Latikas Eesti vetes elab üle 70 kalaliigi. Täpset arvu ei saa anda, kuna osade harvaesinevate liikide puhul polegi päris üheselt võimalik määratleda, kes on siin juhukülaline, kes püsielanik (olgugi, et väga harva tabatav). Allpool vaatleme põgusalt latikat, kes on õngitsejale püüdmishuvi pakub.Eestis on latikas laialt levinud, eriti Lõuna-Eestis, kuid puudub meie saartel. Eelistab madalamaid järvesid, kus pole liiga tihe taimestik. Jõgedest meeldib need, kus on mudane põhi ja aeglane veevool. Vähesel määrab leidub ka meres (Pärnu, Matsalu ja Haapsalu lahed)Latikas on kõrge, kuid lamenenud, lapiku kehaga, noorena valkjashall, vanemana pronksikarva. Iseloomulik tunnus on alaseisuline suu, mis sopistub välja nagu saapasäär ja on kohandunud toidu võtmiseks veekogu põhjalt. Kõik uimed on hallid (mitte punakad nagu nurul).Pisemad latikad on luisevõitu, suuremad aga rammusamad ja head suitsutatuna ...
featuring Chris Brown all include this common theme of Love conquers all. Love conquers all is also a universal theme. It can be used in any generation and any country and in different kinds of texts as I have listed. We as an audience all love seeing two young lovers overcoming any obstacles fate throws in their way. This appeals to us as an audience as it makes us believe that if you strive for love, nothing can hold you back from achieving that love. Jamal and Latika are the two young lovers in Slumdog Millionaire and the plot revolves around Jamal's quest to be with Latika and the obstacles that are thrown in his way. The first obstacle appears to be the game show, but we are quickly shown that it is the conflict with the host Prem that Jamal must win to be united with Latika. The conflict between Prem and Jamal helped me understand the main idea of "Love conquers all". It helped me understand this by the use of flashbacks during the show.
immuunsüsteemi ning karastab oraganismi külmetushaiguste vastu. Omega-3 rasvhape aitab parandada bronhide tööd ja kergendab hingamist. Kalas olevad proteiinid, türoksiin ja aminohapped stimuleerivad ajutegevust, lisavad organismile reipust. Kalanormiks päevas peetakse vähemalt 30 g. Korraga liigne kogus Omega-3 rasvhappeid võivad maksale liig koormavaks muutuda. 2. LATIKAS Latikas (Abramis brama) on karpkalalaste sugukonda latika perekonda kuuluv kala. Latikaga samasse perekonda kuuluvad valgesilm ja abakala. Latika pikkus on tavaliselt 3050 cm (maksimaalselt 85 cm), suurim kaal kuni 7 kg. Latika keha on külgedelt lamenenud ja kõrge, suu kergelt alaseisune, silmad suhteliselt väiksed. Selg on roheka läikega sinakasmustjas, küljed metalse hõbedase läikega, kõht valge. Noored latikad on hallikad ja hõbedased, vanad muutuvad tumedateks ja omandavad pronksja läike. Turbajärvedes on kalad punakaspruunid.
) Rahvapäraseid nimesid Latik, preeks, preks, prõks, lasn, lahn Latikas on üks meie tähtsamaid ja hinnatumaid sisevete töönduskalu. Latikas on silmatorkavalt kõrge ja külgedelt tugevasti lamendunud kehaga, noorte kalade keha on tunduvalt madalam, kui suurematel. Seljauim paikneb selja keskel on kitsas ja kõrge, kõik uimed on hallid. Suuremate kalade selg on rohekaspruun, küljed pronksikarva, noored valkjashallid või hõbedased. Ta on suur ja pikaealine. Täiskasvanud latika pikkus 20...30 cm, maksimaalselt 50 cm. Rekordsuurused on: kaal 5,5 kg, vanus 32 aastat ja pikkus 82 cm. Eestis elab latikas umbes 170 mandriosa järves ja suuremates jõgetes. Mõnikord võib teda näha ka vähesoolases merelahes. Latikad elavad peaaegu kogu Euroopas - ainult päris Lõuna-Euroopas pole neid leitud. On peamiselt järvede ja aeglasevooluliste (0,3 m/s) jõgede kala, harvem leidub ka magestunud merelahtedes. Noorelt elab kaldalähedases rikkaliku
kuuluv kala. Teda iseloomustab lai ja lapik kehakuju. Pikkus 50cm, kaal 3,5 -14 kg, eluiga 6-15 a. Elab magedas madalas meres, jõesuudmes, põhjaeluviisiga Kasutamine: suitsetamine, praadimine, küpsetamine, kuivatamine, marineerimine. Lestal pole soomuseid, siis puhastada on lihtne. Väga valgurikas( 18%) ja keskmise rasvasisaldusega (6%) Latikas ( Abramis brama) Latikas on karpkalalaste sugukonda latika perekonda kuuluv kala. Pikkus 30-50 cm kaal kuni 7 kg. Latika keha on külgedelt lamedam ja kõrge, suu kergelt alaseisune, silmad väikesed.Noored latiakd on hallikashõbedased, vanemad pronksjad. Eestis on levinud enamikes suuremates järvedes. Kasutamine: Hea maitsev söögikala, rasvane 2-10%, kalorsus 110-115.Palju väikseid roodusid. küpsetamine (kõige parem), suitsetamine, kastmed, vormiroad, pirukatäidis. Koha ( Sander lucioperca) Koha on ahvenaliste sugukonda kuuluv kala. Pikkus 40-50 cm -1,5 m, kaal 19 kg, elab 10-20 aastaseks. Tal on pikk
In Mumbai in 2006, eighteen-year-old Jamal Malik, a former street child , from the Juhu slum, is a contestant on the Indian version of Who Wants to Be a Millionaire?, and is one question away from winning a fortune. However, before the 20 million question, he is detained and interrogated by the police, who suspect him of cheating . Jamal recounts, through flashbacks, the incidents in his life which provided him with each answer. These flashbacks tell the story of Jamal, his brother Salim and Latika. In each flashback Jamal has a point to remember one person, song, or different things that lead to the right answer of one of the questions. The row of questions does not correspond chronologically to Jamal´s life, so the story switches between different periods (childhood, adolescence) of Jamal. Some questions do not refer to points of his life (cricket champion), but by witness he comes to the right answer. I think it was an excellent movie with fantastic cast and acting
taaskord foto 1. Selle muutuse põhjustas lubjatööstus mille märkisime ka õigesti. Milline osa infost oli puudu või valesti mõistetud. Ainus viga oli see, et märkisime ühe foto valesti(arvasime küll, et see on samas kohas tehtud kus foto 1 aga mõtlesime, et iga foto peab olema erinevas punktis tehtud seega lihtsalt kogemata läks valesti see) RÜHMALIIMETE NIMED Ülesande pealkiri Kalade arvukus ENNE ÜLESANDE LAHENDAMIST: Millist taustainfot vajate? Vajame infot latika ja kogre elustiilist ja nende elu kujundavatest teguritest. Kust leidsite taustainfo? Tausinfo leidsime Keskonnaameti leheküljelt ja ülesande juures olevast tekstist kogre ja latika kohta. http://www.keskkonnaamet.ee/public/images/stories/kalandus/Veekogu_um muksile_jaamine.pdf PÄRAST ÜLESANDE LAHENDAMIST Punktid 0/30 Vastuste analüüs Vastused oli valed, kuigi vastuseid vaadates tundusid need loogilised. Milline osa infost oli puudu või valesti mõistetud.
Latikatel on söögiaeg ainult kaks korda päevas - hommikul ja õhtul. Tavaliselt elavad nad suures parves, aga paljunemise ajaks otsib iga üksik isane endale kodu. Koduks on lihtsalt üks maatükk, mida ta oma silmadega vaatama ulatub. Sinna tuleb ka emane ning seal toimubki kudemine. Emakala mari kleepub taimedele. Selleks ajaks peab vesi olema juba üsna soe - umbes 15 °C. Järglasi võib latikas saada alles kuueaastaselt. Latika vaenlasteks on suured röövkalad. Ta on Eesti sisevete üks tähtsamaid püütavaid kalu. Latikast saab valmistada palju maitsvaid toite ka inimesele. Looduskaitse alla ei kuulu.
hommikul ja õhtul KUIDAS LATIKAS PALJUNEB? Tavaliselt elavad nad suures parves, aga paljunemise ajaks otsib iga üksik isane endale kodu Koduks on lihtsalt üks maatükk, mida ta oma silmadega vaatama ulatub Sinna tuleb ka emane ning seal toimubki kudemine Emakala mari kleepub taimedele Selleks ajaks peab vesi olema juba üsna soe - umbes 15 °C Järglasi võib latikas saada alles kuueaastaselt OHUD Latika vaenlasteks on suured röövkalad Ta on Eesti sisevete üks tähtsamaid püütavaid kalu Latikast saab valmistada palju maitsvaid toite ka inimesele Looduskaitse alla ei kuulu ATIÄH!
hani,kadriks –kana,näärideks-siga,kevadpühadeks- vasikas. 7.Liha tarvitati tavaliselt soolatatult ja ka suitsetatult. Tehti verega ja vereta tanguvorste, verivorst jahuga, verikäkid, verikäkid kapsalehes,veripannkoogid,verileib,verileib hapupiimaga. 8.Söödi peamiselt soolatud kala,maiusroaks oli kalamari,latika ja haugimari,kalamarjast keedeti suppi,küpsetati kooki,valmistati käkki jm. Tehti kala – kartulisupp,räimesupp,tindikalasupp,kiisasupp,kuiv atatud latika supp,silgusupp tangudega,kartulitega keedetud kala,keedetud kala,hautatud räimed,silgud pekiga,silguvorm,silgusalat,silgukaste,silgud muna ja võiga,ahjus küpsetatud kala, kalasült, kalamarjakook, haugimari. 9.Silk-soolaräim. 10.Rõõskapiima kasutati hapupiimaga, võid peaaegu ei kasutatudki, koort kasutati jõukamates taludes. Piimatoidud olid kruubipuder,piimasupp klimpidega,kartulipudrusupp,piimasupp munaga,rõõsa ja hapupiimasupp,hapupiimapudi,ternespiimavorm
Eesti sisevetes on enamlevinud kalaliikideks võrgupüükide alusel (7tähtsamat) V: Haug, särg, ahven, kiisk, latikas, viidikas, roosärg 37. Kes antud kaladest elavad avavees, kes aga kaldavööndis e. litoraalis? V: Kaldavöönd-roosärg, haug, linask(särg); Avavees-koha, rääbis, mudamaim, viidikas, latikas, peipsi tint, särg 38. Milline kalaliik koeb Eesti sisevetes talvel? Kes koevad sügisel? V: talvel-luts, sügisel-rääbis, siig, forell, lõhed, 39. Kalamees püüdis 39cm pikkuse latika või nuru sarnase kala. Kirjelda kuidas on võimalik teha vahet ilma lahkamata. 40. Värskel peipsi tindil on... V: kurgi ...lõhn. 41. Kes on pildil? 1pisimudil 2koha 3rpeipsi tint 4must mudil 5lest 6koger... 42. Nimeta allpool piltidel olevate kalade nimed.
Selg on rohekaspruun, küljed hõbedased ja kaetud sinakasmustade täppide või laikudega. Suu on alaseisune ja selle nurkades on poised. (I) Nurg (Blicca bjoerkna) Nurg sarnaneb väliselt latikale. Eristada võib neid silmade järgi, mis nurul on suhteliselt suuremad, ning erinevalt latikast võib osa rinna- ja kõhuuimi olla punakat tooni. Samuti jääb nurg kasvus latikale alla olles tavaliselt 2025 cm pikk, maksimaalselt kuni 40 cm. (I) Latikas (Abramis brama) Latika pikkus on tavaliselt 3050 cm (maksimaalselt 85 cm), suurim kaal kuni 7 kg. Latika keha on külgedelt lamenenud ja kõrge, suu kergelt alaseisune, silmad suhteliselt väiksed. Selg on roheka läikega sinakasmustjas, küljed metalse hõbedase läikega, kõht valge. Noored latikad on hallikad ja hõbedased, vanad muutuvad tumedateks ja omandavad pronksja läike. (I) Vimb (Vimba vimba) Vimb meenutab välisehituselt latikat, kuid tema keha on madalam.
Esimsel juhul, kui sa oled piisavalt järelandmatu, siis leitakse ka see ainuke õige. Hiljuti mitmete Oscaritega pärjatud film "Slumdog millionaire" on üheks parimaks näiteks. Poiss Jamal, kes elas Indias, kohtas ühe suurpõlengu eest põgenedes väikest tüdrukut Latikat. Nad armusid silmapilkselt, aga raske agulielu suutis nende teele tuua mitmeid takistusi, mistõttu olid nad sunnitud üksteisest eralduma. Poiss oli tüdruku pärast kõigest valmis. Latika vabastamiseks ühe õela rikka vanamehe käest, otsustas ta minna saatesse "Kes tahab saada miljonäriks?". Õnnega sattusid talle küsimused, mille vastuseid ta teadis ning suutis teha ajalugu ja võita sarja peaauhind. Filmi lõpuks suutsid nad siiski kokku saada ja õnnelikud olla. Väiksemaid sihte saavutab enamik inimesi iga päev, aga suuremaid sihte suudavad lõpule viia vaid need, kellel on piisavalt visadust. Ilma visaduseta ei ole mõtet endale ka sihte seada
SIGIMINE Suguküpsuse saavutab suhteliselt hilja (isastel 5...9 aastaselt, emastel 6...10 aastaselt). Kudema läheb mais või juunis. Kudemise algul peab veetemperatuur olema 12...13 °C, aga massilise kudemise ajal on see 15...17 °C, mis on suhteliselt soe. Eelnevalt hõivab iga isane oma ala (tavaliselt vaatevälja suurune), mida kaitseb rivaalide eest. Kudemine toimub madalas kaldaäärses vees olevatele taimedele, millele mari kleepub. Kehakaaluga võrreldes on latika marjaterade arv väike: 5...400 tuhat. Koetud marjatera suurus on 1,6...1,8 mm. Koevad sageli mitmes rühmas vastavalt isendite suurusele. Inkubatsiooni aeg 10 päeva. Koorunud vastse pikkus on 5 mm. Suguküpsus saabub ~6 aasta vanuselt. Kõrgeim teadaolev eluiga on ulatunud 32 aastani. VAENLASED Sagedasemad vaenlased latikale on luts, koha ja haug Kuna latikas on eelkõige põhjakala, siis röövlinnud talle olulisteks vaenlasteks ei ole. Latikas on üks tähtsamaid ja hinnatumaid
Mõrtsuka järv Valga maakonnas, Otepäält 6-8 km põhja pool asub Päidla järvestik, millesse kuuluv Mõrtsuka järv asub Uibujärvest 0,5 km põhja pool. Selle põhja-lõuna suunas pikliku järve absoluutne kõrgus on 98 m, pindala 19,7 ha, (osadel andmetel 23,8 ha, seega tundub, et pindala on aastatega suurenenud?) suurim sügavus järve keskosas 5,4 m (keskmine sügavus 3,7 m). Mõrtsuka järv on teise nimega Väärsi järv.Järve veepinda on kuuekümnendail aastail alandatud umbes 0,5 m võrra. Ümbruses on ilusaid keskmise kõrgusega saviseid moreenkünkaid: idas Pärdi- ja Liisukärja mägi, läänes Ruunamägi, lõunas Lutsumägi. Järve kallastel leidub põlde, metsi ja niite. Kaldad on enamasti lausad, kohati järsud. Silmapaistvalt palju on liivast ja kruusast kaldavöödet. Mudast põhja esineb edelasopis; kirdeosas on vees suuri kive. Sissevool on lõunast Uibujärvest, natuke vett toob Kakkoja ka idast. Loodekalda juures on allikas. Suurvee...
Hea saagi korral ja halbade teede tõttu tarbisid rannarahvad oma saagi ise ja söötsid väikseid kalu sigadele ja kanadele, sest puudus võimalus kauplemiseks. Teine viis oli sooja ajal püütud saak koguda sumpadesse, kui need täis said pandi kalad veega täidetud vaatidesse ja viidi Peterburgi. Tol ajal oli selline kalaga kauplemine väga tulus äri. Latikas puhastati, pesti, lõigati pärast soomuse eemaldamist seljast lõhki ja hoiti paar päeva soolvees, milles oli iga latika kohta peotäis soola. Siis seoti kalad kahekaupa kokku ja visati üle õrre. Ahvenad seevastu riputati maja seina äärde räästa alla, siis polnud vaja neid halva ilma korral ära koristada. Kuivanud latikad Koguti kokku ja pandi kasti ning puistati üle soolaga. Tinte kuivatati toaahju ja kiiska vinnutati. Kuivatatud kaladest tehti sülti või siis pesti sool maha ja keedeti supiks. Sülti tehti kuivatatud kaladest, näiteks latikast. Kala
Läänemere kalad Kõigis Läänemeremaades tegeletakse tulusa kalapüügiga. Tähtsaimad püügilakad on merekalad, kuid eriti Soome lahe ja Põhjalahes on suur majanduslik tähtsus ka mageveekaladel. Nüüdisaegsete püünistega saavad kalurid Läänemeres kalasaagi hõlpsasti kätte. Kalapüüki reguleeritakse mitmete riikide vaheliste lepingutega, mille eesmärgiks on säilitada kalade elujõulisust ja võimalus kalavarusid pika aja jooksul kasutada. Kalavarude eest hoolitsemiseks lastakse merre kalakasvandustes kasvatatud kalamaime. Soome rannikul kasvatatakse vikerforelli toidukalaks suurtes sumpades. Räim on Läänemere tähtsaim kala. Läänmeres elab ligi sada kalaliiki, ¾ neist on merekalad. Enamiku merekalade marjaterad hõljuvad vees. Liiga madala soolsusega vees langevad nad põhja ja hukkuvad. Seepärast ei saa mitmed Läänemeres elunevad kalad paljuneda mere madala soolsusega osades. Merekaladest püütakse kõige rohkem räime ning samasse s...
valimine, vajaliku materjali kogumine, kirjandusega tutvumine, küsitluse läbiviimine , objekti kirjeldamine, õppematerjali koostamine Uurimise käigus läbiviidud küsitluse tulemusena selgus et seitsmest inimesest kõige rohkem nimetud kalad olid heeringas, lest, haug ja tuur. Neid nimetati neli korda. Ümarmudilat teadis nimetada vaid 1 inimene. Uurimistööga kaasneb õppekomplekt milles sisaldub teadusjoonis, mudel, tutvustav kirjeldus latika kohta. Metoodika Uurimisobjekti valimine Pidin valima ühe Eesti kala. Algul ma tahtsin valida kilu aga õpetaja ütles et see on võetud ja ta soovitas mulle ümarmudilat. Siis ma valisingi selle sest ta tundus mulle huvitav ja varem ma ei teadnudki seda kala. Materjali kogumine Otsisin internetist paljudelt lehekülgedelt informatsiooni. Kõige rohkem kasutasin.... Küsitlus Olen viinud läbi küsitluse seitsme inimese seas. Nad pidid 30 sekundi jooksul
valge, silmad ja uimed on punakat värvi. Levika ja eluviis Särg on vähenõudlik kala, kes elab parvedena aeglase vooluga jõgedes, järvedes ja riimveelises rannikumeres, hoidudes enamasti kaldaäärsesse taimestikku. Kudemisperiood on aprillist maini. Latikas on karpkalaliste seltsi Latikas kuuluv kala. Suurus tavaliselt 3050 cm (maksimaalselt 85 cm), suurim kaal kuni 7 kg. Latika keha on külgedelt lamenenud ja kõrge, suu kergelt alaseisune, silmad suhteliselt väiksed. Selg on roheka läikega sinakasmustjas, küljed metalse hõbedase läikega, kõht valge. Elab järvede ja aeglase vooluga jõgede põhjakihtides, harvem riimveelises rannikumeres, moodustavad suuri parvi. Eestis levinud enamikes suuremates järvedes. Koeb vahemikus aprillist juulini, veetemperatuuril ~15 °C. Ahven Ahven on ahvenaliste seltsi kuuluv
AHVEN Ahven on ilusa ja ereda värvusega kala. Tal on tumeroheline selg, rohekaskollased küljed ning punased uimed. Ahvena silmad on oranzid. Värvus sõltub veekogust. Kala suurus oleneb tema vanusest. Pikkus tavaliselt 5...25 cm ja kehamass 20...180 grammi ulatuses. Ahven on levinud peaaegu kogu Euraasias, Eestis väga laialdase levikuga. Elab järvedes, jõgedes, tiikides, lahtedes ja riimvetes. Kudemisperiood algab varakult, mil vee soojus on alles 8 °C. Emasahven heidab välja marjalindi 5 sekundi jooksul. Kohe on kohal ka isasahvenad, kes selle viljastavad. Emane jääb ligikaudu viieks tunniks marjalindi juurde ega lase sellele teisi kalu juurde. Marjalint on pikk torujas moodustis, mis moodustub üksteisega ühenduses olevatest marjateradest ning on kinnitunud ühe otsaga veekogus olevatele puunottidele ja kividele. Tormide mõjul kanduvad need sageli tervelt või tükeldatult laiali. Mar...
ning mitmeid järvi (Saadjärv, Soitsjärv, Pangodi, Koosa jt.) kaitstakse kaitsealade koosseisus. Natura 2000 võrgustikku kuuluvad kaitstavad veekogud: Emajõe suudmeala, Elva jõgi, Peeda jõgi, Idaoja, Ilusa oja, Lavatsi järv, Võrtsjärv, Mustjärv, Lisaks on 3 lõhilaste (lõhe, meriforelli, jõeforelli, harjuse, rääbise, merisiia, peipsi siia) elupaikadena kaitstavat veekogu: Ahja jõgi, Kääpa jõgi, Peipsi järv ning 3 karpkalalaste (tõugja, latika, vimma, teivi, turva, säina) elupaikadena kaitstavat veekogu: Emajõgi, Peipsi järv, Võrtsjärv. Lisaks eeltoodule on Tartumaal kümmekond jõge ja jõelõiku, millel on looduskaitseseaduse § 51 lg 1-ga keelatud uute paisude rajamine ning nende laiaulatuslik rekonstrueerimine, kuna nimetatud jõed ja jõelõigud kuuluvad lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse.
Tartu Forseliuse Gümnaasium Verevi järv Uurimistöö Koostaja: Janely Soomaa Juhendaja: Kaari Rodima Tartu 2012 1. Verevi järv Järv asub keeruka reljeefiga Elva orundis.Verevi järv on põhjalõuna suunas pikliku kujuga. Järv on nõrga läbivooluga. Verevi järvest saab alguse Kavilda jõgi. Järve linnapoolsel küljel asub heakorrastatud supelrand. 1.1 Järve andmed: Kõrgus merepinnast: 49m pindala 12,6 ha sügavus 11m keskmine sügavus 3.6m pikkus 950m laius 320m Verevi järve rand asub Elva kaguservas, Tartu mnt 16 maaüksusel. Rannaalal asuvad vetelpäästehoone, kaks kioskit, kuivkäimla (4-kohaline), riietuskabiinid (2 kahekohalist),...
jaanuarist arvestades vähemalt 1000 kraadpäevast soojushulka. Peetakse soovitavaks, et enne marja võtmist oleksid sugukalad olnud vähemalt 10–14 päeva temperatuuril üle 15 °C. KUDEMISE SÜNKRONISEERIMINE Suguproduktide samaaegseks saamiseks stimuleeritakse kalu „hormonaalselt“ (suguproduktide arengut stimuleerivaid gonadotropiine), süstides neile teiste suguküpsete kalade hüpofüüsi e ajuripatsi suspensiooni. Tavaliselt kasutatakse latika hüpofüüsi, kuid sama häid tulemusi annab karpkala, säina ja teiste karplaste hüpofüüs. KOLJU AVAMINE JA HÜPOFÜÜSI ERALDAMINE Hüpofüüsi atsetoonimine: Hüpofüüsi maht: atsetooni maht = 1 : 10-15 51 Töötlemisaeg: 12 tundi + 6 – 8 tundi Kuivatada, kaaluda, õhukindlalt probiiri, aktiivsus säilib 5 – 6 aastat HÜPOFÜÜSI ETTEVALMISTAMINE SÜSTIMISEKS Hüpofüüsi suurus sõltub nii kala
aastal ettepaneku jätta osa vanajõgesid puutumata, avada osa ainult alumisest ja osa mõlemast otsast - nii säiliks bioloogiline mitmekesisus. Muutused Emajõe kalastikus Viimastel aastakümnetel on Emajõe kalastik suuresti muutunud. Liike on tõenäoliselt sama palju kui varem, aga nende osakaal on sootuks teine. 19471951 oli kalurite registreeritud saagis kõige rohkem haugi ja särge (vastavalt 40 ja 23%), latikat aga ainult 7%. Nüüd on haug ja latikas kohad vahetanud ja latika osa saagis ületab tunduvalt haugi osa omal ajal: viimastel aastatel on latikas moodustanud ligikaudu 75% registreeritud saagist, särg 15% ja haug kõigest 35%. Tõsi, tulemused ei ole päris täpselt võrreldavad, sest praegune püügikorraldus erineb endisaegsest kudemisajal ei tohi haugi püüda , aga muutused kalastikus on siiski ilmsed. Andmeid napib nende kalaliikide kohta, keda ei püüta. Kokkuvõte
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Raimo Schultz XBH Ülevaade Soome esmassektorist Soome metsamajandus ja metsatööstus Soomes on metsa suurus üle kogu riigi 22 500 000 ha ja metsasuses protsent on vastavalt 74%. Soome riigis on metsa vägagi palju , ka Eesti on üks neist riikidest mis on suurelt osalt kaetud metsaga. Arvestades aga tänapäevaseid metsaraied ja puidutööstuse tooraine vajaduse suurenemist, siis ohustab metsarikkaid riike metsade vähenemine. Puid küll istutatakse juurde, aga puu kasvamine iseenesest võtab üpriski kaua aega, et ta oleks kõlbulik mahavõtmiseks. Aastatel 1990-2000 oli Soome metsa juurdekasv 28 ha ja aastatel 2000-2005 oli juurdekasv vaid 5 ha. Soome mets...
• Altpoolt lähtuvad ("bottom up") – alandatakse biogeenide välis- ja sisekoormust. • Ülalt lähtuvad ("top down") – eelkõige biomanipulatsioon • seisneb toiduahela ümberkorraldamises, et FP biomass efektiivselt kaladeni jõuaks Biomanipulatsiooni eesmärk ZP hulga suurendamine, et selle kaudu vetikate vohamine kontrolli alla saada • zooplanktoni lisamist üldiselt ei kasutata – efekt lühiajaline, töömaht suur • lepiskalade (särje, roosärje, latika, linaski, höbekogre) eemaldamine. Palju kasutatud. – vähendab ZP ärasöömist.. • röövkalade (haugi, ahvena jt.) asustamine – ei lase lepiskaladel ülekaalu saavutada • taimede ja makrovetikate asustamine Makrofüüdijärvede taastamine, tervendamine, korrastamine Jõeliste vee-elupaikade taastamine VII Niidukoosluste taastamine Näited - LIFE-Nature projekt “Rannaniitude kaitse korraldamine Eestis”, ’’Linnalehmad’’ LIFE to Alvars Rannaniitude taastamine
tiikides (Soe märts aprilli algus) 93 94 Hormonaalne stimuleerimine Pärast väljapüüki paigutatakse kalad lahtiselt või võrkkotis haudemaja basseini, tiiki või tiiki sumpa. Suguproduktide saamiseks stimuleeritakse kalu hormonaalselt – hüpofüüsi e ajuripatsisuspensiooniga. Sisesekretsiooninääre hüpofüüs toodab lisaks teistele hormoonidele ka gonadotropiine. Kasutatakse ka sünteetilisi analooge, kuid eestis vastav praktika puudub. Kasutatakse latika hüpofüüsi (karpkala, säinas, teised kaplased) mis eraldatakse varakevadel. Manustatakse ka gonadotropiini sünteetilisi analooge, kuid Eestisvastav praktika veel puudub. 95 AJU JA HÜPOFÜÜSI ASEND LATIKA KOLJUS 96 KOLJU AVAMINE JA HÜPOFÜÜSI ERALDAMINE Hüpofüüsi atsetoonimine: Hüpofüüsi maht: atsetooni maht = 1 : 10-15 Töötlemisaeg: 12 tundi + 6 – 8 tundi
Kuulmiselundid väliskõrvu ei ole. Sisekõrv on ühtlasi tasakaaluelund. Ovaalkotike, ümarkotike ja poolringkanalid. Kuulmekivid ehk otoliidid koosnevad lubiainest, nende gravitatsioonile reageerimine annb akalae signaali põhja ja pinna asukohast. Neid on 3 tt. Suurimat kasutatakse vanuse määramiseks. Külm võib häirida tasakaalorgani tegevust, nt forellil. Helivõnked antakse seiskõrva edasi kogu keha kaudu. Weberi aparaat karpkaladel aitab kaasa kuulmisele latika kudemine ja õngitsemine. Haistmiselundid kaks ninasõõret, ninaõõs ehk aistmiskotike. Haistmine on kaladel hästi arenenud, eriti näiteks angrjal. 10 Maitsmiselundid tundlike närvilõpmetega maitsmispungad paikevad suuõõnes, neelus, sögitorus kuid ka kõikjal mujal, sh kehapinnal. Kala tunneb toidu maitset isegi saba pinnaga ja pöörab ennast sinna poole. Hästi tunneb kala magusat ja soolast maitset.
Järve taastamise eeldused ● Ükskõik millise veekogu taastamise eelduseks on alati välisreostuse lõpetamine ja looduslähedaste tingimuste taastamine valgalal! Biomanipulatsioon- Meetod veekogu seisundi mõjutamiseks toiduahelate kaudu Biomanipulatsiooni eesmärk ● ZP hulga suurendamine, et selle kaudu vetikate vohamine kontrolli alla saada (zooplanktoni lisamist üldiselt ei kasutata, efekt lühiajaline, töömaht suur) ● lepiskalade (särje, roosärje, latika, linaski, höbekogre) eemaldamine (palju kasutatud, vähendab ZP ärasöömist) ● röövkalade (haugi, ahvena jt) asustamine (ei lase lepiskaladel ülekaalu saavutada) ● taimede ja makrovetikate (Chara) asustamine (varjupaigaks ZP-le, toiteainete konkurendid FP-le) Meetodeid tavaliselt kombineeritakse Makrofüüdijärvede (suurtaimerikaste) taastamine, tervendamine, korrastamine Suurtaimed ● Rikkalik kaldaveetaimestik ja sageli ka ujulehtedega taimestik
Kuna aga orgaaniline aine pole pinnases säilinud, pole meil teada täpsemalt ettekujutlust toonasest korilusest. Leitud on Pärnu jõe alamjooksult varreauguga sarvest kõpla- ja kirkalaadsed esemed, mida võidi arvatavasti kasutada söödavate juurikate väljakaevamiseks. Kalastus Kiviaja inimeste oluliseks toiduks olid ka kalad, eriti neile, kes elasid veekogude lähedal. Mesoliitilistest asulakohtadest on leitud haugi, koha, säga, ahvena ja latika luid. Ilmselt on püütud ka teisi liike, kuid kuna kalade kui väikeste isendite luud säilivad pinnases halvasti, ei pruugi selguda tervikpilt. Arvatavasti toimus kalapüük olenevalt aastaaegadest ning kalaliikide parimast püügiajast. Arvatakse, et kalastati hiliskevadest varasügiseni. On teada, et kalu püüti õngede ja ahingutega. Sindi-Lodjas Pärnu jõe põhjast on leitud mitmeid kaunistatud õngekonkse, mis tõestavad õngedega kalade püüdmist. Rohkesti on
tervikliku loodusmaastiku, iseloomulike metsa-ja sookoosluste ning haruldaste ja hävimisohus liikide kaitseks (Lapp, 2001). Praegune kaitseala soomaastik on suures osas vetest piiratud, läbistatud ja immutatud- ühtekokku voolab seal 12 jõge, oja või kanalit. Eriti huvitavad on Suur-Emajõe 55 10 vanajõge. Emajõe sootides Alam-Pedjal kasvab oluline osa Võrtsjärve ja mingil määral ka Peipsi latika ja haugi järelkasvust (Kuresoo, 1998). Iseloomulikud on suured, erineva geneesoga rabad, ulatuslikud soo- ja lodumetsad, lammimetsad ja- niidud. Hästi on säilinud sanglepa-künnapuu-lammimetsad (Lapp, 2001). Luha äärsetes metsades pesitseb mitmeid paare väike-konnakotkaid ja meil üliharuldane suur-konnakotkas (Kuresoo, 1998). Nigula raba Nigula on väikesepoolne ja ilus Lääne-Eestile tüüpiline raba (Kuresoo, 1998). Raba pindala on 4651 ha (Aasma, 2008)
sama. Hea saagi korral ja halbade teede tõttu tarbisid rannarahvad oma saagi ise ja söötsid väikseid kalu sigadele ja kanadele, sest puudus võimalus kauplemiseks. Teine viis oli sooja ajal püütud saak koguda sumpadesse, kui need täis said pandi kalad veega täidetud vaatidesse ja viidi Peterburgi. Tol ajal oli selline kalaga kauplemine väga tulus äri. Latikas puhastati, pesti, lõigati pärast soomuse eemaldamist seljast lõhki ja hoiti paar päeva soolvees, milles oli iga latika kohta peotäis soola. Siis seoti kalad kahekaupa kokku ja visati üle õrre. Ahvenad seevastu riputati maja seina äärde räästa alla, siis polnud vaja neid halva ilma korral ära koristada. Kuivanud latikad koguti kokku ja 4 pandi kasti ning puistati üle soolaga. Tinte kuivatati toaahju ja kiiska vinnutati. Kuivatatud kaladest tehti sülti või siis pesti sool maha ja keedeti supiks. Sülti tehti kuivatatud kaladest, näiteks latikast
KONTROLLTÖÖ (sissejuhatus kalakasvatusse) Nimi. TRIIN ENGMANN 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. Maailmas kasvatatakse palju erinevaid liike veeorganisme. Näiteks: atlandi lõhe , vikerforell, karpkala (See on maailma vanim kodustatud kala liik), tiigerkrevett, hiiauster, pakslaup, valgeamuur, pruunvetikas, kammkarp, jämepea ning vähilised. Kõige suurem toodangu maht on pakslaubal (3,66milj.tonni), teisel kohal on valgeamuur (3,61 milj.tonni) kolmandal ja neljandal kohal on karpkala ja jämepea. Need andmed on aastast 2007. Maailma vesiviljeluse kogutoodang ulatus 2003. aastal 51,4 miljoni tonnini. Kalad moodustasid sellest nii koguselt kui väärtuselt ligikaudu poole. Veidi alla poole akvakultuuri toodangust tuli sisevetest. Juhtival koha...
oluliselt sisekoormust, suurem sügavus parandab vee kvaliteeti-- süvendamise kulud väga suured. vee ärajuhtimine hüpolimnionist + odav, kui kasutada gravitatsiooni-- pole seisundi parandamiseks piisav Elustiku uutmise uued meetodid Taanis - Asustatud haugimarja peidukohtadeks paigutatakse järve männikände või plasttaimi, Ahvena asustamine, Planktontoiduliste kalade väljapüük talvel sisse- ja väljavooludel, kasutades elektripüüki, Kunstlike kudepesade kasutamine latika ja särje marja eemaldamiseks järvest, Järve vee puhastamine puhastusseadmetes, Ultraheli kasutamine vetikarakkude lõhustamiseks
Vaevatasuks annab see luu vastuse küsimusele , kas on tegemist lõhe või meriforelliga. (E. Pihu ,,Matk kalariiki") 21 Pilt 18. Kilu ja räime eristamine ( ,,Matk kalariiki") 22 Pilt 19. Lõhe ja meriforelli eristamine ( ,,Matk Kalariiki" ) 23 Pilt 20. Latika , nuru ja vimma eristamine ( ,,Matk kalariiki") 24 Pilt 21. Särje ja roosärje eristamine ( ,,Matk kalariiki") 25 Pilt 22. Säina, teivi, turva ja tõugja eristamine ( ,,Matk kalariiki") 26 Pilt 23. Kuldkogre ja hõbekogre eristamine (,,Matk kalariiki")
Hea saagi korral ja halbade teede tõttu tarbisid rannarahvad oma saagi ise ja söötsid väikseid kalu sigadele ja kanadele, sest puudus võimalus kauplemiseks. Teine viis oli sooja ajal püütud saak koguda sumpadesse, kui need täis said pandi kalad veega täidetud vaatidesse ja viidi Peterburgi. Tol ajal oli selline kalaga kauplemine väga tulus äri. Latikas puhastati, pesti, lõigati pärast soomuse eemaldamist seljast lõhki ja hoiti paar päeva soolvees, milles oli iga latika kohta peotäis soola. Siis seoti kalad kahekaupa kokku ja visati üle õrre. Ahvenad seevastu riputati maja seina äärde räästa alla, siis polnud vaja neid halva ilma korral ära koristada. Kuivanud latikad koguti kokku ja pandi kasti ning puistati üle soolaga. Tinte kuivatati toaahju ja kiiska vinnutati. Kuivatatud kaladest tehti sülti või siis pesti sool maha ja keedeti supiks. Sülti tehti kuivatatud kaladest, näiteks latikast. Kala pandi öö otsa leigesse vette,
Kalakasvatus Karpkala Nõuded keskkonnale: Temperatuur: taluvuse piirid 00 - 350, kasvu jaoks optimaalne üle 200, alla 150 toitumise aktiivsus madal. Paljunemiseks sobiv üle 200, 17 - 180 juures on võimalik saada järglasi indutseeritud kudemisega. Hapnikuvajadus - 2 - 3 mg/l talutav; 3 - 4 mg/l on vajalik kasvu jaoks. Soolsus - talub meie rannikumere soolsust, esineb Väinameres. Vähetundlik stressi suhtes - kohastunud käsitlemisega inimese poolt. Väldib edukalt püüniseid. Talub hästi ka sogast, kõrge toitelisusega vett Bioloogia, süstemaatika ja levik maailmas Tiikides kasvatatav karpkala Cyprinus carpio (ingl. common carp, sks. karpfen, sm. karppi, aga tsehhi k. kapr). on ulukkarpkala e. sasaani kodustatud vorm. Kodustati Euroopas ja Hiinas sõltumatult umbes 2000 aastat tagasi. Euroopa ja Kaug-Ida alamliigid, nende ristamisel tekib heteroos. Kalatõud. Peegelkarpkala pole liik ega tõug vaid kahe g...
Õpimapp SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................4 KEVADE VÄRVID JA HELID.................................................................................................5 KEVADE LILLED.....................................................................................................................8 Võsaülane........................................................................................................................8 Varsakabi........................................................................................................................8 Võilill...................................................................................................................
Kirjandus : Tell Harda, 1973. Kalaparasiidid. Võrtsjärv. Tallinn. Valgus: 186-194 ja teised tema artiklid. Selts: Haakkettalised Monopisthogotylea Kinnitusorganiteks on haagikesed. Enamasti kuni 1 mm pikkused ussid. Esindaja: harilik haakketaslane Dactylogyrus vastator. Selts: Imikettalised Polyopisthocotylea Kinnitumisorganiteks on iminapad. Enamasti 6-8 mm pikkused ussid. Esindaja: kahepaiksetel mitusuulane Polystomum integerrimum, kaksikuss Diplozoon paradoxym parasiteerib latika lõpustel. Alamklass: Kahepõlvsed (Digenea ) Peamiselt selgroogsete maksas, aga ka teistes kehaosades elavad parasiidid. Areng toimub peremehe vahetusega. Kinnitumiseks iminapad, mis paiknevad reeglina keha eesosas. Kuni 7,5 cm pikkused. Tuntuim esindaja on maksakakssuulane ehk "maksakaan" Fasciola hepatica (pikkus 2- 3 cm), kes elab imetajate, eriti mäletsejaliste maksas. Sellel, pajulehte meenutaval ussil on sapijuhades kinnitumiseks keha eesosas kaks iminappa, eesmise põhjas asub suuava.
õitsengut. Kui varasemalt kannatasid põhiliselt jaheda vee liigid nagu tint, siis viimaste kalade suremiste ajal olid oluliselt mõjutatud eelkõige põhjaelulised liigid (kiisk), kuna põhjas tekkis hapnikupuudus. Viimaseid kalade (kiisa) suviseid suremusi võimendas intensiivne suvine mõrrapüük järvel. Peipsi kalakoosluses on toimunud oluline nihe puhta- ja külmaveelistelt kaladelt (tint, rääbis, siig, luts) koha ja latika domineerimise suunas, kes eelistavad kõrge toitelisusega, sooja ja sogast vett. Peipsi siia ja rääbisevarude muutusi on mõjutanud kliima soojenemisest tingitud muutused nende liikide kudemistingimustes, tindi puhul on muutused seotud ka röövkalade (koha, ahven) kõrge arvukusega. Viimaste aastate uuringud Peipsil on näidanud, et järve ökosüsteem on ebastabiilne ja selle edasist suundumust on keeruline prognoosida
seda sõna saab kasutada. Väljendab oma interpretaatorit (surnud keeltes see puudub). Singularia nominantur, universalia significantur. Kuidas ,,lugeda" kujutist (Eco näide) süntaktika semantika pragmaatika Kui te võtate kaks kõverat Nähes ühte ja sama Reaktsioon kujutisele ja panete nad kokku, luues märki, saame me eri sõltub meie eelnevast abstraktse kala kujutise, moodi sellest aru. kogemusest, habitusest siis te tegelete süntaksiga. Latika kujutis ei jmt. Need kaks kõverat on nagu tähenda meie kõigi alus ja öeldis kui te jaoks ühte ja sama asja, koostate ütlust rääkimata merihundist Erinevatel ajastutel domineerib erinev mõõde, seotud nii filosoofia kui kunstiga Semantiline paradigma -- nime filosoofia Herakleitos, Platon/Aristoteles. Logos. Keel kui ,,asjade nimede" kogum. Lõpeb skolastikaga XVII saj Subjekt, st eseme nimi, on eelkõige mõeldav ruumis, predikaat -- ajas
Sisekõrv on ühtlasi tasakaaluelund. Ovaalkotike, p. ümarkotike ja poolringkanalid. Kuulmekivid ehk otoliidid koosnevad lubiainest, nende q. gravitatsioonile reageerimine annb akalae signaali põhja ja pinna asukohast. Neid on 3 tt. r. Suurimat kasutatakse vanuse määramiseks. Külm võib häirida tasakaalorgani tegevust, nt s. forellil. Helivõnked antakse seiskõrva edasi kogu keha kaudu. Weberi aparaat karpkaladel t. aitab kaasa kuulmisele latika kudemine ja õngitsemine. u. Haistmiselundid kaks ninasõõret, ninaõõs ehk aistmiskotike. Haistmine on kaladel hästi v. arenenud, eriti näiteks angrjal. w. Maitsmiselundid tundlike närvilõpmetega maitsmispungad paikevad suuõõnes, neelus, x. sögitorus kuid ka kõikjal mujal, sh kehapinnal. Kala tunneb toidu maitset isegi saba y. pinnaga ja pöörab ennast sinna poole. Hästi tunneb kala magusat ja soolast maitset. z
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
