Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"kaladele" - 261 õppematerjali

kaladele on puhas vesi eluks ja paljunemiseks äärmiselt suure tähtsusega.
thumbnail
9
odt

Elu allpool veepiiri

4 Kalad................................................................................................................................................4 Veetaimed ja nende liigitamine............................................................................................................4 Veereostused.........................................................................................................................................5 Veereostuse mõju kaladele ...............................................................................................................5 Veereostuse mõju taimedele.............................................................................................................5 Veereostuse allikad, põhjused..........................................................................................................5 Orgaanilisi aineid...

Bioloogia
31 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Tööleht: ROOMAJAD

Samas on roomajatel oma kindel koht Eesti looduses olles erinevate toiduahelate lülideks. Sisalikud toituvad peamiselt putukatest ja teistest selgrootutest. Rästikud söövad noorena pea sama toitu, kui sisalikud. Täiskasvanuna toituvad nad peamiselt hiirtest, konnadest ja maaspesitsevate lindude poegadest. Nastik on küllaltki tõsiseks vaenlaseks konnadele ning isegi kaladele keda ta hea ujujana veest võib püüda. Mis neid ohustab? Roomajate arvukus on otseses sõltuvuses inimtegevusest. Varjatud eluviisiga roomajad leiavad üha vähem inimtegevusest puutumata maastikke. Ühelaadsed kultuurmaastikud vähendavad roomajate liigilist mitmekesisust. Inimese sagenenud liikumine looduses ohustab inimpelglikku vaskussi ja rästikut. Eestis on kõik 5 roomajaliiki looduskaitse all. Nende kohta leiate täpsemat informatsiooni viida alt Looduskaitsealused roomajad Eestis....

Bioloogia
22 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Sügisball

Eero ­ Luuletaja August Kask ­ Juuksur Maurer ­ Arhitekt Laura ­ Telefonivõrgu töötaja Theo ­ Restorani uksehoidja Peeter ­ Laura poeg August Kask käis kalal kuigi ise kala ei söönud, tahtis kaladele sellega kätte maksta. Laura sai lapse lavatöölisega, keda tema eks talle tutvustas. Mees abiellus kohusetundest, kuid siis hakkas jooma ja vägivallatsema. Theo polnud kellegagi rääkida ning hakkas kirjutama hobi korras.(juba 3 aastat) Eero naine läks peale korteri ostmis teise mehe juurde jõululaupäeval August Kasksoli naiste ja laste vastane, kuid ostis pikksilma, millega öösiti jälgis mis väljas toimub. Maurer läks peale pidu koju kuid siis tuli talle vastu miilits...

Kirjandus
110 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Olümpiaad 2006/2007

a loodusajakirjad jm) Esitada bioloogiaõpetajale hiljemalt 15. novembril 2006. Kool...Tallinna Arte Gümnaasium................. 1. küsimus On teada, et kalad käituvad ohu korral (kas röövkalade lähenedes vm) väga eriliselt. 1. Millise meele abil nad saavad selleks signaali? Nad saavad infot ohu korral küljejoonest. Bioloogia 7. klassile, [WWW] http://www.avita.ee/pdf/bio_p6hikoolile_Iosa.pdf 2. Mis on kaladele ohusignaaliks? Kuidas see tekib ja levib? Ohusignaaliks on vee rõhumuutused. Ründav organism tekitab vees paratamatult oma liigutamisega tihendusi ning hõrendusi, nagu õhus võnkuv objekt tekitab õhus tihendusi ning hõrendusi ehk heli. Veekeskkonnas olevad tihendused ja hõrendused ehk kõrgema ja madalama rõhuga piirkonnad levivad nagu lained ja tekitavad ärrituse kala küljejoone elundis, mille abil kala tajubki ohu allikat. 3...

