6 Õpperühm: Töö teostaja: Aleks Mark MASB11 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Andre Roden 20.11.15 1.Töö eesmärk Tutvuda metallide korrosiooni mõningate enamlevinud ilmingutega. 2.Kasutatud mõõteseadmed,töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Katseklaasid, väike keeduklaas (50 cm3), tsentrifuugiklaas Kasutatud ained: 0,1 M soolhape, 0,1 M väävelhape, tsingi- ja alumiiniumigraanulid, vasktraat, vask(II)- sulfaadi lahus, vask(II)kloriidi lahus, raud(II)sulfaadi lahus, kaaliumheksatsüanoferraat(III) lahus, tsingitud raudplekk, tinatatud raudplekk, rauast kirjaklambrid, tahke NaCl, urotropiin. ZnCl2 3.Töö käik 3.1 Galvaanipaari moodustamine Asetasin tsingikraanuli tsentrifuugiklaasi ja valasin peale soolhappelahust. Zn + 2HCl → ZnCl2 + H2 Zn + 2H⁺ → Zn²⁺ + H2 Redutseerija Zn Oksüdeerija H+ Zn - 2e⁻ → Zn²⁺ 2H⁺ + 2e⁻ → H2 3.1.1
tugevalt.Aine võib põhjustada söövitust. Selle vesilahus on keskmise tugevusega hape. FeSO4 x 7H2O Raud(II)sooladest on üks levinumaid, tähtsamaid ja püsivamaid Raud(II)sulfaat FeSO4 . Tahkel kujul esineb ta tavaliselt roheka kristallhüdraadina FeSO4 x 7H2O. Seda nimetatakse raudvitrioliks. Ainet kasutatakse taimekaitsevahendina, näiteks puude pritsimiseks kahjurite ja seenhaiguste tõrjeks sügisel, peale lehtede langemist. Raud(II)sulfaadi mineraale nimetatakse melanteriidiks, mis on sinakasrohelise värvusega ning looduses küllaltki tihti esinev. Meditsiinis kasutatakse seda rauapuuduse (aneemia) ravimisel. Tööstuses on juba keskajal kasutust leidnud värvainena Aine töötlemisel on võimalik saada värve kollasest hõbedaseni. CuSO4 x 5H2O Vasksulfaat-5-vesi ehk vasksulfaatpentahüdraat või vaskvitrol on tuntuim vasesool või üldse vask(II)sulfaadi vorm. See on vask(II)sulfaadi vesilahusest kristalliseeruv
Töö eesmärk Tutvuda metallide korrosiooni mõningate enamlevinud ilmingutega. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Katseklaasid, väike keeduklaas (50 cm3), tsentrifuugiklaas. Kasutatud ained: 0,1 M soolhape, 0,1 M väävelhape, tsingi- ja alumiiniumigraanulid, vasktraat, vask(II)- sulfaadi lahus, vask(II)kloriidi lahus, raud(II)sulfaadi lahus, kaaliumheksatsüanoferraat(III) lahus, tsingitud raudplekk, tinatatud raudplekk, rauast kirjaklambrid, tahke NaCl, urotropiin. Töö käik Peale tühja kolvi kaalumist juhtida sellesse 7-8 minuti vältel süsinikdioksiidi. Seejärel sulgeda kolb kiiresti korgiga ja kaaluda taas kolb. Korrata katset, kuid seekord juhtida süsinikdioksiidi kolbi 1-2 minutit. Kui kahel katsel mõõdutud masside vahe on vahemikus 0,17 - 0,22g võib korgi kolbilt maha võtta ja
6 Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Töö eesmärk Tutvuda metallide korrosiooni mõningate enamlevinud ilmingutega. Töövahendid Katseklaasid, väike keeduklaas (50 cm3), tsentrifuugiklaas. Kasutatavad ained 0,1M soolhape, 0,1M väävelhape, tsingi- ja alumiiniumigraanulid, vasktraat, vask(II)sulfaadi lahus, vask(II)kloriidi lahus, raud(II)sulfaadi lahus, kaaliumheksatsüanoferraat(III) lahus, tsingitud raudplekk, tinatatud raudplekk, rauast kirjaklambrid, tahke NaCl, urotropiin. Katsed 1. Galvaanipaari moodustamine 1.1. Tsingigraanul asetada tsentrifuugiklaasi ning valada peale soolhappelahust. Kirjutada reaktsioonivõrrand. Milline aine on oksüdeerijaks, milline redutseerijaks? Oksüdeerijaks on H: Redutseerijaks on Zn:
Töö eesmärk Tutvuda metallide korrosiooni mõningate enamlevinud ilmingutega. Töövahendid Katseklaasid, väike keeduklaas (50 cm3), tsentrifuugiklaas. Kasutatavad ained 0,1M soolhape, 0,1M väävelhape, tsingi- ja alumiiniumigraanulid, vasktraat, vask(II)sulfaadi lahus, vask(II)kloriidi lahus, raud(II)sulfaadi lahus, kaaliumheksatsüanoferraat(III) lahus, tsingitud raudplekk, tinatatud raudplekk, rauast kirjaklambrid, tahke NaCl, urotropiin. Katsed 1. Galvaanipaari moodustamine 1.1.Tsingigraanul asetada tsentrifuugiklaasi ning valada peale soolhappelahust. Kirjutada reaktsioonivõrrand. Milline aine on oksüdeerijaks, milline redutseerijaks? Zn+2 HCl ZnCl 2 + H 2 -¿ H 2 Oksüdeerijaks on H: +¿+2 e ¿
Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. 6 Redoksreatsioonid ja metallide korrosioon Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll estitatud: Protokoll 10.11.2011 24.11.2011 arvestatud: Eesmärk Tutvuda metallide korrosiooni mõningate enamlevinud ilmingutega. Kasutatavad ained 0,1Msoolhape, 0,1Mväävelhape, tsingi- ja alumiiniumigraanulid, vasktraat, vask(II)- sulfaadi lahus, vask(II)kloriidi lahus, raud(II)sulfaadi lahus, kaaliumheksatsüanoferraat( III) lahus, tsingitud raudplekk, tinatatud raudplekk, rauast kirjaklambrid, tahke NaCl, urotropiin. Töövahendid Katseklaasid, väike keeduklaas (50 cm³), tsentrifuugiklaas. Katsed 1. Galvaanipaari moodustamine 1.1 Tsingigraanul asetada tsentrifuugiklaasi ning valada peale soolhappelahust. Kirjutada reaktsioonivõrrand. Milline aine on oksüdeerijaks, milline redutseerijaks? V: Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2
YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne töö nr. 6 Töö pealkiri: Redoksreaktsioonid ja metallide korrosioon 1. Töö eesmärk. Tutvuda metallide korrosiooni mõningate enamlevinud ilmingutega. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Töövahendid: Katseklaasid, väike keeduklaas (50 cm3), tsentrifuugiklaas. Ained: 0,1 M soolhape, 0,1 M väävelhape, tsingi ja alumiiniumigraanulid, vasktraat, vask(II)sulfaadi lahus, vask(II)kloriidi lahus, raud(II)sulfaadi lahus, kaaliumheksatsüanoferraat(III) lahus, tsingitud raudplekk, tinatatud raudplekk, rauast kirjaklambrid, tahke NaCl, urotropiin. 3. Töö käik. 1) Galvaanipaari moodustamine 1.1 Tsingigraanul asetada tsentrifuugiklaasi ning valada peale soolhappelahust. Kirjutada reaktsioonivõrrand. Milline aine on oksüdeerijaks, milline redutseerijaks? Järgnevalt panna samasse tsentrifuugiklaasi (soolhappe lahusesse)
Põhjendada nähtust! lahuse protsendiline sisaldus 2. 20 g KNO3 lisati toatemperatuuril 80 cm3 Tööülesanne nr 2 vett. Kas kogu sool Antud on sinist värvi hüdraatunud vask(II)sulfaat lahustus? Kas saadi CuSO4·5H2O. küllastumata või 2.1 Tuvastada veevaba vask(II)sulfaadi värvus, küllastunud lahus? kasutades aurustamist. 3. 60°C juures (vajalik piirituslamp, segamiseks pulk ja portselankauss+ valmistati 275 g statiiv+ rõngas) kaaliumnitraadist 2.2 Määrata veevaba vask(II)sulfaadi lahustumise küllastunud lahus
16 S 32,064 6 8 VÄÄVEL 2 Leidumine Esineb looduses ehedalt või sulfiidi ja sulfaadi koostises. Kohati asuvad S- lademed maapinna lähedal (Itaalia) või sadadade meetrite sügavusel (USA) Vulkaanigaasides on alati S- ühendeid ja pursetes eraldub väävlit, seega leidub teda ehedal kujul vulkaanide jalamil. S on mitme aminohappe koostiselement ning kuulub valkude koostisse. Suhteliselt S- rikkad on juuksed, karvad ja linnusuled. S kuulub elemendina kivisöe, põlevkivi, nafta jt fossiilsete kütuste koostisse.
3.4 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,25 M KI lahust ja 1 mL dest. vett. Lisada 1-2 tilka 0,2 M Pb(NO 3)2 lahust kuni sademe tekkimiseni. Seejärel lisada tahket KI ja loksutada kuni sade kaob. Toimus reaktsioon: Pb(NO3)2 + 2KI PbI2 + 2KNO3 (kollane sade) Plii on ergastunud seisundis, elektronid tõmbunud joodi poole. Tahke KI lisamisel tekib kompleksühend: PbI2 + 2KI K2[PbI4] 3.5 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Pb(NO3)2 ja seejärel ~ 0,5 mL Na2SO4 lahust. Tekkinud plii(II)sulfaadi sademel lasta settida ja valada sademe pealt lahus ära. Sademe peale valada ~2 mL küllastatud CH3COONa lahust, loksutada. Kas sade lahustub plii atsetatokompleksi tekke tõttu? Valades kokku Pb(NO3)2 ja naatriumsulfaadi, tekkis raskesti lahustuv valge, piimjas plii(II)sulfaadi sade: Pb2+ + SO42- PbSO4 Pb(NO3)2 + Na2SO4 PbSO4 + 2NaNO3 Sademe peale valasin kontsentreeritud naatriumetanaati ja tõepoolest lahustus sade ja tekkisid kompleksioonid
● Väävelhape külmub temperatuuril 10 kraadi ja keeb temperatuuril 337 kraadi Celsiuse järgi. Seejuures sisaldab aur rohkem vääveltrioksiidi. ● Veest kaks korda raskem ● Vees hästi lahustuv, eraldub palju soojust ● Kontsentreeritud väävelhape on raske õlitaoline vedelik, mis seob tugevalt õhuniiskust. ● Värvitu ja lõhnatu. ● Tihedus 1.84 g/cm3 Reaktsioonid • Reageerib põhjadega, mis annavad vastava sulfaadi, nt: CuO + H2SO4 → CuSO4 + H2O H2SO4 + CH3COONa → • Reageerib metallidega, tekib sool + H2 • Reageerib mittemetalliga, nt: C + 2H2SO4 → CO2 + 2SO2 + 2H2O • Reageerib NaCl´iga Saamine Vääveldioksiid SO2 oksüdeerub õhuhapniku toimel pikkamööda vääveltrioksiidiks SO3 Väävlishappe oksüdeerumine lahuses kulgeb kergesti, saadusena tekib väävelhape. 2H2SO3 + O2 → 2H2SO4 SO3 on väga tugev oksüdeerija, paljud orgaanilised ained
vlja NH3, tekib Mg-sool: (NH4)2SO4 + Mg(OH)2 tekib MgSO4 + 2NH3 (noolLES) + 2H2O. Leidub looduses (mineraal brusiit), saadakse mereveest Kasut.: MgO saamine, suhkru rafineerimine, katlavee puhastamisel, hambapasta komponendina jm. Ba(OH)2 tugev alus (tugevam kui Ca(OH)2) mrgatavalt vees lahustuv (1,65% 20C juures) kllastatud vesilahus bartvesi (kasutatakse CO2 testamiseks ja mramiseks, SO42- ja CO32- reaktiivina; hus seismisel tekib BaCO3 noolALLA) Tstuses: lide, rasvade puhastamisel sulfaadi eemaldamiseks lahustest jm. lejnud hdroksiide kasut. vga vhesel mral Sr(OH)2 mnikord suhkrutstuses Be(OH)2 amfoteerne, reageerib nii hapete kui leelistega: Be(OH)2 + 2HNO3 tekib Be(NO3)2 + 2H2O. Be(OH)2 + 2NaOH tekib Na2[Be(OH)4] 5. Al LEIDUMINE LOODUSES, TOOTMISE LDPHIMTE. Al on elementide levimuselt 3. ja metallilistest elementidest 1.kohal. Keemilise aktiivsuse tttu leidub ainult henditena.Al-mineraaldised on thtsamad alumiiniumoksiid ja selle hdraatunud vormid
N: 2Na+H2O2NaOH+H2 Al kuni Fe N:3Fe+4H2OFe3O4+4H2 Alates N reaktsioon veega ei toimu 2.Met+Happe (kõik mis H2 st pingereas vasakul tõrjuvad vesiniku happest välja) Zn+2HClZnCl2+H2 3.Metal + soolalahus (aktiivsem metall tõrjub vähem aktiivsema välja) Teist metalli ei tõrju Canacaba metallid (Ia,IIa Ca,Sr,Ba) Fe+CuSO4Cu+FeSO4 4.Amofteersed(zn,Al) Reageerivad alustega 2NaOH+Al+6H2O2Na[Al(OH)4]+3H2 5.Met+kontsentreeritud happed(H2SO4,HNO3) Met. Pingerea algusest kuni Mg moodustavad sulfaadi, H2S-i ja vee Al,Fe,Cr passiveeruvad konst. Väävelhappega(ei reageeri) Ülejäänud kuni Ag-ni tekib sulfaat,SO2 ja vesi Cu+H2SO4CuSO4+SO2+H2O ....Ag-Sulfaat+SO2+H2O Konts. HNO3: (AL,Fe; Cr passiveeruvad; ülejäänud pingerea algusest kuni Zn-i tekib nitraat +NO2+vesi) Cu+HNO3Cu(NO3)2+NO2+H2O Pingerea algusest kuni tinani tekib nitraat NH4NO3+vesi Pb....Hg tekib nitraat+NO+vesi Korrosioon: Kor. Nim metallide hävimist väliskeskkonna mõjul
Eemaldatakse iooni vahetus meetodiga (Kaltsiumi ja Mg ioonid asendatakse naatriumi ja Kaaliumi ioonidega.) 24) Mis on vee pehmendamine? Karedust põhjustavate ainete eemaldamine 25) Mis on karstinähtus? Looduses toimub keetmisele vastastikuline nähtus, kus puhtast veest tekib kare vesi ja tekivad karstikoopad Ülesanded a) Kristallhüdraadiga ☺Mitu g tuleb kaaluda CuSO4•10H2O ja mitu ml võtta vett, et valmistada 200 grammi 10% vask(II)sulfaadi lahust? b) Molaarsusega ☺Mitu g tuleb kaaluda naatriumhüdroksiidi, et valmistada 200 ml 0,4M naatirumhüdroksiiidi lahust? c) Lahuste %ülesanded (tihedusega) ☺Mitme %-ne lahus saadakse, kui 120ml 20% väävelhappe (tihedus 1344 kg/m3) lahusele lisada 40 g väävel/hapet juurde? ☺Mitu grammi vett tuleb lisada 400 cm3 10% soolhappe lahusele (tihedus 1211 kg/m3), et saada 4% soolhappe lahus?
glükoosiks ja fruktoosiks. Ensüümi aktiivsus hõlmas ajastuse täpsust sellega, et iga viie minuti aja tagant oli vajalik võtta teatud kogus reaktsioonisegu ja panna see ümarkolbi kus on komplekslahus sisse pandud. Pärast proovide kogumist pandi kolvid keema kümneks minutiks ja keemist lõpetati destilleeritud vee lisamisega. Pärast destilleeritud vee lisamist kolve jahutati. Pärast jahutamist lisati 5-6 tilka mureksiidi ja alustati tiitrimisega 0,02M vask(II)sulfaadi lahusega. Tiitrimise kaudu saadi teada ensüümi aktiivsust arvestades vask(II)sulfaadi ruumalaga ja kasutades kalibreerimis graafikut, et ära määrata suhkru sisaldus teatud proovis. Valem oli etteantud aktiivsuse määramiseks. 9 3.1 Invertaasi aktiivsuse määramine Martin Tamm (121006YASB) Biokeemia protokoll 10
1.3.1 Katse 1 – Metallide pingerida Töö eesmärk: Metallide keemilisi omadusi määrab nende asukoht pingereas. Iga metal tõrjub temast pingereas paremal pool asuva metalli välja selle soola lahusest. Kõik metallid mis asuvad pingereas vesinikust vasakul, tõrjuvad vesiniku välja mitteoksüdeerivatest hapetest, vesinikust paremal asuvad metallid aga mitte. Töö Käik: A. Portselantiiglisse pipeteerida 10 tilka 0,5M vask(II)sulfaadi lahust ja asetada sellesse tükike puhastatud raudtraati või raudnael. Korrake katset, asendada raud tzingiga. Kirjuta reaktsiooni võrrandid. Arvutused: 1. CuSO4 + Fe = FeSO4+ Cu Fe0 -2e = Fe2 Cu +2e = Cu0 2. CuSO4 + Zn = ZnSO4+ Cu Zn0 -2e = Zn2 Cu2 +2e = Cu0 Raud ja tsink on mõlemad üksteisi järel reaktiivsuse tabelis peale vesiniku, tsink on reageerivam kui raud. B
1.3.1 Katse 1 Metallide pingerida Töö eesmärk: Metallide keemilisi omadusi määrab nende asukoht pingereas. Iga metal tõrjub temast pingereas paremal pool asuva metalli välja selle soola lahusest. Kõik metallid mis asuvad pingereas vesinikust vasakul, tõrjuvad vesiniku välja mitteoksüdeerivatest hapetest, vesinikust paremal asuvad metallid aga mitte. Töö Käik: A. Portselantiiglisse pipeteerida 10 tilka 0,5M vask(II)sulfaadi lahust ja asetada sellesse tükike puhastatud raudtraati või raudnael. Korrake katset, asendada raud tzingiga. Kirjuta reaktsiooni võrrandid. Arvutused: 1. CuSO4 + Fe = FeSO4+ Cu Fe0 -2e = Fe2 Cu +2e = Cu0 2. CuSO4 + Zn = ZnSO4+ Cu Zn0 -2e = Zn2 Cu2 +2e = Cu0 Raud ja tsink on mõlemad üksteisi järel reaktiivsuse tabelis peale vesiniku, tsink on reageerivam kui raud. B
kandjavalgu vahendusel, kus prootonite liikumapaneva jõu energiat kasutatakse ainete transpordiks vastu elektrokeemilist gradienti Eristatakse kahte tüüpi kotransporti: 1) sümport - mõlemad ained liiguvad ühes suunas; 2) antiport - transporditavad ained liiguvad vastassuundades. *Seda tüüpi transport on oluline laenguta molekulide absorbeerimisel, samuti anioonide neeldumisel. [Prootonitega sümport nitraadi, kaaliumi, sulfaadi ioonidele ning ka aminohapetele, sahharoosile ja heksoosidele.] 5 *Iooniks kasutatakse prootonit, kuna seda on hulganisti H+-ATPaasi vahendusel välja transporditud ja kasutataksegi seda kotranspordis. Defineerige sekundaaraktiivne transport. Millised ained liiguvad taimerakkudesse sekundaaraktiivse transpordi vahendusel
andis lahusele kuldse värvuse. 3.5 1. Töö eesmärk o Vaadelda kas Pb(NO3)2 ja Na2SO4 reageerimisel tekkinud sade lahustub plii atsetatokompleksi tekke tõttu. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Katseklaas. Kasutatud ained: Pb(NO3)2 lahus, Na2SO4 lahus, küllastatud CH3COONa lahus. 3. Töö käik Valasin katseklaasi ~0,5 mL 0,2 M Pb(NO3)2 ja seejärel ~0,5 mL Na2SO4 lahust. Tekkinud plii(II)sulfaadi sademel lasin settida ja seejärel valasin sademe pealt lahuse ära. Sademe peale valasin ~2 mL küllastatud CH3COONa lahust. Loksutasin. 4. Katseandmed Pb(NO3)2 ja Na2SO4 reageerimisel tekkis valge sade, sademele CH3COONa lahust valades, sade lahustus. 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Pb(NO3)2 ja Na2SO4 lahuste kokkuvalamisel toimus reaktsioon ning moodustus valge sade. Sademele CH3COONa küllastatud lahust valades sade lahustus. Reaktsioonivõrrandid:
tühja, lahtise tundmatu ravimipurgi? Kiirabi, midagi ära ei korista ja ära ei viska, üritan aru saada mis juhtus, vaatan et hingamisteed oleks lahti 18 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui käies restoranis söömas tunned paari tunni pärast kõhuvalu, kõht on lahti ja ajab iiveldama? Kahtlusta toidumürgitust või viirust, teavitan restorani ja tervisekaitset ja helistan mürgistuse telefoni liinile, joon magneesium sulfaadi lahust 19 Mida peaksid tegema kui 12 aastasel noormehel esinevad tasakaalu häired, iiveldus, tunnete alkoholi lõhna? Kahtlustan joobes olekut, kutsun kiirabi, annan vett ja panen istuma või lamama 20 Väänasid tänaval kõndides välja oma pahkluu, kuidas oleks õige tegutseda? Panna külma peale ja kompressiooni, viskan jala ülesse, seon kinni ja üritan sellel mitte toetada, kutsun kiirabi, kui edasi liikuda ei saa 21 Kuidas tegutsed äkksurma puhul
2 2 2 2 2 Arvutage, mitu kilogrammi 60%-list HNO3 lahust on võimalik valmistada lähtudes lämmastikust, mis sisaldub 1120 dm3 õhus (normaaltingimustel), kui kogu protsessi saagis on 20%. Arvestage, et õhus on mahuliselt 78,0% lämmastikku. (1,64 kg HNO3 lahust) 14. 200 g veele lisati 40 g vaskvitrioli (CuSO4 5H2O). a) Arvutage 40 g vaskvitriolis sisalduva vask(II)sulfaadi hulk (moolides). b) Arvutage vask(II)sulfaadi protsendiline sisaldus saadud lahuses. c) Saadud lahusele lisati 9,6 g tahket naatriumsulfiidi. Mitu grammi sadet tekkis?
soolad võivad põhjustada aga tellise pinna killustumise või pulbriks muutumise. Seda effekti nimetatakse krüptokristalliseerumiseks. Kahjuks aga ei ole võimalik ennetada soolade kristalliseerumist. 4.7 Sulfaatkorrosioon Kui tellismüüritis on püsivalt märg nagu vundamentides, tugiseintes, madalates kaitseseintes ja korstendel, siis sulfaadid tellistes ja mördis võivad ajapikku kristalliseeruda ja laieneda ning krohvis ja mördis laguneda. Et seda vältida tuleks kasutada madala sulfaadi sisaldusega telliseid. 8
Ca(H2PO4)2- monokaltsiumfosfaat; sool; Ca(H2PO4)2 on monokaltsiumfosfaadi veevabavorm. Esineb teralise pulbri, valgete õhu käes vedelduvad kristallide või graanulitena. Monokaltsiumfosfaati kasutatakse mineraaltoitainete toomisel. NaHCO3- naatriumvesinikkarbonaat; sool; See on ka vees lahustuv värvuseta kristalne aine, mille kuumutamisel (100-150°C) laguneb naatriumkarbonaadiks, süsinikdioksiidiks ja veeauruks. Seda ainet saadakse ammoniaaki ja süsinikdioksiidi naatriumkloriidi või sulfaadi küllastunud lahusesse juhtides või naatriumkarbonaadi lahust süsinikdioksiidiga küllastades. Söögisoodat kasutatakse näiteks eivaküpsetamisel, karastusjookide ja teiste kondiitritoodete valmistamisel või meditsiinis. CaSO4x2H2O- dehüdreeritud kaltsiumsulfaat; sool; Kasutatakse laialdaselt ehituses, selle saamiseks kuumutatakse kipsikivi 160°C temperatuuri juures. Kuumutamisel temperatuurini 160°C kips osaliselt dehüdreerub (vastav valem: CaSO4 x 2H2O CaSO4 x ½ H2O + 3/2 H2O)
2) Kaubanduslikult toodetakse seda läbi püriidi oksüdeerimise. 2 FeS2 + 7 O2 + 2 H2O 2 FeSO4 + 2 H2SO4 Reaktsioonid 1) Kuumutades kaotab raud (II) kloriid esiteks oma kristallisatsioonivee ja seejärel muudetakse selle rohelised kristallid määrdunud-kollaseks veevabaks tahkeks aineks. Edasise kuumutamise käigus vabastab veevaba materjal vääveldioksiidi ja valge suitsuna vääveltrioksiidi, jättes järele punakaspruuni raud(III) oksiidi. Raud (II) sulfaadi lagunemine algab umbes 480 °C juures. 2 FeSO4 Fe2O3 + SO2 + SO3 2) Nagu kõik raud (II) soolad, on ka raud (II) sulfaat redutseerija, redutseerides näiteks lämmastikhappe lämmastikoksiidiks ja kloori kloriidiks. 6 FeSO4 + 3 H2SO4 + 2 HNO3 3 Fe2(SO4)3 + 4 H2O + 2 NO 6 FeSO4 + 3 Cl2 2 Fe2(SO4)3 + 2 FeCl3 5. CuSO4 x 5 H2O Vask (II) sulfaat Nimetused tööstuses - vasksulfaat, sinine vitrioliõli, ,,sinikivi" Leidumine looduses -
orgaanilised sulfaadid (R-O-S: CO- S sulfaatide estrid, C-N-S sulfamaadid, N-O-S tioglkosiidid) ja ssinikuga seotud vvel (C-S, aminohapped, heterotsklilised hendid). Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz Orgaanilised sulfaadid moodustavad 30-70% kogu orgaaniliste hendite vvlist mullas. Mikroobide biomassi vvel moodustab 2-3% kogu orgaanilisest vvlist mullas. Pllumullas on C:N:S suhe 90:8:1. Vvliringe thtsamad protsessid Sulfaadi assimilatoorne redutseerimine - sulfaat redutseeritakse taimede, seente ja erinevate Vvliringe prokarootide poolt orgaaniliseks sulfohdriilrhmaks (R-SH) assimilatoorne Orgaaniline S desulfurat sioon Desulfurisatsioonorgaanilise aine -vvlit molekulidestsisaldavatest eemaldatakse sulfaadi redutseerimine dissimilatoorne sulfaadi oksdeerumine vvel, tekib vvelvesinik (H2S) Vvelvesiniku oksdatsioon -tekib SO42redutseerimine H2S elementaarne vvel (S0), protsessi viivad lbi
lahusesesse juhtides. Teda kasutatakse klaasi, värvipigmentide, seebi ja pesemisainete tootmisel, naatriumiühendite valmistamisel, naftasaaduste puhastamisel, boksiidi töötlemisel (alumiiniumi saamiseks), pesu pesemisel ning paberi- ja tekstiilitööstuses. Söögisoodat nimetatakse ka naatriumvesinikkarbonaadiks ning tema keemiline valem on NaHCO 3. Seda ainet saadakse ammoniaaki ja süsinikdioksiidi naatriumkloriidi või sulfaadi küllastunud lahusesse juhtides või naatriumkarbonaadi lahust süsinikdioksiidiga küllastades. Söögisoodat kasutatakse näiteks leivaküpsetamisel, karastusjookide ja teiste kondiitritoodete valmistamisel või meditsiinis. Söögisoodal ehk naatriumvesinikkarbonaadil on toiduainetes palju erinevaid kasutusvõimalusi. See ühend sobib edukalt näiteks taigna kergituseks, sest tema mõjul suureneb küpsetiste maht, sisu muutub üsna poorseks ja õhuliseks. Söögisoodat kasutatakse üldjuhul
vesinikkarbonaadi tuvastamisega). Kloriid Cl- Aine lahusele lahjendatud Tihe valge AgCl sade, mis ei lämmastikhappes lisada lahustu hapetes, kuid lahustub hõbenitraadi lahust. ammoniaagi lahuses. Nitraat NO3- Lisada lahusele Soojendamisel eraldub raud(II)sulfaadi lahust ja pruunikas gaas NO2 ja lahus seejärel kondenseeritud värvub Cu 2+ ioonide tekke väävelhapet. tõttu rohekaks. Kahe vedeliku kokkupuutekohas moodustub pruun rõngas. Sulfaat SO4 2- Lisada lahusele Tekib valge BaSO4 sade, mis baariumkloriidi lahust
3.4 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,25 M KI lahust ja 1 mL dest. vett. Lisada 1-2 tilka 0,2 M Pb(NO3)2 lahust kuni sademe tekkimiseni. Seejärel lisada tahket KI ja loksutada kuni sade kaob. Lahus muutus helekollaseks, tibukollase sademe tõttu ning kui lisada tahket KI ja loksutada, siis sade kadus. kaaliumtetrajodoplumbaat 3.5 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Pb(NO3)2 ja seejärel ~ 0,5 mL Na2SO4 lahust. Tekkinud plii(II)sulfaadi sademel lasta settida ja valada sademe pealt lahus ära. Sademe peale valada ~2 mL küllastatud CH3COOH. Sade algul lahustus, kuid siis tekkis uuesti valge sade. tetraatsetatoplumbaat 3.6 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Cd(CH3COO)2 lahust ja lisada tilkhaaval küllastatud Na2SO3 lahust kuni reaktsioonide lõppemiseni (katse teha kiiresti, sest pärast lahuse selginemist võib tekkida kiiresti sade uuesti). Tekkis valge teraline sade ja kadus.
Rotaviirus, coronaviirus, colibakter, krüptosporiidi Kõhulahtisuse mittenakkuslikud tekitajad: Mustad jooturid Liiga kõrge või madal piima temperatuur Liiga kontsentreeritud piimapulbri segud 4 Liiga suured joogikogused Joogiämbrid pole piisavalt puhtad Halvasti hoiustatud piim Tamisete proteiinidega piimapulbrid on kehvema seedivusega, ka kõrgete sulfaadi sisaldustega pulbrid võivad probleeme tekitada Probleemide ära hoidmiseks tuleks hoida silm peal hügieeni nõuetel. Kõik enamus haiguse põhjustajad tulenevalt meie keskkonnast, kus haigusetekitajad on saanud hea ja sobiva keskkonna, et areneda. Hügieeni tuleb vasikate puhul hoida juba sellest hetkest kui nad välja tulid ema seest ja oma vasika boksi viimisel. Boks peaks olema eelmisest vasikast piisavalt hoolikalt puhastatud ja ei tohiks olla otsest kokkupuudet teiste vasikatega
Leida molekulivalem, kui ühendi koostises on 30,4% lämmastikku ja 69,6% hapnikku kuupsentimeetrit vesinikku. Leida sulami koostis massiprotsentides. ning tema tihedus vesiniku suhtes on 46. F 183. 620 grammist kaltsiumfosfaadist saadi 100 grammi fosforit. Milline oli saagise 147. Mitu kilogrammi 5%-list vask(II)sulfaadi lahust on vaja 39,2 grammi protsent? vask(II)hüdroksiidi saamiseks? 184. Gaas koosneb mahuliselt 96% metaanist ja 4% mittepõlevatest lisanditest. Arvutada 1 148. Mitu grammi kaltsiumfosfaati tekib 444 grammi kaltsiumhüdroksiidi reageerimisel 490 kuupmeetri selle gaasi täielikul põlemisel tekkiva süsinikoksiidi ruumala ja veeauru mass. grammi 60 %-lise ortofosforhappe lahusega
20. Kirjeldage ja joonistage väävli ringet. Väävliringe olulisimad etapid on järgmised: · Orgaanilise väävli muutumine anorgaaniliseks ehk vesiniksulfiidiks (H2S). · Sulfiidi, elementaarväävli (S) ja teiste väävliühendite oksüdeerumine sulfaatideni (SO42-). · Sulfaatide redutseerimine sulfiidideks. · Mikroobide kaasabil väävliühendite kontsentreerumine ja inkorporeerimine orgaaniliseks väävliks. 1. Sulfaadi assimilatoorne redutseerimine - sulfaat redutseeritakse taimede, seente ja erinevate prokarüootide poolt orgaaniliseks sulfohüdriilrühmaks 2. Väävelvesiniku oksüdatsioon - tekib elementaarne väävel (S0), protsessi viivad läbi fotosünteesivad rohelised ja purpursed väävli-bakterid ja mõned kemolitotroofid 3. Väävli dissimilatoorne redutseerimine - elementaarne väävel redutseeritakse väävel- vesinikuks 4
(turbamuda) või tekkinud vulkaanilise tegevuse tagajärjel (fango). Ravimuda on püdeljas muda, mida kogutatakse tavaliselt limaanide ja soolajärvede põhjast. Ta erineb tavalisest mudast nii välimuse kui ka keemilise koostise tõttu. Ravimuda on läikiv, õline, pärlihall või musta värvi. Ravimuda tekib mitmeaastase füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste protsesside tagajärjel. Ravimuda on settemuda, mis sisaldab Na, Cl, C, Fl, J, sulfaadi ja teiste ioone. Muda tekkimisest võtavad osa spetsiifilised bakterid ja protsessi käigus eritub väävelvesinik, mis annab mudale tema erilise lõhna.Lõhn ei ole ole küll meeldiv kuid väävliühendid mõjuvad nahale hästi. Mudas lahustuvad : naatriumi-, kaltsiumi-, kaaliumi- ja magneesiumisoolad, anorgaanilised ained ning erinevad orgaanilised ained :süsivesikud, rasvad, surnud ja lagunenud taimede ja loomade jäänused. Meremuda sisaldab rohkem mineraalaineid,
vett. Lisada 1-2 tilka 0,2 M 3 2 Pb(NO ) lahust kuni sademe tekkimiseni. Seejärel lisada tahket KI ja loksutada kuni sade Lahus muutuks kollaseks ja tekkis kollane sade PbJ2 kaob. 2KJ + Pb(NO3)2 PbJ2 + 2KNO3 PbJ2+KJK3[PbJ3] - kaaliumtrijodoplumbum 3 2 2 4 3.5 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Pb(NO ) ja seejärel ~ 0,5 mL Na SO lahust. Tekkinud plii(II)sulfaadi sademel lasta settida ja valada sademe pealt lahus ära. Sademe peale valada ~2 3 mL küllastatud CH COONa lahust, loksutada. Kas sade lahustub plii atsetatokompleksi tekke tõttu? Jah lahustub, sest lahuses pole enam pliisulfaati, mille tõttu tekkis sade. Pb(NO3)2 +Na2SO4 PbSO4 + 2NaNO3 3 2 3.6 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Cd(CH COO) lahust ja lisada tilkhaaval küllastatud 2 3
kõrgemale 3 C võrra.Nüüd aga lisades destileeritud veele naatriumsulfaati langes temperatuur kiiresti 0 C.Võrreldes neid kahte katset võib öleda, et naatriumsulfaat reageeris (destileeritud) veega ägedamalt , sest langus oli 23 C,mis on väga suur muutus katses.Katseklaasis A toimus eksotermiline reaktsioon ning katseklaasis B endotermiline reaktsioon. Katse 4: Töö eesmaärk: Vask(II)sulfaat-5-vee kristallvee koefitsendi määramine Vask(II)sulfaadi molekul seob endaga teatud arvu molecule vet ning tema valemi üldkuju on CuSO4 x nH2O . Suurust n nimetatakse kristallvee koefitsendiks ja seda saab arvutada alljärgneva valemi abil: N= aine mass (g) / aine molaarmass (g x mol-1) Töö käik: Kaaluda tehnilistel kaaludel puhas kuiv tiigel. Tiiglisse kaaluda 1-1,2 g CuSO4 x nH2O. Kristallvee eraldamiseks kuumutada tiiglit termostaadis 220 .c juures või ettevaatlikult gaasipõleti leegil, mille juures sool muutub veevabaks
Kirjeldada, mis toimub ja miks. 3.3 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Bi(NO3)3 lahust ja lisada tilkhaaval 0,25 M KI lahust kuni sademe tekkimiseni. Seejärel lisada tahket KI kuni sademe kadumiseni. 3.4 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,25 M KI lahust ja 1 mL dest. vett. Lisada 1-2 tilka 0,2 M Pb(NO3)2 lahust kuni sademe tekkimiseni. Seejärel lisada tahket KI ja loksutada kuni sade kaob. 3.5 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Pb(NO3)2 ja seejärel ~ 0,5 mL Na2SO4 lahust. Tekkinud plii(II)sulfaadi sademel lasta settida ja valada sademe pealt lahus ära. Sademe peale valada ~2 mL küllastatud CH3COONa lahust, loksutada. Kas sade lahustub plii atsetatokompleksi tekke tõttu? 3.6 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Cd(CH3COO)2 lahust ja lisada tilkhaaval küllastatud Na2SO3 lahust kuni reaktsioonide lõppemiseni (katse teha kiiresti, sest pärast lahuse selginemist võib tekkida kiiresti sade uuesti). Kas katse tõestab kaadmiumi sulfitokompleksi 2 [Cd(SO3)2] teket?
Jaama "Majakovski väljak" sambad on kaunistatud vaarikapunast värvi rodoniidiga. (5) Mangaanioksiidi põõsasharu ladestunud lubjakivi pinnale. Soligenis, Saksamaal (6) 3. Saamine Mn saadakse mineraalidest aluminotermiliselt 3MnO2 t° Mn3O4 + O2 3Mn3O4 + 8Al 9Mn + 4Al2O3 Puhast mangaani saadakse elektrolüütiliselt Mn soolade lahusest. Sageli toodetakse mineraalidest nn. ferromangaani (70% Mn, 30% Fe) (8) Mangaani saadakse sulfaadi vesilahuse elektrolüüsimisel, kusjuures elektroodidel kulgevad järgmised reaktsioonid: Katoodil 2H2O + 2e H2 + 2OH- Mn2+ + 2e Mn Anoodil 4OH- 4e 2H2O + O2 Mangaani saadakse ka oksiididest räniga redutseerimisel: MnO2 + Si Mn + SiO2 (1) 4. Omadused 4.1 Füüsikalised omadused: (9) · Aatommass: 54,93805 · Sulamistemperatuur: 1244 °C · Keemistemperatuur: 2061 °C · Tihedus: 7,43 g/cm3
1) Agar Lahustumatu külmas vees Üks võimsamaid geelistajaid (0,04%) 2) Alginaadid Leeliselises vormis on vees lahustuvad Võimas paksendaja, stabiliseerija ja geeli-moodustav aine 3) Karragenaanid a..1. Agar ja agari-tüüpi polüsahhariidid a..2. Karragenaan ja sarnased polüsahhariidid Peamised fraktsioonid on - ja -karragenaan. Lahustuvus vees suureneb sulfaadi sisalduse suurenemisega ja anhüdroksüsuhru-jääkide vähenemisega. Leiab kasutamist tänu võimele geele moodustada, suurendada lahuste viskoossust ja stabiliseerida emulsioone ja erinevaid dispersioone. 4) Furtsellaraan Moodustab termiliselt pöörduvaid geele kaksik-heeliksi moodustamise teel. Koos piimaga annab häid geele. 5) Kummi-araabik Emulgeerivad ja kilesid moodustavad omadused
Pb(NO3)2 lahuse lisamisel muutus lahus kollaseks ja tekkis helekollane PbI2 sade. Lisades tahket KI sade lahustub, lahus helekollane. Kirjeldada reaktsioonivõrranditega sademe teket ja lahustumist (Pb koordinatsiooniarv on 4). 2KI + Pb(NO3)2 + H2O = PbI2 + 2KNO3 + H2O PbI2 + KI = K2 PbI4 3.5 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2M Pb(NO3)2 ja seejärel valada ~0,5 mL Na2SO4 lahust. Tekkinud plii(II)sulfaadi sademel lasta settida ja valada sademe pealt lahus ära. Sademe peale valada ~2 mL küllastunud CH3COONa lahust, loksutada. Kirjeldada, mis toimub kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel. Na2SO4 lahuse lisamisel tekkis valge sade. Peale küllastunud CH 3COONa lahuse lisamist PbSO4 sade lahustub ja lahus muutub värvituks. Kirjeldada reaktsioonivõrranditega sademe teket ja lahustumist (Pb koordinatsiooniarv on 4)
-) Anoodil oksüdeerivad lihtanioonid ja püsivate hapnikhapete anioonide korral oksüdeerub hoopis vesi. * Elektrolüüsi kasutamine: -) Galvonosteegia metalli elektrolüüdiline katmine teise metalli kihiga; -) Aktiivsete metallide tootmine (IA, IIA, Al); -) Muude ainete tootmine (Cl2, H2, O2, NaOH); -) Metallide puhastamine ehk rafineerimine (Cu). Keemiline vooluallikas * Keemiline vooluallikas vask-tsink elemendi näitel. -) Kui asetada vaskplaat vask(2)sulfaadi lahusesse; -) ja tsinkplaat tsinksulfaadi lahusesse; -) Ühendada plaadid juhtmetega; -) Juhtmetes tekib elektrivool. * Erinevused elektrolüüsiga on see, et vooluallika puhul on anood elektrood ja katood +elektrood ning vooluallikas annab energiat, mitte ei neela seda. Kristallhüdraadid on ained, mis seovad endaga vett.
lahust kuni sademe tekkimiseni. Seejärel lisada tahket KI kuni sademe kadumiseni. 3.4 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,25 M KI lahust ja 1 mL dest. vett. Lisada 1-2 tilka 0,2 M Pb(NO3)2 lahust kuni sademe tekkimiseni. Seejärel lisada tahket KI ja loksutada kuni sade kaob. 7 3.5 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Pb(NO3)2 ja seejärel ~ 0,5 mL Na2SO4 lahust. Tekkinud plii(II)sulfaadi sademel lasta settida ja valada sademe pealt lahus ära. Sademe peale valada ~2 mL küllastatud CH3COONa lahust, loksutada. Kas sade lahustub plii atsetatokompleksi tekke tõttu? 3.6 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Cd(CH3COO)2 lahust ja lisada tilkhaaval küllastatud Na2SO3 lahust kuni reaktsioonide lõppemiseni (katse teha kiiresti, sest pärast lahuse selginemist võib tekkida kiiresti sade uuesti). Kas katse tõestab
Alguses tekkis kollane sade, pärast KI lisamist sade kadus (tekkis kompleksühend), lahus on aga endiselt kollane. Kirjeldada reaktsioonivõrranditega sademe teket ja lahustumist (Pb koordinatsiooniarv on 4). 2KJ + Pb(NO3)2 → PbJ2↓ + 2KNO3 kollane sade PbJ2↓+2KJ→K2[PbJ4] - kaaliumtetrajodoplumbaat(II) 3.5 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Pb(NO3)2 ja seejärel ~ 0,5 mL Na2SO4 lahust. Tekkinud plii(II)sulfaadi sademel lasta settida ja valada sademe pealt lahus ära. Sademe peale valada ~2 mL küllastatud CH3COONa lahust, loksutada. Kirjeldada, mis toimub kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel). Alguses tekkis valge sade, pärast küllastatud CH3COONa lahuse lisamist sade kadus. Kirjeldada reaktsioonivõrranditega sademe teket ja lahustumist (Pb koordinatsiooniarv on 4). Kas sade lahustus plii atsetatokompleksi tekke tõttu? Pb2+ + SO42- → PbSO4↓
leelismetallide erinev aktiivsus. Liitium reageerib rahulikult, naatrium tavaliselt ei sütti, kaalium süttib alati 2 Na + 2H2O = 2NaOH + H2 Veega reageerimise põhjal võib väita, et leelismetallide keemiline aktiivsus suureneb rühmas Aktiivsete metallidena nad reageerivad hapetega - võimalikud on plahvatused 6K+ 2H3PO4 = 2K3PO4 + 3H2 kaaliumfosfaat !!! kuigi leelismetallid on pingerea alguses ei sobi nad sooladest metallide välja tõrjumiseks, sest reageerivad veega . Vask(II)sulfaadi ja naatriumi vaheline reaktsioon kulgeks järgnevalt 2Na + CuSO4 +2H2O = Cu(OH)2 + Na2SO4 + H2 reaktsioon CuSO4 + 2Na = Cu + Na2SO4 pole võimalik vähemalt mitte vees leelistega leelismetallid ei reageeri, ka pole nende hüdroksiidid amforteersed. Kloriidid: Looduses laialt levinud, neist toodetakse ülejäänud naatriumi ja kaaliumi ühendeid. Keedusool muudab keskkonna bakteritele füsioloogiliselt kuivaks osmoosi tõttu hakkab vesi rakust välja voolama ja roisubakterid hukkuvad
3.3 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Bi(NO 3)3 lahust ja lisada tilkhaaval 0,25 M KI lahust kuni sademe tekkimiseni. Seejärel lisada tahket KI kuni sademe kadumiseni 3.4 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,25 M KI lahust ja 1 mL dest. vett. Lisada 1-2 tilka 0,2 M Pb(NO3)2 lahust kuni sademe tekkimiseni. Seejärel lisada tahket KI ja loksutada kuni sade kaob. 3.5 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Pb(NO3)2 ja seejärel ~ 0,5 mL Na2SO4 lahust. Tekkinud plii(II)sulfaadi sademel lasta settida ja valada sademe pealt lahus ära. Sademe peale valada ~2 mL küllastatud CH3COONa lahust, loksutada. Kas sade lahustub plii atsetatokompleksi tekke tõttu? 3.6 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Cd(CH 3COO)2 lahust ja lisada tilkhaaval küllastatud Na2SO3 lahust kuni reaktsioonide lõppemiseni (katse teha kiiresti, sest pärast lahuse selginemist võib tekkida kiiresti sade uuesti). Kas katse tõestab kaadmiumi sulfitokompleksi
2. 4 minutiks asetasime lahusesse liivapaberiga puhastatud raua tükki 3. Raua osa, mis oli lahuses sai vase värvuse. Teeme reaktsiooni võrrandi: 1. CuSO4 + Fe -> FeSO4 + Cu 2+ Cu + 2 -> Cu0 0 Fe + 2 -> Fe2+ Järeldus: Raud hakkas CuSO4 toimel oksüdeeruma kuna raud on vasest aktiivsem metall Töö nr 15 elektrokeemiline pingerida, katse 1a,b,c,d Katse a Töövahendid: tiigel, pipet, 0,5M vask(II)sulfaadi lahus, raudtraat, tsink. Töökäik: 1) Pipeteerisime tiiglisse 10 tilka 0,5M CuSO4.lahust 2) Panime tiiglisse raudtraadi -Raudtraat kattus õhukese rooste kihiga. Vase värvi. 3) Kordasin katset, aga asendasin raudtraadi tsingi tükiga. Tsingi tükk muutus tumedaks. 4) Koostasin reaktsiooni võrrandid. CuSO4 + Fe -> FeSO4 + Cu CuSO4 + Zn -> ZnSO4 + Cu Järeldus: Mõlema reaktsiooni puhul sadestus Cu, mis muutis raudtraadi vaskjaks ning tsingi tüki
15. Kuidas tõestakse Fe2+ ioonide olemasolu lahuses? Fe2+ ioonide tõestamiseks lahuses kasutatakse kaaliumheksatsüanoferraat(III) lahust. Kui lahuses on Fe2+ ioone, siis K3[Fe(CN)6] lisamisel tekib Fe3[Fe(CN)6]2, mis on sinise värvusega. Tõestusreaktsiooni võrrand: 3FeSO4(v) + 2K3[Fe(CN)6](v) = Fe3[Fe(CN)6]2(t,v) + 3K2SO4(v) Tõestusreaktsiooni läbiviimiseks ja tekkiva ühendi värvuse kindlakstegemiseks valada katseklaasi umbes 2 cm3 destilleeritud vett, lisada kolm tilka raud(II)sulfaadi lahust ning seejärel kaks tilka K3[Fe(CN)6] lahust. 16. Miks katses tsingitud raudplekiga tekkis K3[Fe(CN)6] lisamisel lahusesse kollakasvalge sade? (Tsink hävineb, läheb ioonideks?) 17. Milliste metallide või metallipaaride katsetuste korral läks K 3[Fe(CN)6] lisamisel katselahus siniseks? Raud ja tsink. Kui lahuses on Fe2+ ioone, siis K3[Fe(CN)6] lisamisel läheb katselahus siniseks.
V: Vool, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad 9.Nimeta elektrivoolu 3 toimet. V: Soojuslik toime, keemiline toime, magnetiline toime 10.Kirjelda, kus neid toimeid kasutatakse. V: Soojuslik toime- hõõglampide ja elektrisoojendusriistade töötamine. Keemiline toime- erinevate(värviliste) metallide tootmine. Magnetiline toime- on võimalik konstrueerida elektrimootoreid ja generaatoreid. TEST 1.Voolu toimel eraldub vask(II) sulfaadi vesilahusest vask- keemiline toime 2.Elektriradiaator soojeneb vooluvõrku ühendamisel- soojuslik toime 3.Pliidiraud soojeneb, kui pliit vooluvõrku ühendada- soojuslik toime 4.Galvanomeetri töö põhineb- magnetiline toime 5.Triikraud soojeneb peale tema vooluvõrku lülitamist- soojuslik toime 6.Metallesemete katmine kroomiga- keemiline toime 7.Voolu sisselülitamisel muutub raudpulk magnetiks- magnetiline toime Tööleht 5
tugeva oksüdeerijaga toimub järgnev reaktsioon: 3P + 5HNO3 + 2H2O _ 3H3PO4 + 5NO · Valge fosfori kuumutamisel leeliste lahustega moodustub fosfaan ja fosforvesinikud: 4P + 3KOH + 3H2O _ PH3 (fosfaan) + 3KH2PO2 (kaaliumvesinikhüpofosfit) · Valge fosfori tõrjub välja vähemaktiivseid metalle (Cu, Ag, Pb jt) nende soolade lahustest: 2P + 5CuSO4 + 8H2O _ 2H3PO4 + 5H2SO4 + 5Cu Valge fosfori reageerimine vask(II)sulfaadi lahusega (enne ja pärast) · Vesinikhalogeniidide (HHal) toimel fosforile tekivad fosfaan (PH3) ja fosfooniumsoolad analoogselt ammooniumsooladega (PH4Hal) · Lämmastiku ja fosfori aurude reageerimisel kõrgtemperatuuril tekib amorfsete nitritiidide P3N5 ja PN segu. · Väävli sulatamisel valge fosforiga kõrgematel temperatuuridel (üle 230 °C) moodustuvad fosfori sulfiidid (P4S3, P4S10 jt) · Süsinikuga reageerib fosfor väga kõrgel temperatuuril (üle 2000 °C) moodustades karbiide,
saadakse elektronide ülemineku mõlemas võrrandis paaritu arv elektrone, mis ei võimalda ilma täiendava tehteta (kahega korrutamata) reaktsioonivõrrandit tasakaalustada. 8 9 1II (-) 1III Fe - 1e = Fe 1 1V (-) 1II 3 N + 3e = N 3 Kolmest molekulist raud(II)sulfaadist (FeSO4) pole võimalik saada täisarvulist hulka raud(III)sulfaadi [Fe2(SO4)3] molekule. Tähelepanu: Redoksreaktsiooni võrrandi koefitsientide leidmisel ei kirjutata reaktsioonivõrrandit mitu korda ümber, vaid kõik arvutused tehakse ühe ja sama võrrandiga. Mitmekordse ümberkirjutamisega püüdsime koefitsientide leidmise järjekorda ainult näitlikustada. E. KOEFITSIENTIDE LEIDMINE REDOKSREAKTSIOONIDES, KUS SAMAS ÜHENDIS MÕLEMAD KEEMILISED ELEMENDID
15. Kuidas tõestakse Fe2+ ioonide olemasolu lahuses? Fe2+ ioonide tõestamiseks lahuses kasutatakse kaaliumheksatsüanoferraat(III) lahust. Kui lahuses on Fe 2+ ioone, siis K3[Fe(CN)6] lisamisel tekib Fe3[Fe(CN)6]2, mis on sinise värvusega. Tõestusreaktsiooni võrrand: 3FeSO4(v) + 2K3[Fe(CN)6](v) = Fe3[Fe(CN)6]2(t,v) + 3K2SO4(v) Tõestusreaktsiooni läbiviimiseks ja tekkiva ühendi värvuse kindlakstegemiseks valada katseklaasi umbes 2 cm 3 destilleeritud vett, lisada kolm tilka raud(II)sulfaadi lahust ning seejärel kaks tilka K 3[Fe(CN)6] lahust. 16. Miks katses tsingitud raudplekiga tekkis K3[Fe(CN)6] lisamisel lahusesse kollakasvalge sade? (Tsink hävineb, läheb ioonideks?) 17. Milliste metallide või metallipaaride katsetuste korral läks K 3[Fe(CN)6] lisamisel katselahus siniseks? Raud ja tsink. Kui lahuses on Fe2+ ioone, siis K3[Fe(CN)6] lisamisel läheb katselahus siniseks.
15. Kuidas tõestakse Fe2+ ioonide olemasolu lahuses? Fe2+ ioonide tõestamiseks lahuses kasutatakse kaaliumheksatsüanoferraat(III) lahust. Kui lahuses on Fe 2+ ioone, siis K3[Fe(CN)6] lisamisel tekib Fe3[Fe(CN)6]2, mis on sinise värvusega. Tõestusreaktsiooni võrrand: 3FeSO4(v) + 2K3[Fe(CN)6](v) = Fe3[Fe(CN)6]2(t,v) + 3K2SO4(v) Tõestusreaktsiooni läbiviimiseks ja tekkiva ühendi värvuse kindlakstegemiseks valada katseklaasi umbes 2 cm 3 destilleeritud vett, lisada kolm tilka raud(II)sulfaadi lahust ning seejärel kaks tilka K 3[Fe(CN)6] lahust. 16. Miks katses tsingitud raudplekiga tekkis K3[Fe(CN)6] lisamisel lahusesse kollakasvalge sade? (Tsink hävineb, läheb ioonideks?) 17. Milliste metallide või metallipaaride katsetuste korral läks K 3[Fe(CN)6] lisamisel katselahus siniseks? Raud ja tsink. Kui lahuses on Fe2+ ioone, siis K3[Fe(CN)6] lisamisel läheb katselahus siniseks.
annaabi.ee 
