kõhunäärme ehk pankrease Second level sisesekretoorsed saared, Third level neerupealised, Fourth level sugunäärmete endokriinne osa. Fifth level Tuntud üle 40 hormooni Polüpeptiid- ja proteohormoonid Steroidhormoonid Kilpnäärmenormoonid Suguhormoonid Pankrease hormoonid Suprarenaalnäärmete Paratürenoidnäärmete (neerupealsete) hormoonid koorehormoonid Hüpofüüsi hormoonid Suprarenaalnäärmete säsi hormoonid Epifüüsi hormoonid Peaaju hormoonid Ajuripats e. hüpofüüs Koosneb kolmest sagarast (eessagar, tagasagar ja vahesagar) ja seostub vaheajuga Produtseerib, deponeerib ja eritab 9 tuntud hormooni
rasvatagavaraks. Nahk on paberõhuke, ning samas kui ujud vees on ta kummi ülikonna eest. Juuksekarv kasvab välja follikulist. Nahk vananedes hõreneb ja läheb pingule. See tõttu tekivadki näo nahale kortsud. On olemas palju eri liiki haiguseid. Nendest kõige populaarsemad on harilikud vinnid või akne, dermatiit või ekseem, nahavähk, psoriaas ning nahaseened. Akne või harilikud vinnid = naha rasunäärmete talituse häire. Rasunäärmed on üliaktiivsed. Mees suguhormoonid on rohkem aktiivsed kui nais suguhormoonid. Vinni tekitavad ka valed kosmeetika tooted. Ning vinne võib esineda ka ravimite kasutamisel näiteks antibiootikumide kasutamisel. Dermatiit & ekseem = nad on punetavad, leemendavad. Nende põhi sümptom on sügelus. Seda võib tekitada vesi ja pesemistooted mis sisaldavad keemilise ühendeid. Võivad tekitada ka nikkel & kroom kuna nad on kõige allergilisemad metallid. Nahavähk = nahale tulevad laigud ja sõlmed
Õlid (glütserooli ja rasvhapete estrid) Energiaks (38,9 kj/g), soojusisolaatoriks, voolujooneline keha, amortisaatoriks Liitlipiidid: Fosfolipiidid Rakumembraanide kaksikkiht, väline kiht armastab vett, sisemine kardab vett Ehituslik funktsioon Steroidid: suguhormoonid (doping) neerupealiste hormoonid (adrenaliin) vitamiin D (luudele) kolesterool (rakumembraanidele) ( - kolesterooli on vaja, et toota kõiki eelmisi ) Tsüklilised ühendid regulatoorne funktsioon
Rasvad õlid vahad steroidid. Kolesterool -rakumembraani koostises, vitamiinide süntees, ateroskleroos Kaitse - temp, siseelundid, ärakuivamine, märgumine Varuenergia - varurasvad, seemnetes viljades Lahusti vitamiinidele Energia Ehitus - rakumembraani koostises, fosfolipiidid Suguhormoonid 5. Valgud - biopolümeerid, tähtsaim ehitusmaterjal, aminohapetest, 8 vajalikku mida rakud ei sünteesi, peptiidside. Omaduste erinevused tulenevad aminohapetejärjestusest Ensümaatiline - amülaas, pepsiin Ehituslik - karvad, suled jne keratiin kollageen Transport - hemoglobiin Regulatoorne - hormoonid - insuliin ja glükagoon suhkru sisaldus Energeetiline
Neuraalne Humoraalne NEURON = närvirakk HORMONES - Sisenõrenäärmete eritatavad (närvisüsteemi abil) keemilised signaalained, mis koos 1.Peaaju närvisüsteemiga reguleerivad organismi 2.Seljaaju talitlust. 3.Närvid (mõjuvad vere kaudu) Toime on kiire (>400km/h) Hormoonid sisenõrenäärmed Toime on lühiajaline 1.Adrenaliin 3.Ajuripats 2.Insuliin 4.Sugunäärmed 3.kasvuhormoon 2.kõhunääre 4.suguhormoonid 1.neerupealised Toime on aeglasem. ...
1. Ülikõrge bioaktiivsus (inimkehas toimuvad juba kogustes 10-9 - 10-12g) 2. Lühike eluiga 3. Toime on sihtsuunitletud, see eeldab retseptoreid 4. Vahendatud mõju läbi ensüümide a) läbi ensüümide hulga b) läbi ensüümide aktiivsuse 5. Mitmekordne tagasisidel põhinev kontroll Hormoonide tüübid 1. Aminohapete teisendid nt adrenaliin, türoksiin (kilpnäärme) 2. Valkhormoonid insuliin, glükagoon kõhunäärmest 3. Steroidhormoonid: suguhormoonid - meestel testosteroon, naistel östrogeen 4. Vitamiinset tüüpi hormoonid: vitamiin D Hormoone tootvate näärmete jaotus 1. Endrokriinnäärmed (ainult hormoonide tootjad) a) hüpofüüs ehk ajuripats - kasvuhormoon b) epifüüs ehk käbikeha - melatoniin, mis aitab ööpäevast rütmi seada c) kilpnääre - türoksiin d) kõrvalkilpnäärmed - parathormoon, mis reguleerib Ca- P vahetust e) neerupealised - kooreosas kortikosteroidid ja säsis adrenaliin 2
Anatoomia SUGUNÄÄRMED Naisel munasarjad Mehel testised e munandid Sugunäärmeil nii sise kui välissekretroorne funktsioon. Naisel sisesekretsiooniks naissuguhormoonide tootmine - östrogeenid ja gestageenid Välissekretsioon munaraku produktsioonis (toimub munasarjas folliikulis) Mehel sisesekretsioon testosterooni produktsioonis (Leydigi rakkudes - interstitsiaalrakkudes) Välissekretoorne spermatosoidide tootmine (Sertoli rakud) Suguhormoonide funktsioonid: (NUMMERDA SEE!) 1)mõjutada primaarsete sugutunnuste (suguelundid) kujunemist alates embrüonaalperioodist ja lapseeast. Määravaks on vastavad geenid, hormoonid aitavad kaasa. 2) mõju suurem suguküpsuse eas kujunevad välja sekundaarsed sugutunnused meestel/naistel erinevad (hääletämber - häälepaelte pikkust mõjutab testosteroon, häälemurre esimeseks tunnuseks puberteedi saabumise kohta; karvakasvu omapära habe, kehakarvad, häbemekarvad (naistel kolmnurakujuline, meestel ...
EI OLE suhkrud Nt: Kitiin(koorikloomade kooriku koostis), Tselluloos(taimede koostises) Tärklis energiavaru allikas taimedel Glükogeen energiavaru allikas loomadel Lipiidid(rasvad) Koosnevad kahest põhiainest: Alkohol hüdrofiilne(vees lahustuv) Rasvhapped hüdrofoobne(vees mittelahustuv) 1)Lihtlipiidid neutraalrasvad 2)Liitlipiidid lihtlipiidid +fosfaatrühm(nt: fosfolipiid rakumembraanide koostises) 3) Steroidid paljud hormoonid nt: suguhormoonid, D-vitamiin, kolesterool (vajalik ainete transpordiks läbi veresoonte seinte) Valgud (proteiinid) Valkude monomeerid(väikesemad koostisosad) on aminohapped. Aminohapped on amfoteersed ühendid(võivad käituda nii aluseliselt, kui happeliselt, sest koosnevad: 1)NH² aminorühm aluseline 2)COOH karboksüülrühm happeline Aminohapete vahel on peptiitside(Ka aine molekulide vahel on peptiitside, niiet kujutage ise ette.) Valgu struktuurijärgud: 1)Primaarstruktuur
Fosfolipiidid ühest kiütseroolist, 2 rasvjäägist ja 1 fosfaatrühmast. Esinevad rakumembraani koostises. Tsüklilisedlipiidide.steroidid suguhormoonid ja dvitamiin. Aminohape amfoteerne ühend, valgu ehitusosa e. valgu monomeer. Peptiidside kovalentne side, ühendab aminohappe jäägid valgumolekuliks. Polüpeptiid valgu sünteesi esmane tulemus. Globulaarnevalk kerakujule sarnanev valk. Firbillaarnevalk niitjas valk. Denaturatsioon olukord, kui valgu kõrgstruktuur laguneb lihtsamaks struktuuriks. Renaturatsioon kui valk võtab kõrgemat järku struktuuri. Ensüüm valk, mis reguleerib biokeemiliste reakts. kiirust.
● reguleerivad mh lapse normaalset aregnut ● nende eritust reguleerib hüpofüüsi türeotropiin ● hüpofüüsi eessagara kasvuhormoon reguleerib lapse kasvu - täiskasvanul energia-ainevahetust Suguhormoonid mõjutavad kasvu, eriti murdeeas AINEVAHETUS - ensüümide poolt reguleeritud rakkude keemilised reaktsioonid, millel elu põhineb. ● hormoonid mõutavad üldainevahetust kas varusid täiendavalt e ANABOOLSELT (gonadokortikoidid, suguhormoonid, eriti meesuuguhormoon) või ● varusid vähendavalt e KATABOOLSELT (kortisool) ● kilpnäärmehormoonid - tugev toime üldAV-le: nii kataboolsed kui anaboolsed ORGANISMI KOMMUNIKATSIOONIMEHHANISMID Rakud mõjutavad üksteist MEDIAATORITE e SIGNAALAINETE kaudu - rakkudes on RETSEPTORID e vastuvõtjad, millega signaalained ühinevad - peale ühinemist mõjutavad nad shitrakkude talitlust - nii ühinevaid aineid nim LIGANDITEKS
12. Mis on lihasfunktsiooni hädavajalikuks tingimuseks? ATP resüntees (taastootmine) 13. Kirjelda lihase kasvu mehhanismi? Kasvab filamentide hulk, toimub lihaskoe hüpertroofia. 14. Mis on isotooniline kontraktsioon? Kui kokkutõmbe ajal muutub lihaskiudude pikkus. 15. Nimetage 3 enamlevinud traumat AV-ses? Selja-, õla- ja põlvetraumad. 16. Nimetage rahvusvahelises OM org. poolt keelatud aineid (3)? Anaboolsed steroidid, kasvu- ja suguhormoonid, kesknärvisüsteemi stimulaatorid.3 17. Nimetage kehaehituse tüübid? Mesomorfne, ektomorfne, endomorfne. 18. AV-se 2 intensiivsuse kriteeriumit? Ajaline, treeningu keskmine raskus. 19. Millal toimusid I Eestis esimesed võistlused AV-ses, kes võitis? 1966, Aarne Heinlaid 20. Millal ilmus I Eestikeelne AV õpik, autor? 1968, Ervin Liebert.
Suguhormoonide ala- ja ületalitluse etiopatogenees Seotud hormoond • Gonadoliberiin (GnRH) • Follikuleid stimuleeriv hormoon (FSH) • Luteiniseeriv hormoon (LH) • Androgeenid (testosteroon, DHEA, DHT) • Östrogeenid (östradiool, östroon, östriool) • Progesteroon • Aktiviin (A, AB ja B) • Inhibiin (A ja B) • Anti-Mülleri hormoon • Prolaktiin Hüpotaalamus-hüpofüüs-gonaadid telg Naised Mehed Endocrine Physiology, 4e, 2013 Testosteroon ja östradiool läbi elu Ober, C., Loisel, D.A., Gilad, Y., 2008, Nat Rev Hormoonide tase meestel ja naistel Mehed (18-50 a) Naised (18-50 a) Referentsvä Ühik Referentsvä Ühik ärtus ärtus Testosteroon 11,4–27,9 nmol/L Testostero 0,278–1,73 nmol/L SHBG ...
Sisenõrenäärmed Näärmed, mis toodavad hormoone, et reguleerida organismi talitlust. Sisenõrenäärmed eritavad hormoone otse verre, neil pole juhasid, mis sünteesitud hormooni sihtkohta toimetab. Veri kannab hormoonid kudede ja elunditeni, mille talitlust nad mõjutavad. Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust, väga aktiivsed, igal hormoonil on oma kindel ülesanne, erinev toimeaeg, mis ei ole väga pikk. Osa hormoone reguleerib lühiajalist muutust, teised pikemaajalisi protsesse. SNN 1) Ajuripats ehk hüpofüüs kõige tähtsam snn. Paikneb peaajus ning juhib koos närvisüsteemiga teiste snn talitlust. Sünteesib kasvuhormoone (liiga vähene hulk põhjustab kääbuskasvu ning liiga suur hulk põhjustab hiidkasvu ehk gigantismi), ning üle kümne erineva teise hormooni ka. 2) Käbikeha asub peaajus, hormoonid reguleerivad ööpäevaseid rütme (ärkvelolekut ja und) ning mõjutavad naha pigment...
Muutulikkus-organismide võime muutude ja üksteisest erineda muutulikkuse vormid: 1)pärilik(mutatiivne ja kombinatiivne) 2)mittepärilik paljunemine-liigi arvukuse suurenemine paljunemise vormid: 1)suguline 2)mittesuguline-vegetatiivine ja eoseline geen-DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemisel. Kromosoom-geenide materjaalne kandja DNA-aine rakutuumas, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Mutageen-mutatsioone (muutusi geenide või kromosoomide eihtuses) põhjustav tegur transgeene organism-organism, milleks on viidud teiste organismide geene. Alleelid- ühegeeni kaks vormi: vormid: 1)dominante 2)retsesiivne suguhormoonid ja soo määramine inimesel-inimese keharakus üks paar sugukromosoome. Soo määrab, millise sugukromosoomiga munarakk viljastub. Naistel kaks x kromosoomi, meestel pooltes x, pooltes y geeniteraapia-asendatakse oranismis vigane geen normaalsega viljastumine-munaraku ja seemenraku ühinemine. ...
avitaminoosi ning vitamiiniliigsus hüpervitaminoosi. Hormoonid on bioloogiliselt aktiivsed ühendid, mida toodetakse spetsiifiliste kudede ja rakkude poolt ja transporditakse oma mõjumise paika vereringe abil. Hormoonid aitavad korraldada ainevahetust. Nii näiteks reguleerib kilpnäärme hormoon toitainete lõhustumist rakkudes ning neerupealsete hormoon mineraalainete vahetust. Östrogeenid ehk folliikulihormoonid ehk östrogeensed hormoonid ehk emaslooma suguhormoonid ehk naissuguhormoonid on põhilised looduslikud naissuguhormoonid, mis reguleerivad naissoole omaseid bioloogilisi ja füsioloogilisi funktsioone, aga ka väliseid loomulikke anatoomilisi eripärasid. Östrogeene leidub enamiku selgroogsete emasloomade ja mõnede emaste putukate rakkudes. Östrogeeni valem C18H22O2 Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Vahad ka veelindudel ja lammaste ja kitsede villas. 4. Milline on liitlipiidide ehitus? Fosfolipiidid- forforhappejäägist ja rasvhappejääkidest koosnevad molekulid, rakumembraanide peamine koostisosa. 5. Milline on fosfolipiidide ülesanne organismis? Rakumembraani põhiline koostisosa. Ideaalsed omadused et moodustada membraane vesilahuses. 6. Millise ehitusega on steroidid?Tsüklilised ühendid, hüdrofoobsed. Nimeta steroide ja nende ülesandeid organismis. NT: suguhormoonid, adrenaliin, D- vitamiin, kolesterool. Lahenda ülesanded 1. Milline sõna ei sobi valikusse. Nad kõik on lipiididega seotud: P) õli R) glütserool S) vaha T) tselluloos U) rasvhape 2. Asjatundjate soovitusel peaksid lipiidid moodustama inimese päevasest toiduratsioonist 30-35%. Rakkude keemilise koostise analüüs aga näitab, et lipiidide osakaal rakkude keemilises koostises on ca 2%. Millise järelduse
SISESEKRETSIOONINÄÄRMETE SÜSTEEM Hormooni mõiste ja funktsioon Hormoon on bioloogiline ühend (sisenõre), mis reguleerib ainevahetust, keha talitlust ning protsesse Hormoonide toime soodustavad vaimset, füüsilist ja sugulist arengut toetavad reproduktsiooni põhilisi protsesse nagu sugurakkude produktsioon, viljastumine, loote kasv ja areng, sünnitus tagavad organismi kohastumise mitmesuguste tingimustega (stress, trauma, temperatuuri kõikumine) hormoonid on vajalikud teatud füsioloogiliste parameetrite hoidmisel suhteliselt püsival tasemel (osmootne rõhk, veresuhkrupeegel), s.t. homöostaatiline funktsioon reguleerivad ainevahetuslikku ja energeetilist tasakaalu Nimetage sisesekretoorsed näärm...
Bioaktiivsed ühendid Ühendid, mis väga väikestes kogustes mõjutavad ainevahetust väga tugevalt. Ensüümid Vitamiinid Hormoonid 1 Ensüümid On biokatalüsaatorid reaktsioonide kiirendajad elusas rakus. (2100-2150) Liigid (valgud): Lihtensüüm(lihtvalk) ainult aminohj; Liitensüümid(liitvalk) aminohj + koeensüüm-vitamiin. Ensüümi molekul on hiigelsuur. Substaat on aine, mida ensüüm mõjutab. Ensüümi molekul:- (aktiivtsenter)-(regulatoorne tsenter)- Substraadi molekul: - Organismis on temp madalad, ainete kontsentratsioonid tühised. Reaktsioonid toimuvad väga kiiresti tänu ensüümidele. Ensüümis aktiivtsenter haakub substraadiga struktuuri sobivuse tõttu. Reaktsiooni energeetiline barjäär alaneb, reaktsioon kiireneb. Toime spetsiifiline. Toodetakse raku ribosoomides. Häired: piimasuhkru talumatus; pigmentatsioonihäired; vere hüübimatus. 2-Hormoonid Hormoonid on bioaktiivsed ühendid, mida sisenõrenäärmed süntee...
Diabeediga. Neerupealised paiknevad neerude peal. Tuntum hormoon on adrenaliin. Adrenaliin eritub verre nt. Hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. Adrenaliin valmistab ette pingutusteks: ergutab südametegevust, kiirendab hingamist, tõstab vererõhku ja soodustab lihasrakkudes glükoosi kasutamist, et saada kiireks lihaste kokkutõmbeks rohkem energiat. Sugunäärmed on naistel munasarjad ja meestel munandid. Valmistavad sugurakke kui ka suguhormoone. Suguhormoonid mõjutavad soost sõltuvate tunnuste arengut, nt mehel habeme, naistel rindade arengut, kehakuju muutust, naistel ka menstruaaltsüklit. Hakkavad tööle murdeeas. SNN - Sisenõrenääre
fosfori ainevahetust. Kaltsiumit ja fosforit on vaja luukoe normaalseks arenguks. Kõhunääre ehk pankreas toodab insuliini mis reguleerib meie veresuhkru taset. Samuti toodab kõhunääre glükagooni. Käbikeha hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme, näiteks ärkvelolekut ja und ning mõjutavad ka naha pigmentide sünteesi. Sugunäärmed toodavad suguhormoone mis mõjutavad sootunnuste arengut. Sugunäärmed hakkavad tööle murdeeas. (Naise suguhormoonid on östrogeen ja progesteroon ning mehe suguhormoonideks on testosteroon.) Neerupealised toodavad adrenaliini mis kiirendab ainevahetust, valmistades organismi ette pingutuseks, s.o ohule reageerimiseks.
o Ehituslik funktsioon o Liikumisfunktsioon o Energeetiline funktsioon o Transpordifunktsioon · Lipiidide jaotus o Lihtlipiidid (alkoholi ja rasvhapete estrid )- nt naha all rasvkoes olevad lipiidid o Liitlipiidid (moodustuvad, kui lihtlipiidid ühinevad teiste keemiliste ühenditega)- nt rakumembraanis vee sisse ja väljavoolu takistavad lipiidid o Steroidid (tsüklilised ühendid) suguhormoonid, neerupealsete hormoonid, vitamiin D, kolesterool · Lipiidide tähtsus o Lipiidid on organismide energiaallikaks o Paljunemisel (suguhormoonid äratavad instinkti) · Sahhariidide jaotus o Monosahhariidid süsiniku arv molekulis 3-6 (glükoos, fruktoos, riboos RNA's , desoksüriboos DNA's) o Oligosahhariidid -2-3 monosahhariidi omavahel liitunud (maltoos, sahharoos, laktoos)
Tselluloos on taimede konstruktsioonimaterjal. · Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid. Lipiidid on vees mittelahustuvad ühendid. 1. Lihtlipiidid rasvad ja õlid. Rasvad tahked; õlid vedelad. Rasvad on organismides energia varuained. 2. Liitlipiidid fosfolipiidid, mis on tähtsad rakumembraani koostises 3. Steroidid tsüklilised ühendid - Kolesterool - Naiste ja meeste suguhormoonid - Vitamiin D · Lipiididel on kõrge keemistemperatuur ja madal põlemistemperatuur. Rasvad ei lahustu vees ja on vett- tõrjuvad. Veega nad ei märgu. Nad rääsuvad hapniku käes. · Kui rasvasid keeta tugevate alustega tekib seep ja glütserool. Seepi kasutab inimene igapäevaselt. · Margariini saadakse taimeõlide reageerimisel vesinikuga. Vesinik liitub kaksiksidemetele ja vedelad taimeõlid muutuvad loomsete rasvade sarnasteks tahketeks rasvadeks.
Kui kasvueas liialt kasvuhormooni produtseeritakse, siis tekib hiidkasv ehk gigantism. (mees: üle 2m, naine: üle 1.90). Kui kasvuhormooni produtseeritakse üle pärast pikkuse seisma jäämist, siis tekib akromegaalia. Sõrmed, varbad, nina, lõug on ebaproportsionaalselt suured. Kasvuhormoon tõstab vereglükoosi taset. Seega võib tekkida sekundaarne suhkruhaigus, mis on tingitud kasvuhoone liigproduktsioonist. 3. Suguhormoonid – hiljem suguhormoonid mõjutavad luude tihedust. Suguhormoonide alaproduktsioon kasvueas võib põhjustada edasist kasvu – lõplikku luustumist ei toimu. Sekundaarsed sugutunnused ei ole välja kujunenud. Kui suguhormoonid saavad küpseks liiga varakult, siis kasv jääb liiga varakult seisma. 4. Kilpnäärme hormoonid – kilpnääre produtseerib kolme hormooni. Need on t3 - trijoodtüroniin ja t4-tetrajoodtüdroksiin. Nende
neile kõige lähedasemad mõned sääseliste (Diptera, Nematocera) sugukonnad ja koonulised (Mecoptera). (www.zbi.ee) Kirp Kirp suurendatult. (tarbija24) Toitumine Kirpude peamiseks toiduallikaks on elusolendite veri. On olemas kirpe kes söövad vaid inimeste, koerte või siis kasside verd. Veri on kirpudele väga tähtis, ilma selleta ei valmi emase kirbu kehas munad, sageli ongi veri selle põhjustajaks miks ei teki kirbu kehas suguhormoonid. Kirp võib elada ilma toiduta pikka aega. Tehti katse kus peeti kirpe, ent süüa neile ei antud. Kirbud pidasid vastu umbes aasta. Kui kirpe hoiti lagunenud orgaaniliste ainetega täidetud ruumis, pidasid nad vastu poolteist aastat.(www.zbi.ee) Paljunemine Ilma vereta ei valmi emase kirbu kehas munad. Pärast suguühet muneb emane kirp (sõltuvalt liigist) 20-500 muna. Tegevus toimub aga koguaeg peremehe kehal, emane poetab munad
BIOLOOGIA UURIB ELU Orgaanilised ühendid on iseloomulikud elusloodusele. Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku, vähemal määral lämmastikku, fosforit ja väävlit. O,C,H,N,P,S moodustavad kokku üle 98% raku keemiliste ekenebtude kogumassist. Need on makroelemendid. Mikroelementideks nimetatakse K,Cl,Ca,Na,Mg,Fe,Zn,Cu,I,F. Anorgaanilisi aineid on organismis ~ 80%, nende põhiosa moodustab vesi. Orgaanilistest ainetest on rakkudes enim valke. Valkude järel lipiide e rasvu ja sahhariide (glükoos, tärklis, tselluloos) ning nukleiinhappeid DNA ja RNA. Vesi täidab rakus mitmesuguseid funktsioone: ta on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. Katioonidest on tähtsal kohal H+, NH+4,K+,Na+,Ca2+,Mg2+,Fe2+ ja Fe3+. Kaaliumja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustamises, neid on veres ja raku tsütopl...