Bioloogia
31 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Korallriff

Eriti meeldib korallidele lainetus, sest see toobki palju hapnikku. Vee temperatuur jääb vahemikku 20-30 kraadi ning sealse merevee soolsus võib ulatuda kuni 45. Näiteks läänemere soolsus on vahemikus 2- 20 . Korallrahud kasvavad aastas keskmiselt 3 cm ning kujunevad välja miljonite aastatega, selle veealune osa on elupaigaks paljudele kirevatele kaladele . Veepealne osa kattub tihti ka mullaga ja see kattub rikkaliku taimestikuga. Korallrifid jagunevad kolmeks liigiks: OOO Esimene neist on ÄÄRISRIFF. Äärisrifid paljastavad randa ning nö ilmuvad välja mõõna ajal. Teiseks liigiks on BARJÄÄRRIFID ehk vallrahud. Need asetsevad rannast eemal ning on sellega rööbiti. Samas võivad tihti äärisrifid kujuneda barjäärriffideks ja vastupidi, kuna rahu võib vajuda ning kerkida. Kolmas liik on ATOLLID ehk rõngassaared...

Bioloogia
51 allalaadimist
thumbnail
15
odt

Nafta ja selle produktide võidukäik läbi ajaloo

Madalmaade, Saksa ja Taani madalaveelise rannikumere veelinde ähvardavatest ohtudest peetakse praegu õigustatult suurimaks nafta ja naftatoodete lekkeid laevadelt ning avamere naftapuurimis- ning ­ammutamisseadmetelt. Samade muredega puutuvad kokku ka teised maailma riigid, näiteks voolas IXTOTI naftaplatvormil toimunud plahvatuse tagajärjel 1978. aastal Mehhiko lahte üle 400 000 tonni naftat. MÕJU LOOMASTIKULE Loomadest on naftareostuse mõju eriti tugev kaladele ja nende kudemispaikadele ja veelindudele. Reostuse mõju avaldub kõigepealt toksilisuses. Lisaks otsesele suremusele, mis mõnede vähiliste puhul võib ulatuda 90 protsendini, põhjustavad naftasaadused väärarenguid ja häireid näiteks kaladel ning loodete hukkumist. Vette sattunud õli on linde ohustanud kahekümnenda sajandi algusest, seejuures niisugusel määral ja viisil, et selle tagajärgi hakati nimetama õlikatkuks....

Keemia
127 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Geograafia riigieksami mõisted

(veeaur,osoon,metaan,süsinik,-lämmastikdioksiid). Osoonikiht ­ keskmiselt 15-55 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suurem konsentratsioon. Kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Happesademed e. Happevihmad ­ sademed, mille pH on madalam kui 5. Põhjustajaks on inimtekkelised saastegaasid. On tõsiseks keskkonnaprobleemiks, mis põhjustab probleeme kaladele ja taimestikule ning hävitab arhitektuurimälestusi. Sudu ­ teatud sorti õhureostus. Võib tekkida biomassi põle(ta)mise tagajärjel. HÜDROSFÄÄR Maailmameri ­ katkematu kihina 70,8 % Maa pinda kattev hüdrosfääri osa. Maailmamere hulka ei kuulu järved. (kaspia meri). Koosneb 5 ookeanist: Atlandi-, India-, Vaikne ookean ning Põhja ­ ja Lõuna jäämeri. Rannavall ­ tormi(de) poolt mererannale heidetud klibust ning veeristest koosnev piklik psoitiivne pinnavorm...

Geograafia
256 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Inimloomus

Kellele maitsevad maasikad, kellele heeringas, õun, jogurt - mis iganes. Kõigil meil on midagi, mida me hea meelega sööks. Kujuta ette olukorda: lähed kalale, pakid kaasa varustuse, mis sisaldab ka kalasööta. Aga mida sa võtad kalasöödaks? Eks ikka selle, mida kalad söövad, mis neile meeldib. Vaevalt, kui sa õnge otsa maasika paneksid, su saak väga hea oleks. Selleks, et saavutada eesmärki - saada head kalasaaki - tuleb mõelda, mis kaladele meeldib, mitte mis teile meeldib. Nii on ka inimestega suhtlemisel. Ainuke viis teise inimese mõjutamiseks on rääkida sellest, mida tema soovib ja näidata talle, kuidas seda saavutada. Asetage mõnikord end teise isiku asemele. Vaadelge olukorda tema seisukohast ja probleem võib saada lahenduse. Tähtis on teada, mida ise soovid ja teha teisele inimesele selgeks, kuidas see temale kasulik on. Näide ka selle kohta. Kontoritöötajad. Üks mees tahtis veenda teisi korvpalli mängima ja...

Psühholoogia
137 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Läänemerenafta

· Zooplankton ­ Mõju suurem, avaldub ka väiksema reostuse puhul. Mõju loomastikule · Põhjaloomastik hävib · Muutused hingamises, paljunemise, toitumises, käitumises, kasvus ja arengus' · Tundlikumad on filtreerijad ja hüdrofoobse kehaga vähilised (Õli kiire imendumine) · Muutused põhjaloomastikus mõjutavad planktilisi kooslusi, põjataimestiku, kalade ja lindude toidubaasi. Mõju kaladele · Otsene · Letaalne mürgitus, eriti tundlikud on mari ja maimud. · Väärarengud, kasvu aeglustumine, lühenendud eluiga, viljakuse vähenemine. · Kaudne · Toitumis ja kudemiskohtade kadumine põhjataimestiku degradeerumise tõttu. · Toidubaasi halvenemine Mõju lindudele · Suur tõenäosus reostusega kokku puutuda · Õliga kokkupuutel suled ,,langevad kokku" ja väheneb sulestiku soojusisolatsiooni võime, ning veekindlus ­ alajahtumine....

Bioloogia
37 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Hüdroenergia

Selliseid kiirevoolulisi lõike Eesti jõgedel napib. Ja just needsamad suurema languga kohad huvitavad ka elektritootjaid. Hüdroelektrijaama tarbeks ehitatud pais muudab täielikult elu jões: · ujutab üle kiirevoolulised lõigud, hävitades seega kaladele ja muule veeelustikule väärtuslikud elu ning sigimispaigad; · rikub jõelõigu paisu all, sest vesi juhitakse elektrijaama kanaleid pidi jõkke tagasi tükk maad allavoolu; 9 · tõkestab kalade kudemisrände. Lõhe, meriforell, jõesilm ja vimb, kes saavad kudeda ainult jõgedes, rändavad koelmutele väga pikki maid. Eestis näiteks VastseRoosa...

Keemia
140 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Pesupulbrid

Minnes üle fosfaatideta pesuainete kasutamisele, säästame ühtlasi ka veekogusid. Kui vesi on kare (kaltsiumirikas), on võimalik kasutada teisi veepehmendus-aineid nagu tseoliite või silikaate. Tensiidide otstarve on vee pindpinevuse vähendamine. Tavalises pesupulbris leidub tensiide ca 9%. Tensiidid võivad olla sünteetilised (naftakeemilist päritolu) või taimse päritoluga. Nende laguproduktid võivad olla mürgised kaladele ja veetaimedele. Pleegitusained on desinfitseerivad plekieemaldusained, mis mõjuvad temperatuuri-vahemikus 50-80 °C. Nendeks on peroksiidid, hüpokloriidid, perboraadid - kokku kuni 25% pesupulbri massist. Ensüümid eemaldavad tärklise ja valguplekke, kannatavad kuni 60-kraadilist temperatuuri. Tundlikel inimestel võivad ensüümid olla allergia tekitajaks, ent looduslike ühenditena pole nad keskkonnale kahjulikud....

Keemia
79 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Bioloogia arvestus 8. kl.

kl. 1. Kes või mis on bakterid? Kuidas paljunevad? Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Esinevad looduses kõikjal. Bakterite laialdast levikut soodustavad väikesed mõõtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes. Bakterid paljunevad pooldudes: rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku. Pooldumine toimub iga 20-30 min. Järel. 2. Mis on spoorid? Millal moodustuvad? Spoorid on erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Tekivad siis kui on äärmuslikud tingimused ­ kuiv kõrged või madalad temperatuurid, kiirgus jne. Selleses olekus saavad bakterid üle elada äärmuslikke tingimusi. Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks areneb spoorist bakter. Bakterite spooride eluvõime säilib tuhandeid aastaid. 3. Milline on bakterite tähtsus looduses ja inimese elus? Bakterid osalevad Maa...

Bioloogia
213 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Eesti Kalad

Kalad on seal üksteisest tavaliselt 0,3...0,5 meetri kaugusel. Õhtu eel hakkavad parved hõrenema ja kalad asuvad edasi-tagasi saagides nälga kustutama. Ahvenad võivad toituda zooplanktonist kui ka teistest kaladest. Suguküpsus saabub varakult: isastel esimesel või teisel eluaastal, emastel kolmandal eluaastal või veelgi hiljem. Tänu suurele arvukusele ja laialdasele levimisele, on nad heaks toiduobjektiks paljudele kaladele ja merelindudele. Inimene püüab ahvenat aastaringselt oma toidulauale. Väga maitsev ja hinnatud on suitsutatud ahven. Looduskaitse alla ei kuulu. HAUG Haug on meie sisevete levinumaid kalu. Mõnes järves on ta koguni ainuke kalaliik. Ta on suur ja toekas kala, kelle pikkus võib ulatuda kuni meetrini. Haugi keha on läbilõikes ümara kujuga, pea on pikk ja pardinokataoliselt lapergune. Värvuselt on ta...

Loodusõpetus
65 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vetikad

Keermikvetikat mikroskoobis vaadates on näha rohelisi linte ­ kloroplaste. Ta rakkudes on spiraalselt keerdunud kloroplastid. Nende kaudu toimubki fotosüntees. Levik: Keermikvetikas on sage kõikjal maailmas, sage ka Eestis. Keermikvetikat mõjutavad tegurid: Keermikvetikas kasvab siseveekogudes. Kuna ta ei kinnitu kuskile, vaid hõljub lahtiselt vees, siis ei saa ta elada suure lainetusega kohas. Ta on ka toiduks paljudele kaladele . Olmejäätmete sattumisel vette hakkavad vetikad vohama. See põhjustab hapniku rohket kasutamist ja teised vee-eluakd võivad hapniku nälga jääda. Keermikvetika kasutamine: Keermikvetikat saab kasutada bioindikaatorina õhurõhu määramisel ja ilma ennustamisel. Kõtge õhurõhu korral vajuvad taimed põhja, madala õhurõhu korral kerkivad veekogu ülemistesse kihtidesse. Keermisvetika tähtsus loodusele:...

Bioloogia
22 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Geograafia kordamine 8.klass

klass PILET 1 1. Loodus ja inimetgevus. Peamised keskkonnaprobleemis maailmas: kasvuhooneefekt. osoonikihi hõrenemine, happevihmad, kliima soojenemise probleem. GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID · Õhu saastumine, kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine Õhk on eriti saastunud suurlinnades. Inimese majandustegevus ja tihenev liiklus põhjustavad sageli looduse reostumist. Suurte tehaste lähedal reostuvad õhk ja veekogud. Õhusaaste tekitab kasvuhooneefekti, mille tagajärel tõuseb keskmine tmpetatuur ja muutub maailma kliima. KASVUHOONEEFEKT ­ Tööstustest, elumajade korstendest, vulkaanisuitsust, autode heitgaasidest tekib nn kasvuhoonegaaside kiht. See koosneb süsihappegaasist CO 2, vingugaasist CO, veeaurust H2O, SO2, NO4. Päikesekiired pääsevad läbi kasvuhoonegaaside kihi sisse, aga välja enam ei saa. Tõimub ülemaailmne kliima soojenemi...

Geograafia
400 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Saarmas

Suvel on talle meelepärane tuua veepõhjast kivikesi välja või mütata mõne puunotiga vees. Saarma põhitoiduks on kalad. Ta sööb põhiliselt kergesti kättesaadavaid kalu. Eriti meeldivad talle angerjad. Kuid saarmas sööb ka vähke, veeputukaid, linde, konni ja võimaluse korral ka jänesepoegi. Saarmad, kes elutsevad mererannal, toituvad ka krabidest ja kaladest. Saarmas saab vees väga osavalt liikuda. Saarmas peab kaladele jahti nii, et ajab nad kusagile pimedasse nurka. Seal haarab ta kala oma hammaste vahele. Saagi söömiseks tuleb ta veest välja. Saarmapojad õpivad ujuma kaheteistkümnenädalastena, kui neile on kasvanud selga esimene mitte märjaks saav karvkate. Algul peavad nad jahti kõikidele liikuvatele loomadele ja putukatele. Aga varsti õpivad nad eristama head saaki halvast. Saarmas on sigimisvõimeline aastaringselt. Isasel võib oma piirkonnas olla mitu emast....

