silmuse üha enam koomale, seetõttu ohver kas lämbub või sureb südame lõhkemise tõttu. Anakonda neelab oma ohvri tervelt alla. Ta ülalõua luud on liikuvad, mis võimaldavad maol alla neelata tema keha laiusest kaks korda suurema looma. Pärast niisugust suurt jõupingutust ei pea anakonda mitu nädalat üldse midagi sööma. PALJUMEMINE Anakonda elab harilikult täpselt kindlaksmääratud piiridega territooriumil erakuelu. Iga suguküps emasloom hakkab vihmaperioodi saabumisel eritama erilisi lõhnaaineid, nn feromoone. Ümbruskonnas elutsevad isasloomad on võimelised neid üsna kaugelt tundma ning suunduvad kohe sinna, kust lõhna tuleb. Kurameerimise ajal surub isane end vastu emast, mässib end ta ümber ning tõstab üles niiviisi, et ta pea emase kaelal puhkab. Seejärel laseb isane käiku anaalava külgedel paiknevad küünised. Nende funktsioon
Paljunemine Orav sigib vaid siis, kui tal on piisavalt toitu. Viletsa käbisaagiga aastal orav ei paljune. Emasloomal võib heal aastal olla ka kaks-kolm pesakonda. Igas pesakonnas on üks kuni kaheksa poega, enamasti aga vähem. Pojad sünnivad märtsist septembrikuuni. Mitu isast ajab emast mööda puude latvu taga, lõpuks annab emane järele ja nõustub ühega neist paarituma. Mitu kuud enne poegade ilmaletulekut, ehitab emasloom endale ja oma poegadele sooja ning mugava pesa. Esimesel nädalal pärast sünnitust viibib emasloom pidevalt pesa ligiduses ning toidab poegi. 3 nädala möödudes avanevad poegadel silmad ning neile hakkab karv selga kasvama. Emasloom viib pojad ükshaaval pesast minema ka kõige väiksema krabina peale. Umbes 7 nädala vanustena hakkavad pojad tasapisi pesast lahkuma ning tahket toitu sööma. Ema toidab neid siiski piimaga veel ka järgmised kolm nädalat. Kas tead et...
Järvekonnad tegutsevad nii öösel kui päeval, kuid vaatamata sellele on neid raske kohata. Nad on väga ettevaatlikud loomad. Talveune veedavad järvekonnad veekogu põhjamutta sukeldunult. Sigima hakkavad nad paar nädalat kuni kuu aega peale talveunest ärkamist. Sel ajal on isasloomad veepinnal suurte seltsingutena. Siis võib nende elupaikades kuulda naeru meenutavat valjut krooksumist. Järvekonnade kudemisperiood on pikk ning selle aja jooksul muneb emasloom 5...10 cm sügavusse vette kuni 3000 muna. Munad munetakse kas ühe kämbuna või portsjonitena. Kulleste koorumiseks kulub 1 nädal. Kullesed läbivad metamorfoosi enamasti augustis ja täiskasvanud ja noored lahkuvad kuivale maale talvituskohti otsima septembri alguspoolel. Suguküpsus saabub isastel 2 aastaselt ja emastel 3 aastaselt. Järvekonnad on soojalembesed loomad ja seepärast peab kudemisajaks veetemperatuur tõusma 15...18 °C-ni. Kulleste areng on pikk ja kestab kuni moondeni 80
Kullesed on päevase eluviisiga. Toitumine Toitub peamiselt putukatest (mardikatest, kiletiivalistest, kahetiivalistest) vähilaadsetest selgroogsetest kalamaimudest konnakullestest karihiirtest ja linnupoegadest. Kullesed toituvad üherakulistest räni- ja rohevetikatest. Sigimine Koevad kevadel, kuni kuu aega pärast ärkamist, kui veetemperatuur on tõusnud 15...18 °C-ni. Kui veetemperatuur langeb alla 14 °C, siis kudemine katkeb. Emasloom koeb munad ühe kämbuna või 3...10 portsjonina 5...10 cm sügavusse vette. Kudemisel on muna läbimõõt 1,5...2 mm, hiljem 7...8 mm, üks emasloom koeb kokku kuni 3000 muna. Areng Inkubatsioon kestab sõltuvalt vee temperatuurist 7...16 päeva. Vastsete areng 5 päeva moondeni on pikk, kestes 80... 90 päeva. Kui vee temperatuur langeb 5...6 °C-ni, siis kulleste areng peatub. Enne moonet on kullesed ...9 cm pikkused, äsjamoondunud noored konnad on 1,5..
MÕNEL AASTAL JÄÄB 60–70% EMASEID JÄRGLASTETA. • KURAMEERIMISE AJAL MÄRGISTAVAD ISANE JA EMANE OMA TERRITOORIUMI LÕHNAGA. SELLEKS NAD URINEERIVAD PUURONTIDELE, KIVIDELE JA PÕÕSASTELE, MIS KOOS SABANÄÄRME ERITISEGA TEKITAB AINULAADSE REBASELÕHNA. JÄRGLASED. • KUTSIKAD TULEVAD ILMALE PESAURUS. PESAKONNAS ON 3–6, HARVA KUNI 12-13 KUTSIKAT. NENDE SÜNNIKAAL ON 50–150 G. • KUTSIKAD SÜNNIVAD TUMEPRUUNIS UDUKARVASTIKUS. KUNI KUTSIKAD ON ABITUD (KAKS NÄDALAT), ON EMASLOOM KOGU AEG NENDE JUURES, TOITES NEID PIIMAGA NING HOIDES NAD SOOJAD JA PUHTAD. ISANE VARUSTAB TEDA TOIDUGA, KUID EI SISENE URGU. ALLES KAHE NÄDALA VANUSTENA HAKKAVAD NAD NÄGEMA JA KUULMA NING NENDE IGEMETEST LÕIKUVAD LÄBI ESIMESED HAMBAD. PILDID. AITÄH! •
seetõttu ohver kas lämbub või sureb südame lõhkemise tõttu. Anakonda neelab oma ohvri tervelt alla. Ta ülalõua luud on liikuvad, mis võimaldavad maol alla neelata tema keha laiusest kaks korda suurema looma. Pärast niisugust suurt jõupingutust ei pea anakonda mitu nädalat üldse midagi sööma. Paljunemine Anakonda elab harilikult täpselt kindlaksmääratud piiridega territooriumil erakuelu. Iga suguküps emasloom hakkab vihmaperioodi saabumisel eritama erilisi lõhnaaineid, nn feromoone. Ümbruskonnas elutsevad isasloomad on võimelised neid üsna kaugelt tundma ning suunduvad kohe sinna, kust lõhna tuleb. Kurameerimise ajal surub isane end vastu emast, mässib end ta ümber ning tõstab üles niiviisi, et ta pea emase kaelal puhkab. Seejärel laseb isane käiku anaalava külgedel paiknevad küünised. Nende funktsioon kopulatsiooni stimuleeriva elundina on säilinud vaid
rohust puhtaks, pakkudes sellega kariloomadele toidu osas konkurentsi. Neis piirkondades on kapibaarad oma harjumusi muutnud ja käivad nüüd söömas vaid öösiti, pimeduse katte all. Põuaajal kogunevad kapibaarad väikeste veesilmade äärde ja moodustavad kuni 100 loomast koosnevaid karju. Muidu koosneb kapibaarade kari 10-40 loomast, kes üheskoos rahumeelselt toitu hangivad. Kapibaarad on sigimisvõimelised aasta läbi. Enamik paaritub maikuus, vihmaperioodi hakul. Kui emasloom on paaritumiseks valmis, järgneb temast huvitatud isasloom talle pikki tunde. Emane teeb sageli peatusi, et isane teda silmist ei kaotaks. Paaritumine isa leiab aset harilikult vees. Sünnituse lähenedes eemaldub emasloom karja juurest ja toob pojad ilmale varjatud kohas padrikus. Juba samal päeval naaseb ta karja juurde, ent järeltulijad jätab esialgu varjupaika. Pojad ühinevad karjaga 3-4 päeva pärast. Juba esimesel nädalal on nad võimelised
