Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"varavalmivus" - 33 õppematerjali

varavalmivus on organismi omadus kiiremini kasvada ja areneda tasemeni, mis võimaldab looma kasutada järglaste ning toodangu saamiseks, ilma et edasine arenemine ja eluea pikkus selle all kannataks. Seega varavalmivusega taotletakse loomakasvatussaaduste tootmise suuremat majanduslikku efektiivsust. Varavalmivuse määramise aluseks võib olla suguküpseks saamise aeg, sugulise kasutamise algus, piima- või lihatootmiseks kasutamise algus või kasvuintensiivsus.
thumbnail
12
doc

Veiste geneetika

15.Tunnuse mõiste.Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed tunnused Tunnuse all mõistetakse organismi morfoloogilisi, füsioloogilisi ja biokeemilisi iseärasusi, mille järgi määratakse erinevate organismide erinevust ja sarnasust. Geneetikas on kõik tunnused jaotatud kvantitatiivseteks ja kvalitatiivseteks tunnusteks. 1. Kvantitatiivsete tunnuste alla kuuluvad isendi suurus (mõõtmed), elusmass, varavalmivus , produktiivsus, konstitutsioonitüüp jne - st sellised tunnused, mis leitakse mõõtmise, loendamise ja arvutamise teel. Suurusi väljendatakse ühikutes kg, t, tk, cm, m, % jne ning koefitsientidena. 2. Kvalitatiivsed tunnused on niisugused, mille poolest isendid erinevad üksteisest välimuselt - värvus, sarvede, kõrvade kuju jm. Silma järgi on isendeid lihtsam hinnata kvalitatiivsete tunnuste alusel. Kvantitatiivsete...

Aretusõpetus
59 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Nimetu

maliganov:organid,mis kasvavad aeglaselt looteperioodil,kiiremini lootejärgsel jas vastupidi.ta uuris ka ema söötmistaseme ja haiguse mõju loote kasvule.täheldati,et rohusööjate järglane on ema mittesöötmist sündides väike ja lühikeste jalgadega. Puuduliku söötmise või haiguse korral teatud kasvuperioodil mõjutab enam nende luude ja organite arengut,mis sel perioodil peax hästi kasvama.Varavalmivus ja kautamisiga- varavalmivus on loomade omadus areneda ja kasvada kiiremini,kui sellele liigile omane.siis on võimalik looma varakult kasutada järelkasvu ning piima,liha ja muu toodangu saamiseks,ilma,et see mõjux halvasti looma elutegevusele ja edasisele arengule.neil on väiksem pea,laiem kere,ümarad roided ja lühemad jalad kui hiljavalmivatel loomadel.neil vahetuvad hambad varem,lihaste ja rasvkoe kasv on kiirem.neil on inensiivsem ainevahetus.loomade eluiga ja majandusliku kasutamisiga ei lange...

80 allalaadimist
thumbnail
61
pdf

Loomageneetika 1 osa

0779 ARETUSÕPETUS ÕPPEVAHEND EMÜ ÜLIÕPILASTELE Koostajad: A. Lüpsik E. Orgmets H. Viinalass TARTU 2009 GENEETIKA KUI TEADUS JA SELLE KOHT BIOLOOGIAS Geneetika on teadus organismide pärilikkusest. Mõiste geneetika tuleneb kreeka keelest ja tähendab sünnisse, põlvnemisse või tekkesse puutuvat. Tänapäeval on geneetika kujunenud bioloogia üheks keskseks haruks, sest ta uurib kõikidel organismidel esinevat nähtust ­ pärilikkust ja selle muutumist ning geneetilise informatsiooni edastamise ja realiseerumise seaduspärasusi organismi elutsükli jooksul. Geneetika arengust sõltuvad elusorganismide soovikohase muutmise, valkude biosünteesi kontrolli ja ka...

Aretusõpetus
154 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Veisekasvatus

Temperament ehk närvisüsteemi tüüp. Olenevalt närvisüsteemi jõust, tasakaalust ja liikuvusest eristatakse nelja närvitegevuse tüüpi 1)sangviiniline tüüp e sangviinik ­ tugev, tasakaalukas, elavalt liikuv loom 2)flegmaatiline tüüp e flegmaatik ­ tugev, tasakaalukas, rahulik, väheliikuv loom 3)koleeriline tüüp e koleerik ­ tugev, tasakaalutu, rahutu, sõjakas loom 4)melanhoolne tüüp e melanhoolik ­ nõrk, halvastikohanev loom 15. Varavalmivus , suguküpsus, esmakordse seemendamise vanus. Suguküpsus on veistel heades söötmis-pidamistingimustes 6-8 kuu vanuselt. Paaritada võib noorloomi, kui nad on saavutanud teatava arengu. Seepärast ei sõltu esmakordse seemenduse iga niivõrd vanusest kuivõrd kehamassist. Mullikate optimaalne esmakordse seemendamise vanus eesti veisetõugudel peaks olema 15...18 kuud. 16. Ind, tiinestamine, kunstlik seemendus, embrüosiirdamine....

Loomakasvatus
197 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Loomakasvatuse konspekt

Veiste kodustamine ja põlvnemine. Veise kodustamise ajaks võis olla u 6-2 tuhat aastat eKr . Kodustamise kolleteks on Kirde-Aafrika ja Edela-Aasia Niiluse, Tigrise ja Eufrati jõe aladel. 2. 1) Perekond:veised, 1.1 Alamperekond:veised, liik:ürgveis, kodustatud vorm: koduveis. 1.2 Alamperekond: jakid, liik: jakk, kodustatud vorm: kodujakk. 1.3 Alamperekond: kaguaasia veised, liik: banteng, kodustatud vorm: baali kari, liik: gaur, kodustatud vorm: gajaal. 1.4 Alamperekond: piisonid, liik: euroopa piison, ameerika piison, kodustatud vorm: puudub. 2) Perekond: aasia pühvlid, liik: inda pühvel, kodustatud vorm: india veepühvel, liik: filipiini pühvel, kodustatud vorm: puudub. 3)perekond: aafrika pühvlid, liik: kahverpühvel, kodustatud vorm: puudub. 3. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis. Valdav osa veistest asub arengumaades, seal elab suurem osa rahvastikust maal ja tegeleb põllumajandusega. Vajalik piima ja liha toodang saadakse tä...

Loomakasvatus
189 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Veisekasvatus

12. Konstitutsiooni mõiste ja tüübid ­ Looma söötmis ja pidamistingimustest tulenevat reservainetega varustatud seisundit teatud jõudluse saavutamiseks.. Tüübid: töökonditsioon, sugukonditsioon, näituse konditsioon( pisut ületoidetud), nuumakonditsioon(rasvkude paks), patoloogiline konditsioon a) ületoitumus, b) nälgimine. 13. Temperament ­ flegmaatik, koleerik, sangviinik ja melanhoolik. 15. Varavalmivus , suguküpsus, esmakordse seemendamise vanus ­ Varavalmivus ­ organismi omadus kiiremini kasvada, et saada järglasi. Nad saavutavad kiiremini täiskasvanu faasi ja nende eluiga on lühem kui hilisvalminud loomadel. Veistel SUGUKÜPSUS heades söötmis-pidamistingimustes 6-8 kuu vanuselt. Siis ei ole õige noorl. veel seemendada, organism pole oma arengus järglase saamiseks valmis. Et vältida juhuslikke paaritusi, tuleb lehmikud pullikutest eraldada umbes poole aasta...

Veisekasvatus
99 allalaadimist
thumbnail
2
docx

VEISEKASVATUS

Kodustati 6-2 aastatuhat e.m.a. Kirde-Aafrika ja Edela-Aasia. Niiluse, Tigrise ja Eufrati jõe aladel. P-Aafrika ja Sahara kõrb. Veiste ulukeellased:Tarvas ehk ürgveis, Jakk,Kaugaasia veised (Banteng ja Gaur),Piisonid (euroopa ja ameerika), aasia pühvild ja aafrikapühvlid. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis. Maailmas: Veised: 1338, Pühvlid 158,6 (milj)Eestis: Veiseid: 240 tuhat, kellest 200 piimav ja lihav 40,5 Tõu mõiste ja kujunemine. Tõug on ühte liiki kuuluvate koduloomade küllalt suur rühm, kellel on ühesugune põlvnemine, välimik , maj kasulikud om ja ühesugused nõuded keskkting suhtes. Tal peab olema kindel levila e. Areaal. (peab olema isoleeritud teistest populatsioonidest ja ei tohi toimuda sugulsaretus) Veisetõugude klassifikatsioon. Aluseks lihajõudlus ja piimajõudlus (piimatõud,lihatõud, komb. Tõud). Arenguastme j:primitiivsed tõud, üleminekutõud ja aretustõud. Piima- ja lihatõud. (ees...

Veisekasvatus
62 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Linnukasvatus

tervislik toitumine näeb ette päevas üks kanamuna. Munad sisaldavad kergesti seeduvaid valke, mineraal aineid ja vitamiine ja seepärast eriti väärtuslik dieet toitlustamisel. Linnu liha toodetakse a). välja prakeeritud kanade arvelt. b). broileri liha otstarbel üles kasvatatud lind. c). kalkuni partide ja hanede üles kasvatamine. Majanduslikud kasulikud omadused. 1. varavalmivus .- seotud munemis algusega tootmise seisukohalt jagunevad kolme rühma 1. muna kanad. 2. Liha muna kanad. 3. Lihakanad. Kõige vara valmivamad on muna kanad. Kes võivad munema hakkata 4-5 kuu vanuselt alguses on munad väkesed. Pidamis tingimuste abil lükatakse munemist edasi. 2. suur sigivus kõikidest munadest on võimalik välja hautada tibud. Keskmine muna toodang on 260-270muna aastas parmiad annavad 300muna aastas. 3. Kiire kasv ja areng eriti liha tõud...

Põllumajandus
77 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Seakasvatuse kordamisküsimused

Siia rühma kuuluvad eesti maatõugu (eesti peekoni), taani, soome, norra ja rootsi landrass ehk maatõugu sead. Värvuse järgi liigitatakse sigu viide rühma: valged, mustad, mustad valge vöödiga, ruuged ja kirjud seatõud. Kõrvade suuruse järgi liigitatakse sead lontkõrvalisteks, lühi- ja pikakõrvalisteks. 7. Sigade bioloogilised ja majandusliku omadused (viljakus, tiinusperiood, varavalmivus , tapasaagis, söödaväärindus). Viljakus on elusalt sündinud põrsaste arv emise pesakonnas. Siga on viljakamaid põllumajandusloomi. Viljakusest rääkides eristatakse primaarset vilja- kust, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke ja sekundaarset viljakust, mis näitab looma võimet sünnitada teatud hulk järglasi. Seal väljendub ilmekalt primaarse ja sekundaarse viljakuse erinevus, ligikaudu 60-70%...

Seakasvatus
194 allalaadimist
thumbnail
23
doc

KLASSIKALINE GENEETIKA

Genetiline selektsioon - selektsioon, mis phineb genetiliselt tingitud tunnuste eelistamisel. Tüüpiline näide asendusmutatsioonide kohta on sirprakuline aneemia (üks hemoglobiinopaatia vormidest) - langeb hemoglobiini hapnikku siduv vime, samas kaasneb resistentsus malaaria vastu. 22. Kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete tunnuste erinevused. 1) Kvantitatiivsed tunnused: isendi suurus (mtmed), elusmass, varavalmivus , produktiivsus, konstitutsioonitüüp jne. - st. sellised tunnused, mis leitakse mtmise, loendamise ja arvutamise teel. Suurusi väljendatakse ühikutes kg, t, tk, cm, m, % jne. ja koefitsientidena. Määratud paljude geenide poolt. 2) Kvalitatiivsed tunnused: isendite erinevus üksteisest välimuselt - värvus, sarvede, krvade kuju jm. Määratud ühe vi mne geeni poolt. 23. Kuidas testitakse mutatsioone allelismi suhtes? Testertüvega ristates...

Geneetika
118 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Veisekasvatuse vastused

Aretust alustati 18. sajandil. Loomad leplikud, peavad vastu kehvades tingimustes. Sobiv ristamiseks kerge poegimise ja vasikate elujõulisuse tõttu. Keskmise suurusega tõug ­ lehmad 600...700 kg, pullid 1000 kg. Mustad, kuid on ka punakaspruune. Nudid ­ tunnus pärandatakse kindlalt järglastele. Lehmad on küllaldase piimakusega; neil on head emaomadused. Head karjamaa- ja koresöödakasutajad. Pikaealised, taluvad hästi madalaid temperatuure. Nende liha maitseomadusi peetakse parimaks. Aastast 1917 jäi domineerima must karvavärv. Eestisse toodi seda tõugu veised Soomest 1994. Aastal. Limusiin *Pärit Prantsusmaa keskosast Limousini ja Marche`i mägialadelt. Juba 17. sajandil kasutati neid nii veo- kui ka lihaloomadena. Esimene tõuraamat ilmus1886. Aastal. Suuruselt keskmine tõug- lehmad 650...850 kg, pullid 1000...1200 kg. Värvuselt kuld- või helepruunid. Valdav...

Veisekasvatus
99 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Aretusõpetuse kordamisküsimused

Tingimuste kompleksi nimetatakse keskkonnaks, milleks on lootelise arengu ja kasvu ajal e malooma emakas, lootejärgsel perioodil märgatavalt avaram ja eripalgelisem keskkond. Igal faktoril on isepärane toime, sõltub arengufaasist. Faktorite arv väga suur ja koostoime keerukas. 31. varavalmivus ja kasutamisiga · Varavalmivad loomad on tavaliselt madalamad ja laiemad, · hambad vahetuvad kiiremini, · ainevahetus on samuti kiirem. · Seetõttu varavalmivamad vananevad kiiremini ja neil on lühem eluiga. · Varavalmivus on eelistatav lihaloomadel, aga sugu- ja tööloomadele ei tule liigne varavalmivus kasuks. · Pärilikud eeldused seavad ette piirid, milleni on söödakulutused efektiivsed....

Aretusõpetus
78 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Aretusõpetuse vastused

Seetõttu kängunud põrsad enamasti hukatakse. 30. Kasvu ja arengut mõjutavad tegurid looteperioodil mõjutavad tegurid : loote genotüüp, emaka keskkond, ema suurus, vanus, toitumus, pesakonna suurus, kliima, majandamine lootejärgne perioodil mõjutavad tegurid: ema ja järglase genotüüp, ema vanus, järglase sugupool, ema piimakus ja toitmine, järglase sünnimass, võõrutamisvanus, kohanemisvõime, keskkonna kliima, majandamine 31. Varavalmivus ja kasutamisiga Varavalmivus on organismi omadus kiiremini kasvada ja areneda tasemeni, mis võimaldab looma kasutada järglaste ning piima-, liha- ja muu toodangu saamiseks, ilma et edasine arenemine ja eluea pikkus selle all kannataks. Seega varavalmivusega taotletakse loomakasvatussaaduste tootmise suuremat majanduslikku efektiivsust. Varavalmivuse määramise aluseks võib olla suguküpseks saamise aeg, sugulise kasutamise algus, tootmiseks või tööks kasutamise algus või kasvuintensiivsus...

Aretusõpetus
93 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

SEAKASVATUSE KURSUSEPROJEKT

4303 000 kg : 104kg = 41 375 siga Arvestades suremus protsente siis sündima peaks 44375 põrsast, kuna imikuna lõpneb 4,1% sündinud põrsastest siis võõrutusele läheb 42 556 põrsast. Võõrdeeas lõpneb 2,2 % seega nuumikuteks läheb 41 620 siga ja nuumiku sigalas lõpnemine 0,8 % seega realiseerida 41 287 siga. 3. Sigade realiseerimisvanus ja varavalmivus Põrsas kaalub sündides 1,3 kg , juurdekasv võõrutuseni 0,28 kg päevas. Põrsad võõrutatakse 4 nädala vanuselt, järelikult põrsaste keskmine kehamass võõrutamisel on 1,3 + 28 x 0,28 = 9,14 kg Võõrdesigalas on põrsad kuni 4 kuu vanuseni ehk 120 ­ 28 = 92 päeva Keskmine ööpäevane massi-iive võõrdepõrsastel on 0,400kg. 4 kuu vanuselt kaaluvad kesikud keskmiselt 92 x 0,400 + 9,14 = 45,94 kg Nuumsigade keskmine ööpäevane massi-iive on 0,82 kg...

Loomakasvatus
43 allalaadimist
thumbnail
33
pdf

SEAKASVATUS teemad

Sigade perekonnas on 12 liiki. 3. Kodusigade ja metssigade iseloomustus (nii füsioloogilised näitajad kui ka käitumise jm iseärasused ). Kodusiga Metssiga Aastaringsel sigiv Sessoonselt sigiv Tiinus 115 päeva Tiinus 130 päeva Põrsaid 10-12 Põrsaid 5-6 Päevaloomad Ööloomad Sigimise algus 7 kuud Sigib alles 2 aastal 4. Sigade bioloogilised iseärasused: viljakus, varavalmivus , tapasaagis ja keha koostis, liha toiteväärtus ja selle kulinaarsed omadused, tiinusperioodi pikkus, söödaväärindus, energiakategooriad sigade söötmisel (energiakäibe skeem ). 5. Sigade seedesüsteem, seedesüsteemi talitlus. SIGADE SEEDESÜSTEEM SUU JA SÜLJENÄÄRMED Sigadel on pikk suuõõs, ülemine huul on lühike ja tugev, kokkukasvanud kärsaga. Keel on pikk ja kitsas. SÜLG moodustab 3 põhilisest süljenäärmest: Parotiid ­ e kõrvalsüljenäärmed...

Loomakasvatus
59 allalaadimist
thumbnail
72
doc

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b....

Kalakaubandus
40 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Seakasvatuse eksami kordamisküsimused

Kasvukiirust näitab ööpäevane keskmine juurdekasv. Keskmine juurdekasv saadakse, kui perioodi kogu juurdekasv jagatakse perioodi pikkusega (päevade arvuga). Mida kiiremini sead kasvavad, s.o. mida rohkem nad päevas juurde võtavad, seda varem saavutavad nad tapaküpsuse ja seda vähem kulub elatuseks sööta ning seda väiksemad on toodanguühiku kohta tehtavad kulutused. 2. Sigade kasvukiirust peegeldab ka teine nuumajõudluse näitaja ­ varavalmivus . · Varavalmivust väljendatakse päevades, millal siga saavutab teatud kehamassi, peekoninuumal näiteks 100 kg. Kiirekasvulised sead saavutavad 100 kg kehamassi juba 150 päevaga, aga aeglaselt kasvavatel sigadel kulub selleks üle 200 päeva. 3.Söödaväärindus näitab, kui palju kulub sööta 1 kg kehamassi juurdekasvuks. Eestis aretatavatel tõugudel kulub kontrollnuuma andmetel 1 kg massi-iibe kohta ligikaudu 3-3,5 kg standardjõusööta (16% proteiinisisaldusega segajõusööt). 4...

Põllumajandus
33 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Loomakasvatus

Nad on aeglase ainevahetusega ja flegmaatilise närvisüsteemiga. Mõnedele lihaveisetõugudele on iseloomulik nn. topeltlihastik ehk Doppellender laudja osas. Lihaomadused on head. · Kombineeritud jõudlusega n.o kahesuunalise jõudlusega tõud. Neil on küllalt kõrge piimatoodang ja head lihaomadused. Olenevalt sellest kumb jõudluse liik on ülekaalus, liigitatakse need omakorda liha- piima ja piima-lihatõugudeks. 15. Veiste varavalmivus , suguküpsus , tiinestamine, majanduslik kasutusiga Varavalmivus on organismi omadus kiiremini kasvada ja areneda tasemeni, mis võimaldab looma kasutada järglaste ning toodangu saamiseks, ilma et edasine arenemine ja eluea pikkus selle all kannataks. Seega varavalmivusega taotletakse loomakasvatussaaduste tootmise suuremat majanduslikku efektiivsust. Varavalmivuse määramise aluseks võib olla suguküpseks saamise aeg, sugulise kasutamise algus, piima- või...

Loomad
39 allalaadimist
thumbnail
158
pdf

Veisekasvatuse alused

23 3.5.2. KASVU JA ARENGU ETAPID.................................................................................................................................. 24 3.5.3. KASVU JA ARENEMISE SEADUSPÄRASUSED. .................................................................................................. 25 3.6. VEISTE ARETUSTEHNIKA........................................................................................................................................... 26 3.6.1 VARAVALMIVUS , SUGUKÜPSUS JA ESMAKORDSE SEEMENDUSE IGA...................................................... 26 2.6.2. VEISTE IND EHK ÖSTRUS ...................................................................................................................................... 27 3.6.3. VEISTE TIINESTAMINE JA EMBRÜOSIIRDAMINE ............................................................................................ 28 3.6.4. SÜNNITUS JA VASTSÜNDINU HOOLDAMINE....

Põllumajandus
49 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Söötmisõpetuse ja sigade pidamise kordamisküsimuste vastused

 Pesakonna suurus ja loodete sugu ei mõjuta praktiliselt emisel tiinuse kestust. Ka ei sõltu kandeaja pikkus tavaliselt emise vanusest. Mõned tähelepanekud on siiski selle kohta, et vanematel emistel on väikeste kurnade korral kandeajad pikemad. Emistel, keda peetakse A­vitamiini ja karotiinivaesel ratsioonil, pikeneb kandeaeg 117–120 päevani. 3. Varavalmivus . Sead saavutavad suhteliselt noores eas nii füsioloogilise kui ka majandusliku (s.o. tapa­ või paaritus­) küpsuse. Varavalmivust väljendatakse päevades, millal siga saavutab teatud kehamassi, peekoninuumal näiteks 100 kg. Meie söötmis­pidamistingimustes on selleks kulunud 6–7 kuud (seega 180–210 päeva). Vastsündinud põrsastel kulub ainult 8 päeva, et oma kehamass kahekordistada (1–1,2_2–2,4 kg)...

Põllumajanduse alused
38 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun