LÕHE MERIFORELL JÕEFORELL SIIG RÄÄBIS HARJUS HAUG ANGERJAS SÄRG ROOSÄRG TURB TÕUGJAS LINASK VIIDIKAS LEPAMAIM NURG LATIKAS TRULLING HINK HINK VINGERJAS SÄGA LUTS HARILIK AHVEN KOHA KIISK VÕLDAS KLOUN MERIROOSAHVEN
Mageveekalad Looduskaitse all olevad kalad: säga, tuur, harjus, hink, tõugjas, vingerjas. 1. Haug - Esox lucius 2. Latikas - Abramis brama 3. Koha - Sander lucioperca 4. Roosärg - Scardinius erythrophthalmus 5. Särg - Rutilus rutilus 6. Ahven - Perca fluviatilis 7. Angerjas - Anguilla anguilla 8. Koger - Carassius carassius 9. Luts - Lota lota 10. Linask - Tinca tinca
HEERINGALISED Räim Kilu Vinträim Ansoovis LÕHELISED Lõhe Meriforell Jõeforell Vikerforell Rääbis Siig Harjus TINDILISED Meritint Peipsi tint HAUGILISED Haug ANGERJALISED Angerjas KARPKALALISED Särg Roosärg Teib Turb Säinas Tõugjas Viidikas Tippviidikas Mudamaim Lepamaim Rünt Latikas Nurg Vimb Nugakala Linask Koger Hõbekoger Karpkala Hink Trulling Vingerjas SÄGALISED Säga TUULEHAUGILISED Tuulehaug TURSALISED Tursk Luts OGALIKULISED Ogalik Luukarits Raudkiisk Merinõel Madunõel AHVENALISED Ahven Koha Kiisk Emakala Tobias Must mudil Väike mudil Kaug-Ida unimudil Makrell Mõõkkala MERIPUUGILISED Võldas Merihärg Nolgus Meripühvel Merivarblane Pullukala LESTALISED Lest Kammeljas
Eesti kalad A Ahven Perca fluviatilis Angerjas Anguilla anguilla Atlandi tuur Acipenser sturio H Harjus Thymallus thymallus Haug Esox lucius Hink Cobitis taenia J Jõeforell Salmo trutta truttamorpha fario Jõesilm Leuciscus idus K Kammeljas Scophthalmus maximus Karpkala, sasaan Cyprinus carpio Kiisk Gymnocephalus cernus Kilu Sprattus sprattus Koger Carassius carassius Koha Stizostedion lucioperca L Latikas Abramis brama Lest Platichthys flesus Linask Tinca tinca ...
Kui kõik hoolsalt kokku lugeda, siis saamegi teada, kui vana kala oli. Ka selgroolülide ristpindadelt saame vanust lugeda. Kui kiiresti kalad kasvavad? · Väga aeglaselt kasvavad ogalik, mudamaim, tippviidikas. · Aeglaselt kasvavad ahven, koger, emakala, teib. · Keskmise kiirusega kasvavad säinas, latikas, angerjas, linask · Kiiresti kasvavad haug, koha, meriforell, peipsi siig Meie kalu: 1. angerjas 8. vingerjas 15.koger 2. säga 9. madunõel 16.latikas 3. tursk 10. luts 17.nurg 4. haug 11. meritint 18.hõbekoger 5. ogalik 12. merinõel 19.vimb 6. luukarits 13. trulling 20.linask 7. hink 14. tuulehaug 21.harjus Eestis 80 liiki kalu, kõige tavalisemad on ahven, haug, särg. Kõige väiksemad on lepamaim ja ogalik. Kõige suuremad on säga, tuur ja haug.
KALAD LUUKALADE ÜLDISELOOMUSTUS ELUPAIK ……………………………………………………………………………. LIIKUMINE …………………………………………………………………………… KASVAMINE ………………………………………………………………………….. VÄLISEHITUS Kehakuju: voolujooneline, külgedelt …………… (avaveekaladel), ………. või ruljas (põhjakaladel) Värvus:……… (avaveekaladel), ………. (taimestikuvööndis elavatel), ……. (troopilistel kaladel) – kaitsevärvus: selg ………., kõht ………… Kehakatted: …………………………………………………….. Kehaosad: pea, kere, saba pea - 1paar silmi, 1 paar ninasõõrmeid, suu, lõpusekaaned kere - küljejoon, uimed (kõhuuimed, rinnauimed, seljauim, pärakuuim) saba – sabauim MEELED JA MEELEELUNDID: nägemine – …………………… kuulmine – ……………………. tasakaal - ……………………… haistmine – ……………………. maitsmine – …………………… kompimine – ………………….. vee liikumise taju – …………… KOHASTUMUSED ELUKS VEES • Voolujooneline kehakuju • Selg tume, kõht hele • Soomused ja lima • küljejoon • L...
asukas on angerjas. Angerjas on Võrtsjärve looduslik liik , kuid pärast paisu ehitamist Narva jõele on angerjate loomulik rändetee ära lõigatud. Seetõttu on tänased Võrtsjärve angerjad sinna inimeste poolt sisse lastud. Viimaseil kümnendeil on Võrtsjärve tähtsaimateks püügikaladeks latikas, koha, angerjas ja haug. Saakide suuruse järgi järgnevad särg, ahven ja luts. Praegu on Võrtsjärve kaladest looduskaitse all säga ja tõugjas ning hink, võldas ja vingerjas. Aastas püütakse Võrtsjärvest ligikaudu 250 tonni kala. Võrtsjärve voolab 18 jõge ja oja, suurimad neist on Väike Emajõgi, Õhne ja Tänassilma. Kevaditi voolab Võrtsjärve Järvejõgi. Ainus väljavoolav jõgi on Emajõgi. Suurimad probleemid on liigtoitelisus ning kalameeste arvates ka veepinna taseme kõikumine. Pärast kuiva suve on järve veetase madal ning talvel tekib hapnikupuudus, mis hukutab suure osa kalu.
pesitsevad mitmesugused veelinnud Kahepaikseid on Emajõe Suursoos teada kaheksa liiki. Roomajaid leidub soostikus kolme liiki. Imetajaid elab kaitsealal 43 liiki Suurimetajatest võib siin kohata nii karu, hunti, ilvest, metskitse, metssiga kui põtra. Veekogude ääres tegutsevad mink, kobras, saarmas ja mügri. Soostiku veekogudes elab umbes 35 kalaliiki Haruldased kalad, keda püüda ei tohi, on säga ja tõugjas. Tähelepanu vajavad ka hink, vingerjas ja võldas. Üle 300 taimeliigi, neist 13 on kaitsealused Nt. sinine emajuur, haruldased siberi võhumõõk, kiirjas ruse ja villane katkujuur, jõhvikad Abiootilised tegurid Tähtsamad abiootilised tegurid on valgus, niiskus ja mullastik. Samuti keskkond. Liikidevahelised suhted Parasitism: lehekirp –sookask Kisklus: hunt – jänes Kommensialism: mardikas – sipelgad Mutualism: sipelgas – lehetäi Herbivoor: põder – sammal Inimtegevus
jagada järgmisse viide rühma: 1). Liigid, kelle levik piirdub ainult jõgedega (5 liiki + 1 takson): ojasilm, jõeforell, harjus, turb, tippviidikas, trulling; 2). Liigid, kellele jõed on tüüpiliseks elupaigaks, kuid kes esinevad ka muudes veekogudes (järvedes, riimveelistes merelahtedes) (21 liiki): haug, särg, teib, säinas, lepamaim (järvedes puudub), roosärg, tõugjas, mudamaim, linask, rünt, viidikas, latikas, koger, hink, vingerjas, luts, luukarits, koha, ahven, kiisk, võldas; 3). Liigid, kes esinevad jõgedes, kuid kes seal reeglina (või mitte kunagi) ei sigi ja kelle levik jõgedes sõltub peamiselt nende sisselaskmisest sinna (3 liiki): vikerforell, karpkala, angerjas; 4). Jõgedes kudevad siirdekalad (4 liiki + 1 takson): jõesilm, lõhe, meriforell, vimb, ogalik. 5). Jõgedes esinevad juhukülalised (1 liik): lest.
LIIVI LAHE KALASTIK lisaks Matsalu lahest püütud liikidele elavad Liivi lahes: · Tihti väljapüütavad liigid: kammeljas, kilu, lõhe,merihärg, merinõel, neljapoiseluts, nolgus, nugakala, pullukala, raudkiisk, suttlimusk, väike mudil, võldas, väiketobijas. · Eksikülalised või väga vähearvukad liigid: Ansoovis, huntkala, kirju mudil, makrell, meripühvel, must mudil, mõõkkala, suurtobijas, säga, süsikas, vingerjas, võikala, ümarmudil, tuur. Euroopa põhjaosa ohustatud kalaliigid väljapüügi sageduse põhjal 0 Tuur 1 Harjus, lõhi, merisiig, saga 2 Vinträim, meriforell 3 4 Jõeforell, meritint, ojasilm, peipsi siig, rääbis, tippviidikas, võldas 5 Hing, meripühvel, merivarblane, nolgus, pullakala, suttlimust, suur tobias, vingerjas, tõugjas, võikala Kunstlikult taastatavad liigid:
See moodustab ligikaudu 3% Vabariigi pindalast. Võhandu jõgi kuulub Ida-Eesti vesikonda ja Peipsi alamvesikonda. Jõgi kuulub tüüpi II B – heledaveelised ja vähese orgaanilise aine sisaldusega jõed valgala suurusega >100–1000 km2. (Eesti Entsüklopeedia 2003) Looduskaitse seisukohast on eriti olulised liigid, mis kuuluvad kaitse alla nii Eesti looduskaitse seaduse kui ka EL Loodusdirektiivi II lisa alusel – hink (Cobitis taenia), vingerjas (Misgurnus fossilis), võldas (Cottus gobio), paksukojaline jõekarp (Unio carassus). (Riigiteataja 2004) Veetaseme tõus kevadise suurvee ajal on Võhandu jões umbes 35 - 40 cm. Veetaseme tõusuga kaasnevad märgatavad üleujutused. Suurvee ajal sängist väljuv jõgi kuhjab sinna kaasaskantavat materjali – liiva, muda jm setteid. Üleujutust olen ka ise näinud Kirumpää suvilate juures, kus on isegi väikene veetõus on koheselt märgatav.
on seegi kõigest müüt? KAS KALAD HINGAVAD ÕHKU? N-ö ´´ klassikaline `` kala hingab vees lahustunud hapnikku, mida nimetatakse ka veeshingamiseks. On olemas aga rida liike, kes on võimelised hingama samasugust 21% hapnikusisaldusega õhku nagu inimenegi. Tõsi, neid liike on kõvasti rohkem troopikas kui meie koduses parasvöötmes, kuid ükskuid leidub ka meil- näiteks Emajõe sonnides ja Võrtsjärve kaldaservades elutsev vingerjas (lad k Misgurnus fossilis). Vingerjas on kuni 30 cm pikkune rulja kehaehitusega öise elu viisiga kala, kelle meeldivad madalad ja mudased sopid. Kalamehe õnge otsas satub ta harva ja kui satubki, tasub see piiksuvat häält tegev kala elusana tagasi lasta, seast tegemist on Eestis kaitsealuse liigiga. Õhuhingamine on evolutsiooniliselt tekkinud ilmselt mitmeid kordi ja olukordades, kus veekogudes esinevad kõrged temperatuurid ja hapnikupuudus. Kala tuleb
ohustatud liikide hulka; 2) liigid, mis kuulusid I või II kaitsekategooriasse, kuid on vajalike kaitseabinõude rakendamise tõttu väljaspool hävimisohtu. 10 III kategooriasse kuuluvad liigid III kaitsekategooria kaitsealuste liikide nimistusse on kantud 134 loomaliiki. 45 selgrootut (sh kimalased- 18, metsakuklased - 7) 5 kalaliiki (Atlandi tuur, harjus, hink, võldas ja vingerjas) 7 kahepaikse liiki (tähnikvesilik, rohu- ja rabakonn, rohelised konnad) 4 roomajaliiki 67 linnuliiki 6 imetajaliiki (kasetriibik, pähklinäpp, lagrits, saarmas ning eksikülalised pringel ja ahm) 11 III kategooriasse kuuluvad liigid III kaitsekategooria liikide teadaolevatest ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikadest või kasvukohtadest võetakse kaitse alla vähemalt 10%.
39) Schrencki kimalane Bombus schrencki; 40) sorokimalane Bombus soroeensis; 41) pikktiib-kimalane Bombus sporadicus; 42) urukimalane Bombus subterraneus; 43) metsakimalane Bombus sylvarum; 44) karukimalane Bombus terrestris; 45) hall kimalane Bombus veteranus. III kaitsekategooria selgroogsed loomad (Vertebrata) on: 1) atlandi tuur Acipenser sturio; 2) harjus Thymallus thymallus; 3) hink Cobitis taenia; 4) võldas Cottus gobio; 5) vingerjas Misgurnus fossilis; 6) tähnikvesilik Triturus vulgaris; 7) harilik kärnkonn Bufo bufo; 8) rohukonn Rana temporaria; 9) rabakonn Rana arvalis; 10) veekonn Rana esculenta; 11) tiigikonn Rana lessonae; 12) järvekonn Rana ridibunda; 13) arusisalik Lacerta vivipara; 14) vaskuss Anguis fragilis; 15) nastik Natrix natrix; 16) rästik Vipera berus; 17) punakurk-kaur Gavia stellata; 18) väikepütt Tachybaptus ruficollis;
Võru, siis muutus Kirumpää lõplikult kõrvaliseks paigaks, mida jäi läbima ainult tähtis kaugmaantee. Võru rajamisega seoses kasutati linnusevaremeid linna ehitusel paljus ka kivimurruna, mistõttu praeguseks on sellest säilinud vaid mõned üksikud kõrgemad müüritulbad. 2.4 Kaitsealused liigid Looduskaitse seisukohast on eriti olulised liigid, mis kuuluvad kaitse alla nii Eesti looduskaitse seaduse kui ka EL Loodusdirektiivi II lisa alusel hink(Cobitis taenia), vingerjas(Misgurnus fossilis), võldas(Cottus gobio), paksukojaline jõekarp(Unio carassus). Isiklik kokkupuude kaitsealauste liikidega oli mul ligikaudu 15 kui mitte rohkem aastat tagasi, kui vanaisa kalavõrku sattus säga, kes kuulub II kaitsekategooriasse. 3. Veekogu iseloomustus 3.1 Veereziimi põhijooned Eesti jõgede äravoolu aastasisene jaotus on muutlik. Kevadsuurvesi moodustab enamasti lume sulamise veest ja esineb enamikul jõgedest ühel ajal, välja arvatud tugevasti
viimiseks ja röövlite lähenemise märkamiseks. Noored sägad ujuvad vilkalt ringi ja esialgu söövad vaid ussikesi ja putukaid. Sägad kasvavad päris kiiresti, olles 1 aastaselt umbes 25 sentimeetri pikkused ja 3 aastaselt juba 75 sentimeetri pikkused. Sel ajal saab säga suguküpseks. Kõige rohkem kalu kuulub kolmandasse kaitsekategooriasse. Seal on viis kalaliiki: atlandi tuur, harjus, hink, võldas ja vingerjas. Kuigi harjus on levinud peaaegu kogu Põhja-Euroopas, on ta Eestis haruldaseks muutunund. Teda võib (Eestis) leida Narva, Piusa ja Ahja jõgedes. Väga vähe võib neid leiduda ka mõnedes Põhja- Eesti jõgedes. Harjus pesitseb jõe põhja lähedal, tehes kiireid sööste veepinnale, et seal püüda endale toiduks putukaid ja nende vastseid. Veel toitub ta lõhe marjast, kui seda leiab. Harjus on külmalembene kala, kes armastab selget, taimestikuvaest ja kiirevoolulist vett
Lily Potteri veri sai Harry kaitseks ja Voldemort ei saanud Harryt tappa majas, kus elas Harry ema veri ning kui Harry sai seda oma koduks nimetada. Samuti arvas Dumbledore, et Harry ristiisa Sirius, kes Potterite testamendi järgi oli ta hooldaja, oli reetur ning vangistamise tõttu ei saanud ega oleks tohtinud Harry eest hoolitseda. Sirius Black ise arvas aga, et Remus Lupin (hüüdnimega Totu) on reetur. Tegelikult oli äraandja hoopis Peter Pettigrew (hüüdnimega Vingerjas), mõrvar, tänu kellele pidi Sirius kaua aega Azkabanis veetma. Vahetult pärast Rubeuse Potterite majja saabumist ilmus kohale Sirius Black (hüüdnimega Päntajalg), kes polnud kallaletungist teadlik ja oli muudel põhjustel Potterite pärast mures. Harry hooldajana soovis ta Harry oma hoole alla võtta, kuid Hagrid keeldus. Sirius andis järele ja lahkus, jättes Hagridile oma kalli lendava mootorratta, sest nagu ta ütles "tal polnud seda enam vaja". Ta teadis, et Peter oli Potterid
luubiga nähtavad. Värvus sõltub elupaigast - nimelt võib hink muuta oma värvust vastavalt veekogu põhja värvusele, kus ta parasjagu asub. Üldiselt on ta kahvatukollane (liiva värvi), ja kaetud tumepruunide laikudega. Selline maskeering teeb ta nähtamatuks, sest hink elutsebki just veekogude liivasel või savisel põhjal. Ta asustab selgeveelisi ja madalaid järvi ning aeglase vooluga jõgesid, mõnikord ka riimveelisi merelahtesid ja lahesoppe. VINGERJAS. (suu ümber 5 paari poiseid, vertikaalselt vöödiline) Vingerjas on väike kollakaspruuni seljaga musta-kollasetriibuliste külgede ja pruunide uimedega 15...18 cm pikkune peenike kala. Suu juures on tal mitu paari lühikesi tumedaid jätkeid - poiseid. Saba on tal ümardunud ja meenutab päevinäinud pintslit. Isased on emastest natuke pikemad ja neil on seljauime taga rasvamügar, mille järgi on neid üpris lihtne ära tunda.
· Füsostoomsetel ehk avapõielistel kaladel pääseb õhk neelust ujupõide s.t kala saab hingata ujupõie abil. Valdavalt on need primitiivsed kalad (hulkuim, vaaphaug jne); · Füsoklistsetel ehk sulupõielistel kaladel on õhujuha suletud ja ujupõis toimib vaid hüdrostaatilise elundina. Gaasivahetus toimub läbi vre imevõrk ehk punakehad (gaasinäärmed) ja ovaal. Nahk- veresoonterikas soole sein, angrejas ja vingerjas. Kopsud kopskalade kopsud on arenendu primitiivsete kalade ujupõiest. Kalade hingamsist mõjutavad keskkonna tegurid: · Vee hapnikusisaldus sõltub temperatuurist; · Hapnikudefitsiit (suvine ja talvine); · Teised lahustunud gaasid CO2, H2S, NH4, N2. Soolad ja valkude elutegevuses tekkinud lämmastikuühendid on vaja orgasnismist kõrvaldada. Eritamine toimub osaliseslt lõpuste (kloriidrakud) kaudu, kuid peamiselt neerude kaudu
võldast, keskmisel arvul trullingut. Räägo ja Osula lõigus oli jõgi toidu- ja kalavene. Sõmerpalu lõik oli samuti võrdlemisi kalavaene, kus keskmisel hulgal leidus särge, alla keskmise haugi ja ahvenat. Suur-Võhandus oli kalastik silmapaistvalt liigirikas ja jõgi enamasti kalarohke. Kokku registreeriti 23 liiki: ojasilm, harjus, haug, angerjas, särg, teib, turb, säinas, roosärg, lepamaim, linask, rünt, viidikas, tippviidikas, nurg, latikas, koger, trulling, hink, vingerjas, luts, ahven, võldas. Silmapaistvalt suure arvu liikidega (13) oli esindatud karpkalaliste sugukond. Üldlevinud liikideks olid särg ja ahevn, väga sagedased viidikas, tippviidikas ja turb, sagedad haug, säinas, latikas ja rünt. Trullingu ja võldase levik piirdus jõe kõige kiirevoolulisemate osadega, jõeforelli ei leitud. 1989. a. ja 1995. a. uurimistel jõevähki ei leitud. Enne vähikatku sissetungi kuulus Võhandu jõgi Eesti vähirikkamate veekogude hulka (zur Mühlen, 1900). 1897
nõelalss, kõõlusleht, kanada vesikatk, valge kastehein, luigelill. Aina haruldasemaks on Peipsi järves muutunud juurduv kõrkjas, mõru vesipipar, juus-penikeel ja vesi-naaskellleht (Haberman et al 2008). Peipsi on üks paremaid kalajärvi terves Euroopas, kus esineb 37 liiki kalu. Põhilised kalaliigid on peipsi tint, rääbis, ahven, haug, latikas, koha, kiisk, särg, luts, peipsi siig. Kaitse all on kuus liiki: harjus, tõugjas, säga, hink, vingerjas ja võldas. Kuna minu piiritletud ala on peamiselt kaldavööndiga seotud, siis kalaliikidest võivad elutseda siin kõige rohkem särg, ahven, kiisk, viidikas, säinas jt (Haberman et al 2008). Peipsi on lisaks kalastikukele ka linnurikas järv. Kindlaks on tehtud 266 linnuliiki. Arvukalt esineb ka toitekülalisi ja läbirändajaid. Pesitsejatest leidub rohkesti naerukajakaid, sinikaelparte, tuttpütte, kõrkja-roolinde, tiigiroolinde ja rootsiitsitajaid. Esinevad lauk, ruik,
püüdmine meditsiinilisel eesmärgil. Kalad ja jõevähk Karula kalastikus on Eesti siseveekogudele omased liigid. Kokku on siit leitud 21 liiki kalu. Levinumateks on ahven, särg, haug, koger, linask, vähem levinud on kiisk, latikas, viidikas, koha, roosärg, hõbekoger ja angerjas. Kalastiku kujunemisel on määravateks Väikese Emajõe kalastik ja Koiva jõgikonda kuuluva Mustjõe kalastik. Karula veekogudes elab kolm Euroopa Liidu loodusdirektiivi kalaliiki: need on hink, võldas ja vingerjas. Nende kalaliikide kaitsemine ei ole oluline mitte üksnes Eestile vaid kogu Euroopale. Mitmetest veekogudest võib leida ka jõevähki, kuid võrreldes varasemaga on jõevähk alles jäänud vaid vähestesse järvedesse. Varem on vähk elanud Papijärves, Rebäsejärves, Suures Pehmejärves, Kallete ja Savijärves, Viitkä- ja Linnajärves, Saarjärvedes ning peaaegu kõigis püsiva vooluga ojakestes ja kraavides.
Poolveelistest imetajatest on Eesti Punase Raamatu liik saarmas. Aastate vältel on Karulas vaadeldud 140 liiki linde. Ohustatud liikidest on must toonekurg, siniraag, sookurg, kalakotkas ja väike- konnakotkas leidnud siin rahuliku elupaiga. Samuti on piirkonnas elupaiga leidnud rukkiräägud. Loomadest on siin esindatud Eestis üsnagi haruldane mudakonn (Kagu-Eestis küll sagedasem), mis kuulub II kategooria kaitsealuste liikide alla. Kaladest on esindatud hink, vingerjas ja võldas, kelle kaitsmine on oluline kogu Euroopas. Putukatest on eesti punase raamatu putukaliikidest on esindatud palukuklane, arukuklane, karukuklane ja liivakuklane. Ohustatud liikide kaitsmiseks on oluline säilitada mitmekesised elupaigad, veekogude puhtus, puutumatud metsad. Veeloomastikku ohustab röövpüük. Mudakonn ja must toonekurg. Kokkuvõte Karula kõrgustik on omapärane kuppelmaastiku esindaja Eestis. Suhteliselt väikese ala kohta esineb
(4). 2.6.3 Kalad Karula kalastikus domineerivad Eesti siseveekogudele omased liigid. Tänu sellele, et ala läbivad Väikese Emajõe ja Koiva jõgikonda kuuluva Mustjõe mitmed väiksed harujõed, on Karula kalastiku kujunemisel suur roll veevahetusel nende jõgikondadega. Kokku on rahvupargi alalt leitud 22 liiki kalu, millest kolm on Euroopa Loodusdirektiivi kalaliigid: harilik hink, harilik võldas ja vingerjas (4). 2.6.4 Kahepaiksed ja roomajad Kõik kahepaiksed ja roomajad on Eestis kaitse all ning karulas on leitud kahepaikseid seitsmest liigist ja roomajaid viiesti liigist. Roomajatest on arvukaim esindaja arusisalik. Samuti leidub Karulas suurel hulgal mudakonni ning kivisisalikke, kes kuuluvad kaitstavate loomade II kaitsekategooriasse (4). 2.6.5 Linnud Karula rahvuspargis on leitud 157 linnuriiki, neist olulise osa moodustavad mesaelupaikade
uurimine ja tutvustamine ning selle ala keskkonnakasutuse säilitamine. Kaitstavad elupaigatüübid on lammniidud, looduslikus seisundis rabad, siirdesood ja õõtsiksood, siirdesoo ja rabametsad, vanad loodusmetsad, soostuvad ja soo-lehtmetsad, vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved, rohketoitelised järved, huumustoitelised järved ja järvikud, jõed ja ojad. Mõned kaitstavad liigid kaitsealal: harilik tõugjas, harilik hink, harilik võldas, harilik vingerjas, mudakonn, laiujur, hunt, pruunkaru, saarmas, harilik ilves, kobras. Sealgulgas ka rändlinnud: rästas-roolind, sinikael-part, rägapart, suur-laukhani, rabahani, kaljukotkas, suur- konnakotkas,punapea-vart, tuttvart, hüüp, sõtkas, öösorr, mustviires, must-toonekurg, roo- loorkull, väikeluik, väikepistrik, väike-kärbsenäpp, rohunepp, merikotkas, punaselg-õgija, hallõgija, väikekajakas, naerukajakas, mudanepp, väikekoskel, suurkoovitaja, kalakotkas,
ja Cedric oli tema kõrval. Nad maandusid ja avasid oma silmad: nad polnud enam Sigatüüka territooriumil. Nad oli surnuaial. Siis kuulis Harry samme ja samas kuulis häält: "Tapa üleliigne!" Vihisev heli ja teine hääl kriiskas need sõnad öhe: "Avada Kedavra!" Roheline valgusesähvatus käis ja Cedric kukkus surnult maha. Harry tõmmati jõhkralt üles ja veeti kaasa. Ta teadis et pambus, mida mees kandis oli Voldemort. Too mees oli Vingerjas, inimene, kelle pärast olid surnud Harry vanemad. Siis ei taibanud Harry enam midagi. Vingerjas lausus loitsu, mis äratas elule tagasi Voldemorti. LORD VOLDEMORT OLI UUESTI TÕUSNUD! Voldemort tahtis Harryga pidada kahevõitlust, et siis viimane tappa. Ta andis Harryle tolle võlukepi tagasi. Voldemort oli valmis. Ka Harry oli valmis, talle meenusid ta vanemad ja ta ei kavatsenud niisama lihtsalt surra, ta otsustas oma elu eest võidelda! Harry hüüdis: "Expelliarmus
dominantideks sageli bentilised või epifüütsed ränivetikad. (94%). Eurütermsed kalaliigid (laia temperatuuri taluvusega) - Need on liigid, kelle esinemist veetemperatuur kas ei piira või piirab vähe. Rühma tüüpilised esindajad on haug, luukarits, lepamaim, trulling ja võldas. Soojaveelised kalaliigid - Tüüpilisteks soojaveelisteks liikideks, kes ei esine jõgedes, kus suvine maksimaalne veetemperatuur jääb alla 17C, on teib, säinas, latikas, tippviidikas, roosärg, koger, vingerjas ja kiisk. Jõelõikude jaotus kalakoosluste alusel - Külmaveelisi jõelõike võib nimetada liigivaeseks forellipiirkonnaks, kus lisaks jõeforellile esinevad reeglina veel laialevikuga liigid võldas, lepamaim, haug, trulling ja luukarits/Veerikastele jahedaveelistele jõelõikudele on tüüpiline harjuse esinemine, mistõttu seda piirkonda võib meie jõgedes pidada harjusepiirkonnaks/Jahedaveelisi väiksemaid jõgesid-ojasid võib nimetada liigirikkaks forellipiirkonnaks
Temperatuuri tõustes gaaside lahustuvus väheneb, hapniku sisaldus väheneb. Tahkete ainete lahustuvus vastupidiselt gaasidele temperatuuri tõustes suureneb. Merevees lahustub vähem hapnikku kui magedas vees (tõelise mere). Meie läänemeri pigem magevesi, meie organismid on soolasemad kui merevesi. Respiratsiooniorganid (hingamiseks, gaasivahetuseks)- lõpused, kopsud, nahk, sool (2 kalaliiki Eestis, kes võimelised sooltoruga hingama- hink ja vingerjas), ujupõis. Loomad läbimõõduga alla 1mm ei vaja spets. respiratsioonipindu. Ämblikutel raamatkopsud ja ka traheesüsteem, vesiämblik loodab nahahingamisele. Teo lõpus. Lõpuslamellid, mille vahel vesi liigub ja seal toimub gaasivahetus. Bohr'i effekt (kui pH langedes hapniku sidumisvõime langeb) Root'i effekt (pH langedes ja CO2 hulga suurenedes hapniku mahtuvus muutub). Paljud veeloomad liigutavad vett üle respiratsioonipindade ainult ühes suunas (kalad, käsnad,
trulling. Seejuures on kaks viimast liiki külmades vetes (alla 13°'C) siiski harvemad kui soojades vetes. Sellesse rühma kuulub ka luukarits, kes on elupaiga suhtes vähevaliv. Särg, luts ja ahven väga külmades vetes suvel puuduvad. Külmaveelised liigid. Jõeforell ja ojasilm. Veetemperatuuril kuni 13° C. Jahedaveelised liigid. Harjus esineb temperatuurivahemikus 13°- 17°C. Soojaveelised liigid. Teib, säinas, hink, tippviidikas, roosärg, koger, vingerjas ning kiisk. Turb, rünt ja viidikas võivad elada ka veidi jahedamas vees, alates 15° - 16°C. 1) Liigid, kes elavad ainult keskmistes ja suuremates jõgedes: hink, roosärg, tippviidikas, teib, harjus ning erandlikult ka latikas, säinas, rünt, koger ja kiisk. 2) Liigid, kes eelistavad keskmisi jõgesid, kuid võivad elada ka väiksemates jõgedes-ojades: särg, turb, viidikas, võldas, tõenäoliselt ka ojasilm.
Bioloogia Page 192
Bioloogia Page 193
Bioloogia Page 194
Bioloogia Page 195
Bioloogia Page 196
Keskkonnaprobleemid
10. jaanuar 2011. a.
13:43
1. Ülerahvastatus
2. Taastumatute loodusvarade raiskamine
3. Kliimamuutused
4. Kõrbestumine
5. Reostamine
6. Ebaoptimaane tarbimine
7. Prügi
Bioloogia Page 197
Ohustatud liigid
9. veebruar 2011. a.
10:54
Luuderohi
Vasakkeerme pisitigu
Saarmas
Ebapärlikarp
Kiilid
Vingerjas
Hink
Põlgas
Lendorav
Roheline kaksikhammas
Eremiitpõrnikas
Kaunis kuldking
Karvane maarjaleht
Sookiilakas
Bioloogia Page 198
Kohastumine
28. veebruar 2011. a.
11:58
kohastumus
ed
Inserted from:
Kalade elutegevust ohustavad ka veekogudesse kandunud taimekaitsevahendid (pestitsiidid). Seoses happevihmadega väheneb kalade marjaterade arv ning kahaneb marja ja vastsete eluvõime. Kui vee happesusreaktsioon (pH) langeb alla 6, vabanevad veekogude põhjasetetest kaladele mürgised metalliühendid. Alla pH 5,5 kaovad järvedest viimastena haug ja ahven. Eestis on 7 kalaliiki looduskaitse all. II kategooria säga, tõugjas III kategooria atlandi tuur, harjus, hink, võldas, vingerjas KLASS KOPSKALAD Hingavad nii lõpuste kui kopsudega, sisemised ninaavad ehk koaanid, lihaselised loibjad paarilised uimed. N. neotseratodus, protopterus, lepidosiiren KLASS VIHTUIMSED Ainus liik latimeeria, merekala, hingab lõpustega, rinnauimede toes meenutab vihta, röövkala Suurimate vihtuimsete kalade pikkus ei ületanud ühte meetrit. Vihtuimsete kalade tähtsus evolutsioonis on väga suur, sest ainult neile iseloomulikest uimedest said tekkida jäsemed. KLASS KAHEPAIKSED
24. Linask, Tinca tinca (L.) 25. Rünt, Gobio gobio gobio (L.) 26. Viidikas, Alburnus alburnus (L.) 27. Tippviidikas, Alburnoides bipunctatus (Bloch) 28. Nurg, Blicca bjoerkna bjoerkna (L.) 29. Latikas, Abramis brama (L.) 30. Vimb, Vimba vimba vimba (L.) 31. Nugakala, Pelecus cultratus (L.) 32. Koger, Carassius carassius (L.) 33. Hõbekoger, Carassius auratus gibelio (Bloch) 34. Karpkala (sasaan), Cyprinus carpio L. 9. sugukond: Hinklased, Cobitidae 35. Hink, Cobitis taenia L. 36. Vingerjas, Misgurnus fossilis (L.) 10. sugukond: Balitoridae 37. Trulling, Nemacheilus barbatulus barbatulus (L.) VII selts: SÄGALISED, SILURIFORMES 11. sugukond: Sägalased, Siluridae 38. Säga, Silurus glanis L. VIII selts: TUULEHAUGILISED, BELONIFORMES 11. sugukond: Tuulehauglased, Belonidae 39. Tuulehaug, Belone belone (L.) IX selts: TURSALISED, GADIFORMES 12. sugukond: Tursklased, Gadidae 40. Luts, Lota lota lota (L.) 41. Pollak, Pollachius pollachius (L.) 42
lepamaim, trulling). Seejuures on kaks viimast liiki külmades vetes siiski harvemad, kui soojades vetes. Sellesse rühma kuulub ka luukarits, kes on elupaiga suhtes vähevaliv. Särg, luts ja ahven väga külmades vetes suvel puuduvad. Külmaveelised liigid. Jõeforell ja ojasilm. Veetemperatuuril kuni 13 kraadi. Jahedaveelised liigid. Harjus esineb temperatuurivahemikus 13 – 17 kraadi. Soojaveelised liigid. Teib, säinas, hink, tippviidikas, roosärg, koger, vingerjas, kiisk. Turb, rünt ja viidikas võivad elada ka veidi jahedamas vees, alates 15-16 kraadi. Minimaalse suvise vooluhulga järgi jagatakse vooluvete kalu järgnevalt: Liigid, kes elavad ainult keskmistes ja suuremates jõgedes: hink, roosärg, tippviidikas, teib, harjus ning erandlikult ka latikas, säinas, rünt, koger ja kiisk. Liigid, kes eelistavad keskmisi jõgesid, kuid võivad elada ka väiksemates jõgedes-ojades: särg, turb, viidikas, võldas, ka ojasilm.
t kala l. saab hingata ujupõie abil. Valdavalt on need primitiivsed kalad (hulkuim, vaaphaug m. jne); · Füsoklistsetel ehk sulupõielistel kaladel on õhujuha suletud ja ujupõis toimib vaid n. hüdrostaatilise elundina. Gaasivahetus toimub läbi vre imevõrk ehk punakehad o. (gaasinäärmed) ja ovaal. p. Nahk- veresoonterikas soole sein, angrejas ja vingerjas. q. Kopsud kopskalade kopsud on arenendu primitiivsete kalade ujupõiest. r. Kalade hingamsist mõjutavad keskkonna tegurid: · Vee hapnikusisaldus sõltub temperatuurist; · Hapnikudefitsiit (suvine ja talvine); · Teised lahustunud gaasid CO2, H2S, NH4, N2. 32. Kalade seedeelundkond ja kalade toitumine. a. Hambad. Sõltuvad toiduobjektist. Lisaks neeluhambad karplastel.
veelinnudkajakad, kosklad, kormoranid imetajadsaarmas, naarits, mink Surnud orgaanilise aine tarbijad ·heterotroofsed veebakterid pikka aega peetivaid lagundajateks olulisedlahustunud orgaanilise aine (LOA)tarbijad ja toitumisahelatesse tagasi toojad ·mikroseened ja aktinomütseetid heterotroofsete bakteritega sarnaneroll ·zoobentoshironomiidid, oligoheedid ·filtreeriv zooplankton sööb ka detriiti protistid,keriloomad,vesikirbud ·kalad,näiteks hink ja vingerjas söövad mingil määral detriiti Zooplanktonil on toiduahelas võtmepositsioon Üldised seaduspärasused veekogu toiduahelates ·SuurZP sööb suuremaid vetikaid tendents vetikate mõõtmetevähenemisele ·ZPmõjutab fütoplanktoniliikide omavahelist konkurentsi vähenebkonkurentsi teravus suureneb vetikate liigiline mitmekesisus eelise võivad saada aeglasekasvulised,kuid halvasti söödavad liigid ·TaimtoidulineZP on toiduahelates võtmepositsioonil
III kategooria: liikide arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine ning ohutegurite toime jätkumisel võivad sattuda ohustatud liikide hulka. On praegu suhteliselt tavalised, kuid ohutegurite toime jätkumisel võib nende arvukus kriitiliselt langeda. Atlandi tuur, lagrits, pähklinäpp. 135 loomaliiki. 45 selgrootut (sh kimalased- 18, metsakuklased - 7) 5 kalaliiki (Atlandi tuur, harjus, hink, võldas ja vingerjas) 7 kahepaikse liiki (tähnikvesilik, rohu- ja rabakonn, rohelised konnad) 4 roomajaliiki 67 linnuliiki 7 imetajaliiki (kasetriibik, pähklinäpp, lagrits, saarmas, hallhüljes ning eksikülalised pringel ja ahm) III kategooria loomad. Alatskivi-Padakõrve ja Akste LKA - sipelga kaitsealad. Piirissaare MKA - kahepaiksete kaitseala. Võõrliik, must nimekiri/raamat: Võõrliikideks loetakse liike, kes on Eestisse sisse toodud kas teadlikult või kogemata
pealmiste kihtide pesamaterjal. Seda kõike saab teha aga ainult kevade ja keskkonnaameti loaga. 76. Miks on kaitse alla võetud kalad? Mis neid ohustab ja millised liigid on nimekirjas? Kalad on kaitse alla võetud, sest kaitsealuste liikude arvukus on ohtlikule tasandile langenud. Kalasid ohustav veekogu reostumine ja kinnikasvamine, liigne setete kuhjumine kudemisaladele, toidu puudus ja võõrliigid. Nimekirjas on säga, tõugjas, atlandi tuur, harjus, hink, võldas, vingerjas. 77. Millised on kalade arvukust kahjustavad tegurid? (8) · Elupaikade hävimine maaparanduse või kuivendustööde käigus · Veekogude eutrofeerumine - kinnikavamine liigsete toitainete tõttu · Setete tekitamine ja liigne ladestumine veekogusse · Koelmute rikkumine ja hävitamine · Rännete takistamine koelmutele · Veekogude kontrollimatu asustamine võõrliikidega · Röövpüük
pealmiste kihtide pesamaterjal. Seda kõike saab teha aga ainult kevade ja keskkonnaameti loaga. 75. Miks on kaitse alla võetud kalad? Mis neid ohustab ja millised liigid on nimekirjas? Kalad on kaitse alla võetud, sest kaitsealuste liikude arvukus on ohtlikule tasandile langenud. Kalasid ohustav veekogu reostumine ja kinnikasvamine, liigne setete kuhjumine kudemisaladele, toidu puudus ja võõrliigid. Nimekirjas on säga, tõugjas, atlandi tuur, harjus, hink, võldas, vingerjas. 76. Millised on kalade arvukust kahjustavad tegurid? (8) · Elupaikade hävimine maaparanduse või kuivendustööde käigus · Veekogude eutrofeerumine - kinnikavamine liigsete toitainete tõttu · Setete tekitamine ja liigne ladestumine veekogusse · Koelmute rikkumine ja hävitamine · Rännete takistamine koelmutele · Veekogude kontrollimatu asustamine võõrliikidega · Röövpüük
Seda kõike saab teha aga ainult kevade ja keskkonnaameti loaga. 76. Miks on kaitse alla võetud kalad? Mis neid ohustab ja millised liigid on nimekirjas? Kalad on kaitse alla võetud, sest kaitsealuste liikude arvukus on ohtlikule tasandile langenud. Kalasid ohustav veekogu reostumine ja kinnikasvamine, liigne setete kuhjumine kudemisaladele, toidu puudus ja võõrliigid. Nimekirjas on säga, tõugjas, atlandi tuur, harjus, hink, võldas, vingerjas. 77. Millised on kalade arvukust kahjustavad tegurid? (8) · Elupaikade hävimine maaparanduse või kuivendustööde käigus · Veekogude eutrofeerumine - kinnikavamine liigsete toitainete tõttu · Setete tekitamine ja liigne ladestumine veekogusse · Koelmute rikkumine ja hävitamine · Rännete takistamine koelmutele · Veekogude kontrollimatu asustamine võõrliikidega · Röövpüük
Endisel puisniidul Salus võib juulis näha õitsemas Eestis harva esinevat parasiittaime - ohakasoomukat. Looduskaitsealuste liikide nimistus on 29 taimeliiki, neist 18 käpalist. Allikate pehmeil kaldail kasvavad soo-neiuvaibad, vööthuul-sõrmkäpad, kuradikäpad jt. Esindatud on kogu Eestis haruldased, ainult soodes kasvavad ainulehine sookäpp ja kõdu-koralljuur. Loodusdirektiivi II lisa liikidest esinevad saarmas, tiigilendlane, võldas ja vingerjas, suur- mosaiikliblikas ja rabakiil, kaunis kuldking, eesti soojumikas ning läikiv kurdsirbik. Linnudirektiivi I lisa liike on kaitsealal registreeritud 46. Eriti oluline on Endla looduskaitseala järgmiste liikide kaitse seisukohast: kaljukotkas, metsis, teder, laanepüü, sookurg, rüüt, mustviires, valgeselg-kirjurähn, hallpea-rähn, kolmvarvas-rähn ning väike- kärbsenäpp. 6. Kas kaitsealal asub administratsioon?
paksukojaline jõekarp, eremiitpõrnikas, väike-punalamesklane, männisineslane, mustlaik-apollo, tõugjas, harivesilik, mudakonn, kivisisalik, nahkhiired, viigerhüljes) – ohustatud (vähenev arvukus ja ahenev levila), võivad sattuda hävimisohtu o III kategooria (atlandi tuur, lagrits, pähklinäpp, kimalased, metskuklased, harjus, hink, võidas, vingerjas, tähnikvesilik, rohu- ja rabakonn, rohelised konnad, kasetriibik, saarmas, hallhüljes, pringel, ahm) – ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine võõrliik, must nimekiri/raamat: o võõrliik – liik, kes on Eestisse sisse toodud kas teadlikult või kogemata inimeste poolt. Võõrliigiks ei peeta loodusliku levila laienemise käigus siia sattunud liiki
tabelist 1. Näiteks valge-toonekurg, rukkirääk, harilik kärnkonn, jätkata tingimusel, et asurkonna seisund ei halvene. rabakonn, vingerjas ja rabakiilid. Siia kuuluvad ka Seisuga 1. jaanuar 2010 on keskkonnaregistrisse kantud 8776 Karu võib jahtida vaid seal, kus ta võib seada ohtu mitmes koosluses olulised liigid, nagu metsakuklased
Seejuures on kaks viimast liiki külmades vetes siiski harvemad, kui soojades vetes. Sellesse rühma kuulub ka luukarits, kes on elupaiga suhtes vähevaliv. Särg, luts ja ahven väga külmades vetes suvel puuduvad. Külmaveelised liigid. Jõeforell ja ojasilm. Veetemperatuuril kuni 13 kraadi. Jahedaveelised liigid. Harjus esineb temperatuurivahemikus 13 – 17 kraadi. Soojaveelised liigid. Teib, säinas, hink, tippviidikas, roosärg, koger, vingerjas, kiisk. Turb, rünt ja viidikas võivad elada ka veidi jahedamas vees, alates 15-16 kraadi. Minimaalse suvise vooluhulga järgi jagatakse vooluvete kalu järgnevalt: Liigid, kes elavad ainult keskmistes ja suuremates jõgedes: hink, roosärg, tippviidikas, teib, harjus ning erandlikult ka latikas, säinas, rünt, koger ja kiisk. Liigid, kes eelistavad keskmisi jõgesid, kuid võivad elada ka väiksemates jõgedes-ojades: särg, turb, viidikas, võldas, ka ojasilm.
puuduvad lõuad, paarilised uimed, tõelised hambad, soomused ja ninaõõs. Eestis 3 liiki: merisutt, jõesilm ja ojasilm. Silmud on suhteliselt tavalised mageveekogudes. Luukalad esineb vähemalt osaliselt luulise koostisega siseskelett, veeloomad, hästi arenenud meeleelundid. Kalade ,,moodsaim" rühm, isolatsiooni tingimustes toimub suhteliselt kiire liigiteke (nt kiriahvenad Aafrika järvedes). Eestis on kaladest looduskaitse all säga, tõugjas, atlandi tuur, harjus, hink, võldas, vingerjas. Teistele kaladele rakendatakse kudemisaja, alammõõdu ja püütava koguse piiranguid. Kalaliikide täiskasvanud isendid on mitmesuguse toidu- ja hapnikunõudlusega: põhjapuhastajad, taimtoidulised, zooplanktonitoidulised, kiskjad. Kalade suurus on liigiomane, kuid olenevalt toiduhulgast on kasvukiirus väga varieeruv. Kalasoomuste ning kuulmeluukeste järgi saab määrata, kui vana kala oli ja missugustes tingimustes elas
luts, koha, ahven, kiisk, angerjas, tõugjas ja hõbekoger. Viimaseil kümnendeil on Võrtsjärve tähtsaimateks püügikaladeks latikas, koha, angerjas ja haug. Saakide suuruse järgi järgnevad särg, ahven ja luts. 1996–2000 püüti Võrtsjärvest keskmiselt 266 t, 2010. aastal 227,7 t kala. Praegu on Võrtsjärve kaladest looduskaitse all säga ja tõugjas (II kaitsekategooria; neile kehtib aastaringne püügikeeld) ning hink, võldas ja vingerjas (III kaitsekategooria). Eesti punases raamatus (2008) on peipsi tint äärmiselt ohustatute, säga ohustatute ja jõeforell ohulähedaste liikide nimistus. Angerjas on Võrtsjärve põhilisi töönduskalu. Haug on Võrtsjärvest kalade väljapüügilt esimeste seas. Väikejärved- nt Elistvere, Endla, Jõemõisa, Jõksi, Kaarepere Pikkjärv, Kaiavere, Kaiu, Kalli, Kooru, Koosa, Kuremaa, Lahepera, Lõõdla, Nõuni,