uinumist peidab jäänused ära. Enne seda peab ta aga kõik konkurendid eemale peletama. Sarnaselt teiste suurte kaslastega sööb tiiger harilikult lamamisasendis. Söömise ajal hoiab ta saaki käppadega kinni. Tiiger tavatseb püüda suuri kabjalisi, vajadusel sööb aga ka kalu, konni, kilpkonni, linde ja hiiri ning ei põlga ära isegi puuvilju. 4.PALJUNEMINE Troopikas elavatel tiigritel kindlat innaaega pole. Amuuri tiiger aga paaritub talvel. Emasloom märgistab jooksuajal teatud kohad uriiniga ja kraabib puukoorde märke. Kuna tiigrite individuaalterritooriumid on suured, läheb emasloom tihti endale ise partnerit otsima. Emane on paaritumisvalmis vaid mõne, harilikult 3- 7 päeva jooksul. Selle aja jooksul paarituvad tiigrid mitu korda ja on kogu aeg koos. Hiljem jätab isasloom emase maha ning asub uut partnerit otsima. 95-112 päeva möödudes sünnib varjatud kohas 2-4 pimedat poega
KOOL MÜGRI Arvicola amphibius või A. Terrestris Riik: Loom Hõimkond: Keelikloom Klass: Imetaja Selts: Näriline Sugukond: Hamsterlane Perekond: Mügri Liik: Harilik Mügri · Mõõtmetelt rotisuurune · Värvus varieerub hallikaspruunist mustani · Elab peamiselt veekogude läheduses · Taimtoiduline · Emasloom sünnitab 2-3 pesakonda, igas pesakonna on 2- 10 poega · Kutsutkase veel vesirottiks NIMI
Amuuri tiigrid on kõikjal looduskaitse all. Suurus Amuuri tiiger on tiigrite seas kõige suurem ning on üldse suurim kaslane, suurem ka lõvist. Ta pole küll massi poolest suurim kiskja, sest jääb alla jääkarule, ent kui mõõta pikkust ninaotsast sabaotsani, siis on amuuri tiiger ka suurim kiskja. Tiigrist suurem on liger, lõvi ja tiigri hübriid. Isasloom kaalub kuni 300 kilo. Vanasti väideti nende suuruseks kuni 350 kilo; need põhinesid jahimeeste juttudel. Emasloom kaalub märgatavalt vähem. Keskmiselt kaalub emasloom 160 kg ja isasloom 225 kg. Vangistuses on loomad sageli raskemad kui vabas looduses. Loomaaias on raskeim tiiger kaalunud 423 kg (lõvi 366 kg). Saba pikkus kuni 100 cm ja kõrgus 105 110 cm. Pikkus on isastel 2,7 3,5 meetrit ja emasted on väiksemad. Söök Nagu kõik teised kaslased, on ka amuuri tiiger kiskja. Peamiselt toitub ta suurtest sõralistest
Loomulikult ei puudu ka konkurents meeste vahel, mis väljendub enamasti kas üksteisele peksa andmisega või siis kinkide võidu tegemises. Kui isasämblikud lõpuks emase kätte saavad, algab sigimine. Välja arvatud üksikud erandid ämblike hulgas, on viljastamine alati kaudne, st vahetult ei puutu kokku isase ja emase sugurakkude tootmisega seotud struktuurid (vastupidiselt inimesele). Mõnede liikide isastel on kopulatsioon äärmiselt riskantne ettevõtmine, sest emasloom võib käituda agressiivselt ning isase surmata. Selle vältimiseks peab emase liikumatuks tegema. Näiteks krabiämbliklased haaravad emasel jalast kinni, põiklevad osavalt tema tundlatest kõrvale ning kinnitavad ämblikuvõrguga aluspinna külge. Tänu sellele võidab ta piisavalt aega, et emasega ühtida ja plehku panna, kuid üldlevinud arvamus, et emasloomad surmavad isase pärast kopulatsiooni ei ole tõsi. Vähestel liikidel esineb säärane komme ja see ka enamasti, siis kui
Selts närilised * orav- suurema osa ajast veedab orav pyuude otsa, kus ta teravate küüniste abuil ülihästi ronib. Oravte esinemiskohtades vedeleb kuuskede ja mändide all maapinnal hulgaliselt rootsuni paljaks näritud käbisi. Neilt on orav kattesoomused ära hauganud et seemneteni jõuda. Okasseemnete, pähklite ja tõrude kõrval sööb ta lehepungi, marj, seeni ja putukaid. Sügisel kogub orav talvevarudi. Orav puhkab puuõõnes või endaehitatud pesas. Emasloom sünnitab sealsamas 4-5 poega, keda toidab umbes 1,5 kuud piimaga. Orav on väärtuslik tööndusjuhi objekt. * Hiirelaadsed närilised- Nad on väikesed, mõõnikord aga kesmise suurusega. Neid on umbes 1500 liiki. Nende hulgas on kõigile hästi tuntud koduhiired ja rotid, metsa- ja põlluhiired, hamstrid ja urugiired (need sarnanevad hiirega, kuid erinevad lühema saba poolest). Enamus hiirelaadseid närilisi on väga viljakad. Oma arvukuse tõttu on
Kui leopard on ära söönud, suundub ta esmalt veekogu äärde, et juua. Mõnedele leopardidele maitseb teatud saak, mida nad järjekindlalt eelistavad. Lõpuks tuleb ka leopardide hulgas- kuigi harvem kui lõvide ja tiigrite seas- ette inimsööjaid. Kuigi jultumuse poolest rünnata inimest ületab leopard mõnikord isegi lõvi ja tiigri. Paljunemine Paaritumisajal saavad muidu eraklikud isas- ja emasloomad kokku ning veedavad üheskoos kuus-seitse päeva. Kui emasloom on valmis paarituma, annab ta sellest teada tugeva uriinihaisuga, mille ta puutüvele märgistab. Kohe peale paaritumist naaseb isasloom oma territooriumile tagasi ning ei tunne poegade sündimise vastu mitte vähimatki huvi. Leopardide tiinus kestab lühikest aega- 3 kuud. Kui tiinusperiood oleks pikem, raskendaks see emasloomal jahipidamist. Emasloom muutuks nõrgemaks ning tal oleks hiljem raskem iseennast ja oma poegi toita. Hästivarjatud koopas sünnib tavaliselt 2-3 poega
SISSEJUHATUS Käesolev töö on kirjeldab maailma kõrgeimat maismaalooma. Teistest loomadest võib suurima erinevusena öelda, et tal on tavatult pikk kael. Sarnaselt inimesele on tal aga kaelalülide arv sama. Eestis Tallinna Loomaaias kaelkirjakuid pole. Küll aga võib neid näha Riia loomaaias. Kaelkirjak on kõrgeim maismaaloom. Isasloom on 4,8...5,5 m, emasloom 3,9...4,5 m kõrge. Isaslooma kaal on kuni 900 kg, emasloomal 550...700 kg. Kaelkirjaku kaela pikkus ulatub kuni kahe meetrini, jalad on peaaegu sama pikad. Esijalad on tagajalgadest pikemad. Pea on suhteliselt väike, silmad on suured ja pikkade ripsmetega, need kaitsevad teravate (akaatsia-)ogade eest. Nahk on kollakas, pruunide laikudega, igal kaelkirjakul on erinev nahamuster (sarnaselt inimese sõrmejäljele).
