KOGER KOHA LINASK SÄRG LUTS SÄGA VIIDIKAS TURB TURSK
varjepaikade olemasolu vettekukkunud puutüvede ja kaldauurete näol. · Laia ökoamplituudiga on ahven, kes elab väga erinevates veekogudes: järvedes, jõgedes, tiikides, lahtedes ja riimvetes. Seega on keskkonna suhtes vähe nõudlik ja seepärast on tal ka nii suur levik. Ka Kudemistingimuste suhtes vähenõudlik. Biootilised Tegurid · Kiskjad on jões enamus · Taimtoidulised on väiksed suuremaid kalu, ahven, kalad, lepamaim, turb, viidikas haug, forell, latikas. ja jõevähk. jõgi-kõõlusleht - jõevähk · Haug - Viidikas · Kisklus Viidikas ja haug · Konkurents - Punavetikas ja pruunvetikas konkureerivad valguse pärast · Parasitism Paeluss elutseb ahvena kõhus Energia liikumine toitumistasemetel ökosüsteemis · Tootjad ehk produtsendid on oja-haneputked, harilik kuuskhein, jõgitakjad, puna- ja pruunvetikad, jõeplankton, räniplankton
esinevad? GONAADID sugunääre V: tundenäsakesed mudillatel 15. Järvede toitelisus määrab ära seal domineerivad kaladerühmas(sugukonnad). Valige kolmele põhilisele järvetüübile vastav kalade sugukond(igale vastab üks). V: Oligotroofne-lõhilased; Mesotroofne-ahvenalised; Eutroofsed-karpkalalised 16. Lepiskalad jagunevad toitumistüübilt üldiselt plankton- ja bentostoidulisteks. Jaotada alljärgnevad liigid 2 rühma vahel. V: Plankton-mudamaim, Peipsi tint, viidikas; Bentos-latikas, koger, kiisk, linask 17. Millised on eurühaliinsed kalaliigid? V: Taluvad vee erinevat soolsust 18. Kaladel täheldatakse põhiliselt kahte tüüpi rändeid, need oleksid... V: toitumisränne, kudemisränne 19. Jaotage nimetatud püünised ja püügiviisid passiivseteks ja aktiivseteks. V: Aktiivsed-kuurits, põhjanoot, tulusel käimine, liiv, traal; Passiivsed-nakkevõrk, tindimõrd, silmutorbik, põhjaõngejada 20
Pidi, end, endale, maalides, ülemjuhatajalt, teate, kallutada, näitab, heledamini, hämmeldunult, riided, lindude, loomade kädistamist, kädin, hiidlane, raadio, pildistada, esindamas, hõbedase, hundikoer, kabinet hoiatas, harsaltselt, töötab hõbedased, haledalt, torti, Tuti sõitis, lehti, toomingate, Eide, spordialad, höbedase, haledalt, muutus, huvitavat, tuntud, ilusat, saatejuht, töötab, Tobedad, saledat, pudedad, lähedal, õdedega, rohttaimedest, aidake, viidikas, Majahoidja, püksid, kondid, kõmpides, pealt, imetles häält, hooksamalt, hiidlane. Nõnda, rändab, esindamas, elevandid, jaanalindude, maanduda, tududa, triipudest, lindude, rahuldada, pildistada, meeleldi, kohtadesse, kiskjate, käituma, toitub raadio, loomade, spordialad, suurde, Kädistamist, kädin, Nõnda, ränndab, rahuldada, esindamas, höbedase, haledalt, Tobedad, maanduda, saledat, pudedad, tududa, aidake, lähedal, kädistamist, marionettnukk, vaatas, täitis, hirmunult
LÕHE MERIFORELL JÕEFORELL SIIG RÄÄBIS HARJUS HAUG ANGERJAS SÄRG ROOSÄRG TURB TÕUGJAS LINASK VIIDIKAS LEPAMAIM NURG LATIKAS TRULLING HINK HINK VINGERJAS SÄGA LUTS HARILIK AHVEN KOHA KIISK VÕLDAS KLOUN MERIROOSAHVEN
jagada järgmisse viide rühma: 1). Liigid, kelle levik piirdub ainult jõgedega (5 liiki + 1 takson): ojasilm, jõeforell, harjus, turb, tippviidikas, trulling; 2). Liigid, kellele jõed on tüüpiliseks elupaigaks, kuid kes esinevad ka muudes veekogudes (järvedes, riimveelistes merelahtedes) (21 liiki): haug, särg, teib, säinas, lepamaim (järvedes puudub), roosärg, tõugjas, mudamaim, linask, rünt, viidikas, latikas, koger, hink, vingerjas, luts, luukarits, koha, ahven, kiisk, võldas; 3). Liigid, kes esinevad jõgedes, kuid kes seal reeglina (või mitte kunagi) ei sigi ja kelle levik jõgedes sõltub peamiselt nende sisselaskmisest sinna (3 liiki): vikerforell, karpkala, angerjas; 4). Jõgedes kudevad siirdekalad (4 liiki + 1 takson): jõesilm, lõhe, meriforell, vimb, ogalik. 5). Jõgedes esinevad juhukülalised (1 liik): lest.
Millised kalaliggid on Eestile iseloomulikud Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug. Säga on suhteliselt soojalembene liik, kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger. Soojalembesemad liigid on roosärg, viidikas, tippviidikas, tõugjas, vimb, latikas, nurg ja noakala. Külmadest magevetest pärinevad siig, tint ja luts. Läänemeres elavad kilu, räim, lest ja tursk Milliseid kalaliike Eestlased toiduks kasutavad? Väiksemad järved ja vooluveekogud kalakasvatuses tööstuslikku tähtsust ei oma. Sisevetest on peamiseks kalapüügi-veekogudeks Peipsi järv ja Võrtsjärv. Peipsi järve peamised töönduskalad on peipsi tint, rääbis, peipsi siig, haug, latikas, särg, koha, ahven, kiisk ja luts.
SILMULISED: · Merisutt · Jõesilm Ojasilm TUURALISED Atlandi tuur HEERINGALISED Räim Kilu Vinträim Ansoovis LÕHELISED Lõhe Meriforell Jõeforell Vikerforell Rääbis Siig Harjus TINDILISED Meritint Peipsi tint HAUGILISED Haug ANGERJALISED Angerjas KARPKALALISED Särg Roosärg Teib Turb Säinas Tõugjas Viidikas Tippviidikas Mudamaim Lepamaim Rünt Latikas Nurg Vimb Nugakala Linask Koger Hõbekoger Karpkala Hink Trulling Vingerjas SÄGALISED Säga TUULEHAUGILISED Tuulehaug TURSALISED Tursk Luts OGALIKULISED Ogalik Luukarits Raudkiisk Merinõel Madunõel AHVENALISED Ahven Koha Kiisk Emakala Tobias Must mudil Väike mudil Kaug-Ida unimudil Makrell Mõõkkala MERIPUUGILISED Võldas
Roosärg Scardinius erythrophthalmus Räim Clupea harengis, lampetra fluviatilis, misgurnus fossilis Rääbis Coregonus albula Rünt Gobio gobio S Säga Silurus glanis Säinas ? Särg Rutilus rutilus T Tursk Gadus morhua V Viidikas Alburnus alburnus Vikerforell Oncorhynchus mykiss Vimb Vimba vimba vimba Vingerjas ?
Grupis tegutsevad - ahven Saakkalad Kala sööb silmadega - varjevärvuse tähtsus Ogalised kalad on raskemini haaratavad Kõrge kehaga kalad on raskemini haaratavad Saakkalad neelatakse tervena Haugil saakkala algul risti hambus, väiksemate puhul juhuslikus suunas. Koha ja ahven neelavad saaki tihti saba poolt Teised röövkalad alati pea poolt, enne allaneelamist muudavad saakkala lõugu kokku surudes liikumisvõimetuks Kalasportlastele elussööt Viidikas Loobu jõgi, Joaveski Kalatoidulised linnud ja loomad Kaurilised, pütilised, pelikanilised, toonekurelised, hanelised, haukalised, pistrikulised, kurelised, kurvitsalised Saarmad, naaritsad, mingid, hülged, kassid Tänan tähelepanu eest! Kasutatud kirjandus et.wikipedia.org - E.Pihu Meie kalad olelusvõitluses - E.Pihu, A. Turovski Eesti mageveekalad www.loodusajakiri.ee Kalastaja käsiraamat" Valgus 1971, Tallinn
Võhandu 162 km Pärnu 144 km Põltsamaa 135 km Loomastik Paljudele lindudele on jõed ja nende ümbrus pesitsus- ja toitumispaigaks; Poolveelise eluviisiga imetajaist: Kobras, mügri, ondatra ja vähearvukas saarmas Euroopa naaritsa (elas Eesti jõgedes veel hiljaaegu) on ameerika naarits ehk mink välja tõrjunud Sõõrsuid elutseb jõgedes 3 liiki ja kalu 47 liiki (50 taksonit). Sagedamad ja arvukamad on haug, trulling, lepamaim, särg, ahven, jõeforell, luts ja viidikas. Kalandusliku tüpoloogia järgi on Eestis enim forelli-, haugi-, särje-, ahvena- ja särje-haugijõgesid. Suurtaimestik 124 liiki soontaimi, 22 liiki samblaid ja 35 taksonit vetikaid. Õistaimedest kasvab enim kollast vesikuppu, harulist ja vegetatiivset jõgitakjat, konnaosja, järvekaislat, harilikku kuuskheina, pilliroogu ja jõgikõõluslehte. Sammaldest vesisammalt. Vetikatest rohevetikat ja eriviburvetikat. Liigirikkus ja hulk on varieeruv. Jõgede toitumine
on niitvetikad. Seal vees kus on palju toitaineid on neid tohutul hulgal. ● Pildil rohevetikas Kui palju on Eestis kalu? Eesti veestik on kalade poolest üsna liigivaene. Kokku on meie vetes kirjeldatud vaid 75 kalaliiki. Need kuuluvad 13 seltsi ning moodustavad 29 sugukonda. Millised kalaliigid on Eestile iseloomulikud? Eestile on iseloomulikud kalaliigid: rääbis, lõhi, peipsi tint, haug, säga, ahven, koger, roosärg, viidikas, vimb, latikas, nurg, siig, tint, luts, kilu, räim, lest ja tursk. Tänan kuulamast!
2008. aastal valminud Eesti ohustatud liikide punases nimestikus aga järve-ahaskoodik puudub. 4 Suurselgrootuid esines 2008. aastal Vagula idakalda piirkonnast võetud proovist 21 taksonit. Üldarvukusest moodustasid 72 % surusääsklaste vastsed (Chironomidae). (Eesti väikejärvede seire 2008) Kalastiku seirel leiti 2008. aastal Vagulast 10 kalaliiki: latikas, kiisk, ahven, latikas, nurg, koha, särg, linask, roosärg ja viidikas. Aastatel 1994-2004 on kalastajate võrgupüükide saagis kaaluliselt domineerinud ahven, koha, haug, särg ja latikas. Kalastajate andmetes esines veel siig, karpkala, säinas, hõbekoger, jõeforell ja koger. (Eesti väikejärvede seire 2008). Jõevähk esineb Vagula järves hõredalt ning paiguti. 2003. a katsepüügil on tabatud 1 vähk põhjakalda piirkonnas (Hurt, 2004). Vähile sobivaid alasid on järves palju, arvesse võttes veekogu suurt pindala.
LUUKALAD Selleks, et kala vees silma ei torkaks, on tal kaitsevärvus. Enamus kalu on seljapoolt tumedad, et sulanduda värvuselt taimestikuga, ning kõhupoolelt heledamad, et sobituda põhja värvusega Avavees elavad kalad (viidikas, siig, rääbis) on enamasti heledamad, sinakasrohelise tooniga. Põhja lähedal elavad kalad (luts, angerjas, säga) on aga mustjaspruunides toonides, sest seal on hämar. Kalad jaotatakse lepis- ja röövkaladeks toidu alusel. Lepiskalad (särg, latikas) toituvad taimedest või väikestest selgrootutest, osa jäävadki selle toidu juurde, mida söödi vastsetena. Röövkalad(ahven, koha) hakkavad jahtima teisi, endast väiksemaid kalu.
28 2.76 5.45 4.55 0.02 1.88 Võrtsjärv 2.41 0.7 0.04 0.01 0.32 Ahven Haug Angerjas Hõbekoger Koger Koha Latikas Linask Luts Säinas Särg Karpkala (Sasaan) Turb Viidikas HARRASTUS KALAPÜÜK KALATURISM Võrtsjärvel Kalapüük Võrtsjärvel (erinevad paketid) Talipüük: (MTÜ Kaleselts, MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond, Järveveere Puhkekeskus, OÜ 360 kraadi, FIE Antu Ott, OÜ Väikse-Viselä, OÜ Loodusemees, OÜ Anutar) Limonoloogiakeskus (Järvemuuseum, loodusharidus) KASUTATUD KIRJANDUS http://www.envir.ee/sites/default/files/kalavarudeseisundjaprognoos2014.pdf http://www.kalateave.ee/images/pdf/Eesti_kalamajandus_2012_veeb.pdf Järvet, A
Sulbi lõigus oli väga arvukalt jõeforelle, lepamaimu ja võldast, keskmisel arvul trullingut. Räägo ja Osula lõigus oli jõgi toidu- ja kalavene. Sõmerpalu lõik oli samuti võrdlemisi kalavaene, kus keskmisel hulgal leidus särge, alla keskmise haugi ja ahvenat. Suur-Võhandus oli kalastik silmapaistvalt liigirikas ja jõgi enamasti kalarohke. Kokku registreeriti 23 liiki: ojasilm, harjus, haug, angerjas, särg, teib, turb, säinas, roosärg, lepamaim, linask, rünt, viidikas, tippviidikas, nurg, latikas, koger, trulling, hink, vingerjas, luts, ahven, võldas. Silmapaistvalt suure arvu liikidega (13) oli esindatud karpkalaliste sugukond. Üldlevinud liikideks olid särg ja ahevn, väga sagedased viidikas, tippviidikas ja turb, sagedad haug, säinas, latikas ja rünt. Trullingu ja võldase levik piirdus jõe kõige kiirevoolulisemate osadega, jõeforelli ei leitud. 1989. a. ja 1995. a. uurimistel jõevähki ei leitud. Enne vähikatku sissetungi kuulus Võhandu
ühel alal) ja ökotoobist (elupaik) ÖS kuuluvate populatsioonide (ühe ligiisendid) omavahelised suhted valduvad toitumisseostena. Toitumisseoste alusel reastatud organismid moodustavad Toiduahela. TAIM--->TAIMTOIDULINE--->LOOMTOIDULINE--->TIPPKISKJA Ühe ÖS hargnevad ja põimuvad toiduahelad mood. toiduvürgu. Toiduahelate erivormid @ Kiskahel- eelmise astme organismi sööb ära järgmise astme tarbija Nt- taimne hõljum-sõudik-viidikas-ahven-haug @ Nugiahel ehk parasiittoiduahel- iga järgmine lül iaprasiteerib toiduahela eelneval lülil Nt- õunapuuleht-lehetäi.seened-mükoviirused @ Laguahel- algab eluta organismi ainest. Koosneb esmastest tarbijatest ja lagundajatest. Lõpeb destruendiga Nt- kõdunenud lehed-vihmaussid-lestad-bakterid ja mikroseened Troofilised tasemed- ehk toiduahela lülid. TT reguleerib eelneva lüli arvukust ja sõltub sellest. · Igas järgmises tasemes talletub 10% eelmise astme energiast.
karpkalalsed, tint, siig, jõeforell, lõhi, räim, lest · Väljapüük oli seda suurem, mida eutroofsem oli püügipiirkond 6 MATSALU LAHES 39 kalaliiki, kellest 28 elavad ka magevees Vetemaa jt. 2006 · Seirevõrkudega: ahven, emakala, haug, hõbekoger, kiisk, koger, koha, latikas, lest, linask, luts, meritint, nugakala, nurg, ojasilm, roosärg, räim, siig, säinas, särg, teib, tuulehaug, turb, viidikas, vimb, vinträim · Käsinooda ja mõrraga: angerjas, hink, karpkala, lepamaim, luukarits, madunõel, meriforell, merivarblane, ogalik, pisimudil, rünt, tõugjas, väike mudil. · 10 enimpüütud liiki: Ahven, haug, kiisk, koha, lest, nurg, roosärg, särg, viidikas ja vimb LIIVI LAHE KALASTIK lisaks Matsalu lahest püütud liikidele elavad Liivi lahes: · Tihti väljapüütavad liigid: kammeljas, kilu, lõhe,merihärg, merinõel, neljapoiseluts, nolgus,
maksimumi alamjooksu alumises osas Sindi paisust alamal, kus on üsna arvukalt siirde- ja poolsiirdekalu.Ülemjooksul Pudimäe (Kükita) silla ümbruses ning Paide linna kohal on teada jõeforelli ja vikerforelli, keskjooksul Türi-Jändja piirkonnas haugi, särje ja turva ning Suurejõe ümbruses haugi, särje, turva ja ahvena elutsemine.Alamjooksu ülemises osas Navesti suudme ja Tori vahemikus, elunevad lõhe, haug, angerjas, särg, turb, säinas, lepamaim, roosärg, linask, viidikas, nurg, latikas, vimb, koger, luts, ahven, kiisk. Kalastiku koosseisu järgi on Pärnu jõe keskjooksu ülemine osa produktiivne särje-haugi jõgi ning keskjooksu alumine ja alamjooksu ülemine osa produktiivne särje- turva jõgi. Tähtsus Eestis 1)Paljudele kalaliikidele ja taimedel elupaigaks. 2)Juhib ära üleliigse vee. Muud huvitavat Pärnu jõge on nimetatud ka Eestimaa Mississipiks, sest ta on Eesti üks pikimaid jõgesid ning nagu
6 kaetud sinakate või mustade laikudega. Tumeda seljapoole ja läbipaistvalt rasvvalge kõhupoole piiriks on tume küljetriip. Suunurkades on poised. Ründid on keskmiselt 6...11 cm pikad ning kaaluvad 3...21 g. Rünt on levinud üle kogu Eesti. Ta eelistab liivase põhjaga veekogusid. Üldiselt on ta hapnikurikaste jõgede ja järvede asukas, VIIDIKAS. ( keha sale, väike, külgedelt lamenenud) Viidikas on saleda ja külgedelt lamenenud kehaga väike kala, kelle keha katavad hästi läikivad ja kergesti äralangevad soomused, mida vanasti kasutati pärliessentsi valmistamiseks. Viidika selg on tavaliselt oliivrohekas, kuid võib olla isegi leheroheline. Küljed on hõbedased ja kõht kollakas- või piimjasvalge. Ta eelistab küll selgemaveelisi ja mitte väga taimestikurohkeid veekogusid, kuid lepib vabalt ka sogase veega.
Angerjas angerjas angerlased angerjalised Lest lest lestlased lestalised Haug haug hauglased haugilised Meriforell lõhe lõhelased lõhelised Ahven ahven ahvenlased ahvenalised Luts luts lutslased tursalised Viidikas viidikas karpkalalased karpkalalised alamliik: Balti kilu liik: Euroopa kilu kilu heeringlased heeringalised alamliik: Räim liik: Atlandi heeringas heeringas heeringlased heeringalised Turb teib karpkalased karpkalalised Järvekonn konn konlased päriskonnalised Rohe-kärnkonn kärnkonn kärnkonlased päriskonnalised
Kisklus ehk karnivooria – on kiskja (karnivoori) ja saaklooma suhe. Kiskjad ei saa elada saakloomata. Kuid kiskjate hävitamine võib viia ka saakloomade allakäigule. Tippkiskja – toiduahela tipplüli. Näiteks: hunt murrab haige loomad maha, siis ei saa haigused levida Taimetoidulisus ehk herbivooria – on taimetoidulise looma (herbivoori) ja taime omavaheline toitumissuhe. Kasulik vaid loomale. (Herbivoorid: lehetäi, maipõrnikas, viidikas, metskits, põder) Näiteks: jänes sööb talvel puukoort. Konkurents – sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm. Võitlus kasulikumate keskkonnatingimuste pärast s.t. osavõitlus piiratud keskkonna ressurside pärast Näiteks: metsvindi pesad on teineteisest 100 – 2000m kaugusel. Vältides toidule konkurentsi. 5. Ökosüsteemi koostis ja toitumissuhted ökosüsteemis 1.tase on taimed 2. taimtoidulised loomad 3. kõigesööja 4. lihasööja 5
sugukonda. Kus Eesti kalad elavad? Millised kalaliigid on Eestile loomulikud? · Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. · Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug. · Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. · Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger. · Soojalembesemad liigid on roosärg, viidikas, tippviidikas, tõugjas, vimb, latikas, nurg ja noakala. · Külmadest magevetest pärinevad siig, tint ja luts. · Läänemeres elavad kilu, räim, lest ja tursk. Milliseid kalaliike eestlased toiduks kasutavad? · Väiksemad järved ja vooluveekogud kalakasvatuses tööstuslikku tähtsust ei oma. Sisevetest on peamiseks kalapüügi-veekogudeks Peipsi järv ja Võrtsjärv. · Peipsi järve peamised töönduskalad on peipsi tint, rääbis, peipsi
Obligatoorne parasiit parasiit, kes peab teatud eluetapil peremehest toituma; näiteks paeluss Fakulatiivne parasiit toituvad võimaluse korral peremehest, kuid saavad ka ilma edasi areneda; näiteks sääsk Kisklus röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe; kiskja ehk karnivoor Herbivooria toitumissuhe tamtoidulise looma ja taimeliigi vahel; taimedel on selle vastu kohastumused: okkad, karvad, eritised; herbivoorid lehetäi, metskits, viidikas jne Omnivoorid segatoidulised loomad; näiteks karu, metssiga, inimene Areaal iga liigi levila Populatsioon ühisel territooriumil elavad ühe liigi isendid Populatsiooni iseloomustus: 1)isendid saavad vabalt omavahel ristuda, 2)populatsiooni suurus ehk arvukus, 3)populatsiooni tihedus isendite arv ühe pinnaühiku kohta Biotsönoss elukooslus, mille moodustavad ühel territooriumil elavad mitme liigi populatsioonid
Suur-Võhandus oli kalastik silmapaistvalt liigirikas ja jõgi enamasti kalarohke. Kokku registreeriti 23 liiki: ojasilm(Lampetra planeri), harjus(Thymallus thymallus), haug(Esox lucius), angerjas(Anguilla anguilla), särg(Rutilus rutilus), teib (Leuciscus leuciscus), turb (Leuciscus cephalus), säinas (Leuciscus idus), roosärg (Scardinius erythrophthalmus), lepamaim(Phoxinus phoxinus), linask(Tinca tinca), rünt (Gobio gobio), viidikas(Alburnus alburnus), tippviidikas (Alburnoides bipunctatus), nurg (Blicca bjoerkna), latikas(Abramis brama), koger(Carassius carassius), trulling(Barbatula barbatula), hink (Cobitis taenia), vingerjas(Misgurnus fossilis), luts(Lota lota), ahven(Perca fluviatilis), võldas(Cottus gobio). Silmapaistvalt suure arvu liikidega (13) oli esindatud karpkalaliste sugukond. Üldlevinud liikideks olid särg ja ahevn, väga sagedased viidikas, tippviidikas ja turb, sagedad haug, säinas, latikas ja rünt
-merekalad elavad meredes ja ookianides; -mageveekalad-elavad jõgedes ja järvedes; -riimveekalad-elavad rannikulähedastes mereosades; -siirdekalad-elavad meres, koevad jõgedes ja vastupidi. Rasvasuse alusel saab kalad jaotada 4 rühma: 1. lahjad kalad rasva all 2% -tursk, luts, koha, haug; 2. keskmise rasvasusega -2-5%-koger ,karpkala ,nurg, latikas, tint; 3. rasvased kalad- 5-15% -kilu, siig, rääbis ; 4. eriti rasvased üle 15%- angerjas, lõhe, viidikas. Kala varurasvad võivad pikneda eri paikasdes ( lõhel seljapiirkonnas, kohal siseelundite ümber, tursal maksas jne), rasvasus erineb aastaajati(näiteks on kevadised räimed palju lahjemad kui sügised ) ja sõltub ka isendite suurusest. Tervisliku toitumise seisukohalt on kalarasv kõrgelt hinnatud, sest sisaldab oomega -3 rasvhappeid. Tuuralised on kõige hinnalisemad kalad, kellel on kõhreline skelett, st,et kalal ei ole kaetud soomustega, vaid luukilbi ribadega
erakvähk/veenusekorv toit, elupaik) Sinitihane/sootihane 4. Herbivooriat/karnivooriat. Too näiteid Herbivooria Karnivooria/kisklus Taime ja looma vaheline Kiskjad ja saakloomad(+/-) suhe(+/-) Lepatriinu, Ristämblik, Saarmas Lehetäi, Viidikas, Metskits 5. Toiduahelat moodustavaid organismirühmi. Too näiteid. Produtsendid Konsumendid Destruendid Tootjad Tarbijad Lagundajad Taimed, Vetikad Herbivoorid, Bakterid, Seened Karnivoorid 6. Stabiilset / kasvavat/ kahanevat populatsiooni. Too näiteid Kasvav populatsioon Stabiilne Kahanev populatsioon
säinas (Leuciscus idus), lepamaim Pilt 4. Vaade paisjärvele (Phoxinus phoxinus), roosärg (Scardinius erythrophthalmus), tõugjas (Aspius aspius), linask (Tinca tinca), rünt (Gobio gobio), viidikas (Alburnus alburnus), nurg (Blicca bjoerkna), latikas (Abramis brama), koger (Carassius carassius), karpkala (Cyprinus carpio), luts (Lota lota), ahven (Perca fluviatilis), kiisk (Acerina cernua). Räpina lõigus on kalu rohkesti, leiti 9 liiki, väga arvukalt särge, arvukalt ahvenat, keskmisel hulgal säinast, alla keskmise roosärge, viidikat, tippviidikat ning vähe arvukalt linaskit, latikat ja võldast. Võhandu jõe kalastik on väga mitmekesine, kuna jõe erinevates
Veeseis on Emajõe suudmealal muutlik, vesi tõuseb siin idatuulte ajal. Siin võib esineda üleujutusi ka veevaestel aastatel. Kalli jõe lang on väga väike mistõttu võib ta Kalli järve ja emajõe vahel voolata mõlemas suunas. Veeseis on Emajõe suudmealal muutlik, vesi tõuseb siin idatuulte ajal. Siin võib esineda üleujutusi ka veevaestel aastatel. Elustik Emajões on 39 kalaliiki, neist suurema arvukusega liigid: haug, särg, latikas, viidikas, säinas, ahven, luts, koha, rääbis, tõugjas, linask, rünt, peipsi siig, peipsi tint, teib, roosärg, nurg, vimb, koger, säga, angerjas ja kiisk. Kalade põhiliseks toiduks Emajões on väheharjasussid ja surusääsklaste vastsed. Jõepõhja ühel ruutmeetril elab keskmiselt 7290 erisugust liiki isendeid, kuid see arv võib olla kahanenud reovete ja palgiparvetusega 20 saj. alguses. Emajõe zooplanktonis esineb periooditi massiliselt
Põhjaloomad aitavad kaasa hapnikurikkama vee toomisele sügavamatesse settekihtidesse ja kiirendavad viimaste mineraliseerumist. Samuti on põhjaloomad toiduks bentostoidulistele kaladele ning paljudele veelindudele KALASTIK Võrtsjärves ja selle sissevoolude suudmetes elab praegu püsivalt üks sõõrsuuliik (ojasilm) ja 31 kalaliiki Viimaseil kümnendeil on Võrtsjärves üsna arvukad olnud tint, kiisk ja viidikas Võrtsjärve peamised töönduskalad viimasel kümnendeil on latikas, koha, angerjas ja haug. Järgnevad säga, ahven ja luts. Vahel satuvad püünistesse ka säinas, koger, linask ning hõbekoger, peenkalast satub vähesel määral nurg ja kiisk. Ülejäänud kalaliike näiteks vimba, vingerjat ja trullingut püütakse vaid juhuslikult või üldse mitte, neist säga ja tõugjas on täieliku kaitse all KALASTIK
Soomaa lamminiitusid kõige enam koprad oma pesakuhilate, üles paisutatud kraavide ja ojadega, ning toiduks ja tammi ehitamiseks langetatud puudega. Kõikidel suurematel veekogudel tegutsevad saarmad, palju on ka mügrit. Kunagi Soomaa alal arvuka ja tavalise euroopa naaritsa on aga välja tõrjunud siia inimese poolt introdutseeritud ameerika naarits ehk mink. Rahvuspargi piiridesse jäävatest veekogudest on leitud 17 liiki kalu. Üldlevinud liikideks on haug, särg ja viidikas. Rahvuspargi piirides on registreeritud 4 liiki roomajaid ja 6 liiki kahepaikseid, kellest haruldaseim on harivesilik. Putukate kohta suuremahulised uuringud puuduvad, põhjalikumalt on uuritud päevaliblikaid, keda on leitud 66 liiki ja kiile, keda on leitud 33 liiki. Kasutatud kirjandus. http://et.wikipedia.org/wiki/Soomaa_rahvuspark http://www.keskkonnaamet.ee/soom/uldinfo/ http://www.keskkonnaamet.ee/public/soomaa/soomaa_loodus/
44-48 Matsalu lahe kalastik 1995. aastal kui Matsalu lahe kalastik oli veel suhteliselt normaalses seisundis,oli ühtlaselt kogu lahes levinud ahven.Peaaegu sama laialt olilevinud särg. Särje puhul oli ilmne arvukuse 5 ja mõõtmete suurenemine sügavamatel aladel (lahe suudmealal), kus on rohkem suurte särgede peamist toitu molluskeid. Mõned liigid olid hajusalt levinud kogu lahes (haug, viidikas), teised esinesid sügavamatel suudmealadel (koha, vimb, luts ja mereliigid), nurg oli kõige arvukam lahe keskosas. Ahvenavaru oli Väinameres ja ka Matsalu lahes 1990. aastate algul küllalt heas seisus.1993. a. (esimene aasta, mil püügipiiranguid Matsalu Looduskaitseala vetes oluliselt leevendati) oli suvistes seirepüükides arvukalt suuri kalu. Juba 1995. a. suveks olid suuremad ahvenad enamuses välja püütud.
ikka edasi elada. (inimese verd imev sääsk) Kisklus-röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe.Kiskjad e. karnivoorid on loomad,kes söövad teisi loomi.(ristämblik toakärbsest/ vähese kohanemisvõimega ,haiged või väiksed loomad). Herbivooria-taimtoidulise looma-ja taimeliigi vaheline toitumissuhe.Herbivoor on taimtoiduline loom,toitub üksikutest taimeliikidest,teised poled toidu suhtes nii nõudlikud ja söövad kõike taimeliike.( lehetäi,viidikas,metskits) Omnivoor-segatoiduline, toituvad nii taimedest kui loomadest.( karu ja metssiga) Ökosüsteem Igal liigil on oma leviala ehk areaal. Populatsioon- ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid. Populatsiooni arvukus on sellesse populatsiooni kuuluvate isendite arv. Populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta.
organismidele. Kolmanda taseme moodustavad teisest tasemest toituvad organismid ja nii edasi. Enamasti koosnevad maismaaökosüsteemide toiduahelad neljast kuni viiest tasemest, veeökosüsteemide omad aga kuni seitsmest tasemest. Energeetilises mõttes on kõige efektiivsemad kõige lühemad toiduahelad, kus troofilisi tasemeid on võimalikult vähe, näiteks kaks või kolm. 15.Fütoplanton—zooplankton—viidikas—haug—inimene 16.Biosfääri tähtsaimad aineringed on bioloogiliste makroelementide ringed – süsiniku-lämmastiku-, fosfori-, hapniku- javäävliringe. Samuti veeringe ja kivimiringe. 17.Kiire süsinikuringe: Süsinik seotakse fotosünteesi vahendusel elusainesse Aeglane süsinikuringe: Selle süsinikuringe käigus tekivad fossiilsed kütused, Kütuste põletamisel jõuab süsinik tagasi atmosfääri 18.Fosforiringe on biogeokeemiline ringe, mis hõlmab fosfori ühendite
arvukalt siirde- ja poolsiirdekalu. Ülemjooksul Pudimäe (Kükita) silla ümbruses ning Paide linna kohal on teada jõeforelli ja vikerforelli, keskjooksul Türi- Jändja piirkonnas haugi, särje ja turva ning Suurejõe ümbruses haugi, särje, turva ja ahvena elutsemine. Alamjooksu ülemises osas Navesti suudme ja Tori vahemikus, elunevad lõhe, haug, angerjas, särg, turb, säinas, lepamaim, roosärg, linask, viidikas, nurg, latikas, vimb, koger, luts, ahven, kiisk. Kalastiku koosseisu järgi on Pärnu jõe keskjooksu ülemine osa produktiivne särje-haugi jõgi ning keskjooksu alumine ja alamjooksu ülemine osa produktiivne särje-turva jõgi. Pärnu jõele on moodustatud ulatuslik Natura 2000 võrgustiku kaitseala, mis peaks tagama Euroopa Liidu loodusdirektiivi lisades I, II, IV ja V nimetatud elupaikade (looduslikus
valgejänest ja metsnugist. Vanades lammimetsades elutseb Eestis üliharuldane lendorav. Poolveelistest imetajatest ilmestavad jõgesid kõige enam koprad oma pesakuhilate, üles paisutatud kraavide ja ojadega, ning toiduks ja tammi ehitamiseks langetatud puudega. Kõikidel suurematel veekogudel tegutsevad saarmad, palju on ka mägrit ning võõrliikidest minki. Metsade ja niitude vahel looklevad jõed on kalarikkad, kokku on siit leitud seitseteist kalaliiki. Tavalisemateks on haug, särg, viidikas ja ahven, leidub ka haugi, turba ja latikat. Kui rabad ärkavad talveunest, hakkavad häälitsema rongad; metsised ja tedred mängivad oma kevadisi armumänge, kaua ei lase ennast oodata ka sookurg. Kevadsoojad toovad kohale ka sellised linnud nagu räät, väikekoovitaja ja mudatilder. Soomaal on linde nähtud üle 160 liigi, neist haruldasemad on kaljukotkas, rabapüü, mudanepp, väikepistrik, rabapistrik ja alles mõne aasta eest siia kolinud rohunepp. Toitumas on nähtud ka rabapistrikku
C. püügipiirkondade ülevaatlik kaardistamine D. kalavarude suunatud ja jätkusuutlik kasutamine E. lõheliste reguleeritud kasutamine kalakasvatuslikes rajatistes F. piiramatu kasutamine Eesti Vabariigis G. kalalaevastiku püügivõimsuse vähendamine vastavalt EL nõuetele 3. Kalapüügiseaduse objektideks on alljärgnevas loetelus : A. jõesilm H. jõekarp B. rabakonn I . säga C. viidikas J. mudatigu D. rannakarp K. valge vesiroos E. saarmas L. jõevähk F. põhjaõngel konksustatud vihmauss M. agarik G. tõugjas 4. Kalapüügiseaduse kohaselt tekib omandiõigus kalale A. kalade vastsete koorumisel B. hõivamisel C. kalade hukkumisel hapnikupuuduses seoses talvise ummuksisse jäämisega D
) Kisklus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Kiskjad e. karnivoorid on loomad, kes söövad teisi loomi. Samas võib karnivoor ka ise olla mõne teist liiki kiskja toiduobjekt. Sel viisil moodustub kiskjaahel, mille viimaseks lüliks on tippkiskja. (Nt toitub ristämblik toakärbsest.) Taimtoidulise looma- ja taimeliigi vahelist toitumissuhet nimetatakse herbivooriaks. (Herbivoorid on nt lehetäi, maipõrnikas, viidikas, metskits.) 5. Populatsiooniökoloogia: populatsiooni mõiste, struktuur ja muutused selles. Igal liigil on oma leviala ehk areaal. See on territoorium, mida teatud liigi isendid asustavad. Ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Populatsiooni arvukus on sellesse populatsiooni kuuluvate isendite arv. Populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta. Mida
N: paeluss koera soolestikus, inimese verd imevad sääsed, täid. Kisklus on kiskja ja saaklooma suhe.Kiskjad ei saa elada saakloomata.Aga kiskjate hävitamine võib viia ka saakloomade allakäigule. Tippkiskja toiduahela tipplüli N: hunt murrab haige loomad maha.Seega ei saa haigused levida Taimetoidulisus ehk herbivooria taimetoidulise looma, herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe. Kasulik vaid loomale. (Herbivoorid: lehetäi, maipõrnikas, viidikas, metskits, põder) N: jänes sööb talvel puukoort Konkurents sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm. Võitlus kasulikumate keskkonnatingimuste pärast s.o osavõitlus piiratud keskkonna ressurside pärast N:metsvindi pesad on teineteisest 100 2000m kaugusel.Vältides toidule konkurentsi. Endosümbioos üks organism elab teise kehas. N: bakterid, mis lagundavad. 6. Aineringe
toitumusest, elutsüklist, vanusest, suurusest. Mõõdukat rasvarikaste kalade söömist pole vaja karta. Rasvasisalduse järgi jagunevad kalad tinglikult nelja rühma: * suhteliselt lahjad kalad (rasvasus alla 2%) tursk, luts, koha, haug; * keskmise rasvasusega kalad (kuni 5%) lest, räim, latikas, karpkala, tint, nurg; * rasvased kalad (üle 5%) rääbis, siig, kilu; * väga rasvased kalad (üle 15%) angerjas, lõhe, forell, heeringas, sardiin, viidikas. Kolesteroolirikkad on kalamari ja krevetid. Oluline on pöörata tähelepanu töödeldud kalatoodete soolasisaldusele, nt kalakonservid, soolatud ja marineeritud kalad sisaldavad palju soola. Liha ja lihatoitude soovitatav päevane kogus on 24 portsjonit. 1 portsjon on 80 kcal ehk päevas kokku 160320 kcal. Lihasaaduste alla kuuluvad ka verest valmistatud tooted. Selle toiduaineterühma tooteid võib asendada kala ja kalasaadustega või
koht Markus Leemet (SK Leksi 44) 4523, 2. koht Karl-Robert Saluri (Kose 2000) 4519 ja 3. koht Joosep Lohur (KJK Järvala) 4471 punktiga.Kolmikvõidu tõid Eestile ka alla U18 vanuseklassis tüdrukud: Grete Sadeiko - (KJK Järvala) 3927, Laura Maasik (Nõmme KJK) 3404 ja Tähti Allver (Nõmme KJK) 3313 punkti.Naisjuunioride (U20) vanuseklassi viievõistlejatest jõudsid poodiumile Eleriin Haas (3510p - II koht) ja Andra Viidikas (3284p - III koht). Jalgpalli mitmevõistlus Jalgpalli mitmevõistlus on Eestis veel küllaltki tundmatu ala - esmakordselt korraldasid sellise ürituse 2009.a. suvel Järva-Jaani jalgpallurid, kes korraldasid koguni jalgpalli 10-võistluse. Tartu Sügispäevade raames korraldatakse tudengitele ja kõigile tartlastele mitmevõistlus 6 erineval alal, mis panevad proovile kõige olulisemad oskused, mida läheb vaja jalgpallimängus - osavuse, kiiruse ja
(Haberman et al 2008). Peipsi on üks paremaid kalajärvi terves Euroopas, kus esineb 37 liiki kalu. Põhilised kalaliigid on peipsi tint, rääbis, ahven, haug, latikas, koha, kiisk, särg, luts, peipsi siig. Kaitse all on kuus liiki: harjus, tõugjas, säga, hink, vingerjas ja võldas. Kuna minu piiritletud ala on peamiselt kaldavööndiga seotud, siis kalaliikidest võivad elutseda siin kõige rohkem särg, ahven, kiisk, viidikas, säinas jt (Haberman et al 2008). Peipsi on lisaks kalastikukele ka linnurikas järv. Kindlaks on tehtud 266 linnuliiki. Arvukalt esineb ka toitekülalisi ja läbirändajaid. Pesitsejatest leidub rohkesti naerukajakaid, sinikaelparte, tuttpütte, kõrkja-roolinde, tiigiroolinde ja rootsiitsitajaid. Esinevad lauk, ruik, tait, mustviires, väikekajakas, vihitaja, väiketüll, jõgitiir, punapeavart, kalakajakas, luitsnokkpart, rägapart, piilpart, sarvikpütt jt
keskkonda nõudvad põhjaloomad on peaaegu kõikjalt kadunud, mitmesse järve on lisaks järve- ja jõekarbile lisandunud randkarp. [Koostanud Raukas, A., 1995. Eesti Loodus. Kirjastus ,,Valgus" ja Eesti Enstüklopeediakirjastus] (lk. 280-281) Kalastik Väikejärvede kalastikus on arvatavasti umbes 30 liiki, neist sagedaimad ahven, haug, särg, koger, linast, latikas, roosärg, kiisk, luts, mudamaim ja viidikas. Haruldased on ojasilm, jõeforell, rääbis, peipsi siig, peipsi tint, teib, säinas ja võldas. Kõige rikkalikum kalafauna on suuremates, mõõduka toitesisaldusega järvedes. Liigivaene on näiteks madalate kinnikasvavate düseutroofsete või hüpereutfrootsete, sageli täielikult ummuksisse jäävate järvede kalastik. Kalade ummuksisse jäämist põhjustab järvede tugev eutroveerumine. Väikejärvede suure
Leidub ka salumetsatukki, tammesalusid, tammemännikuid ja nõmmemännikuid. Taimede liigirikkus on üsna suur leidub isegi mõningaid käpalisi. Soomaa pakkub kodu paljudele loomaliikidele. Üks haruldasemaid loomi keda saab seal kohata on lendorav. Linde on nähtud umbes 160 erinevat liiki, seal pesitsevad väike-konnakotkas, must-toonekurg, väikepistrik, kaljukotkas jt. Rahvuspargi piiridesse jäävatest veekogudest on leitud 17 liiki kalu. Üldlevinud liikideks on haug, särg ja viidikas. Rahvuspargi piirides on registreeritud 4 liiki roomajaid ja 6 liiki kahepaikseid, kellest haruldasim on harivesilik. Putukatest on põhjalikumalt uuritud päevaliblikaid, keda on leitud 66 liiki . (Leito, Kimmel, & Ader, 2007) (Timm & Kiristaja, 2006) (keskkonnaamet) 6 VILSANDI RAHVUSPARK Ajalugu Vilsandi asub Saaremaa läänerannikul Kihelkonna ja Lümanda vallas. Vilsandi rahvuspark on
Neist apteegikaan on II kaitsekategooria liik. Köstrejärvest on leitud pisikaani. Limused on tundlikud veekogude seisundi halvenemise suhtes. Vee-elustikku mõjutab ka koordineerimatu kalade sisseviimine veekogudesse. Apteegikaani säilimist võib ohustada püüdmine meditsiinilisel eesmärgil. Kalad ja jõevähk Karula kalastikus on Eesti siseveekogudele omased liigid. Kokku on siit leitud 21 liiki kalu. Levinumateks on ahven, särg, haug, koger, linask, vähem levinud on kiisk, latikas, viidikas, koha, roosärg, hõbekoger ja angerjas. Kalastiku kujunemisel on määravateks Väikese Emajõe kalastik ja Koiva jõgikonda kuuluva Mustjõe kalastik. Karula veekogudes elab kolm Euroopa Liidu loodusdirektiivi kalaliiki: need on hink, võldas ja vingerjas. Nende kalaliikide kaitsemine ei ole oluline mitte üksnes Eestile vaid kogu Euroopale. Mitmetest veekogudest võib leida ka jõevähki, kuid võrreldes varasemaga on jõevähk alles jäänud vaid vähestesse järvedesse
o Kooselust kasu saav liik on parasiit ja kahjustatav liik on peremees. (inimene ja solge) o Kisklus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. o Kiskjad ehk karnivoorid on loomad, kes söövad teisi loomi. o Kiskahela viimaseks lüliks on tippkiskja. (ristämblik ja toakärbes) o Taimtoidulise looma- taimeriigi vahelist toitumissuhet nimetatakse herbivooriaks. o Herbivoorid on lehetäi, maipõrnikas, viidikas ja metskits. o Hulk loomaliike on segatoidulised ehk omnivoorid nad toituvad nii taimedest kui ka loomadest. o Nendeks on näiteks metssiga ja karu. Ökosüsteemid Igal liigil on oma leviala ehk areaal. Ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Mis iseloomustab populatsiooni? o Sama popultasiooni isendid saavad vabalt omavahel ristuda, sest nad
Alliksaar. Prelüüd rüütlirüüs) Kalambuur- sõnamäng, poeetiline sõnapaaride ümberjaotus/nihkumine Kana nahas, seisavad nad kananahas (A. Alliksaar. Prelüüd rüütlirüüs) Kõnekujundid Epiteet: poeetiline täiend, kirjeldab, kaunistab, rõhutab põhisõnas sisalduvaid tunnuseid lai meri, pime öö, hõbepalgeline kuu Võrdlus: sõnade kõrvutamine mingite ühiste tunnuste abil "Peeglid süvenesid otsekui järved" (Tuglas. Taevased ratsanikud); "Sa oled külm ja karsk kui väike viidikas" (H.Visnapuu. Viidikas) Metafoor varjatud võrdlus, sõna kasutamine ülekantud tähenduses Öö suhkrusaias tüdrukud kui väikesed rosinad (H. Talvik. Simmanil) Metafoor: laev Noa laev (kiudpilvemoodustis) Õhulaev (dirizaabel) Kõrbelaev (kaamel) Elulaev (saatus, elukäik) Riigilaev (riik) (M. Mäger. Stilistika) Metonüümia ülekanne külgnevuse kaudu Põhjus tagajärje asemel või tagajärg põhjuse asemel (autor tema tööde, aine asja asemel jne): Raud ja teras külvasid surma
trulling. Seejuures on kaks viimast liiki külmades vetes (alla 13°'C) siiski harvemad kui soojades vetes. Sellesse rühma kuulub ka luukarits, kes on elupaiga suhtes vähevaliv. Särg, luts ja ahven väga külmades vetes suvel puuduvad. Külmaveelised liigid. Jõeforell ja ojasilm. Veetemperatuuril kuni 13° C. Jahedaveelised liigid. Harjus esineb temperatuurivahemikus 13°- 17°C. Soojaveelised liigid. Teib, säinas, hink, tippviidikas, roosärg, koger, vingerjas ning kiisk. Turb, rünt ja viidikas võivad elada ka veidi jahedamas vees, alates 15° - 16°C. 1) Liigid, kes elavad ainult keskmistes ja suuremates jõgedes: hink, roosärg, tippviidikas, teib, harjus ning erandlikult ka latikas, säinas, rünt, koger ja kiisk. 2) Liigid, kes eelistavad keskmisi jõgesid, kuid võivad elada ka väiksemates jõgedes-ojades: särg, turb, viidikas, võldas, tõenäoliselt ka ojasilm. 3) Liigid, kes elutsevad nii suurtes kui väikestes vooluveekogudes ja kelle levikut vooluhulk
aine. 3.Siseveekogude kalavarud Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug. Säga on suhteliselt soojalembene liik, kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger. Soojalembesemad liigid on roosärg, viidikas, tippviidikas, tõugjas, vimb, latikas, nurg ja noakala. Külmadest magevetest pärinevad siig, tint ja luts. Läänemeres elavad kilu, räim, lest ja tursk. Kalastiku levik sõltuvalt vooluveekogu veerikkusest ja vooluhulgast: *Liigid, kes esinevad püsivalt ainult keskmistes ja suuremates jõgedes: Harjus, säinas, teib, roosärg, tippviidikas, latikas, koger, rünt, hink, kiisk.
Millised kalaliigid on Eestile iseloomulikud? Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug. Säga on suhteliselt soojalembene liik, kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger. Soojalembesemad liigid on roosärg, viidikas, tippviidikas, tõugjas, vimb, latikas, nurg ja noakala. Külmadest magevetest pärinevad siig, tint ja luts. Läänemeres elavad kilu, räim, lest jatursk. Milliseid kalaliike eestlased toiduks kasutavad? Väiksemad järved ja vooluveekogud kalakasvatuses tööstuslikku tähtsust ei oma. Sisevetest on peamiseks kalapüügi-veekogudeks Peipsi järv ja Võrtsjärv. Peipsi järve peamised töönduskalad on peipsi tint, rääbis, peipsi siig, haug, latikas, särg, koha, ahven, kiisk ja luts.
annaabi.ee 
