olemas internet ja see on koguaeg kaasas kantav. Suure osa inimeste jaoks on arvuti meelalahutuseks kuid on ka neid, kelle töö koosnebki arvuti kasutamisest. Arvuti on õppevahend ning sellega saab väga kiiresti ja kergelt suhelda inimestega. Need, kellel on arvuti 8 tundi päevas töövahendiks, peavad kindlasti tegema päeva jooksul mitmeid puhkepause, et vältida sundasendit ja ülekoormust silmadele. Puhkepauside ajal on soovitav teha erinevaid võimlemisharjutusi kätele, õlgadele, seljale, kaelalihastele. Silmade puhkamiseks soovitatakse vaadata kaugusesse ning pilgutada silmi liigse silmkesta kuivamise eest Silmaarstil peaks käima regulaarselt, et kontrollida silmanägemist ja ega see ei ole halvenenud ning juhul kui on, tuleb hakata kasutama prille või läätsesid. Oluline on ka arvuti asukoht, nt peab arvuti ekraan olema silmadest õigel kaugusel ja kõrgusel. Sama tähtis on ka hiirekäe õige asend. Arvutitool peab olema mugav ja reguleeritav. Ülemäärane arvuti
peatamine, jalad töötavad nagu vedrud, käed aitavad palli hoogu pidurdada, randmete suunamine alla. Söödud laskumisega Laskumisel mängitakse palli nii ülelat- kui altsööduga. Kiireid ning tugevaid sööte ei ole võimalik vastu võtta ilma laskumiseta. Laskumist kasutatakse madala lennukaarega palliga mängimisel, pettelöökide vastuvõtmisel ning mängijast kaugele jääva palli mängimisel. Kõige üldisemalt eristatakse laskumisi: · Seljale · Küljele · Rinnale Kasutatakse: · Ülaltsöötu · Altsöötu kahe käega · Altsöötu ühe käega Erinevusi on ka poiste ning tüdrukute laskumistehnikas. Tüdrukud kasutavad rohkem küljele ja seljale laskumist, poisid aga maandumisega rinnale. Tehnika: · Laskumine seljale Kahe köega ülaltsööt laskumisega seljale. Laskumisega ülatsööt on vähekasutusel. Seda kasutavad peamiselt sidemängijad
Ta elas paksu metsa sees, koos käbidega. Kännuvana rääkis iga päev oma sõpradega juttu. See mets, kus Kännuvana elas oli väga imeline ja imelik. Pidevalt külastasid päkapikud seda metsa. Ühel päeval, eksisid sellesse metsa ära kaks last Mann ja Tõnn. Nad olid sel ajal kõigest 9-aastased. Lapsed läksid Kännuvana juurde, ning vaatasid kändu hoolikalt, kuid nad ei teadnud, et ka neid jälgitakse. Järsku, koputas keegi Manni seljale, tüdruk vaatas ringi, kuid ei näinud kedagi. Ta jägis edasi puud. Veidikese aja pärast, kopsis keegi juba Tõnni seljale, kuid lapsed ei leidnud ikkagi seda koputajat. Lapsed tahtsid minna tagasi koju, kuid nad ei leidnud enam oma koduteed üles. Nii pididki nad selleks ööks jääma metsa. Möödus paar päeva, kuni jõudis kätte Kännuvana sünnipäev. Kännuvana kutsus sünnipäevale kõik oma sõbrad ja tuttavad. Kännuvanal oli väga palju sõpru, ning kõik olid kohal
Sellega kaasneb käte kõverdamine, ning viies pea rinnale ja tõugates jalgadega, veeretakse üle turja, maandudes kägarasendis turjal.Tireli lõpetab veere turjalt toengkükki. Tirel taha - sooritatakse toengkükist ( käed pöidadest 15cm - 30cm ees ), veeredes kägarasendis taha.Jõudes turjale, asetada käed kiiresti õlgade taha, sõrmed sees, ning neile toetudes veeretakse üle pea lähteasendisse. Ettevalmistavad harjutused *Veeremine kägarasendis seljale ja ette *Veeremine kägarasendis seljale ja ette, veere lõpul ette lüüa käteplaks *Toengkägarast veere taha seljale, asetada käed taha tireli asendisse ja hooga tagasi lähteasendisse *Tirel ette selililamangusse ja kiiresti tõusta püsti *Toengkägarast veere taha turiseisu, jalad kõverdatud Juurdeviivad harjutused *Algseisust laskuda kiiresti kükki ja haarata kätega säärtest põlveliigese alt 11
Sellega kaasneb käte kõverdamine, ning viies pea rinnale ja tõugates jalgadega, veeretakse üle turja, maandudes kägarasendis turjal. Tireli lõpetab veere turjalt toengkükki Tiret taha sooritatakse toengkükist (käed pöidadest 15cm - 30cm ees), veeredes kägarasendis taha. Jõudes turjale, asetada käed kiiresti õlgade taha, sõrmed sees, ning neile toetudes veeretakse üle pea lähteasendisse. Ettevalmistavad harjutused · Veeremine kägarasendis seljale ja ette · Veeremine kägarasendis seljale ja ette, veere lõpul ette lüüa käteplaks · Toengkägarast veere taha seljale, asetada käed taha tireli asendisse ja hooga tagasi lähteasendisse · Tirel ette selililamangusse ja kiiresti tõusta püsti · Toengkägarast veere taha turiseisu, jalad kõverdatud Juurdeviivad harjutused · Algseisust laskuda kiiresti kükki ja haarata kätega säärtest põlveliigese alt
ka sisalikest Saaki hoitakse kinni suurte sõrgadega Skorpionid ei joo, vaid saavad vajaliku vee kätte toidust Toituvad üksnes elusatest putukatest Söövad ööpäevas vaid paar putukat Paljunemine Suurem osa skorpionitest sünnitab, mõned liigid ka munevad Looted arenevad emaihus kaua, mõnest kuust kuni mõnede liikide puhul aastani Looteid mõnest kuni paarikümneni, harvem ka saja ümber Vastsündinud skorpionid kogunevad ema seljale ja jäävad sinna 7-10 päevaks Elavad eraklikult Skorpion ja inimene Kõrbeasulates võivad skorpionid öösiti ka sattuda inimese eluruumidesse Ründab inimest vaid enesekaitseks Kõrbes kive ümber tõstes võib skorpion nende all peitudes rünnata Vähesed liigid inimestele ohtlikud Mürk liigub mööda ohvri närvisüsteemi
Rehvivahetus MAYRO GLAASER SHR16/2 VALGA KUTSEÕPPEKESKUS 2016 Kõigepealt tuleb ajada auto garaaži Seejärel ajad auto tõstukile Võtad rattad alt ära ALGUL KEERAD POLDID ÕRNALT LAHTI, TÕSTAD AUTO KÕRGEMALE, MUGAVALE KÕRGUSELE, ET OLEKS MUGAV VELG ÄRA TÕSTA, ET MITTE ENDA SELJALE LIIGA TEHA. Võtad rehvi maha Algul eemaldad rehvi ilma velge vigastamata montaažipingi küljel oleva abitööriistaga. Vahetad ventiili ära Paned uue ventiili, sest kunagi ei tea kui vana võib vana ventiil olla, seega et kindel olla et rehv ikka õhku pidama jääb tuleb uus ventiil panna Siis asetad uue rehvi veljele Tuleb määrida „rehvi seepi“ rehvi äärtele, et see läheks sujuvalt velje peale ning et vältida rehvi purunemist.
Referaat Skorpionist Skorpionilised on ürgsed ämblikulaadsete ja maismaa lülijalgsete hulka kuuluv loom.Skorpione on maailma umbes 600 liiki ,mis koosneb 70. perekonnast ja 6. sugukonnast.Skorpionid elvad sooja kliimaga maades kõrbetest vihmametsadeni.Skorpionid on ülimalt vastupidavad kuivusele ja kuumusele.Skorpionid ei joo kunagi,sest nad saavad oma vee toidust.Skorpionid peavad jahti ööpimeduses,sest siis on vee aurumine skorpioni keha pinnalt väiksem ning öösel on parem jahti pidada.Skorpionite söögiks on tihtipeale temast väiksemad putukad,vastsed,ämblikud ja vahest ka väiksemad sisalikud või närilised.Nad surmavad oma saagi nende ülekeha tipus asuva mürgiastla torkega.Saaki haarab ta oma tugevate lõugkobijatega.Skorpionid munevad ja sünnitavad.Skorpioni emad kannavad oma poegi väga kaua kõhus,vahest kuni aastani ja anamgi,kuid looteid on seevastu kuni sada.Kui skorpionid sünnivad siis kogunevad nad oma ema seljale ...
elupaiku. Juba varakult eraldusid teistest roomajatest pelükosaurused, kes olid suured (tavaliselt 2-3 meetri pikkused) tugevate jalgade ja võimsate lõugadega loomad, meenutades väliskujult tänapäeva varaane. Enamik neist olid kiskjad või putuktoidulised, kuid pelükosauruste hulka kuulusid ka vanimad teadaolevad taimetoidulised maismaaselgroogsed. Mitmetel pelükosaurustel oli selgroolülide pikenenud jätketest moodustunud seljale kõrge uimetaoline hari, mida kattis veresoonterikas nahk. Võimalik, et pelükosaurused kasutasid harja kehatemperatuuri reguleerimiseks: kõigusoojaste loomadena said nad oma öösel alanenud kehatemperatuuri hommikul kiiresti tõsta, lastes päikesel soojendada läbi harja tsirkuleerivat verd. Sel viisil suutsid nad muutuda aktiivseteks enne oma konkurente või saakloomi. Peaga päikese poole pöördudes jäi hari varju ja üleliigne soojus sai eralduda, aidates vältida ülekuumenemist.
.......................................................................................................................8 5.2 Teine harjutus.............................................................................................................................8 5.3 Kolmas harjutus.........................................................................................................................8 6 Õppija kehaasend ja näidisharjutused kätele, õlavöötmele ja seljale.............................................10 6.1 Õige kehaasend istudes:...........................................................................................................10 6.2 Täiendavad nõuded kehaasendile:...........................................................................................10 6.3 Näidisharjutused......................................................................................................................10 7 Kokkuvõte..................
välja tuli, siis vanemad ehmatasid ära, kui teda nägid ja vältisid Gregorit. Õde Grete oli ainuke, kes Gregorit mõistis ning temaga suhtlema nõustus. Vanemad üritasid endale sisestada, et see ,,koletis" pole nende poeg. Niimoodi oli neil kergem temast mitte hoolida. Mõne aja pärast ei lasknud Gregor ka oma õde enda juurde. Ta kustutas ka tuled ning lihtsalt oli liikumatult ja hääletult oma toas. Siin on olukord, kus ta turjal oli mädanenud õun, mis tekitas ta seljale põletiku. Õuna oli ta turjale visanud isa, kes teda ei märganud. Gregor suri ära ja teenija leidis ta järgmisel hommikul. Algul ta arvas, et Gregor on lihtsalt solvunud, aga kui ta teda luuaga toksas, mõistis ta tõelist olukorda. Teose lõpus sõitsid Samsad(ta pere) linnast välja. Eemale oma kodust, et unustada endine elu ja Gregor. Mina peaksin võõrandumise peamiseks põhjuseks pere hoolimatust, mis sai alguse peale Gregori töö kaotamist.