piimasuhkur- sisaldub piimas 3. Polüsahhariidid-keerulised liitsuhkrud Tärklis- kartulist(on taimede tähtsaim varuaine) Tselluloos- taimerakkude kestad on tselluloosist Kitiin- putukate väliskiht ja jõevähi koorik koosneb kitiinist Glükogeen- loomorganismide varuaine talletatakse maksas Lipiidid: ... on orgaaniliste ühendite klass. Ei lahustu vees. Rasvad Õlid Vahad Steroidid nt: kolesterool, vitamiin D, suguhormoonid jne. Fosfolipiidid on liitlipiidid, mis esinevad rakumembraani koostises. Valgud e proteiinid: ... on biobolümeerid, mille monomeerid on aminohapped 1. Valgu ülessanded: Ensümaatiline funktsioon-seotud toidu seedimisega Ehituslik funktsioon-rakumembraani koostises koos fosfolipiididega Kaitse funktsioon- antikehad koosnevad valkudest Liikumisfunktsioon- lihastes olevad valgulised jõud panevad lihase liikuma
Kõik organismid sisaldavad orgaailisi ühendeid. Nende esinemine on üks elu tunnustuest. Valdav osa orgaanilsi aineid koosneb süsnikust, vesinikust, ja hapnikust. Nende kõrval on enamlevinud keemilised elemendid lämmastik, fosfor ja väävel. (PS!COHN)Seega leiduvad orgaaniliste ühendite koostises kõik makroelemendid. Organismide koostisesse kuluvatesse põhilsteks orgaanilisteks aineteks on sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. Neid nimetatakse biomolekulideks. Nad kuuluvad rakkude ehitusse, reguleerivad rakkude talitlusi ja nende omavahelist koostööd ning osalevad organismide aine-ja informatsioonivahetuses ümbritseva keskkonnaga. Biomolekulide all mõistetakse orgaanilsi ühendeid, mis moodustuvad organismide elutegevuse tulemusena. Lisaks sahhariididele, lipiididele, valkudele ja nukleiinhapatele kuuluvad biomolekulide hulka mitmed madalmolekulaarsed orgaanilised ained(aminohapped, nukleotiidid, vitamiinid) Bioaktiivsed ained ...
Müofibrillidest sisaldavad peened filamendid troponiini Organismi kasvu reguleerivad hormoonid: kasvuhormoon, suguhormoon, türoksiin Organite sisemine õõnsus on valendik Osteoni koosseisu kuuluvad: osteotsüüt, luulamell, luulakuun Organit katvad välimised kestad: pleura, epikard, kihn Lihaskiu sünonüüm on skeletilihasrakk Müofibrillidest ei paikne l-vööndis peened filamendid Organit seest toetav sidekude on: strooma Füsioloogilised distlipiinid: endokrinoloogia, immunoloogia Aktiini sisaldavad peened müofibrillid Inimese nahavärv oleneb: melaniinist, hemoglobiinist, karoteenist Toruluu osad: kasvuplaat, epifüüs, diafüüs Punased lihaskiud on vastupidavamad Kõige enam toodab ATPd molekuli glükoosi kohta glükoosist aeroobsel rakuhingamisel Skeleti funktsioonid: organismi toestamine, kangideks olemine kinnitunud lihastele, kaltsiumioonide varu säilitamine Reservhapniku seondumise kohaks ...
Sisenõrenäärmed ehk endokriinnäärmed ehk sisesekretsiooninäärmed 9.klass bioloogia Karl Pütsepp 2013 Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti CC BY-SA 3.0" alusel. Ainevahetuse regulatsioon Ülesandeks kudede, organite töö mõjutamine ja kooskõlastamine. Kahte tüüpi: 1. Neuraalne regulatsioon e närvisüsteemi poolt 2. Humoraalne r. ehk hormoonide poolt Hormoonid Koosta õpiku abil mõistekaart hormoonidest. Abiks järgmised küsimused: Mis nad on? Kus neid toodetakse? Mis on nende üldine ülesanne? Iseloomulikke jooni? Näited 2 C12H14N2O2 Hormoonid On sisenõrenäärmetes toodetavad keemilised ained, mille ülesandeks on organismi...
osast) Võivad tekitada autoimmuunhaigust Fosfolipiidid on rakumembraanide peamised koostisosad, sest nende omadused on ideaalsed selleks et moodustada vesilahuses membraane Paigutatud vesilahuses nii, et tekib kahekihiline membraan, hüdrofoobsed osad on membraani sees üksteise vastas ja hüdrofiilsed osad on väljaspool 3. VAHAD Kaitsevad taimi vee aurustumise eest, peegeldavad valgust 4. STEROIDID On tsüklilised ühendid nt suguhormoonid, adrenaliin, D vitamiin, kolesterool Kolesterool loomaraku membraanis annab membraanile tugevuse, liigne kolesterool põhjustab ateroskleroosi, südame-veresoonkonna haigusi LIPIIDIDE ÜLESANDED ORGANISMIS 1. Energiaallikas- kõige energiarikkamad toitained 2. Varuaine- Taimedel õlidena seemnetes/viljades, loomadel naha all 3. Ehitusmaterjal- Fosfolipiididest koosnevad rakumembraanid 4. Temperatuuri hoidmine 5
raku jaoks iseloomuliku reaktsiooni. 2. Kui aga hormoon toimib rakusisesele retseptorile, siis mõjutab see rakutuuma, kus on DNA, edasi tekib mRNA, selle vastava raku spetsiifilise mRNA mõjul käivitub sellele rakule iseloomuliku valgu süntees. Erinevad hormoonid ja valgud toimivad raku siseselt ja raku väliselt. Steroidhormoonid toimivad rakusiseselt, lähteaineks on kolesterool- suguhormoonid, kaltsitriool. Hüpotaalamo hüpofüsaal süsteem Ühe osa moodustab hüpotaalamus, teise osa hüpofüüs. Hüpofüüs on hüpotaalamusega ühenduses hüpofüüsi varrega, hüpofüüsil on eessagar ja tagasagar-kaks alasüsteemi. 1. Esimese alasüsteemi moodusatavad hüpotaalamuse hüpofüsiotroofne ala ja hüpofüüsi eessagar ehk adenohüpofüüs (näärmehüpofüüs). 2. Teise alasüsteemi moodustavad hüpotaalamuse neorosekretoorsed tuumad (neid on 2-
*vähesus: suhkruhaigus ehk diabeet 6. Millist hormooni toodavad neerupealised, selle mõju organismile. Toodab adrenaliini , mis parandab verevarustust, kiirendab hingamist ja südametööd, parandab lihaste ja aju energiavarustust. 7. Milleks kasutavad arstid adrenaliini? Adrenaliini kasutatakse esmaabivahendina südame seiskuse korral. See ergutab südamelihaste tööd. Samas kaasneb sellega oht rütmihäirete tekkeks. 8. Millist ülesannet täidavad suguhormoonid? Mõjutavad sootunnuste arengut 9. Millise haiguse puhul kasutatakse insuliini, adrenaliini, joodi? Suhkruhaiguseehk diabeedi 10. Milles seisneb hormoonravi kasulikkus ja kahjulikkus Kui hormooni süntees häiritud tekivad organismis suured häired.Selle vastu aitab hormoonpreparaatide tarvitamine, kuid nende kontrollimatu kasutamine võib oranismis tekitada kahjulikke muutusi.Kindlasti ei tohiks neid kasutada sportlike saavutuste parandamiseks. 11
Kortisooli ainevahetuslikud toimed: A -kortisooli tavaline tase vereplasmas ei mõjuta postprandiaalses perioodis glükoneogeneesi ja lipolüüsi B- Kortisooli taseme tõus üle tavalise põhjsustab valkude katabolismi intensiivistumise (stim valkude lammutamist) · Stimuleerib glükoneogeneesi valkudest, glütseroolist ja püruvaadist ja laktaadist, toimub maksas · Glükoosi omastamise langus rakkudes · Triglütseriidide lõhustamise inten...
Kolesterool - mis see on? Kolesterool on oluline rakuseinte koostisosa. Ilma kolesteroolita ei suudaks rakud talitleda. Veres liigub kolesterool ringi rasvast ja valgust koosnevate lipoproteiinide vahendusel. Organismis olev kolesterool on pärit peamiselt kahest allikast: 70% sellest sünteesitakse kehaomaselt (peamiselt maksas) 30% saadakse toidust Kolesterool jaguneb kaheks: "Hea" kolesterool ehk HDL-kolesterool (HDL inglise keeles High Density Lipoprotein, kõrge tihedusega lipoproteiin) "Halb" kolesterool ehk LDL-kolesterool (LDL inglise keeles Low Density Lipoprotein, madala tihedusega lipoproteiin). LDL transpordib 60-70% vere kolesteroolist. LDL-il on halb omadus kleepuda veresoonte seintele. Seetõttu on LDL peamine ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise puhul esinev lipoproteiin ning selle kõrget taset veres peetakse südame- ja veresoonkonnahaiguste oluliseks riskifaktoriks. HDL on kõige väiksem lipoproteiin ning transpordib ...
Rakukest:esineb:taimerakkul(tseluloos)loomarakkul ei ole kesta;seenerakkul(peptiin)Ül:annab kuju,kaitseb siserõhu mõju eest(taime rakk),kaitseb välismõjueest8kahjurid).Rakumembraan:koostis:fosfolipiidne kaksikkiht,valgud,süsivesikud,steroidid.Ül:transport:difusioon-lahustunud aine liikumine kõrgemalt kontsentratsioonilt madalamal(gaasivahetus kopsudes),osmoos- lahusti molekulide liikumine madalamast kontsentratsioonilt kõrgemale.(vee liikumine mulast taimedesse),passiivtrantsp.:kandjavalkude vahendusel-ained viiakse kandjavalkude abil läbi membraani suunaga kõrgemalt kontsentratsioonilt madalamale(aminohape trantsport läbi rakumembraani),aktiivtransp,:toimib kandjavalkude vahendusel madalamast kontsentratsioonilt kõrgemale ning täiendavad energiat(Na/K transport).Piiritleb rakku,võimaldab omastada rakukestas suuremaid osakesi(fagotsütoos)liikumine((amööbidel).Tsütoplasma-poolvedel erinevaid aineid sisaldav raku sisekeskkond.Sisaldab:ano...
Sisukord Mõisted........................................................................................................................................2 Allikad.........................................................................................................................................6 1 Mõisted Seksuaalne sättumus püsiv emotsionaalne, romantiline, seksuaalne või armastav külgetõmme teise inimese suhtes. Homoseksuaal homoseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset külgetõmmet omasooliste inimeste vastu. Biseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset huvi mõlemast soost inimeste vastu. Heteroseksuaal heteroseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset külgetõmmet vastassoost inimeste vastu. Naise suguelundid tupp, emakas, munasarjad, munajuhad. Emakas naise sisesuguelund, kus viljastunud munarakk saab areneda looteks. Emakakael asub ...
vanematest hoopis teistsugune välimus ja siseehitus, samuti toit, elupaik ja eluviis, nii on konkurents toidu ja elupaiga pärast väiksem. Juveniilne staadium- lootejärgse arengu etapp. Selgroogsed loomad kasvavad, täiustub elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus. Katteseemnetaimedel areneb välja juurestik, toimub varre pikkus- ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed generatiivne staadium- organism võimeline paljunema, menstruatsioonid, seemnepursked, vastavad suguhormoonid tekivad Vananemisega kaasneb-luude hõrenemine, maksa rakud asenduvad sageli rasvarakkudega. Veel toimub meelte nõrgenemine ning maksa ja neerude talituste aeglustuine. Vananemise põhjus- päevitamine tekitab naha fotovananemist; teomeerid kromosoomide otstes lühenevad; tekivad vabad radikaalid; toitainete vaegused; kehavõõraste ainete kujunemine Vananemise aeglustamine- piirata ainevahetuse kiirust; aintioksüdantide kasutamine; organismi energiavarustust tugevdada;
jahtumist külmas vees ning annab neile ühtlasi ka voolujoonelise kehakuju. Rasvkude ümbritseb kõhuõõnes siseorganeid ja kaitseb neid kahjulike välismõjutuste eest. Steroidid. Võrreldes ülejäänud lipiididega on neil teistsugune molekuli ehitus. Madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, mis vees peaaegu ei lahustu. Kolesterool (liigne kolesterool põhjustab veresoonte lupjumist, mida soodustab eelkõige ebaõige toitumine), suguhormoonid, neerupealiste hormoonid, vitamiin D. Valgud Peptiidside. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side peptiidside. Valgu molekulis on peptiidsidemetega ühendatud sadu või tuhendaid aminohappejääke. Valdav osa valke koosneb ühest, kuid osa ka kahest või enamast ahelast.
d) loomne vaha nt linnu sulgedel kaitseb märgumise eest · varuenergeetiline ülesanne loomadel varurasvad (naha aluskoes, toruluudes), taimedel varud seemnetes, viljades · lahustid K, A, E, D vitamiinid lahustuvad vaid rasvades · ehituslik ülesanne rakumembraani koostises (fosfolipiidid) ja putukatel vahad · lähteained rasvade koostisosadest saab sünteesida teisi orgaanilisi ühendeid · lipiidsed suguhormoonid (testosteroon, östrogeen) seotud sugutunnuste ja sugurakkude küpsemisega 5. Valgud e proteiinid e biopolümeerid tähtsaim ehitusmaterjal · monomeeriks aminohappe jäägid; aminohapete vaheline kovalentne side peptiidside · valkude erinevad omadused tulenevad aminohapete erinevatest järjestustest Valkude ülesanded: · ensümaatiline ülesanne sülje ensüüm amülaas lõhustab sahhariide, maomahla ensüüm pepsiin valke,
Anorgaaniliste ainete põhiosa mood. vesi. Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem: valke. Enim levinud valgud: LIPIIDID(rasvad, õlid & vahad) SAHHARIIDID( glükoos, tärklis, tselluloos). DNA- pärilikkuse kandja. RNA- molekulidel on oluline roll päriliku inf. avaldumises. VESI: täidab rakus erin. funkt.- hea lahusti & osaleb enamikus keem. reaktsioonides. Peamised ORGAANILISED ained on: süsivesikud, lipiidid, valgud Ja nukleiinhapped. BIOMOLEKULID: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped BIOAKTIIVSED AINED: ensüümid, vitamiinid, hormoonid, antibiootikumid SAHHARIIDID ehk SÜSIVESIKUD on orgaanilised ühendid, mille Koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. / täidvad organismis: 1.transpordifunktsiooni, 2. ehituslikku f., 3. kaitse f., 4. energeetilist funktsiooni. Mono- , oligo-, polüsahhariidid. Mono ja oligo valdavalt magusamaitselised= suhkrud. MONOSAHHARIIDID ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised üh., mi...
15. Tahked rasvad on tahkes olekus aga vedelad rasvad e. õlid on vedelas olekus. Tahkeid rasvu leidub loomorganismis. 16. Fosfolipiidide tähtsus: · Osalevad närvirakke isoleeriva kihi kujunemises. · Kopsukoes tõstavad pindaktiivsust. Takistavad kokkukleepumist hingamisel. · On aktivaatorid ja vahendajad. · Osalevad transportprotsessides. · Emulgaatorid. 17. Erinevad vahad: · Taimsed vahad nt. puuvilja kattev vaha. · Loomsed vahad mesilasvaha. 18. Erinevad steroidid: · Suguhormoonid östrogeen, testosteroon. 19. Ateroskleroos ehk veresoonte lupjumine on haigus, mille korral veresoonte valendik aheneb veresoonte seina kogunevate ainete tõttu. Ateroskleroosi üheks tekkepõhjuseks on vere liiga kõrge kolesterooli tase. Ateroskleroosi teket soodustavad ka kõrge vererõhk, pärilik eelsoodumus, vanus, eluviisid, vähene füüsiline koormus. 20. Lipiidide funktsioonid organismis: · energeetiline, · ainevahetuslik, · struktuurne, · kaitse, · varuaineline. 21
Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid ja vahad. 1. LIHTLIPIIDID e. rasvad on propaantriooli ja rasvhapete estrid. ÜLESANDED: · Energeetiline funktsioon · Kaitse( vooderdab) · Ehituslik funktsioon ( mesilasvaha) 2. LIITLIPIIDID moodustavad , kui lihtlipiidid ühinevad teiste keemiliste ühenditega. Fofolipiidid rakumembraani koostises. 3. STEROIDID on tsüklilised ühendid. Nt: suguhormoonid Kolesterool Adrenaliin(neerupealiste hormoon) VALGUD (Asp..) Valgud e. proteiinid on biopolümeerid , mille monomeerideks on aminohappejäägid. Aminohappejäägid on valgumolekulis ühendatud peptiitsidemega. VALGU STRUKTUURID. 1. primaarstruktuurid (aminohappeline järjestus) 2. sekundaarstruktuur( keerdumine või voltumine) a heeliks (juuksed) B struktuur (küüned) 3. tertsiaalstruktuur ( gloobulid või fibrillid ) 4
Bioaktiivsed ained Bioaktiivsed ained on erinevatesse orgaaniliste ainete klassidesse kuuluvad ühendid, mis mõjutavad organismi ainevahetust ja reguleerivad elutalitust. Põhilised bioaktiivsed ained on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. Ensüümid on biokatalüsaatorid, mis kiirendavad või pidurdavad biokeemilisi reaktsioone.Ensüümide tähtsused ja omadused on biokatalüütiline aktiivsus, konkreetne enssüüm seostub vaid konkreetse substraadiga, süntees allub geneetilisele kontrollile. Ensüümi toime on kordineeritud ja aktiivsus on reguleeritud. Ensüüm ei muutu ise ja ta ei tööta ilma vitamiini juuresolekuta. St, et vitamiinid aktiveerivad ensüüme. Ensüümide struktuur: aktiivtsenter (reaktsioonide keskus) ja üldvalguline osa annab ensüümile kuju ja stabiilsuse. Vitamiinid jaotuvad veeslahustuvateks (C, H, B), rasvlahustuvateks (K, A, D, E). Kokku on üle 20 vitamiini. Vitamiinide ülesandeks on ensüüme aktiveerida,...
Steroidid – madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, vees peaagu ei lahustu. Vahad. 15.Mille poolest erinevad tahked rasvad vedelatest rasvadest, kus neid leidub? – Tahked on loomsed, vedelad taimsed, erinevad ehituselt. 16.Milles seisneb fosfolipiidide tähtsus? – Kuuluvad rakumembraani ehitusse. 17.Nimeta erinevaid vahasid? – Mesilasvaha (ehitamiseks), taimede lehtedel peal (kaitse veeaurumise eest). 18.Nimeta erinevaid steroide ja nende ülesandeid – Suguhormoonid – vastutavad rakkude eest, soole iseloomulik kehakuju. Kolesterool – raku membraani ehituses. 19.Mis haigus on ateroskleroos? – Veresoonte lupjumine. 20.Lipiidide funktsioonid organismis? – Energiarikas varuaine, temperatuur regulaarne loomadel. Kaitse – taimelehti kattev vahakiht takistab vee liigset aurumist. Varuaine – taimede rasvaarud asuvad õlidena seemnetes ja viljades. Lahusti – d vitamiin on rasvlahustuv aine, mida meie nahk
jpg www.podo- orthese.com/images/pied_diabete1.jpg NEERUPEALISED q Neerupealiste koores tekib (vastavalt selle rakkude tsonaalsele rühmitumisele) kolmesuguseid hormoone: aldosterooni, mis reguleerib soolade kontsentratsiooni veres. § hüdrokortisoon, kortisool, mis ,,mobiliseerib" organismis süsivesinike, § valke ja rasvasid (suurendab nende osavõttu ainevahetusest). androgeenid suguhormoonid § q Säsi rakud toodavad väga aktiivset hormooni adrenaliini ja noradrenaliini neerupealised neer www.vitaminov.net/pics/1319272055.gif NEERUPEALISED img217.imageshack.us/img217/7812/
Kordamine Sissejuhatus. Biokeemia. I Bioloogia on elu uuriv teadus (lk 8-23) 1. Mõisted: autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest Heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest Molekul- aine väikseim osake, millel on kõik selle aine osakesed Organell- raku osa, millel on kindel ehitus ja ülesanne Organism- elusolend, kellel on terviklik keha, sigimisvõime, kasv, aren ja ainevahetus Populatsioon- sama liiki isendid, kes elavad samal ajal samas elupaigas Kooslus- kõik elusolendid, kes elavad samal ajal samas elupaigas Ökosüsteem- samas elupaigas elavad ja omavahel toitumissuhetes olevad elusolendid koos ümbritseva eluta keskkonnaga Biosfäär- kogu maakera elukeskkond Histoloogia- koeõpetus Anatoomia- organismi ehitus...
kasvuprotsesse, eriti luude ja lihaste osas ning intensiivistades valgu sünteesi ___ Kääbuskasv - kasvuhormooni liiga vähe Akromegaalia - kui suguhormoonid lõpetavad kasvu, siis suureneb kasvuhormoonide hulk Hiidkasv - kasvuhormooni liiga palju Prolaktiin -stimuleerib rinnanäärme koe kasvu ja piima teket rinnanäärmes. Mõju ei avaldu raseduse ajal, vaid pärast
INIMESE PALJUNEMINE JA ARENG KORDAMISKÜSIMUSED 1. Iseloomusta inimese elujärke. VASTSÜNDINU- kuni kümme esimest päeva IMIK-esimese eluaasta lõpuni. Suur pea, lühikesed jäsemed, vastuvõtlik haigustele. Esimese eluaasta lõpus õpib seisma ning suudab astuda mõned sammud. LAPEIGA-kuni jäävhammaste tekkimiseni ja sugulise küpsemise alguseni. Tüdrukutel kestab lapseiga 12-13 aastaseni, poistel 13-15 aastani. Keskimiselt lisandub aastaga kallus 2kg ja mippust 4-5cm MURDEIGA ehk PUBERTEEDIIGA- lõppeb 17-18. Puberteediiga algab noorukitel suguküpsuse saabumisega. VARAJANE KÜPSUS- kuni 36 eluaastani, arenevad võimed maksimumini. HILINE KÜPSUS- kuni 60 eluaastani. Perioodi lõpuks hakkavad vaimsed ja kehalised võimed aeglaselt taanduma. ELATANU IGA- kuni 75a. kahaneb õppimisvõime ja nägemine. VANURIIGA(RAUGA)- kuni 90a. taandareng süveneb veelgi SURM- 1. AGOONIA- vahetu surma eelne seisund, elutähtsate elundite töö on nii aeglane, et pole märg...
b) Käbikeha(hormoon) reguleerib ööpäevaseid rütme c) Kilpnääre kilpnäärmehormoonid reguleerivad ainevahetuse kiirust, organismi kasvamist ja arengut d) Kõrvakilpnäärmed nende hormoonid reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, mis on vajalik luukoe normaalseks arenguks e) Neerupealised hormoon adrenaliin kiirendab ainevahetust, valmistades organismi ette pingutuseks, s. o. ohule reageerimiseks f) Kõhunääre hormoon insuliin reguleerib glükoosi hulka veres g) Sugunäärmed suguhormoonid mõjutavad soost sõltuvate tunnuste arengut: mehel habeme kasvamist, naisel rindade arengut ja nahaaluse rasvakihi kujunemist Sisenõrenäärmete tegevus on tihedalt omavahel seotud ja koos reguleerivad nad kõiki organisme elutähtsaid protsesse. NÄRVISÜSTEEMI EHITUS Närvisüsteemi ülesanne on vastu võtta informatsiooni nii väliskeskkonnast kui ka organismist enesest ning selle põhjal juhtida ja kooskõlastada kõii elundite talitlust.
Allergia tekib, kui organism reageerib mingitele ainetele justkui oleksid need haigustekitajad ning hakkab moodustama nende vastu antikehasid. 15 Suguelundkond. Mehel ja naisel ainuke erinev elundkond. Ülesandeks järglaste saamine. · Et kehasisene viljastumine oleks võimalik on vajalikud välimised suguelundid. · Sisemistes suguelundites valmivad sugurakud ja suguhormoonid. Mees. · Peamine suguhormoon on testosteroon. Mõjutab ka aju, aga selle mehhanisme veel ei tunta. On teada, et osaleb agressiivsusreaktsioonide kujunemisel. · Sperme toodavad munandid meioosi käigus. · Spermide tootmine algab murdeeas ajuriptasi hormooni toimel, mis mõjutab testosterooni tootmise algust · Sperme toodetakse murdeeast surmani kui munandid ei ole mürkainetest (alkohol, nikotiin, kekkonnamürgid) kahjustada saanud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