3 lihatoidulisi loomi, alustab lumeleopard saagi söömist tagakehast. Kõigepealt kisub ta lõhki ohvri kõhuõõne, sööb sisikonna ära ning alles seejärel hakkab ta liha sööma. Paljunemine Irbiste paaritumine langeb talve lõppu. Emasloomal võib jooksuaeg olla kaks korda: esimesel korral nädal aega, ent kui ta selle ajaga ei viljastu, siis see kordub ning kestab 70 päeva. Emasloom otsib kõrvalise koha, kuhu ta kaljulõhesse pesa ehitab ning selle oma enese karvaga vooderdab. Korraga sünnib emasloomal 1-5 poega ning nende eest kannab emasloom kõvasti hoolt. Irbise pojad on tunduvalt tumedama värvusega kui nende ema ning esimesel nädalal ka pimedad. Alles 10. elupäeval hakkavad nad kohmakalt roomama. Pojad hakkavad jooksma ning tahket toitu sööma alles kahe kuu vanustena, ent ema imetab neid kogu aeg edasi. Pojad veedavad emaga koos terve aasta!
Kaelkirjak on kõrgeim maismaaloom. Isasloom on 4,8...5,5 m, emasloom 3,9...4,5 m kõrge. Isaslooma kaal on kuni 900 kg, emasloomal 550...700 kg. Kaelkirjaku kaela pikkus ulatub kuni kahe meetrini, jalad on peaaegu sama pikad. Esijalad on tagajalgadest pikemad (vaata joonis 1). Pea on suhteliselt väike, silmad on suured ja pikkade ripsmetega, need kaitsevad teravate (akaatsia-)ogade eest.(Wikipedia 2010) http://et.wikipedia.org/wiki/Kaelkirjak Lõuna-Aafrika Vabariigis hukkus kaelkirjaku rünnaku tagajärjel koertega jalutanud naine (Hein 2010) http://www.elu24
Kokku elab maailmas 9000-12 000 Eluviis Emasloomad elavad üksi või poegadega nende kasvamise ajal Isasloomad elavad karjas,mille juht langetab kõik otsused Peab jahti päeval Võib saavutada lühiksel distandsil kiiruse kuni 120 km/h Võimaldab sellise kiiruse pärast jahtida väledaid saakloomi gaselle Paljunemine Saavutab suguküpsuse kolmeaastaselt Tiinus kestab nii umbes 95 päeva Emasloom toob ilmale 4-6 pisikest poega Pojad lahkuvad ema hoole alt umbes pooleteise aasta vanuselt Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Gepard
Merikilpkonnad on suured, hapniku hingavad, ühed maailma vanimad roomajad, kes elasid juba dinosauruste ajastul, umbes 110 miljonit aastat tagasi. Peamiselt eksisteerivad merikilpkonnad troopilistel ja subtroopilistel ookeanivetel. Neid võib kohata Barentsi meres, Kaug-Ida Peeter Suure lahe ning Musta mere edelarannikul. Kõik merikilpkonnade liigid on pika elueaga. Liigist olenevalt võivad nad elada 80-150 aastaseks. Merikilpkonnade suurus varieerub vastavalt liigile. Kui tuua võrduseks emasloom ja isasloom, siis erilist suuruse vahet ei täheldata, küll aga eri liigid varieeruvad eri pikkusele ja kaalule. Näiteks (Dermochelys coriacea) on suurim merikilpkonnaline, ta võib kasvada 1.2 -1.9m pikkuseks ja kaaluda 200 500 kg. Väikseimad isendid on aga (Lepidochelys kempii) ja (Lepidochelys olivacea), kes kasvavad 55 - 75 cm pikkuseks ja võivad kaaluda kuni 50kg. Käesolev referaat on Eesti Maaülikooli "Mereteaduse" kursuse raames valminud töö, mis
Eestis väga haruldane loom Nähti viimati 20.saj alguses Rohkelt esineb mujal Euroopas Elupaik ja eluviis Elutseb leht- ja segametsades, alusmetsa põõsastes Aktiivsed on nad öösiti Talvel magab ta talveund Toitumine Pähklinäpid toituvad pähklitest, tammetõrudest, mitmesugustest marjadest ja putukatest. Peamise osa toidust moodustavad siiski taimed. Paljunemine Sigima hakkavad nad kevadel. Tiinus kestab neil kolm nädalat. Seejärel sünnitab emasloom 3-5 poega. Koht ökosüsteemis Pähklinäpu vaenlased on kakud ja pisikiskjad. Vähese arvukuse tõttu Eestis mõju ei oma. Seos inimesega Otsest seost inimesega tal puudub vähese arvukuse tõttu. Midagi huvitavat Pähklinäpp sõltub tugevasti sarapuupähklite olemasolust. Tõenäoliselt saabusid nad Eesti alale peale sarapuu laialdasemat levikut. Kasutatud kirjandus http:// bio.edu.ee/loomad/Imetajad/MUSAVE2.htm http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/MUSA VE.htm
Tiiger Lühitutvustus Ladinakeelne nimetus: Panthera tigris Perekond: imetaja Sugukond: kaslased Elukoht: erinevat tüüpi metsades; mangroovitihnikutest Bangladeshis kuni okaspuumetsadeni Venemaal Kaug-Idas Toitumine: pühvlid ja hirved; rahuldub ka ahvide, madude, konnade, kilpkonnade või termiitidega Liigid Bengali tiiger Indo-Hiina tiiger Sumatra tiiger Lõuna-Hiina tiiger Ussuuri tiiger Välja surnud liigid: Bengali tiiger Java tiiger Bali tiiger Kaspia tiiger Eluviisid Öösiti peab jahti Öösel kontrollib ja märgistab oma valduse piire (märgistab uriini ja väljaheidetega) • Üksikult elavate täiskasvanud tiigrite individuaalterritoorium: kuni 400 km². Väikeste poegadega emasloomal esialgu paarkümmend km², hiljem laiendab järk- järgult. Päeval puhkab Palava ilmaga armastab end vees karastada Jahi pidamine Jahti peavad üksinda Triibud aitavad saaklooma eest märkamatuks jääda Tapavad ohvri kaelast ham...
Kaheksajalg Üldandmed - Selts: kaheksahaarmelised - Sugukond: päriskaheksajalgsed - Perekond ja liik: Octopus vulgaris - Pikkus: kuni 3 meetrit - Kaal: kuni 25 kilogrammi - Suguküpsus: emased 18-24 kuuselt, isased varem - Munade arv: kuni 150 000 - Koorumisaeg: 4-6 nädalat - Harjumuspärane eluviis: eraklikud merepõhjaasukad - Toitumine: peamiselt krabid ja vähilised - Eluea pikkus: emased hukkuvad umbes 2-aastaselt, isased elavad rohkem Välisehitus · Väline koda puudub. · Kotikujulise kehaga. · Jalad ja uimed puuduvad. · Suu ümber 8 kombitsat. · Kombitsatel iminapad ja meelerakud. · Pea külgedel suured silmad. · Papagoi noka taolised lõuad. · Keha katab mantel. Siseehitus · Selgrootud. · Seljaosas plaatjas sisemine toes. · Soole tagaosa lähedal tindinääre. · Hästiarenenud närvisüsteem ja aj...
Nad ründavad pea koguaeg teineteist ja kutsuvad esile tülisid, et emasloomade pärast võidelda. Suures osas nende levila aladest toimub esmakordne paaritumine kevade hakul, tundras leiab see aset aga maikuus. Jänkupojad sünnivad umbes 50 päeva pärast viljastumist. Tiinus vältab veidi kauem kui teistel jäneseliikidel, sest pojad sünnivad juba täielikult väljaarenenutena. See suurendab nende ellujäämisvõimalusi külmas ja niiskes keskkonnas. Emasloom ei valmista poegadele ette mingit urgu ning sünnitab nad otse paljal maapinnal. Poegadel on seljas tavapärane karvastik, nad on võimelised kohe nägema ja mõne aja möödudes ka jooksma. Emasloom imetab poegi korra päevas, tema piim on hästi toitev. Pesakond hoiab ema lähedale ning ei jookse laiale. On teada juhtumeid, kus emajänes, nagu paljud linnud, püüdis vaenlast haiget või haavatut teeseldes eemale meelitada. Aastas on valgejänesel kolm pesakonda. (miksike.ee)
Tihti närib ta mitu päeva järjest üht ja sama puud, näiteks mändi, vahtrat või künnapuud. PALJUNEMINE Isased ursonid, kes enamuse osa aastast erakutena veedavad, siirduvad sügise lõpul partneri otsingutele. Urson on tegelikult lühinägelik, see-eest on tal terav kuulmine ja haistmine. Ursonite kurameerimine on äärmiselt huvitav. Partnerid tiirlevad kõigepealt teineteise ümber ning vinguvad ja pruuskavad valjult. Aeg, mil emasloom on viljastumisvõimeline, on väga lühike vaid 12 tundi. Kui ta sel ajal ei viljastu, saabub järgmine jooksuaeg umbes kuu aja pärast. Isaslooma hoolitsus järglaste saamise eest lõpeb kopulatsiooniaktiga. Kohe selle järel ajab emane isase minema ning too ei võta poegade edasisest saatusest karvavõrdki osa. Kevadel toob emasloom ilmale harilikult ühe poja. Pikk tiinusaeg, mis nii väikese loomapuhul on imestustäratav, tagab selle, et poeg on sündides väga hästi arenenud
Neis piirkondades on kapibaarad oma harjumusi muutnud ja käivad nüüd söömas vaid öösiti, pimeduse katte all. Põuaajal kogunevad kapibaarad väikeste veesilmade äärde ja moodustavad kuni 100 loomast koosnevaid karju. Muidu koosneb kapibaarade kari 10-40 loomast, kes üheskoos rahumeelselt toitu hangivad. PALJUNEMINE Kapibaarad on sigimisvõimelised aasta läbi. Enamik paaritub maikuus, vihmaperioodi hakul. Kui emasloom on paaritumiseks valmis, järgneb temast huvitatud isasloom talle pikki tunde. Emane teeb sageli peatusi, et isane teda silmist ei kaotaks. Paaritumine isa leiab aset harilikult vees. Sünnituse lähenedes eemaldub emasloom karja juurest ja toob pojad ilmale varjatud kohas padrikus. Juba samal päeval naaseb ta karja juurde, ent järeltulijad jätab esialgu varjupaika. Pojad sünnivad tiheda, pehme helepruuni karvaga kaetult ning ühinevad karjaga 3-4 päeva pärast
Maismaale ronivad nad vaid pärastlõunal, kõige soojemal ajal, kuid ka siis hoiduvad nad enamasti kaldaäärsesse taimestikku, kus on piisavalt niiske ja varjuline. Nad on vägabosavad ning vilkad elukad ning volksavad vette niipea, kui kellegi same kuulevad.Seetõttu on veekonni raske näha Toitu püüab peamiselt maismaal. Suure osa toidust moodustavad putukad, mardikad, kahetiivalised, kiilid ja sipelgad Veekonnad koevad mai teasel poolel, 2 kuni 3 nädalat peale talveunest äramist emasloom koeb 2000 kuni 3000 1,5 kuni 2mm läbimõõduga muna. Sigimisperiood venib pikale sest koetakse mitu portsjonit. Munadearenguks peab veetemperatuur olema vähemalt 16 kraadi. Eestis elutseb lõuna ja edela eestsis üksikutes kohtades ka põhja pool. Saartel puudub täiesti. Esimene fakt veekonnade seas on sugude vahekord ebavõrdne emaseid on 68,6% ja isaseid on 31,4% Teine fakt veekonad on teistest rohelistest konnadest enam võimelised hõivama uusi ja inimtekkelisi veekogusi.
Nad ründavad pea koguaeg teineteist ja kutsuvad esile tülisid, et emasloomade pärast võidelda. Suures osas nende levila aladest toimub esmakordne paaritumine kevade hakul, tundras leiab see asset aga maikuus. Jänese pojad sünnivad umbes 50 päeva pärast viljastumist. Tiinus vältab veidi kauem kui teistel jäneseliikidel, sest pojad sünnivad juba täielikult väljaarenenutena. See suurendab nende ellujäämisvõimalusi külmas ja niiskes keskkonnas. Emasloom ei valmista poegadele ette mingit urgu ning sünnitab nad otse paljal maapinnal. Poegadel on seljas tavapärane karvastik, nad oon võimeised kohe nägema ja mõne aja möödudes ka jooksma. Emasloom imetab poegi korra päevas, tema piim on hästi toitev. Pesakond hoiab ema lähedale ning ei jookse laiali. On teada juhtumeid, kus emajänes, nagu paljud linnud püüdis vaenlast haiget või haavatut teeseldes eemale meelitada. Aastas on vage jänesel kolm pesakonda. Toitumine
jaanuar-veebruar, põhjas veebruar-aprill (Eestis enamasti aprill). Poegimisajal isased võitlevad. Isasloomadel on sigivustsükkel. Emased võivad paarituda mitme isasega, kuid partnerlus tekib ainult ühe isasega. Kopulatsioon kestab tavaliselt 1520 minutit. Viljastatud munaraku kinnitumine toimub 1014 päeva pärast edukat paaritumist. Eestis eelistab rebane pesapaigana kuivi liivaseid alasid. Kutsikad tulevad ilmale pesaurus. Kuni kutsikad on abitud (kaks nädalat), on emasloom kogu aeg nende juures, toites neid piimaga ja hoides nad soojad ja puhtad. Isane varustab teda toiduga, kuid ei sisene urgu. Urge kasutavad rebased üldse ainult siis, kui neil on pesakond. Tiinus kestab tavaliselt 5153 päeva, kuid varieerub vahemikus 4956 päeva. Pesakonna suurus on 113, keskmiselt 5 kutsikat. Sünnikaal on 50150 g. Kutsikatel on sündimise ajal pehmed pruunid karvad. Pojad sünnivad pimedana, kuid hakkavad nägema 914-päevaselt. Üle kahenädalased pojad saavad ka
Kolmeosaline süda Kopsu ja kehavereringe. Kõigusoojased loomad. Toitumine Neelavad toidu tervena alla. Hambaid kasutavad toidu kinnihoidmiseks. Mürkmaod kasutavad mürgihambaid. Sisalikud söövad selgrootuid loomi. Maod kasutavad toiduks ka pisiimetajaid. Meeleelundid Hästi arenenud nägemine ja haistmine. Keel on kompimisorganiks. Kuulmine on kesiselt arenenud . Tuntakse maapinna võnkeid. Sigimine Lahksugulised viljastumine on kehasisene. Sigimisperioodil on maismaal. Munad muneb emasloom sooja kohta. päikesesoojus haub pojad välja. Arenemine Moondeta areng Üksikud soomuselised on ka poegijad (nt. rästik). Nende munad jäävad emaslooma munajuhasse seni, kuni pojad neist kooruvad. Eesti roomajad Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kilpkonnad.htm http://bio.edu.ee/loomad/Roomajad/roindex.htm http://uus.miksike.ee/docs/referaadid/vaskuss_liina.jpg http://www.miksike.ee/docs/elehed/7klass/6loomad/images/kivisisalik.jpg http://www.looduspilt
puuokstel peatuvaid putukaid. Sigimine Paaritumine võib toimuda kogu talve jooksul. Mai lõpus koonduvad emasloomad kokku ja moodustavad poegimis kolooniad kuhu kuuluvad kuni 10 looma. Juuni lõpuks kolooniad lagunevad. Isased elutsevad kogu suve üksikult või väiksemate rühmadena poegimiskolooniatest lahus. 4 Areng Alguses kannab emasloom poega klammerdunult kaasas. Hiljem jäetakse poeg toiduotsimise ajaks varjepaika. Suurkõrva pojad arenevad kiiresti. Juba 1 kuu vanuselt on pojad sama suured kui täiskasvanud ja oskavad lennata. 5
Nad on hea ujuja. Oma urud rajavad nad kas kaldavalidesse või siis puujuurte alla. Pesa vooderdab rohu ja samblaga.Territooriumi märgistab tugeva ja spetsiifilise lõhnaga nõre eritamisega. Tuhkur on levinud üle terve Eestis. Arvukuselt on Lõuna-Eestis tuhkurid rohkem ja Põhja-Eestis vähem. Tuhkur on üks parimaid mullakaevajaid. Välimus Tuhkur on pruun . Tema kaela küljed, rind, kõri ja käpad on tumedama värvusedga. Saba on üleni tumepruun.Täiskasvanud emasloom kaalub kuni 0,7 kg, isasloom kuni 1,7 kg, keskmine pikkus koos sabaga (13 cm) on umbes 51 cm ning Toitumine ja eluiga Tuhkrur toitub loomadest, millest jõud üle käib. Tema põhiliseks saagiks on jänesed, pisinärilised ja linnud. Süüakse ka kahepaikseid, raipeid ning linnumune. Tuhkrud on osavad kütid.Tuhkrud elavad 5 -8 aastat. Paljunemine Jooksuaeg on tuhkrul märtsi või aprillis. Sigitakse kord aastas. Emaste ja isaste
kauem. Rabakonnade kudemisaeg jääb sageli aprilli lõpust juuni alguseni. Kudemiseks on oluline rikas taimestik veekogus ja kõige sobivaimad paigad on rohuse põhjaga tiigid, turbaaugud või heinamaad, kuhu konnad kogunevad umbes 1 km raadiuses. Paaritumise ajaks värvuvad isaskonnad üleni hõbejassinisteks, nende esimeste varvaste peale kasvavad tumedad pulmatüükad ning nad krooksuvad päeval ja ööl mulksuva häälega. Sel ajal on rabakonn väga pelglik. Kudemine toimub kampade kaupa emasloom koeb kokku 370-3000 1,5-2 mm pikkusega muna, mis paiknevad veepinnal 10-15 cm läbimõõduga klompides. Soodsate tingimuste korral kooruvad kullesed 8-10 päeva pärast. Kudu peab vastu madalatele temperatuuridele. Jääkirmega vees munade areng peatub kuid nad ei huku. Arengu kestus kudust noore konnani kestab olenevalt veetemperatuurist 4590 päeva ja suvel veekogust väljuvate noorte rabakonnade pikkus on 1223 mm. Suguküpsuse saavutavad noored konnad kolmandal eluaastal
Harivesilik Harivesilik (Triturus cristatus) on umbes 14 cm pikk sisalikku meenutav sabakonnaline. Ta nahk on kärnkonnale sarnaselt krobeline, must või tumehall. Kõhupool on erkkollane või -oranz, mustade laikudega. Oma nime on harivesilik saanud kõrgest hambulisest harjast, mis areneb isaslooma seljale sigimisajal. Enne sigimist toimub vees omapärane pulmamäng: isasloom ujub uhkeldades emaslooma ees, väristades tagasipainutatud saba, seda vahetevahel emase poole viibutades. Emasloom muneb 300400 muna, kinnitades need ühekaupa veetaime lehtede alaküljele. Leht volditakse kokku nii, et muna peitub selle kurdude vahele. Paari nädala pärast kooruvad munadest vastsed. Pärast sigimist lahkuvad harivesilikud veekogudest kuivale maale toituma. Vastsed võivad aga veekogudesse jääda augustini. Harivesilik on veega väga tihedalt seotud kahepaikne. Veekogu suhtes on harivesilik üsna
Välimus: Lemmingud on umbes 13 cm pikad, paksukesed ja tiheda karvaga pruuni värvi loomakesed. Talve veedavad väikesed närilised lumealustes avaustes, mis on tekkinud sooja maa aurumisel, kui külm lumi selle katab. Elukoht: Talve veedavad väikesed närilised lumealustes avaustes, mis on tekkinud sooja maa aurumisel, kui külm lumi selle katab. Kui niisugused tunnelid puuduvad, kaevavad lemmingud endale ise urud, kus nad maa-aluses keskkonnas elavad ja paljunevad. Paljunemine: Emasloom võib poegida aastas kuus korda, igas pesakonnas 5-6 poega. Noortel emastel võivad sündida järglased juba kahe-kolmekuusena. Lemmingute arv sõltub saadaolevast söögist ja ilmast. Kui lumi nende peakohal sulama hakkab, peavad lemmingud välja sööki otsima tulema. Meeleheitlikul toiduotsingul alustavad lemmingud massilisi rändeid. Siis sibavad tuhanded tillukesed närilised suure karvase lainena üle tundra, otsides uusi territooriume
mitte tugevas keskpäevakuumuses. Toitumine Söövad mardikaid, rohutirtse, röövikuid, usse ja teisi selgrootuid. Suuremad isasloomad võivad süüa ka nooremaid liigikaaslasi ja emaste poolt munetud mune. Toitu haaravad teravate hammastega tervelt või suurte tükkidena. PALJUNEMINE Enamik roomajaliike saab järglasi munedes Eestis elutsev arusisalik on üks väheseid, kes poegib ja üks sisalikuema saab korraga kümmekond poega Kivisisaliku emasloom muneb aga näiteks 6...16 muna ning kaevab need madalasse auku Kaitsekohastumused Neil on nii passiivseid kui ka aktiivseid kohastumusi enda kaitseks ja varjamiseks. Passiivne näiteks varjevärvus Sisalikud ajavad laiali eri liikidel eri paikades pea ümber asetsevaid nahakurde Aktiivne seisneb mitmesugustes käitumiskohastumustes Sisalike puhul levinud kaitsekohastumus on sabast loobumine. Kui sisalikku tabatakse sabast, murdub sabaots ära ja vingerdab
veekogu äärde looduslikku varjulisse paika, harva kaevatakse koobas ise Hunt võib elada tehistingimustes 16 aastat Looduses ei ela nad kunagi nii kaua Vanurid tõrjutakse karjast välja surema või süüakse lihtsalt ära Hundid elavad eri eluperioodidel kas karjas või pasaridena Karjades liiguvad hundid sügisest kevadeni Kari moodustub vanast isas- ja emashundist ning nende eelmise ja sama aasta poegadest Karja juht on emasloom Perekarjad võivad talvel ühineda ka suuremateks liitkarjadeks Tavaliselt on Eestis elava karja suurus 211 hunti Vahel on karjas ka juhtpaari õed-vennad, mõnikord ka võõrad Pesa ja pojad Märtsi lõpus jäävad hundid paiksemaks ning pöörduvad pesapaika Pesaks valitakse võimalusel veekogu läheduses vana rebase- või kährikuurg Pärast 6265-päevast tiinust sünnivad aprillis kaetud kõrvadega pimedad kutsikad Tavaliselt on pesakonnas 57 tillukest tumedat
Sinivaal Sinivaal on maailma suurim imetaja. Mõndade väidete kohaselt on sinivaal suurim kunagi maakeral elanud loom kelle mass võib olla kuni 145 tonni ja pikkus kuni 32 meetrit. Isasloom on väiksem kui emasloom. See hiiglane toitub tohutust hulgast pisivähilistest. Sinivaal on hävimisohus. Keskkond: Nagu teisedki mereimetajad, pärinevad vaalalised maismaaimetajatest.Vaatamata sellele, et vaalalised saavad vabalt meres ringi liikuda ning nad elavad kõigis ookeanides, esineb neid enim Arktika ja Antarktika lähistel, kus on vaalade jaoks piisav kogus toitu-planktonit. Kui ta käib sügaval saaki otsides, ujub ta vahepeal vee peale, et õhku hingata. Seejärel hingab ta peas paiknevate pilude kaudu vee tugeva survega välja. See surve on nii tugev, et ulatub kuni 6 meetri kõrguseni. Paljunemine: Sinivaalad ujuvad ringi väikestes, kahest kuni neljast isendist koosnevates rühmades. Sigimine toimub tr...
peenestatakse. PALJUNEMINE Innaajal on isastel seepiatel silmatorkavad kreemikad ja purpursed ristivöödid. Kui isasloomale mõni teine seepia läheneb, tõstab ta ühe kombitsatest püsti. See on seemnerakkude liigutamiseks kohastunud kombits. Juhul, kui see teine seepia samamoodi ei reageeri, näeb isane, et tegemist on emasloomaga ning ta läheneb emasele, et panna spermatofoorid emasele mantliõõne alla suukoonuse kurdude või seemnehoidlate külge. Seejärel muneb emasloom 20-kaupa umbes 300 muna. Iga muna kaitseb musta värvi vedeliku kiht. Munadel on ka eriline jalake ehk vars, millega veealuste esemete, näiteks vetikate varte külge kinnituda. ERIKOHASTUMUS Seepia kasutab vaenlaste ja saagi segadusseajamiseks mitut meetodit. Saaki otsides muudab ta pidevalt oma värvust, et jääda ümbritsevas keskkonnas võimalikult märkamatuks. Vahel laseb seepia oma tindikotist välja tumeda värvipilve, mis annab talle võimaluse plehku panna. SEEPIATE PÜÜDMINE
talvedel, sest sügavas lumes on peenikeste jalgadega metskitsel raske kiskjate eest põgeneda ning ka toidu leidmine on paksu lumega raskem. Ohu õigeaegseks märkamiseks on vaja head kuulmist ja haistmist. Oma suurte liikuvate kõrvadega püüab metskits kinni pisimagi kahtlase krõbina. Metskitse nägemisel on omamoodi eripära: liikuvat objekti näeb ta väga hästi, seisvat objekti kehvemini. Nii kitsed kui sokud teevad ohtu märgates omamoodi haukuvat häält, emasloom ja tall suhtlevad omavahel piiksuvate häälitsustega. Kevadel võib looduses uitaja leida varjulises kohas lebava tähnilise metskitsetalle. Leitud loomakest ei tasu puutuda ega kaasa võtta, sest poeg pole hüljatud, vaid enamasti on ta ema kusagil läheduses ja käib teda päeva jooksul korduvalt toitmas. Kui pojad muutuvad tugevamaks, hakkavad nad emaga kaasas käima, kuni umbes aasta pärast täiskasvanuks saavad ja lõplikult emast eralduvad.
ning viimast mõjustavatest protsessidest H · Hüdraulika- vedelike tasakaalu ja liikumise seaduspärasuste rakendamise meetodeid käsitlev teadusharu. · Hein-niitudel, põldudel vm. kasvav rohi, mida kasutatakse tavaliselt loomasöödana I · Isasloom-loom kes on isane · Istandus-suur taimekasvatus koht · Istik-ette istutatud taim · Ind-emaslooma perioodiline sugukihu · Indlemisperiood-aeg mil emasloom indleb J · Jõudluskontroll-kontrollitakse looma piima ning looma ennast(piima valjalüps) · Jõusööt- suure toitainetesisaldusega, vähese vee ja kiudainega sööt · Jahuti- seade vedelike v. gaaside jahutamiseks, jahutusseade · Jahu-jahvatatud teravili K · Kaheväljasüsteem- maaviljelussüsteem, mille puhul üks osa põldu oli vilja, teine osa kesa all. · Kahetaktiline mootor- kaks kolvikäiku kestva töötsükliga
verd hüübimast. Seetõttu veritseb kaani imemishaav pikalt. Vanasti kasutati apteegikaane paljude haiguste ravimiseks. Apteekrid hoidsid kaane purgi sees. Iga inimese jaoks oli mõeldud eraldi kaan, et nakkusi mitte edasi kanda. Kuid siiski juhtus tihti, et apteegikaaniravi saanud inimene sai veremürgituse. Naaskelsabad Naaskelsaba elab inimese pärasooles. Õhtul väljub umbes 10 mm pikkune emasloom päraku kaudu ning muneb selle ümbrusesse mitukümmend tuhat muna. Munemisel eritab emasloom pärakupiirkonda eritist, mis tekitab sügelust. Kratsides jäävad munad sõrmede külge ning kui inimene käsi hoolikalt ei pese, satuvad munad soolde ja algab uus arengutsükkel. Liimuksolge Ümarusside hulgas on tuntuim inimese parasiit liimuksolge. Solkme munad satuvad pesemata käte küljest inimese suhu ning edasi soolde, kus munadest väljuvad vastsed. Vastsed tungivad läbi sooleseina otse verre ning jõuavad kopsudesse, kus toimub nende edasine areng
Neid on ka Tallinna Loomaaias. Amuuri tiigrid on kõikjal looduskaitse all. Amuuri tiiger on tiigrite seas kõige suurem ning on üldse suurim kaslane, suurem ka lõvist. Ta pole küll massi poolest suurim kiskja, sest jääb alla jääkarule, ent kui mõõta pikkust ninaotsast sabaotsani, siis on amuuri tiiger ka suurim kiskja. Tiigrist suurem on liger, lõvi ja tiigri hübriid. Isasloom kaalub kuni 300 kilo. Vanasti väideti nende suuruseks kuni 350 kilo; need põhinesid jahimeeste juttudel. Emasloom kaalub märgatavalt vähem. Keskmiselt kaalub emasloom 160 kg ja isasloom 225 kg. Vangistuses on loomad sageli raskemad kui vabas looduses. Loomaaias on raskeim tiiger kaalunud 423 kg (lõvi 366 kg). Teine faas, loomaaias sündinud tiigrite vabadusse laskmine, on seevastu keeruline. Tiigrid õpivad jahipidamist kutsikatena oma emadelt. Loomaaias kasvanud tiigrid pole seda õppinud ja võivad kergesti nälga jääda. Peale selle ei pruugi paljud neist inimesi karta, sest on harjunud neid toiduga
Põldudel ja aedades sööb kartulit, porgandit, peete. Talvel võib süüa ka lehtpuude koort, võrseid ning juuri. Talveks kogub ta ka talvevarusid. Vaenlased. Vaenlasteks on väikesed kärplased, saarmad ,rebased ja paljud suuremad röövlinnud. Looduskaitse all. Ei kuulu looduskaitse alla. Huvitavaid fakte. Mügride sigimisperiood vältab märtsist oktoobrini, mille sees emasloom sünnitab 23 pesakonda, igas 210 poega. Tiinus kestab 29 päeva. Nägemisvõime tekib poegadel harilikult 8 päeva vanuselt, ujuda suudavad alates 10. elupäevast. Imetamine kestab 12 päeva. Noored vesirotid lahkuvad pesast kolme nädala vanuselt. Suguküpseteks saavad kahe kuu vanuselt. Maksimaalne eluiga on neil neli aastat. Kohati võib taimestikule talvevarusid kogudes kahju tekitada. Pojad on sündides pimedad ja saavad nägijateks nädala vanuselt. Allikad: http://bio.edu
• Metskitse tiinus kestab 144 päeva • Tavaliselt sünnib 1 või 2 poega • Pojad sünnivad kevadel • Sündides on nad tähnilised • Täpid hajuvad 2-3 kuuselt. Kuid kaovad täielikult alles talveks • Pojad lamavad põllul, teineteisest umbes 20 m kaugusel • Ema juures ei ole, sest kitsetalled jäävad kõrge muru sees märkamatuks • Aeg-ajalt käib ema imetamas • Nad hakkavad rohttaimi sööma juba paari kuu pärast, mõnikord imetab emasloom neid peaaegu talveni • Looduses elavad nad tavaliselt 7- 8 aastaseks, harva 10 aastaseks. • Rekordisend oli 20 aasta vanune Levik • Levinud peaaegu kogu Euroopas, puudub vaid Iirimaal, Portugalis ja Põhja-Venemaal Fakte • Ilusaim loom Eestis • Rahvapäraseid nimetusi: kaber kabris • Maksimum kaal 60 kg, pikkus 150 cm • Kuulub seltsi sõralised • Sugukonda hirvlased • Alamsugukonda metskitslased
Kuulduste järgi leidub üksikuid isendeid ka Manžuurias ja Põhja-Koreas Kogu maailmas arvatakse Amuuri tiigreid olevat tuhatkond Nad on kõikjal looduskaitse all SUURUS Amuuri tiiger on tiigrite seas kõige suurem ning on üldse kõige suurem kaslane, suurem ka lõvist Massi poolest jääb ta alla jääkarule, kuid kui mõõta pikkust ninaotsast sabaotsani, siis on Amuuri tiiger ikkagi suurim kiskja Isasloom võib kaaluda 180-306kg, emasloom 100-167kg Vangistuses loomad on sageli raskemad kui vabas looduses Loomaaias on raskeim tiiger kaalunud 423kg (lõvi 366kg) SÖÖK Nagu kõik teised kaslased, on ka Amuuri tiiger kiskja Peamiselt toitub sõralistest Lisaks sööb ta enamvähem kõiki loomi, kellest jõud üle käib Amuuri tiigrit on nähtud püüdmas leoparde, krokodille, hiidpandasid ja pruunkarusid On juhtunud, et isane Amuuri tiiger tappis pruunkaru
tugevalt lõugade vahele. Tema ohvriks võib langeda ka inimene. Krokodillid lebavad madalas vees, pistes vee alt välja vaid ninasõõrmed ja silmad. Krokodill pole võimeline mäluma ja sellepärast ei söö nad saaki kohapeal. Ta viib ohvri tihnikusse, kuhu jätab ta mitmeks päevaks kõdunema. Krokodill sööb ohvri täielikult ära. Tema maoseinad eritavad tugevalt maomahla, mis lagundab isegi loomade raskestiseeditavad kehaosad. Paljunemine Kevadel kaevab emasloom endale jõekaldale uru. Munad peavad asuma jõe lähedal, samas peavad need olema ka kaitstud puhuks, kui jõetase vees tõuseb. Varjulises kohas paiknev urg on nõgusam, päikeselises kohas asuv urg on aga sügavam. Emane muneb liiva sisse 30-70 valget ja kõva koorega muna. Ta valvab neid järgmised 90 päeva, kuni kuuleb poegade häälitsusi, seejärel kaevab ta munad liiva seest välja ning vajadusel teeb koore ise katki. Elupaik
Ta sööb ka linnumune, vihmausse ja suuremaid putukaid. Inimasulate ligiduses elutsevad zorillad püüavad kodulinde, peamiselt tibusid. Sageli neid aga talutakse, kuna nad hoiavad kontrolli all närilaste arvu. Nagu teised kärplased, paneb ta liiga suureks osutunud saagi ,,mustadeks päevadeks" kõrvale. Zorilla saab suguküpseks 1.-2. eluaastal. Tema innaaeg algab märtsikuus. Tavaliselt sünnib tal pärast 35-44 päeva tiinust 1-3 poega. Poegi imetab emasloom reeglina kuu aega. Enne kui pojad võõrutab, toob ta neile lihatükikesi, et pojad täiskasvanute toiduga harjuks. Ema hakka- vad pojad jahiretkedel saatma kahe kuu vanustena. Nad õpivad emalt jahipidamis-nippe ja muutuvad kiiresti täiesti iseseisvateks. Kui pikk on zorillade eluiga looduses, pole teada. Vangistuses elavad nad kuni 5 aastat. Zorilla on ökosüsteemis oluline putukate ja pisiimetajate arvukuse piiraja.
Huntide koopad asuvad veekogude ääres, looduslikus, varjulises paigas. Harva kaevavad hundid endale ise koopa. Hunt võib elada tehistingimustes 16 aastat. Looduses ei ela nad kunagi nii kaua. Vanurid tõrjutakse karjast välja surema või süüakse lihtsalt ära. Hundid elavad eri eluperioodidel kas karjas või paaridena. Karjades liiguvad hundid sügisest kevadeni. Kari moodustub vanast isas- ja emashundist ning nende eelmise ja sama aasta poegadest. Karja juht on emasloom. Perekarjad võivad talvel ühineda ka suuremateks liitkarjadeks. Tavaliselt on Eestis elava karja suurus 211 hunti. 5 Toitumine Hunt on tugev kiskja ja suudab saaklooma kaua jälitada, sest on vastupidav jooksja. Ta võib korraga ära süüa 10 kg liha, aga võib ka kümmekond päeva järjest nälgida.
Innaaja lõpupoole võib kostuda ka rämedaid madalaid möirgeid. Emasloomad aga mökitavad ja urahtavad. Poegimine toimub mais-juunis, kui sünnib ainult üks vasikas (väga harva ka kaksikud), kes kaalub kusagil 3kg. Vasikad võõrduvad emapiimast 6-10 kuu vanuselt aga rohtu söövad nad juba kuu vanuselt. Suguküpsus saabub küll 16-18 kuu vanuselt, kuid füüsiline küpsus alles 4. aastaselt. Vasikate eest hoolitseb ainult emasloom. Toidulaud. Tähnikhirve maiuspaladeks on kõrrelised ja tarnad, kuid ta sööb ka noori lehti ja võrseid (eriti luuderohi, astelpõõsas, okaspuud, kanarbik), tammetõrusid, puukoort ja seeni. Väidetavalt suudab ta punahirvest paremini seedida madala kvalikteediga kiudainerikast toitu. Vaenlased. Suuremad kiskjad ja inimene, kes jahib ilusat looma põhiliselt liha ning tema pead kaunistava sarvepaari pärast. Huvitavaid tähelepanekuid. Võib põhjustada metsades majanduslikku kahju.
ÜMARUSSID Ebasanitaarsetes tingimustes võivad inimese soolestikus parasiteerida ümarussid -limuksolge ja maatuss e. naaskelsaba. Solkme emasloom on kuni 20 cm pikk. Munad väljuvad sooltest koos peremeesorganismi väljaheidetega. Maatuss elab samuti soolestikus ja ronib läbi päraku välja munema. Tema munad on väga vastupidavad. Ümarussid ehk namatoodid on võib-olla maailma kõige arvukamad loomad. Neid elab enam-vähem kõikjal ning paljud neist parasiteerivad teistes loomades ja taimedes. Näiteks võib mõnes paigas madalas kaldavees leida ühelt põhjaliiva ruutmeetrilt rohkem kui üks miljon tillukest ümarussiisendit
Talvitumine võib alata juba septembris. Et kivisisalik hukkub temperatuuril alla - 4,9 °C, siis peavad urud olema küllalt sügavad. Mida paksem lumi maad katab, seda väiksem on külmumisoht. Kevadel virguvad sisalikud aprillis-mais, varsti peale ärkamist jaotuvad nad paaridesse ning asuvad koos toitu jahtima. Sigimisperioodi ajal elab paar ühes urus ning neid võib näha koos päikese käes lesimas. Mai alguses või juuni lõpus muneb emasloom taimestikuvabale ja liivasele alale 6...16 muna ning kaevab need madalasse auku. Munade arengu kiirus sõltub oluliselt suvisest ilmastikust - kuivadel ja kuumadel suvedel on areng tunduvalt kiirem kui jahedatel ja vihmastel ning seetõttu võib see kõikuda 40...90 päevani. Tavaliselt kooruvad pojad siiski juulis või augustis. Noored kivisisalikud hajuvad peagi ja hõivavad kõigepealt emalooma territooriumile kõige lähemal asuvad vabad elupaigad. Kivisisalikud saavad suguküpseks 1,5..
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
