4) mitterahuldav konditsioon. 5. Mitu korda hingab hobune sisse ja välja puhkeolukorras? 8-16 x minutis Pingutuse korral hapnikuvajadus suureneb 15-17 korda. Südame erimass on on 100 kg elusmassi kohta suurem raskeveohobustel/ingl täisverelistel? Inglise täisverelistel Täiskasvanud hobuse veri moodustab 7-11 % tema elusmassist. Hobuse magu on 7-15 liitrit Rakke/veohobune on (missuguse kujuline) ristkülikukujuline, indeks 104-108 Ratsahobune on ruudukujuline, indeks 98-103 Eetsirandmelise seisu tunnus: küljelt vaadates jääb mulje nagu ei toetuks esijalgadele O-kujuline seis on esi- ja tagajäsemetel. Laudjas langeb tugevasti sabajuureni , nimeta kuju -luip. LK 2 7. Hobuse 4 põhimõõdet on (ja täpsusklass) a) turjakõrgus (tk, täissentimeetrites) b) kere põikpikkus kepiga (kppk, täissentimeetrites) c) rinnaümbermõõt (rü, täissentimeetrites) d) kämbla ümbermõõt (kü, +/-0,5cm)
Arvestustöö (variant B) 1. Kas arutlus kehtib? a) Iga inimene loeb raamatuid. Mõni raamat on huvitav. Mõni inimene loeb huvitavaid raamatuid. b) Iga koer haugub. Mõni koer on koduloom. Mõni koduloom haugub. 2. Tõeväärtustabelite meetod. Kas hulk on kooskõlaline? {A ~B, ~(A&C), ~A} 3. Esitada antud lause predikaatloogika keeles kõigis tüüpides. Milline lause räägib esialgsele vastu? Ükski hobune ei ole ratsahobune. 4. Defineeritud on järgmised predikaadid: Tx: x on professor Px: x on professor Ex: x on edukas Lx: x peab loenguid Kx: x korraldab treeninguid Bx: x käib treeningutel Kirjuta predikaatloogika keeles: a. Mõni treener ei käi treeningutel. b. Kõik professorid peavad loenguid. c. Iga treener, kes korraldab treeninguid, on edukas. d. Mõni professor, kes peab loenguid, käib treeningutel. e. Ükski professor ei ole edukas treener. 5
järsu pealiigutusega. Rohu pureb ta tugevate purihammastega kohe hoolikalt peeneks. Hobuse hammaste abil saab määrata hobuse vanust. Hobuse hambad Tõugude jaotus Hobusetõud jagatakse nende kasutuse järgi: ratsahobused/sporthobused traavlid raskeveohobused ratsaponid Hobused jagatakse ainevahetuse kiiruselt: kuumaverelised külmaverelised soojaverelised Täielikult täisverelisteks loetakse kahte hobusetõugu: Inglise täisvereline ratsahobune. Araabia täisvereline ratsahobune. Mõjutamine Ratsanik saab hobusele mõju avaldada neljal viisil: kehamassiga, istakuga, säärtega ja ratsmetega. Kõige rohkem mõjutab inimene hobust ristluu ja säärtega. Hobuse valmispanemine Enne trenni tuleb: Hobune ära puhastada Puhastada kabjad Asetada selja ettepoole sadula ja pehmendused , sadulavöö. Tuleb ka valjaid panna. Valjad Sadul
kindlaks määratud. 5)Hobust hinnatakse valikutunnuste põhjal. *Hinnatakse punktiskaalal 1-10. 9. Iseärasusi hobuste jootmisel ja söötmisel, hobuste ettevalmistamine ja hooldus enne ratsutamist või rakendisõitu Hobune on pigem inimese ja sea seedimisega, kui mäletseja omaga. Seedetrakt on 30m. Hobusel on tundlikud mokad, tugev keel, tugevad lõikehambad- need tegurid soodustavad söömist. 10. Tallide ehitus ja sisustus 11. Täisverelised tõud 1)inglise täisvereline ratsahobune. 2)araabia täisvereline ratsahobune. 3)anglo-araabia täisvereline ratsahobune. Täisverelised on märgitud suletud tõuraamatusse, s.t sinna märgitakse vaid neid järglasi, kellede esivanemad on juba kord sinna märgitud 12. Poolverelised tõud Kui üks vanematest on täisvereline ja teine mitte, siis nimetatakse poolvereliseks tõuks. hannover, holstein, oldenburg, trakeen, budjonnõi 13. Ratsahobuste tõud Araabia ja inglise täisverelised ratsahobused 14
vanust noorhobust Liik: Hobune nimetatakse säluks. Emane Hobuslaste sugukonda kuuluvad ka hobune on mära ja isane on sebrad ja ulukeeslid. täkk. Inimesed rühmitavad hobuseid nende välimuse ja põlvnemise Maailma kiireim hobusetõug on täisvereline ratsahobune ja järgi. Neid rühmi nimetatakse tõugudeks. Maailmas on üle 200 tema võib joosta isegi kiirusega õle 70 kilomeetrit tunnis. hobuse- ja ponitõu. Hobune jookseb kiiremini kui inimene. Ja ujub ka hästi. Hobused ja ponid kuuluvad samasse liiki. Vahe on turjakõrguses: poni on raudadeta kuni 148 cm kõrge; hobuse
Raske töö ja sõitude puhul antakse talle veel jõusööta: kaeru. Hobune sööb ainult puhast toitu ja joob ainult puhast vett. Seda, mis kõlbab süüa, mis mitte, eristab ta haistmise abil. Hobusetõud jagatakse nende kasutuse järgi: Ratsahobused/Sporthobused, raskeveohobused, Traavlid, ratsaponid Hobused jagatakse oma ainevahetuse kiiruselt veel: Kuumaverelisteks, külmaverelisteks, soojaverelisteks. Täielikult täisverelistes loetakse kahte hobuse tõgu: Inglise täisvereline ratsahobune, Araabia täisvereline ratsahobune Ratsaspordialad: Takistussõit, kolmevõistlus, koolisõit, rännak ehk kestvusratsutamine, galopi võidujooks, voltizeerimine Traavivõidusõit Polo Ratsajaht. Hobune oma paljude liikidega, nagu me neid tänapäeval tunneme, on lõpmatul pika evolutsiooni tulemus. Vanim teadaolev honuseliik elas kuuskümmend miljonit aastat tagasi ja selle turja kõrgus oli 25-45 cm. Selle hobuse esijalad olid nelja varbaga, tagajalgadel aga oli ainult kolm varvast
transportimise käigus saba ära hõõrus. Asemele kasvanud karvad olid valged. · Palladiumil oli lauk, mis paremal küljel ulatus silmani. Tema mõlematel tagajalgadel olid "sokid" (valged märgised jala allosas) ning vasakul esijalal oli piire (valge märgis). · Märgistel olid ka mustad tähnid, mis on üsna haruldane, kuid väga efektne. Selline oli Eesti seni tuntuim ratsahobune, kelle auks juba mitu aastat korraldatakse Eesti suurimat suvist ratsavõistlust. Kristi Pedanik 3 ETAPID ETAPPIDE TOIMUMISAJAD 09. mai 2009 Vääna 20.-21. juuni 2009 Ruila 01. august 2009 Luunja 15
1. Kiang- Eeslikud Prezewalski hobune- pärishobused Kulaan- eeslikud Nuubia ulukeesel- eeslid Mägisebra- sebrad 2. a) muul ei ole sigimisvõimeline, sest ta on eesli ja hobuse ristand. Erinevad perekonnad. b) jah c) pliohippus turjakõrgus oli 100-120cm d) Umbes 50-60cm kõrgused e) kreeklaste poolt 3. a) Hiina müür ehitati, et korraga mahuks seal liikuma 5 hobust. b)230 000 suurim hobuste arv ja aasta oli 1927 c) 1 ha haritava maa kohta..0,2. hobust 4. a)fenotüübi järgi saab jagada: tõu, soo b)Konditsioonilt jagame õrn, tugev, toores, tihke. hobused: näituskonditsioon, töökonditsioon, sugukonditsioon, mitterahuldav 5. a) 1 minutis hingab hobune sisse ja välja 8- 16 korda. b) max pingutuse korral 120 korda c) südame erimass 100kg elusmassi kohta suurim.. raskeveohobustel d) täisk. Hobusel veri mood.7-11% 12% tema elusmassist. e) hobuse magu on ..7-15 15-17 liitrit. 6. a)Rakke(veohobune) ristkülikukujuline, indeks on 104-108 b)ratsahobune o...
Rooma ühiskond ja seisused. Rooma ühiskond. Rooma ühiskond oli valdavalt talupoja ühiskond, sest enamik roomlasi hankis elatist põlluharimisega. Ühiskonna täisväärtuslikeks liikmeteks peeti maaomanikke. Maavaldus pidi muu hulgas tagama ka piisava jõukuse relvastuse hankimiseks ja sõjaväeteenistuseks, mis oli roomlaste jaoks üks tähtsaimaid kohustusi riigi ees. Rikkad roomlased teenisisd sõjaväes ratsaväelastena, keskmise jõukusega ja vaesed teenisisd jalaväelastena. Kõige vaesemad olid aga maata ja seega väeteenistusest vabad. Riigile ja ühiskonnale võisid kasuks tulla eeskätt nende lapsed, mistõttu vaeseid kodanikke nim. Proletaarideks. Nende õigused olid piiratud, kuid sellegipoolest arvati ka nemad Rooma kodanike hulka. Rikkaid ja vaesemaid roomlasi ühendas sageli patrooni ja kliendi vahekord. Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eest koste ja kaitse alla. Eestkostjat nimetati ...
maaharimine. Talirukki kasvatamine tõi kasutusele kolmeväljasüsteemi Maade suurust mõõdeti adramaades (1 adramaa = u 8-12 ha) Teised tegevusalad loomapidamine käsitöö (sepad ja pottsepad) jahindus kalandus (eriti rannikul) metsmesindus vahetuskaubandus naabritega: sisse tulid hõbe, pronks, sool; välja viidi karusnahku ja vaha. Esines ka inimkaubandust Väheseid Eestist leitud kuldesemeid Mõned hinnad muinasajast: hea ratsahobune 100 g hõbedat tööori 200 g hõbedat tööhobune 60 g lehm või härg 40-50 g 1 dirhem (Araabia hõbemünt) = 2,5-2,6 g hõbedat = 1 nugisenahk, 1 siga või 1 lammas Eluviisist Kujunes uus elamutüüp: rehielamu (eluruum + rehealune) Talud paiknesid lähestikku ja moodustasid küla Rehielamu ja hoov Muinasmaakonnad Muinasusundist Animism elusa ja eluta looduse hingestamine Austati vaime, haldjaid. Tähtsamad jumalad Taara, Uku.
valis mõistliku viisi. Vt ka VÕS §-d 316 ja § 325 Variant 2: Samad asjaolud, mis põhivariandis, aga Kalle oli alaealine. Kas Kalle on teate kätte saanud? Füüsiline isik on alaelaline - piiratud teovõimega §8 TsÜS, ofert ja aktsep peab teadma kohaselt §74 TsÜS lg 1, 3 seaduslik asendaja . 2. Pärandaja Pauli pärandvara hulka kuulusid muu hulgas hinnaline ratsahobune ja poni. Testamendis kirjutas Paul, et jätab oma sõbra 14-aastasele pojale Laurile "oma ratsahobuse". Pauli seadusjärgsed pärijad tahavad anda Laurile poni. Nad väidavad, et kui Paul rääkis oma ratsahobusest, siis mõtles ta selle all alati poni ja kui ta rääkis 2 Tsiviilõiguse üldosa OIEO.04.068 2016
KONTROLLTÖÖ KORDAMINE 1) Rooma riigi ajaloo kronoloogia ja lühike iseloomustus?- a)Kuningate aeg (753-509 a. eKr) etruskite hiilgeaeg, esimene kuningas Romulus, 7 kuningat valitses üksteise järel. b)Varane vabariik (509-265 a. eKr) riigi eesotsas seisis senat, oli võimsaim riik Latiumi maakonnas Itaalias, sõjad etruskitega, Rooma laiendas oma võimu Itaalias, 265. aastaks eKr oli Itaalia Rooma võimu all. c)Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks(264-133 a. eKr) Peale Itaalia vallutamis sattus konflikti Kartaago riigiga, pidasid omavahel 3 sõda, mis on tuntud kui Puunia sõdadena, roomlaste liitmine Makedoonia ja Kreekaga. d)Kodusõdade periood ja vabariigi langus(133-30 a. eKr) rooma armee kujundati ümber, kodusõjad, senati võim vähenes, Pompeius ja Caesar-võimsad väepealikud, Caesar tõusis ainuvalitsejaks, Antonius ja Octavius- Caesari pooldajad ja jagasid riigi omavahel, 30 a. eKr- Rooma lõpp. e) Varane keisririik( 30 eKr...
Kirjelda linnade allakäiku keskajal. (ptk 11) Lõuna-Euroopa linnu laastasid piraadid; hüljati paljud avalikud hooned; teed lagunesid; veevärk oli hooletu; Rooma linna foorumil karjatati loomi; rahvaarv vähenes 3. Feodaalkord - seleta lahti, kuidas toimus feodaalkord. Mõisted: vasall, lään, feood, feodaal. Kus feodaalkord tekkis? (ptk 11) Vasallivanne (pt 19) Feodaalkord toimis nii, et feodaal andis vasallidele kasutada maatükke, et nad sellega teeniksid piisavalt raha, et hankida omale ratsahobune ja raskerelvavarustus. Tekkisid vana Rooma keisririigi aladel. Vasall- alamfeodaal Lään- maatükk mille feodaal vasallile kasutamiseks andis Feood- suurfeodaalilt vasallile antud maavaldus (sama mis lään) Feodaal- maaisand Vasallivanne- vasall oli kohustatud oma kulul 40 päeva aastas teenima senjööri sõjaväes; vasallil oli õigus ja kohustus anda senjöörile nõu; senjöör pidi vasallile maksma, kui soovis teda kauemaks oma teenistusse; vasallilt oodati toetust lunaraha
Hobusekasvatus Hobusekasvatusele on tänapäeval väga kõrged nõudmised. Eriti just sportlik tipptase esitab neile suuri väljakutseid. Võistlushobuse elu on kaugel sellest, mida elasid tema esivanemad. Ta peab toime tulema tohutult suure füüsilise ja psüühilise koormusega ning paneb imestama, mil moel nii hilise kodustamisperioodiga loom, kes pealegi on saakloomale iseloomulikult pelglik ja ettevaatlik, suudab teha inimesega sedavõrd täpset koostööd ja võistluste ajal endast nii palju välja anda. Aretusega on muidugi väga suur töö selle nimel ära tehtud. Konkurents hobusekasvatuses on kujunenud väga tugevaks, sest rangelt jälgitavad aretusprogrammid, kunstlik seemendus ja embrüosiirdamine võimaldavad üha rohkem toota heade eeldustega hobuseid. Nende eelduste avaldumiseks on aga määrava tähtsusega sünnijärgne etapp - kasvatus ja treening, mille täiustamiseks otsitakse samuti pidevalt uusi võimalusi. Igast ...
2. Võrrelge Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geogr asendit,looduslikke tingimusi,rahvaid. KREEKA Sarnasused ROOMA Kõrged mäed-liiklus kreeka sees Paiknevad Üks mäestik- Apenniini, mäed madalamad,ei takista takistatud, liiklus meritsi, Vahemere Vahemeres, liiklust,liiklus maismaati, vahemere lääneosa,saari idaosa, saari rohkem,Ateena mäed, vähem: Korsika,Sardiinia, Sitsiilia. 1)Tiberi jõgi-selle keskuseks+Pireuse sadam, kreeklased mäestikud, ääres rajati Rooma ja Ostia sadam. 2)Po jõgi-suur ja tõid vilja kolooniatest sisse, kõrged sadamad, paljude lisajõgedega,soosib põlluharimist,teravilja mäed igalpool,Pärsia sõjad, etniliselt sõjad, saarte kasvatus. Kõrged Alpi mäed pidasid külma õhu ühtne. olemasolu, kinni,Puunia sõjad kartaagolastega(suurimad ...
Rooma linnriigi aristokraatia, kuid keisririigi ajal tõusis senaatoriteks ka esmalt Itaalia ja seejärel provintsiaristokraatia esindajad. Senaatorid olid küll suurmaavaldajad, kuid veetsid enamiku aega Roomas, kus nad olid kõrgemates riigi-ametites, nende seast määrati leegionide ülemad ja enamik provintside asevalitsejaid. Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisust. Algselt loeti ratsanikeks neid, kes jaksasid osta omale ratsahobune ja teenida ratsanikuna sõjaväes, kuid see tähendus kadus õige pea. Hilise vabariigi ja keisririigi ajal nimetati lihtsalt teatud jõukuse saavutanud Rooma kodanikke. Erinevalt senaatoritest tegeles enamik ratsanikuseisusesse kuulujaid kaubanduse ja finantsasjadega. Seetõttu said just neist impeeriumi rahaasjadega tegelevad ametni-kud. Sageli määrati ratsanikke ka kohtunikeks. Lihtrahva enamiku moodustasid linnade käsitöölised ja maal elavad põlluharijad:
Algselt oli see Rooma linnriigi aristokraatia, kuid keisririigi ajaal tõusis senaatoriteks ka esmalt Itaalia ja seejärel provintsiaristokraatia esindajad. Nad olid kõrgemates riigiametites, nende seast määrati leegionite ülemaad ja enamik provintside asevalitsejad. Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased, kes jäid väljapoole senaatoriseisust. Algselt loeti ratsanikeks neid ,kellel oli jõukust hankida endale ratsahobune ja teenida ratsanikuna sõjaväes. Neist said impeeriumi rahaasjadega tegelevateks ametnikeks. Sageli määrati ratsanikke ka kohtunikeks. Lihtrahva enamiku moodustasid linnade käsitöölised ja maal elavad põlluharijad: väikemaaomanikud ning rentnikud. Kui linnad kasvasid, suurenes ka proletaaride ehk varatute linnaelanike hulk. Kõik nad olid Rooma kodanikud. Roomas oli orjanduslik ühiskond. Vallutussõjad võimaldasid orje pidevalt juurde tuua ja
Leegion rivistus väiksemate ristkülikutena, mis asetsesid nagu malelaua ruudud. Kasutati katapulte, müürilõhkujaid ja piiramistorne. 4.4 Ühiskond & eluolu Seisused 1. Kõige kõrgemal astmel asus pärilik senat-aristokraatia. Senaatorid olid suurmaaomanikud. Senaatori võis ära tunda valget rüüd ehk toogat ehtiva punase värvi järgi 2. Ratsanikuseisuse moodustasid rikkad ja mõjukad inimesed, kellel oli piisavalt vahendeid ratsahobune muretsemiseks. Nad tegelesid kaubandusega ja olid kohtunikud. 3. Linnade käsitöölised, vabad talupojad ja rentnikud Orjad ja vabakslastud Orje kasutati põllumajanduses, kaevandustes, teenijatena, oskustöölistena, arstidena ning õpetajatena. Omanik võis orjaga teha mis tahtis. Sageli lasti orjad tänutäheks vabaks Perekond ja kasvatus Lk. 181 Kalender Lk. 182 Rõivastus ja toit Lk. 182 Roomlaste elamud ja rooma linn
Seetõttu oli aeg inimesele tunduvalt ebatäpsem ja rahulikum. Inimene ei planeerinud oma tegevust eriti ette, vaid elas oleviku hetkes. Tavaliselt tõusti vara, kõiki töid alustati päeva tõusuga. Pesti, riietuti, palvetati kas kodus või mindi kirikusse missale. Ruumitaju oli keskaja inimesel erinev, puudus privaatsus. Elati peamiselt ühes suures ruumis, magati ühes suures voodis, sageli koos külalistega. Korralik teede võrk praktiliselt puudus, kiireim liiklusvahend oli ratsahobune, kaarikud olid algelised, koormad liikusid aeglaselt. Surma teema oli keskaja inimese maailmanägemises ja väärtuse hinnangutes olulisel kohal. Keskaja inimene kardab kiiret ja äkilist surma, kui ei jõutagi kutsuda vaimulikku ega lugeda palveid, nii et mineja ei saa viimset armulauda. Jumalale, kes on kõrgeim kui maailm, on maailma kohal olev täiuslik ja igavene ilu. Oluline osa oli interjööris freskol ja vitraazil. Pühamu seinad olid kirjud ja värvirikkad.
Seetõttu oli aeg inimesele tunduvalt ebatäpsem ja rahulikum. Inimene ei planeerinud oma tegevust eriti ette, vaid elas oleviku hetkes. Tavaliselt tõusti vara, kõiki töid alustati päeva tõusuga. Pesti, riietuti, palvetati kas kodus või mindi kirikusse missale. Ruumitaju oli keskaja inimesel erinev, puudus privaatsus. Elati peamiselt ühes suures ruumis, magati ühes suures voodis, sageli koos külalistega. Korralik teede võrk praktiliselt puudus, kiireim liiklusvahend oli ratsahobune, kaarikud olid algelised, koormad liikusid aeglaselt. Surma teema oli keskaja inimese maailmanägemises ja väärtuse hinnangutes olulisel kohal. Keskaja inimene kardab kiiret ja äkilist surma, kui ei jõutagi kutsuda vaimulikku ega lugeda palveid, nii et mineja ei saa viimset armulauda. Jumalale, kes on kõrgeim kui maailm, on maailma kohal olev täiuslik ja igavene ilu. Oluline osa oli interjööris freskol ja vitraazil. Pühamu seinad olid kirjud ja värvirikkad.
Shetland, Walesi poni, Vastavalt tõuaretustööle nimetatakse tõugusid veel 1. Täisverelised märgitakse ainult need, kelle mõlemad vanemad on tõuraamatus sees. Inglise täisvereline, araabia täisvereline,angloaraab ja tulevikus trakeen, paaritada võib ainult tõupuhaste loomadega. 2. poolverelised need tõud, kus tõu loomise käigus 3-4 põlvkonna lisatakse täisvereliste verd. Hannover, holstein, vene ratsahobune. 08.03.11 Eesti märasid 3a, tori omasid u 2 aastaselt. Täkkudele tuleks lisada 1a juures. Kõige paremini viljastuvad märad 4-10 aastaselt. Ind aasta algusest kuni jaanipäevani, kõige tugevamni mais ja juunis(soe).Valmiva foliikuli ja hõpofüüsi hormoonid kutsuvad esile inna. Kordub iga 21 päeva järel. Kõik innad ja varssumised tuleks üles märkida. Ja kui on suurem tall, siis tuleks ka nimetahvlile üles märkida. Tunnused: märad rahutud, irnumine, urineerimine, lima
ROOMA Itaalia greograafilised olud ja elanikkond Vahemeremaade hulgas kesksel kohal paiknev Apenniini poolsaar kandis juba vana-ajal Itaalia nime. Kogu poolsaart läbivast Apenniini mäeahelikust hoolimata on Itaalia Kreekaga võrreldes on vähem mägine ja põlluharimiseks sobivaid tasandikke leidub siin rohkem. Ka rannajoon pole sedavõrd liigendatud ja sopiline nagu Kreekas. Seetõttu pöörasid Itaalia elanikud põhitähelepanu põlluharimisele, pidasid omavahel ühendust eelkõige maismaad mööda ja tegelesid meresõiduga vähem, kui kreeklased. Itaalia geograafiline ühtsus lõi siin paremad eeldused ühtse riigi tekkeks, kui Kreekas. Kuna Itaalia on kolmest küljest piiratud merega, siis sattusid sealsed rahvad Vahemere kesk- ning lääneosas oma kolooniaid rajanud foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju alla. Eriti suur oli kreeklaste mõju. VIII – VI sajandil eKr rajasid kreeklased Itaalia lõunarannikule ja Sitsiiliasse hulga linnu, mille s...
PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM Kristi Tiido G2C EESTI OHUSTATUD HOBUSETÕUD Aastatöö Juhendaja Aita Luts PÄRNU 2014 SISSEJUHATUS Teema valiku põhjuseks on soov saada ülevaade eesti hobuse, tori hobuse ja eesti raskeveohobuse arenemisest tänapäevani, nende kasutusaladest ja tähtsusest inimesele. Samuti on osa uurimusest keskendund erinevatele teemadele: eesti hobune kui tähtis pool- looduslike koosluste säilitaja ja tori hobuse aretamiseks loodud riigikasvandus. Aastatöö eesmärgiks on saada vastused küsimustele: millised on Eestis aretatud hobusetõud? Kuidas on toimunud hobuste tõuaretus? Milline on hobuse tõugude seisukord tänapäeval? Missugused on nende hobuste kasutamise võimalused? Valitud teema sobivust kinnitab tõsiasi, et kõigi kolme tõu jaoks on tehtud suuri jõupingutusi, et need säiliks, loodud kasvandusi ja tõuraamatuid, seetõttu saab öelda, et kõ...
69 KALAKASVATUSE ERIALA 11.Täisverelised tõud Täisverelisteks tõugudeks on inglise, araabia täisvereline ja anglo-araabia täisvereline. Täisverelistel tõugudel on suletud tõuraamat, st kasutatakse aretuses ainult selle oma tõu täkkusid. Tõuraamatusse märgitakse ainult need hobused, kelle vanemad on 1. tõuraamatus. Täisvereliseks tõuks on muutumas ka trakeeni tõug. Araabia täisvereline ratsahobune o Kuulub kiltmaahobuste hulka. o Kasutatakse ainult puhasaretust o Pea on nõgus, kehaehitus harmooniline o Kere on lühike o Pea on väike, lühike o Kael on kõrge asetusega ja keskmise pikkusega o Turjakõrgus 145...150 cm, kämblaümbermõõt 18...19 cm o Levinud on märaperekondade aretus Inglise täisvereline ratsahobune o Aretatud võidusõitude jaoks o Aretatud kiiruse ja varavalmivuse suunas
Kordamisküsimused aretusõpetuses 2012. a 1. Aretusõpetuse ajalugu kuni 1900 Juba Hippokrates (460...377 e.m.a.) märkis mõlema sugupoole tähtsust järglaste omaduste kujunemisel. Tema arvates eraldavad kõik kehaosad suguproduktidesse üliväikesi osakesi. Aristotelese (384...322 e.m.a.) arvates loode areneb ema verest, millele isa seeme annab arenemisskeemi. Seega mõistis ta info tähtsust organismi arengus. Avicenna (980...1037) rakendas Aristotelese seisukohti hobusekasvatuses. Ta kasutas puhasaretust isasloomade saamisel. Tema seisukohtadel oli oluline tähtsus araabia hobusetõu kujunemisel. Aga samuti lambakasvatuses. Edu saavutati Hispaanias peenvillalammaste aretuses. Kujunenud meriinotõud (peenvillalambad) panid aluse maailma peenvillalambakasvatusele. william harvey (1578...1657) hüpotees: elusorganismid arenevad munast, mida elustab isase seeme. sellega tehti lõpp hüpoteesilie, et elu tekib ise. Kapitalimiperiood tõi kaasa palju av...
kogemusi rikastavat tähendust. Kujunesid teatud rännumagnetid, mis tõmbasid rändajaid üle kogu Euroopa. Suurlinnadest eelistati Pariisi, muuhulgas ka sealsete bordellide pärast, Itaalias käidi tervisevetel ning tutvumas antiikkultuuri pärandiga, Sveits paelus rändajaid maalilise loodusega, Inglismaal uudistati moodsat tehnikat. Inimese liikumiskiirus oli varauusajal veel naturaliseeritud, sõltudes veoloomast või tuulest. Kuni 17. saj. lõpuni oli peamiseks liikumisvahendiks ratsahobune, alles 18. saj. saavutasid ülekaalu vankrid, troskad ja tõllad. Üsna tavaline oli ka jalgsi rändamine, mis oli küll kõige aeganõudvam, kuid samas ka odavaim liikumisviis. Jooksvad kullerid läbisid päevas kuni 60 kilomeetrit. Weimarist Erfurti võis jõuda jalgsi nelja tunniga, postitõllaga kulus selleks aega tund kauem. Ühest riigist teise minekul tuli muuta tõldade telgede laiust, kuna teerööpad olid eri maades erineva laiusega
ükski võõras inimene peale siinsete tavaliste elanike ei võinud neid näha ega kuulda. «Ah, härra Porthos! Näib, et te olete suur vallutaja.» «Mina, proua!» ütles Porthos rinda ette ajades, «Ja miks te nii arvate?» «Hiljutised märguanded, pühitsetud vesi? See daam neegripoisi ja teenijaga peab olema vähemalt printsess!» «Ei, mu jumal, te eksite,» vastas Porthos, «ta on ainult hertsoginna.» «Aga ukse juures ootav ratsahobune ja tõld paraad-livrees kutsariga pukis?» Porthos ei olnud näinud ei ratsahobust ega tõlda, aga proua Coquenard oli armukadeda naise pilguga kõik näinud. Porthos kahetses, et ei olnud teinud punase padjaga daamist otsekohe printsessi. «Ah, härra Porthos, te olete iluduste lemmik!» ütles ohates advokaadiemand. «Te saate aru, et niisuguse välimusega, nagu mind loodus on õnnistanud, ei ole mul puudus armuseiklustest.» «Mu jumal! Kui kiiresti mehed unustavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
