Nitritid ja nitraadid kahjulikud või kasulikud? Ajalugu Nitraati on kasuttaud juba ammustest aegadest liha soolamiseks. 1800-aastates oli avastatud, et nitraat muutub nitritiks bakterite tegevuse toimel (nitraati vähendavad bakterid) ja et just nitrit ongi tegelik soolamisaine. 20-sajandi esimesel poolel toimus üleminek nitraadist nitritile, kuna nitritiga soolamise protsess toimus kiiremini, tootlikus suurenes, ning nitriti keemia sai selgeks. Praegusel ajal on laialdaselt kasutusel lihatoodete valmistamisel nitritsool. Seda hakati kasutama juba 19- sajandil, sisi kui inimesed on märganud, et ühed soolad konserveerivad paremini kui teised. 1891 aastal oli märgatud, et nitraadist soolamiseaja jooksul bakterite toimel moodustub nitrit. 1899 aastal oli märgatud, et nitrit annab lihale punase värvuse 1901 aastal oli selgitatud nitritiga soolamise keemilised Nii 20-sajandi alguses oli avastatud lämmastiku toime liha värvusele, kuid antimik...
NITRAADID MEIE ELUS KAROLIN PETERSON MIS ON NITRAADID? Nitraadid on anorgaanilises keemias lämmastikhappe soolad ja orgaaniliseskeemias lämmastikhappe estrid. Nitraadid, mis on soolad, koosnevad kahest ioonist metalli katioonist ja nitraatioonist (NO3-) keemiliseks sidemeks on seal iooniline side. Nitraadid, mis on estrid, ei koosne ioonidest ja seal on kovalentsed sidemed. Kõik orgaanilised nitraadid on ebapüsivad ning võivad kergesti plahvatada. NITRAADID MEIE ELUS NITRAATE KASUTATAKSE .. Väetistes Lõhkeainetes/ilutulestikus/signaalrakettides Värvide tootmisel Tikuvabrikus Klaasitööstuses Laborites VÄETISED Orgaanilised väetised (sõnnik , virts , kompost ja turvas) Mineraalväetised (maavarad või keemiliselt toodetud) (lämmastikväätised ja fosforväätised) Naatrium-, Kaalium-, Kaltsiumnitraate (NaNO3 ; KNO3 ; NH4NO3 ; CaNO3 .. )
ühel 400 lapsest. Grupid Toiduvärvid (E100-E199) Säilitusained (E200-E299) Antioksüdandid (E300-E399) Emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad (E400-E499) Muud lisaained (E500-E1500). Lisaaineid saab jagada ka looduslikeks, loodusidentseteks ja sünteetilisteks. Looduslikud lisaained on inimesele kõige ohutumad. Loodusidentsed ained on looduses esinevatega samalaadsed. Sünteetilised ained, mis ei pruugi ainevahetusega lõplikult laguneda on ohtlikud. Nitritid ja nitraadid Säilitusainete ehk konservantide (E2...) hulgas on küllaltki palju kantserogeenseid aineid. Näiteks E249-252 on nitritid ja nitraadid, E280-283 nitroühendid. Nitriteid kasutatakse liha esialgse punase värvuse säilitamiseks. Soodustavad kasvajate ja suhkurtõve teket. Aspiriini mitte taluvad inimesed. e-ained ja ohud Antioksüdandid BHA ja BHT (E320, E321) võivad suurendad vähi tekke riski. Stabilisaatorid ja paksendajad (näiteks E400-404 ja E406-407) võivad suurendada kasvajate tekke
Autor seletab lahti nitraatide ning nitritite mõiste ning vaatleb nitraatide tekke erinevaid aspekte. Täpsemalt kirjeldatakse nitraatide esinemist põllumajanduses ning selle mõju inimese poolt tarbitavale toidule. Autor toob välja nitraatide piirväärtused ning selgitab lähemalt nende ületamise tagajärgi ja erinevaid nitraatide ületarbimise efekte. Töö lõpus toob autor välja soovitused nitraatide negatiivsetest mõjudest hoidumiseks. 1. Nitraadid ja nitritid Nitraadid on kristalsed lämmastikhappe HNO3 soolad, mis lahustuvad vees väga hästi. Nad on oksüdeerijad ning lagunevad kuumutamisel. Looduses leidub nitraate tšiili salpeetri (NaNO3) ja india salpeetrina (KNO3). Nitraate saadakse metalle, oksiide, hüdroksiide ja mõningaid sooli lämmastikhappega töödeldes. Neid kasutatakse peamiselt keemia- ja toiduainetööstuses (väetisena, värvide, klaasi, tuletikkude, ravimite, tekstiiltoodete ja pürotehnika tootmisel)
Nitraadid- moodustuvad alkoholist ja lämmastikhappest väävelhappe manulusel. Nitroglütseriin ehk dünamiit-õline vedelik ja võimas ning ohtlik lõhkeaine, mis plahvatab isegi põrutuse korral Nitrotselluloos-saadakse tselluloosi töötlemisel lämmastikhappe ja väävelhappe seguga. Sulfaadid-väävelhappe estrid Sariin- vedelik, mille molekulid tungivad läbi naha ning halvavad närvisüsteemi,kutsuvad esile ka surma. Binaarrelvad. Asendamatud rasvhapped- kahe või enama kaksiksidemega rasvhapped Rasvad- glütserooli ja rasvhapete estrid Rasvhapped- üle 10 süsinikuga karboksüülhapped Polümeerid- ühendid milleahelas on üle 100elementaarlüli ja molaarmass on alla 1000 Elementaarlüli-polümeeri molekulis korduv struktuuriühik Monomeer- polümeeri lähteaine Polümerisatsiooniaste-elementaarlülide arv polümeeri ahelas Liitumispolümerisatsioon-polümerisatsiooni alaliik ,mis toimub kordsete sidemete arvel Polükondensatsioon-polümerisatsiooni alaliik ,mille käi...
4NH3 +3O2 = 2N2 +6H2O Lämmastiku hapnikuühendid Lämmastikoksiidid (NO) 2NO + O2 = 2NO2 NO2 Lämmasikdioksiid 1. punakaspruuni värvusega 2. terava lõhnaga 3. väga mürgine 4. Reageerimisel veega moodustab 2 hapet 2NO2+H2O = HNO3+ HNO2 Fosfor ja väävel põlevad NO2 atmosfääris DiLämmastikoksiid N2O 1. nõrga meeldiva lähnaga 2. põhjustab elevust nagu naerukaas suurmates narkoos Lämmastikhape ja Nitraadid 1. lämastikhape on : 2. värvuseta 3. terava lõhnaga 4. suitsev 5. Väga tugev hape ja ka tugev oksüdeeruja Lämmastikhappe soolad ja nitraadid 1. Lahustuvad vees väga hästi 2. kuumutamisel ebapüsivad 3. kuumutamisel tugevad oksüdeerujad 4. Leelismettallide nitraatide kuumutamisel tekib vastav nitrit ja eraldub hapnik 2KNO3 =2KNO2 + O2 vähem aktiivsete korral 2Pb(nO3)2 = 2PbO + 4No2 + O2 Lämmastikushape ja nitridid
Happed. HCl H+ Cl 1 Cl I H2 + Cl2 = 2HCl T kloriidid HBr H+ Br 1 Br I H2 + Br2 = 2HBr K bromiidid HI H+ I 1 I I H2 + I2 = 2Hi K jodiidid HF H+ F 1 F I H2 + F2 = 2HF K floriidid HNO3 H+ NO3 1 N +V T nitraadid HNO2 H+ NO2 1 N +III K nitriit H2S H+ HS S2 2 S II H2 + S = H2S K sulfiidid H2SO4 H+ HSO4 SO42 2 S +VI SO3 + H2O = H2SO4 T sulfaat H2SO3 H+ HSO3 SO32 2 S +IV SO2 + H2O = H2SO3 K sulfitid H2CO3 H+ HCO3 CO32 2 C +IV CO2 + H2O = H2CO3 N karbonaat
Lämmastik ja lämmastikuühendid Kendra Kari Helena Vikk Lämmastik ● Keemiline element järjenumbriga 7. ● Värvitu, lõhnatu, maitsetu gaas ● Moodustab maa atmosfäärist 78,09% Füüsikalised omadused ● Värvusetu ● Lõhnatu ● Maitsetu ● Vees vähe lahustuv ● Õhust kergem ● Sulamistemperatuur -210°C ● Keemistemperatuur -196°C Keemilised omadused ● Väga püsiv (Molekulis aatomite vahel tugev kolmikside) ● Keemiliselt väheaktiivne ● Toatemperatuuril stabiilne, ei reageeri vesiniku, hapniku ega enamus teiste elementidega. ● Ei põle ega soodusta põlemist. ● Reageerib kõrgel temperatuuril, mil side laguneb (~1500°C) ● Veel kõrgemal temperatuuril (~3000°C) reageerib lämmastik hapniku, vesiniku ja metallidega. Lämmastikuühendid ● Ammoniaak - mürgine gaas ● Lämmastikoksiidid - lämmastik+hapnik ● Nitraadid-lämmastikhappe soolad ja estrid ● Nitriidid - lämmastik+keemiline element ● Nitritid -l...
CaO + 2HNO3 = Ca(NO3)2 + H2O Na2CO3 + 2HNO3 = 2NaNO3 + H2O + CO2 v.a. juhul, kui oksüdatsiooniaste saab suureneda 3 FeIIO +10 HNO3 = 3FeIII(NO3)3 + 1NO + 5H2O Toodetakse ammoniaagi oksüdeerimisel NH3 +2 O2 HNO3 + H2O Kasutatakse anorgaaniliste nitraatide (soolad) ja orgaaniliste nitraatide (estrid) ning nitroühendite saamiseks. Paljud nitraadid kuuluvad lõhkeainete koostisse Nitraadid lagunevad kuumutamisel seejuures on üheks saaduseks hapnik ; Aktiivsete metallide nitraatidest tekivad nitritid 2KNO3 2KNO2 + O2 ; Enamasti on nitritid ebapüsivad ja tekib oksiid (nagu lämmastikhappe enda lagunemisel) 2 Cu(NO3)2 2 CuO + 4 NO2 + O2 ; Hõbeda- ja elavhõbeda nitraadid lagunevad metallini 2 AgNO3 2 Ag + 2 NO2 + O2
rahuolekus. Valu episoodide sagedus on väga varieeruv (mõnest korrast päevas kuni paar korda aastas). Aja jooksul võib episoodide sagedus muutuda nii harvemaks kui ka sagedasemaks. Kui valuatakid muutuvad järsult sagedasemaks või püsivamaks, nimetatakse seda ebastabiilseks stenokardiaks ning sel juhul on vajalik kiire meditsiiniline abi. Ataki ajal on pulss kiirenenud ning vererõhk tõusnud, et parandada verevoolu südame pärgarteritesse. Ravi · Nitraadid (ataki ajal lühitoimelised) · Kaltsiumi kanalite blokaatorid · b-adrenoblokaatorid · Nitraadid + b-adrenoblokaatorid · Ca2+ blokaatorid + b-adrenoblokaatorid · Ca2+ blokaatorid + nitraadid · Ca2+ blokaatorid + b-adrenoblokaatorid + nitraadid · Vere hüübimist pärssivad ained VERESOONI LAIENDAVAD RAVIMID
SOOLAD Soolad koosnevad metallioonist ja happejääkioonist Soolade liigitus lahustuvuse järgi · Vees lahustuvad soolad: Kõik K, Na- soolad, kõik nitraadid ( vt. lahustuvuse tabelit) · Vees lahustumatud soolad: BaSO4; AgCl jt.(vt. lahustuvuse tabelit) Soolade liigitus koostise järgi · Lihtsoolad: NaCl; Na2SO4 Na3PO4 = 3Na+ + PO4-3 · Vesiniksoolad NaHPO4 = 2Na+ + HPO4-2 NaH2PO4 = Na+ + H2PO4- Anna nimetus sooladele: · LiCl Al2(SO4)3 · Na2SO3 BaCl2 · FeSO4 Na2SiO3 · KBr Fe2(SO4)3 · Na3PO4 AgNO3 · CuSO4 CrCl3
TOIDUHÜGIEENI KOOLITUS INTERNETIS TEST 1. 1. Milline on soojade toitude serveerimise puhul madalaim lubatud sisetemperatuur? : 75 kraadi (vale) 63 kraadi (õige) 100 kraadi (vale) 60 kraadi (vale) 2. Millised keemilised saasteained ohustavad toidukaupa? : hallitusseened (vale) nitraadid, väetised (õige) pinnud, juuksekarvad (vale) pärmseened (vale) 3. Toidukauba transpordiks peab kasutama... : jalgratast (vale) toidu veoks ette nähtud autot (õige) kilekotte (vale) pole vahet (vale) 4. Mikroobid vajavad oma elutegevuseks kindlasti... : valgust (vale) niiskust (õige) suhkrut (vale) õhku (vale) 5. Toidukauba vastuvõtmisel ei pea jälgima... :
VASTUSED 1. Mikroobid vajavad oma elutegevuseks kindlasti... valgust (vale) niiskust (õige) suhkrut (vale) õhku (vale) 1Punkt(i) 2. Enamik mikroobe areneb väga hästi... ainult neutraalses keskkonnas (vale) nõrgalt aluselises keskkonnas (vale) tugevalt happelises keskkonnas (vale) neutraalses ja nõrgalt happelises keskkonnas (õige) 1Punkt(i) 3. Toidu füüsikalise (mehhaanilise) riknemise põhjuseks on... kivikesed (vale) juuksed (vale) ehted (vale) kõik eelpool nimetatud (õige) 0Punkt(i) 4. Mis temperatuuri juures hoitakse sooja toitu (marmiidis) soojas? +60...+80 kraadi (vale) üle +75 kraadi (vale) +63...+75 kraadi (õige) alla +100 kraadi (vale) 0Punkt(i) 5. Kui kaua tohib hoida sooja toitu soojas ilma kestvuskatseid tegemata? 1 tund (vale) 3 tundi (vale) 2 tundi (õige) 6 tundi (vale) 1Punkt(i) 6. Mis on alljärgnevast füüsikaline saastaja? hallitusseened (vale) klaasikillud (õige) umbrohutõrje vahendid (vale) nitraadid (vale) 1Punkt...
Kontsentreeritud lämmastikhappe (70% vesilahus) reageerimisel metallidega tekib alati ühe saadusena NO2 Cu + kont.HNO3 Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O Kontsentreeritud HNO3 ja kontsentreeritud HCl segu (mahuvahekorras 1:3) nimetatakse kuningveeks, kuna see reageerib isegi kulla ja plaatinaga. Lämmastikhapet kasutatakse suures koguses tema soolade nitraatide tootmiseks, väetiste, lõhkeainete, värvainete, ravimite, raketikütuste valmistamiseks. Lämmastikhappe soolad on nitraadid, mida argielus kutsutakse ka salpeetriteks. Need on tahked, lõhnata, kristalsed ained, mis väga hästi vees lahustuvad. Kuumutamisel nad muutuvad ebapüsivaks ning lagunedes annavad ühe saadusena alati hapnikku. Seetõttu on nitraadid tugevad oksüdeerijad. Aktiivsete metallide nitraatide kuumutamisel tekivad ühe saadusena nitritid ja vähemaktiivsemate metallide korral lämmastikdioksiid: 2KNO3 2KNO2 + O2 2Pb(NO3)2 2PbO + 4NO2 + O2
100-150 mg/kg. Nende arvudega kaasnevad palju erandeid. Nitriti koguse reguleerimine seadusega näitab, et paljudes maades nitrit on tunnustatud nagu mürkaine. Nitraat on vähem mürgine, kuid see on ka vähem effektiivne. Tänu sellele, et nitrit on võimeline oksüdeerida nitraadiks, võib leiduda nitraadi nendes toodetes kuhu seda pole lisatud. Lihatooted - nitritid Juustud - nitraadid 12 Antonina Zguro, TTÜ Virumaa Kolledž Nitrosoamiinid Juba 1970. aastal pöörati tähelepanu soolatud lihatoodetes nitrosoamiinide tekkele. Nitrosoamiinid tekkivad nitriti reaktsioonist amiinidega kõrgetel temperatuuridel. Nitrosoamiinide tekke eeldusteks on amiinide olemasolu (värskes lihas on väga vähe) ja piisavalt madal pH.
Lämmastikurikkas veekogus hakkab vohama taimestik, taimede poolt kasutamata jäänud nitraadid satuvad põhjavette ning kogunevad taimeorganitesse. Joogis ja toidus sisalduvad nitraadid kahjustavad aga loomade, sealhulgas inimese tervist. Lämmastikuringe sulgumiseks peab elusloodusesse kogunenud liigne lämmastik liikuma tagasi eluta loodusesse. Selleks on vaid üks tõhus viis – denitrifikatsioon, protsess, kus bakterid muudavad nitraadid ja nitritid molekulaarseks lämmastikuks (N2), mis lendub atmosfääri. Selle protsessi käigus saavad bakterid eluks vajalikku energiat. Denitrifikatsioon toimub hapnikuvabas keskkonnas.
2NO+O2 2NO3 NO2- pruunikas, terava lõhnaga, väga mürgine gaas NO tekivad automootorites, kütuse põlemisel NO2 leidub linnade ja tööstuskeskuste õhus Lämmastikuoksiidid NO ja NO2 tähistatakse valemidagi NO2 NO2 on tugev oksüdeerija, temas põlevad C; P; S, orgaanilised ained jm. 2C + 2NO2 2CO2 + N2 Füüsikalised omadused: *värvuseta vedelik *valguse ja/või soojuse mõjul muutub hape kollakaks (tekib NO2; mis osaliselt lahustub) *tugev hape *soolad nitraadid Keemilised omadused: *HNO3 reageerib metallidega, eralduvad lämmastikoksiidid Cu + lahj. HNO3 NO Cu + konts. HNO3 NO2 *Kullaga HNO3 ei reageeri; kullaga reageerib kuningvesi (HNO3 : HCl = 1: 3) *HNO3 Ca(NO3)2 2HNO3 + Ca Ca(NO3)2 + H2O KNO3 HNO3 + KOH KNO3 + H2O NaNO3 2HNO3 + Na2CO3 2NaNO3 + CO2 + H2O AgNO3 4HNO3 + 3Ag 3AgNO3 + NO + 2H2O HNO3 soolad on nitraadid. Nitraadid lahustuvad vees. Lämmastiku ringlemine õhus.
Lämmastik ja tema ühendid Lämmastik Ladina keeles nitrogenium Tähis N Keemiline element järjenumbriga 7 Kaks stabiilset isotoopi Lämmastik on mittemetall Moodustab püsivaid kaheaatomilisi lihtaine molekule Ühendites on lämmastiku oksüdatsiooniaste 3 kuni +5 On õhu peamine koostisosa 78% Omadused Tavatingimustes on värvitu ja lõhnatu gaas kondenseerub temperatuuril 196° C värvituks vedelikuks moodustab 78 protsenti Maa atmosfäärist aeroobsed organismid ei saa lämmastikku hingamiseks kasutada suuremas kontsentratsioonis lämmatava toimega Kõrgema rõhu all mõjub narkootiliselt Väga kõrgel temperatuuril(üle 3000 OC) reageerib lämmastik : hapnikuga: N2 + O2 => 2NO vesinikuga: N2 + 3H2 => 2NH3 metallidega: N2 + 3Ca => Ca3N2 Lämmastik ei põle ega soodusta põlemist. Kasutamine: Kasutatakse ammoniaagi tootmiseks Inertse keskkonna loomiseks Ammoniaak on lämmastikhappe, väetiste, ravimite, lõhke ja värvainete tootmise lähteai...
ioonide ja vee tagasiimendumist. BB Vähendavad erutuse ja füüsilise Bradükardia, nõrkus, väsimus, seksuaalne koormuse toimet. Langetavad vererõhku. düsfunktsioon meestel, perideersete vere- soonte ahenemine, hüpoglükeemia sümptomite maskeerimine, bronhospasm. Nitraadid Nitraatide manustamisel vabaneb NO, mis Peavalud, ortostaatiline hüpotensioon ja on veresooni laiendava toimega (rohkem tahhükardia, nahaõhetus, nitraatide suhtes veenid, vähem arterid) on täheldatud tolerantsuse arengut. Nitraa- te ei tohi manustada koos potentsiravimite-
Sellist üleminekut nimetatakse nitrifikatsiooniks, vastupidist protsessi näiteks bakterite toimel aga denitrifikatsiooniks. Paneme tähele, et veekogude hapnikusisaldusest sõltub ka eelmainitud redoksprotsesside aktiivsus. Näited element lämmastiku ringlusest: · Taimede mineraalne (nitraadid) toitumine surnud taimede lagundamine bakterite ja seente poolt ammooniumühendid mullas nitritid mullas taimede mineraalne toitumine Atmosfääri N2 liblikõieliste mügarbakterid nitraadid mullas denitrifitseerivad bakterid atmosfääri N2 Ammonifikatsioon - orgaaniliste N-ühendite (valgud jm.) lagundamine ammooniumi tekkega Nitrifikatsioon - ammooniumi oksüdatsioon nitritite ja nitraatideni Denitrifikatsioon - `nitraatne hingamine', nitraatide redutseerimine molekulaarse lämmastikuni Lämmastiku fikseerimine mõnede prokariootide võime kasutada molekulaarset lämmastikku Fosforiringe
Need sisaldavad NH4+-iooni. Nimetamine on analoogne teiste soolade nimetamisega. Näiteks näidisvõrrandis olev sool on ammooniumkloriid. Kõik ammooniumsoolad on vees hästi lahustuvad ja kuna taimed saavad osastada ainult veeslahustuvaid aineid, siis on ammoonium soolad väga head väetised. Kõik ammooniumsoolad on kergelt happelise keskkonnaga ja neil on kõik soolade keemilised omadused, näiteks reageerivad leelisega: (NH 4)2SO3 + NaOH Na2SO3 + NH3·H2O Lämmastikhape ja nitraadid: Lämmastikhape on värvuseta, kuid terava lõhnaga aine, mis on tugev oksüdeerija. Nahale sattudes tekitab söövitushaavu. Kui metallid reageerivad lahjendatud või kontsentreeritud lämmastik happega moodustuvad sool (nitraat), vesi ja lämmastiku ühend. Lämmastikhape reageerib ka metallidega, mis on pingereas H 2 taga. Näide: Ag + 2HNO3 AgNO3 + H2O + NO2 Nitraadid lahustuvad vees hästi ning neid tuntakse argielus salpeetrite nime all. Leiavad rakendust väetistena ning
Eriti ohtlikeks peetakse põlevkivi tõrvast valmistatud asovärve, mis osades riikides on ka keelustatud. Säilitusained E200 – E299 Säilitusained ehk konservandid pidurdavad mikroobide, pärmi- ja hallitusseente arengut. Säilitusained jagunevad: • sorbaadid- enim levinud E202 kaaliumsorbaat, mida kasutatakse loomasöödas ja kosmeetikas • bensoaadid- enim levinud E211 naatriumbensoaat, looduses leidub pohlades, jõhvikates, mustikates • nitraadid- nitraadid või nitritid on praktiliselt kõigi lihatoodete koostises. Kuulsaim E250 naatriumnitrit. Pärsivad botulismitoksiini teket vorstides. Lisaks annavad vorstitoodetele ilusa punase värvuse. Potentsiaalselt kantserogeensed ühendid. Antioksüdandid E300 - E322 Pärsivad oksüdatsiooniprotsesse, mis on tingitud ensüümidest ja vabadest radikaalidest; pidurdavad rasvade rääsumist, säilitavad toidu värvi ja lõhna. Kasutatakse nii loodusidentseid kui sünteetilisi.
Keemia - SOOLAD Soolad on liitained, mis koosnevad M ioonist ja happe anioonist.erand NH3 SAAMINE: Hape + metall sool + H2(M H-st vasakul) Hape + aluseline oksiid sool + H2O Hape + hüdroksiid sool + H2O Hape + sool sool + hape Hüdroksiid + happeline oksiid sool + H2O Hüdroksiid + sool sool + hüdroksiid Sool + metall sool + metall Sool + sool sool + sool Aluseline oksiid + happeline oksiid sool Metall + mittemetall sool LIIGITUS: vees lahustuvad-K,Na,kõik nitraadid vees lahustumatud soolad-BaSO4,AgCl lihtsoolad-NaCl liitsoolad-NaHPO4
Lämmastikhape on õlijas, terava lõhnaga, õhus suitsev (happeaurude seostumisel õhuniiskusega tekib happepiiskadest udu), veest raskem, vees hästi lahustuv väga sööbiv vedelik. Soojendamisel või valguse toimel ta aeglaselt laguneb. Selle tagajärjel eralduv NO2 lahustub lämmastikhappes ja annab talle kollaka värvuse. 4HNO3 NO2 + O2 + 2H2O Lämmastikhape on väga tugev hape, kuna tema lahuses on kõik molekulid dissotseerunud vesinik- ja nitraatioonideks. Lämmastikhappe soolad on nitraadid, mida argielus kutsutakse ka salpeetriteks. Need on tahked, lõhnata, kristalsed ained, mis väga hästi vees lahustuvad. Kuumutamisel nad muutuvad ebapüsivaks ning lagunedes annavad ühe saadusena alati hapnikku. Seetõttu on nitraadid tugevad oksüdeerijad. Aktiivsete metallide nitraatide kuumutamisel tekivad ühe saadusena nitritid ja vähemaktiivsemate metallide korral lämmastikdioksiid. HNO2 lämmastikushape Lämmastikushape on nõrk ja ebapüsiv hape, mis esineb ainult vesilahustes
Orgaaniliste ainete oksüdeerumine · Peaaegu kõik orgaanilised ained on redutseerijad, s.t nad võivad oksüdeeruda mitmesuguste oksüdeerijate toimel. · Kõige tavalisem oksüdeerija on molekulaarne hapnik, kas õhu koostises või vees lahustunult. · Oksüdeerijates võivad olla ka hapnikurikkad anorgaanilised ained, näiteks nitraadid, kloraadid. · Mis tahes orgaanilise aine täielikul oksüdeerumisel hapnikuga, olenemata oksüdeerimise viisist, moodustuvad süsinikdioksiid ja vesi. · Oksüdeerimisreaktsioonidel eraldub märkimisväärne hulk energiat. · Mida madalam on süsiniku oksüdatsiooniaste, seda rohkem eraldub oksüdeerumisel energiat. · Energia vabanemine oksüdeerumisel tähendab seda, et põhimõtteliselt on kõik orgaanilised ained energiaallikad.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSPUUSEPP EP-14 Eesti keskkonna seisund Referaat Pärnu 2016 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1. Joogivee kvaliteet............................................................................................... 4 1.1 Välisõhu saaste mõju inimese tervisele.........................................................5 2. Kliima................................................................................................................. 6 Kokkuvõte..............................................................................................
o Fosfiidid Tugev redutseerija. Fosfaan – mürgine, terava küüslaugulõhnaga gaas, mis on ammoniaagiga võrredes palju ebapüsivam ja väga nõrkade aluseliste omadustega. LÄMMASTIKU JA FOSFORI ÜHENDID POSITIIVSES OKSÜDATSIOONIASTMES o Lämmastiku tuntuimad positiivses oksüdatsiooniastmes ühendid on lämmastiku oksiidid NO ja NO2, lämmastikhape ja lämmastikushape ning nendele vastavad soolad nitraadid ja nitritid. o Lämmastikoksiid ehk radikaal oksüdeerub tavatingimustes õhuhapniku toimel kiiresti lämmastikdioksiidiks. o Töösaadakse lämmastikoksiidi ammoniaagi katalüütilisel oksüdeerimiselstuses.’ o Saavad osaleda reaktsioonides teiste radikaalidega. o Madalamatel temperatuuridel saavad liituda dimeerideks. oLämmastikoksiid NO2 Punakaspruuni värvusega Mürgine Happeline oksiid Lämmastikul üks paardumata elektron o Lämmastikuoksiid NO
o Fosfiidid Tugev redutseerija. Fosfaan mürgine, terava küüslaugulõhnaga gaas, mis on ammoniaagiga võrredes palju ebapüsivam ja väga nõrkade aluseliste omadustega. LÄMMASTIKU JA FOSFORI ÜHENDID POSITIIVSES OKSÜDATSIOONIASTMES o Lämmastiku tuntuimad ühendid positiivses oksüdatsiooniastmes on lämmastiku oksiidid NO ja NO2, lämmastikhape ja lämmastikushape ning nendele vastavad soolad nitraadid ja nitritid. o Lämmastikoksiid ehk radikaal oksüdeerub tavatingimustes õhuhapniku toimel kiiresti lämmastikdioksiidiks. o Tööstuses saadakse lämmastikoksiidi ammoniaagi katalüütilisel oksüdeerimisel. o Saavad osaleda reaktsioonides teiste radikaalidega. o Madalamatel temperatuuridel saavad liituda dimeerideks. oLämmastikoksiid NO2 Punakaspruuni värvusega Mürgine Happeline oksiid Lämmastikul üks paardumata elektron o Lämmastikuoksiid NO
Lämmastik on keemiline element järjenumbriga 7. 14prootonit ja elektroni, ja 7 neutronit. Väliskihis 5 elektroni.Asub teises A rühmas teises perioodis.( ruutskeem : 1s2 2s2 5p3) Lämmastik on mittemetall. Tavatingimustes on lämmastik värvitu ja lõhnatu gaas.Kõrgema rõhu all mõjub lämmastik iseenesest narkootiliselt, seda ka piisava hulga hapniku juuresolekul.Ühendites on lämmastiku oksüdatsiooniaste 3 KUNI +5. Lämmastiku oksiidid: NO-värvuseta mürgine gaas, vees praktiliselt ei lahustu, veega ei reageeri.N20-(nitro)- nõrga meeldiva lõhnaga värvuseta gaas, mis väiksemates kogustes sissehingamisel põhjustab elevust.NO2-punakaspruuni värvusega ja terava lõhnaga väga mürgine gaas.Lämmastiku happed ja nende soolad:Lämmastikhape-värvuseta terava lõhnaga ,,suitsev" vedelik, tugev hape. Lahuses täielikult dissotsieerunud. Nitraadid- vees hästi lahustuvad, kuumutamisel muutuvad nad ebapüsivateks ja lagunevad. Lämmastikushape-nõrk ja ebapüsiv hap...
Toitumise alused Säilitusained Koostas: Natalia Kaptyug Liis King Säilitusained Säilitusained ehk konservandid pidurdavad mikroobide, pärmi- ja hallitusseente arengut. Toiduainetööstuses on säilitusained toodetel märgitud tähistusega E200–E299 Kasutatavatest säilitusainetest on sorbaadid, bensonaadid ja nitraadid. Looduslikud säilitusained on bensoehape, sorbiinhape, salitsüülhape ning sidrunhape. 1. Säilitusaine ehk konservant on looduslik või sünteetiline aine, mis takistab toodete riknemist. 2. Tänu säilitusainetele pikeneb toote müügiaeg. 3. Pärsivad botulismitoksiini teket vorstides. Lisaks annavd vorstidele ilusa punase värvuse. 4. Toimivad paremini happelises keskonnas. 1. Potensiaalselt kantserogeensed ühendid. Suurtes kogustes vähki tekitav toime. 2
Suu kaudu manustamine - Võib vigastada seedeelundeid. Nahk - Võib põhjustada tõsiseid põletushaavu, arme, plekke jms. Silmad - Väga ohtlik Keemilised omadused Ühendis maksimaalne oksüdatsiooniaste (+5). samaaegselt nii tugev hape kui ka tugev oksüdeerija. Ei ole keemiliselt eriti stabiilne ja laguneb ka valguse toimel pikkamööda lämmastikdioksiidiks, hapnikuks ja veeks. Lämmastikhappe soolad (sisaldavad nitraatiooni) on nitraadid ja neid saadakse enamasti lämmastikhappe reageerimisel metallide või nende oksiididega. Kasutamine Puidu töötlemine Raketikütus Laboratooriumid Ajalugu Esmakordselt kirjeldas lämmastikhapet 8. sajandi araabia alkeemik Geber, kes valmistas seda salpeetrist Albertus Magnus soovitas 13. sajandil lämmastikhapet kasutada valeraha tuvastamiseks, kuna lämmastikhape lahustab kõike peale kulla
LÄMMASTIK Tähtsamad lämmastikuühendid: Lämmastik on väga tähtsaks keemiliste ühendite moodustajaks. Ühendites on lämmastiku oksüdatsiooniaste –3 kuni +5. Lämmastikuühendeid kasutatakse väga suurtes kogustes väetistena, aga ka lõhkeainete valmistamisel, orgaanilises sünteesis, nitrovärvide tootmisel jm. Tähtsamateks lämmastikuühenditeks on: Ammoniaak (NH3) – värvusetu, terava lõhnaga, õhust kergem gaas, lahustub hästi vees. Ammoniaagi vesilahust nimetatakse ammoniaakhüdraadiks ning tema 5%-line vesilahus on nuuskpiiritus. (NH3 ∙ H2O), mida kasutatakse minestuse korral. Lämmastikhape (NHO3) – tugev hape, värvuseta, terava lõhnaga, vedelik. Ammoniumsoolad Lämmastikoksiidid Soolad – (nitraadid) K-, Na-, Ca- ja NH4 – sooli nimetatakse ka salpeetriteks. Lämmastik looduses: Lämmastik on õhu peamine koostisosa, õhus on lämmastikku ligikaudu 78% ja 21 % hapnikku. Lämmastikku leidub mineraalides...
kaks hapet lämmastikhape ja lämmastikushappe : 2NO2 +H2O - > HNO3+HNO2 Dilämmastikoksiid N2O on neutraalne oksiid (nagu ka NO) . Ta on nõrga meeldiva lõhnaga värvuseta gaas, mis väiksemates kogustes sissehingamisel põhjustab elevust ( naerugaas ) suuremas hulgas tekitab aga narkoosi . NB! LÄMMASTIKHAPE POLE MITTE AINULT TUGEV HAPE,VAID ON KA VÄGA TUGEV OKSÜDEERIJA,SEEPÄRAST TULEB TEMA KASUTAMISEL HOOLIKALT JÄLGIDA OHUTUSNÕUDEID. Lämmastikhappe soolad - nitraadid lahustuvad vees hästi. Leelismetallide nitraatide kuumutamisel tekib vastav nitrit ( lämmastikushappe sool ) ja eraldub hapnik : 2KNO3 -> 2KNO2 +O2 Lämmastikushape on nõrk ja ebapüsiv hape,mis esineb ainult vesilahustes. HNO3 ja HNO2 happeliste omaduste võrdlemisel näeme,et lämmastiku kõrgemale O- A vastab tugevam hape . Lämmastik looduses Õhulämmastikust tekivad looduses Lämmastikuühendid põhiliselt kahel Viisil
Eesti Vabariigi standardiga on olmeveele kehtestatud kvaliteetnõuded, mille järgi peab joogivesi olema epidemioloogiliselt ohutu, keemiliselt kahjutu ning organoleptiliselt vähemalt rahuldav. Olmevee kvaliteedinõuete kohaslet võib vees sisalduvaid aineid jaotada järgmiselt: 1)mürgised ained- arseen, elavhõbe, kaadium,kroom,plii ja tsüaniidi. 2) laialt levinud tervisele kahjulik aidnes: alumiinium, baarium, boor, fluoriidid, molübdeen, nikkel, nitraadid, seleen. 3)vee organoleptilisi oamdusi(maitse, lõhn värv, hägusus) ja aksutamist mõjutavad ained ja omadused: kuivjääk, kloriidid, sulfaadid, üldkaredus, raud, mangaan, väävelvesinik, vask, tsink ja pH. 4) vee üldist saastust iseloomustavad ained ja omadused: amoonium, naftaprodukti, nitraadid, nitritid, pindaktiivsed ained. Pinnavee orgaanilised ühendid ja huumusesisaldus: Pinnaveele on iseloomuik kõrge looduslike
Keemia igapäevaelus ja tööstuses. 1.Lubja tootmine. Keemiliselt näeb protsess välja järgmine: CaCo3 CaO Ca(OH)2. Lupja toodetakse paekivist ehk lubjakivist, põletades seda lubjapõletusahjus mitmeid ööpäevi järjest üle 1000° C temperatuuri juures. Tulemuseks on põletatud ehk kustutamata lubi, mis veega ägedalt reageerib ja annab kustutatud lubja. Sellest valmistatakse lubimört, mida kasutatakse ehitusel. Lubimört kuivab aja jooksul, reageerib õhus oleva süsihappegaasiga ja muutub uuesti keemiliselt paekivi sarnaseks ühendiks, kuid on paekivist poorsem ja mehaaniliselt mitte nii tugev. CaCo3 ehk kaltsiumkarbonaat on põletamata lubi. Seda sisaldavad näiteks kriidid, luud, munakoored, tigude ja karpide kojad ning ka looduslikud pärlid. Kaltsiumkarbonaat on tundlik hapete suhtes, seepärast happevihmad kahjustavad pikkamööda paekivist kui ka marmorist ehitisi ja skulptuure. Lubjakivi on tööstuses tähtis, s...
kogu eluslooduse väga tähtis koostiselement. Lämmastik on vajalik organismide eluks. On kindlaks tehtud, et lämmastik on iga molekuli, igasuguse organismi iga raku koostisosaks Inimeses on lämmastikku 1800 g / 70 kg kohta. Lämmastiku ja tema ühendite liikumist looduses nimetatakse lämmastikuringeks. Lämmastikuühendid Ühendites on lämmastiku oksüdatsioonisaste -3 kuni +5 Ammoniaak - mürgine gaas Lämmastikoksiidid - lämmastik+hapnik Nitraadid - lämmastikhappe soolad ja estrid Nitriidid - lämmastik+keemiline element Nitritid - lämmastikushappe soolad Lämmastikhape - NHO3 Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/documents/main/li sa/8klass/4teema/loodus/lammastik.html https://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4mm astik https://www.taskutark.ee/m/lammastik/ Malle Solnson-TTÜ õppejõud Eneke 2 Kirjastus "Valgus" Tallinn 1983
värvi. Lämmastikhappe aurud on õhust 3,2 korda raskemad. Keemilised omadused Lämmastikhapet võib vaadelda koosnevana lämmastikpentoksiidist (N2O5) ja veest (H2O). Lämmastikhape ei ole keemiliselt eriti stabiilne ja laguneb ka valguse toimel pikkamööda lämmastikdioksiidiks, hapnikuks ja veeks Lämmastikhape reageerib alustega. Reaktsiooni saadusteks on nitraat (sool) ja vesi. Lämmastikhappe soolad (sisaldavad nitraatiooni) on nitraadid ja neid saadakse enamasti lämmastikhappe reageerimisel metallide või nende oksiididega Lämmastikhape on tugev oksüdeerija, sest tema molekul on ebastabiilne ja lämmastik on lämmastikhappes oma kõrgeimas oksüdatsiooni astmes Lahjendatud lämmastikhappes lahustub enamik metalle, mille tulemuseks on tekivad soolad. Lämmastikhape reageerib ka mittemetallidega ja redutseerub seejuures tavaliselt lämmastikoksiidiks. Vase ja lämmastikhappe reaktsioon Ohutus
Metanool ja etanool Metanool Metanool ehk metüülalkohol on keemiline ühend valemiga CHOH. Metanooli tuntakse ka puupiitituse nime all, kuna kunagi toodeti kuivdestillatsiooni abil puidust. Tänapäeval saadakse metanooli sünteetiliselt süsinikoksiidi ja vesiniku juhtimisel üle katalüsaatorite (ZnO, Cr2O3) temperatuuril 350-400 ºC ja kõrgel rõhul (200-300 atm). CO + 2H CHOH Metanool tekib looduses mõningate anaeroobsete bakterite ainevahetuse tulemusena, päikesevalguse toimel oksüdeerub see aja jooksul taas süsihappegaasiks ja veeks. Metanooli kasutatakse tööstuses suurtes kogustes eelkõige hea lahustina (lahustab nii polaarseid kui ka mittepolaarseid aineid nagu etanoolgi), kuid ka mootorikütusena (1,7 g metanooli vastab 1 g bensiinile), värvide, lakkide saamisel ning lõhna, värvainete, ravimite, mürkkemikaalide tootmisel, on metanaali tootmise lähteaine. Metanool jäätub -97.6 °C ju...
Boussingault katsete tulemusel kindlaks, et taimed õhulämmastikku ei omasta, vaid võtavad seda mullas. Peamise osa lämmastikväetistest omastavad taimed nitraatidena, mida nad kasutavad oma elutegevuseks. (-)Lämmastikväetistega üleväetamisel satub palju nitraate veekogudesse, põhjustades nende eutrofeerumist, vetkate vohamist ja veekogude kinnikasvamist. Pealegi põhjustab liigse nitraadisisaldusega köögiviljade söömine vähki, kuna nitraadid võivad organismis muutuda mürgisteks nitrititeks. Mitmetes tööstusprotsessides ja ka autode heitgaaside koostises paisatakse suurtes kogustes atmosfääri lämmastikoksiide.Kõrgendatud lämmastikdioksiidi sisaldusega õhk võib kahjustada inimeste hingamisteid. Nitraade leidub salatites, kaun-, tera- ja juurviljades, Noortes taimedes on nitraate rohkem kui vanades. Nitraatide ohtlikkus seisneb selles, et nendest võivad kergesti moodustuda nitritid, mis on nitraatidest
· toidukäitlemise jääkproduktid, kaasa arvatud patogeenid · puudelt ja põõsastel eraldunud osad nende vees ujutamise käigus · lenduvad orgaanilised ühendid, millega on valesti ümber käidud Anorgaanilised ained · raskmetallid · happelised ühendid (eriti vääveldioksiidid tuumaelektrijaamadest) · keemiline saaste, mis on tekkinud tööstuses · väetised (eriti nitraadid ja fosfaadid), mis on tekkinud põllumajandustegevusega · muda äravool ehitusplatsidelt, puude ujutamisel jt Raidoaktiivne reostus Radioaktiivne reostus ehk radioaktiivne saastumine on saastumine, mis seisneb radiaktiivsete osakeste sattumises pinnasesse, veekogudesse,atmosfääri või elusorganismidesse. Radioaktiivse reostuse potentsiaalseteks allikateks on õnnetused tuumaelektrijaamades või tuumajäätmete transpordil või ladudes. Lämmastiksaaste
(humifitseerumise) saadus, maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni või musta värvusega amorfne aine. 20. Mügarbakterid perekond gramnegatiivseid mullabakterid, kes seovad õhust lämmastikku. 21. Nitrifikatsioon ammoniaagi bioloogiline kaheetapiline oksüdeerumine hapniku osalusel nitraatideks. Protsessi viivad läbi nitrifitseerijad bakterid. 22. Denitrifikatsioon lämmastikuringe oluline lüli, milles nitraadid või nitritid redutseeritakse järkjärgult gaasilisteks ühenditeks (N2O või N2). Denitrifikatsiooni viivad läbi denitrifitseerijad bakterid. 23. Normaalne mikrofloora enamasti kahjutu ja selle koostis sõltub paljudest asjaoludest. Normaalne mikrofloora kaitseb organismi haigusetekitajate eest, takistades organismile kahjulike bakterite kinnitumist kudedele, stimuleerides antikehade teket. 24. Patogeenne bakter 25
või asendatud aminorühm. Leeliseline hüdrolüüs hüdrolüüs, mis toimub leelise (aluse) osavõtul. Happeline hüdrolüüs hüdrolüüs, mida katalüüsib hape. Mineraalhapete estrid Mineraalhapete estreid nimetatakse nii nagu nende soolasid. Nad hüdrolüüsuvad sarnaselt karboksüülhapete estritega. Nitraadid moodustuvad alkoholist ning lämmastikhappest väävelhappe(vajalik katalüsaatorina) manulusel. Kõik orgaanilised nitraadid on ebapüsivad. Mitme nitraatrühma olemasolu korral kaasneb lagunemisega plahvatus. Nitroglütseriin on õline vedelik ja võimas ning ohtlik lõhkeaine. Temaga immutatakse mineraalipuru, puusütt või muid poorseid materjale. Sellist materjali nimetatakse dünamiidiks. Nitrotselluloos saadakse tselluloosi töötlemisel lämmastikhappe ja väävelhappe seguga. See lahustub orgaanilistes lahustites. Madala lämmastikusisaldusega nitrotselluloosi kasutatakse nitrotselluloosilakkide
LEELISED: NaOH, KOH, Ba(OH)2 Amfoteersed alused: Al(OH)3, Zn(OH)2, Fe(OH)3, Cr(OH)3 Vees lahustumatud alused tabelis NaOH- seebikivi, sööbenaatrium; Ca(OH)2- kustutatud lubi Happed: Happed on ained, mis loovutavad prootoni (H+). Tugevad HNO3, H2SO4, HCl, HBr, HI Nõrgad H2S, H2CO3 2HCl + Mg(OH)2 = MgCl2 + 2H2O 2HCl + MgO = MgCl2 + H2O 2HCl + Mg = MgCl2 + H2 2HCl + Na2S = 2NaCl + H2S Soolad: Soolad koosnevad metallioonist ja happejääkioonist Vees lahustuvad: kõik N, Na- soola. Kõik nitraadid Vees lahustumatud tabelis 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 2NaOH + ZnCL2 = Zn(OH)2 + 2NaCl NaCl keedusool;CaCO3 lubjakivi, marmor, kriit; NaHCO3 söögisooda NaOH + HCl à NaCl + H2O 2 Fe(OH)3 + 3 H2SO4 à Fe2(SO4)3 + 6 H2O CaO + 2HCl à CaCl2 + H2O Na2O + H2SO4 à Na2SO4 + H2O Ca(OH)2 + CO2 à CaCO3 + H2O 2 NaOH + SO3 à Na2SO4 + H2O' CaO + CO2 à CaCO3 6 Na2O + P4O10 à 4 Na3PO4 Na2O + H2O à 2 NaOH CaO + H2O à Ca(OH)2 CuO + H2O à ei toimu CO2 + H2O à H2CO3 SO2 + H2O à H2SO3
Toiduainete keemia Toiduaine tööstuse lisaained: Säilitusained Antioksüdandid Emulgaatorid, stabilisaatorid, tihendusained Lõhna- ja maitsetugevdajad Magusained Aroomid ja toiduvärvid Maitseainesegud Mille jaoks kasutatakse? Lihale ja lihatoodetele sageli lisatavad säilitusained nitritid ja nitraadid suruvad alla bakterite elutegevuse, andes samas lihale ja lihatoodetele roosa värvuse. Jookides sageli kasutatavad säilitusained on sorbiin hape ja sorbaadid ning bensoehape ja bensoaadid. Rasvarikaste toitude puhul on vaja kasutada antioksüdante, et kaitsta tooteid rasva rääsumise, värvuse ja maitse muutuste ning toiteväär tuse alanemise eest. Üks enamlevinud antioksüdant on askorbiin hape. Toiduvärve kasutatakse kõige enam kondiitritoodetes,
parimad suurendavad allikad Vitamiin A 800-1000 Nägemine, luude Vitamiinid C, Pimedaks Alkohol, kohv, (retinooolid) ja retinooli µ g- kasv, terve D; E, niatsiin, jäämine, kortisoonid, eelaste ( ekv. epiteelkude, tsink, seleen, silmapõletik, nitraadid, -karoteenid) maks, piim, antioksüdant küllastumata kuiv nahk, nohu mineraalõlid, või, munad, rasvhapped diabeet, porgandid maksahaigused Vitamiin D 5µ g Luude ja Vitamiinid A ja Rahhiit, luude Taimetoitlus,
Meestel on leitud isegi pöördvõrdeline seos tarvitatava joogivee kareduse ja südamehaiguste registreerimise vahel , aga vaid kuni 170 CaCO3 mg/l. Vee kareduse liigid: Eristatakse kolme kareduse liiki: MÖÖDUV(karbonaatne)KAREDUS. Seda põhjustavad vees lahustunud Ca ja Mg vesinikkarbonaadid ja karbonaadid, mis sadenevad vee keetmisel. PÜSIV(mittekarbonaatne)KAREDUS. Seda põhjustavad peamisel Ca ja Mg kloriidid ja sulfaadid, vähemal määral ka fosfaadid, nitraadid jt, mis vee keetmisel välja ei sadene. ÜLDKAREDUS, mis on Ca ja Mg ühendite kogusumma keetmata vees. Millised soolad põhjustavad vee karedust? Vee karedust põhjustavad vees lahustunud KALTSIUMI JA MAGNEESIUMI SOOLAD. Eestis on joogivesi enamasti kare, sest elame paesel pinnal ning see teeb karedaks ka meie joogivee. Kaltsium ja magneesium on inimese organismile vajalikud elemendid, mistõttu puudum veekaredusel joogivees piirnorm. Siiski, vee
põlengut. Põlemisel termilise lagunemise käigus tekivad väga mürgised gaasid. Ärritava toimega.Võib põhjustada neerude kahjustust, mõjub kahjustavalt vere koostisele.Võib põhjustada hingamisteede ärritust, sümtomideks köha, hingamistakistused, valus kurk. Põhjustab seedetrakti ärritust, iiveldust, oksendamist. Põhjustab naha ja silmade ärritust, punetust, valu. Mõningatel asjaoludel võib individuaalselt mõjutada vere koostist, mille puhul nitraadid organismis muutuvad bakteroiloogiliselt nitrititeks ja võivad põhjustada mitmeid tervise mõjusid nagu iiveldus, oksendamine, südame- löökide kiirenemine, katkendlik hingamine, krambid. NH4NO3- ammooniumnitraat; sool; kasutatakse väetistes. Lahustades ammooniumnitraat ja kaaliumkarbonaat vees ning kristallieseerides saab KNO3. Reaksioon naatriumhüdroksiidiga tekib plahvatusohtlik ammoniaak NaOH- naatriumhüdroksiid; alus; Keetmisel rasvaga moodustab naatriumhüdroksiid seebi. 1998
seismisel ning jahtumisel sadestuvad. 4 Vee kareduse liigid ja mõõtmine Vee karedus (e Ca- ja Mg-soolade sisaldus vees) on oluline vee kvaliteedi kriteerium. Vee kvaliteedi hindamisel on anorgaanilistest ainetest kõige olulisem vee karedust põhjustavate Ca- ja Mg-soolade sisalduse määramine. Vees lahustunud Ca- ja Mg-sooladest on tähtsamad bikarbonaadid, karbonaadid, sulfaadid, fosfaadid, kloriidid ja nitraadid. Need uhutakse vee poolt pinnasest välja ning nende tekkel on oluline tähtsus ka CO2-l. Eristatakse viit kareduse liiki: 1. Mööduv karedus. Seda põhjustavad vees lahustunud Ca- ja Mg-bikarbonaadid ning - karbonaadid, mis sadenevad välja ja muutuvad lahustumatuteks ühenditeks vee keetmisel. 2. Püsiv karedus. Seda põhjustavad Ca- ja Mg-sulfaadid, fosfaadid, kloriidid ja nitraadid (osaliselt ka karbonaadid), mis vee keetmisel välja ei sadene. 3. Üldkaredus
Hästi pika süsivesinikahelaga hapete ja alkoholide estrid ei lendu, on lõhnatud. Selliseid nimetatakse vahadeks. o Mineraalhapete estrid Estreid ei moodusta üksnes KHd. Ka anorgaanilistel, nn mineraalhapetel, nagu väävelhape, fosforhape, lämmastikhape, on funktsionaalderivaate, neist tähtsaimad on estrid. Mineraalhapete estreid nimetatakse nii nagu nende soolasid. Nitraadid moodustuvad alkoholist ning lämmastikhappest väävelhappe manulusel. Kõik orgaanilised nitraadid on ebapüsivad. Nitroglütseriin (glütserooli trinitraat) on õline vedelik, võimas ning ohtlik lõhkeaine. Temaga immutatakse mineraalipuru, puusütt või muid poorseid materjale. Sellist materjali nimetatakse dünamiidiks. Dünamiidi leiutamine - Alfred Nobel. Nitrotselluloos saadakse tselluloosi töötlemisel lämmastikhappe ja väävelhappe seguga. Lahustub orgaanilistes lahustites. Maksimaalselt nitreeritud saadust nimetatakse
Keskkonnaprobleemid Euroopa Liidus Keskkonnaprobleeme on Euroopa Liidus palju. Euroopa Liidu keskkonnapoliitika moodustub seitsmest valdkonnast: õhusaaste, jäätmekäitlus, maavarade kasutamine, pinnase kaitse, linnakeskkond, putukamürkide kasutamine ja merekeskkond. Tõsine mure keskonna pärast on tekkinud suhteliselt hiljuti. Endale tõmbavad suurt tähelepanu ootamatud katastroofid, kuid pidevad protsessid on palju ohtlikumad (nt. põhjavette kogunevad nitraadid, mis reostavad vett). Nii Eestis kui ka Euroopa Liidus on kõige tähtsamaks aspektiks inimese tervise tagamine. Keskonna mõju tervisele avaldub eelkõige saastatud õhu, mittekvaliteetse joogivee ja müra kaudu. Üheks probleemiks, mis mõjub inimese tervisele halvasti, on väisõhu saastamine ja õhu saastatus linnades. Mida rikkamaks muutub ühiskond, seda rohkem tekib ka jäätmeid. Euroopa Liidus visatakse ära 1,3 (1,8) miljardit tonni jäätmeid aastas, millest 40
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
