Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"kooreta" - 68 õppematerjali

thumbnail
9
odp

Munavormid(slaid)

külmikust välja , et nende koor kiire temperatuurimuutuse tõttu ei lõheneks. Mikropraegude esinemise korral munakoores pannakse keeduvette soola või äädikat. Muna asetatakse ettevaatlikult keeva vette ja keedetakse vajalik aeg. 1) Vedel muna ­ keedetakse 2-3 min. 2) Poolvedel muna ­ keedetakse 3-5 min. 3) Kõva muna ­ keedetakse 6-7 min. 4) Võileivamuna ­ keedetakse 8 min. Kuidas keedetakse kooreta mune? Valmistamisel kasutatakse täiesti värskeid külmi mune. Vesi kuumutatakse keemiseni ja sellele lisatakse äädikas .1l vee kohta pannakse 25g 30% toiduäädikat. Muna lüüakse ettevaatlikult kulbi sisse lahti ja keedetakse mitte ägetalt keemisel 3-4 minutit. Äädikamaitse eemaldataks asetatakse kooreta keedetud munad korraks vahukulbiga külma vette. Kuidas valmistatakse munahüübeid? Munahüübed valmistatakse vahetult enne

Toit → Toiduvalmistamine
12 allalaadimist
thumbnail
13
pptx

Munatoidud

Munavalge kui ka munakollane kalgendunud. Kasutatakse võileivakattena Mune võib keeta ka veearuga, sel juhul tuleb keetmisaega kahekordistada. Keedetud munaroad Kooreta keedetud munad Valmistamiseks kasutatakse täiesti värskeid külmi mune. Vesi kuumutatakse keemiseni, lisatakse äädikas(1l vee kohta 25g 30%toiduäädikat). Muna lüüakse kulbi sisse lahti, lastakse järsu liigutusega keeduvette. Äädikamaitse eemaldamiseks asetatakse kooreta keedetud munad korraks külma vette. Kasutatakse soojade võileibade katteks, suupistena koos keedetud köögiviljaga,sõmera riisi, piima,tomati, juustukattega. Kulbis keedetud muna Valmistamiseks lüüakse muna lahti võiga määritud kulbi sisse, asetatakse keeva vette, nii et vesi ulatuks munaga sama kõrgele. Keedetakse munavalge kalgendumiseni, rebule raputatakse soola ja pipart. Serv peamiselt puljongites. Keedetud omlett Valmistatakse omletisegu, millesse

Toit → Toiduvalmistamine
15 allalaadimist
thumbnail
4
xlsx

Metsade hindamine 1. kodutöö

Iseseisev töö nr 1 Vlatv koore 1.636E-04 0.0001508 h0,5 11.5 Puuliik Mänd d0,5h 16.925 16 Kõrgus 23 g0,5h 0.02249817 0.02010619 Kõrgus D koorega D kooreta g koorega g kooreta 1.3 24.8 23.4 0.04830513 0.04300526 0 27.7 26.2 0.06026282 0.05391287 2 23.7 22.4 0.04411503 0.03940814 4 21.6 20.4 0.03664354 0.03268513 6 20.3 19.2 0.03236547 0.02895292 8 19.1 18 0

Metsandus → Metsade hindamine
14 allalaadimist
thumbnail
8
xls

Metsa ja puidu mõõtmine 3. praktikumi ülesanne

protsendiks 1. 4. Arvutada puutüve koore protsent 1. mahuvalemit kasutades mahuvalemi 5. järgi saadud maht Algandmed Puutüve pikkus 23,08 m Puuliik mänd Diameetri mõõtmise kaugus juurekaelast Diameeter Diameeter koorega kooreta 1,3 26,7 25,6 0 29,8 28,6 2 25,5 24,4 4 23,3 22,3 6 21,8 20,9 8 20,6 19,7 10 19,2 18,4

Metsandus → Metsa ja puidu mõõtmine
141 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

Toitumis Päevik

Toitumis Päevik K210 30.09.2010 Martin Märtinson Esmaspäev: HOMMIKUSÖÖK 1. Leib, Tallinna peenleib 50 grammi 2. Või 10 grammi 3. Sink, suitsusink, sealiha 20 grammi 4. Mahl, aprikoosinektar 2 klaasi LÕUNASÖÖK 1. Kartul, kooreta keedetud 100 grammi 2. Piimakaste (piim 2,5%) 50 grammi 3. Snitsel, praetud õliga 100 grammi 4. Morss, siirupist 1 klaas 5. Porgandisalat 50 grammi ÕHTUSÖÖK 1. Pitsa: segahakkliha 300 grammi 2. Limonaad 500 grammi HILISÕHTUNE LISAPALA 1. Kohupiimakreem, R 2,5% 200 grammi 2. Õun 50 grammi Teisipäev: HOMMIKUSÖÖK - LÕUNASÖÖK 1. Kartul, kooreta keedetud 100 grammi

Inimeseõpetus → Inimeseõpetus
27 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Munaroad

1. Täitke tabel Munaroog Toorained Töövahendi Valmistamise Serveerimine ja d tehnoloogia lisandid Pošeeritud Muna, Pott, kulp, Valmistamiseks Kooreta muna äädikas, tass, keedetud kasutatakse värskeid vahukulp mune külmasid mune, vesi kasutatakse soojade kuumutatakse

Toit → Toit ja toitumine
3 allalaadimist
thumbnail
23
xlsx

Toiduainete töötlemiskaod ja muu

varrega 102 2 100 - 100 varreta 105 5 100 - 100 ilma kivita 118 15 100 - 100 marineeritud 182 45 100 - 100 Granaatõun: 167 40 100 - 100 Pirn: värske, südamikuta 111 10 100 - 100 värske, südamikuta, kooreta 137 27 100 - 100 keedetud, südamikuta 139 10 125 20 100 keedetud kooreta, südamikuta 171 27 125 20 100 marineeritud 182 45 100 - 100 Pohl: 167 40 100 - 100 Melon: värske, seemneteta 130 23 100 - 100 puhast

Toit → Toitumisõpetus
82 allalaadimist
thumbnail
18
pdf

Liha-kala kaonormide tabel

varreta 105 5 100 - 100 ilma kivita 118 15 100 - 100 marineeritud 182 45 100 - 100 Granaatõun 167 40 100 - 100 Pirn värkse, südamikuta 111 10 100 - 100 südamikuta, kooreta 137 27 100 - 100 keedetud, südamikuta 139 10 125 20 100 keedetud kooreta, südamikuta 171 27 125 20 100 marineeritud 182 45 100 - 100 Pohl 111 10 100 - 100 Melon värske , seemneteta 130 23 100 - 100

Toit → Tooraine õpetus
25 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Kuum eelroog ja parfeed

Külmuta parfee. Vesi 50ml 5. Keeda veest ja suhkrust siirup, millele lisa lõpus sidrunimahl. Suhkur 40g 6. Püreeri kiivi ja lisa suhkrusiirupile. Maitseata vanillsuhkruga Sidrunit mahlaks 25g Kiivi 70g 7. Soojenda parfeed kätega ja löö parfee vormist välja vanillsuhkrut serveerimistaldrikule. 8. Serveeri kiivikastmega ja kaunista 6. 1.1. KASTMEGA ÜLEKÜPSETATUD KOORETA KEEDETUD MUNAD Bruto Neto Valmistusviis: muna 2tk 100g 1. Prae õlis sibul klaasjaks ja prae kergelt singikuubikud. piima 120ml 120ml 2. Lisa jahu ning kuumuta kõik koos mõni minut. õli 5ml 5ml 3. Seejärel lisa vähehaaval piim ja kuubikuteks tükeldatud jahu 5g 5g marineeritud kurk. Keeda kastet mõni minut ja sink 32g 30g maitsesta

Toit → Toit ja toitumine
9 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Toitumisõpetus

SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................. .....3 1 TERVISLIK TOITUMINE..................................................................................................4 2 TOITAINED......................................................................................................................... .5 2.1 Valgud................................................................................................................................... 5 2.2 Rasvad................................................................................................................................... 5 2.3 Süsivesikud........................................................................................................................... 5 2.4 Vitamiinid........

Toit → Toiduainete ja toitumisõpetuse...
55 allalaadimist
thumbnail
4
xls

Metsa ja puidu mõõtmine 2. praktikumi ülesanne

4. Lisatingimus tühikute kohta autokoormas -1 -1 -2 -1 -1,25 5. Virna kõrguse parandusarv 1 1 1 1 1 6. Parandusarv kui keskmine diameeter on d<=7 cm 0 0 0 0 0 7. Virnatäiuse protsent 54 49 41 42 46,34 8. Virna puidu maht ilma kooreta (sisaldab 8,085 8,858 6,167 7,970 31,08 praakpuitu nottide sees ja terveid praaknotte) 9. Praagi pindala 3 6 14 15 38 10. Praagi maht 0,09 0,18 0,42 0,45 1,14 11. Praagi protsent virna puidu mahust 1,11 2,03 6,81 5,65 3,67 12

Metsandus → Metsa ja puidu mõõtmine
130 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Puidu putukkahjustused ja nende likvideerimine

Välimus  Täiskasvanud Hääletu toonesepp on 3-6 mm pikkune, punane või kastanipruun, kollaste siidiste karvadega kehaga. Elutsükkel  Emane Hääletu toonesepp muneb pragudesse 20-30 muna, kus need kooruvad vastseteks 2-3 nädalaga.  Nukkumine järgneb kevadel või varasuvel ning kestab 1-2 nädalat.  Täiskasvanud Hääletu toonesepad arenevad välja maiks-augustiks. Harjumused  Hääletu toonesepp kahjustab kooreta pehmepuitu, põhjustades struktuurilisi kahjustusi. Esineb pergolates, rustikaalsetes esemetes, aiapostides ja kuurides. Lisainfo Putukatest ohustavad hooneid liigid,mis kuuluvad mardikaliste,kiletiivaliste ja liblikaliste hulka. Enamus hoonetest puitmaterjale kahjustavatest putukatest on mardikad. Mardikad moodustavad ligi kolmandiku kõigist seni tuntud loomaliikidest Maailmas on kirjeldatud umbes 360000 mardikaliiki ning mitu miljonit mardikaliiki

Bioloogia → Bioloogia
13 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Mõisted restoraniköögi toiduvalmistamisel

Aja jooksul levis vokkimine kõikjale Kaug-Ida maadesse ning nüüdseks on sellest saanud populaarne küpsetusviis üle maailma. 18. Au choix - Omal valikul, oma maitse järgi. Näiteks: sauce au choix ­ kaste omal valikul. 19. Püreerima - Keedetud või küpsetatud toiduaineid läbi sõela suruma või köögikombainis peenestama. 20. Poseerima - Rohkes vedelikus, kuid mõõdukal kuumusel toiduaineid pigem kuumutama kui keetma. Nii kuumutatakse liha puljongis, ilma kooreta mune aga kergelt soola ja äädikaga maitsestatud vees ning puuvilju suhkrusiirupis.

Toit → Toiduvalmistamine
17 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Puidurikked

– Parasiittaimede puidukahjustus – nt puidu pinnal olevad süvendid, mis on tekitatud taimparasiitide poolt (nt puuvõõrik) – Linnuõõs – nt rähnide poolt sisse toksitud õõnsused. Võõrkehad, mehaanilised kahjustused ja töötlusrikked – Võõrkeha – puidus esinev mittepuiduline võõrkeha (kivi, traat, nael jne) – Söestumus – tule toimel tekkinud alad puidu pinnal – Koorerebend – ümarpuidu kooreta osa – Karr – tüvekahjustus vaigutamisest – Kaldots - – Poomkant – osaliselt saejälijeta saematerjal – Koorelaik – puukoore ala spoonil – Kriipsud – nt sae jäljed – Lainelisus, pinnulisus, lemmelisus, narmalisus – metsamaterjali erinevad pinnakaredused – Sisseraie – kirvega tekitatud vigastus – Sisselõige – saeteekujuline vigastus – Murrend – puu langetamisel tekkiv ulatuslik välislõige

Bioloogia → Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Toiduainete massimõõtude ja mahumõõtude vahekord

Kirss varrega 102 2 100 - 100 varreta 105 5 100 - 100 ilma kivita 118 15 100 - 100 marineeritud 182 45 100 - 100 Granaatõun 167 40 100 - 100 Pirn värkse, südamikuta 111 10 100 - 100 südamikuta, kooreta 137 27 100 - 100 keedetud, südamikuta 139 10 125 20 100 keedetud kooreta, südamikuta 171 27 125 20 100 marineeritud 182 45 100 - 100 Pohl 111 10 100 - 100 Melon värske , seemneteta 130 23 100 - 100 puhastatud koorest,

Toit → Kokandus
99 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Munad

KAS MUNA ON VÄRSKE? -Kui mina vajub veepõhja, siis on värske. - Keedetud muna keerleb, keetmata ei keerle. - Seismisel munarebu liigub muna sees MUNADE SUURUS -Väike muna S (väiksem kui 53g) -Keskmine M (53-63g) -Suur L (63-73g) - Ülisuured XL...XXL (üle 73g) Mune turustatakse karpides, restidel, kastides. Tallinna Teeninduskoolis: -Arvestuste aluseks keskmine muna M, kaaluga 63g -Hinnakujunduses on alati Bruto ühikuks tk ja Neto ühikuks g -Ilma kooreta muna kaalub 57g - Munavalge kaalub 38g -Munarebu kaalub 19g Märgistus -Munale kantakse farmi number, mis koosneb tähtede ja numbrite kombinatsioonist. -Esimene nr. Tähistab lindude pidamisviisi ehk munade tootmisviisi - 0 mahekasvatusnõuete kohaselt peetavate kanade munade -1 vabalt peetavate kanade munad - 3 puuris peetavate kanade munad -Sellele numbrile järgneb riigi kood EE ning farmihoone registreeerimisnumber. Näiteks: 2EE12345 Lisaväärtusega munad

Toit → Kokk
37 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vabadus - kas illusioon?

juurde tomati-sibula toorsalat. Kolmas päev · Hommikusöök: Kausitäis müslit. · Vahepala: 50 g pähklisegu. · Lõunasöök: Viil taisinki või juustu koorikleiva vahel koos margariini või veidikese pähklivõiga. · Vahepala: Tops biojogurtit lemmikpuuviljaga. · Õhtusöök: Portsjon tuunikalapastat koos päevalilleseemnete ja värske salatiga, kastmeks oliiviõli- sidrunimahlakaste. Neljas päev · Hommikusöök: Kaks kooreta keedetud muna ja üks kooritud tomat. Kaks viilu täisteraleiba veidikese (pähkli)võiga. · Vahepala: 50 g rosina-pähklisegu. · Lõunasöök: Kausitäis müslit. · Vahepala: Tops biojogurtit. · Õhtusöök: Portsjon sidruni ja tüümianiga hautatud kana, juurde pruuni riisi ja rohelise lehtköögivilja toorsalatit. Üks virsik ja kooritud pirn. Viies päev · Hommikusöök: Pool greipi, klaas väherasvast piima, üks banaan.

Filosoofia → Filosoofia
134 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Teeninduse kodutöö

loob hubase õhkkonna. Klientide soovikorral on võimalik kuulata meelepärast muusikat toidu nautimise ajal. Menüü (ka arvutis kujundatud menüü klientide lauale): Eelroog: Graavilõhe värskel salatil krõbedate krutoonide ja küüslaugu kastmega Pearoog: Täidetud broilerifilee, ürdiriis, mesine porgandi-sibula salat, sinepikaste Järelroog: Kamavaht, metsapähklite ja astelpaju kastmega Sobivad joogid Sidrunivesi ­ Gaseerimata mineraalvesi, millele on lisatud kooreta sidruniviil Lauakatte skeem 1 ­ Leivataldrik 2 - Eelroa kahvel 3 ­ Pearoa kahvel 4 ­ Magustoidulusikas 5 ­ Salvrätik 7 ­ desserdilusikas 6 ­ Lauakaunistused 8 ­ desserdikahvel 7 ­ Maitseainetopsid 8 ­ Vee klaas 9 ­ menüü 9 ­ Pearoa nuga 10 ­ veeklaas

Majandus → Klienditeenindus
40 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Linnukasvatus

Suur tapasaagis Kanabroilerite tapasaagis on ~70%, (tapaküpseteks loetakse 40...42-päeva vanused linnud kehamassiga 2...2,2 kg, lihakeha massiga 1,4­1,5 kg). Nuumatud hanedel ja partidel võib tapasaagis ulatuda 85%-ni (sest sisaldab palju rasva). Noorte lihaveiste ja lammaste vastav näitaja on 55±5%. Suur toiduainetetoodang kehamassiühiku kohta Munavutt (kehamassiga 240 g), muneb aastas 300 muna (á 13,5 g). Seega toodab vutt aastas umbes 4 kg kooreta munamassi, mis sisaldab 530 g valku ja 440 g lipiide. 1 1 kg kehamassi kohta toodab vutt valku 2200 g, lipiide 1850 g. 1 kg kehamassi kohta toodab munavutt aastas arvestuslikult toiduvalku seega 4,4 ja lipiide 3,2 korda rohkem kui kõrgetoodanguline piimalehm. Vutid ületavad oma toodanguintensiivsuselt ca 1,8...2 korda ka kõrgetoodangulisi munakanu. Muna moodustumine munajuhas

Bioloogia → Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Linnukasvatus

LINNUKASVATUS · Eestis üle 2 miljoni kodulinnu; · Eestis moodustab linnuliha 20% toodetavast lihast, maailmas 40% ja osakaal suureneb; · Linnuliha on kõige odavam toota; · Inimese kohta toodeti 16,7 kg liha (u 10lindu), 138 muna, 265 muna kana kohta aastas; · Broiler ­ lihaks kasvatatav noorloom või lind; (vutibrolier, küülikubroiler, kanabroiler); · Kanatõud: munakanad, lihakanad, liha-munakanad; Lindude majanduslikult kasulikd omadused: 1. Suur sigivus · Munakana 300-320 muna aastas; · Munevus % = munade arv perioodis / perioodi pikkus * 100 Nt. Munevus aastas 300 muna puhul 85%; · India jooksupart ­ on saadud 365 muna aastas; · Lihakana ­ 150-160 muna aastas; munevus 50%; järglasi 150*0,85=127; · Vutt muneb 300-320 muna aastas; 85% munevus; ...

Põllumajandus → Loomakasvatus
234 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Koka 2. kursuse eksamiküsimused vastustega.

Kirjelda vähemalt 2 roa valmistamist. 1. Kalapikkpoiss 2. Kalakotlet- Valmistatakse hakkmass, vormitakse kotleti kuju ja praetakse väheses rasvas mõlemalt poolt 8-10 minutit kokku või küpsetatakse ahjus. 3. Kalasupp 4. Praetud kala- kala praetakse väheses rasvas või fritüüris, väikesi kalu alla 300g võib praadida tervelt. Praetakse mõlemalt poolt. 5. Kalarullid 7) Kirjelda munatoitude valmistamise tehnoloogiat, kasutamine Mune võib keeta koorega ja kooreta, praadida, gratineerida, võib teha erinevaid omlette. 8) Sidekoerikaste jaotustükkide kasutamine toiduvalmistamisel Nendest valmistatakse hakkliha 9) Kirjelda püreesuppide valmistamist(toorained, tehnoloogia, kasutamine) püreeritud suppe valmistatakse köögiviljadest, seentest, tangainetest, lihast, kalast ja meresaadustest. Need on mahedamaitselised supid, milles ei kasutata teravaid maitseaineid. Valmistamiseks võetakse 60% supivedelikku ja 40% muid toiduaineid,

Toit → Kokk
182 allalaadimist
thumbnail
118
ppt

PUIDURIKKED

Okstel, mille läbimõõt koore alt on 1 cm või väiksem, pole pikkus piiratud. HEA LAASIMINE · Joonis 1. Oksatüüka pikkuse ja diameetri mõõtmine laasimise kvaliteedi määramiseks · L ­ oksatüüka pikkus. Palgi või noti pikiteljega risti oleva sirge pikkus alates noti pinnalt koore alt kuni oksatüüka ülaservani. Oksa alusel olev muhk loetakse tüvepinna osaks. Murdunud oksaosa, mis pole eraldunud, ei loeta tüüka pikkuse hulka. · D ­ oksatüüka kooreta diameeter, mõõdetakse tüüka alusel oksatüüka teljega risti. · Kaksiksäsi ­ kahe või enama säsi olemasolu palgis (joonis 2). KEERDKASV · Keerdkasv ehk kaldkiulisus ­ puidukiudude suuna kõrvalekaldumine palgi pikitelje suunast (joonis 3). Lubatust suurema keerdkasvuga palkidest pole võimalik saada kvaliteetset saematerjali. KÕVERUS · Kõverus ­ palgi keskjoone kõrvalekalle palgiotste keskkohtade vahele tõmmatud sirgjoonest

Materjaliteadus → Puiduõpetus
3 allalaadimist
thumbnail
10
docx

LINNUKASVATUS arvestuseks materjal

Pardid 2,3 kalkunid 2,4.  1 kg kanamunamassi tootmiseks 2,2 kg sööta. TAPASAAGIS  Kanabroileritel tapasaagis 70%. (Ehk 2…2,2 kg ja sellest lihasaagis 1,4- 1,5 kg). Rümpasaagis 65%.  Nuumatud hanedel ja partidel võib ulatuda 85%-ni, kuna sisaldab palju rasva. VUTTIDE TOIDUAINETETOODANG/KEHAMASSI KOHTA  Munavutt (240 g) muneb 300 muna aastas. Ühe muna mass 12-18 g.  Aastas umbes 4 kg kooreta munamassi, sisaldab 530g valku ja 440g lipiide.  Ületavad toodanguintensiivsuselt ka munakanu. OMADUSED  Noorlindude(broilerite) lihakehas 4-8% rasva, v.a veelinnubroilerid. Nuumatud hanel kuni 40%.  Linnurasvas palju küllastamata rasvhappeid.  Linnuliha kõrge valgusisaldusega (rinnalihastes kuni 22%).  Linnumuna toitaineterikas. Teadmiseks: Munakanal 1 kuuselt tibusulestik – 4 kuuselt juveniilne sulgumine

Põllumajandus → Loomakasvatus
65 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Liha, hakkliha ja kala. (pooltooted nendest)

maitseomadusi säilitada. Soomus eemaldatakse vajadusel juba valminud kalalt. Kalu võib keeta: Väheses vees 90-97 kraadi juures; Jahtuvas vees; Ahjus omas mahlas või väheses vedelikus; aurus(aurukapis); Mikrolaineahjus. 9. Nimeta keedetud kaladele sobivaid lisandeid. Keedetud kartulid(maitseürtidega nt tilli või peterselliga), kartulipuder, kartulipüree, sõmer riis, köögiviljad, heledal või valgel põhikastmel valmistatud kastmed, kooreta keedetud munad, munahüübed jne. 10. Millised on kalade praadimise võimalused? 'kalu võib praadida rasvas nii paneeritult kui naturaalselt. Fritüüris. Räimi võib praadida pihvidena. Võib küpsetada ka praeahjus. Kalu võib ka grillida. 11. Nimeta praetud kalale sobivaid lisandeid. Külmad võid, hollandi kastmed, heledal ja valgel põhikastmel valm kastmed. Keedetud, hautatud, praetud köögiviljad. Praetud seened. Keedetud ja küpsetatud kartulid. Kartulipüreed. Toorsalatit. Munad. 12

Toit → Kokandus
39 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Saksamaa metsamajandus

VILJANDI GÜMNAASIUM Mari Teder SAKSAMAA METSAMAJANDUS Referaat Juhendaja: Hilje Nurmsalu Viljandi 2014 Saksamaa on riik Kesk-Euroopas, riigi pindala on 357, 111,19km2. Saksamaa asub parasvöötmes. Kliima on rannikul pehme ja mereline, ida ja lõuna suunas muutub kliima järjest mandrilisemaks. Jaanuari keskmine temperatuur on maa loodeosas 1,5°C ja Alpides -6°C, juulis loodeosas 18°C ja lõunapoolsetes varjatud orgudes 20°C. Aasta keskmine temperatuur on Lübeckis 8,1°C, Schwarzwaldis Freiburgis 10,7°C. Põhjaosas mõjutab ilmastikku meri, mis toob tavaliselt üsna jaheda suve ja maheda, suhteliselt sademeterikka talve. Ida ja lõuna pool on kliima kontinentaalsem: talv on külmem, kuid suvi see-eest soojem...

Geograafia → Geograafia
30 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Linnukasvatus

tootmisel. Suur tapasaagis Kanabroilerite tapasaagis on ~70%, (tapaküpseteks loetakse 40...42-päeva vanused linnud kehamassiga 2...2,2 kg, lihakeha massiga 1,4­1,5 kg). Nuumatud hanedel ja partidel võib tapasaagis ulatuda 85%-ni (sest sisaldab palju rasva). Noorte lihaveiste ja lammaste vastav näitaja on 55±5%. Suur toiduainetetoodang kehamassiühiku kohta Munavutt (kehamassiga 240 g), muneb aastas 300 muna (á 13,5 g). Seega toodab vutt aastas umbes 4 kg kooreta munamassi, mis sisaldab 530 g valku ja 440 g lipiide. 1 kg kehamassi kohta toodab vutt valku 2200 g, lipiide 1850 g. 1 kg kehamassi kohta toodab munavutt aastas arvestuslikult toiduvalku seega 4,4 ja lipiide 3,2 korda rohkem kui kõrgetoodanguline piimalehm. Vutid ületavad oma toodanguintensiivsuselt ca 1,8...2 korda ka kõrgetoodangulisi munakanu. Munade ja linnuliha väga head dieetilised omadused Noorlindude (broilerite) lihakehas on rasva 4...8%, v.a veelinnubroilerid

Bioloogia → Bioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Koka eksami kordamisküsimused

stroogonov. 5.Küüslaugukartulid, keedu kartulid, pariisi kartulid, praetud kartulid, pähklikartulid, prantsuse kartulid, kartulilaastud. 6. Kalakotletid- praetakse väheses rasvas mõlemalt poolt, kokku 8-10min või küpsetatakse praeahjus. Kalapallid- keedetakse väheses maitsestatud kalapuljongis. Paneeritult võib kalapalle praadida väheses või rohkes rasvas, küpsetada ahjus. Kalapikkpoiss Kalahakkpallid Kalatimbaleid. 7. Mune võib keeta koorega ja kooreta, praadida, gratineerida, võib teha erinevaid omlette. Serveeritakse iseseisva suupistena või lisandina suppide, putrude, liharoogate jt toitude juurde. 8. Nendest valmistatakse hakkliha. 9. Püreeritud suppe valmistatakse köögiviljadest, seentest, tangainetest, lihast, kalast ja meresaadustest. Need on mahedamaitselised supid, milles ei kasutata teravaid maitseaineid. Valmistamiseks võetakse 60% supivedelikku ja 40% muid toiduaineid, nimeandvad ained peaksid olema 25%

Toit → Kokandus
79 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Linnukasvatuse vastused

Suur tapasaagis Kanabroilerite tapasaagis on ~70%, (tapaküpseteks loetakse 40...42-päeva vanused linnud kehamassiga 2... 2,2 kg, lihakeha massiga 1,4­1,5 kg). Nuumatud hanedel ja partidel võib tapasaagis ulatuda 85%-ni (sest sisaldab palju rasva). Noorte lihaveiste ja lammaste vastav näitaja on 55±5%. Suur toiduainetetoodang kehamassiühiku kohta Munavutt (kehamassiga 240 g), muneb aastas 300 muna (á 13,5 g). Seega toodab vutt aastas umbes 4 kg kooreta munamassi, mis sisaldab 530 g valku ja 440 g lipiide. 1 kg kehamassi kohta toodab vutt valku 2200 g, lipiide 1850 g. 1 kg kehamassi kohta toodab munavutt aastas arvestuslikult toiduvalku seega 4,4 ja lipiide 3,2 korda rohkem kui kõrgetoodanguline piimalehm. Vutid ületavad oma toodanguintensiivsuselt ca 1,8...2 korda ka kõrgetoodangulisi munakanu. Kalkunid Kalkunite põlvnemine Kalkun kuulub kanaliste seltsi (Galliformes) kalkunite sugukonda (Meleagridae). Kodukalkuni

Bioloogia → Loomabioloogia
137 allalaadimist
thumbnail
12
odt

Mittesüsteemsed ja vanaaegsed mõõtühikud ja nende kasutusvaldkonnad.

1 raamat = 25 poognat (trükipaberit) 10.METSAMATERJALIMÕÕDUD Tihumeeter tähendab 1 kantmtr.(1x1x1 mtr) (m3) tihedat puumassi ilma õhuvahedeta ja võrdub 35,32 inglise kantjalale. 1 kantjalg võrdub 0,028 tihumeetrile. 1 kantsüld võrdub 9,71 ruumimeetrile. 1 kantsüld sisaldab 6,8 tihumeetrit puumassi. Palkide ja pakkude pikkus mõõdetakse meetreis ja detsimeetreis (1 detsimeeter = 10 sentimeetrit),jämedus palgi või paku ladvapoolsest (peenemast) otsast ilma kooreta,keskmse jämeduse kohast täis sentimeetreis,kusjuures poolikud sentimeetrid jäetakse arvesse võtmata. Ruutmeeter tähendab 1 kantmeetri mõõdus üles laotud metsamaterjalide hulka,kusjuures kantmeetrisse on arvatud ka materjalide vaheline õhuruum. 11.Erinevad mõõtühikud ja ühikute süsteemid Ka kassi jalg ilmselt mõõtühikuks ei sobi. Mõtisklused etalonide päritolu üle viivad meid mõõtühikute süsteemi vajalikkuse mõistmiseni.

Toit → Kalkulatsioon
12 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Linnukasvatuse konspekt

2,4 kg segajõusööta. 1 kg kanamunamassi tootmiseks kulub 2,2 kg sööta. Suur tapasaagis Kanabroilerite tapasaagis on ~70%, (tapaküpseteks loetakse 40…42-päeva vanused linnud kehamassiga 2…2,2 kg, lihakeha massiga 1,4–1,5 kg). Nuumatud hanedel ja partidel võib tapasaagis ulatuda 85%-ni (sest sisaldab palju rasva). Suur toiduainetetoodang kehamassiühiku kohta Munavutt (kehamassiga 240 g), muneb aastas 300 muna (á 13,5 g). Seega toodab vutt aastas umbes 4 kg kooreta munamassi, mis sisaldab 530 g valku ja 440 g lipiide. 1 kg kehamassi kohta toodab vutt valku 2200 g, lipiide 1850 g. 1 kg kehamassi kohta toodab munavutt aastas arvestuslikult toiduvalku seega 4,4 ja lipiide 3,2 korda rohkem kui kõrgetoodanguline piimalehm. Munade ja linnuliha väga head dieetilised omadused Noorlindude (broilerite) lihakehas on rasva 4…8%, v.a veelinnubroilerid (täiskasvanud nuumatud hanel kuni 40%).

Põllumajandus → Põllumajandus
22 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kokanduse üleminekueksam

Kordamisküsimused tasemetööks. 1.Milliseid võtteid tuleb kasutada selleks ,et säilitada võimalikult rohkem C-vitamiini kuumtöötlemisel? Tuleb kasutada vastavaid kuumtöötlusvõtteid, nagu aurutamine, väheses vees keetmine või kasutada paneeringut. 2.Milliseid köögiviljatoite sa tead maailmaköögist? Kartulisalat, köögiviljakotlettid, kartulikotlettid, porgandipirukas jne... 3.Millistest toiduainetest saab keeta puljongeid? Loom, linna, uluki lihast ja kontidest. Maitsestamiseks kasutatakse köögi- ja juurvilju, vürtse, maitsetaimi ja maitseaineid. 4.Millised on klassikalised vürtsid? Basiilik, Cayenne'i pipar, Estragon, Kalgan, Kaneel, Ingver, Kaneelikoor, Kappar, Kardemon, Karrilehed, Koriander. 5. Mida kasutatakse kastmetihendajateks? Vedelikuga segatud jahu, jahuvõi, kartulitärklis, püreed, kanamunakollane, kokkukeetmisel või maitseköögiviljad. 6.Millised on veiseliha sisetemperatuurid erinevate portsjonroogade valmistamisel? Seest puna...

Toit → Kokandus
104 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Linnuliha küsimuste vastused

Linnukasvatuse temaatika 1. Linnukasvatussaaduste tootmine Eestis. Arvukaim lihakasvatus. Linnuliha Eestis on u üks viiendik. Üks inimene sööb aastas umbes 13kg liha. Peetakse linde, sesr neil suur sigivus, lühike generatsiooni interval ( munakanad hakkavad munele u 4, 5 kuuselt, kana haub 21 päeva) ( Generatsiooni intervallic arvutamine = aasta päevade arv / munele hakkamise päevad + haudumise kestus), hea söödavääring ( söödahulk, kg/ toodang , kg ) , noorlindude kiire kasv, suur toitainete saagis kehamassi kohta 2. Linnumunade morfoloogiline koostis (kana-, vuti-, hane- ja pardimunad). Morfoloogiline koostis % Munakoor Munavalge Rebu Kana 9,0 63,8 27,2 Vutt 14,72 55, 81 29,37 Kalkun 11,97 58,6...

Tehnoloogia → Loomsed toormed
66 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Erialane sõnastik Kodumajandus 2.kursus

mehaaniliselt. Järele jääv mustus lastakse imenduda plekieemaldusainega lappi või pestakse surveloputusmasinaga 75. plekk - pinda imbunud mustus 76. poleerimine - puhastatud pinna või seal oleva kaitse- ja hooldusainekile välimuse ja omaduste parandamine mehaaniliselt: hõõrudes käsitsi või masinaga 77. posheerimine - rohkes vedelikus, kuid mõõdukal kuumusel toiduainete kuumutamamine. Nii kuumutatakse näiteks liha puljongis, ilma kooreta mune aga kergelt soola ja äädikaga maitsestatud vees ning puuvilju suhkrusiirupis 78. praadimine - toidu küpsetamine ning pruunistamine rasvainega või ilma temperatuuril 160-200°C. Ahjus temperatuuril 200-250°C 79. praht - suuretükiline käega eemaldatav mustus 80. puljong - see on energiarikas keedus (leem), mida keedetakse loomade lihast ja kontidest, kaladest, seentest ja köögiviljadest koos maitseainetega. Maitse annavad

Toit → Toiduaineõpetus
7 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Toitlustus, toidu valmistamine

Liha ja kala eelnevalt kuumtöödeldult, KV pehmenemise järjekorras). *paellad(liha kuubikuteks, haki sibul, purusta küüslauk, kuubista paprika, tomat lohkudeks. Liha kuumas õlis, lisa sibul, küüslauk, paprika. Lisa liha ja kuum puljing. Lisa köögiviljad, kuumuta 20 min).*jambalaya. * pilaff. 28.kohupiimaroad-SOOJAD KOHUPIIMA ROAD, PRAETUD KOHUPIIMAROAD: kohupiimakotletid, kohupiimapallid. KÜPSETATUD KOHUPIIMAROAD: puding, vormid. 29. munaroad- KEEDETUD: koorega ja kooreta keefetud munad. Kulbis keedetud munad, keedetud omletid, muna hüübed, muna puder. PRAETUD: härjasilm, täidisega omlet. 30. keedetud liharoad- liha kuuma magedasse vette. 1kg liha kohta 1-1,5l vett. Kuumut keema ja siis hautatakse. Veis 2-2,5h Siga 1-1,5h 31.praetud liharoad-*rostbiif(väheses rasvas, 1-1,5 cm paksuseks). *böfstooganov. * biifsteek. * romsteek. 32. hautatud liharoad-pikitud liha, asuu, raguu, guljass, strooganov, pilaff, risoto 33

Toit → Toitlustus
25 allalaadimist
thumbnail
20
docx

LINNUKASVATUSSAADUSTE TOOTMINE MAAILMAS

kui veise- ja lambaliha tootmisel. Suur tapasaagis Kanabroilerite tapasaagis on ~70%, (tapaküpseteks loetakse 40… 42-päeva vanused linnud kehamassiga 2…2,2 kg, lihakeha massiga 1,4–1,5 kg). Nuumatud hanedel ja partidel võib tapasaagis ulatuda 85%-ni (sest sisaldab palju rasva). Noorte lihaveiste ja lammaste vastav näitaja on 55±5%. Suur toiduainetetoodang kehamassiühiku kohta Munavutt (kehamassiga 240 g), muneb aastas 300 muna (á 13,5 g). Seega toodab vutt aastas umbes 4 kg kooreta munamassi, mis sisaldab 530 g valku ja 440 g lipiide. 1 kg kehamassi kohta toodab vutt valku 2200 g, lipiide 1850 g. 1 kg kehamassi kohta toodab munavutt aastas arvestuslikult toiduvalku seega 4,4 ja lipiide 3,2 korda rohkem kui kõrgetoodanguline piimalehm. Vutid ületavad oma toodanguintensiivsuselt ca 1,8…2 korda ka kõrgetoodangulisi munakanu. Munade ja linnuliha väga head dieetilised omadused Noorlindude (broilerite) lihakehas on rasva 4…8%, v.a

Põllumajandus → Loomakasvatus
15 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Muna-referaat

Võrumaa Kutsehariduskeskus Turismiõppetool Sille Kingla TT -05 Munad Referaat Juhendaja: Ene Laane VKHK kutseõpetaja Väimela 2008 Sisukord Eessõna....................................................................................................................................4 Muna ehitus:........................................................................................................................5 Munakoor............................................................................................................................6 Munavalge...........................................................................................................................6 Munakollane ehk munarebu................................................................................................7 [1; 31.03.2008].....

Keemia → Keemia
71 allalaadimist
thumbnail
9
docx

ARVESTUS- toiduvalmistamine

Puljongi, supi, kastme, marinaadi jms. keetmine, kuni on aurustunud soovitav kogus vedelikku ja/või tekkinud tugevam maitse. Hautamine- ahjus või pliidil tasasel tulel kaane all kuumutamine, kasutades väheses koguses vett või veeauru. Kombineeritud kuumtöötlemise võte, mille puhul töödeldavad toiduained kuumutatakse esmalt rasvaines, vajadusel kuni pruuni kooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse väheses vedelikus tasasel tulel kaane all valmimiseni. Poseerimine- muna ilma kooreta keetmine Blanseerimine- toiduainete lühiajaline töötlemine kuuma vee või auruga, abivõte toiduainete eeltöötlemisel. (N. mõningaid köögivilju blanseeritakse heleda värvuse säilitamiseks) Confit- roog valmistatakse ja säilitamiseks, keetes seda väga aeglaselt ja täiesti pehmeks. (Liha, näiteks part või hani, küpsetatakse omas rasvas, millega see pärast ka kaetakse nii, et lihale ei pääseks õhk juurde.)

Toit → toiduainete sensoorse...
18 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Kulinaariaraamatu küsimused ja vastused(2)

Köögiviljade täitmiseks, kapsarullides, pannkoogides, pagari- ja kondiitritoodetes. 10. MUNAROAD 1. Kuidas mune eeltöödeltakse? Kontrollidakse munade värskust, munad pestakse, lüüakse 5 kaupa lahti eraldi nõi kohal. 2. Kuidas keedetakse koorega mune? Võetakse 1- 1,5 h enne keetmist külmikust välja. Mikropragude esinemise korral munakoores pannakse keeduvette soola või äädikat. Pannakse ettevaatlikul keevasse vette ja munad peavad olema täielikult vees. 3. Kuidas keedetakse kooreta muna? Kasutatakse värskeid mune, vesi kuumutatakse keema ja sellele lisatakse äädikat. Muna lüüakse ettevaatlikult kulbi sisse lahti ja lastakse järsu liigutusega keeduvette. Munavalge äär tõstetakse vahukulbiga muna peale ja keedetakse 3-4min. Peale keemist pannakes korras vahukulbiga muna külma vette. 4. Kuidas valmistatakse munahüübeid? Munadest ja piimast või veest valmistatakse segu, mis maitsestatakse soola ja valge pipraga. 1 muna kohta võetakse 1 dl piima

Toit → Kokandus
184 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Jaapani toidud

· Et võimaldada laia valikut, kasutatakse iga toiduvalmistamise stiili põhiosa valmistamiseks ainult ühe korra. · Jaapani toidu esitlus on kunst, mis nõuab kokalt kujutlusvõimet ja loomingulisust. · Sama tähtsad kui on lauanõud, on ka toidu garneerimine. 11 · Jaapanist on pärit ütlus, et kolmandiku roa väärtusest moodustab selle välimus. Wakame- ehk merekapsasupp kooreta keedetud munaga Serveeri wakamesuppi eel- või vaheroana. 3 inimesele - 6 dl vett 1 kanapuljongikuubik ¾ dl tofu't 1 sl viilutatud porrulauku ½ sl merekapsapulbrit ½ tl seesamiõli ½ tl seesamisegu Muna keetmiseks ­ 2 l vett 1 sl äädikat 1 tl soola

Toit → Rahvuslik toidukultuur
44 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Toitumise põhialused spordis

Taimetoitluse riskid spordis · Raske on tagada vajalik energia (rasva puudus), küll on võimalik toidu kogust suurendada · Kiudainete rohkus (3x enam tavatoidust) tekitab täiskõhutunde · Üleminekul taimetoidule võivad tekkida seedehäired · Vajalike ainete vaegus organismis (raud) · Võivad tekkida hormonaalsed häired, eeskätt naistel Aedvili sisaldab vähe energiat · Banaanid kooreta 90 kcal/100g · Keedetud kartul 77 · Apelsinid, kooreta 51 · Pirnid 48 · Maasikad 46 · Õunad 44 · Keedetud lillkapsas 30 · Valge peakapsas 28 Ärge unustage õiget toitumist · Kehakaalu aitavad langetada 1kg kuus o Igal nädalal 2 õlut vähem ­ 1600kcal o Igal nädalal 1 sokolaad vähem ­ 2000kcal o Igal nädalal 200g vorsti vähem - 1600kcal o Igal nädalal 1 l Cocat vähem ­ 2200 kcal -------------------

Sport → Kehaline kasvatus
293 allalaadimist
thumbnail
14
xls

Toiduainete koostise tabel

Küügiviljad, maitsetaimed ja seened. Köögiviljakonservid. Kartul, koorega, toores (0.86) 58 1,5 0,09 0,03 0 12,6 0 1,3 1,1 0 0,04 0,18 0,02 0,9 0,39 0 0,32 9,5 0,95 1 430 4,8 20,6 38,7 0,18 0,58 Kartul, kooreta, toores 78 1,7 0,1 0,03 0 17,2 0 1,8 1,3 0 0,05 0,21 0,02 1,1 0,44 0 0,37 11 1,1 1 500 5,6 24 45 0,2 0,67 Kartul, koorega keedetud (0.9) 69 1,3 0,1 0,03 0 15,4 0 1,3 1,2 0 0,05 0,05 0,02 1,6 0,32 0 0,34 9 0,99 0,9 450 5,1 22 41 0,2 0,6

Toit → Kokandus
80 allalaadimist
thumbnail
54
docx

DNA viirused

teistest lindude adenoviirustest, võib viirus paljuneda ainult üksikjuhtudel soolkanali epiteelis. Tibud, kes on koorunud infitseeritud munadest, võivad eritada viirust ja neil moodustuvad antikehad. Sagedamini jääb viirus latentseks ja antikehad ei moodustu kuni linnu munemiseni, sel ajal hakkab viirus reaktiveeruma ja paljunema munajuhas ning toimub tsükli kordumine. Kliiniline pilt: Haiguse esmaseks tunnuseks on munakoore pigmendi värvuse muutus (normist heledam), pehme koor või kooreta munad. Kuna linnud püüavad ise süüa kooreta mune, jääb haigus sageli märkamatuks. Kõhulahtisust ja mööduvat loidust esineb enne munakoore kahjustusi, munavalge hulga suurenemine. Munatoodangu langus kuni 40%. Nakatunud karjades umbes 10-20% lindudel on antikehad, sellistes karjades võib EDS haigestumine korduda. Pat.ana: Prevaleerivad mittespetsiifilised muutused - munasarja ja munajuha epiteeli atroofia, nekroos

Meditsiin → Nakkushaigused
15 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Materjaliõpetuse eksami vastused

(ülekaalus surnud ja mädanikuga oksad), kasutatakse ehitusliku saematerjali valmistamiseks .Ladvapalk ­ tüve ladvaosa (ülekaalus terved, elusad oksad), kasutatakse liimkilbi valmistamise tooraine, voodrilaua valmistamiseks. 4.Kuidas mõõdetakse saepalgi läbimõõtu? Saepalgi läbimõõtu mõõdetakse cm täpsusega ladvaotsast .Ovaalse palgi puhul mõõdetakse suurim ja väikseim mõõt ja arvutatakse nende keskmine. Kokkuleppel võidakse läbimõõtu mõõta kas koos koorega või ilma kooreta. Peenpalgid : läbimõõt alla 24 cm. Jämepalgid : läbimõõt üle 24 cm 5. Kuidas mõõdetakse saepalgi pikkust? Selgita nimipikkuse ja järkamisvaru mõistet ? Okaspuidul mõõdetakse palgi pikkust palgi otspindade vahekaugusena. Nimipikkus on palgi arvestuslik pikkus, mille järgi arvutatakse selle mahtu .Okaspuu palgi standardsed nimipikkused on vahemikus 3..6 m sammuga 0,3 m, millele lisandub järkamise varu 10cm. Järkamisvaru on nimipikkusele lisatav pikkus, mis arvestab järkamiskadu

Materjaliteadus → Kiuteadus
65 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Koka eksami materjal (erinevad teemad)

vitamiinid, mineraalained ja mikroelemendid ­ kujuneb kahjustunud peensoole limaskestaga tsöliaakiahaigel nende vaegus. Tsöliaakia tüüpilised haigusnähud ­ krooniline kõhulahtisus ja kõhnumine ­ väljendavadki toitainete kadu organismist. Hommikusöögiks riisipuder võiga, keedetud muna kiluga ja köögiviljaga (kurk, tomat), banaan, tee Puljongi lisandiks: köögivili, riis, frikadellid, liha, kana või kala kuubikud ja -tooted, muna (keedetud ja purustatud nt oblikapupp või kooreta keedetud vutimuna), hapukoor, hapukurk, kapparid, oliivid, riivitud juust, idud, seened Laktoositalumatus Laktoositalumatuse põhjuseks on inimorganismi võimetus toota piisavalt laktaasi ehk ensüümi, mis lõhustab piimasuhkrut ehk laktoosi. Laktoos on disahhariid, mis peab enne lagunema kaheks lihtsuhkruks ­ glükoosiks ja galaktoosiks. Pärast piimasuhkrut sisaldavate toitude söömist satub laktoos laktaasi puudumisel jämesoolde, kus

Toit → Kokandus
85 allalaadimist
thumbnail
40
pdf

Materjaliõpetuse eksami vastused

(ülekaalus surnud ja mädanikuga oksad), kasutatakse ehitusliku saematerjali valmistamiseks .Ladvapalk – tüve ladvaosa (ülekaalus terved, elusad oksad), kasutatakse liimkilbi valmistamise tooraine, voodrilaua valmistamiseks. 4.Kuidas mõõdetakse saepalgi läbimõõtu? Saepalgi läbimõõtu mõõdetakse cm täpsusega ladvaotsast .Ovaalse palgi puhul mõõdetakse suurim ja väikseim mõõt ja arvutatakse nende keskmine. Kokkuleppel võidakse läbimõõtu mõõta kas koos koorega või ilma kooreta. Peenpalgid : läbimõõt alla 24 cm. Jämepalgid : läbimõõt üle 24 cm 5. Kuidas mõõdetakse saepalgi pikkust? Selgita nimipikkuse ja järkamisvaru mõistet ? Okaspuidul mõõdetakse palgi pikkust palgi otspindade vahekaugusena. Nimipikkus on palgi arvestuslik pikkus, mille järgi arvutatakse selle mahtu .Okaspuu palgi standardsed nimipikkused on vahemikus 3..6 m sammuga 0,3 m, millele lisandub järkamise varu 10cm. Järkamisvaru on nimipikkusele lisatav pikkus, mis arvestab järkamiskadu

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
15 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Morfoloogia. Eesti keele käänded

Oleva käände tunnus on na. Ilmaütlev kääne Ilmaütlev kääne on kaasaütleva vastandkääne, mille abil näidatakse: a. kaaslase või kaasaskantava eseme puudumist, nt Käisin reisil ilma naiseta. Mari ei tihanud (ilma) kingituseta külla minna; b. vahendi puudumist, nt Ta sööb praadigi (ilma) kahvlita; c. viisi või seisundi puudumist, nt Ta vaatas mulle (ilma) vihata otsa. Jüri sõi (ilma) isuta; d. ilmaolu kui omadust, nt (ilma) prillideta mees, kooreta kohv. Viimases tähenduses tuleks püsiva ilmaoleku korral eelistada tu-liidet, vrd sabata ahv (ahv, kes on jäänud sabast ilma), sabatu ahv (ahviliik, millele on tunnuslik saba puudumine). Nagu toodud näidetest näha, võib ilmaütleva käände vorm esineda samades tähendustes ka koos eessõnaga ilma. Ilmaütleva käände tunnus on ta. Kaasaütlev kääne Kaasaütleva käände abil väljendatakse eelkõige: a

Filoloogia → Eesti filoloogia
60 allalaadimist
thumbnail
40
doc

Kasepuidust vineeri valmistava tööstuse tehnoloogia projekt.

t 4 - tsentreerimise ja treispooni lõikamise aeg, sek [ 30 ( k + 0,02 ) D - d p ] t1 = = = 22 sek. s xn 10 k ­ spoonipaku vormi koefitsient D ­ spoonipaku läbimõõt ülemisest otsast ilma kooreta, mm dp - pliiatsi (südamiku ) läbimõõt, mm s ­ märja spooni paksus, mm n ­ spindli pöörete arv 0,02 ­ koefitsient, mis arvestab supordi kaugust spoonipakust Koefitsiendi k suurused on järgmised : Kase spoonipakud pikkusega Kooritud Koorimata 1,3 meetrit 1,15 1,21

Metsandus → Puiduõpetus
68 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Vineeri tootmine

= 30[(1,2 + 0,02 ) 210 - 70] 5586 = = 20,53 t4 = s n 1,36 * 200 272 sek k ­ spoonipaku vormi koefitsient D ­ spoonipaku läbimõõt ülemisest otsast ilma kooreta, mm d p - pliiatsi (südamiku ) läbimõõt, mm s ­ märja spooni paksus, mm n ­ spindli pöörete arv 0,02 ­ koefitsient, mis arvestab supordi kaugust spoonipakust Koefitsiendi k suurused on järgmised Kase spoonipakud pikkusega Kooritud Koorimata 1,3 meetrit 1,15 1,21

Metsandus → Puiduõpetus
74 allalaadimist
thumbnail
80
pdf

Vineeri tootmine

t 4 - tsentreerimise ja treispooni lõikamise aeg, sek [ 30 ( k + 0,02 ) D − d p ] t1 = = = 22 sek. s xn 10 k – spoonipaku vormi koefitsient D – spoonipaku läbimõõt ülemisest otsast ilma kooreta, mm dp - pliiatsi (südamiku ) läbimõõt, mm s – märja spooni paksus, mm n – spindli pöörete arv 0,02 – koefitsient, mis arvestab supordi kaugust spoonipakust Koefitsiendi k suurused on järgmised : Kase spoonipakud pikkusega Kooritud Koorimata 1,3 meetrit 1,15 1,21

Ehitus → Ehitus
12 allalaadimist
thumbnail
20
pdf

Nimetu

Mida väiksemad on põletusseadmed, seda kvaliteetsemat kütust oleks seal vajalik või otstarbekas kasutada. Kodutarbijatele soovitatava kõrgekvaliteediliste puitbrikettide ja puitpelletite omadused peaksid üldjuhul vastama toodud tabeli (vt Tabel 7) andmetele. 10 Tabel 7. Kõrgekvaliteediliste puitpelletite kvaliteediklassid kodutarbijatele Päritolu Keemiliselt töötlemata puit ilma kooreta Niiskus M10 (alla 10%) DU97.5 selle näitaja määramise testis peab jääma terveks > 97,5% Mehaaniline püsivus pelletitest kaalu järgi Peenfraktsiooni F1.0 või F2.0 (alla 3,15 mm peenfraktsiooni sisaldus alla 1% või 2%) sisaldus D06 või D08 (pelleti diameeter 6±0,5 mm ja pikkus alla 5 diameetri Mõõdud või pelleti diameeter 8±0,5 mm ja pikkus alla 4 diameetri) Kuni 20%

Metsandus → Metsandus
6 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun