba üle 6000 aasta 1276a. esimene viskitehas Iirimaal 1797a. rõugevaktsiin. 1919a. esmakordselt võeti kasutusele väljend ,,biotehnoloogia" PUNANE BIOTEHNOLOOGIA ROHELINE BIOTEHNOLOOGIA VALGE BIOTEHNOLOOGIA Tervishoid Meditsiin Ravimitööstus Antibiootikumide tootmine - ravimid, mida kasutatakse bakterhaiguste raviks. Hormoonide tootmine (nt Insuliin) Vitamiinide tootmine ( B12 vitamiin) Kortsude silumine (Botulismitoksiin) Alkoholide tootmine (kofeiin, nikotiin, morfiin) Kasutatakse nt migreeni ja Parkinsoni tõve raviks. Põllumajandus (paljundamine, säilitamine, bioenergia, loomasöödad) Toiduainetetööstus Keskkonnakaitse GMO taimed Haiguskindlamad ja elujõul...
BAKTERID tähtsus looduses: Jääkainete ja surnud organismide lagundajad. Osalevad kõigis peamistes keemiliste elementide looduslikes ringetes (süsiniku, hapniku, forfori, lämmastiku ja väävli). Bakterite elutegevus muudab mulla viljakaks Varustavad taimi hapnikuga Elavad sümbioosis taimedega Bakterite tähtsus inimese elus: Biotehnoloogia- heitveede puhastamine Toit-kurkide hapendamine, juust, hapukoor Komposti ja silo valmistamisel Seedekulglas aitavad toitu seedida Moodustavad normaalse mikroflora Kasutatakse antibiootikumide tootmisel Seente ja bakterite võrdlus Paljunemine: Seened paljunevad eostega, bakterid pooldudes. Seened on eukarüoodid Seened ja bakterid on heterotroofid Mõlemad elavad taimedega sümbioosis Bakterid ei ole silmaga nähtavad Kasutatud allikad: http://miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/1teema/loo dus/3seened.htm http://www2
2. Põhja- ja lääne-eesti- kus mulla foniteet on 35-45 hindepunkti, võimaldab 1 ha pidada 0,75 loomühikut 3. Lõuna- ja kagu-eesti kus muldade foniteet on 25-35 hindepunkti, võimaldab pidada 0,5 loomühikut(1 vasikas). Eesti kliimas ja mulla juures on võimalik toota ha kohta teravilja 3-6t, karjamaa rotu 25-35 t, rohuhaljasmassi silotootmiseks 40-60 t, kuiva heina, 4-6 t/ha. 1 lehma kohta arvestatase aastas karjamaa rohtu 6-7 t, rohu silo 10-11 t, kuiva heina 1-2 t ja jõusööta sõltuvalt toodangust 1-3 t. Haritava maa pindala on sääda tootmise seisukohalt otstarbekas jagada järgmiselt: · Teravilja kasvatuseks 35 % · Rohukarjatamiseks 25% · rohusilode ning heina tootmiseks 40% 68) Rohumaataimede eluvormid Rohumaadel eristatakse 7 erinevat taimede rühma. 1. Puud mis kasvavad looduslikel rohumaadel, puud on igihaljad ja suvehaljad.
koht Lõuna-Eestis, mis pakub teelistele hubast öömaja, maitsvaid kohalikke toite ning puhkusevõimalust Rukkirestoranis pakutakse „Sangaste“ rukkist valmistatud roogasid suupistetest magustoitudeni. Ehedaim rukkielamus on „Sangastest“ tehtud rukkileib Panus põllumajandusse (1) sordiaretaja (rukis, kartul, taime-ja puuviljaliigid) üks esimesi söödajuurvilja kasvataja hüdrotehnilise rajatise algataja masinlüps laudas edendas silo tegemist Sangaste rukis Esimene teadlikult aretatud rukkisort maailmas Maailma vanim siiani põllumajanduslikult kasvatatav rukkisort Eesmärgiks aretada Eesti tingimustele sobiv talirukis Sangaste rukki morfoloogia Sangaste kõrs on: -Pikk, võrdlemisi Sangaste rukki pead seisukindel on : -Jäme -Prismakujulised -Võrsub keskmiselt -Keskmise pikkusega
leiva ja õlle omadusi o Pintsehalliku abil toodetakse hallitusjuustu ja salaamit o Köögiviljade hapendamine (kurk, kapsas) o Pärmitaigen- leib, sai, jne · Biotõrje o Kändude töötlemine kaitsmaks pasatiiseene juurepessu eest o Feromoonid- kahjurputukate meelitamine püünistesse putukate hormoonilaadsete lõhnaainete abil o Bakteritoksiinid kahjurputukate vastu · Põllumajanduses o Silo valmistamisel o Mügarbakterid küntakse mulda · Reovee puhastamisel o See süsteem põhineb mõningate mikroorganismide võimel kasutada teatud tingimusteks saasteaineid Raku- ja emrütehnoloogia taimede meristeempaljundus · Vegetatiivse paljunemise viis · Kloonimine- Geneetiliselt identsete järglaste saamine o Looduslik Vegetatiivne paljunemine Sibulaga, risoomiga, juurevõsuga, võsundiga o Biotehnoloogia
Biotehnoloogia tegeleb organismide ja bioprotsesside kasutamisega inimeste huvides. Teoreetilises plaanis kasutatakse näiteks mingi avastatud nähtuste seletamiseks. Kasutatakse ka psühholoogias ja pedagoogikas. Biokeemiat ja biofüüsikat kasutatakse elusolendite koostise ja talutuse keemilisi ja füüsikalisi aluseid. Teine seos on rakenduslik, selle alla kuulub meditsiin, veterinaaria, põllumajandus ja toiduainete töötlus. Põllumajandus- * bakterid silo valmistamisel *mügarbakterid küntakse mulda *biotõrje: linnud hävitavad kahjureid, seente ensüümid peletavad putukaid ja seenhaigusi. Toiduainetes- *hapendamine (kurk, kapsas) *bakterijuuretis (vein, juust) Ravimitööstuses- *antibiootikum (ravimid, mida kasutatakse bakterhaiguste raviks) *vaktsiinide tootmine *insuliin Energeetikas- *kütused (metaan ja etanool)
aastal müügi hinna tõttu läks teravilja kasvatus kahjumisse. Kasvav loomade arv nõuab rohkem rohusöötasid ja sellega on tingitud ka rohumaade pindala suurenemine. Talu toodab rohusilosid oma karjale ise, teravilja kasvatakase nii müügiks kui ka söödaks, raps realiseeritakse. Põlluharimiseks on kasutusel kõige uuem tehnika, talus on 3 Fendt, 2 John Deere marki traktorit ja 2 Claas kombaini, samuti muu mullaharimistehnika on uus. Silo varumiskomplekti kuulub 2 Pöttinger silokogumiskäru, sama marki vaalutaja ja niidumasinad. Laadimistehikaks on 2 teleskooplaadurit Merlo, nendega tallatakse ka silo. 2004. aastal osteti uus teraviljakuivatussüsteem Petkus, mille läbilaskevõime on 12,5 tonni tunnis. 2007. aastal alustati 2000 tonnise viljahoidla ehitust, mis peaks valmis saama juuni lõpuks 2008.a. Plaanis on uue lauda juurde ehitada erivajadustega loomade (poegimine, haiged loomad) juurdeehitus.
Etaandihape HOOC-COOH üsna sidemeid mürgine, vees lahustuv, värvuseta kas: Pohl ja jõhvikas ei lähe käärima sest tekstiilitööstuses, värvainete valmistamisel sisaldavad bensoehapet mis tapab pisikuid leidub: oblikate, tomatite ja muude taimede ja kääritajaid mahlas Rabarber sisaldab oblikhapet mis seob Bensoehape- värvuseta, ei ole organismis kaltsiumi ja see põhjustab mürgine kas: silo säilitamisek ja salvide luude hõrenemist koostises Äädikas- äädikhappe vesilahus Ftaalhape- 200 kraadi juures Lauaäädikas- on 30% äädikhappe lahus sulab, kristalne aine kas: polüestrite tootmiseks
põllumajanduse seisukohalt vähemalt rahuldav. Kultuurrohumaade hulka käivad kultuurniidud ja kultuurkarjamaad. Kuiva kultuur-rohumaa kasvukohatüüp Kuiva kultuurkarjamaa alltüüp Kuiva kultuurniidu alltüüp Niiske kultuur-rohumaa kasvukohatüüp Niiske kultuurkarjamaa alltüüp Niiske kultuurniidu alltüüp Muru kasvukohatüüp Niite rajatakse eelkõige talvise sööda aga tänapäeval üha enam aastaringse sööda - silo varumiseks. Kahtlemata ei pääse me mööda ka heina tegemisest. Niiteliste rohumaade planeerimisel on vaja arvestada karja (talvise) söödavajadust ja sööda kvaliteeti. väetamisega olla mõõdukas, aeg-ajalt niita, kuid mitte kasutada niidul raskeid traktoreid niita nii, et loomad saaksid niiduki eest põgeneda, valida kõrgem niidutera, et säästa linnupesi mättaid purustada, Kultuurrohumaana võib ka rajada karjamaid,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
