2. Ida-türgis valmistada. Päev enne emassugurakkude 3. 986,65 miljonit võõrutamist hakkame produktsiooni taustal. 4.111-117 päeva piirama emiste söötmist 5. Majanduslik 5. Seal nad poegivad ja ja jätame nende varavalmivus on 6-7 kuud kus nei peetakse kuni ratsioonist välja piima põrsaste võõrutamiseni. tekkele soodsad 6.1,2-1,5 kg Peab harjutama uue mõjutavas söödad.Jätta 7.rauda ja vet kohaga ,siis on ta veel mõneks päevaks 8.Järkjärgulisel poegimisel rahulikum
kestel. Emiste aastaproduktsiooni füsioloogiliseks ja ökonoomiliseks optimumiks peetakse 24 põrsast, seda enam et sellele vastab ka emiselt minimaalselt nõutav nisade arv (12). Tavaliselt on noored emised vähemviljakad, 3.4. poegimisel saadakse aga kõige suuremad pesakonnad. Suhteliselt lühike tiinusperiood: Keskmiselt 111117 päeva, kõikudes. Pesakonna suurus ja loodete sugu ei mõjuta emisel praktiliselt tiinuse kestust. Ka ei sõltu kandeaja pikkus tavaliselt emise vanusest. Varavalmivus: Varavalmivust väljendatakse päevades, millal siga saavutab teatud kehamassi, peekoninuumal näiteks 100 kg. Meie söötmis-pidamistingimustes kulub selleks 67 kuud. Füsioloogiline suguküpsus saabub sigadel juba 45-kuuselt. Kõrge tapasaagis: (7585%, veistel 5565%). Tapasaagis oleneb sea toitumisest ja kehamassist. Raskematel ja paremas toitumuses sigadel on tapasaagis suurem. Hea söödaväärindus: Eestis aretatavatel seatõugudel on 1 kg kehamassi
Nuumsigade realiseerimismass on 104 kg ja toota on tarvis 4303 tonni (eluskaal) sealiha aastas. 4303 000 kg : 104kg = 41 375 siga Arvestades suremus protsente siis sündima peaks 44375 põrsast, kuna imikuna lõpneb 4,1% sündinud põrsastest siis võõrutusele läheb 42 556 põrsast. Võõrdeeas lõpneb 2,2 % seega nuumikuteks läheb 41 620 siga ja nuumiku sigalas lõpnemine 0,8 % seega realiseerida 41 287 siga. 3. Sigade realiseerimisvanus ja varavalmivus Põrsas kaalub sündides 1,3 kg , juurdekasv võõrutuseni 0,28 kg päevas. Põrsad võõrutatakse 4 nädala vanuselt, järelikult põrsaste keskmine kehamass võõrutamisel on 1,3 + 28 x 0,28 = 9,14 kg Võõrdesigalas on põrsad kuni 4 kuu vanuseni ehk 120 28 = 92 päeva Keskmine ööpäevane massi-iive võõrdepõrsastel on 0,400kg. 4 kuu vanuselt kaaluvad kesikud keskmiselt 92 x 0,400 + 9,14 = 45,94 kg Nuumsigade keskmine ööpäevane massi-iive on 0,82 kg
Ei Sigade eelised (2)? Suur tapasaagis ja lühike tiinuseperiood Milline ei sobi järgnevasse loetellu? dzörs Miks tuleb piim pärast lüpsmist võimalikult kiiresti maha jahutada? Et see hapuks ei läheks Mis on sügisene siirdeperiood? Kui karjamaadelt viiakse loomad kuivtoidule üle Mitme päevaselt hakkavad vutid munema? 45 päevaselt Kui sigade söötmiseks 100 kg-ni kulub 150 päeva, siis milline on nende sigade majanduslik varavalmivus? 150/30 päeva= 5 kuud Nimetage kaks näitajat, mille järgi hinnatakse sigade bioloogilisi ja majanduslikke omadusi! Kasv, liha kvaliteet, suur tapasaagis, lühike tiinusperiood Millal on uttedel loomulik, aktiivne indlemise periood? Valguspäeva pikkuse lühenemisega Milline on eesti tumedapealise lambatõu parandaja tõug tänapäeval? Suffolki lammas Milline on lambatalle normaalne kehatemperatuur? 39...40 kraadi
8. Suguluskoefitsient (ülesanne) RFG = 0,5n¹+n Iga järgmine aste 0,25 ehk poole vähem 9. Inbriidingukoefitsient (ülesanne) Juhul, kui eellaste tabelis esineb ühine eellane ainult üks kord, kasutatakse valemit Fx =(0,5)n¹ + n² + 1 10. Kvantitatiivse geneetika põhiprintsiibid a. Mõõdetavad (kvantitatiivsed) tunnused- Kvantitatiivsete tunnuste fenotüübilist muutlikkust põhjustavad harva ainultgeenid. Kvantitatiivsed tunnusedlooma mõõtmed, elusmass, varavalmivus, produktiivsus, konstitutsioonitüüp jne (leitakse mõõtmise, arvutamise teel). b. Fenotüübi avaldumise komponendid- Fenotüübilist muutlikkust kvantitatiivsete tunnuste osas määratakse: 1) keskmise näitaja väljatoomisega 2) standardhälbe väljatoomisega 3) dispersiooni ehk tunnuse muutlikkuse ulatuse väljatoomisega. Loomade tunnuste fenotüübilise muutlikkuse põhjused: 1) pärilikkus 2)
lühemad.maliganov:organid,mis kasvavad aeglaselt looteperioodil,kiiremini lootejärgsel jas vastupidi.ta uuris ka ema söötmistaseme ja haiguse mõju loote kasvule.täheldati,et rohusööjate järglane on ema mittesöötmist sündides väike ja lühikeste jalgadega. Puuduliku söötmise või haiguse korral teatud kasvuperioodil mõjutab enam nende luude ja organite arengut,mis sel perioodil peax hästi kasvama.Varavalmivus ja kautamisiga- varavalmivus on loomade omadus areneda ja kasvada kiiremini,kui sellele liigile omane.siis on võimalik looma varakult kasutada järelkasvu ning piima,liha ja muu toodangu saamiseks,ilma,et see mõjux halvasti looma elutegevusele ja edasisele arengule.neil on väiksem pea,laiem kere,ümarad roided ja lühemad jalad kui hiljavalmivatel loomadel.neil vahetuvad hambad varem,lihaste ja rasvkoe kasv on kiirem.neil on inensiivsem ainevahetus.loomade
Emised sigimisvalmid seemendamiseks 8-kuuselt-kehamass 110-120kg. Soovitakse paaritada/seemendada 3.inna ajal (siis vabaneb rohkem munarakke). Emise puhkeaja e. poegimise ja uuesti tiinestumise vahe peaks olema 4-6 nädalat. Kõige tõhusam viljakuse tõstmise vahend on söötmine. Poegitakse umbes 2x aastas ehk 24 põrsast aastas. Noored emised väheviljakad, kõige rohkem poegi 3-4. poegimisel. 2. Lühike tiinusperiood: 111-117 päeva. 3. Varavalmivus-päevad, mis siga saavutab teatud kehamassi ehk 100 kg, meie sigadel 6-7 kuud. Suguküpseks saavad tegelikult juba 4-5 kuuselt, kuid paaritamiseks valmis 8-kuuselt. 4. Kõrge tapasaagis – 75-85% 5. Sealiha kõrge toiteväärtus-sealiha suurema kalorsusega kui teised loomalihad 6. Hea söödaväärindus-sigadel 1kg kehamassi juurdetootmiseks kulub 3,5-4 sü. Jaaaaa 1ts sealiha tootmiseks alla 500 sü. 7. Sead on kõigesööjad-süsivesikute seedumine algab suus
hind aina tõuseb (Loomakasvatus). 4 2. Erinevad tõud Lammaste lihajõudlust mõjutavad tegurid saab jagada kahte, Bioloogilisteks ja majanduslileks. Majanduslikud tunnuste alla kuuluvad söötmine , pidamine , nuumamine ja karja struktuuri. bioloogilisteks tunnusteks on eelkõige pärilikus ja genotüübist tingitud tegurid. Samuti on oluline lamba tõug, viljakus ja varavalmivus. Enamik lambatõuge maailmas, on aretatud villa tootmise eesmärgil. Spetsiaalselt liha tootmiseks on umbes 50 tõugu, millest vaid väike osa on villata. Kahesuunalisi lambaid ehk Liha- villa lambaid on tänapäeval ikka omajagu, umbes 100. Kahesuunaliste rühma kuuluvad ka eesti tumeda- ja eesti valgepealised lambad. Antud tõud on meie riigis küllaltgi laialt levinud, kuna lambad on ökonoomiliselt seisukohalt eelistatud. Levinud on lambaid kelle
Konditsioon ehk toitumus. Töök, suguk, näituse k, nuumak, patoloogiline k: liigne rasvumine või kurtumus. Temperament ehk närvisüsteemi tüüp. Sangviiniline tüüp- tugev, tasakaalukas, elavalt liikuv. Flegmaatiline tüüp- tugev,tasakaalukas, väheliikuv, rahulik. Koleeriline tüüp-tugev, tasakaalutu, erutus on pidurduse suhtes ülekaalus. Melanhoolne tüüp-nõrk, ülekaalus pidurdusprotsessid. Varavalmivus on organismi omadus kiiremini kasvada ja areneda tasemini, mis võimaldab looma kasutada järglaste ning toodangu saamiseks, ilma et edasine arenemine ja eluea pikkus selle all kannataks. Suguküpsus saabub veistel heades tingimustes juba 6-8 kuu vanuselt. Esmakordse seemendamise vanus. Eesti veisetõugusel on 15-18 kuud. Kehamass peaks moodustama vähemalt 65% täisk lehma kehamassist. Ind on seot munarakkude valmimisega munasarjas
Geneetiliselt määratakse võimalused kasvuks ja arenguks, mis realiseeruvad vaid siis, kui selleks on loodud soodsad tingimused. Tingimuste kompleksi nimetatakse keskkonnaks, milleks on lootelise arengu ja kasvu ajal e malooma emakas, lootejärgsel perioodil märgatavalt avaram ja eripalgelisem keskkond. Igal faktoril on isepärane toime, sõltub arengufaasist. Faktorite arv väga suur ja koostoime keerukas. 31. varavalmivus ja kasutamisiga · Varavalmivad loomad on tavaliselt madalamad ja laiemad, · hambad vahetuvad kiiremini, · ainevahetus on samuti kiirem. · Seetõttu varavalmivamad vananevad kiiremini ja neil on lühem eluiga. · Varavalmivus on eelistatav lihaloomadel, aga sugu- ja tööloomadele ei tule liigne varavalmivus kasuks. · Pärilikud eeldused seavad ette piirid, milleni on söödakulutused efektiivsed.
Eristatakse astmeid:töökonditsioon,sugukonditsioon,näitusekonditsioon,nuumakonditsioon,pa toloogiline konditsioon. 14. Temperament ehk närvisüsteemi tüüp. Sangviiniline ehk sangviinik-tugev,tasakaalus,elavalt liikuv. Flegmaatiline ehk flegmaatik-tugev,tasakaalus,vähe liikuv,rahuliku käitumisega. Koleerinine ehk koleerik-tugev,tasakaalutu tüüp,erutus on pidurduse suhtes ülekaalus. Melanhooniline ehk melanhoolik-nõrk,ülekaalus pidurdusprotsessid. 15. Varavalmivus, suguküpsus, esmakordse seemendamise vanus. Varavalmimus on oganismi omadus kiiremini kasvada ja arendada tasemeni,mis võimaldab looma kasutada järglaste ning toodangu saamiseks, ilma et edasine arenemine ja eluea pikkus selle all kantaks.Lehmadel varavalmimuse näitajaks on esimese seemenduse vanus ja esmapoegmise iga. Suguküpsus saabub veistel heades söötmis-pidamistingimustes juba 6-8 kuu vanuselt.Selles vanuses ei ole õige noorloomi veel seemendada,sest
-soo määramine ei olene sel juhul väliskeskkonnast. Kõrgematel organismidel määratakse sugupool sugukromosoomidega ehk gonosoomidega 1905- soomääramise XX-X0 süsteem, mis esineb putukatel 1905- leiti putukatel et isastel esineb ühele X-kromosoomile lisaks veel sellega paaris olev väiksem kromosoom, mis nim. Y-kromosoomiks Isastel ja emastel on võrdne arv kromosoome Lindude puhul on kanad heterogameetsed, kuked homogameetsed. Tunnused 1)Kvantitatiivsed- isendi suurus, elusmass, varavalmivus, produktiivsus. Leitakse mõõtmise, loendamise arvutamise teel. 2)Kvalitatiivsed tunnused- isendi erinevad üksteisest välimuselt Muutlikkus ehk variatsioon -pärilik (geneetiline)- Pärilik muutlikkus on evolutsiooni aluseks -mittepärilik (mittegeneetiline)- modifikatsiooniline, paratüübiline Mendelism Interkromosoommne rekombinatsioon Hübridisatsiooni meetod Selgesti eristuvad tunnused Genotüüp- isendi geenide kogum
on alati isased). 15.Tunnuse mõiste.Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed tunnused Tunnuse all mõistetakse organismi morfoloogilisi, füsioloogilisi ja biokeemilisi iseärasusi, mille järgi määratakse erinevate organismide erinevust ja sarnasust. Geneetikas on kõik tunnused jaotatud kvantitatiivseteks ja kvalitatiivseteks tunnusteks. 1. Kvantitatiivsete tunnuste alla kuuluvad isendi suurus (mõõtmed), elusmass, varavalmivus, produktiivsus, konstitutsioonitüüp jne - st sellised tunnused, mis leitakse mõõtmise, loendamise ja arvutamise teel. Suurusi väljendatakse ühikutes kg, t, tk, cm, m, % jne ning koefitsientidena. 2. Kvalitatiivsed tunnused on niisugused, mille poolest isendid erinevad üksteisest välimuselt - värvus, sarvede, kõrvade kuju jm. Silma järgi on isendeid lihtsam hinnata kvalitatiivsete tunnuste alusel. Kvantitatiivsete
rasvasemat sealiha. Siia rühma kuuluvad eesti maatõugu (eesti peekoni), taani, soome, norra ja rootsi landrass ehk maatõugu sead. Värvuse järgi liigitatakse sigu viide rühma: valged, mustad, mustad valge vöödiga, ruuged ja kirjud seatõud. Kõrvade suuruse järgi liigitatakse sead lontkõrvalisteks, lühi- ja pikakõrvalisteks. 7. Sigade bioloogilised ja majandusliku omadused (viljakus, tiinusperiood, varavalmivus, tapasaagis, söödaväärindus). Viljakus on elusalt sündinud põrsaste arv emise pesakonnas. Siga on viljakamaid põllumajandusloomi. Viljakusest rääkides eristatakse primaarset vilja- kust, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke ja sekundaarset viljakust, mis näitab looma võimet sünnitada teatud hulk järglasi. Seal väljendub ilmekalt primaarse ja sekundaarse viljakuse erinevus, ligikaudu 60-70%
lihaomadused. Nad on aeglase ainevahetusega ja flegmaatilise närvisüsteemiga. Mõnedele lihaveisetõugudele on iseloomulik nn. topeltlihastik ehk Doppellender laudja osas. Lihaomadused on head. · Kombineeritud jõudlusega n.o kahesuunalise jõudlusega tõud. Neil on küllalt kõrge piimatoodang ja head lihaomadused. Olenevalt sellest kumb jõudluse liik on ülekaalus, liigitatakse need omakorda liha- piima ja piima-lihatõugudeks. 15. Veiste varavalmivus, suguküpsus , tiinestamine, majanduslik kasutusiga Varavalmivus on organismi omadus kiiremini kasvada ja areneda tasemeni, mis võimaldab looma kasutada järglaste ning toodangu saamiseks, ilma et edasine arenemine ja eluea pikkus selle all kannataks. Seega varavalmivusega taotletakse loomakasvatussaaduste tootmise suuremat majanduslikku efektiivsust. Varavalmivuse määramise aluseks võib olla suguküpseks saamise aeg, sugulise kasutamise algus, piima- või
ümbermõõtmeid. 12. Konstitutsiooni mõiste ja tüübid Looma söötmis ja pidamistingimustest tulenevat reservainetega varustatud seisundit teatud jõudluse saavutamiseks.. Tüübid: töökonditsioon, sugukonditsioon, näituse konditsioon( pisut ületoidetud), nuumakonditsioon(rasvkude paks), patoloogiline konditsioon a) ületoitumus, b) nälgimine. 13. Temperament flegmaatik, koleerik, sangviinik ja melanhoolik. 15. Varavalmivus, suguküpsus, esmakordse seemendamise vanus Varavalmivus organismi omadus kiiremini kasvada, et saada järglasi. Nad saavutavad kiiremini täiskasvanu faasi ja nende eluiga on lühem kui hilisvalminud loomadel. Veistel SUGUKÜPSUS heades söötmis-pidamistingimustes 6-8 kuu vanuselt. Siis ei ole õige noorl. veel seemendada, organism pole oma arengus järglase saamiseks valmis. Et vältida juhuslikke paaritusi, tuleb lehmikud pullikutest eraldada umbes poole aasta
5 Veisetõugude klassifikatsioonid. Arenguastme järgi jaotatakse tõud: 1. primitiivsed e kohalikud tõud 2. ülemineku ehk parandatud tõud 3. aretus- ehk kultuurtõud Loomade jõudluse alusel: 1. Piimatõud – hollandi friisi, džörsi, äärširi, görnsi, taani punane. Suurima piimatootlikkusega on mustad. 2. Lihatõud – herefordi, šorthorni, aberdiin-anguse 3. Kombineeritud jõudlusega – kahesuunalise jõudlusega tõud. Veiste varavalmivus, suguküpsus , tiinestamine, majanduslik kasutusiga. Varavalmivusega vähendatakse üleskasvatamise kulutusi. Lühem eluiga kui hiljavalmivatel loomadel. Seepärast taotletakse kiiret varavalmivust just lihaloomadel (tarbeloomadel), kelle eluiga on lühike. Piimaveistel taotletakse mõõdukat varavalmivust. Veistel saabub suguküpsus 6-8 kuu vanuselt. Mullikate optimaalne esmakordse seemendamise vanus eesti veisetõugudel on 15…18 kuud.
nuumatult ka rasvasemat sealiha. Siia rühma kuuluvad eesti maatõugu (eesti peekoni), taani, soome, norra ja rootsi landrass ehk maatõugu sead. Värvuse järgi liigitatakse sigu viide rühma: valged, mustad, mustad valge vöödiga, ruuged ja kirjud seatõud. Kõrvade suuruse järgi liigitatakse sead lontkõrvalisteks, lühi- ja pikakõrvalisteks. 7. Sigade bioloogilised ja majandusliku omadused (viljakus, tiinusperiood, varavalmivus, tapasaagis, söödaväärindus). Viljakus on elusalt sündinud põrsaste arv emise pesakonnas. Siga on viljakamaid põllumajandusloomi. Viljakusest rääkides eristatakse primaarset viljakust, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke ja sekundaarset viljakust, mis näitab looma võimet sünnitada teatud hulk järglasi. Seal väljendub ilmekalt primaarse ja sekundaarse viljakuse erinevus, ligikaudu 60-70%
Linnu liha osatähtsus on maailmas tõusun ja moodustab kogu liha toodangust üle 25%. tervislik toitumine näeb ette päevas üks kanamuna. Munad sisaldavad kergesti seeduvaid valke, mineraal aineid ja vitamiine ja seepärast eriti väärtuslik dieet toitlustamisel. Linnu liha toodetakse a). välja prakeeritud kanade arvelt. b). broileri liha otstarbel üles kasvatatud lind. c). kalkuni partide ja hanede üles kasvatamine. Majanduslikud kasulikud omadused. 1. varavalmivus.- seotud munemis algusega tootmise seisukohalt jagunevad kolme rühma 1. muna kanad. 2. Liha muna kanad. 3. Lihakanad. Kõige vara valmivamad on muna kanad. Kes võivad munema hakkata 4-5 kuu vanuselt alguses on munad väkesed. Pidamis tingimuste abil lükatakse munemist edasi. 2. suur sigivus kõikidest munadest on võimalik välja hautada tibud. Keskmine muna toodang on 260-270muna aastas parmiad annavad 300muna aastas. 3. Kiire kasv ja areng eriti liha tõud
Seakasvatus 1) Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused. 1. Sigade suur viljakus. Noorte emiste kasutamine suguloomadena peaks algama 8-kuuselt ning korraliku söötmise ja pidamise puhul on nende kehamass 110–120 kg ümber. 2. Suhteliselt lühike tiinusperiood. Emise kandeaja kestus on keskmiselt 111–117 päeva. 3. Varavalmivus. Sead saavutavad suhteliselt noores eas nii füsioloogilise kui ka majandusliku küpsuse. Varavalmivust väljendatakse päevades, millal siga saavutab teatud kehamassi, peekoninuumal näiteks 100 kg. Meie söötmis-pidamistingimustes on selleks kulunud 6–7 kuud. 4. Kõrge tapasaagis – sigadel 75–85%. 5. Sealiha kõrge toiteväärtus ja selle head kulinaarsed omadused. 6. Hea söödaväärindus – 1 kg kehamassi juurdekasvuks kulub peekoninuumal keskmiselt 3– 3,5 kg. 7
Nad on aeglase ainevahetusega ja flegmaatilise närvisüsteemiga. Mõnedele lihaveisetõugudele on iseloomulik nn. topeltlihastik ehk Doppellender laudja osas. Lihaomadused on head. (herefordi, šorthorni, aberdiin-anguse) 3. Kombineeritud jõudlusega – nö kahesuunalise jõudlusega tõud. Neil on küllalt kõrge piimatoodang ja head lihaomadused. Olenevalt sellest kumb jõudluse liik on ülekaalus, liigitatakse need omakorda liha-piima ja piima-lihatõugudeks. 5) Veiste varavalmivus, suguküpsus , tiinestamine, majanduslik kasutusiga. Varavalmivus on organismi omadus kiiremini kasvada ja areneda tasemeni, mis võimaldab looma kasutada järglaste ning toodangu saamiseks, ilma et edasine arenemine ja eluea pikkus selle all kannataks. Varavalmivusega taotletakse loomakasvatussaaduste tootmise suuremat majanduslikku efektiivsust. Varavalmivuse määramise aluseks võib olla suguküpseks saamise aeg, sugulise kasutamise
sead. Seetõttu kängunud põrsad enamasti hukatakse. 30. Kasvu ja arengut mõjutavad tegurid looteperioodil mõjutavad tegurid : loote genotüüp, emaka keskkond, ema suurus, vanus, toitumus, pesakonna suurus, kliima, majandamine lootejärgne perioodil mõjutavad tegurid: ema ja järglase genotüüp, ema vanus, järglase sugupool, ema piimakus ja toitmine, järglase sünnimass, võõrutamisvanus, kohanemisvõime, keskkonna kliima, majandamine 31. Varavalmivus ja kasutamisiga Varavalmivus on organismi omadus kiiremini kasvada ja areneda tasemeni, mis võimaldab looma kasutada järglaste ning piima-, liha- ja muu toodangu saamiseks, ilma et edasine arenemine ja eluea pikkus selle all kannataks. Seega varavalmivusega taotletakse loomakasvatussaaduste tootmise suuremat majanduslikku efektiivsust. Varavalmivuse määramise aluseks võib olla suguküpseks saamise aeg, sugulise kasutamise algus, tootmiseks või tööks kasutamise algus või kasvuintensiivsus
seonduv) a)liigne rasvumine-tingitud häirest vms b) näljakoditsioon ehk kurtumus-tingitud haigestumisest või söögipuudusest. 14. Temperament ehk närvisüsteemi tüüp. 1.sangviiniline-tasakaalukas, kiire ainevahetusega, kohaneb hästi. 2.flegmaatiline-tasakaalukas, aeglase ainevahetusega, pika mõtlemisega 3.koleeriline-sõjakas, kohaneb hästi:valvekoerad, kiirushobused, võitlushärjad 4.melanhoolne- ülekaaslus pidendusprotsessiga, põeb iga asja pärast. 15. Varavalmivus-organismi omadus kiremini kasvada ja areneda tasemini, mis võimaldab looma kasutada järglaste ning toodangu saamiseks, ilma et edasine arenemine ja eluea pikkus selle alla kannataks, taotletakse suuremat majanduslikku efektiivsust, lühema elueaga, lihaloomad , Suguküpsus- heades sõõtmis-pidamistingimustes saabub 6-8 kuuselt, organism ei ole veel järglase saamiseks valmis, esmakordse seemendamise vanus- eesti veisetõugudel 15..18kuud
14. Temperament ehk närvisüsteemi tüüp. Olenevalt närvisüsteemi jõust, tasakaalust ja liikuvusest eristatakse nelja närvitegevuse tüüpi 1)sangviiniline tüüp e sangviinik tugev, tasakaalukas, elavalt liikuv loom 2)flegmaatiline tüüp e flegmaatik tugev, tasakaalukas, rahulik, väheliikuv loom 3)koleeriline tüüp e koleerik tugev, tasakaalutu, rahutu, sõjakas loom 4)melanhoolne tüüp e melanhoolik nõrk, halvastikohanev loom 15. Varavalmivus, suguküpsus, esmakordse seemendamise vanus. Suguküpsus on veistel heades söötmis-pidamistingimustes 6-8 kuu vanuselt. Paaritada võib noorloomi, kui nad on saavutanud teatava arengu. Seepärast ei sõltu esmakordse seemenduse iga niivõrd vanusest kuivõrd kehamassist. Mullikate optimaalne esmakordse seemendamise vanus eesti veisetõugudel peaks olema 15...18 kuud. 16. Ind, tiinestamine, kunstlik seemendus, embrüosiirdamine.
Eesti Vabariigi algusaastatel sai sigade pidamine talumajanduses arvestatavaks tuluallikaks. [1, lk. 2]. Sigu peetakse põhiliselt sealiha saamiseks. Sealiha osatähtsus kogu maailma lihatarbimises on ligikaudu 40%. Loomaliha osatähtsus moodustab kogu lihatarbimisest 29% ja linnuliha 23%. Sigade majanduslikult kasulikud omadused tulenevad nende bioloogilistest iseärasustest, milleks on suur viljakus, lühike tiinusperiood, varavalmivus, kõrge tapasaagis, sealiha kõrge toiteväärtus ja selle head kulinaarsed omadused. Samuti on sigadel hea söödaväärindus ning nad on kõigesööjad, mis võimaldab pidada sigu väga erinevates tingimustes [1, lk. 4]. Et seakasvatus oleks tulus ja sigade pidamine õnnestuks on vaja loomadesõbraliku projektlahendusega farmi. Farmi rajamise eeltingimusteks on kvaliteetese söödaga varustamise
Meid huvitab perekond sead. Sigade perekonnas on 12 liiki. 3. Kodusigade ja metssigade iseloomustus (nii füsioloogilised näitajad kui ka käitumise jm iseärasused ). Kodusiga Metssiga Aastaringsel sigiv Sessoonselt sigiv Tiinus 115 päeva Tiinus 130 päeva Põrsaid 10-12 Põrsaid 5-6 Päevaloomad Ööloomad Sigimise algus 7 kuud Sigib alles 2 aastal 4. Sigade bioloogilised iseärasused: viljakus, varavalmivus, tapasaagis ja keha koostis, liha toiteväärtus ja selle kulinaarsed omadused, tiinusperioodi pikkus, söödaväärindus, energiakategooriad sigade söötmisel (energiakäibe skeem ). 5. Sigade seedesüsteem, seedesüsteemi talitlus. SIGADE SEEDESÜSTEEM SUU JA SÜLJENÄÄRMED Sigadel on pikk suuõõs, ülemine huul on lühike ja tugev, kokkukasvanud kärsaga. Keel on pikk ja kitsas. SÜLG moodustab 3 põhilisest süljenäärmest: Parotiid e kõrvalsüljenäärmed
mäletsejalistest ja hobustest). Pesakonna suurus ja loodete sugu ei mõjuta praktiliselt emisel tiinuse kestust. Ka ei sõltu kandeaja pikkus tavaliselt emise vanusest. Mõned tähelepanekud on siiski selle kohta, et vanematel emistel on väikeste kurnade korral kandeajad pikemad. Emistel, keda peetakse Avitamiini ja karotiinivaesel ratsioonil, pikeneb kandeaeg 117–120 päevani. 3. Varavalmivus. Sead saavutavad suhteliselt noores eas nii füsioloogilise kui ka majandusliku (s.o. tapa või paaritus) küpsuse. Varavalmivust väljendatakse päevades, millal siga saavutab teatud kehamassi, peekoninuumal näiteks 100 kg. Meie söötmispidamistingimustes on selleks kulunud 6–7 kuud (seega 180–210 päeva). Vastsündinud põrsastel kulub ainult 8 päeva, et oma kehamass kahekordistada (1–1,2_2–2,4 kg)
aheldunud ja vastupidi. Geenidevahelise geneetilise kauguse mõõtühikuks on morgan. Enam kasutatakse ühikut sentimorgan ehk cM, mis vastab 1%-lisele ristsiirete sagedusele (100 cM= 1 morgan(M)). 25. Tunnuse mõiste. Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed tunnused Organismi morfoloogilised, füsioloogilised ja biokeemilised iseärasused, mille järgi määratakse organismide erinevust ja sarnasust. Kvantitatiivsed tunnused - isendi suurus (mõõtmed), elusmass, varavalmivus, produktiivsus, konstitutsioonitüüp jne. - leitakse mõõtmise, loendamise ja arvutamise teel. Kvalitatiivsed tunnused - isendid erinevad üksteisest välimuselt - värvus, sarvede, kõrvade kuju jm. Tunnuse muutlikkus ehk variatsioon jagatakse mittepärilikuks ja pärilikuks 26. Mittepäriliku muutlikkuse vormid EI pärandu järglastele edasi. modifikatsiooniline -tekib organismidel keskkonnatingimuste mõjul paratüübiline - on tingitud looma vanusest, tervisest, sugupoolest 27
.... 23 3.5.2. KASVU JA ARENGU ETAPID.................................................................................................................................. 24 3.5.3. KASVU JA ARENEMISE SEADUSPÄRASUSED. .................................................................................................. 25 3.6. VEISTE ARETUSTEHNIKA........................................................................................................................................... 26 3.6.1 VARAVALMIVUS, SUGUKÜPSUS JA ESMAKORDSE SEEMENDUSE IGA...................................................... 26 2.6.2. VEISTE IND EHK ÖSTRUS ...................................................................................................................................... 27 3.6.3. VEISTE TIINESTAMINE JA EMBRÜOSIIRDAMINE ............................................................................................ 28 3.6.4. SÜNNITUS JA VASTSÜNDINU HOOLDAMINE. ..................................
edasiandmisest. 20 TUNNUSE MUUTLIKKUS. MUTATSIOONITEOORIA. Tunnuse muutlikkus Tunnuse all mõistetakse organismi morfoloogilisi, füsioloogilisi ja biokeemilisi iseärasusi, mille järgi määratakse erinevate organismide erinevust ja sarnasust. Geneetikas on kõik tunnused jaotatud kvantitatiivseteks ja kvalitatiivseteks tunnus- teks. 1. Kvantitatiivsete tunnuste alla kuuluvad isendi suurus (mõõtmed), elusmass, varavalmivus, produktiivsus, konstitutsioonitüüp jne - st sellised tunnused, mis leitakse mõõtmise, loendamise ja arvutamise teel. Suurusi väljendatakse ühikutes kg, t, tk, cm, m, % jne ning koefitsientidena. 2. Kvalitatiivsed tunnused on niisugused, mille poolest isendid erinevad üksteisest välimuselt - värvus, sarvede, kõrvade kuju jm. Silma järgi on isendeid lihtsam hinnata kvalitatiivsete tunnuste alusel. Kvantitatiivsete
hästi arenenud seedeaparaat ja kopsud. Lihaveiste tüübil (õrn-kohev) on tugevasti arenenud side- ja rasvakihiga kohev nahk, rikkalike rasvakihtidega mahukas lihastik ning peen luustik. Kopsud ja seedeelundid on väiksemad kui piimatüübil ning piimanäärmed on nõrgalt arenenud. Tööveise tüübil (toores-tihe) on tugevasti arenenud nahk ja luustik. Lihastik on mõõdukalt arenenud, nahaalune kiht õhuke. VARAVALMIVUS JA KASUTUSIGA Varavalmivuse all mõistetakse loomade omadust areneda ja kasvada kiiremini, kui sellele liigile omane. Siis on võimalik looma varakult kasutada järelkasvu ning piima, liha ja muu toodangu saamiseks. Ilma, et see mõjuks halvasti looma elutegevusele ja edasisele arengule. Varavalmivus Varavalmivuse määramiseks võrreldakse uuritava rühma andmeid tõu keskmiste näitajatega. Varavalmivatel loomadel on väiksem pea, laiem kere, ümaramad roided ja lühemad jalad kui
räägitakse pärilikust eelsoodumusest. Genetiline selektsioon - selektsioon, mis phineb genetiliselt tingitud tunnuste eelistamisel. Tüüpiline näide asendusmutatsioonide kohta on sirprakuline aneemia (üks hemoglobiinopaatia vormidest) - langeb hemoglobiini hapnikku siduv vime, samas kaasneb resistentsus malaaria vastu. 22. Kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete tunnuste erinevused. 1) Kvantitatiivsed tunnused: isendi suurus (mtmed), elusmass, varavalmivus, produktiivsus, konstitutsioonitüüp jne. - st. sellised tunnused, mis leitakse mtmise, loendamise ja arvutamise teel. Suurusi väljendatakse ühikutes kg, t, tk, cm, m, % jne. ja koefitsientidena. Määratud paljude geenide poolt. 2) Kvalitatiivsed tunnused: isendite erinevus üksteisest välimuselt - värvus, sarvede, krvade kuju jm. Määratud ühe vi mne geeni poolt. 23. Kuidas testitakse mutatsioone allelismi suhtes? Testertüvega ristates
põrsalised pesakonnad ökonoomsust ei suurenda, sest nendes on kuni 6 nädala vanuseni elavate põrsaste arv tavaliselt väiksem kui 12-põrsastelistes pesakondades. Tavaliselt on noored emised vähemviljakamad, samuti ka vanad emised. 3.-4. poegimisel saadakse aga kõige suuremad pesakonnad Suhteliselt lühike tiinusperiood 3 kuud, 3 nädalat ja 3 päeva (111-117 päeva). Tiinust pikendab A-vitamiini puudus ja karotiini puudus. Varavalmivus sead saavutavad noores eas nii füsioloogilise kui ka majandusliku küpsuse. Varavalmivust väljedatakse päevades, millal siga saavutab teatud kehamassi (peekoninuumal 100 kg, mille saavutab 6-7 kuuga). Füsioloogiline suguküpsus saabub sigadel vahel juba 4-5 kuuselt (sobiv vanus paaritamiseks on siiski 7-8 kuud) Kõrge tapasaagis 75-85%. See oleneb toitumisest ja kehamassist. Raskematel ja paremas toitumuses sigadel on tapasaagis suurem
annaabi.ee 