vihmaperioodil, kui toitva ema ning hiljem ka poegade jaoks on toitu piisavalt. Sünnituse lähenedes varjub emane tihedasse metsa ning toob varjatud kohas ilmale ühe poja. Poeg tõuseb oma jalgadele püsti 6-12 tunni pärast ning hakkab emapiima imema. Sel ajal pole ta veel oma vanematega eriti sarnane. Võrreldes täiskasvanud looma proprtsioonidega on ta pea väiksem, kael lühem ja jämedam ning jalad pikemad. Pojal on ka must, harjaseline lakk, mis ulatub kaelalt seljale ning mis hiljem kaob. Okaapipoeg hakkab kuue kuu möödudes tahket toitu sööma, ent veel pool aastat saab ta ka emapiima. Pojad iseseisvuvad alles üheksa kuu vanusena. Kas tead, et... - Okaapi võlgneb oma omapärase nimetuse Kongo põliselanikele pügmeedele, kes nimetasid teda ''okhapiks''. - Okaapi keel võib olla isegi 35 cm pikkune, seetõttu ulatub loom temaga silmade ja kõrvadeni, kasutades keelt nende puhastamiseks. - Okaapi on äärmiselt puhas loom
Tikand kujutab nelja ühesugust umbes 16 cm kõrget lillemotiivi. Tikandist 3 cm kõrgemal algab 1 cm laiune põiki põlle kulgev lappvolt, millest 3 cm kõrgemal on teine ja sellest veel 3 cm kõrgemal kolmas samasugune volt. See põll on tehtud Ambla kihelkonnas Nõmmeküla vallas Loodevälja külas 1860. aastal ja ta hakkas moest kaduma 1890. aastal. Pidulik põll on soovitav teha nii pikk, et see jääks seelikust umbes 10 cm lühem. Põllepaelte otsad ei jäänud seljale rippuma. Põllepaelad on soovitav õmmelda nii pikad, et neid saaks selja tagant läbi tuua ning ees sõlmida. Nii saab sõlme ilusasti vöökihtidega katta. Tikand (A 509:4724) A 509:4724 9 Vöö Naiste vööd olid kirjatud valgele linasele põhjale värvilise villase lõngaga. Ambla vööde
astub pikal sammul üle põllumaa ja karjamaa, heinamaa ja marjamaa. Aga meie teeme ruttu, koristame saagi kokku! Pärast põllul rassimist on aeg pisut lõbutseda. Naer ja nali peletab kõige paremini väsimuse. Kui muidu naer peale ei tule, siis kõdiga saab küll igaühe naerma ajada! Võta minu pihast kinni, teeme, teeme suure ringi. Hopsassaa ja hopsassaa, jooksen väikse sammuga. Aga kui ma seisma jään, siis ma sulle kõdi teen. Kaelale ja juustele, õlgadele, seljale, kõdi, kõdi, kõdi! Tere, tere tere! Koos on kogu Mesimummi pere. Summ-summ summ Nii tore on olla mesimumm! Tere sulle, tere mulle Anule, Marjele, Küllile! Kõigile , kõigile kallile!
Haavadege vale ümberkäimine • Liiga tugevalt sidumine. • Liiga lõdvalt sidumine. • Haavalt riide kiskumine, kui see on sinna kinni jäänud. • Haava olukorda ei osata hinnata. • Abistaja ei tea, et abivajaja asend peab olema selline, kus vigastatud kehaosa oleks südamest kõrgemal. • Pea ja kaelahaavade korral ei tõsteta pead ja õlgu kõrgemale. Võõrkeha hingamisteedes • Paljudel inimeste arvates peaks võõrkehast vabanemiseks koputama kannatanu seljale. • Antud juhul on see üks suurimaid vigasid, mida tehakse. Põletused • Põlevat inimest ei osata suunata pikali. • Põletushaavadelt hakatakse kinnisulanud riidetükke ära kiskuma. • Koheselt ei tohiks kindlasti kasutada salve. • Kannatanut ei panda poolistuvasse asendisse, kui tal on raske hingata. • Haav seotakse kinni liiga tugevalt. • Unustatakse üldse kinni siduda või külma veel alla panna. Kasutatud kirjandus • http://hoiatervist.delfi
sageli tõsiseid kroonilisi seljaprobleeme. Kui vähegi võimalik, tuleks seda vältida või tõsta sirge seljaga ning teisi appi paludes - raskust mitmele jaotades. Mida noorem iga, seda suuremad on võimalused selja traumatisatsiooni järgseks täielikuks tervenemiseks. Ravi valiku aluseks on selja funktsionaalsed ja manuaalsed uuringud. Enamikel juhtudel annavad häid tulemusi manuaalteraapia ja individuaalne harjutusravi. Illustratsioon:Dr. K.M.Modi, Cure aches Kui seljale mõjub aastaid igapäevane ebasoodne tööasend ja raskuskoormus, siis üksikud ravikuurid, sealhulgas pistelised massaazikuurid, seljahäda ei paranda. Ühekordse kondiväänamise ehk manipulatsioonravi mõju võib olla ebapiisav, kui samaaegselt ei toimu kehahoiu korrektsiooni, kvaliteetset harjutusravi ja seede- ning puhastuselundite koormuse vähendamist. Krooniliste seljahädade ravi rajaneb röntgen-, funktsionaalsel ja manuaaldiagnostikal. Sobiv on pöörduda manuaalmeditsiinilise
mängima. 4. Tallinas selgitatakse välja, kes on võrkpalli tütarlaste Balti meister aastal 2018. 5. Pesapalliga vastu pead saades hakkab pea valutama ja võib ringi käima hakata. 6. "Ole pesapalli mängides ettevaatlik!" hüüdis ema, " ja vaata, et sa vastu pead ei saa ." 7. 6aastane poiss mängis väga hästi jalgpalli koos oma tiimikaaslatega. 8. Tüdrukud kandsid võistlustel sinakasrohelisi võistlussärke, kuhu oli seljale trükitud number. 9. Üheksakümne nelja aastane daam oli oma parimatel aegadel professionaalne võrkpalli treener. 10. Robert Tähel, tugeval meesvõrkpalluril on särgi numbriks number 9. 11. 1925. aasta jaanuaris algasid esimesed Eesti meistrivõistlused, millest võttis osa 21 meeskonda ja 3 naiskonda. 12. Tuntud jalgpallur, Ronaldo sündis 5.veebruaril aastal 1985 Portugalis. 13. Andrus Veerpalu, Eesti endise murdmaasuusataja poja nimi on Andreas Veerpalu, kes on 23-
Harivesilik Harivesilik (Triturus cristatus) on umbes 14 cm pikk sisalikku meenutav sabakonnaline. Ta nahk on kärnkonnale sarnaselt krobeline, must või tumehall. Kõhupool on erkkollane või -oranz, mustade laikudega. Oma nime on harivesilik saanud kõrgest hambulisest harjast, mis areneb isaslooma seljale sigimisajal. Enne sigimist toimub vees omapärane pulmamäng: isasloom ujub uhkeldades emaslooma ees, väristades tagasipainutatud saba, seda vahetevahel emase poole viibutades. Emasloom muneb 300400 muna, kinnitades need ühekaupa veetaime lehtede alaküljele. Leht volditakse kokku nii, et muna peitub selle kurdude vahele. Paari nädala pärast kooruvad munadest vastsed. Pärast sigimist lahkuvad harivesilikud veekogudest kuivale maale toituma. Vastsed
Haapsalu Kutsehariduskeskus Õnne Hõbe HT13 AKNE Akne ehk vinnid on naha rasunäärmete krooniline põletikuline haigus. Rasunäärmejuhade ummistusest tingituna tekivad näole, kuklale, rinnakule ning seljale rasupunnid ehk komedoonid, punetavad sõlmekesed ja mädavistrikud. Raskematel juhtudel võib haiguskoldes areneda sõlmed ja mädaõõnsused ehk tsüstid, mis hiljem armistuvad. Akne algab tavaliselt puberteedieas, kuid võib esineda ka imikutel ja täiskasvanuil. Tüüpiliselt esinevad akne korral samal ajal erinevad lööbed. Akne tunnused: Rasune nahk Komedoonid e. ummistunud poorid o Avatud komedoonid o Suletud komedoonid
tunnetamine, pingevaba, kaarel keha hoojooksuga kallutatud lati poole, kahe hüppe õige jalaga hüpe matile. tunnetus, koordinatsiooni harjutamine Lõpuosa Organismi 1. Lõdvestus- ja 4 min Varbseina ääres lõdvestamine ja venitusharjutused seljale, taastamine külgedele, kaelale ja jalgadele 2. Mäng 2 min Lapsed peavad võimalikult erinevate hüpetega minema ühest saaliotsast teise. Iga tähise juures lähevad uue
Talurahva mäss 19. sajandil 1 Tunni eesmärgid: Mahtra sõja põhjused ja tagajärjed Talurahva elu tutvustamine 19. sajandil 2 Sõnad: Ikaldus Vastuhakk/mäss Teoorjus Usuvahetusliikumine - 3 Talupoegade rahulolematuse põhjused a)Maa jäi mõisnike omaks maksta tuli tööga st talupoeg= teoorjuses b) Rentnikest taluperemeestel puudus kindlustunne ja motivatsioon c) 1840 ikaldus ja näljahäda (oli viimane suurem näljahäda Eestis!). d) Tekkima hakkas maapuudus seoses rahvaarvu kiire kasvuga (18.sajandi lõpul oli Eestis umbes 0,5 miljonit, 1881.aastal 880 000 inimest). 4 Talupoegade meetmed oma olukorra parandamiseks 19.sajandil: Talurahvarahutused Usuvahetusliikumine Väljaränd...
Kallid kuulajad! Täna räägin ma teile laiskloomadest. Laiskloomad... Kui palju teate teie laiskloomadest? Kes nad on? Kuidas nad elavad? Kas nad teevad peale magamise midagi muud ka? Kui aus olla siis väga ei tee. Just sellepärast on laiskloomad minu lemmikud. Kui paljud meist sooviksid praegu kodus omas voodis magada? Jah, ma usun, et enamus meist. Laiskloomad magavad ööpäevas keskmiselt 15 kuni 18 tundi. Kõlab nagu unistus, eks? Laiskloomad elavad nii terve oma elu ja nad võivad elada kuni 40 aastat, kuigi keskmiselt elavad nad siiski vaid 20-30 aastat. Laiskloomad on erilised. Mida tähendab eriline? Näiteks kasvab laiskloomade karv kõhult seljale, sest enamuse oma elust veedavad laiskloomad selg alaspidi ja sellise karvakasvuga voolab vesi kergemini maha ning karv kuivab kiiremini. Elust selg alaspidi tuleneb ka see, et laiskloomade siseelundid on teistpidi kui teistel loomadel. Päris veider, eks? Laiskloomad on ühed maailma kõige ae...
Nad siblivad teineteise peal nagu paaniliselt põgenev, hullunud rahvamass. Sealsamas, paarikümne sentimeetri jagu eemal, rotisita kõrval on lebamas porikärbse tolmune laip, kes, pimedasse auku sattunud, enam väljapääsu ei leidnud. Taamal on juba teinegi laip. Kõik see tegevus on justkui varjatud liikumine, sest lähemalt uurimata seda jälki vaatepilti ei näe. See ununenud koht, mis võib paljudele külma higi ja hirmujudinad seljale tuua, on aastaid me silme all olnud. Alles nüüd, kui me otsime, leiame selle. Põrandaalune maailm on paljudele tundmatu. Kõik on seda kohta märganud, kuid enamik ei ole haisvale pimedusele tähelepanu pööranud. Keegi ei tea öelda, mitu tülgastavat saja karvase kombitsaga satikat seal on või kui palju hallitusevärvi tolmu leidub. Keegi ei teagi täpselt, mis peitub määrdunud laudadest luugi all.
Maj. A. lõpust Avalik 7-13 Aruanded AK riigiasutustele 7-18 Kirjavahetus 5 a. Avalik muudes finantsküsimustes 1. Lahendatud paberdokumente hoitakse registraatorites, kiirköitjates, mappides või muudes ümbristes (edaspidi toimik), mille seljale või kaanele märgitakse asutuse dokumentide loetelus vastavale dokumendisarjale antud tähis ja nimetus ning asjaajamisaasta number. Kirjavahetuse puhul paigutatakse samasse toimikusse esmane (algatus)kiri koos vastuskirjade ja muude asja lahendamise käigus tekkinud dokumentidega (memod, ettepanekud, arvamused jms). Dokumendid järjestatakse kronoloogiliselt nii, et need käsitleksid asja terviklikult
päeval või viinamarjade korjamise alguspäeval. Uusaasta saabumisel, kui kell lööb kaksteist, on kombeks suudelda. Uue aasta esimesel päeval tuuakse vanematele pereliikmetele kingituseks maiustusi, lilli ja raamatuid. Laste pidu on veebruaris Mardi Gras, vastlapäev, siis korraldatakse paraade ja pidusid, ja Poisson d'avril, esimene aprill, mil üksteisele tehakse aprillinalja ja sõprade või õpetajate seljale kinnitatakse punaseid paberist kalu. Lihavõttepühade ajal jahivad lapsed värvitud mune ja sokolaadist kellukesi. Tööpüha tähistatakse enamasti paraadiga. Ilutulestiku ja tantsuga tänavatel tähistatakse võidupüha, Le Huit Mai, ja Bastille'i vallutamise päeva. Beaujolais Nouveau on kolmas neljapäev novembris, siis lastakse südaööl müügile selle aasta saagist tehtud kerge puuviljamaitseline noor vain, mida juuakse ilma laagerdamata.
sisse kurrud. 19.sajand teisel poolel levist pikitriibuline seelik. Pikitriibulisi seelikuid koovad ja kannavad Kihnu naised tänapäevani. Põll: See kuulub ka nagu Mandri-Eestiski abielunaise rõivastusse. 19. sajandi esimesel poolel olid Kihnu naiste põlled valged linased, sajandi keskel hakati pidupuhkudel kandma sitspõlli. Vöö: Oli kirjatud kirjaga, värvidest domineerisid ja madarapunane. Õlarätt: See seati murtuna käiste peale, nii et nurk jäi seljale, otsad pisteti ees vöö alla. Tanud: 19. sajandi esiemsel poolel, Kihnu tanudel tikand peaaegu et puudus. Sajandi teisel poolel hakati neid kaunistama. Kujuned omalaadne geometriseeritud lillkiri. Ehted: Need olid Kihnus lihtsad. Rõivaste kinnitusvahendiks oli vitssõlg. Piduliku ülikonna juurde kuulus siin tagasihoidlik prees või luust sõlg. Kaela riputati helmed kas kaelarahaga või ilma. Meeste ülikonna põhiosad oli särk, püksid ja vammus.
· Tais asetavad inimesed tervitades mõlemad peopesad rinna kõrgusel kokku, kummardavad ja naeratavad. · sawatdee Egiptus · Samast soost inimesed tervitavad paremat kätt surudes, vasak käsi õlale ja ka kolm korda põsele suudeldes. · Naine peab esimesena kätt andma. Itaalia · Suudeldakse mõlemale põsele. · Käe surumine, naeratus ja silma vaatamine võõraste vahel. · Õhusuudlus meeste vahel ja patsutus seljale. Prantsusmaa · Suruvad kätt ja suudlevad mõlemale põsele iga kord kui kohtuvad või ära lähevad. India · Mehed kallistavad mehi, naised naisi. · Vanemaid inimesi ei kallistata, katsutakse nende jalgu. · Põskedele suudlemine on avalikkuse ees täiesti välistatud!!! Brasiilia · Kallistatakse, suudeldakse põsele, patsutatakse selga. Muu maailm · Mehhikos ja Belgias suudeldakse ühe korra põsele.
I. Elektriohutus Elektriseadmete kasutuselevõtu eel peab veenduma, et ühendus- ja pikendusjuhtmed on terved. Riketega seadmeid kasutada ei tohi. II. Halb valgustus Töökoha valgustingimused peavad olema sellised, et ei tekiks silmade pingutust ja füüsilist koormust põhjustavaid asendeid (liiga nõrk tööpinna valgustatus põhjustab töötaja ettekummardumist, millega kaasneb press maole ja rinnakorvile, ülekoormus seljale ja kaelale) reguleeritavas töötoolis jne. III. Häiriv müra Seadmetest lähtuv müra ning taustmüra tuleb viia nii madalale tasemele, et müra ei häiri keskendumist ega suhtlemist IV. Tööruumi sisekliima Tööruumi sisekliima ja ohtlike ainete sisaldus õhus peavad vastama kehtestatud normidele, õhu temperatuur peaks jääma vahemikku 18-24 kraadi ja õhuniiskus 40-60% vahele. V
Et vältida kukkumist kõrgelt või trepist, tuleks kasutada piirdeid. Näiteks, kui majas on väike laps ja on ka trepp, siis tuleks kasutada piirdeaeda, et vältida üles ronimist ja siis kukkumist. Kontoritöötajatel on lahenduseks, et sätiksid oma töökeskkonna võimalikult mugavaks, oleks vastavad tooli, mida saaks reguleerida ja laud vastaks õigele kõrgusele. Kodus olles beebiga ja kasutades mähkimislauda, siis tuleks tööpind sättida õigele kõrgusele, et vältida seljale ülekoormust. Et vältida nii ülekoormust, kui ka traumasid, siis tuleb töös kasutada õigeid töövõtteid ja töövahendeid. Samuti võiks aega leida tööjuures mõni minut, et ennast natukese ergutada ja teha kasvõi mõned võimlemisharjutusi. Soovitused õigeks tõstetehnikaks. Raskuste tõstmisel tuleks asetada jalad kahele poole raskust, nii et keha jääks raskuse kohale, kui ei ole võimalik, siis püüa olla kehaga võimalikult raskuse lähedal. Tõstmisel kasutada jalalihaseid.
Sookurg pol kuigi osav pesa ehitaja. Ta vooderdab pesa kuivand kõrte, rohu ja rooliblede kihiga. Pesa läbimõõt on 80 sentimeetrid ja kõrgus 20-30 sentimeetrid. Toitumine Sookured toituvad enamasti marjadest, konnadest ja sisalikest ja roomajadest. Kui on võimalik nopivad põllult vilja ning isegi kartulit ja porgandid. Pereelu Pulmarituaalide juurde käib kaela painutamine seljale. Emalind muneb tavaliselt 2 mina aprilli lõpus ning mõlemad vanemad hauduvad mune ,kuni poegade koorumiseni. Pojad kooruvad mai lõpus või juunis. Vaenlased Lennuvõimetul pojale võib saada saaduslikuks rebane, kährik või hunt. Täis kasvanud ,täi tervis juures vaenlasi ei ole, sest lindu päästab ha kuulmine ja nägemine. Mingil moel haige lind võib saada kiskjate saakiks.
TUULERÕUGED Tuulerõuged on väga nakkavad. Haigus levib õhu kaudu aevastamise ja köhimise teel, samuti mõnikord tuulerõugevilli vedeliku kaudu. Kergesti nakatuvad kõik need, kes pole tuulerõugeid põdenud ning need, kes pole vaktsineeritud. Tavaliselt kestavad tuulerõuged 5-10 päeva. Klassikaliseks tunnuseks on, mis sügelevad kõvasti ja kuivades kattuvad umbes nädalaga koorikuga. Tavaliselt tekib alul lööve näole, rinnale ja seljale, seejärel levib üle keha; lööve võib tekkida pähe, suu sisse, silmalaugudele ja genitaalpiirkonda. Enne vesivilli teket tekib samale kohale väike laiguke/täpike, seejärel väike punn, mis areneb vesivilliks, mis omakorda lõpuks kuivades kattub koorikuga. Haiguse ajal võivad nahal esineda korraga kõik villi erinevad staadiumid – täpid/laigukesed, punnid, vesivillid ja koorikud. Löövet võib olla vähe (paar villi), aga ka väga palju üle kogu keha. Haigus
1.3 Keskkonnaprobleemid........................................................................................ 4 2. Mõju tervisele........................................................................................................... 5 2.1 Mõju silmanägemisele........................................................................................ 5 2.2 Mõju randmetele ja sõrmedele............................................................................ 5 2.3 Mõju seljale ja kaelale......................................................................................... 5 2.4 Mõju söömisele................................................................................................... 6 2.5 Mõju nahale........................................................................................................ 6 Kokkuvõte.................................................................................................................... 7
....................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................3 Töötooli valik istuvale tööle......................................................................................4 Harjutusi tööajal........................................................................................................5 Harjutused seljale......................................................................................................6 Harjutused jalgadele.................................................................................................7 Sissejuhatus: Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, korduvliigutused, sundasendid, sundliigutused ning muud samalaadsed tegurid, mis põhjustavad üleväsimust ning võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni.
Reite ja keha vaheline nurk umbes 110 kraadi, mis koormab nimmepiirkonda vähem kui 90-kraadine nurk. Istudes tuleb säilitada lülisamba füsioloogilised kõverused, hoida õlavöö pingevaba ning pea kere suhtes mitte rohkem kui 15- kraadises kaldes. Sellise asendi saavutamiseks tuleb leida keha proportsioonidele vastav ja kehaehitust järgiv ergonoomiline tool, millel saab muuta istumise asendit, tooli istme või seljatoe kallet. Kõndimine ja seismine ei avalda seljale nii kahjustavat mõju kui istumine. Passiivse rühi korral on lihaste tugifunktsioon puudulik. Tulemuseks on lihaste (sirutajate-painutajate) pidev ebaühtlane koormamine - sirutajate või painutajate ülekoormus ning liigespindadele langeva koormuse ebaühtlane jaotus. Ebaühtlase koormamisega kaasneb liigeste kiirem kulumine ja ebastabiilsus, mis tõstab ülekoormusest tingitud lihas- ning liigeshaiguste ja vigastuste riski. Ülekoormus ja sellest põhjustatud ainevahetushäired on
kandis 500 kellukest. 12 sajandil tekib esimest korda probleem, et kuna keha peab varjama aga mehe ja naise keha erinev, peaks ka riided erinevad olema. Naised tahavad riideid veidi kitsamaks teha, aga kuidas seda saavutada. Pole ju ilus, kui pead olema graatsiline luik aga seljas on sul 2 kotti. Seega tuleb ju leiutada midagi, mis natukenegi aitaks oma ilu ja graatsiat rõhtuda. Küljele teha voldid ja krookida kleit kokku. Aga palju volte pole ka väga ilus Tehakse õmblus seljale, kust saab õgvendada. Aga seda ainult alumise tuunika puhul. Samas kui palju õgvendada, ei mahu enam hästi kleidi sisse. Pannakse seljale paelad ja nii saab vajadusel kleiti järgi lasta. Pealmine kleiti on endiselt suur. 12 sajanist on pärit ka uudne leiutis - kindad. Esialgu kandis neid mees. Kindad olid nahast. Sellest momendist, kui naine ka kindad kätte tõmbab, tekib kinnaste kandmise reglement. Meieni on sellest säilinud tervitamisel kinda ära võtmine käest
Raamat on väga,väga ropp ja kohati rõve, kuid kes suudab sellest mööda vaadata leiab sügava ja õpetliku sisu.Ka lõpp oli väga efektne,mida ma siin ei avalda....:)Traditsioonidele vastu mässlev stiil muudab tema teosed eriliseks ning eristab neid labasest porno-kirjeldustest. Selles raamatus on nii hästi avatud inimeste arvamus rikkast ning nad ei proovigi näha erandeid halli massi hulgas.Me kõik käime ringi siltidega,mis kleebitakse meie seljale võib-olla juba esimesel kohtumisel.Lahtisaamine-pea võimatu!Minule isklikult see raamat meeldis väga ning ma ei pööranud nendele arvukatele robustsetele sõnadele nii palju tähelepanu ja otsin tagamõtet,mille ka leidsin.Kui inimesed kardavad seda raamatut kätte võtta ainult seepärast, et on kuulnud jutte selle rõvedusest, siis ma leian, et inimesed on erinavad ja ainult eelarvamuste pärast võid jääda ilma heast elamusest.Reaalne elu tema ilus ja valus on köidetud raamatuks
S-i hääldamiseks lükkame s-i hääldamisasendis oleva keele kas sõrme või sondiga tahapoole. Huuled liiguvad ettepoole saadud asendis on kerge üle minna z hääldamisele. Selleks on vaja ainult lisada hääl. Koolieelsed lapsed asendavad s-i sageli t-ga, öeldes näiteks ,,suss" asemel ,,tutt". Hääldamisvea peamiseks põhjuseks on renni puudumine keele seljal. Teiste vigade põhjuseks on renni kitsus ja lühidus. Hääldamisvigade parandamiseks asetatakse keele seljale harilik tuletikk (väävli otsast hoitakse kinni) ja vajutatakse u 1/3 tiku otsaga keele seljale vajalik kanal; hammastega tikust kinni hoides saame paraja vertikaalse kauguse. Harjutuse käigus võib kasutada h hääldamist. Keele ots võib olla hääldamisel hammaste vahel selle tagajärjel omandab kogu kõne pehme ja segase varjundi. Renn tekib keele seljale valepidi põiki. Keele servad jäävad lahti, õhk läheb hääldamisel põskedesse. Tekib l-i ja s-i vahepealne häälik
nõudeid. Kammimine, lokkimine ja juuste värvimine oli koolitatud orjade töö. Moes olid kuldkiharad. Värviti juukseid taimejuurtega, riisi, jahuga, kuldpulbriga. Lokiti juukseid metallpulgaga mida nimetati KALAMIS. Muistses Kreekas olid ESIMESED JUUKSURID KEDA KUTSUTI JUUKSETANGIDE JÄRGI KALAMISTRITEKS. Neid hinnati kõrgelt Sotsiaalne kuuluvus soengute järgi. Meeste juuksed olid lokitud ja langesid pikkadena seljale ja õlgadele. Jumal Zeusi soeng: lokitud salgud, mis langesid vertikaalsete ridadena Patsisoeng: algas kõrva tagant ja ümbritses kahe rõngana pead. 5 Täiustus pidevalt juuksurikunst. Erinevad lainete viisid: spiraalsed, torujad Apollo seos: pikkadest lokkis salkudest tehtud soeng mis oli seatud pealaele Aleksander Makedoonia soeng: järguline, lokitud ja kaunilt seatud
..." 5 min (Õpilastele antakse aega mõtlemiseks, mis tähendab sõprus ja kas on see vajalik inimestele. Seejärel kirjutavad õpilased oma arvamust plakati peale ja seletavad miks nad tegid sellise valiku. Õpetaja annab hinnangu ning kokkuvõtte, mis on õpilaste arvamusel ,,tõeline sõprus". · Mäng ,,Otsi sõpra" 5 min (Õpilased teevad ringi, õpetaja palub silmad kinni panna ning kleepib nende seljale väikesed pildid : päikest, pilvekest, lille, südant ja äikest. Õpetaja palub õpilasi leida endale paarilist nende piltide järgi vaikides ning moodustama grupid. Õpetaja juhtib tähelepanu sellele, et üks õpilane jäi üksinda ja küsib ,,kuidas tunneb end õpilane kes jäi üksinda", toimub arutelu. Arutelu : Õpetaja küsib ,,Millised raskused tekkisid harjutuse tegemisel",
asub painduva tagakeha tipus. Rünnates lööb skorpion sabaga kaarjalt tagant ette üle oma pea. Saagi haaramiseks on tal tugevad sõrgu meenutavad lõugkobijad Skorpionite paljunemine Skorpionid on enamasti sünnitajad, kuid mõned liigid munevad ka mune, milles loode on juba lõplikult välja arenenud. Loodete arenemine emaihus kestab kaua mõnest kuust kuni aastani ja enamgi. Looteid on 56st kuni mõnekümneni, harvem saja ümber. Vastsündinud skorpionid kogunevad ema seljale ja jäävad sinna 710 päevaks. Skorpioni mürk Ämblikulaadsete klassis on palju ohtlikke ja mürgiseid liike. Enamus neist siiski inimesele ohtlikud ei ole, kuigi nende mürgid on ühed tugevamad. Pisikesed putukad toodavad seda lihtsalt liiga vähe. Skorpionid erinevad eespool kirjeldatust. Nad on küllalt suured ja toodavad ka mürki piisavalt, et olla ohtlik nii inimesele kui ka paljudele loomadele. Skorpion ja inimene
,,Tõde ja õigus" Krõõt On alguses kurb ning kardab pisut, kaasavaraks antud hobune annab julgust, kuna meenutab kodu. Alguses tunneb ennast võõrana. Hoolitseb oma lehma eest, kui too soost tagasi jooksis, läks koos temaga ja pani oma käe tema seljale. Leppis kõrgete uksepiitadega, mis Andres ehitas, kuna ei tahtnud tüli teha (tundis end veel võõrana ning ei arvanud seetõttu, et tal on sõnaõigust?) Kui Andres rääkis kivide vedamisest, siis kuigi Krõõt mainis, et kogu töö võtab kümme aastat aega, siis nähes, et mees ei hooli sellest, jättis ka tema selle jutu. On väga lahke, kutsus kirikusse minnes karjapoisi enda ja Andresega vankriga sõitma, kuigi vankriga sõitis tavaliselt vaid pererahvas
TUNNUSED • Järsult algav tugev köhahoog. • Pikenenud vilisev sissehingamine. • Kannatanu ei saa hingata. • Rahutus, paanika. • Katkendlik rääkimine või suutmatus kõneleda. • Nägu, huuled muutuvad kiiresti sinakaks. • Teadvusetus. VÕÕRKEHA EEMALDAMINE 1. Kui kannatanu saab veel hingata, julgusta köhima. 2. Kui kannatanu hakkab nõrkema, hingamine järjest halveneb •. kontrolli võõrkeha olemasolu suus; •. kuni viis lööki seljale, abaluude vahele; •. kui löögid ebaefektiivsed: Heimlich’i võte, kuni viis järsku tõmmet/vajutust ülakõhu piirkonda; •. kui võõrkeha ei eemaldunud, teen edasi võtteid kordamööda. VÕÕRKEHA EEMALDAMINE 3. Kui kannatanu kaotab teadvuse – Lamama sellili. – Heimlichi võte lamavale kannatanule. – Kunstlik hingamine - surub võõrkeha ühte kopsu poolde, teine kops saab töötada. – Vajadusel elusta. – Helista 112.
kodarmine põndapealselt kämblaluule randmesirutaja 11. Pikk kordarmine Õlavarreluu lateraalselt Teisele kämblaluule Randme sirutaja randmesirutaja põndapealselt 12. Õlavarreluu Õlavarreluu lateraalselt Kodarluu alumisele Painutab küünarvart, kodarluu lihas põndapealselt osale põõrab sisse ja välja Tagumine rühm 13. Sõrmede sirutaja Õlavarreluu lateraalselt 2.-5. sõrme seljale 2.-5. sõrmede sirutaja põndapealselt 14. Väikesõrme Õlavarreluu lateraalselt Väikesõrme selgmisele Väikesõrme sirutab sirutaja põndapealselt pinnale 15. Küünarmine Õlavarreluu lateraalselt 5. metakarpaalluu randmesirutaja randmesirutaja põndapealselt põhimikule 16. Lühike Kodarluult Põidla proksimaalsele Põidlasirutaja
tõstmiseks abivahendite muretsemine. KÜSIMUSED 1. Millised on õiged teisaldamisvõtted? Enne raskuse tõstimist tuleb ülesanne kavandada ja ette mõelda, kas kogu protsessi etapid on ette teada ning kas ei teki takistusi. Raskuse käsitsi tõstmisel on soovitatav kasutada jalalihaseid ning vältida koormust seljale. Lisaks on vaja jälgida, et teisaldamiseks oleks piisavalt ruumi. Teisaldamisseadmete kasutamise puhul on oluline jälgida nende töökorras olekut ning võimalust neid kasutada neutraalse kehahoiaku puhul. 2. Milline on suurim lubatud regulaarne raskus naistel? 20 kg Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus 3. Milline on suurim lubatud regulaarne raskus meestel? 35 kg
SEST ARVUTIL ON HIIR Pange valmis paari kilekotti nt.kindad, püksid (võivad ka lühikesed olla), mütsid ja muid riietusesemeid (kui on lapsed mängus, siis aluspesu ei soovita).Vaata et esemeid oleks võrdselt.Mängijaid olgu vähemalt 2 või ka rohkem, vastavalt peab ka riidekotte olema. Silmad seotakse kinni ja siis peavad nad käsikaudu otsustades ennast nende esemetega riidesse panema. Vaatajatel on nalja nabani. No ja see, et igale inimesele pannakse mingi silt seljale, mida tema ei näe, aga teised näevad, kus siis kas mõni kuulus või tuntud isik kirjas või loom jne. Ja tema peab ära arvama, kes ta on, küsima teistelt küsimusi, millele saab vastata vaid jah või ei. Kes esimesena ära arvab, kes ta on, see on võitnud. Laulu tegemise võistlus. Esimene inimene laulab ühe rea mille ta mõtles välja 3 minuti jooksul ette ja kohe peab järgmine inimene oma lausega järgi minema aga see peab olema esimese inimese välja valitud teemaga seoses.
3) Lõpetamine. 3. Tirel ette või tirel taha – juurdeviivad ja ettevalmistavad harjutused ja tehnika. ALUSTUSEKS: 1. Sooritage peaga liigutusi neljas erinevas suunas (v: ette, taha, paremale, vasakule) 2. Liikuge kägarasendis kolmel erineval viisil (v: kägarkõnd, kägarhüpped, samad kuid erinevate käte asenditega) 3. Sooritage veereid kolmel erineval viisil (sirge kehaga, üks jalg kõverdatult, kägaraasendis veere kõrvale, harkistest veere seljale ja tagasi harkistesse) 4. Sooritage veereid sirge kehaga, hoides käsi kolmes erinevas asendis. JÄTKAMISEKS: 1. Toengkükist veere taha turjale, haare säärtest ja veere tagasi toengkükki. 2. Sooritada tirel ette, käed on asetatud nii kaugele kui võimalik. Tirel peab olema võimalikult pikk. Eesmärk on täiustada jalgadega äratõuget. 3. Sooritada tirel ette nii väiksel alal kui võimalik. Eesmärk on täiustada kägarasendi võtmist. (NB! Võta
: A grupi beeta-hemolüütiline streptokokk on haiguse tekitajaks. Haigus levib õhkpiisknakkuse teel. Haigus algab järsu kehatemperatuuri tõusuga, intoksikatsiooninähtude (peavalu, oksendamine, nõrkus), angiini ja lõõbe ilmumisega. 2-4 nädala pärast võib tekkida peenehelbeline nahaketendus ja selle irdumine suurte tükkidena peopesadelt ja jalataldadelt.Põsed on intensiivselt punetavad ja iseloomulik on ninaalune lööbevaba kolmnurk. Lööve: Levib kaelalt rinnale, seljale ja jäsemetele. Lööve on peensõlmeline, katsumisel kare ja paikneb punetaval nahapinnal. Keel: Algul on keelel katt, kusjuures keeleots on puhas. Alates neljandast haiguspäevast on keel vaarikapunane ja näsaline nn. ,,vaarikmari keel" 4. Kuidas levivad lastenakkushaigused? Laste nakkushaigused levivad inimeselt inimesele õhu kaudu või käte ja esemete vahendusel, mõnikord ka toidu, joogi või pinnase kaudu. 5
1-2. Kätelkõnd pingil 3-4. esimene vahelduvalt kõverdab ja sirutab käsi, lõpetab lähteasendis 8) Jõuharjutus kõhule La. Sellili maas, kannad pingil, käed ülal 3 korda Käed sirged, jalad sirged 1. Tõusmine istukile 2. Laskumine sellili, lõpetades lähteasendis 9) Jõuharjutus seljale La. Kõhuli, jalad pingi all, käed kuklal 4 korda Jalad sirged, käed kõrvuti, käed sirged. 1. Kere tõstmine üles 2. Laskumine lähteasendisse 10) Painduvus- ja La. Kaaslased algseisus rinnati pingil, käed ees-ülal pihkseongus 3 korda Käed pihkseongus, vaade otse. venitusharjutus 1-3. Mõlemad teevad pöörde 180 kraadi, jäädes pingile käärseisu
Latt: Pikkus 3.98 m ja kaal 2 kg. Võib olla valmistatud puidust või plastikust. Postid: Peavad olema vähemalt 10 cm kõrgemad kui maksimaalne hüppekõrgus. Maandumismatt: Vahtkummist madrats. Sportlase eripära · Rahvusvahelisel tasemel võistlevad mehed on keskmiselt 187 cm pikad ja kaaluvad 78 kg. Naiste keskmine pikkus on 182 cm, keskmine kaal 61 kg. Kõrgushüppajail on hästiarenenud nelipealihased ja eesmised säärelihased. · Treening koosneb painutusharjutustest seljale, päkkadele, põlvedele ja puusadele, eesmärgiga edukalt üle lati hüpata; harjutustest jalalihaste arendamiseks; jooksudest lühikestel ja pikkadel distantsidel ning batuudihüpetest kukkumishirmust jagusaamiseks. Start Enne starti märgib sportlane maha jooksu alustamise täpse koha, pöörde ja äratõukekoha vastavalt sellele, kui mitut sammu ta kavatseb hoojooksus kasutada. Keskmiselt läbivad kõrgushüppajad hoojooksuga 12m. Hoojooks
pealetungivalmidust c) kui inimene asetab käed rinnale ja suunab seejuures pöidlad üles, väljendab see enesevalitsemist ja veendumust 5. Kurameerimisliigutused ja signaalid a) naised näitavad meeste ahvatlemiseks oma randmeid ning rõhutavad nende ilusat ja õrna nahka b) meeste kurameerimisliigutus on lipsu või krae kohendamine c) kui naised heidavad juuksed järsu pealiigutusega näolt tagasi või õlgadelt seljale, soovib ta partnerile ahvatlev välja näha 6. Sigaretid, sigarid, piibud ja prillid a) kui suitsujuga puhutakse üles, näitab see enesekindlust ja rahulolevust b) üle prillide vaatamine tähendab kriitilist ja hukkamõistvat suhtumist c) suitsetamine on inimese sisemise tasakaalutuse või vastuolu väline avaldus Minu arvamus: Hetkel tõin ma välja vaid paar tähendust ning nendegi hulgast pidin kärpimisi tegema.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
