Uluk ja ulukiliha toidud Koostajad:Heleri Pettai Siim Reitkam Mis on uluk? Uluk on looduses vabalt elav imetaja või lind. Osale ulukitest on lubatud jahti pidada, neid nimetatakse jahiulukiteks. Süüakse enim metssea-, metskitse-, põdraliha ja vahel ka karu- ja kopraliha. Ja mitme- suguseid linde ka Ulukid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ulukiliha
JAHINDUS JA ULUKIBIOLOOGIA Soovitav kirjandus: · Http://sunsite.ee/loomad/imetajad · Jahiraamat (2004) T.Randveer · Mati Kaal Hunt, Pruunkaru JAHIDOKUMENDID · Jahitunnistus peab jahil kaasas olema. Jahiluba/suuruluki küttimisluba. · Omades 20ha maad võib omanik küttida väikeulukeid. Näiteks rebaseid, kes tulevad kanu murdma. Kuid selleks peab olema jahitunnistus, kuid ei pea kuuluma jahiseltsi. · Relvaluba · Laskekaitse tunnistus · Jahikoera pass · Jahipiirkond peab olema vähemalt 5000ha. Piirkonda peab ära mahtuma vähemalt ühe suuruluki elupiirkond (näiteks põdra). · Ulukiseire osakond (Tartu) korraldab ulukite loendust, korraldab aruandeid. · Soomaa Rahvuspark ja Kilingi-Nõmme jahipiirkond . toimib väga intensiivne ulukite uurimine (GPS ilvestel, hundil, metsseal). Seal ei kütita suurulukeid. · 18-19 sajand seostat...
Liharoad restoraniköögis Iseseisev töö 031K Kristel ja Geidy VEISEROAD Rostbiif Kondita veiseliha, sinep, must pipar, sool Valmistamine: 1. Hõõruda liha sinepi ja pipraga sisse, pruunistada pannil kõrgel kuumusel. 2. Tõsta ahjuplaadile ning raputada üle soolaga. Küpsetada 180°C juures 30 minutit või kuni liha sisetemperatuur on 60°C. Serveeri sinepikastmega. Rulaad Veise sisefilee, petersell, mündilehed, salvei, sool, pipart, küüslauguküünt, rasvaine, lihapuljongit. Valmistamine: 1. Lõigata filee ühest küljest lahti, nii et see avaneb üheks suureks "leheks". Maitsestada, keerata pikuti rulliks, siduda niidiga kinni. 2. Tõsta fileerull ahjuvormi, lisada rasvaine. Küpsetada 175 C juures u 40 minutit. 15 minutit pärast küpsetamise algust lisa lihale puljong. 3. Lõigata valmis küpsetatud fileerull viiludeks. Pikitud veiseliha Veiseliha, suitsupekk, porgan...
Eesti imetajad Kui palju on Eestis imetajaliike? Vähemalt 63 Imetajate süsteem Klass: imetajad Selts: putuktoidulised; närilised; kiskjalised; sõralised Sugukond: veislased, hirvlased Perekond: põder Liik: põder Suurkiskjaid loendatakse rohkem kui neid on, sest näiteks huntide areaal on nii suur, et loetakse “naabrite” hundid ka kokku. Põder (Alces alces) Olulisim uluk, sest on olnud siin jääajast ja on alati siin olnud. Esivanemate olulisem jahiuluk. Kõige suurem metsakahjustusi tekitav loom – sööb noort metsa. Põdra välimus 300-500 kg kõrgus 1,90m habe lõualotis keev vesi isasel sarved (umbsarved) – kasvavad igal aastal uuesti; põhjapõdradel on ka emastel sarved 5-6 eluaastast kasvavad kühvelsarved 10. eluaastast alates hakkab sarvede mass kahanema Põdra levik
17. Johannes Aavik. Tema keelekorralduslikud ja uuenduslikud põhimõtted. Too välja viis Aaviku loodud või laenatud sõna. ● Põhimõtted: otstarbekohasus, ilu, omapärasus ● Sõnad: relv, meenuma, nõme, range, reetma, veenma, roim 18. Johannes Voldemar Veski. Tema keelekorralduslikud ja uuenduslikud põhimõtted. Too välja viis Veski loodud või laenatud sõna. ● Põhimõtted: otstarbekohasus, selgus, reeglipärasus ● Sõnad: rase, uluk, lahkama, nakkus, pinnas, kehtima, lüliti 19. Mis on eesti kirjakeele normingu aluseks? ● Õigekeelsussõnaraamatu viimane trükk (ÕS2013)
Aasta Sõiduautode arv 1995 3091 1996 4528 1997 9448 1998 8400 1999 6864 2000 10240 2001 12822 2002 14701 2003 15824 Allikas: /2/ 9 Lisa 3 Ulukifarmide arv sõltuvalt ulukist Eestis 2003. aastal Uluk Farmide arv Faasan 15 Nurmkana 9 Metssiga 1 Allikas: /5/ 10 Lisa 4 Hõivatute arv soo ja vanuserühma järgi Eestis 2003. aastal Vanus Mehed Naised 15-24 36400 22600 25-49 188300 181900 50-74 77700 87200 Allikas: /1/ 11
igavene ringkäik jm Esindajad: Pierre Puvis de Chavannes, Mihhail Vrubel Teosed: Vaene kalur, 1880a., Pierre Puvis de Chavannes Salome, 1876a., Gustav Moreau Karje, 1893a., Edvard Munch istuv deemon aias, 1890a., Mihhail Vrubel 5. FOVISM JA EKSPRESSIONISM Fovism on Prantsusmaa kunsti suund XIX lõpus XX saj. alguses Teoseid esimest korda puublik sai nähtud 1905 aastal sügisel salongil. Vaatlejatel tööd tekitasid energiist ja tulist tunnet. Prantsuse kriitik nimetas neid kunstnike uluk või mets loomadeks pr. les fauves, millest tulenebki tänane nimetus. Fovismi jaoks on iseloomulikud eredad, tulised värvid ja vormide lihtsustamine, dünaamilisus. Esindajad : Henri Matisse, Andre Derain Teosed : Elurõõm, 1906a., Henri Matisse Tants, 1910a., Henri Matisse Ekspressionism euroopa kunstisuund, mis näitas kunstniku emotsionaalse seisundi, mitte nii väga reaalsust. Arengu tippu eks. sai XX saj alguses, eriti Saksamaal ja Austrias.
Eesti Tarbekunsti-ja Disainimuuseumi Õppekäik Kirjelda hoone arhitektuuri ja ajalugu. Stiil? Millal ehitatud? V: Tarbekunsti- ja Disainimuuseum asub endises aidas, mida vanasti kutsuti linna viljalaoks. Kolmekorruselise aida ehitamist alustati 1683. aastal, tõenäoliselt sai hoone valmis enne 1695. aastat. Fassaad avaneb õuele, tänava- ja õuesein on peaaegu ühesugused. Baroki stiili sümmeetrianõudele vastavalt on kõik avad ehk portaalid, kaubaluugid ja aknad rühmitatud seitsmele teljele. Arhitektuuriga kooskõlas on lakooniline ja toekas interjöör, kus domineerivad massiivsed ristkülikukujulised piilarid, mis jaotavad kõik kolm korrust kaheks lööviks. 1970. aastatel restaureeriti hoone arhitekt Aala Buldase projekti alusel ja kohandati tarbekunstimuuseumiks. 2004.a.-iseseisev muuseum. Disan liideti 2000.a. Kas on olemas ka välistarbekunstikogu? Kus? V: Jah, ...
punakaspruuniks. Metskitsede populatsioon Eestis 2008. aasta loenduse järgi elab Eestis 63 000 metskitse. http://www.rmk.ee/teemad/jaht/jahiulukid/metskits Metskitsede arvukust võis Eestis 2009. aastal hinnata 100 000200 000 isendile. http://et.wikipedia.org/wiki/Metskits Praeguse lumerohkusega võiks arvata, et nende populatsioon kahaneb, kuid kuna kitsi on küllaltki palju, siis on nende populatsioon soodsas seisundis ja stabiilne. Metskits on uluk ning seega kehtivad talle ainult jahihooaja piirangud, kuna neid võib küttida. Kitsede jaht algab 1. juunist ja lõppeb 31. detsembril. Metskits kuulub metsa ökosüsteemi. Populatsiooni iseregulatsioon Negatiivne Positiivne Paljud metskitsed Kliima on küllaltki hukkuvad auto alla soodne, suudab jäädes. ilmale tuua järglasi. Metskitsede arvukust Sokud võitlevad ning määravad kiskjalised
Saksamaal. Loomakasvatus Sealsed suured teed metsades ja mägised teed laiali paisatud asupaikadega sisaldavad üllatavalt varieeruvat ürgset loodust. Paljud regioonid kubisevad ulukitest mitmeid hirveliike, vutid ja faasanis. Mägi- ja kaljukitsed Alpiregioonides, kelle arvukus on kaitstud mitmete ulukiseadustega. Metssea arvukus, on nüüd vähendatud, et see loom ei oleks enam ohtlik inimestele ja nende põllusaadustele. Üldlevinud on jänes, uluk. Põder ning hunt on juhuslikud sissetulijad idast. Ehkki karu ja hunt on nüüdseks väljasurnud looduses, on metskasside arvukus taas tõusnud. Söötmisseadmetega võimalikult talu kasvatatud toit, natuke tõi sisse sööta. Kvaliteedi hindamiseks igal loomal on õigus ruumi, valgust ja värsket õhku, nii et iga looma juurdepääsu avatud karjamaad on näha. Restpõrandate keelatud veise-, sea-ja lambaliha
püügi ajaline piirang (hooajati , nt kudemisajal) piirkonniti (nt madalikud, karid või jõesuudmed. maksustatakse kalalaevu ja püügivahendeid (preemiad kalandusest loobumise eest) METSANDUS: Metsa tähtsus 1. Hapnikutootja 2. Kasutab süsihappegaasi ära 3. seob niiskust, korrastab veereziimi, (vesi voolab aeglasemalt ära), ühtlustab jõgede veereziimi 4. seob tolmu, 5. takistab müra levikut 6. toit - marjad, seened 7. uluk - jahindusliku tähtsusega metsloom 8. Puit Okasmetsa levikupiirk: Kanada, USA, Skandinaavia, Venemaa (kuni Siberini) Segametsade alad: Kesk-Euroopa riigid, Venemaa lõunapoolsed alad (kask+okas), Suure järvistu piirkond (Kanada, USA) Lehtmetsade ala: kaitseotstarve; toodangus väike osatähtsus: Lääne-Euroopa, Briti saared, Prantsusmaa Alpideni jne. Sekvoia e mammutipuu - USA lääneosa Vihmametsade alad : Amazonase madalik, Guinea lahe rannik ja Kongo nõgu,
selga viimase Pariisi moe,nüüd ta nartsusid ei pelga. Jahimees Väikest parti ma ei jahi las ta raibe sulistab põder see on üle prahi neid mu kaksraud tulistab Kuul poeb kerre nagu urgu uluk langeb aasale tema naha viin ma turgu sarved abikaasale Antud luuletus räägib sellest, kuidas inimloomus on ahne, et ei taha kulutada kuule väikestele lindudele, vaid kui juba lastal, siis ka juba suurt looma, millest saab palju liha, nahka ja ka sarved mida naisele viia. Kasutatakse ristriimi. Luuletuses on kasutatud epiteeti väike part . Võrdlustest kasutati kuul poeb kerre nagu urgu
Aretusõpetuse ajalugu kuni aastani 1900 2009 Eesti Maaülikool Kalakasvatus Katriin Umsar Loomakasvatus on üks tähtsamaid harusid põllumajanduses See annab I toiduaineid nagu piim, liha, loomsed rasvad, munad, mett jne. II annab see haru tooraine tööstusele villa, nahku, karusnahku ja veel palju muud. Põllumajanduse iseloomulikuks jooneks on see, et selle tähtsamaks tootmisvahendiks on põllumajandusloomad. Loomakasvatuse arendamiseks ja selle tootlikkuse tõstmiseks on vaja pidevalt täiustada põllumajandusloomatõuge. Aretusõpetuse ajalugu Ajalooliselt on paika pandud juba palju asju igas valdkonnas ja nii ka aretusõpetuses. Pole mingi saladus, et inimene juba väga ammu alustas loomade kodustamist ja see tähendab, et loomi on pidevalt muudetud pika aja jooksul ning all...
Tuhkrul on sale ja pikk keha, et saakloomade urgudesse pääseda. Paljudes riikides peetakse tuhkruid koduloomadena. Need loomakesed on natuke teistsugused, kui metsikud isendid, kuid on võimelised metsikute tuhrkutega paarituma ja saama viljakaid järglasi. Jahipidamine Teda kütitakse karusnaha pärast ja ta on harilik jahiloom. Jahiaeg tavaliselt novembrist veebruarini. Näriliste hävitajana on ta kahtlemata looduskeskonnas kasulik uluk. NUGIS Kaitse Eestis Metsnugis ei ole Eestis looduskaitse all. Elupaik Metsnugis eelistab tiheda alusmetsaga elupaiku, mis pakuvad häid varjumisvõimalusi. Eluviis Metsnugis on väga liikuva eluviisiga loom, kes võib ööpäeva jooksul läbida 10-12 kilomeetrit. Maapinnal liigub nugis paarihüpetega, maandudes tagakäppadega esikäppade jälgedesse. Lumel jäävadki jäljed imeliku ovaalja laiguna paistma. Tihti liigub ta edasi ka mööda puid
filosoofia jne komisjonid – terminoloogiasõnastikud, milles olevaid termineid kasutati ülikooliloengutel ja teadustöödes. Veski terminoloogia Tollal loodud terminitest on paljud kirjakeeles o meditsiin: eritis, haigla, rase, ravi, lahkama, lööve, o geograafia: maak, kivim, pinnas, asula, o õigusteadus: hagi, kehtima, kinnisvara, toimik, o botaanika: õisik, rohtla, taimla, o zooloogia: näriline, uluk, o tehnika: lüliti, mahuti, pihusti, sidur, keevitamine, o majandus: käitis, majand, hulgimüük, jaekaubandus. Üldkeelde on jõudnud u 200 Veski loodud sõna. Veski püüdis vältida o abiks Wiedemanni sõnaraamat (soosis murdesõnu tuletiste oskussõnavara allikana) mitmetähenduslikkust, o taaselustas vähekasutatud liiteid: tõi aga sarnandsõnad
üllatavalt varieeruvat ürgset loodust. Paljud regioonid kubisevad ulukitest mitmeid hirveliike, vutid ja faasanid. Mägi- ja kaljukitsed alpi regioonides, kelle arvukus on kaitstud mitmete ulukiseadustega. Metssea arvukus, mis tõusis suuresti pärast II maailmasõda jahimääruste tõttu, on nüüd vähendatud, et see loom ei oleks enam ohtlik inimestele ja nende põllusaadustele. Üldlevinud on jänes, favoriitne uluk. Ilves taasesineb Tsehhi piirialadel ja põder ning hunt on juhuslikud sissetulijad idast. Ehkki karu ja hunt on nüüdseks väljasurnud looduses, on metskasside arvukus taas tõusnud pärast II maailmasõda, eriti Eifeli ja Hunsrücki piirkondades ning Harzi mägedes. Tuhkrut, nugist, kobrast ja mäkra võib leida kesk- ja lõuna kõrgendikel. Tavapärased roomajad on salamandrid, mitmed sisalike ja madude liigid, millest ainult rästik on mürgine. Taimestik
asupaikadega sisaldavad üllatavalt varieeruvat ürgset loodust. Paljud regioonid kubisevad ulukitest mitmeid hirveliike, vutid ja faasanid. Mägi- ja kaljukitsed Alpi regioonides, kelle arvukus on kaitstud mitmete ulukiseadustega. Metssea arvukus, mis tõusis suuresti pärast II maailmasõda jahimääruste tõttu, on nüüd vähendatud, et see loom ei oleks enam ohtlik inimestele ja nende põllusaadustele. Üldlevinud on jänes, favoriitne uluk. Ilves taasesineb Tsehhi piirialadel ja põder ning hunt on juhuslikud sissetulijad idast. Ehkki karu ja hunt on nüüdseks väljasurnud looduses, on metskasside arvukus taas tõusnud pärast II maailmasõda, eriti Eifeli ja Hunsrücki piirkondades ning Harzi mägedes. Tuhkrut, nugist, kobrast ja mäkra võib leida kesk- ja lõuna kõrgendikel. Tavapärased roomajad on salamandrid, mitmed sisalike ja madude liigid, millest ainult rästik on mürgine.
1. Linnaökoloogia definitsioon, selle tähenduse erinevad aspektid. Linna mõiste määratlus maastikuökoloogilisest ja maakasutuslikust aspektist Linnaökoloogia käsitleb konkreetse linna elu ökoloogilist eripära, sh linnaelustikku, saastet, müra, haljastust, koduloomade pidamist ja elanike keskkonnateadlikkust. Linnaökoloogia mõistet kasutatakse paljudes erialades nagu geograafia, antropoloogia, sotsioloogia, filosoofia, epidemioloogia, zooloogia, kodumajandusõpetus, ökoloogia jne. Linnaökoloogiaga on seotud linnaehituse ökoloogia, mis käsitleb linnade arendamise ja otstarbeka kujundamise küsimusi. Linnaökoloogia alla ei arvata siseruumidesse puutuvat. Linnaökoloogiat kasutatakse väga palju näiteks (säästva) linna planeerimises. Seal tuleb linnaruum võimalikult kompaktselt ära kasutada, sh tuleb tähtsale kohale seada ka haljastus. 2. Looduspõhise ja rin...
Kuna ajukoer peab palju jooksma, peab kehaehitus vastama tõustandardile. Käpp olgu tugev ja kompaktse ehitusega ja tagajalgade nurgad õiged, tagakeha ei tohi olla turjast kõrgem, rinnakorv olgu sügav, mahutamaks tugevat kopsu, selg sirge. Peatavad koerad, laikad (vene-euroopa ja lääne-siberi laika, norra põdrakoer) nende ülesanne on leida jälg, hääletult uluki jälje ajamine, juurde hiilimine ja ta haukumisega peatama ning samas anda ka märku jahimehele, et uluk on leitud. Hea laika ei tööta omapäi, nagu hagijas, vaid püüab omanikuga kontakti hoida. Laikaga peetakse Eestis metsseajahti, mingilmääral ka põdrajahti. Välimus: kikk-kõrvad, paksukarvaline, tugev. Vene-Eurooa ja Lääne-Siberi laikad on keskmisekavulised. Norra põdrakoer aga on alla keskmise turjakõrgusega. Urukoerad (taksid, jahi- ja foksterjerid) väikesed koerad, kes poevad urgu, et ulukit kiusata. On visad, julged, väsimatud, agressiivsed, sõltumatud ning ettearvamatud
üllatavalt varieeruvat ürgset loodust. Paljud regioonid kubisevad ulukitest mitmeid hirveliike, vutid ja faasanid. Mägi- ja kaljukitsed Alpi regioonides, kelle arvukus on kaitstud mitmete ulukiseadustega. Metssea arvukus, mis tõusis suuresti pärast II maailmasõda jahimääruste tõttu, on nüüd vähendatud, et see loom ei oleks enam ohtlik inimestele ja nende põllusaadustele. Üldlevinud on jänes, favoriitne uluk. Ilves taasesineb Tsehhi piirialadel ja põder ning hunt on juhuslikud sissetulijad idast. Ehkki karu ja hunt on nüüdseks väljasurnud looduses, on metskasside arvukus taas tõusnud pärast II maailmasõda, eriti Eifeli ja Hunsrücki piirkondades ning Harzi mägedes. Tuhkrut, nugist, kobrast ja mäkra võib leida kesk- ja lõuna kõrgendikel. Tavapärased roomajad on salamandrid, mitmed sisalike ja madude liigid, millest ainult rästik on mürgine. Taimestik
rohkelt vett, mahla Ovolaktovegetaarlus o Süüakse taimset toitu, piim ja piimatooteid, muna ja munatooteid o Ei lihale o Tasakaalustatud menüü on valgulise koostisega, piimavalk ja munavalk on täisväärtuslikud Preskovegetaarlus o Süüakse taimset toitu ja kala, kalatooteid ja meresaaduseid Semivegetaarlus ehk pooltaimetoitlus o Ei punasele lihale siga, veis, uluk o Süüakse kana ja kala, piima ja piimatooteid, muna Taimetoitluse soodsad mõjud Väheneb rasvumine (nende hulgas vähe ülekaalulisi) Väheneb südamehaiguste risk (veres vähem kolesterooli) Harva kõrgvererõhutõve (toidus rohkesti kiudaineid, taimseid valke, K, Mg) Harva seedetrakti häireid (jämesoolevähki). Kiudainete rohkus toidus. Taimetoitluse negatiivsed küljed Asendamatute aminohapete puudus
Jahikoerad Foksterjer Foksterjer on liikuv, temperamentne, julge, kiirete liigutustega ja alati tõule iseloomuliku keha pingulolekuga. Ta on tugeva või kuivtugeva kehaehitusega, kusjuures ta ei tohi näida raskena ja koredana. Lihastik on hästi arenenud ja reljeefne, nahk elastne ja liibuv. Ta pea on pikk, kuiv ja kiilutaoline. Ta keskmise suurusega ümaravõitu silmad asuvad sügaval silmakoobastes. Ta hambad on suured, valged ja tugevad. Hagijas Tema ülesanne on otsida uluk üles ning jälitada looma seni, kuni jahimehel õnnestub saak maha lasta. Hagija tõuge on maailmas väga palju. Eesti hagijas Eesti hagijas on alla keskmist kasvu. Ta karv on lühike, ühtlane, jäik ja läikiv. Ta luustik on tugev, lihastik hästi arenenud, nahktihe, elastne ja voltideta. Ta koon on pikk ja sirge. Tal on pikad õhukesed rippkõrvad, mis liibuvad vastu
üllatavalt varieeruvat ürgset loodust. Paljud regioonid kubisevad ulukitest mitmeid hirveliike, vutid ja faasanid. Mägi- ja kaljukitsed Alpi regioonides, kelle arvukus on kaitstud mitmete ulukiseadustega. Metssea arvukus, mis tõusis suuresti pärast II maailmasõda jahimääruste tõttu, on nüüd vähendatud, et see loom ei oleks enam ohtlik inimestele ja nende põllusaadustele. Üldlevinud on jänes, favoriitne uluk. Ilves taasesineb Tsehhi piirialadel ja põder ning hunt on juhuslikud sissetulijad idast. Ehkki karu ja hunt on nüüdseks väljasurnud looduses, on metskasside arvukus taas tõusnud pärast II maailmasõda, eriti Eifeli ja Hunsrücki piirkondades ning Harzi mägedes. Tuhkrut, nugist, kobrast ja mäkra võib leida kesk- ja lõuna kõrgendikel. Tavapärased roomajad on salamandrid, mitmed sisalike ja madude liigid, millest ainult rästik on mürgine. Taimestik
Lauka Põhikool VIII klass Mart Niidas Saksamaa Uurimistöö Töö juhendaja: Siret Lahemaa Lauka 2011. aasta 1 1. Üldandmed Saksamaa pindala on 357 111,91 km2 . Rahvaarv on 81 757 600 2010.a seisuga. Saksamaa on oma 81,8 miljoni rahvaarvuga Euroopa liidu suurima rahvaarvuga riik. Riigikord on parlamentaarne. Rahaühik on Euro. Ametlik riigikeel on Saksa keel. Saksamaa on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas. Põhiseaduse järgi määratleb end Saksamaa sotsiaalse ja demokraatliku liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osalisest suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ÜRO, NATO, Euroopa liidu ja G8 liimesriik. Saksamaa riigipiiri kogupikkus on 3757 km. (2) Saksamaa asukoht Eu...
1) Viinapuude kasvatamine ja peamised marjasordid Viinapuude kasvatamine Ajalugu Ca 3600 ekr esimene tõendatud leid praeguse Armeenia aladelt (vana veiniamfora). 3000 ekr veini toodeti Babüloonias. 1900 ekr veini toodeti Egiptuses. 560 ekr esimesed tõendid veinitootmise kohta Euroopas VanasKreekas. 400 ekr Etruskid valmistasid veini praeguse Itaalia territooriumil. 100 ekr veini valmistamine VanasRoomas. Sealt edasi levis veini valmistamine kogu Euroopa praegustesse veinikasvatuse piirkondadesse. Koos kolonialiseerimisega jõudsid viinapuud ka Uude Maailma. Prantsusmaal laagerdati esimesed veinid ca 2000 aastat tagasi Provence`s. Viinapuude kasvatamine Tänapäeval valmistatakse kogu maailmas veini veiniviinapuu (ld. Vitis Vinifera) marjadest. Liik on väga vana ja ajalugu ulatub ca 200 000 aastat. Sellest sordist valmistati ka tõenäoliselt maailma esimesed veinid, kuigi iidsetel aegadel tehti veini ka paljudest mu...
EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT LOOMAGENEETIKA JA TÕUARETUSE OSAKOND ARETUSÕPETUS I OSA (POPULATSIOONIGENEETIKA) LOENGUKONSPEKT G P Koostaja: dots. E. Orgmets TARTU 2008 1 KORDAMISKÜSIMUSED 1. Populatsioonigeneetika. (populatsiooni mõiste, panmiksis, biotsönoos, populatsiooni evolutsioonitegurid, suletud ja avatud populatsioon, populatsioonimaht, valimi mõiste). 2. Juhuslikkus ja tõenäosus. Tõenäosuste korrutamise seadus. 3. Genotüübi sagedus ja selle arvutamine. 4. Geeni- ehk alleelisagedus ja selle arvutamine. Geenisageduse arvutamine alleeliseeria korral. 5. Hardy-Weinbergi seadus (definitsioon, tingimused, valem p2+2pq+q2=1). POPULATSIOONI GENEETILINE DÜNAAMIKA 6. Mutatsioon (otse- ja pöördmutatsioonid, nende esi...
Kasutatud kirjandus 508 Foto ja maitsekirjeldusega esitatud veinide nimed 509 © Eesti Ekspressi Kirjastuse AS 2008 Isikud, tootjad, kaubamärgid 518 ISBN: 978-9985-9854-4-1 Veinipiirkonnad, apellatsioonid, veinid 527 Ikoonide seletus loomaliha sealiha lambaliha uluk linnuliha kala grill pastatoidud idamaade köök juust aperitiiv seltskonnavein dessert Saateks Uus veinijuht: muutume meie ja veinid ühes meiega. Kolm aastat tagasin avaldasin esimese Veinijuhi. Juba tollal tundus meie veiniturg nii täis olevat, et ühtki uut toodet õigupoolest turule ei mahu. Aga oh imet, uut teatmikku tegema hakates sai mulle selgeks, kui palju on vahepeal meie veiniriiulitel muutunud. Nii saigi uuest Veinijuhist täit- sa uus raamat
DNA viirused Herpesviridae – ümbrisega Herpesviridae -> Alamsugukond – Alphaherpesvirinae -> Perekond - Mareki haiguse tekitaja laadsed viirused Tüüpliik - lindude herpesviirus-2 -> Liigid – lindude herpesviirus-2 (Mareki haiguse viirus-1), lindude herpesviirus-3 (Mareki haiguse viirus-2) -> Mareki haigus Viirus põhjustab kodulindudel lümfomatoosi, neuropaatiat. Viirusel eristatakse kolm serotüüpi: 1. väga virulentne onkogeenseid muutusi põhjustav tüvi, 2. kalkunitelt ja kanatibudelt kaks mitteonkogeenset tüve. Viirus-rakk interaktsioonid: produktiivne infektsioon - toimub viiruse DNA replikatsioon, sünteesitakse antigeenid, mõnel juhul produtseeritakse viiruspartikleid, genoomi koopiate arv raku kohta kuni 1200, eristatakse kahte liiki produktiivset infektsiooni (täielikult produktiivne infektsioon- vabaneb suurel hulgal ümbrisega infektsioosseid virione; piiratud produktiivne infektsioon- produtseeritakse antigeene, kuid enamus virion...
KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
