LIHA JA SUBPRODUKTID MIKS PEAKS LIHA SÖÖMA? Liha on üks tähtsamaid toiduaineid, millest saame eluks vajalikke toitaineid ja energiat. Liharoogade söömisel tekib täiskõhutunne Liha on mitmekülgsete kasutus- võimalustega ja sobib paljude toiduainetega Liha ja lihasaaduste normiks peetakse päevas umbes 175 grammi MILLEST LIHA KOOSNEB vett 40-70%, valgud 15-25%, rasva 2-40%, vitamiinid (B- rühma), mineraalained (raud, fosforiit, Ca jne), ekstraktiivained jne liha koosneb järgmistest kudedest: 1) lihaskude 50-60%, liha värvus - kahvaturoosast kuni tumepunaseni; 2) sidekude -moodustavad kelmed ja kõõlused (9-14% sidekudet), sidekude koosneb: kollageen ja elastiin 3) rasvkude 2-40%, 4) luukude 7-30% LIHA TOITEVÄÄRTUS Liha taiosas toorelt umbes 70% vett, rasvases lihas vett vähem Liha valgud on täisväärtuslikud- sisaldab valku 20%, rasvane liha vähem kui taine Rasvasisaldus erineb liigiti 2-40% Lihas...
Lindude majanduslikult kasulikd omadused: 1. Suur sigivus · Munakana 300-320 muna aastas; · Munevus % = munade arv perioodis / perioodi pikkus * 100 Nt. Munevus aastas 300 muna puhul 85%; · India jooksupart on saadud 365 muna aastas; · Lihakana 150-160 muna aastas; munevus 50%; järglasi 150*0,85=127; · Vutt muneb 300-320 muna aastas; 85% munevus; · Esimesed munad ei sobi inkubeerimiseks (järglasteks), alates 2. elukuust; 300*0,85=255; 2. Lühike generatsiooniintervall · ajavahemik, millal uusi järglasi saab; 130-150 päeva päärast hakkab munakana munema; lihakana 180-240 päeva; · Kanadel inkubeerimisaeg 21 päeva; 130-150päeva + 21 päeva = 171 päeva (> 2 põlvkonda);
Muna pikaaegsel säilitamisel tema erikaal väheneb, munavalge tiheneb vee aurustumise ja osalise difundeerumise tõttu rebusse. Munavalge proteiinid, sealhulgas lüsosüüm hakkavad aeglaselt lagunema, mille tagajärjel munavalge kaotab bakteritsiidsed omadused. Hautamise kestus linnuliigiti: jaanalind 42 päeva/ muskuspart 34 päeva/ hani 30 päeva/ kalkun 28 päeva/ part 28 päeva/ pärlkana 26 päeva/ sinikaelpart 26 päeva/ jahifaasan 2123 päeva/ kana 21 päeva/ vutt 17 päeva/ kodutuvi 17 päeva/ teemanttuvi 13 päeva Haudereziim loote arenemiseks vajalike tingimuste kompleks. Lindude munad sisaldavad toitainete varu, millest jätkub lootele kogu embrüonaalse arenemise perioodiks. Loode areneb normaalselt üksnes siis, kui haudeperioodil valitseb vastav temperatuur, sobiv niiskusreziim, hapnikku on piisavalt, haudemunad on õiges asendis ja neid pööratakse perioodiliselt. Haudereziimi vead
hakkamisel, päeva pikkus, päeva intervall, päeva Munakana 140-150 21 161-171 Lihakana 180 21 201 Põldvutt(eesti) 45-50 17 62-67 Kalkun 240 28 268 Hautamiseperioodi pikkus Kana 21 Vutt 17 Hani 30 Part, kalkun 28 Tuvi 17 Pärlkana 25 · Hea söödaväärindus (söödakulu toodanguühikule) Kanakasvatuses on söödaväärindus 2 kana 2 kg, muna 60g, sööb 120 g · Head nuuma- ja lihajõudlusnäitajad Liik Realiseerimisvanus Realiseerimismass Lihakeha Tapsaagis, , päeva , kg mass, kg %
2 1 3 x 52 2 x 1 , millest 53 x 54 x 2 3 x 4 x 2 5 x 5 x 1 Elve Vutt Vastus: x = -1 Ülesanne 1.Lahenda eksponentvõrrand. 3 x 7 7 x 3 3 7 1) 7 3 (x=1) ( x1 = -4, x2 = 4 ) x 4 2 x6 2) 3 27 3 x 5x5 3) 0,1 10 (x = -2 ) 2 x 6 4) e 1 (x = 3 ) x 2 x 3, 5
lihast). Linnuliha tarbitakse rohkem kui veiseliha ja sealiha. Kanamunade kogutoodang: 1998. a – 52 miljonit tonni 2002. a – 55 miljonit tonni 2004. a – 58 miljonit tonni 2005. a – 59 miljonit tonni Kanamune toodetakse: Aasias 36 milj tonni Euroopas 10 milj tonni L-Ameerikas 3 milj tonni P-Ameerikas 8 milj tonni Aafrikas 2 milj tonni Lindude majanduslikult kasulikud omadused ja linnukasvatussaaduste tootmise kiire kasvu soodustegurid Suur sigivus Munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna, 85%-lise koorumise puhul saadakse 255 tibu. Lihakanadelt saadakse aastas keskmiselt 150 tibu. Lihapartidelt saadakse 160, kalkunitelt 80 ja hanedelt 40 tibu aastas. Lühike tootmistsükkel Munakanad hakkavad munema 140…150-päevaselt, vutid 45-päevaselt. Koos hautamisega kulub uue põlvkonna munemahakkamiseni kanadel 161…171 ja vuttidel 61 päeva. Munakanalt saab kaks, vuttidelt 5 põlvkonda aastas.
esindusõigust, keelates neil teha üle 1 miljoni krooni suuruseid tehinguid. Mõne aja pärast ostis aktsiaselts kinnistu ja maksis selle eest 2 miljonit krooni. Põhjusel, et juhatuse esindusõigus oli selliste tehingute tegemiseks piiratud, kirjutas aktsiaseltsi nimel lepingule alla nõukogu esimees. Notar tõestas tehingu, lugedes seaduses sätestatud eeldused tehingu tegemiseks täidetuks nõukogu otsusega esindusõiguse piiramise kohta. Kas tehing on kehtiv? VUTT: 17 Kas oli õigus piirata esindusõigust niimoodi? 307 lg2 on täiendatud viimati. 306 lg5! Et ka sisemist töökorraldust saaks niimoodi piirata. Seega iseenesest piirang kui selline on lubatud, kuid... ÄS § 306 lg 1 ÄS § 316 nõukogul selline pädevus puudub (§ 317 lg 1 saab anda nõusolekuid, aga esindusõigust endale võtta ei saa) TsÜS § 31 lg 3 2
esindusõigust, keelates neil teha üle 1 miljoni krooni suuruseid tehinguid. Mõne aja pärast ostis aktsiaselts kinnistu ja maksis selle eest 2 miljonit krooni. Põhjusel, et juhatuse esindusõigus oli selliste tehingute tegemiseks piiratud, kirjutas aktsiaseltsi nimel lepingule alla nõukogu esimees. Notar tõestas tehingu, lugedes seaduses sätestatud eeldused tehingu tegemiseks täidetuks nõukogu otsusega esindusõiguse piiramise kohta. Kas tehing on kehtiv? VUTT: 17 Kas oli õigus piirata esindusõigust niimoodi? 307 lg2 on täiendatud viimati. 306 lg5! Et ka sisemist töökorraldust saaks niimoodi piirata. Seega iseenesest piirang kui selline on lubatud, kuid... ÄS § 306 lg 1 ÄS § 316 nõukogul selline pädevus puudub (§ 317 lg 1 saab anda nõusolekuid, aga esindusõigust endale võtta ei saa) TsÜS § 31 lg 3 2
Kartuli- · porgand, kasvatus ·peet, jne. ·Nisu ·Kaer ·Mais TOIT ·Tatar ·Oder Loomad Inimesed ·rukis seakasvatus Linnukasvatu Veise- s kasvatus Kalandus Kana ·Muna Vutt ·Liha ·Piim ·Liha ·Nahk TOIT AITÄH!
võib sisaldada ka kahjulikke aineid, kuna maks on organ kus tehakse kahjutuks organismi saabunud toksilisi aineid, mistõttu on oluline nõuetekohane kuumtöötlemine maks rikneb tunduvalt kiiremini kui liha, kuna sinna jääb suur kogus verd Eeltöötlusvõtted Kelmete ja seda katva kile eemaldamine Piimas leotamine Praadimine Hautamine Grillimine Erinevused loomade puhul Veis Siga Hani Kana Küülik Lammas Kalkun Vutt Seamaks Broilerimaks Veisemaks Hanemaks Küülikumaks Kalkunimaks Lambamaks Kasutamine toiduvalmistamisel Tehakse pasteete Kastmed(maksastrogonov) Foie gras Pirukates ja vormiroogades Maksavorst Kasutatud materjal Kulinaaria õpik http://en.wikipedia.org/wiki/Liver_(food) http://entsyklopeedia.ee/artikkel/subproduktid1 Tänan kuulamast!
Eesti rahvaarv, mln (aasta alguse seis) 1,37 1,36 1,36 1,35 1,35 1,34 1,34 1,33 1,34 1,34 1 Keskmine munatoodang kana kohta (juriidiliste isikute põllumajanduslikud majapidamised); 2 linnuliha tapakaalus; 3 linnuliha eluskaalus Lindude majanduslikult kasulikud omadused ja linnukasvatussaaduste tootmise kiire kasvu soodustegurid Suur sigivus Munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna, 85%-lise koorumise puhul saadakse 255 tibu. Lihakanadelt saadakse aastas keskmiselt 150 tibu. Lihapartidelt, kalkunitelt ja hanedelt saadakse aastas vastavalt 160, 80 ja 40 tibu. Erinevate linnuliikidega saavad konkureerida sigivuses vaid küülik ja siga, kes annavad aastas vastavalt ka kuni 60 ja 25 järglast. Emise aastatoodangu, 25 tapaküpse peekonsea elusmassi (2500 kg) katavad aga 6 lihakana tibud. Lühike tootmistsükkel
Lindude majanduslikult kasulikud omadused ja linnukasvatussaaduste tootmise kiire kasvu soodustegurid Suur sigivus Munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna, 85%-lise koorumise puhul saadakse 255 tibu. Lihakanadelt saadakse aastas keskmiselt 150 tibu. Lihapartidelt, kalkunitelt ja hanedelt saadakse aastas vastavalt 160, 80 ja 40 tibu. Erinevate linnuliikidega saavad konkureerida sigivuses vaid küülik ja siga, kes annavad aastas vastavalt ka kuni 60 ja 25 järglast. Emise aastatoodangu, 25 tapaküpse peekonsea elusmassi (2500 kg) katavad aga 6 lihakana tibud. Lühike tootmistsükkel Munakanad hakkavad munema 140.
Kakaduu cockatoo Tikutaja snipe Kalakotkas osprey Tuttpütt grebe Kaljukotkas goldeneagle Tutttihane crested titmouse Kalkun turkey Tuuletallaja wind-hover Kana hen Tuvi dove Kanaarilind canary Vabakana ptarmigan Kanakull gos hawk Varblane sparrow Kiivitaja lapwing Vares crow Koolibri humming bird Vint finch Kotkas eagle Vutt quail Kukk cock Ööbik nightingale Kuldnokk starling Öökull owl Kurg craue Öölind noeturual bird Käbilind conebird Öösorr nightjar Kägu cuckoo Lagle brent Laulurästas song-thrush Leevike bullfinch Lepalind - redstard Linavästrik wagtail Luik swan Lõoke lark Metsis capercailye Musträstas blackbird Paabulind peacock Papagoi parrot Part duck Pingviin - penguin
jätma defektse geeni kandjaid, et saada FMO3 defektivabu pruune liine. Rapsiseemnetes on nt sinapiin. Rapsiseemned on hea, kergesti seeditav proteiiniallikas, esineb palju toorkiudu. Kalaõlis on kõrge TMA tase. Lisaks tanniinid (linaseemnetest) ja glükosinolaadid deaktiveerivad TMA oksüdaasi. Söödakulusid saab kokku hoida, kui kasutada FMO3 defektivabu kanu. Lindude majanduslikult kasulikud omadused ja linnukasvatussaaduste tootmise kiire kasvu soodustegurid Suur sigivus Munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna, 85%-lise koorumise puhul saadakse 255 tibu. Lihakanadelt saadakse aastas keskmiselt 150 tibu. Lihapartidelt, kalkunitelt ja hanedelt saadakse aastas vastavalt 160, 80 ja 40 tibu. Erinevate linnuliikidega saavad konkureerida sigivuses vaid küülik ja siga, kes annavad aastas vastavalt ka kuni 60 ja 25 järglast. Emise aastatoodangu, 25 tapaküpse peekonsea elusmassi (2500 kg) katavad aga 6 lihakana tibud. Lühike tootmistsükkel Munakanad hakkavad munema 140..
Willie Nelson Referaat Õpilane: Heili Solman Juhendaja: Heli Vutt Väätsa Põhikool 2014 Elulugu Willie Nelson( pärisnimega William Hugh Nelson on sündinud 30. Aprillil 1933 Abottis Texase osariigis) on USA outlaw kantrilaulja ja laulukirjutaja. Muusikast Willie Nelson on ameerika kantrimuusika laulja ja sõnadekirjutaja. Peale eduka karjääri muusikuna on Willie näidelnud 30 filmis ja olnud mitmetele raamatutele kaasautoriks. ´´To All The Girls´´ on tehtud koos mitmete tuntud naislauljatega. Esmasena mainiks kohe ära
400 g Rannamõisa jahutatud hakitud kalkuni kintsuliha soola, pipart • Koori porgand ning riivi jämeda riivipoolega. Sega riivporgand hakklihaga ning maitsesta soola ja pipraga. Vormi märgade kätega hakklihasegust 6-7 suurt õhukest kotletti ning prae õliga piserdatud pannil keskmisel kuumusel mõlemalt poolt kuldseks. Vutiliha • Kõrged dieetilised omadused. • Marinaad vutilihale "Extra“ • Marinaad neljale vutile keskmise kaaluga 160... 180 grammi vutt. • 1 spl cayenne`i pipart • 4 spl sidrunimahla • max 5 spl heledat virgin`oliiviõli • 1 tl ingverit • 4 küüslauguküünt • 1 tl koriandrit • 1 spl kurkumit • 3 spl maitsestamata jogurtit • pipart või piprasegu • soola • Marinaadi pandud vutid kata fooliumi vms kattega, hoia neid ca 12 tundi, aeg-ajalt keera. Grilli praeahjus või sütel. Käesolev vutiliha marineerimise retsept on pärit kaugelt idast (tõenäoliselt Hiinast). Pardiliha
EESTIS! 2014. aastal munade kogutoodang 199 miljonit tükki. 2002.a. oli 253 milj tk, aga siis hakkas langema. 2014. aastal kana munes keskmiselt 291 muna. 2014. aastal inimese kohta munatoodang 152 muna aastas. 2014. aastal linnuliha toodeti 19,5 tuhat tonni. (Alates 2002 kasvanud) 2014. aastal linnuliha tootmine inimese kohta 14,9 kg. 2014. aastal linnuliha osa 24%. MAJANDUSLIKULT: SUUR SIGIVUS Munakana ja vutt munevad umbes 300 muna aastas. 85% kooruvuse juures umbes 255 tibu. Lihakanadelt umbes 150 tibu. Lihapart-160, kalkun-80, haned-40 tibu. Nendega konkureerivad vaid siga ja küülik, kes saavad 25 ja 60 järglast aastas. LÜHIKE TOOTMISTSÜKKEL Munakanad hakkavad munema umbes 140-150 päevaselt. Vutid 45- päevaselt. Hautamisega munemiseni umbes 161-171 päeva. Vuttidel 61 päeva.
Laenu ta tähtajaks tasuda ei suutnud. Aktsiaselts esitas kohtuse hagi vastava summa väljanõudmiseks täisühingult. Kohtumenetluse käigus ilmnes, et täisühingul ei ole võla tasumiseks piisavalt vara. Aktsiaselts esitas laenu tasumise nõude osaniku B vastu. B väitis, et ei ole kohustatud laenu tasuma, sest vastavalt ühingulepingule vastutavad täisühingu kohustuste eest ainult osanikud A ja R. Millise otsuse saab kohus teha? VUTT: Kohus peaks hagi rahuldama. Kas kohus saab hagi rahuldada või ei? § 101 lg 2 vastutavad solidaarselt, lg 3 solitaarvastutusest kõrvalehoiduvad kokkulepped ei kehti kolmanda isiku ees, seega kokkulepped kehtivad nende endi vahel. § 101. Vastutus (1) Täisühing vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga. (2) Osanikud vastutavad täisühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Osanikult võib nõuda kohustuse täitmist üksnes rahas. (3) Käesoleva paragrahvi 2
udusulgede värv erinev. Neid nn autoseksseid tibusid on võimalik sulestiku värvuse ja küünarhoosulgede kasvukiiruse järgi eristada täpsusega 99... 100 % Vastkoorunud munakana tibudel on võimalik sugupoolt eristada tiiva hoosulgede kasvukkiruse järgi. Põllumajanduslindude majanduslikult kasulikud omadused: suur sigivus, lühike generatsiooni intervall, munade hautamise(inkupeerimise) aeg. Suur sigivus: Munakana ja vutt munevad aastas kekmiselt 300 muna, 85% lise koorumise puhul saadakse 255 tibu Lihakanadelt saadakse aastas keskmiselt 150 tibu. Lühike tootmistsükkel: Kanamunad hakkavad munema 140-150 päevaselt koos hautamisega kulub uue põlvkonna munemahakkamiseni kanadel 161-171 päeva. Munakanalt saab 2 põlvkonda aastas. Tapaküpseks saavad kanabroilerid 42 päevaselt. Kunstlik hautamine: Linnuloote emaväline arenemine on kogu tööstusliku linnukasvatuse võtmeküsimus.Rakendades
Linnukasvatuse temaatika 1. Linnukasvatussaaduste tootmine Eestis. Arvukaim lihakasvatus. Linnuliha Eestis on u üks viiendik. Üks inimene sööb aastas umbes 13kg liha. Peetakse linde, sesr neil suur sigivus, lühike generatsiooni interval ( munakanad hakkavad munele u 4, 5 kuuselt, kana haub 21 päeva) ( Generatsiooni intervallic arvutamine = aasta päevade arv / munele hakkamise päevad + haudumise kestus), hea söödavääring ( söödahulk, kg/ toodang , kg ) , noorlindude kiire kasv, suur toitainete saagis kehamassi kohta 2. Linnumunade morfoloogiline koostis (kana-, vuti-, hane- ja pardimunad). Morfoloogiline koostis % Munakoor Munavalge Rebu Kana 9,0 63,8 27,2 Vutt 14,72 55, 81 29,37 Kalkun 11,97 58,6...
Osoon Laupäeval, 17. Oktoobril 2009 leidis Lauluväljaku klaassaalis aset kontsert nimega ,,Osoon" Otsakooli sarjast ,,Päikeseloojangu kontserdid". Kontserdil esinesid kooli väljapaistvad noored solistid ja ansamblid. Kontserdi esimest poolt alustas Anastassia Tsubina, kes laulis G. Ernesaks ,,Öö" ja T. Vettiku ,,Nokturni". Esitus oli minu arvates üsna kena ja vokaalselt korralik. Väga ilusti olid kujundatud kõik fraasid ja lausete ja fraaside lõpud olid maitsekalt väljapeetud. Natuke häirivaks kujunes minu jaoks laulja suur vibraato kõrgetel pikkadel nootidel. Teisena esines Lauri Lehtsaar pop-jazz klaveri erialalt G. Gershwini ,,3 prelüüdi". Esitus ei olnud just kõige õnnestunum, sest palju tekkis auke, sest esineja mälu või esinemisnärv vedasid teda mitmel korral alt. Lõppkokkuvõttes oli esitus küll kena, aga samas alati saaks paremini! Järgmisena esines Liisi Assavi, kes esitas F. A. Ho...
PASTA Üldnimetus Esimesed jäljed Hiinast, Indiast, levinuim Itaalias. Euroopasse tõi pasta Marco Polo. Liike üle 400. Valmistatakse jahust ( durumnisujahu,harilik nisu, tatrajahu,odrajahu, riisijahu) veest ja/või lisandist(spinat,tomat,lagrits,muna) annavad pastale värvuse PASTA SAAB NIME KUJU JÄRGI: Fusilli- spiraal Penne- lõigatud otstega Ravioli- täidisega pasta Spaghetti- spagetid ( pikad peenikesed kõrred) Tortellini- täidisega Macaroni-sarveke Liigitus: · Kasutatud maitse- või värvilisandite järgi (spinat, tomat, lagrits, seepiatint,muna jne) · Kasutatud toorainete alusel jahu sort, munaga, munata · Töötlemise järgi- kuivpasta, toorpasta · Toodete kuju järgi Pikk pasta- kõrretaolised Väike pasta- toruke, merekarbid, spiraalid, rõngad, rattad, nuudlid jne. Täidetud pasta- raviolid ( 4-kandiline täidetud pasta) Tortellini (täidetud padjake) Kihiline pas...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Rainar Enden Eesti kohtumenetluses vajalike menetlusdokumentide kättetoimetamine Referaat Juhendaja: dr. Age Värv Tallinn 2018 Sissejuhatus Eesti kohtuasjade lahendamise käigus on vajadus toimetada menetlusdokumente nii Eestis elavatele kui ka väljapool Eestit resideeruvatele isikutele. Käesolevas referaadis püüan välja tuua erinevaid viise, mil viisil ühel või teisel puhul toimida ja millised võivad olla probleemid nende toimingute tegemise juures ja kuidas neid probleeme efektsemalt lahendada. Kättetoimetamise instituut muutis alates 2006 aasta 1. jaanuarist menetlusdokume...
loomi elab vähe. · Enamasti on tegemist naabervööndites elutsevate loomadega. · Mäestikumetsades on loomastik liigirikkam. Sardiinia mägilammas e. muflon KREEKA MÄGIMETSADES Mäger Ilves Kärp Rebane LINNUD Turteltuvi Hõbehaigur Vutid Faasan Pelikan Haugas CALIFORNIAS Kalifornia vutt Jänes Kalifornia kondor Koiott Lõgismaod Kilpkonn AUSTRAALIAS Emu Känguru Kuskus LINDLOOMAD e. AINUPILULISED Nokkloom Sipelgasiil PÕLLUMAJANDUS · Üks maailma tihedama asustusega piirkondi. · Kasvatatakse teravilju, puuvilju, viinamarju, oliivipuid, viigipuid, tubakat, niisutatavatel aladel ka riisi
“Lui vutoon” Armin Kõomägi 2016 Autori elust ja loomingust • Sündinud 5-juulil 1969 Moldovas (46.aastane) • Kirjanik ja ärimees • Ema armeenlanna ja isa on eestlane • Autor alustas kirjutamist 2003. a (34.aastaselt) • Autorilt on ilmunud kokku 6 teost • Esimene teos ilmus 2005. a ,lühikeste juttude kogum “Amatöör” • 2006. a Friedebert Tuglase novelliauhind (“Anonüümsed logistikud”, looming, 2005, nr4) • 2015. a saavtas I koha Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel (käsikiri “Lui vutoon” Sisu lühikokkuvõte • Tegevustik algab 4.juulil ja lõppeb 25. aprill ja toimub Eestis peamiselt Talinnas, Ülemiste ostukeskuses ja selle ümbruses • Teos on kirjutatud päeviku vormis • Peategelaseks on noormees nimega Lui Vutoon (päris nimi tegelikult Lui Vutt) • Kogu teose sündmustik kirjeldab Lui Vutooni elamist Ülemiste ostukeskuses, kui maailmast on kõik inimesed kadunud • Lui Vutoon võtab endale “naiseks” kumm...
Portugali köök Triinu Nööri K-09 Ajalugu Portugali köök on truu oma juurtele, milleks on kalurite ja karjuste toit. Traditsioonilisi roogasid pakuvad nii kallid restoranid kui ka kõige lihtsamad kohvikud. Kuid portugallased võivad olla ka väga leidlikud - sageli üllatatakse klienti huvitavate roogadega, näiteks merekarbid ja sealiha, merikeel banaanidega, sealiha viigimarjadega. Portugal on koht neile, kes armastavad mereande - just püütud kalu ja koorikloomi leidub siin külluses. Tagasihoidlik, kuid noobel Portugali sardiin on odava hinna eest saadaval kõikjal, iseäranis aga lõuna pool. Sardiinide kõrvale pakutakse kannikas talupojaleiba või -saia ja pudel majaveini: ka väikese eelarvega on pidusöök garanteeritud. Siiski ei koonerdata restoranides lihaga, menüüs on maitsvaid sealiha- ja lambapraade ning veiselihalõike. Samuti võib nautida värskelt korjatud puu- ja köögivilju, rääkimata Portugali ...
Lambaliha road olid minule isiklikult väga üllatuseks, sest ei teadnud ühtegi toitu, milles on lambaliha. Raamatus on ära toodud lambaliha-kaalikasupp ning lambaliha kadakamarjadega või köömnekastmega. Ära on tootud ka asjad, mis on lambalihale heaks seltsiliseks, selleks on kindlasti piparmünt ja küüslauk. Linnuliha puhul tehakse vahet kodu- ja metslinnulihal. Kodulindudeks peame kanu, parte, hanesid, pärlkanu ja kalkuneid, aga ka tuvi ja vutt. Metspart, faasan ja nurmkana kuuluvad metslindude hulka. Kodulindudest valitseb Eesti toidulaual kana-, täpsemalt broileriliha, selle kannul tuleb populaarsuselt teisena kalkuniliha. Kalade peatükis on ära toodud kuidas tunda ära hea kala, millised kalad on meie vetes, statistika püüdmiste kohta ja toitude eraldi kirjeldused, millisest osast mida tehakse. Eesti rahvuskalaks on räim, keda püütakse läänemerest umbes 40 000 tonni aastas. Rahvuskalast räimest on tehtud eraldi lõigud
rahvusroogi.(4) Loomastik ja taimestik Türgis on küllalti palju erinevaid liike metsloomi ning jahilinde. Riigi eraldatud ning metsarohketes paikades elutsevad hunt, rebane, metssiga, metskass, kobras, nugis, saakal, hüään, karu, gasell jne. Kodustatud loomade hulka kuuluvad näiteks vesipühvel, Angoora kaljukits, kaamel, samuti ka hobune, lammas ning teised traditsioonilised koduloomad. Põhilised jahilinnud on nurmkana, metshani ja vutt.(4) Türgis on kaks põhilist taimestiku tüüpi: stepp-rohumaad, mis paiknevad põhiliselt Kesk- Anatoolias ning metsad. Üldiselt on aga mõlemad taimestiku tüübid tekkinud inimtegevuse tagajärjel- nii otseselt (metsalangetuse ning põlluharimise tõttu) kui ka kaudselt (rohutoiduliste koduloomade tegevuse tõttu).(4) Musta mere rannikul on palju sademeid, puudub suvine põud ning talved on leebed- seetõttu
75 Vt lähemalt Rahandusministeeriumi kodulehelt. 76 Vt Moneyval’i ja FATF-i kohta lähemalt Rahandusministeeriumi kodulehelt. 77 Ülevaadet vt Justiitsministeeriumi kodulehelt. 78 Äriseadustiku-eelse aja ning äriseadustiku väljatöötamise protsessi kohta vt põhjalikult V. Kõve. 10-aastane äriseadustik – tagasivaade senisele arengule. – Juridica 2005, 595 (595 jj); äriseadustiku-eelse aja kohta vt ka A. Vutt. Ettevõtete liigid: olevik ja tulevik. – Juridica 1993, 100 (100 j). 79 Saksa seadused on leitavad internetileheküljel http://www.gesetze-im-internet.de. 80 V. Kõve. Äriseadustiku põhialused. – Juridica 1995, 134 (134). 81 Riigikogu IX koosseisu tulundusühistuseaduse eelnõu nr 437 seletuskiri. 82 V. Kõve. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste seadustest. – Juridica 1996, 555 (555 jj).
lehetuppede vahel varjatud pungad ning maaalused osad. Seega ei ole kuivaperioodi kestus hukatuslik, kui sellele järgneb niiske aastaaeg (Masing, 1979). Nimetuste poolest võiks taimedest nimetada maapähklit, paraguai astelpõõsast, vahapalmi... Mato Grosso platool pesitseva liikuva eluslooduse esindajatest võiks nimetada kõikjale ulatuvaid liike - Lõuna-Ameerika jaanalindu, siremas, üks liik of roadrunner. Samuti leidub seal põllulinde, nagu näiteks vutt ja põldpüü. Leida võib palju erinevat liiki usse ja madusid - surmav fer-de-lance (jaracara) ja lõgismadu. Termiitide pesadest, mis võivad ulatuda isegi kahe meetri kõrgusele, toituvad sisalikud vöölane armadill ja ant-eaters (sipelga- õgijad). Veel leidub seal kummalise välimusega loomi nagu võib vaadelda pildiseeriast "Mõningaid Mato Grosso platool elavaid loomi". Lõuna-Ameerika savannides ei ole suuri ulukikarju, nagu see on omane aafrika savannidele
Lehismetsas elab metssiga, hirv, naarits, suurel hulgal linde, madusid ja sisalikke. Venemaa Kaug-Ida metsades elavad haruldased Ussuuri tiigrid, leopardid, karud ja hirved. Stepides leidub suurel hulgal hamstreid ja koopaoravaid, samuti antiloope. Piirkonna peamised kiskjad on stepituhkrud ja tatari rebased. Linnud: kotkas, jahipistrik ja kurg. Kaukaasia regioonis esineb sageli: loomadest - mägikits, metskits, Kaukaasia hirv, metssiga, leopard, hüään, shaakal, karu ja lindudest kalkun, vutt ja põldpüü. Suurel hulgal on reptiile ja amfiibe. KOKKUVÕTE Venemaa on pindalat kõige suurem riik. Sellel riigil on palju varasid. Talved on seal külmad ja suved soojad. Inimesi elab seal ka palju tervelt üle 140 miljoni. Mäed ja mäestikud on imeilusad. Veekogud samuti matavad hinge. Venemaa liigub majanduse poolelt ka ülespoole. Ilmselgelt on näha Venemaa arengut nii majanduselt kui ka ükskõik mis valdkonnas ja ma
sugutunnused. Ei seemendata enne 15-18 kuu vanuseks saamist. 4) Täiskasvanuperiood – suguorganid on saavutanud funktsionaalse täiuse. Annavad kõige paremaid järglasi, suurema jõudlusega. 5) Vananemis- ja raukumisperiood 9 Linnukasvatus 2012. a oli kanamuna kogutoodang 11,2 tuhat tonni. (2005.a. oli 59 milj t) Munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna. 1 kg kanamunamassi tootmiseks kulub 2,2 kg sööta. Kanamuna hautamine kestab 21 päeva. Haudumise temperatuur 37…40 ºC. Kanatibu koorumiskaal 38 g. Kanamuna realiseerimise vanus – 42 päeva. Kanamuna on elliptilise kujuga, ühest otsast jämedam. Kanamuna kaalub 60g (45-75). Kanamuna tihedus 1,09 g/cm3. Munad jagatakse kolme kvaliteediklassi: A, B ja C. Üks kanamuna katab inimese päevasest tarbest (%): energia 3,3, valk 8,0, asendamatud
Luunja Keskkool Aafrika-ja Kagu-Aasia vihmametsad Referaat Klass: 8.klass Koostaja: Loolo Treial Juhendaja: Katrin Saart, Ragnar Vutt Luunja 2009 SISUKORD SISUKORD .................................................................................. 2 SISSEJUHATUS ............................................................................ 3 1. VIHMAMETSADE TAIMESTIK......................................................4 1.1 Vihmametsade rindeline ehitus...........................................................4 1.2 Taimede kohastumine vihmametsades................................................4 1
KASUTATUD KIRJANDUS 1. Arold, I. 2008. Eesti maastikud. Tartu Ülikooli kirjastus. 2. Arold, I. 1991. Eesti maastikud. 3. Estonica. 2001a. Vooremaa suurvoored ja järved 4. Estonica. 2001b. Vooremaa salumetsad ja kultuurmaastikud 5. Remmel, H. 1978. Vooremaa. Kirjastus Eesti Raamat. Tallinn. 6. Riigimetsa Majandamise Keskus. 7. Riiklik Looduskaitsekeskus. Vooremaa. http://www.keskkonnaamet.ee/public/Keskkonnaharidus/Vooremaa_voldik_est.pdf 8. Viidik, A. 2008. Eesti vutt. Maaleht. http://www.maaleht.ee/news/maamajandus/eestitoud/eesti-vutt.d?id=23956077
2008] Munakollane ehk rebu sisaldab ka kolesterooli. o 1 munakollases on keskmiselt 260-300 mg kolesterooli o Leidub igas inimese rakus ja ajurakkudes o Mida vähem kolesterooli, seda tõenäolisem on vähktõve teke. o Liigne kolesterooli hulk organismis põhjustab südame-veresoonkonna haigusi o Kasulik on süüa mitte üle 2-3 muna nädalas. [1; 31.03.2008] 7 Munade kaalud: o VUTT 15 g o KANA 45-75 g o PART 75-100 g o KALKUN 80-100 g o HANI 160-200 g o EMU 550 g o JAANALIND 1,2...2 kg [1; 31.03.2008] Kanamunade kaal: 1. JUMBO- üle 80 g 2. XL- 73-80 g 3. L- 63-73 g 4. M- 53-63 g 5. S- 45-53 g 6. Väike- alla 45 g [6; 8.04.2008] Kanamuna sisaldab: o Valku 13 g o Vett 76 g o Rasvu 11 g o E vitamiini 2 mg
LUUA METSANDUSKOOL Loodusretke juht Sessiooniõpe EESTI SIILLASED Juhendaja: Vahur Sepp Koostaja: Krista Kutsar LRJ II Luua 2012 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Harilik siil ja lõunasiil (kaelussiil)..............................................................................................4 Määramistunnused (Masing, 1990, 1993)...............................................................................4 Lisatunnused...........................................................................................................................5 Väljavõte lood...
Sõnavara päritolu. Põlis, laen ja tehissõnad Põlis ehk genuiin ehk genuiinne tüvi on vana oma keele tüvi, mida pole ära tuntud kui laenu kuskilt mujalt. Soomeugri keeleteadus on põlis ehk genuiin ehk genuiinses tüvevaras eristanud järgmised päritolurühmad (kolmandas lahtris on H. Rätsepa arvutused, kus küsitava etümoloogiaga sõnad on eri hüpoteeside põhjal arvatud korraga mitmesse rühma): Päritolurühm Aeg Arv Näiteid uurali tüvevara (kaugeimad vasted vähemalt uurali algkeelest (aegade 104119 tüve ela, ema, jõgi, kaks, kala, ühes samojeedi keeles) hämarusest IV aastatuhan keel, kõiv, nimi, ole, puu, deni e.m.a) päev, vesi so...
Lehismetsas elab metssiga, hirv, naarits, suurel hulgal linde, madusid ja sisalikke. Venemaa Kaug-Ida metsades elavad haruldased Ussuuri tiigrid, leopardid, karud ja hirved. Stepides leidub suurel hulgal hamstreid ja koopaoravaid, samuti antiloope. Piirkonna peamised kiskjad on stepituhkrud ja tatari rebased. Linnud: kotkas, jahipistrik ja kurg. Kaukaasia regioonis esineb sageli: loomadest - mägikits, metskits, Kaukaasia hirv, metssiga, leopard, hüään, shaakal, karu ja lindudest kalkun, vutt ja põldpüü. Suurel hulgal on reptiile ja amfiibe. INFRASTRUKTUUR Transpordi võrgustik Venemaal on üks maailma kõige ulatuslikum. Riiklikud teed, raudteed ja lennuteed kokku on ligi 7700 km pikkused. Venemaa on vastu võtnud kaks siseriikliku transpordi strateegiat viimastel aastatel. Veoteenuste eksport on oluline osa Venemaal. Moskvas on umbes 700 bussiliini, 104 trolliliini, 46 trammiliini. Tegutsevad ka marsruuttaksod. Moskvas tegutseb Venemaa suurim metroo, samuti ka monorelss.
suhe, säili-, sünge, tehas, turske, uljas, vaist, vihja- jt. Enamik soome laenudest on tulnud eesti keelde mingi oleva isiku vahendusel ja juba laenamisel on olnud eesti keele struktuurile kohandatud (Huno Rätsep 2002:70-75). Ning lõpuks tulevad muud laenud, mis on laenatud teistest keeltest. Siin hulgas on umbes 7-9 tüve, s.o 0,12-0,16% tüvevarast. Need on jaana--( hbr. jaana--' lind'), koi juudi. ' ihne', velma mrdv.-- 'taaselustama', vutt ingl. ' jalgpall, jalgpallimäng' (inglise). See rühm võiks ola palju mahukam prantsuse jai nglise laenude poolest,, kuid enne täiesti rahvusvahelise sõnavara väljauurimist oli vaga raske kõike muudatuse jälgida. (Rätsep 2002: 74)
liikujale/elistvere-loomapark (viimati külastatud 01. 04 .2011). 12. Riiklik Looduskaitsekeskus. Vooremaa. Kättesaadav: http://www.keskkonnaamet.ee/public/Keskkonnaharidus/Vooremaa_voldik_est.pdf (viimati külastatud 03.04.2011) 13. Saadjärve Jahtklubi. Kättesaadav: http://www.saadjarvejahtklubi.ee/ (viimati külastatud 04. 04. 2011). 14. Viidik, A. 2008. Eesti vutt. Maaleht. Kättesaadav: http://www.maaleht.ee/news/maamajandus/eestitoud/eesti-vutt.d?id=23956077 (viimati külastatud 04.04.2011) 15
teise lause mõttes.TsÜS § 113 järgi kehtivad heakskiidu õiguslikud tagajärjed alates tehingu tegemisest, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti. 17. Osanik ei saa ÄS § 177 lg 1 järgi muu hulgas hääletada, kui otsustatakse tema ja osaühingu vahel tehingu tegemist ning selles tehingus või õigusvaidluses osaühingu esindaja määramist. Esindatuse määramisel selle osaniku hääli ei arvestata. 11.04. M. Vutt: Kapital – oma varaga ei vastuta ning osakapital kannab st tagatise rolli. Kapital koosneb sisse- ja väljamaksetest. Sissemaksete kaudu moodustub ja väljamaksed on osanikele ja aktsionäridele tehtavad maksed. Tuleb moodustada ja ei tohi kohe tagasi välja maksta. Seda võib kasutada tegevuseks. See ei pea kuskil pangas kogu aeg olemas olema. Väljamaksed selgete reeglite järgi: kas dividendina (kui ühing teenib kasumit) või kui ühing lõpetatakse, siis see vara mis jääb VU-
Lisandid pannakse valmis omleti vahele Lisandid pannakse omelti peale TOIDUVALMISTAMISE ALUSED · Magusad omletid · Vahustatud omletid(sufleeomletid) Küpsetattakse ahjus · Üleküpsetatud munatoidud (gratineeritud) Paks valge kaste, riivjuust LIHA Lihaliigid · Koduloomad (veis, vasikas, siga, lammas, küülik, nutria) · Kodulinnud (kana:broiler, kalkun, hani, vutt, part) · Ulukid (metsloomad) (põder, metskits, metssiga, hirv, karu, jänes) · Metslinnud (teder, metsis, põldpüü, part, nepp, faasan) Liha eeltöötlemine · Sõltub Eelnevast säilitamisest ja tükeldamisest Looma liigist Soovitatavast lõpptulemusest · Külmutatud liha sulatamine Peab toimuma aeglaselt (mahlad) o Võimalikult suure tükina o Külmkapi temperatuuril 4-6 kraadi
6. jõudluse kasvu aeglustumine või langus 7. tõu identideedi säilitamine 12.Ohustatud tõud Tõug loetakse ohustatuks, kui aretuses kasutatavate emasloomade arv on alla tuhande või isasloomade arv alla kahekümne ja emaslindude arv alla kümne tuhande või isaslindude arv alla tuhande. Eestis on ohustatud tõugudeks: eesti hobune, tori hobune, eesti raskeveohobune, eesti maatõugu veis ja eesti vutt. 13.Eesti piimatõud Eesti maatõug kohalik tõug, mis on kujunenud koos sisserännanud rahvaga. Paranadati lääne- soome tõuga, mille tulemuseks oli piimajõudluse kasv. Värvuselt helepunane või beez, vahel ka valgeid märgiseid. Kehaehituselt kuiv, nudi. Väikese kasvuga. Eesti punane eesti maatõugu ristati angliga. Tüüpiline värvus on tume või helepunane, võib esineda heledat ninapeeglit ja sabatutti
Loomastik ja taimestik Türgis on küllalti palju erinevaid liike metsloomi ning jahilinde. Riigi eraldatud ning metsarohketes paikades elutsevad hunt, rebane, metssiga, metskass, kobras, nugis, saakal, hüään, karu, gasell jne. Kodustatud loomade hulka kuuluvad näiteks vesipühvel, Angoora kaljukits, kaamel, samuti ka hobune, lammas ning teised traditsioonilised koduloomad. Põhilised jahilinnud on nurmkana, metshani ja vutt. Türgis on kaks põhilist taimestiku tüüpi: stepp-rohumaad, mis paiknevad põhiliselt Kesk- Anatoolias ning metsad. Üldiselt on aga mõlemad taimestiku tüübid tekkinud inimtegevuse tagajärjel- nii otseselt (metsalangetuse ning põlluharimise tõttu) kui ka kaudselt (rohutoiduliste koduloomade tegevuse tõttu). Musta mere rannikul on palju sademeid, puudub suvine põud ning talved on leebed- seetõttu leidub seal palju erinevaid puuliike, nagu näiteks valgepöök, kastan, kuusk, lepp
Kolmas isik peab ka teadma, et see on eelühing. Kolmanda isiku kaitse esinduõiguse korral taandub tavalisele tsiviilõiguslikule esindamisele. Mis norme me kohaldame eelühingule? Saksamaal kohaldatakse seltsingu sätteid. Juhatuse liige on märatud asutamisepinguga, siis on selgtsingu esindaja on tema. Peaks tulenema täiendav volitus tema jaoks seltsingu esindamiseks. Teine võimalus ütleme, et tegu on aktsiaseltsiga ja sealt tuleneb see, et juhatuse liige võib esindada. Vutt kaldub esimese konseptsioon poole, meil puudub selle kohta praktika. Kalle saal jur´06 nr 6 artikkel KOHUSTUSLIK!!!!!!! Asutamisleping tsüs § 27 lg 2 asutamislepingut ei saa pärast reg kande tegemist enam tühistada, ta jääb alati kehtima. Kui asutamisel on mingid defektid, siis on võimalik jur isik sundlõpetada. Meil ei sa aolla ühing tühine. Meil on: oli, mis oli, se ekehtib, aga lõpetame selle ära. Me kaitseme 3ndaid isikuid natukene paremini.
SISUKORD 1 TÖÖDE ÜLDISELOOMUSTUS _____________________________________2 2 GEODEETILISTE MÄRKIDE RAJAMINE, VÄLISVORMISTUS JA ASUKOHAKIRJELDUSTE KOOSTAMINE ___________________________4 2.1 Ülevaade märkide rekonstrueerimistöödest ______________________________ 4 2.2 Märkide ehitamine _________________________________________________ 5 2.3 Kasutatud märgitüüpide kirjeldused ____________________________________ 7 2.4 Välisvormistus ____________________________________________________ 9 2.5 Asukohakirjelduste koostamine _______________________________________ 9 3 KOHALIKU GEODEETILISE PÕHIVÕRGU 2. JÄRK__________________10 3.1 Kõrguslike lähtepunktide geomeetriline nivelleerimine ____________________ 10 3.1.1 Kasutatud instrumendid _________________________________________________12 3.1.2 Instrumentide kontroll _____________________________...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUK...
Ökoloogia ja keskkonnakaitse exami küsimused!! 1. Millised olid meie esivanemate suhtumine loodusesse? Miks siis ei olnud vaja looduskaitset? Meie esivanemad pidasid loodusest palju lugu, nad ei rikkunud looduskeskkonna tasakaalu, ei tarvitanud maavarasid liialt ega reostanud loodust nii nagu meie seda teeme. Vanasti usuti erinevatesse vaimudesse, mis elasid kivide, taimede ja loomade sees, neid austati ja neile toodi ohverdusi. Loodusesse suhtuti kui võrdsesse inimestega. Looduskaitset ei olnud vaja kuna loodust ei olnud võimalik kuidagi rikkuda, sest puudusid vahendid. Loodus oli püha ( TABU) ja seda ei tohtinud puutuda ega rikkuda. Käitumisreegel : kui võtad, annad vastu. 2. Milliseid muutusi tõi kristlik usk looduse ja inimese suhtesse? Kristlik usk käskis maha matta oma uskumused looduse ja selle hingestatuse kohta. Pühasid paiku looduses hakati hävita...
Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksami küsimused!! 1. Millised olid meie esivanemate suhtumine loodusesse? Miks siis ei olnud vaja looduskaitset? Meie esivanemad pidasid loodusest palju lugu, nad ei rikkunud looduskeskkonna tasakaalu, ei tarvitanud maavarasid liialt ega reostanud loodust nii nagu meie seda teeme. Vanasti usuti erinevatesse vaimudesse, mis elasid kivide, taimede ja loomade sees, neid austati ja neile toodi ohverdusi. Loodusesse suhtuti kui võrdsesse inimestega. Looduskaitset ei olnud vaja kuna loodust ei olnud võimalik kuidagi rikkuda, sest puudusid vahendid. Loodus oli püha ( TABU) ja seda ei tohtinud puutuda ega rikkuda. Käitumisreegel : kui võtad, annad vastu. 2. Milliseid muutusi tõi kristlik usk looduse ja inimese suhtesse? Kristlik usk käskis maha matta oma uskumused looduse ja selle hingestatuse kohta. Pühasid paiku looduses hakati h...
IX - Olles nüüd Kopfschneideri asemel sai Indrekust jooksupoiss - sai toakaaslaseks Vainokäoga, kes oli tulnud Mauruse juurde õppima eesmärgiga saada köstriks ja harjutada laulmist, välimuselt pikk nägus poiss - Sikk, kes oli samuti Indreku toakaaslane, oli peenikese häälega, tüse ja valgete juustega, selle pärast kutsuti teda Roosiks, samas meeldis talle raskusi tõsta ja lihastrenni teha - kolmandaks toakaaslasseks oli Voitinski - Kõrvaltoas olid Müller, Vutt, Laane, Baškirtsev - Laanel olid täid, kes toakaaslasi kimbutasid - Järgmises toas asusid von Elbe, krahv Mannheim, vürst Bebutov, pan Hodkevitš, inglane King, kõik tähtsad mehed, krahvi balalaikamängu käidi kuulamas ja lauldi popi laulu - Inglane King oli naiselik, teda kutsuti ilusaks Helenaks - krahv Hodkevitš sai Indrekult lõuga, sest sõimas teda oma jooksupoisiks, järgnes rusikavõitlus, teised lahutasid nad, direktorile ei teatatud, mehed leppisid ära, Indrek nõustus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
