Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Artikkel Tiigid ja allikad Koostaja: Tartu 2014 Sisukord Tiik.......................................................................................................................... 3 Allikas..................................................................................................................... 3 Tiikide hooldus........................................................................................................ 3
Kasutades jõe/järve vett. Allikasvesi- stabiilne Jõgedest saab võtta piisava temperatuur (talvel 5-6 koguse kuid suvel aga 15 kraadi). • Puuduseks on • Suvel veetemperatuur hapnikuvaesus. Vajab kõrge talvel madal aereerimist ja gaasirežiimi tasakaalustamist. • Reostuse ja nakkuste oht • Allikast tulev veehulk on suurtootmiseks vähene. TIIGID Vanimat tüüpi kalakasvatusrajatised on tiigid. Need looduslikust materjalist põhja ja seintega ning suure pindalaga rajatised sobivad ekstensiivseks ja poolintensiivseks kalakasvatuseks. Tiikidesse koguneb muda, nad kasvavad täis taimestikku ja nende hooldamine ning valvamine on suure pinna tõttu raske. Väikesteks loetakse alla 1 ha pindalaga tiike, suured tiigid on mitmekümne- ja mõnel juhul (Kesk-Euroopas) mitmesajahektarised.
Siseveed on järved, tiigid, jõed, ojad, kanalid, kraavid, põhjavesi, karstiojad, karstijärved. Eestis on palju siseveekogusid, kuna sademete hulk ületab aurumise kakas Siseveed on järved, tiigid, jõed, ojad, kanalid, kraavid, korda. Veebilanss on vee juurdetuleku ja veekao vahekord põhjavesi, karstiojad, karstijärved. Eestis on palju aasta lõikes. Eestis on üle 1200 järve, mis on üle 1 ha siseveekogusid, kuna sademete hulk ületab aurumise kakas suurusega ja u. 20000 rabalaugast. Järved moodustavad 5% korda. Veebilanss on vee juurdetuleku ja veekao vahekord Eesti pindalast. Järvede keskm. sügavus on alla 4. m. (max 38 aasta lõikes
Osa kasvandusi toodab üheaegselt mitut kalaliiki nii kaubaks kui ka asustamiseks ja pakub samal ajal õngitsemisteenust. Lähtudes kalakasvatajatelt saadud informatsioonist kalakasvanduste tootmisvõimsuse kohta hindab Eesti Kalakasvatajate Liit vabariigi kalakasvanduste tegeliku vesiviljelus - toodangu olevat üle 500 tonni. 3. Karpkala tiikide ehitus ja tüübid tootmises ja hobikalakasvatuse puhul. Karpkalatiigid on looduslikust materjalist rajatised, pinnase- e muldsed tiigid, mis on reguleeritava veereziimiga täielikult tühjendatavad ja vähemalt osaliselt sõltumatu veevarustusega. Tiigi kuju ja suurus sõltuvad tema kasutamise otstarbest. Igal tiigil peaks olema eraldi sissevoolu- ja väljavooluregulaator (munk). Sissevoolule paigaldatakse restid või võred looduslike prügikalade tiiki sissepääsemise ja väljavoolule tiigis kasvatatavate kalade väljapääsu tõkestamiseks. Tiigi täielikuks veest tühjendamiseks
saar ühtseks maastikukaitsealaks. Eriti oluline on praegu tagada mudakonna asurkonna hea käekäik. Võib-olla õnnestub varjusurmast päästa ka rohekonn. Eelkõige nende kahe liigi pärast soovitakse keelata öösel liiklus mootorsõidukitega, liiklusmärkidega on see keelatud juba praegu. Sibulakasvatuste säilitamine on samuti väga oluline. Konnarahva käekäigu parandamiseks kaevati 2001. Aasta sügisel saare sadama lähikonda uus tiik ning puhastati sissekasvanud võsast mõned endised tiigid. On niidetud kõikide tiikide ümbrust- need meetmed on tõstnud mudakonna sigimise edukust. Mõnel aastal korraldab põud konnalastele tapatalgud, kuivatades nende elupaigaks olevad madalad tiigid ja lombid enneaegu.
Viibib vees vaid kudemisperioodil. Mudakonn vajab nii maismaa- kui ka vee-elupaika. Vee elupaik: kaladeta selge veega seisuveekogud, madala veetaimestikuga, laugete kallastega(madal kiiresti soojenev vesi), päikesepaistel. Maismaa elupaik: kergesti kaevatava pinnase olemasolu. Väldib kivist pinnast ja asustab pigem kergete muldadega alasid. ROHELISED KONNAD iseloomulik veeline eluviis. Tiigikonn asustab väiksemaid mageveekogusid (nt väikejärved, tiigid, kraavid, kopra üleujutusalad, turbaaugud, karjääriveekogud). Talvitub maismaal, kaevab endale kaldaäärsesse pinnasesse uru, ülejäänud aja elab vees. Veekonn veedab vees kogu oma elu. Maismaale väljub vaid pärastlõunal, kõige soojemal ajal, kuid ka siis ainult kaldaäärsesse taimestikku. Järvekonn elutseb erinevates mageveekogudes (järved, suuremad tiigid, jõed) veedab vees kogu oma elu. Maismaale väljub vaid niiskete ja soojade ilmadega. Elupaikadeks
Ekstensiivne - looduslikes tiikides ilma täiendava söötmiseta, madalal asustustihedusel (300 tk/ha), toodang 100 - 150 kg/ha; 2.Tootmine Intensiivne tiigikasvatus - lisasöötmisega, kõrgemad asustustihedused, kaubakala toodang 500 - 1000 kg/ha; Intensiivne basseini- ja sumbakasvatus - täielikult kunstlikul toidul, kõrge austustihedus, toodang 50 - 100 kg/m3. Praegu Eesti pole. 3.Kaubakala tootmine teisel-kolmandal kasvusuvel Karpkala nuumamiseks sobivad lihtsad tühjendatavad tiigid ja veehoidlad, kus asustustihedus ja toodang sõltuvad sellest, mida ja kui palju söödetakse. 45 Karpkala kasvatatakse suurtes tiikides 46 Karpkalakasvanduse veetarve Karpkalakasvanduse veetarve sõltub tiikide kasutamise otstarbest, kalade asustus tihedusest ja vee kvaliteedist. Kolmesuvise, umbes kilose kaubakarpkala suviseks tiigis
2010 a: Vikerforell (584t, 76%), karpkala (60,6t, 8%), angerjas (30t, 4%), jõevähk 5,7t 1%), linask, ahven, särg, haug, koger (7,3t 1%), siig, paalia, tuurlased (78t, 10%). Kaubaks kasvatatakse 2009a: vikerforell üle 700 tonni, karpkala 50t, angerjas 40t, siberi tuur 30t. 3. Kalakasvatuslike rajatiste tüübid erinevate kalade kasvatamiseks Eestis (vikerforell, karpkala, angerjas, siberi tuur). Pinnasetiigid, betoneeritud tiigid, basseinid, kiirvoolukanalid, sumbakasvatus, (Tiigid, Basseinid, Sumbad) Vikerforell: külmaveeline tiigikalakasvatus, sumpades nii mere- kui magevees. Karpkala kasvatatakse suurtes tiikides Angerjas: tiigikalakasvatus, bassein Siberi tuur: tiik 4. Vikerforelli päritolu, toodang maailmas, tootetüübid ja suured tootjad maailmas. Päritolu California piirkonnast 1870 aastast. Tootetüübid: portsjonforell, lõheforell, kalamari.
asustustihedusel (300 tk/ha), toodang 100 - 150 kg/ha; 2.Tootmine Intensiivne tiigikasvatus - lisasöötmisega, kõrgemad asustustihedused, kaubakala toodang 500 - 1000 kg/ha; Intensiivne basseini- ja sumbakasvatus - täielikult kunstlikul toidul, kõrge austustihedus, toodang 50 - 100 kg/m3. Praegu Eesti pole. 3.Kaubakala tootmine teisel-kolmandal kasvusuvel Karpkala nuumamiseks sobivad lihtsad tühjendatavad tiigid ja veehoidlad, kus asustustihedus ja toodang sõltuvad sellest, mida ja kui palju söödetakse. Karpkalakasvanduse veetarve Karpkalakasvanduse veetarve sõltub tiikide kasutamise otstarbest, kalade asustus tihedusest ja vee kvaliteedist. Kolmesuvise, umbes kilose kaubakarpkala suviseks tiigis pidamisekson ühe kala kohta vaja 1020 m3 vett. Veetaseme säilitamiseks (veekadu tiikidest toimub aurumise või filtratsiooni kaudu) peetakse vajalikuks vee juurdevoolu 0,51 l/sek.
Surnumeri polegi tegelikult meri, vaid kahest nõost koosnev järv. See järv on 72 km pikkune ja 14 km laiune. Sellises soolases vees ei ela ükski kala, kuid seal elab mitmeid soolalembeseid baktereid. SOOLAJÄRV - israelis, Jeruusalemmast vaid poole tunni tee kaugusel asuvas maailma madalaimas paigas paiknev Surnumere nime kandev soolajärv on terviseturistide üks meelispaiku kogu maailmas. Järve lõunaosas on kuumaveeallikad ja tiigid rammusa musta mudaga, mil samuti tugevad ravimiomadused. Pea kogu Mendelejevi tabelit sisaldav vesi ravib edukalt ka liigese- ja paljusid muid haigusi. Surnumere juures ravib ka õhk. Asupaiga unikaalsusest tingituna on kliima eriline. 300 päikesepaistelist päeva aastas, väike 50 mm sademete hulk, tavalisest õhust kuni 15 protsenti kõrgem õhuhapniku sisaldus, kõrge õhurõhk ja auramine tagavad õhu spetsiifilise koostise. Seal
KLASS: Roomajad SELTS: Kilpkonnalised SUGUKOND: Lamekilpkonlased ALAMLIIK: Trachemys scripta elegans Punatriip-kilpkonn on USA lõunaosas elutsev taimetoiduline seltsiv loom. Oma nime on ta saanud silma taga asuva punase triibu järgi. Punatriip-kilpkonnal on silmade kohal iseloomulikud, silmatorkavad punast värvi laigud, mis meenutavad pisut punaseid kõrvaklappe ning on kirkamad noorematel isasloomadel. Vahel on need laigud ka kolast värvi. ELUVIIS Rahulikud tiigid ja liivakarjäärid või soise pinnase, rikkaliku kaldataimestiku ja aeglase vooluga jõelõigud on punatriip-kilpkonna jaoks ideaalseks elupaigaks. Nagu teisedki veekilpkonnad, viibib ka punatriip-kilpkonn kevadel ja suvel rohkem maismaal. Ta tuleb veest välja, heidab kivi peale pikali ning peesitab pikki tunde päikese paistel. Kui teda häirida, kaob ta koha taas vette. Mõnes paigas elab nii palju kilpkonni, et nad on sunnitud heitma üksteise peale, moodustades niiviisi kolm-neli kihti.
BIOSFÄÄR Biosfäär Biosfääriks nimetatakse Maa seda osa, mida asustavad elusorganismid. Biosfäär koosneb: Litosfäär Hüdrosfäär Atmosfäär Litosfäär Litosfääri moodustavad maapind ja mõnekümne sendimeetri paksune mullakiht. Põhiline elutegevus toimub maapinnal. Hüdrosfäär Teine biosfääri osa on hüdrosfäär ehk veekeskkond. Selle moodustavad mageda veega jõed, järved, tiigid ning soolase veega mered ja ookeanid. Hüdrosfääris on elu kõige rikkalikum kalda piirkonnas ja veekogude pindmises kihis, kus on valgust. Atmosfäär Kolmas biosfääri osa on atmosfäär ehk õhkkond. Elutegevust on rohkem õhkkonna alumises osas. Biosfääris toimuvad muutused Biosfääri kujunemisele on avaldanud mõju erinevatel aegadel elanud organismid. Biosfääris toimuvad pidevalt muutused. Eesti alal on organismide elutegevuse tulemusena
ideaalne on neutraalne. Liiga happeline või aluseline keskkond võib tekitada probleeme tema paljunemises. Hõljuvainete sisaldus vees, tekitab kaladel lõpuste ummistumist. Väikesed kasvumäärad põhjustavad probleeme söötmisel, sest nad ei näe sööta (http://www.fisheriesmanagement.co.uk/Fish%20Studies/brown_trout.htm, 13.03.2012). 2.5. Kasvatamise tehnoloogia Vanimat tüüpi kalakasvatusrajatised on tiigid . Need looduslikust materjalist põhja ja seintega ning suure pindalaga rajatised. Tiikidesse koguneb muda, nad kasvavad täis taimestikku ja nende hooldamine ning valvamine on suure pinna tõttu raske. Väikesteks loetakse alla 1 ha pindalaga tiike, suured tiigid on mitmekümne- ja mõnel juhul (Kesk-Euroopas) mitmesajahektarised. Väikestes tiikides võib tootmine suure veevahetuse korral olla ka intensiivne. Tiikide kuju ei pea olema alati korrapärane, ehkki eelistatud on veidi piklikud
Kivisilla juga 22,8 meetrit. Kadrioru juga 15,9 meetrit Jägala juga 8,1 meetrit Victoria juga Joa kõrgus on 108 meetrit Ja keskmine voolukiirus 1088 m³/s. Joa teeb omapäraseks ka ebaharilik kuju ja hõlpsasti vaadeldav elurikkus. Victoria juga on juga, mis asub Lõuna-Aafrikas Zambezi jõel. Juga jääb Sambia ja Zimbabwe territooriumile. Tehisveekogud Tehisveekogu on veekogu, mis on tekkinud inimtegevuse tulemusena. Peamised tehisveekogud on kanalid, kraavid, tiigid ja veehoidlad. Kanalid ja kraavid sarnanevad jõgedega. Nad kaevatakse maa niisutamiseks või kuivendamiseks. Tiigid ja veehoidlad sarnanevad järvedega. Nende rajamisel ehitatakse jõgedele tammid, mille taha kogutakse vesi. Panama kanal Panama kanal on kanal Kesk-Ameerikas, mis läbib Panama maakitsuse ühendades Vaikset ja Atlandi ookeani. Pikkus on 82 km. Panama kanal koosneb lüüside ja tehisjärvede süsteemist. Kanal valmis 1914. aastal Lõpp
Biosfäär:Maa osa,mida asustavad elusorganismid1)maismaa pindmine kiht(litosfääri ülemine osa)2)veekogud(hüdrosfäär)3)õhkkond (atmosfääri alumine osa).Biosfääri osa moodustavad maapind ja mõnekümne cm paksune mullakiht.Mäger kaevab 6m sügavusi urge .Mikroorg.on väga tähtsad mulla struktuuri kujundajad.Järved,jõed,tiigid,lombid,mered,ookeanid.Veekogu de elustik on kõige rikkalikum kaldapiirkonnas,pindmises kihis,kus on valgust.Taimed saavad elada seal kus on valgust,loomad isegi seal,kus on pime.Veekeskkonn a moodustavad kõik veekogud.Kuni20km.Õhus on:putukad,linnud,nahkh,nad kasutavad õhku liikumiseks,toidu haaramiseks.Ülejaanud aja on nad maal või taimedel tegutsedes.Osa org on õhus passiivselt(ise ei lenda)Taimedele on õhkkond tähtis õietolmu,viljade,seen te eoste levitamiseks.Õhuvoolud tõstavad üles mikroorg.Põlevkivi moodustus veeko.elanud org.jäänustest,paekivi veeorg.lubikodaseja savi settimisel.In.mõjutab biosfääri: tammid, kra...
Meeldima hakanud koha Mustamäe nõlval sai Glehn Harku mõisnikult Ungern-Sternbergilt, andes vastu tükikese Jälgimäe mõisast. Lossiparki maetud lemmikhobuse hauale kerkis obelisk, lossi kõrvale laoto kividest kahe väikese basseiniga palmimaja. Lossi tänava äärse pargi rajas Nicolai von Glehn 1896. aastal oma abikaasa Carolina Henriette Marie matmiskohana. See pidi asuma nii, et püha paik oleks lossiakendest nähtav. Kraavide abil kujundati saared ja rajati tiigid. Saartele istutati puid, mille kohin koos allikavee vulinaga pidid süvendama harrast meeleolu. Üle kraavide olid raudkivist sillad. Samast materjalist oli valmistatud väravakaar hauaplatsile suunduval teel ning kõrge alus, millele paigaldati marmorrist. Hiljem maeti sinna ka Nicolai von Glehni tütre Elsbethi kaks last.Pärast Glehnide perekonna lahkumist Eestist jäi mälestuspark unarusse. Aegade jooksul lõhuti marmorpingid, võeti maha rist,
a Cyprinus carpio carpio; b Cyprinus carpio haematopterus; c Cyprinus carpio viridiviolaceus 1.4Kudemine Kudemine algab mai lõpus ja võib kesta juulikuuni. Looduslikeks koelmuteks on madalad ja tugeva taimestikuga veekogu osad, eriti sobivad on aga suurvee poolt üleujutatavad jõgede suudmealad. Tiigikarpkaladele on parimaks kudemispaigaks väikesed, rohukamaraga kaetud tiigid, mida muidu hoitakse aasta ringi kuivad, kuid kudemisajaks täidetakse veega. Kudemiseks koonduvad karbid rühmadesse, kuhu kuulub 1 emane ja 3...4 isast, ning sellega kaasnevad tormilised pulmamängud. Koetud ja viljastatud mari kleepub veetaimedele. 5 mm pikkune vastne koorub 4...7 päeva pärast. Väikesed karbimaimud toituvad peamiselt koorikloomadest, aga ka ainuraksetest, tigudest ja mardikavastsetest. Karpkalad saavad suguküpseks 4...6 aasta vanusena
8. Alanduslehter 4. Veekogusse või mingile maa-alale juurde tuleva ja ära mineva veehulga vahekord kindlal ajavahemikul. 2. Vasta LÜHIDALT küsimustele. 2.1 Millest koosevad siseveed? Põhjaveest ja pinnaveest. 2.2 Mis on põhjavesi? Maa sees olev vesi, mis võib sõltuvalt kivimite veeläbilaskvusest moodustada veekihte. 2.3 Mis on pinnavesi? Pinnavee moodustavad kõik veekogud. Nt mered, jõed, ojad, tiigid, lumesulamisveed. 2.4 Kust saavad jõed oma vee? Jõed saavad oma vee vihmaveest, lume sulamise veest või põhjaveest. 2.5 Mis on jõe langus? Jõe lähte ja suudme kõrguste vahe meetrites. 2.6 Mis on jõe lang? Jõe veetaseme langus meetrites. 3. Millele on joonisel viidatud? rannikumadalik rannajoon mandrinõlv mandrilava veealune kanjon 4. Nimeta vähemalt 3 rannikutüüpi.
Õhkkond e. Atmosfääri Litosfääri ülemine osa alumine osa Litosfääri ülemine osa Maapind ja mõnekümne sentimeetri paksune mullakiht. Enamik taime- ja loomaliike elab maapinnal. Mullas elavad peamiselt ussid, kuid ka mõned pisiimetajad. Mikroorganismid on väga tähtsad mulla struktuuri kujundajad. Hüdrosfäär Mageda veega jõed, järved, tiigid, lombid ning soolase veega mered ja ookeanid. Kõige rikkam elustik on kaldapiirkonnas ja veekogude pindmises kihis. Taimed saavad elada ainult seal, kus on valgust. Loomi on leitud aga isegi 11000 km sügavuselt ookeanist. Atmosfääri alumine osa Õhkkond ulatub kuni 20 km kõrgusele. Seda kasutatakse nii passiivselt kui ka aktiivselt. Taimedele on õhkkond tähtis õietolmu ja viljade, seentel eoste levitamiseks. Õhuvoolud tõstavad üles ka mikroorganisme. Muutused biosfääris
Aastal. -1718 lõi miketti projekti Kadrioru lossi jaoks, aga Zetsov teostas seda. Kindluse seinas on 3 telliskivi, mida pani Peeter isiklikult. Kadriorg – on nagu Peterhovgi, mitte tavaline kindlus, vaid terve lossilik ansambel. -Seda jaa. Peeter suur palju reisis mööda Euroopat, tuttvus euroopa aedadega. Kõige muljet avaldavam oli tema jaoks Hollandi aiad. Ja ta tegi sarnased aiad ka Venemaal. -Muidu, vanasti Kadriorus olid ka erinevad kanalid, purskaevud, kosed, tiigid. Pärast Peetrit tulid tsaarid siia harva. Loss tühjenes ja hakkas hääbuma. -Kahjuks nii juhtub tihti. -Hämmastav inimene oli ikkagi vene tsaar. Käib põhjasõda, ehitatakse flot ja uus riigi pealinn, aga inimene mõtleb aedadest…
Rabakonnad talvituvad üksikult maismaal lehtede ja heinaga täidetud aukudes, haohunnikute all, näriliste urgudes jne. Talvituma siirduvad nad juba septembris. Nooremad konnad väljuvad talvituspaikadest 1-3 nädalat hiljem aga sügisel viibivad väljas mõni nädal kauem. Rabakonnade kudemisaeg jääb sageli aprilli lõpust juuni alguseni. Kudemiseks on oluline rikas taimestik veekogus ja kõige sobivaimad paigad on rohuse põhjaga tiigid, turbaaugud või heinamaad, kuhu konnad kogunevad umbes 1 km raadiuses. Paaritumise ajaks värvuvad isaskonnad üleni hõbejassinisteks, nende esimeste varvaste peale kasvavad tumedad pulmatüükad ning nad krooksuvad päeval ja ööl mulksuva häälega. Sel ajal on rabakonn väga pelglik. Kudemine toimub kampade kaupa emasloom koeb kokku 370-3000 1,5-2 mm pikkusega muna, mis paiknevad veepinnal 10-15 cm läbimõõduga klompides. Soodsate tingimuste
Hispaania vee ja varju aiad ja pargid, kia kanaliga neljaks osaks jaotatud aed küpress, plataani (Aasiast, Datlid. peristüülaiad. Araabia aiad P-Aafrikas, chahar-bagh. Ornamendid, Aafrikast). Pöetud puud, hekid, lossiaiad Püreneedes Granadas, arabeskid, mosaiiksed teed, muru, ornamentaalsed Alhambras. veebasseinid, kanalid, tiigid, lillepeenrad (parter). Rohkelt ka purskkaevud, puiesteed, vaibad- ronitaimi pergolatel. aiakujundused, mosaiiksed ja liivateed.
Selgsõudur Notonecta glauca Britta Sims KELA II Taksonoomia Klass: putukad Selts: nokalised Alamselts: lutikalised Sugukond: selgsõudurlased kehaehitus Iminokk uhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Punased silmad e mas tase Tagajalad aerutaolised Neljas tase Viies tase Esijalad lühikesed ja tugevad Tiivad Õhumull iseärasused ~1,6 cm pikkune Pruunikas keha, punased silmad Iminokk Õhumull vee all ujumiseks Ujub selili ("paadimees") Sülg mürgine elupaik Levinud Euroopas, PõhjaAmeerikas, PõhjaAafrikas, Siberis, Indias Tiigid, järved, kraavid, kanalid Valmikud lendavad tiikide vahel Ujuvad veepinnal Kõnnivad maapinnal Tegutseb aastaringselt Millest toitub Kõik, mis on lähedal ja piisavalt väike Vastsed Teised ...
Karpkala talub hästi ka riimvett. Talve veedavad karbid talveunes veekogu põhjalähedastes kihtides. Majandites on talitiigid sügavad (2,5...3 m) ja kõva põhjaga, et ka paksu jääkaane all oleks vajalikul hulgal vett. Kudemine algab mai lõpus ja võib kesta juulikuuni. Looduslikeks koelmuteks on madalad ja tugeva taimestikuga veekogu osad, eriti sobivad on aga suurvee poolt üleujutatavad jõgede suudmealad. Tiigikarpkaladele on parimaks kudemispaigaks väikesed, rohukamaraga kaetud tiigid, mida muidu hoitakse aasta ringi kuivad, kuid kudemisajaks täidetakse veega. Kudemiseks koonduvad karbid rühmadesse, kuhu kuulub 1 emane ja 3...4 isast, ning sellega kaasnevad tormilised pulmamängud. Koetud ja viljastatud mari kleepub veetaimedele. 5 mm pikkune vastne koorub 4...7 päeva pärast. Väikesed karbimaimud toituvad peamiselt koorikloomadest, aga ka ainuraksetest, tigudest ja mardikavastsetest. Karpkalad saavad suguküpseks 4...6 aasta vanusena.
Mereline kliima-sademeid,väike temp kõikumine. Mandriline kl-sademetevaene, suur temp kõikumine.Eesti kl-üleminekuline e.paraskontinentaalne kl.suur päike-rannikualad,saared.vähe päikest kõrgustikel.madalrõhkkond e tsüklon-ümbritsevast õhkkonnast madalama õhurõhuga.' tõusvad õhuvoolud''vihmased, tuulised ilmad,talvel sula''eestit mõjutab islandi miinimum.kõrgr- õhkkond e.antitsüklon-ümb. Õhkkonnast kõrgema õhurõhuga.'laskuvad õhuvoolud.''selged,tuule- vaiksed ilmad''eestit mõjutab Assooni,Skandinaavia, (suvel)ja sileeri maks(talvel)''Eesti kl mõjutab: päikesekiirguse hulk,õhumassid,aluspind,läänemeri. Rannik-maismaa ja mere kokkupuuteala,mille piires on kujunenud meterekkelised pinnavormid. Rand- mais- maa osa rannikul,mis jääb lainetuse tegevuse piirkonda.Järskrannik- järsult sügavneva merepõhjaga rannik, nt fjordrannik.Lauskrannik- lauge reljeefiga rannik,väikesed kõrguste vahed.Järsakrand-kujuneb kohas,kus meri randa murrutab. Pankr...
Sigimine. Suguküpseks saab karpkala 4-5 aastaselt, isaskalad aasta varem kui emaskalad. Elujõulisemaid järglasi annavad sugukalad 7-11 aastaselt. Looduslikult saadakse karpkala järglasi harva. Järelkasvu on leitud vaid sealt, kus puuduvad röövkalad. Eestis kasvatatavad on saadud kunstliku paljundamise teel. Sasaani looduslikeks koelmuteks on veekogu madalad ja taimestikurikkad osad või suurvee poolt üleujutatavad jõgede suudmealad. Karpkalale on parimaks kolemuks rohukamaraga kaetud tiigid, mis täidetakse veega vaid kudemisperioodiks. Kudemiseks koonduvad karbid rühmadesse, kuhu kuulub 1 emane ja 3...4 isast, ning sellega kaasnevad pulmamängud. Kudemiseks sobivaim veetemperatuur on 3 18...20 C°, ning see võib toimuda maist juuni teise pooleni. Mari areneb veetaimedele kleepunult ning selle hulk on 63...790 tuhat ning marjatera läbimõõt 1,5....1,8mm. Tabelil ühelt emaskarpkalalt saadav potentsiaalne järglaste arv. Toitumine.
Karpkala saab suguküpseks 4-5 aastaselt, isaskalad varem. Elujõulisemaid järglasi annavad sugukalad 7-11 aastaselt. Eestis saadakse looduslikult karpkala järglasi harva. Järelkasvu on leitud vaid sealt, kus puuduvad röövkalad. Eestis kasvatatavad karpkalad on saadud kunstliku paljundamise teel. Sasaani looduslikeks koelmuteks on veekogu madalad ja taimestikurikkad osad või suurvee poolt üleujutatavad jõgede suudmealad. Karpkalale on parimaks kolemuks rohukamaraga kaetud tiigid, mis täidetakse veega vaid kudemisperioodiks. Kudemiseks koonduvad karbid väikestesse rühmadesse, kuhu kuulub 1 emane ja 3 kuni 4 isast, ning sellega kaasnevad pulmamängud. Kudemiseks sobivaim veetemperatuur on 18...20 C°, ning see võib toimuda maist juuni teise pooleni olenevalt aastast. Mari areneb veetaimedele kleepunult ning selle hulk on 63...790 tuhat ning marjatera läbimõõt jääb vahemikku 1,5 kuni 1,8mm. (Paaver) Joonis Karpkala kasv 1.5 Toitumine
3.1.4. Poolintensiivne tiigikasvatus................................................16 3.1.5. Intensiivne e. tööstuslik kasvatamine......................................17 3.2. Vähikasvanduse kavandamine....................................................17 Tiikide projekteerimine.............................................17 Kasvutiigid ja nende ehitus..........................................18 Vähipoegade tiigid...................................................18 Varjepaigad............................................................18 Vähitiikide piiramine aiaga..........................................19 Tiigitammid...............................................................19 Tiikide paigutus..........................................................19 3
kogumine , merevee destileerimine, liustukuvee kasutamine ) Vältida olme- ja mürkkemikaalide sattumist veekogudesse Veehoidlate rajamine ( veevarudeks kuivadel perioodidel) Õigeaegne väetamine ja läbimõeldud niisutussüsteemid põllumajanduses Heitvete puhastamine http://2.bp.blogspot.com/_oW8s2oAvAVI/TL7w0oRut_I/AAAAAAAAAPE/SyYK0tCn8v8/s1600/india.jpg Veeprobleemid Eestis Puhast vett külluses Eesti inimestel isiklikud veevarud (kaevud , tiigid ) Veekogude reostatuse põhjuses on väetised ja reovesi Inimesed raiskavad vett liiga palju http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/0c/EU_location_EST.png/800px- EU_location_EST.png Nõuanded Vett tuleb tarbida mõõdukalt Paranda tilkuvad kraanid Keera kraan peale kasutamist hoolikalt kinni Külmunud toiduained sulata veega täidetud kausis Kasuta aedviljade keetmise asemel aurutamist
Geotekstiilid: Katekooriad: kootud, mittekootud(sulatatud, nõeltöödeldud, sideainetega töödeldud), silmuskootud, õmmeldud/nõelutud. Funktsioonid: pinnaste tugevdamine, eraldamine, filtreerimine, dreenimine, kaitse. Testimine: eelkõige tõmbetugevusi, veeläbilaskvus(kui on dreensüsteemi osa), torketugevus, hõõre pinnase ja tekstiili vahel. Geomembraanid: Kasutusvaldkonnad: prügilad, jäätmehoidlad, lägahoidlad, puhastusseadmed, naftaterminalid, bensiinijaamad, basseinid, tiigid, veehoidlad, kanalid, niiskusisolatsioon, lamekatused, prügilate, jäätmehoidlate katmine. Katsemeetodid: paksus, tõmbetugevus ja venivus, läbistuskindlus, rebestustugevus, kihtide omavaheline nake, tihedus. Ühendamisviisid: ekstruudeldamine, keevitamine kuuma õhuga/ keevitusaparaadiga(kuuma rauaga). Testid ühenduskohtadele: suruõhutest, nihketugevustest, rebimistest, vaakumtest, ülelöögitest. Savikangad:
katsudes pehme ja õline. Kuigi kõrge soolsus kindlustab pinnalpüsimise, on Surnumeres ujumine tegelikult keeruline. Soola maitse on nii terav, et lausa kõrvetab keelt ning väiksemgi haavake nahas hakkab vee peale sattudes valutama. Pärast ujumist tuleks kohe loputada end puhta veega, muidu jääb nahale valge soolakiht ning riided muutuvad jäigaks. Järve lõunaosas asuvad kuumavee allikad ja rammusa musta muda tiigid, millel on raviv jõud (Katharinae 2013). Surnumere vett tarbivad võrdelt mõlemad veekogu äärsed riigid Iisrael ja Jordaania. Selle tagajärjel kannatab ohjeldamatu veetarbimise tagajärjel kogu Surnumere ökosüsteem. 4 1950. ja 1960. aastatel panid uurijad tähele, et Surnumere veetase on 25 meetri võrra langenud. Languse tingis suurenenud veevõtt Jordani ja Yarmouki jõgedest. Praegu jõuab
Kaubaks kasvatatakse nelja liiki kalu vikerforell üle 700 tonni, karpkala 50 tonni, angerjas üle 40 tonni, siberi tuur 30 tonni. Ühtliiki selgrootuid jõevähk alla tonni. Eestis kasvatatakse looduslike vete kalavaru suurendamiseks üheksat liiki (lõhe, meriforell, jõeforell, merisiig, haug, angerjas, linask, koha, vähk) 3. Kalakasvatuslike rajatiste tüübid erinevate kalade kasvatamiseks Eestis (vikerforell, karpkala, angerjas, siberi tuur). Tiigid - forell, basseinid - forell, sumbad forell, tuur, 4. Vikerforelli päritolu, toodang maailmas, tootetüübid ja suured tootjad maailmas. Põhja-Ameerika; aastatoodang Euroopas 300 tuhat tonni ja maailmas kokku 600 tudat tonni; Tooted: portsjonforell, lõheforell, kalamari; Juhtivad forellikasvatajad: suur forell- Tsiili, Norra, Soome. Portsjonforell: Prantsusmaa, Taani, Itaalia, USA, Hispaania, Saksamaa 5
Oti õunapuu. Pilistvere Kivikangur. Trepimägi. Varesemäed. Viiralti Tamm. Sammuli rändrahn. Viljandi rippsild. Jne. Parika looduskaitseala. Loodi looduspark. Loodi põrgu.. Soomaa rahvuspark. Teringi matkarada ja Lilli Loodusmaja. Tilli kadastik. Tõllamäe tamm ja tammik. Uueveski org ja männik. Paistu tehisjärv. Sinialliku (ohvriallikas). Suure-Jaani järv. Tusti park ja paisjärv. Võrtsjärv. Viiratsi park ja tiigid. Viljandimaal on ka erinevaid muuseume, parke ja linnuseid!
tavaline risaliit ning nende vahel suur sammasrõdu. Sisekujunduses on kasutatud rohkesti puitpaneele, ruumidest kauneim on siserõduga fuajee. Stiilseimaks ruumiks on läbi kahe korruse ulatuv inglise stiilis vestibüül. Kaunid on ka nn krahvi kabinet ja saal. Hoones oli juba ehitamise ajal elekter, keskküte ning veevarustus. Peahoone ümbrus kujundati kauniks avaraks pargiks Riia linnaaedniku Georg Kuphaldti projekti järgi. Liigirikast parki kaunistavad tiigid, neid ühendavad kanalid ning malmsillad, samuti kaunis piirdeaed. Püstitati suur hulk stiilseid kõrvalhooneid, neist suur osa maakividest ja punastest tellistest.Kõrvalhooned on jaotataud mitmesse põhigruppi. Viljandi maantee äärde jääb lauda- ja tallikompleks, samuti kuivati ja ait. Suure-jaani suunas paiknevad aida- ja laokompleks. Otse peahoone kõrval asub barokne nn vana proua maja, mis oli varem peahoone. Pargi servas tiigi kaldal on viinavabrik ja nuumhärgade tall
VEERINGELÜLI: I aurumine, II sademed, III äravool. 71% maapinnast kaetud veega. 97% soolane ja 3% mage vesi. VEERINGE ehk vee ringkäik. SUUR VEERINGE on ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. VÄIKE VEERINGE on see kui vesi aurustub ookeanidelt ja jõuab sinna ka tagasi. VEEBILANSS ON POSITIIVNE, kui juurde tulev veehulk on suurem kui ära voolav. Sademeid rohkem, surumine väiksem. VEEBILANSS ON NEGATIIVNE, kui juurde tulev veehulkon väiksem kui ära voolav. Sademeid vähem, aurumine suurem. VEEBILANSS TASAKAALUS, kui sademed võrduvad aurumisega. Veetase ei muutu. JÕE OSAD: lähe, ülemjooks,keskjooks, alamjooks,suue, peajõgi, lisajõgi, sälkorg,lammorg, delta. JÕED JAGATAKSE KOLMANDITEKS: ülemjooks (jõe algus), keskjooks, alamjooks (kus vesi hakkab lõppema). DELTA on tekkinud setete tagajärjel ja suubub mitme harujõena. KANAL on pinnasesse rajatud kindla ristlõikega tehisveekogu. SOO on looduslik ala , kus on liigniiskus. Seda sodus...
soolasisaldusega mered või lahed, kus merevesi seguneb jõgedest tuleva mageveega. Vee liikumise alusel eristatakse seisu- ja vooluveekogusid. Vooluveekogudele on iseloomulik vee pidev ühesuunaline liikumine, seisuveekogudes liigub vesi vastavalt tuule suunale või Kuu mõjule (tõus ja mõõn). Tekke järgi eristatakse looduslikke ja tehisveekogusid. Eestis leidub nii looduslikke (meri, järved, jõed, allikad) kui ka tehisveekogusid (veehoidlad, kanalid, kraavid, tiigid, karjäärid). Soolase veega on Läänemeri, mis tegelikult on riimveeline veekogu. Eestis on ligikaudu 1200 järve, millest umbes 1000 on looduslikud. Vooluveekogusid on Eesti territooriumil üle 7000, neist kümme on vähemalt 100 kilomeetri pikkused. Kuidas kujunevad veekogud? Veekogud võivad olla tekkinud looduslikult või inimtegevuse tagajärjel. Enamik Eesti järvedest ja jõgedest on moodustunud mandrijää liikumise tulemusena. Taganevad jäämassid
VEEKOGU PÕHJAMATERJALIDE TÜÜBID, NENDE ISEÄRASUSED Looduslik materjal savi laseb uskumatult aeglaselt vett läbi, aga seda peab kaitsma puujuurte eest, mis võivad savist läbi kasvada ja lõhkuda veekogu põhja. Samuti ei tohi savipõhjalises tiigis olla tugevat veeringlust vesi ,,koorib" savi ära; selle vastu aitab kivide ja killustiku asetamine põhja. Kasutatav savi peab olema elastne, et seda saaks paigaldada ühtlase kihina. Savipõhjalised tiigid ei tohi kunagi kuivana seista savi hakkab koheselt pragunema. Hästi tehtud savipõhjaline tiik peab vastu aastaid (vanad lossipargi tiigid) Betoon sobib eriti hästi kui veekogu paikneb maapinnal. Betoonpõhjaga veekogude rajamisel on vaja jälgida, et vertikaalsete seinte ülaservad oleks 10% väljapoole kaldu muidu võib talvel jää servad ära lõhkuda, betooni paksus 12-20 cm, selle sisse paigutada armatuur. Betoneerimisest 24 tunni möödumisel võib vee sisse lasta, kuid
Su puusade kaared on nagu ehted, kunstniku kätetöö! Su naba on ümmargune kausike, milles segatud vein ei puudu! Su kõht on nisuhunnik, mis lillekestega on ümbritsetud! Su kaks rinda on nagu kaks vasikakest, gaselli kaksikut! Su kael on nagu elevandiluust torn ,su silmad nagu Hesboni tiigid Bat-Rabbimi värava juures! Su nina on nagu Liibanoni torn, vaatluseks Damaskuse suunas! Pea on sul otsekui Karmel ja su lehvivad juuksed purpurikarva! Su rinnad on ju viinapuukobarate sarnased ja su hingeõhk on nagu õunte lõhn! Sul on rüht nagu palmipuul ja su rinnad on kobarate sarnased! Su hambad on nagu kari emalambaid, kes pesemiselt tulevad Su juuksed on nagu kitsekari, kes laskub Gileadilt Otsekui granaatõuna lõiked on su oimud su loori taga.
1991 a. Iseseisvus Usbekistan. Vaatamisväärsused Buhhaaras Po-i-Kalan kompleks: Kalyan Minarett (pärineb 12. sajandist) Mir-i Arab Madrassah Kalan Mosee Ismail Samani mausoleum (9-10. sajandist) Chashma-Ayub mausoleum Ark (pärineb 5. sajandist) Lyab-i Hauz kompleks Kukeldash Madrasah Magak-i Attari Mosee Nadir Divan-Beghi khanaka ja madrasah Qazi-e Kalyan Nasreddin madrasah Hauz -i tiigid Kalyan Minarett Kalyan Minarett on minarett, asub Po-i-Kalyan mosee kompleksis. Ehitati 12. sajandil karakaniidide valitseja Arslan- kaani poolt, et kutsuda kokku moslemeid palvetama 5 korda päevas. Ehitis on 45,6 meetrit kõrge ja 9 meetrit lai. Kalyan minarett Ismail Samani mausoleum Asub linna südamikus. Ehitati 9. sajandil ning oli puhkepaigaks emiir Ismail Samanile Ismail Samani mausoleum on üks kõige enam väärtustatud Kesk-Aasia
sageli ajutistes veekogudes. o Rabakonn – kuni 8 cm, häälitseb vaikse mulksumisena, ninamik teravatipuline, kõht hele, pöiakobruke suur ja kõva. Isased on kudemisajal sinised. Elupaik nagu rohukonnal, kuid eelistab märjemaid alasid. 1. Rohelised konnad – järvekonn, tiigikonn, veekonn. Veelise eluviisiga. Põhivärvus on roheline, muster varieeruv. Elupaikadeks on väikesed veekogud, tiigid, väikejärved ja karjäärid. On soojalembelised ehk on aktiivsed päeval. Kudupallid on vee all taimedel. Toituvad ka maismaal. Talvituvad veekogu põhjas või maismaal. o Järvekonn – kasvab kuni 15 cm, toodi Eestisse 1925ndal aastal. Viimasel ajal ainult leitud Tartust. o Tiigikonn – kuni 8 cm o Veekonn – hübriidliik, mis tekib järve – ja tiigikonna ristumisel. Kuni 12 cm.
õitsengutega RETSIRKULATSIOONISÜSTEEM Kalu kasvatatakse basseinides Vesi pidevas ringluses, biopuhastades teda vahepeal biofiltris Veevajadus väike Saab rajada vaid puurkaevu vett kasutades Hädavajalik on pidev elektrivarustus Keskkonnasäästlik Tootmis tingimused on täielikult kontrollitavad Aastaringselt on tagatud optimaalne kasvukeskkond RETSIRKULATSIOONISÜSTEEM Joonis 4. Retsirkulatsioonisüsteem KOKKUVÕTE Vanimat tüüpi kalakasvatusrajatised on tiigid Tänapäeval minnakse üle vee korduvkasutusele Kalakasvatused erinevad üksteisest mitmete näitajate poolest, nt erineva vee allika kasutamine Kasvatused aina arenevad ja täiustuvad tänu tehnoloogia uuenemisele Kalakasvatuse rajamise põhivajaduseks on puhas vesi! KASUTATUD KIRJANDUS Paaver T, Kasesalu J, Gross R, Puhk M, Tohvert T, Liiv A ja Aid M. (2006) Kalakasvatus ja kalade tervishoid. Halo Kirjastus. Tartu. http://www.kalale.ee/sisu/ODEsNDQ1NDY5LDIy LDAsMQ/
alla 15 C° toitumise aktiivsus madal Paljunemiseks sobiv üle 20 C° Hapnikusisaldus: 3-4 mg/l on vajalik kasvu jaoks talub ka 2mg/l Kasvatusviisid Ekstensiivkasvatuse puhul saadakse kogu kala juurdekasv loodusliku toidu baasil Poolintensiivkasvatusel toitub kala nii looduslikust toidust kui ka lisasöödast Intensiivkasvatus on Eestis võimatu sest kalade kasvuks on vajalik pikka aega püsiv üle 20 C° temperatuuri ja pidev söötmine Karpkala kasvatus Tõelised kalakasvatusrajatised on tiigid ja basseinid Tiikides on sööda kadu üsna suur, sest osa sellest vajub mutta ja jääb söömata, osa tarbivad ära veelinnud Suvine kasvuperiood- maksimaalne juurdekasv; minimaalsed kulutused Talv- võimalikult vähene arvuline ja kaaluline kadu Karpkala Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase
Klassitsism pöördub tagasi vana-kreeka ja vana-rooma kultuuride poole(antiik).Klassitsismi periodiseeritakse: 1)varaklassitsism(umbes kuni 1800). 2)kõrgklassitsism(pärast seda). Ampiirstiil kaldus uuesti ka rooma ja isegi vanaegiptuse eeskujude poole,sest need olid toredamad ja massiivsemad ning sobisid paremini esindusarhitektuuri tellijate-suurriikide valitsejate maitsele. Klassitsismi arhitektuuris pääses maksvusele stiil,mis püüdis eeskujuks võtta antiikehitisi,niihästi üldlahendustes kui ka üksikasjades.Antiigi ja Palladio mõjul armastab klassitsism üle kahe korruse ulatavaid samnaid ja sammasportikust.Templitelt laenatud detaile,eriti sambaid,kasutati valitsushoonete,losside ja isegi tavaliste elumajade juures.Klassitsism ei nõudnud otsest antiigi jäljendamist vaid antiikkunstist tuletatud reeglite kasutamist.Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud,vastandina baroklikule kõigi üksikosade ühtesulatamisele.Lihtsus...
1. 18. märts: Veeprobleemid:, , ,.. magevee puudus Maailmas on palju täheldatud põhjaveevarude ületarbimist. Seda eriti paljudes Hiina osades, Indias, Mehhikos, Tais, Põhja-Aafrikas ja mitmetes USA osades. Näiteks Ameerikas asuv maailma suurim fossiilne põhjaveeala on vähenenud veeradi võrra ning kardetakse selle ammendumist. Sellega kaasneksid aga omakorda uued probleemid, sest selle veega niisutatakse 20% ulatuses kogu USA haritavast maast. (Anttila.P et al 1996) On teada, et kui maakera veevarud oleks jaotunud ühtlaselt siis jätkuks vett 20-30 miljardile inimesele, sest näiteks Amazonas jõgikond kannab aastas rohkem vett kui kõik teised jõed kokku, aga reaalsuses see loomulikult nii ei ole. (Anttila.P et al 1996) Suure joogivee muutusena on liustike sulamine, mis on globaalne nähtus - sulavad nii Alpi, Andide, Himaalaja kui ka Kaljumäestiku liustikud. Liustike sulamine on kahekordselt hävituslik, sest see toob endaga kaasa üleuj...
1. Maavarad: igapäevases elus kasutatavad kivimid · Mere-ja järvemuda kvaternaar Haapsalu,Kuressaare,Värska meditsiinis,väetised,loomatoit · Turvas kvaternaar Ellamaa,Puhatu,Sangla kütteturvas,alusturvas,väetis · Liiv,kruus kvaternaar Männiku,Kuusalu,Piusa ehitus,klaasivalmistamine · Devoni savi Joosu,Arumetsa,Küllatova keraamilised plaadid · Devoni liiv Piusa liiv klaasi valmistamine · Lubjakivi,dolomiit ordoviitsium-siluri Väo,Vasalemma,Harku ehitus,paberitööstus · Põlevkivi ordoviitsium Kurkse küla,Ida-Virumaa kütusena,ehitus,parkained · Fosforiit ordoviitsium Tamsalu,Lääne-Virumaa keemiatööstus,põllumajandus · Sinisavi kambrium Kopli,Kolgaküla,Kunda,Aseri tsemenditööstus,kohalikud tööstusettevõtted · Liigitatakse:1)kütused;2)ehitusmaterjalid;3)keemiatööstuse toorain...
Algloomad Amööb Elupaik: veekogude põhjamudas; Suurus: 0,2-0,5 mm; Kehakuju: ebapüsiv; Toitumine: väikesed orgaanilise aine osakesed ja ainuraksed; Eritamine: pulseeriva vakuooli poolt; Tsüstide moodustumine: Ebasoodsates tingimustes kattuvad nad paksu kestaga ja moodustavad vastupidavad tsüstid. Silmviburlane Elupaik: tiigid, lombid, lehti täis veekogud; Suurus: 0,05mm; Kuju: süstiku kujuga roibur; Toitumine: Valguse käes toitub ta tänu kloroplastidele nagu taim veest ja süsihappegaasist. Valguse leiab ta üles silmatäpi abil. Pimedas toitub ta veesolevates orgaanilistest ainetest, mis tekivad nt. lehtede lagunemisel; Eritamine: Selles on pulseeriv vakuool; Sigimine: Silmviburlasel esineb pikipooldumine. Ebasoodsates tingimustes moodustab ta tsüste. Kingloom Elupaik: lombid, ojad jt. mageveekogud;
hõljusid vaimud. Ka oli see Styks, kus neriid Thetis oma surelikku poega Achilleust ujutas, et poissi haavamatuks muuta. Samas okeaniid Metis oli Zeusi esimene naine, kelle Zeus alla neelas kui Metis rase oli. Ometi ei takistanud see pisiasi Athenal (Metise ja Zeusi tütre) ,,sündida" Zeusi peast. Najaadid Puhta vee nümfid. Najaadid olid jõejumalate tütred ning neid võis kohata ka Artemise saatjatena. Nad elasid voolava vee läheduses, peamiselt allikad, tiigid ja purskkaevud olid nende kodudeks. Tavaliselt olid nad rahumeelsed ja abivalmid ning ravisid taimi , lilli ja surelikke. Kuid ühel korral meelitasid nad allikale vett tooma läinud noormehe Hylase endaga kaasa ja teda ei nähtud enam kunagi. Najaadid ei olnud surematud, kuid selle eest oli neil ülimalt pikk eluiga. Arvatakse ka, et nad on osa võtnud Olümpuse mäel toimuvatest kokkusaamistest Drüaadid Metsade nümfid.
tiigimajandites, Fotol on Aravuse forellikasvandus Lääne Virumaal. Vikerforell Selline ilus vikerforell ei ole kalakasvandustes sugugi harudlane. Karpkalakasvandused Lõuna Eesti soojaveelised järved ja tiigid sobivad rohkem karpkalakasvandustele. Ilmatsalu kalamajand Tartumaal. Karplased Tiigis kasvatataval karpkalal on looduses palju sugulasi. Harjus Harjus on Eestis täieliku kaitse all ja kantud Punasesse raamatusse. Forellimarja inkubeerimine Lõhilaste mari peab olema inkubeerimise ajal paigal. Inkubaator Põlula forellimajandis. Kalakasvandused
bioomi. Parasvöötme põhjapoolseima vööndina iseloomustab seda jahe ja niiske kliima. Sademete hulk suhteliselt suur (300-600 mm/a), auramine möödukas, nii et metsapuudele jätkub siin vett kogu aasta ja põuda ei esine. Esineb 50 ja 60 põhjalaiuskraadi vahel. Mageveeökosüsteemide kirjeldused ja mereökosüsteemide kirjeldused leiate aadressilt: http://www.ucmp.berkeley.edu/exhibits/biomes/freshwater.php Mageveeökosüsteemid · Lentilised e seisuveekogude ökosüsteemid (järved, tiigid jne) · Lootilised e vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne) · Märgalad (sood, soostunud alad) Mereökosüsteemid · Avaookean (pelaagiline) · Kontinentaalself (rannikuveed) · Upwelling'u alad (süvavee kerke alad) · Estuaarid (jõgede suudmealad)
Päeva veedavad rohukonnad põõsastesse, kivide alla või pehkinud kändudesse varjunult. Tema toidust moodustavad peamise osa mardikad ja kahetiivalised (sääsed ja kärbsed), nälkjad ja sihktiivalised (tirtsud ja tirdid). Oktoobrist märtsi-aprillini kestva talveune veedavad suurtesse seltsingutesse kogunenud rohukonnad mutta kaevunult veekogude põhjas. Oluline on, et veekogu põhjani ei jäätuks ja et veetemperatuur ei langeks alla 2,5 ° C. Sellisteks kohtadeks on kaevud, tiigid, järved, ojade ja kraavide suudmealad. Kevadel ärkavad esimesed rohukonnad varakult (juba märtsi keskel) ning neid võib näha liikumas veel sulamata lumel. Talvituspaikadest kudemispaikadesse - kraavidesse, üleujutatud heinamaadele, mudase põhjaga tiikidesse ja järvedesse - liiguvad samas kohas talvitunud konnad koos - toimub 3- 5 päeva kestev ränne. Samas veekogus koeb korraga suur hulk loomi (paarsada, mõnikord ka 500- 700 isendit) kuni 1 km raadiusega territooriumilt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