Loodusõpetus
18 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kalad ja kalatooted

Ei saa väita , et kala pole. Halvad aastad vahelduvad parematega . Kui vadelda kala keemilist koostist toiteväärtuse seisukohalt , siis kalad sisaldavad kergesti omastavaid täisväärtuslikke valke,mis ka kergesti lagunevad fermantide toimel. Ka rasvad on hästi omastavad ja sisaldavad eluks tähtsaid rasvas lahustavaid vitamiine(A,D). Mitte vähem tähtsad pole mineraalained, eriti Ca, P, J , Fe ja mikroelemendid Cu,Zn,Co. Ekstraktiivained annavad kaladele toidu valmistamisel meeldiva maitse. Suurem ekstraktiivainete sisaldus on näiteks kohas ja ahvenas. Kalal on iidsetest aegadest saadik olnud inimese toidulaual tähtis koht.Kalaliha on suure toiteväärtusega ja kergesti omastav ,sellest valmistatud toidud on hea tervise säilitamiseks väga kasulikud. Pole vist juhuslik, et kõige pikem keskmine eluiga on saareriikide Jaapani ja Islandi elanikel (naistel ca 80, meestel ca 74 aastat), kellele kala on peamine toidupoolis....

Kokandus
70 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Haug

Rahvausundi seisukohalt pakub huvi, kas seda looduse poolt antud moodustist on ka enne kristlust maagiliseks esemeks peetud. Mitmete ümberkaudsete rahvaste folklooris omistatakse risti, naela, oda, haamri, pihtide, imeomadustega kivi vms olemasolu samuti tursale, pikÜale, angerjale jt kaladele . Haugi peas olevat risti (või: riste) on kasutatud maagilise vahendina võrkude suitsutamisel hea kalaõnne saamiseks, samal otstarbel on kasutatud haugi pead. Haugi lõualuud on soovitatud hoida seinaprao vahel, et püsiks hea kalaõnn (Türi); hambaid on kasutatud hambavalu puhul valutava koha torkimiseks; täidest lahtisaamiseks soovitati täi haugi hammaste vahele panna ja haug vette lasta; kariloomade...

Bioloogia
32 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

Bioloogia üleminekueksami materjal (8.kl)

Siirutaja: tõvestaja edasiandja teisele organismile. 4.Vetikad Iseloomulikud tunnused: 1)Vetikad on mitmesuguse suuruse, kuju ja värvusega 2)Enamik vetikatest elab veekogudes - nad kas hõljuvad vees või kasvavad veekogu põhjas Tähtsus looduses: 1)Vetikad on looduses esmase orgaanilise aine tootjad. 2)Veekogudes algab neist enamik toiduahelaid. Näiteks toituvad vetikatest vesikirbud, sõudiklased jt kes on omakorda toiduks kaladele . 3)Vetikad eritavad fotosünteesi käigus keskkonda hapnikku. Vetikate poolt on toodetud ligikaudu 90% atmosfääri hapnikust. Tähtsus inimesele: 1)Vetikad sisaldavad rohkem joodi kui ükski teine looduslik toiduaine. Inimese kilpnääre vajab joodi selleks, et toota türoksiini-nimelist hormooni, mis ergutab närvisüsteemi. See hormoon reguleerib ainevahetust ning aitab organismil muuta valke, rasvu ja süsivesikuid energiaks. 2) Vetikad aitavad vältida südamehaigusi....

Bioloogia
150 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Emajõgi

Tõsi, tulemused ei ole päris täpselt võrreldavad, sest praegune püügikorraldus erineb endisaegsest ­ kudemisajal ei tohi haugi püüda ­, aga muutused kalastikus on siiski ilmsed. Andmeid napib nende kalaliikide kohta, keda ei püüta. Kokkuvõte 8 Emajõgi oma rohkete loogetega,vanajõgedega ja luhaveekogudega on soodne paik paljudele kaladele , kes seal elavad või tulevad sinna kudema. Emajões ja selle äärsetel looduskaitsealadel elab mitmeid haruldasi liike. Emajõgi köidab tähelepanu oma veidrate voolusuunamuutustega ja omapärase meandreerunud sängiga. 9 Kasutatud kirjandus · Eesti Entsüklopeedia (1987) · Emajõe Jõeriik / Maris Paju, Esta Soover · Vanajõed - kalade kasvulava / Meelis Tambets · www.loodus.ee · www.peipsi.org...

Hüdrobioloogia
53 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun