kõhunäärme ehk pankrease Second level sisesekretoorsed saared, Third level neerupealised, Fourth level sugunäärmete endokriinne osa. Fifth level Tuntud üle 40 hormooni Polüpeptiid- ja proteohormoonid Steroidhormoonid Kilpnäärmenormoonid Suguhormoonid Pankrease hormoonid Suprarenaalnäärmete Paratürenoidnäärmete (neerupealsete) hormoonid koorehormoonid Hüpofüüsi hormoonid Suprarenaalnäärmete säsi hormoonid Epifüüsi hormoonid Peaaju hormoonid Ajuripats e. hüpofüüs Koosneb kolmest sagarast (eessagar, tagasagar ja vahesagar) ja seostub vaheajuga Produtseerib, deponeerib ja eritab 9 tuntud hormooni
rasvatagavaraks. Nahk on paberõhuke, ning samas kui ujud vees on ta kummi ülikonna eest. Juuksekarv kasvab välja follikulist. Nahk vananedes hõreneb ja läheb pingule. See tõttu tekivadki näo nahale kortsud. On olemas palju eri liiki haiguseid. Nendest kõige populaarsemad on harilikud vinnid või akne, dermatiit või ekseem, nahavähk, psoriaas ning nahaseened. Akne või harilikud vinnid = naha rasunäärmete talituse häire. Rasunäärmed on üliaktiivsed. Mees suguhormoonid on rohkem aktiivsed kui nais suguhormoonid. Vinni tekitavad ka valed kosmeetika tooted. Ning vinne võib esineda ka ravimite kasutamisel näiteks antibiootikumide kasutamisel. Dermatiit & ekseem = nad on punetavad, leemendavad. Nende põhi sümptom on sügelus. Seda võib tekitada vesi ja pesemistooted mis sisaldavad keemilise ühendeid. Võivad tekitada ka nikkel & kroom kuna nad on kõige allergilisemad metallid. Nahavähk = nahale tulevad laigud ja sõlmed
Õlid (glütserooli ja rasvhapete estrid) Energiaks (38,9 kj/g), soojusisolaatoriks, voolujooneline keha, amortisaatoriks Liitlipiidid: Fosfolipiidid Rakumembraanide kaksikkiht, väline kiht armastab vett, sisemine kardab vett Ehituslik funktsioon Steroidid: suguhormoonid (doping) neerupealiste hormoonid (adrenaliin) vitamiin D (luudele) kolesterool (rakumembraanidele) ( - kolesterooli on vaja, et toota kõiki eelmisi ) Tsüklilised ühendid regulatoorne funktsioon
Lipiidid - hüdrofoobsed, koosnevad glütseroolost ja Rasvhappest - Rasvad õlid vahad steroidid. Kolesterool -rakumembraani koostises, vitamiinide süntees, ateroskleroos * Kaitse - temp, siseelundid, ärakuivamine, märgumine*Varuenergia - varurasvad, seemnetes viljades *Lahusti vitamiinidele *Energia *Ehitus - rakumembraani koostises, fosfolipiidid*Suguhormoonid Valgud - biopolümeerid, tähtsaim ehitusmaterjal, aminohapetest, 8 vajalikku mida rakud ei sünteesi, peptiidside. Omaduste erinevused tulenevad aminohapetejärjestusest *Ensümaatiline - amülaas, pepsiin *Ehituslik - karvad, suled jne keratiin kollageen *Transport - hemoglobiin *Regulatoorne - hormoonid - insuliin ja glükagoon suhkru sisaldus
3.Närvid (mõjuvad vere kaudu) Toime on kiire (>400km/h) Hormoonid sisenõrenäärmed Toime on lühiajaline 1.Adrenaliin 3.Ajuripats 2.Insuliin 4.Sugunäärmed 3.kasvuhormoon 2.kõhunääre 4.suguhormoonid 1.neerupealised Toime on aeglasem. Toime on pikaajaline. Tugi- ja liikumiselundkond Luud + Lihased Toruluud Lameluud lühiluud n. reieluu Niudeluu n. sõrmeluu Sääreluu Ristluu kannaluud
1. Ülikõrge bioaktiivsus (inimkehas toimuvad juba kogustes 10-9 - 10-12g) 2. Lühike eluiga 3. Toime on sihtsuunitletud, see eeldab retseptoreid 4. Vahendatud mõju läbi ensüümide a) läbi ensüümide hulga b) läbi ensüümide aktiivsuse 5. Mitmekordne tagasisidel põhinev kontroll Hormoonide tüübid 1. Aminohapete teisendid nt adrenaliin, türoksiin (kilpnäärme) 2. Valkhormoonid insuliin, glükagoon kõhunäärmest 3. Steroidhormoonid: suguhormoonid - meestel testosteroon, naistel östrogeen 4. Vitamiinset tüüpi hormoonid: vitamiin D Hormoone tootvate näärmete jaotus 1. Endrokriinnäärmed (ainult hormoonide tootjad) a) hüpofüüs ehk ajuripats - kasvuhormoon b) epifüüs ehk käbikeha - melatoniin, mis aitab ööpäevast rütmi seada c) kilpnääre - türoksiin d) kõrvalkilpnäärmed - parathormoon, mis reguleerib Ca- P vahetust e) neerupealised - kooreosas kortikosteroidid ja säsis adrenaliin 2
rasva olema). Psüühika ja käitumise omapära (retseporitega avaldatakse teatud piirkonnale mõju). Sugunäärmete eemaldamine, mitte väljakujunemine vm ei võimalda sekundaarsetel tunnustel välja areneda. (Kastraatlauljad- Farinelli testised eemaldatud enne suguküpseks saamist; haaremi valvurid eunuhhid? arenevad naiselikud tunnused rasv ladestub rindade, puusade piirkonda, hääl peenikeseks, habe ei kasva.) Suguhormoonid mõjutavad tsüklit reproduktiivses perioodis. Naissuguhormoonidel mõjud suuremad Östrogeenide ja gestageenide toimed (FAILID ÕISIST!!!!!!!!!!! Östrogeenid ja gestageenid) Endomeetrium emaka limaskest, soodustavad kasvu, toimub östrogeenide mõju all. Müomeetrium lihaskest, östrogeenide stimuleeriv mõju
EI OLE suhkrud Nt: Kitiin(koorikloomade kooriku koostis), Tselluloos(taimede koostises) Tärklis energiavaru allikas taimedel Glükogeen energiavaru allikas loomadel Lipiidid(rasvad) Koosnevad kahest põhiainest: Alkohol hüdrofiilne(vees lahustuv) Rasvhapped hüdrofoobne(vees mittelahustuv) 1)Lihtlipiidid neutraalrasvad 2)Liitlipiidid lihtlipiidid +fosfaatrühm(nt: fosfolipiid rakumembraanide koostises) 3) Steroidid paljud hormoonid nt: suguhormoonid, D-vitamiin, kolesterool (vajalik ainete transpordiks läbi veresoonte seinte) Valgud (proteiinid) Valkude monomeerid(väikesemad koostisosad) on aminohapped. Aminohapped on amfoteersed ühendid(võivad käituda nii aluseliselt, kui happeliselt, sest koosnevad: 1)NH² aminorühm aluseline 2)COOH karboksüülrühm happeline Aminohapete vahel on peptiitside(Ka aine molekulide vahel on peptiitside, niiet kujutage ise ette.) Valgu struktuurijärgud: 1)Primaarstruktuur
Fosfolipiidid ühest kiütseroolist, 2 rasvjäägist ja 1 fosfaatrühmast. Esinevad rakumembraani koostises. Tsüklilisedlipiidide.steroidid suguhormoonid ja dvitamiin. Aminohape amfoteerne ühend, valgu ehitusosa e. valgu monomeer. Peptiidside kovalentne side, ühendab aminohappe jäägid valgumolekuliks. Polüpeptiid valgu sünteesi esmane tulemus. Globulaarnevalk kerakujule sarnanev valk. Firbillaarnevalk niitjas valk. Denaturatsioon olukord, kui valgu kõrgstruktuur laguneb lihtsamaks struktuuriks. Renaturatsioon kui valk võtab kõrgemat järku struktuuri. Ensüüm valk, mis reguleerib biokeemiliste reakts. kiirust.
● erinevad lipoproteiinid (nende kogused mõjutavad ateroskleroosi riski) ● mitmed proteiinid e valgud ning vabad aminohapped /valguvaesus -> näljaturse 8) Kilpnäärmehormoonid türoksiin ja trijoodtüroniin ● aktiveerivad O2 tarbivaid AV-reaktsioone ● reguleerivad mh lapse normaalset aregnut ● nende eritust reguleerib hüpofüüsi türeotropiin ● hüpofüüsi eessagara kasvuhormoon reguleerib lapse kasvu - täiskasvanul energia-ainevahetust Suguhormoonid mõjutavad kasvu, eriti murdeeas AINEVAHETUS - ensüümide poolt reguleeritud rakkude keemilised reaktsioonid, millel elu põhineb. ● hormoonid mõutavad üldainevahetust kas varusid täiendavalt e ANABOOLSELT (gonadokortikoidid, suguhormoonid, eriti meesuuguhormoon) või ● varusid vähendavalt e KATABOOLSELT (kortisool) ● kilpnäärmehormoonid - tugev toime üldAV-le: nii kataboolsed kui anaboolsed ORGANISMI KOMMUNIKATSIOONIMEHHANISMID
12. Mis on lihasfunktsiooni hädavajalikuks tingimuseks? ATP resüntees (taastootmine) 13. Kirjelda lihase kasvu mehhanismi? Kasvab filamentide hulk, toimub lihaskoe hüpertroofia. 14. Mis on isotooniline kontraktsioon? Kui kokkutõmbe ajal muutub lihaskiudude pikkus. 15. Nimetage 3 enamlevinud traumat AV-ses? Selja-, õla- ja põlvetraumad. 16. Nimetage rahvusvahelises OM org. poolt keelatud aineid (3)? Anaboolsed steroidid, kasvu- ja suguhormoonid, kesknärvisüsteemi stimulaatorid.3 17. Nimetage kehaehituse tüübid? Mesomorfne, ektomorfne, endomorfne. 18. AV-se 2 intensiivsuse kriteeriumit? Ajaline, treeningu keskmine raskus. 19. Millal toimusid I Eestis esimesed võistlused AV-ses, kes võitis? 1966, Aarne Heinlaid 20. Millal ilmus I Eestikeelne AV õpik, autor? 1968, Ervin Liebert.
astrotsütoom) • Kasvajad • Aju arenguhäired (SOD, ektoopiline hüpofüüs) • Adrenogenitaalne sündroom • Vigastus (kiiritus, trauma, infektsioon) • Eksogeensed agensid (suguhormoonid, endocrine-dusrupting • Kokkupuude suguhormoonidega chemicals) • Sügav hüpotüreoos Mitteprogresseeruv Carel, J.-C., Léger, J., 2008. Precocious Puberty. New England Journal of Medicine Puberteedi hilinemine- jaotus Puberteedi hilinemine (delayed puberty) • Hüpergonadotroopne
Sisenõrenäärmed Näärmed, mis toodavad hormoone, et reguleerida organismi talitlust. Sisenõrenäärmed eritavad hormoone otse verre, neil pole juhasid, mis sünteesitud hormooni sihtkohta toimetab. Veri kannab hormoonid kudede ja elunditeni, mille talitlust nad mõjutavad. Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust, väga aktiivsed, igal hormoonil on oma kindel ülesanne, erinev toimeaeg, mis ei ole väga pikk. Osa hormoone reguleerib lühiajalist muutust, teised pikemaajalisi protsesse. SNN 1) Ajuripats ehk hüpofüüs kõige tähtsam snn. Paikneb peaajus ning juhib koos närvisüsteemiga teiste snn talitlust. Sünteesib kasvuhormoone (liiga vähene hulk põhjustab kääbuskasvu ning liiga suur hulk põhjustab hiidkasvu ehk gigantismi), ning üle kümne erineva teise hormooni ka. 2) Käbikeha asub peaajus, hormoonid reguleerivad ööpäevaseid rütme (ärkvelolekut ja und) ning mõjutavad naha pigment...
paljunemise vormid: 1)suguline 2)mittesuguline-vegetatiivine ja eoseline geen-DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemisel. Kromosoom-geenide materjaalne kandja DNA-aine rakutuumas, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Mutageen-mutatsioone (muutusi geenide või kromosoomide eihtuses) põhjustav tegur transgeene organism-organism, milleks on viidud teiste organismide geene. Alleelid- ühegeeni kaks vormi: vormid: 1)dominante 2)retsesiivne suguhormoonid ja soo määramine inimesel-inimese keharakus üks paar sugukromosoome. Soo määrab, millise sugukromosoomiga munarakk viljastub. Naistel kaks x kromosoomi, meestel pooltes x, pooltes y geeniteraapia-asendatakse oranismis vigane geen normaalsega viljastumine-munaraku ja seemenraku ühinemine. Vegetatiivne paljunemine-paljunemisviis, mille korral pärilik muutlikkus puudub või on minimaalne. Võrdlused 1)suguline ja mittesuguline
avitaminoosi ning vitamiiniliigsus hüpervitaminoosi. Hormoonid on bioloogiliselt aktiivsed ühendid, mida toodetakse spetsiifiliste kudede ja rakkude poolt ja transporditakse oma mõjumise paika vereringe abil. Hormoonid aitavad korraldada ainevahetust. Nii näiteks reguleerib kilpnäärme hormoon toitainete lõhustumist rakkudes ning neerupealsete hormoon mineraalainete vahetust. Östrogeenid ehk folliikulihormoonid ehk östrogeensed hormoonid ehk emaslooma suguhormoonid ehk naissuguhormoonid on põhilised looduslikud naissuguhormoonid, mis reguleerivad naissoole omaseid bioloogilisi ja füsioloogilisi funktsioone, aga ka väliseid loomulikke anatoomilisi eripärasid. Östrogeene leidub enamiku selgroogsete emasloomade ja mõnede emaste putukate rakkudes. Östrogeeni valem C18H22O2 Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Vahad ka veelindudel ja lammaste ja kitsede villas. 4. Milline on liitlipiidide ehitus? Fosfolipiidid- forforhappejäägist ja rasvhappejääkidest koosnevad molekulid, rakumembraanide peamine koostisosa. 5. Milline on fosfolipiidide ülesanne organismis? Rakumembraani põhiline koostisosa. Ideaalsed omadused et moodustada membraane vesilahuses. 6. Millise ehitusega on steroidid?Tsüklilised ühendid, hüdrofoobsed. Nimeta steroide ja nende ülesandeid organismis. NT: suguhormoonid, adrenaliin, D- vitamiin, kolesterool. Lahenda ülesanded 1. Milline sõna ei sobi valikusse. Nad kõik on lipiididega seotud: P) õli R) glütserool S) vaha T) tselluloos U) rasvhape 2. Asjatundjate soovitusel peaksid lipiidid moodustama inimese päevasest toiduratsioonist 30-35%. Rakkude keemilise koostise analüüs aga näitab, et lipiidide osakaal rakkude keemilises koostises on ca 2%. Millise järelduse
regulatsioon, osaleb vererõhu säilitamisel Glükokortikoidid: Kortisoolsoodustab glükoneogeneesi, reguleerib põletikuprotsesse, reguleerib ainevahetusprotsesse, käivitab organismi kohanemisreaktsiooni stressiolukordades. Kortikosteroonsoodustab glükoneogeneesi, reguleerib põletikuprotsesse, reguleerib ainevahetusprotsesse, käivitab organismi kohanemisreaktsiooni stressiolukordades. Suguhormoonid ja nende toime Meessuguhormoonid: Testosteroonstimuleerib mehel suguorganite arengut ja mõjustab sugulist aktiivsust ja käitumist. Intensiivistab ta ka valkude sünteesi. Naissuguhormoonid Östradiool E2Geenide regulatsioon, suguelundite arenemine, sekundaarsed sugutunnused, formeerib menstruaaltsüklit
Näärmed: Hüpofüüs(ajuripats)-teiste näärmete töö kontroll, kasv; hiiglased, kääbused. Käbikeha- melatoniin; pigmentatsioon, ööpäevane rütm. Kilpnääre- oksüdatsiooni protsessid; struuma. Kõrvalkilpnääre Harknääre Kõhunääre- insuliin, glükogeen; glükoos<>glükogeen; suhkruhaigus. Neerupealsed- adrenaliin; kiirendab organismi tervikuna, hirmuhormoon. Neerupealsete koor Sugunäärmed- suguhormoonid; teisesed sootunnused, sugufunktsioon; vale suunitlus soo suhtes. Tarbimise põhjused: organism ei tooda; haiguste ravi; rasestumise vältimine. 3. Vitamiinid 1 Avastamine: 1880.N. Lunini katsed Tartu haiglas(hiirtega). 1911.C.Funk- Termin. 2 Mõiste- madalmolekulaarsed bioaktiivsed orgaanilised ühendid, mis kuuluvad liitensüümide koostisesse ja reguleerivad ainevahetust. 3 Esineb liitensüümides biokatalüsaatoritena, 0,01% toidust, 24 vitamiini (koos teisenditega 30).
Diabeediga. Neerupealised paiknevad neerude peal. Tuntum hormoon on adrenaliin. Adrenaliin eritub verre nt. Hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. Adrenaliin valmistab ette pingutusteks: ergutab südametegevust, kiirendab hingamist, tõstab vererõhku ja soodustab lihasrakkudes glükoosi kasutamist, et saada kiireks lihaste kokkutõmbeks rohkem energiat. Sugunäärmed on naistel munasarjad ja meestel munandid. Valmistavad sugurakke kui ka suguhormoone. Suguhormoonid mõjutavad soost sõltuvate tunnuste arengut, nt mehel habeme, naistel rindade arengut, kehakuju muutust, naistel ka menstruaaltsüklit. Hakkavad tööle murdeeas. SNN - Sisenõrenääre
fosfori ainevahetust. Kaltsiumit ja fosforit on vaja luukoe normaalseks arenguks. Kõhunääre ehk pankreas toodab insuliini mis reguleerib meie veresuhkru taset. Samuti toodab kõhunääre glükagooni. Käbikeha hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme, näiteks ärkvelolekut ja und ning mõjutavad ka naha pigmentide sünteesi. Sugunäärmed toodavad suguhormoone mis mõjutavad sootunnuste arengut. Sugunäärmed hakkavad tööle murdeeas. (Naise suguhormoonid on östrogeen ja progesteroon ning mehe suguhormoonideks on testosteroon.) Neerupealised toodavad adrenaliini mis kiirendab ainevahetust, valmistades organismi ette pingutuseks, s.o ohule reageerimiseks.
o Ehituslik funktsioon o Liikumisfunktsioon o Energeetiline funktsioon o Transpordifunktsioon · Lipiidide jaotus o Lihtlipiidid (alkoholi ja rasvhapete estrid )- nt naha all rasvkoes olevad lipiidid o Liitlipiidid (moodustuvad, kui lihtlipiidid ühinevad teiste keemiliste ühenditega)- nt rakumembraanis vee sisse ja väljavoolu takistavad lipiidid o Steroidid (tsüklilised ühendid) suguhormoonid, neerupealsete hormoonid, vitamiin D, kolesterool · Lipiidide tähtsus o Lipiidid on organismide energiaallikaks o Paljunemisel (suguhormoonid äratavad instinkti) · Sahhariidide jaotus o Monosahhariidid süsiniku arv molekulis 3-6 (glükoos, fruktoos, riboos RNA's , desoksüriboos DNA's) o Oligosahhariidid -2-3 monosahhariidi omavahel liitunud (maltoos, sahharoos, laktoos)
Tselluloos on taimede konstruktsioonimaterjal. · Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid. Lipiidid on vees mittelahustuvad ühendid. 1. Lihtlipiidid rasvad ja õlid. Rasvad tahked; õlid vedelad. Rasvad on organismides energia varuained. 2. Liitlipiidid fosfolipiidid, mis on tähtsad rakumembraani koostises 3. Steroidid tsüklilised ühendid - Kolesterool - Naiste ja meeste suguhormoonid - Vitamiin D · Lipiididel on kõrge keemistemperatuur ja madal põlemistemperatuur. Rasvad ei lahustu vees ja on vett- tõrjuvad. Veega nad ei märgu. Nad rääsuvad hapniku käes. · Kui rasvasid keeta tugevate alustega tekib seep ja glütserool. Seepi kasutab inimene igapäevaselt. · Margariini saadakse taimeõlide reageerimisel vesinikuga. Vesinik liitub kaksiksidemetele ja vedelad taimeõlid muutuvad loomsete rasvade sarnasteks tahketeks rasvadeks.
Kui kasvueas liialt kasvuhormooni produtseeritakse, siis tekib hiidkasv ehk gigantism. (mees: üle 2m, naine: üle 1.90). Kui kasvuhormooni produtseeritakse üle pärast pikkuse seisma jäämist, siis tekib akromegaalia. Sõrmed, varbad, nina, lõug on ebaproportsionaalselt suured. Kasvuhormoon tõstab vereglükoosi taset. Seega võib tekkida sekundaarne suhkruhaigus, mis on tingitud kasvuhoone liigproduktsioonist. 3. Suguhormoonid – hiljem suguhormoonid mõjutavad luude tihedust. Suguhormoonide alaproduktsioon kasvueas võib põhjustada edasist kasvu – lõplikku luustumist ei toimu. Sekundaarsed sugutunnused ei ole välja kujunenud. Kui suguhormoonid saavad küpseks liiga varakult, siis kasv jääb liiga varakult seisma. 4. Kilpnäärme hormoonid – kilpnääre produtseerib kolme hormooni. Need on t3 - trijoodtüroniin ja t4-tetrajoodtüdroksiin. Nende
neile kõige lähedasemad mõned sääseliste (Diptera, Nematocera) sugukonnad ja koonulised (Mecoptera). (www.zbi.ee) Kirp Kirp suurendatult. (tarbija24) Toitumine Kirpude peamiseks toiduallikaks on elusolendite veri. On olemas kirpe kes söövad vaid inimeste, koerte või siis kasside verd. Veri on kirpudele väga tähtis, ilma selleta ei valmi emase kirbu kehas munad, sageli ongi veri selle põhjustajaks miks ei teki kirbu kehas suguhormoonid. Kirp võib elada ilma toiduta pikka aega. Tehti katse kus peeti kirpe, ent süüa neile ei antud. Kirbud pidasid vastu umbes aasta. Kui kirpe hoiti lagunenud orgaaniliste ainetega täidetud ruumis, pidasid nad vastu poolteist aastat.(www.zbi.ee) Paljunemine Ilma vereta ei valmi emase kirbu kehas munad. Pärast suguühet muneb emane kirp (sõltuvalt liigist) 20-500 muna. Tegevus toimub aga koguaeg peremehe kehal, emane poetab munad
Lihtlipiidid ehk rasvad on propaantriooli (glütserooli) ja rasvhapete estrid. Mida enam on rasvas kaksiksidemeid, seda vedelam ta on. Lihtlipiidide ühinemisel moodustuvad liitlipiidid. Näiteks rakumembraani koostisse kuuluvad fosfolipiidid. Steroidid on erineva molekuliehitusega kui ülejäänud lipiidid. Madalmolekulaarsed, tsüklilised. Nende hulka kuuluvad kolesterool ja hormoonid (suguhormoonid, neerupealiste hormoonid) vitamiin D. Hormoonid on bioaktiivsed ained.
piimasuhkur- sisaldub piimas 3. Polüsahhariidid-keerulised liitsuhkrud Tärklis- kartulist(on taimede tähtsaim varuaine) Tselluloos- taimerakkude kestad on tselluloosist Kitiin- putukate väliskiht ja jõevähi koorik koosneb kitiinist Glükogeen- loomorganismide varuaine talletatakse maksas Lipiidid: ... on orgaaniliste ühendite klass. Ei lahustu vees. Rasvad Õlid Vahad Steroidid nt: kolesterool, vitamiin D, suguhormoonid jne. Fosfolipiidid on liitlipiidid, mis esinevad rakumembraani koostises. Valgud e proteiinid: ... on biobolümeerid, mille monomeerid on aminohapped 1. Valgu ülessanded: Ensümaatiline funktsioon-seotud toidu seedimisega Ehituslik funktsioon-rakumembraani koostises koos fosfolipiididega Kaitse funktsioon- antikehad koosnevad valkudest Liikumisfunktsioon- lihastes olevad valgulised jõud panevad lihase liikuma
Vees mittelahustuvad, kuid lahustuvad orgaanilistes lahustites. Lipiidid on organismide energiaallikaks. Nt talveunes loomad saavad rasvkoest energiat. Rasvkude kaitseb siseorganeid ja kahjulike välismõjutuste eest. Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid. Streroidid teistsuguse molekuli ehitusega. Madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, mis vees ei lahustu. Nt kolesterool,suguhormoonid. Hormoonid bioaktiivsed ained, moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes.
Müofibrillidest sisaldavad peened filamendid troponiini Organismi kasvu reguleerivad hormoonid: kasvuhormoon, suguhormoon, türoksiin Organite sisemine õõnsus on valendik Osteoni koosseisu kuuluvad: osteotsüüt, luulamell, luulakuun Organit katvad välimised kestad: pleura, epikard, kihn Lihaskiu sünonüüm on skeletilihasrakk Müofibrillidest ei paikne l-vööndis peened filamendid Organit seest toetav sidekude on: strooma Füsioloogilised distlipiinid: endokrinoloogia, immunoloogia Aktiini sisaldavad peened müofibrillid Inimese nahavärv oleneb: melaniinist, hemoglobiinist, karoteenist Toruluu osad: kasvuplaat, epifüüs, diafüüs Punased lihaskiud on vastupidavamad Kõige enam toodab ATPd molekuli glükoosi kohta glükoosist aeroobsel rakuhingamisel Skeleti funktsioonid: organismi toestamine, kangideks olemine kinnitunud lihastele, kaltsiumioonide varu säilitamine Reservhapniku seondumise kohaks ...
Insuliin video http://www.youtube.com/watch?v=ae_jC4FDOUc Neerupealsed Tuntuimaks hormooniks adrenaliin. Adrenaliin eritub hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral Ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku jne. 15 Sugunäärmed Naisel munasarjad Mehel munandid Suguhormoonid (testosteroon ja östrogeen) mõjutavad sekundaarsete sootunnuste arengut. Tööle hakkavad murdeeas. Pildid 1. http://seekyt.com/pancreas-anatomy-why-you-should-care-knowing-what-it-does- 2. http://commons.wikimedia.org/wiki/File:N-Acetylserotonin-3D-sticks.png 3. http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Estrone_3D_spacefill.png?uselang=et 4. (http://biology.clc.uc.edu/courses/bio105/endocrin.htm 5. http://www.miksike
osast) Võivad tekitada autoimmuunhaigust Fosfolipiidid on rakumembraanide peamised koostisosad, sest nende omadused on ideaalsed selleks et moodustada vesilahuses membraane Paigutatud vesilahuses nii, et tekib kahekihiline membraan, hüdrofoobsed osad on membraani sees üksteise vastas ja hüdrofiilsed osad on väljaspool 3. VAHAD Kaitsevad taimi vee aurustumise eest, peegeldavad valgust 4. STEROIDID On tsüklilised ühendid nt suguhormoonid, adrenaliin, D vitamiin, kolesterool Kolesterool loomaraku membraanis annab membraanile tugevuse, liigne kolesterool põhjustab ateroskleroosi, südame-veresoonkonna haigusi LIPIIDIDE ÜLESANDED ORGANISMIS 1. Energiaallikas- kõige energiarikkamad toitained 2. Varuaine- Taimedel õlidena seemnetes/viljades, loomadel naha all 3. Ehitusmaterjal- Fosfolipiididest koosnevad rakumembraanid 4. Temperatuuri hoidmine 5
raku jaoks iseloomuliku reaktsiooni. 2. Kui aga hormoon toimib rakusisesele retseptorile, siis mõjutab see rakutuuma, kus on DNA, edasi tekib mRNA, selle vastava raku spetsiifilise mRNA mõjul käivitub sellele rakule iseloomuliku valgu süntees. Erinevad hormoonid ja valgud toimivad raku siseselt ja raku väliselt. Steroidhormoonid toimivad rakusiseselt, lähteaineks on kolesterool- suguhormoonid, kaltsitriool. Hüpotaalamo hüpofüsaal süsteem Ühe osa moodustab hüpotaalamus, teise osa hüpofüüs. Hüpofüüs on hüpotaalamusega ühenduses hüpofüüsi varrega, hüpofüüsil on eessagar ja tagasagar-kaks alasüsteemi. 1. Esimese alasüsteemi moodusatavad hüpotaalamuse hüpofüsiotroofne ala ja hüpofüüsi eessagar ehk adenohüpofüüs (näärmehüpofüüs). 2. Teise alasüsteemi moodustavad hüpotaalamuse neorosekretoorsed tuumad (neid on 2-
*vähesus: suhkruhaigus ehk diabeet 6. Millist hormooni toodavad neerupealised, selle mõju organismile. Toodab adrenaliini , mis parandab verevarustust, kiirendab hingamist ja südametööd, parandab lihaste ja aju energiavarustust. 7. Milleks kasutavad arstid adrenaliini? Adrenaliini kasutatakse esmaabivahendina südame seiskuse korral. See ergutab südamelihaste tööd. Samas kaasneb sellega oht rütmihäirete tekkeks. 8. Millist ülesannet täidavad suguhormoonid? Mõjutavad sootunnuste arengut 9. Millise haiguse puhul kasutatakse insuliini, adrenaliini, joodi? Suhkruhaiguseehk diabeedi 10. Milles seisneb hormoonravi kasulikkus ja kahjulikkus Kui hormooni süntees häiritud tekivad organismis suured häired.Selle vastu aitab hormoonpreparaatide tarvitamine, kuid nende kontrollimatu kasutamine võib oranismis tekitada kahjulikke muutusi.Kindlasti ei tohiks neid kasutada sportlike saavutuste parandamiseks. 11
rasva olema). Psüühika ja käitumise omapära (retseporitega avaldatakse teatud piirkonnale mõju). Sugunäärmete eemaldamine, mitte väljakujunemine vm ei võimalda sekundaarsetel tunnustel välja areneda. (Kastraatlauljad- Farinelli testised eemaldatud enne suguküpseks saamist; haaremi valvurid eunuhhid? arenevad naiselikud tunnused rasv ladestub rindade, puusade piirkonda, hääl peenikeseks, habe ei kasva.) Suguhormoonid mõjutavad tsüklit reproduktiivses perioodis. Naissuguhormoonidel mõjud suuremad Östrogeenide ja gestageenide toimed (FAILID ÕISIST!!!!!!!!!!! Östrogeenid ja gestageenid) Endomeetrium emaka limaskest, soodustavad kasvu, toimub östrogeenide mõju all. Müomeetrium lihaskest, östrogeenide stimuleeriv mõju
Toiduga saadakse sellest umbes 20-30 %, ülejäänud 70-80% sünteesib organism ise. Soovitav on, et päevas toiduga saadav kogus ei ületaks 300 milligrammi. Põhiliselt toimub kolesterooli süntees maksas, vähesel määral ka peensooles ja nahas. Kolesterooli sünteesi soodustavad küllastunud rasvhapped. Maksast kantakse kolesterool vere kaudu kõikidesse rakkudesse. Kolesterooli vajab organism rakumembraanide ehituseks ning sapphapete, vitamiin D ja mitmete hormoonide valmistamiseks (suguhormoonid, neerupealise hormoonid ). Kolesterooli liia ja ainevahetushäirete korral organismis ladestub see veresoonte seintesse, mis põhjustab veresoonte valendiku ahenemise. Selle tulemusena halveneb kudede varustamine verega, veresooned muutuvad hapraks ning võivad ummistuda, suureneb südameinfarkti tekke oht. Kolesterooli laialikande organismis tagavad liitvalgud. Need on keeruka ehitusega molekulkompleksid nn. lipoproteiinid, mis
,rakutuumas võib esineda üks või mitu tuumakest neist toimub ribosoomide moodustamine.Krom.arv rakus:arv on liigile omane tunnus;sugurakkudes on see poole väiksem kui keharakkudes.(inimesel 46 krom.).Homoloogilised kromosoomid:esinevad paarina,on saadud ühelt ja teine teiselt vanemalt,on sarnased ehituselt ja suuruselt,geenid määravad samu pärilikke tunnuseid.Autosoomid:krom.mis isastel ja emastel on sarnased.inim.44 autosoomi(22 paari)Suguhormoonid-krom.mis isastel ja emastel on erinevad.naistel XX ja meestel XY,esinevad kõikides rakkudes.Kromosoomid:moodustavad tuumas asuva DNA kokku keerdumisel;koosnevad 1 DNA molekulist ja seda stabiliseerivatest histoonvalkudest;pakivad kokku ja kaitsevad DNAd.Kromatiin-kromosoomid lahtikeerdunud kujul;DNA mis on seotud histoonvalkudega.Ploidus:mitmes korduses kromosoomikomplekt rakus esineb:haploidus(n)-kõik kromosoomid rakus on ühes
Seemnerakk meessugurakk, mis viljastab munaraku ja määrab lapse soo (moodustub ja säilib munandites). Sperma ehk seemnevedelik vedelik, mis eraldub seemnepurske ajal ning sisaldab seemnerakke ja teisi nõresid. Ejakulatsioon suguti jäigastumisel seemnevedeliku väljapaiskumine sugutist. Öine pollutsioon magamise ajal tekkiv tahtmatu seemnepurse. Viljastumine munaraku ühinemine seemnerakuga suguühte järel. Abort raseduse katkemine või katkestamine. Suguhormoonid sugunäärmete nõre, mida toodavad naistel munasarjad ja meestel munandid ning mis mõjutavad sugutunnuste arengut. Testosteroon see on meessuguhormoon, mis keemiliselt olemuselt kuulub steroidide hulka. Östrogeen emassuguhormoonid, mis tekivad imetajate munasarjades ja platsentas. Progestoon naissuguhormoon. Suguhaigus - suguhaigusteks nimetatakse haigusi, mis kanduvad edasi peamiselt sugulisel teel. Suguhaigusi võivad põhjustada nii viirused, bakterid kui ka algloomad.
vanematest hoopis teistsugune välimus ja siseehitus, samuti toit, elupaik ja eluviis, nii on konkurents toidu ja elupaiga pärast väiksem. Juveniilne staadium- lootejärgse arengu etapp. Selgroogsed loomad kasvavad, täiustub elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus. Katteseemnetaimedel areneb välja juurestik, toimub varre pikkus- ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed generatiivne staadium- organism võimeline paljunema, menstruatsioonid, seemnepursked, vastavad suguhormoonid tekivad Vananemisega kaasneb-luude hõrenemine, maksa rakud asenduvad sageli rasvarakkudega. Veel toimub meelte nõrgenemine ning maksa ja neerude talituste aeglustuine. Vananemise põhjus- päevitamine tekitab naha fotovananemist; teomeerid kromosoomide otstes lühenevad; tekivad vabad radikaalid; toitainete vaegused; kehavõõraste ainete kujunemine Vananemise aeglustamine- piirata ainevahetuse kiirust; aintioksüdantide kasutamine; organismi energiavarustust tugevdada;
14. Valgu monomeerid on aminohapped. 15. Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad ensüümid. 16. DNA molekulile ainuomast teist järku struktuuri nimetatakse biheeliksiks. 17. Organismis sünteesitud ogaanilisi aineid nimetatakse biomolekulideks. 18. Glükoos kuulub polüsahhariidide tselluloosi ja kitiini koostisse. 19. Inimese sisesekretsiooninäärmetes moodustunud regulatoorse funktsiooniga bioaktiivseid aineid nimetatakse hormoonideks (adrenaliin, suguhormoonid). 20. Lipiidid täidavad organismis põhiliselt energeetilist ja kaitse funktsiooni. 21. AIDSi põhjustab HI viirus. 22. Kõik valgud on moodustunud aminohappejääkidest , mis polüpeptiidahelas on omavahel ühendatud peptiidsidemetega. 23. Iga nukleotiid koosneb lämmastikalusest , monosahhariidist ja fosfaatrühmast. 24. DNA monomeerid erinevad üksteisest vaid lämmastikaluse poolest. 25
d) loomne vaha nt linnu sulgedel kaitseb märgumise eest · varuenergeetiline ülesanne loomadel varurasvad (naha aluskoes, toruluudes), taimedel varud seemnetes, viljades · lahustid K, A, E, D vitamiinid lahustuvad vaid rasvades · ehituslik ülesanne rakumembraani koostises (fosfolipiidid) ja putukatel vahad · lähteained rasvade koostisosadest saab sünteesida teisi orgaanilisi ühendeid · lipiidsed suguhormoonid (testosteroon, östrogeen) seotud sugutunnuste ja sugurakkude küpsemisega 5. Valgud e proteiinid e biopolümeerid tähtsaim ehitusmaterjal · monomeeriks aminohappe jäägid; aminohapete vaheline kovalentne side peptiidside · valkude erinevad omadused tulenevad aminohapete erinevatest järjestustest Valkude ülesanded: · ensümaatiline ülesanne sülje ensüüm amülaas lõhustab sahhariide, maomahla ensüüm pepsiin valke,
LIPIIDID: on organismide energia allikaks. On orgaaniliste ühenite klass, kuhu kuuluvad: rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. vees enamasti mittelahustuvad ühendid. (lah. enamasti aga nt. alkoholis ja eetris). LIITLIPIIDID: lihtlipiidide ühinemisel teiste keem. Ühenditega moodustuvad liitlip. Nt. kuuluvad rakumemembraani koostisesse FOSFOLIPIIDID. STEROIDID- madalm. Tsüklilised üh., mis vees peaaegu ei lahustu. Nt. kolesterool, mitmed hormoonid( nt. suguhormoonid: M- testosteoon; N- östrogeen), D- vitamin (kaltsiferool). HORMOONID- bioaktiivsed ained, mis põhiliselt mood. Loomorganismide sesekretsiooninäärmetes. VALGUD (proteiinid) on aminohapetest moodustunud polümeerid. : aminohappe üldvalem, ehk: NH2CH2COOH Kõigi aminohapete koostisesse kuuluvad aluseliste om. AMINORÜHM(-NH2) & happeliste omadustega karboksüülrühm (-COOH). PEPTIIDSIDE- kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel mood. ribosoomis nende
15. Tahked rasvad on tahkes olekus aga vedelad rasvad e. õlid on vedelas olekus. Tahkeid rasvu leidub loomorganismis. 16. Fosfolipiidide tähtsus: · Osalevad närvirakke isoleeriva kihi kujunemises. · Kopsukoes tõstavad pindaktiivsust. Takistavad kokkukleepumist hingamisel. · On aktivaatorid ja vahendajad. · Osalevad transportprotsessides. · Emulgaatorid. 17. Erinevad vahad: · Taimsed vahad nt. puuvilja kattev vaha. · Loomsed vahad mesilasvaha. 18. Erinevad steroidid: · Suguhormoonid östrogeen, testosteroon. 19. Ateroskleroos ehk veresoonte lupjumine on haigus, mille korral veresoonte valendik aheneb veresoonte seina kogunevate ainete tõttu. Ateroskleroosi üheks tekkepõhjuseks on vere liiga kõrge kolesterooli tase. Ateroskleroosi teket soodustavad ka kõrge vererõhk, pärilik eelsoodumus, vanus, eluviisid, vähene füüsiline koormus. 20. Lipiidide funktsioonid organismis: · energeetiline, · ainevahetuslik, · struktuurne, · kaitse, · varuaineline. 21
Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid ja vahad. 1. LIHTLIPIIDID e. rasvad on propaantriooli ja rasvhapete estrid. ÜLESANDED: · Energeetiline funktsioon · Kaitse( vooderdab) · Ehituslik funktsioon ( mesilasvaha) 2. LIITLIPIIDID moodustavad , kui lihtlipiidid ühinevad teiste keemiliste ühenditega. Fofolipiidid rakumembraani koostises. 3. STEROIDID on tsüklilised ühendid. Nt: suguhormoonid Kolesterool Adrenaliin(neerupealiste hormoon) VALGUD (Asp..) Valgud e. proteiinid on biopolümeerid , mille monomeerideks on aminohappejäägid. Aminohappejäägid on valgumolekulis ühendatud peptiitsidemega. VALGU STRUKTUURID. 1. primaarstruktuurid (aminohappeline järjestus) 2. sekundaarstruktuur( keerdumine või voltumine) a heeliks (juuksed) B struktuur (küüned) 3. tertsiaalstruktuur ( gloobulid või fibrillid ) 4
Ainevahetushäireid põhjustavad vaegus kui ka liigvaegus. Vaeguse põhjusteks on üldjuhul ühekülgne toitumine, vaesusest tingitud toitumistavad, kahjulikud harjumused (nt alkoholism), haiguslik seisund (maksahaigused jne) Ületarbimise põhjused on tavaliselt ravipreparaatide valesti kasutamine. Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis sünteesitakse sisesekretsiooninäärmetes närvisüsteemi kontrollimisel. Hormoonid jaotuvad steroidhormoonideks (tsükliline ehitus, nt suguhormoonid) ja valkhormoonid (lineaarne ehitus, nt kilpnäärme ja kõhunäärme hormoonid). Hormoonide omadusteks on, et nad on üliaktiivsed, lühikese elueaga, spetsiifilise toimega, toime läbi ensüümide. Miks me vajame vitamiine, ensüüme ja hormoone, kust me neid saada võime ja mida põhjustab nende puudumine? Vitamiine leidub enamasti taimsest toidust. Osa vitamiinidest on hädavajalik inimorganismile normaalseks arenguks ja kasvuks ja osa täidab teisi hädavajalikke bioloogilisi funktsioone
Steroidid – madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, vees peaagu ei lahustu. Vahad. 15.Mille poolest erinevad tahked rasvad vedelatest rasvadest, kus neid leidub? – Tahked on loomsed, vedelad taimsed, erinevad ehituselt. 16.Milles seisneb fosfolipiidide tähtsus? – Kuuluvad rakumembraani ehitusse. 17.Nimeta erinevaid vahasid? – Mesilasvaha (ehitamiseks), taimede lehtedel peal (kaitse veeaurumise eest). 18.Nimeta erinevaid steroide ja nende ülesandeid – Suguhormoonid – vastutavad rakkude eest, soole iseloomulik kehakuju. Kolesterool – raku membraani ehituses. 19.Mis haigus on ateroskleroos? – Veresoonte lupjumine. 20.Lipiidide funktsioonid organismis? – Energiarikas varuaine, temperatuur regulaarne loomadel. Kaitse – taimelehti kattev vahakiht takistab vee liigset aurumist. Varuaine – taimede rasvaarud asuvad õlidena seemnetes ja viljades. Lahusti – d vitamiin on rasvlahustuv aine, mida meie nahk
jpg www.podo- orthese.com/images/pied_diabete1.jpg NEERUPEALISED q Neerupealiste koores tekib (vastavalt selle rakkude tsonaalsele rühmitumisele) kolmesuguseid hormoone: aldosterooni, mis reguleerib soolade kontsentratsiooni veres. § hüdrokortisoon, kortisool, mis ,,mobiliseerib" organismis süsivesinike, § valke ja rasvasid (suurendab nende osavõttu ainevahetusest). androgeenid suguhormoonid § q Säsi rakud toodavad väga aktiivset hormooni adrenaliini ja noradrenaliini neerupealised neer www.vitaminov.net/pics/1319272055.gif NEERUPEALISED img217.imageshack.us/img217/7812/
Vastus: Varuaine, energiaallikas, eitusmaterjal, kaitse, lahusti, signaalmolekulid, lähteaine. Lihtlipiidid koosnevad glütseroolist ja rasvhapetest. Lihtlipiidid on rasvad, õlid ja vahad. Väga energiarikkad. 2) Fosfolipiidide ehitus ja ülesanded; Vastus: Varuaine, energiaallikas, eitusmaterjal, kaitse, lahusti, signaalmolekulid, lähteaine. Fosfolipiidid koosnevad fosforhappejäägist ja kahest pikast lipiidsest osast. 3) Steroidid (kolesterool, D-vitamiin, suguhormoonid); Vastus: Steroidid on tsüklilised ühendid. Kolesterool on lihtlipiidide hulka kuuluv molekul. Seda on vaja mõnede hormoonide sünteesimiseks (nt D-vitamiin), samuti annab membraanile tugevuse. 5. Valgud: 1) Aminohapete ehitus. Asendamatud aminohapped; Vastus: Valgud ehk proteiinid koosnevad aminohappejääkidest. Organismis on 8 aminohapet, mida loomorganism ei suuda ise sünteesida. Lisaks sellele on kolm osaliselt asendamatud. 2) Valgu primaarstruktuur, mis on, mis määrab?
kasvuprotsesse, eriti luude ja lihaste osas ning intensiivistades valgu sünteesi ___ Kääbuskasv - kasvuhormooni liiga vähe Akromegaalia - kui suguhormoonid lõpetavad kasvu, siis suureneb kasvuhormoonide hulk Hiidkasv - kasvuhormooni liiga palju Prolaktiin -stimuleerib rinnanäärme koe kasvu ja piima teket rinnanäärmes. Mõju ei avaldu raseduse ajal, vaid pärast
3. Iseloomusta sperme (millised on, kus tekivad, millal, kui palju, kui kaua). Vajavad madalat temp. ja ei tohi verega kokku puutuda, kuna on kehale võõrad rakud. Spermi arengutsükkel vältab mehel 70-85 päeva. Valmis sugurakud talletuvad munandimanustes. Ühe seemnepurskega eritub mehel tavaliselt mitusada miljonit spermi. 4. Nimeta naise suguelundid ja nende ülesanded. 1) SISEMISED: munasarjad(tekivad sugurakud ja suguhormoonid), munajuhad(munarakkude edasijuhtimine ja toimub viljastamine), emakas(loote areng), tupp(ühendab emakat väliskekonnaga), häbememokad ja kliitor(ümbritsevad tupeava) 5. Kirjelda munarakku (milline on, kus tekib, millal, kui palju, kui kaua). Munarakud ehk ovotsüüdid tekivad munasarjades. Kus tekib üks munarakk. Küpsemine kestab 3kuud. Eelas rakud kujunevad välja loote eas, küpsevad alates murdeeas, kuni 50 aastaseni. Ovulatsioon on munaraku eraldumine. 6
b) Käbikeha(hormoon) reguleerib ööpäevaseid rütme c) Kilpnääre kilpnäärmehormoonid reguleerivad ainevahetuse kiirust, organismi kasvamist ja arengut d) Kõrvakilpnäärmed nende hormoonid reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, mis on vajalik luukoe normaalseks arenguks e) Neerupealised hormoon adrenaliin kiirendab ainevahetust, valmistades organismi ette pingutuseks, s. o. ohule reageerimiseks f) Kõhunääre hormoon insuliin reguleerib glükoosi hulka veres g) Sugunäärmed suguhormoonid mõjutavad soost sõltuvate tunnuste arengut: mehel habeme kasvamist, naisel rindade arengut ja nahaaluse rasvakihi kujunemist Sisenõrenäärmete tegevus on tihedalt omavahel seotud ja koos reguleerivad nad kõiki organisme elutähtsaid protsesse. NÄRVISÜSTEEMI EHITUS Närvisüsteemi ülesanne on vastu võtta informatsiooni nii väliskeskkonnast kui ka organismist enesest ning selle põhjal juhtida ja kooskõlastada kõii elundite talitlust.
Sisenõrenäärmed ehk hormoonsüsteem. Hormoonid on sisenõrenäärmete poolt eritatavad keemilised signaalained. Sisenõrenäärmetel puuduvad juhad, hormoonid erituvad otse verre. Hormoonide kontsentratsioon on väga väike, nad on väga spetsiifilised, pikaajalise toimega, väga efektiivsed. Iga hormoon mõjutab ainult kindlaid rakke. Toimeaeg on piiratud, sest ensüümid lõhustavad neid. Hormoonid jagunevad vesi- ja rasvlahustuvateks (suguhormoonid) Reguleerivad · Sugulist arengut ja sugurakkude tootmist/küpsemist · Vererõhku 13 · Seedimist · Soola ja vee tasakaalu · Kasvamist · Ainevahetust jne Ajuripats · Kontrollib teiste sisenõrenäärmete tööd · Toodab mitmeid hormoone, nt kasvu- ja suguhormooni Käbikeha · Reguleerib une- ja ärkvelolekurütmi · Kontrollib melaniini tootmist
annaabi.ee 
