Liikumismäng: „Päike ja tibud” Vahendid: Peakatted- päike, pilv ja kanaema. Üks laps on päike, üks tume pilv ja üks kanaema. Ülejäänud lapsed on tibud. Mängu käik: Päike käib ringi ja laotab kõikjale oma kiiri (laiutab kätega) Kanaema koos poegadega tuleb õue ja hakkab rõõmsalt siblima ning ringi sibama. Siis ilmub väljakule tume pilv, kes hakkab tibude poole tulema. Kanaema jääb paigale, tibud jooksevad pilve eest kanaema juurde varjule. Tegelased vahetuvad, mäng kordub.
c). kalkuni partide ja hanede üles kasvatamine. Majanduslikud kasulikud omadused. 1. varavalmivus.- seotud munemis algusega tootmise seisukohalt jagunevad kolme rühma 1. muna kanad. 2. Liha muna kanad. 3. Lihakanad. Kõige vara valmivamad on muna kanad. Kes võivad munema hakkata 4-5 kuu vanuselt alguses on munad väkesed. Pidamis tingimuste abil lükatakse munemist edasi. 2. suur sigivus kõikidest munadest on võimalik välja hautada tibud. Keskmine muna toodang on 260-270muna aastas parmiad annavad 300muna aastas. 3. Kiire kasv ja areng eriti liha tõud. Ja ristandid. 4. Suhteliselt hea sööda ja valgu väärindus nt. Proilerid kuluvad 1 kg massi iibele. 2.5-5kg sööt ühikud. 5. Linde võib pidada kõrgelt mehaniseeritud tootmise tingimustes mis tõstab töö viljakust. 6. Munad ja linnu liha on kõrge toiteväärtusega ja seeduvusega. Liha on valgu ja proteiinu
Lihakana 42 2,2-2,4 1,54-1,68 70 Põldvutt(eesti) 42 0,25 0,175 69-70 Suguline dimorfism kui emas- ja isasloomal ei ole väliseid erinevusi · Munalindude suur toitainete saagis kehamassi ühiku kohta ja nende võrdlusastmed lehma ja emisega · Noorlindude kiire kasv Tibude sugupoole määramine: 1. Jaapani meetod (kloagi kaudu) 2. Autoseksed tibud (erinev värvus emasel ja isasel) 3. Tiiva hoosulgede kasvu järgi. Sobib ainult munakanadele ja faasanitele Haudumiseajad vutt 17 kana 21 jahifaasan 23-24 part, kalkun 28 hani 30 muskuspart 34-35 jaanalind 42 Mune hoitakse terav ots allpool. Tibude hautamisel on oluline, et mune säilitatakse õigetes oludes ja mitte väga pikalt. Mune tuleb säilitada kindla temperatuuri ja niiskuse juures. Mitte alla 10 kraadi. Inkubeerimise juures tähtsad:
Jaanalind Jaanalinnud on suurimad lennuvõimetud linnud maailmas. Jaanalindude areaal hõlmab Aafrika, Araabia ja muud Edela-Aasia piirkonnad. Hiljuti olla jaanalinde elanud ka Sise- Aasias. Täiskasvanud isalind võib kasvada kuni 2,5 meetri kõrguseks ning kaaluda 130-150 kg. Jaanalinnu tibu kaalub koorudes umbes 1 kg ja on 20-30 cm kõrgune. Tibud kasvavad esimese kaheksa kuu jooksul ligi 10 cm kuus. Esimese eluaasta lõpuks tõuseb nende kaal umbes 100 kilogrammini. Isalinnu sulestik on must, valge saba ja tiivaotstega. Emalinnud on kasvult väiksemad ning sulestik on ühtlaselt hall. Täiskasvanud isalind saavutab suguküpsuse 34 aastaselt, emalind 6 kuud varem. Jaanalinnu eluiga farmides on keskmiselt 60 aastat. Hoolimata sellest, et jaanalind on lennuvõimetu, on tal suured ja tugevad tiivad. Tiibasid
Igast perest tuleb igal aastal linna elama 20 inimest, kes on enne seda kaks aastat maal elanud. Nende asemele saadetakse linnast sinna samapalju värskeid töölisi, keda kogenumad õpetavad. Need kellele maatööd meeldivad, jäävad maale kauemaks ja harivad põldu või kasvatavad karja või teevad küttepuid. Nad kasvatavad ka tibusid. Kanad ei haudu munade peal vaid mune hoitakse teatud ühesuguses soojuses, misläbi neis elu tärkab ja tibud kooruvad. Niipea kui tibud kooruvad hakkavad nad kanade asemel hoopis meestel ja naistel kannul käima. Utooplased kasvatavad väga vähe hobuseid ja ainult õige metsikuid ja seda ainult sellepärast, et oma noortele ratsutamist ja relvadega ümberkäimist õpetada. Põllu- ja veotöödeks kasutatakse härga. Utooplased kasvatavad vilja vaid leiva tarvis, sest nende joogiks on kas viinamarjadest või õuntest või pirnidest tehtud vein või hoopis puhas vesi ja tihtipeale vees lahustatud meest või
Suur sigivus Munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna, 85%-lise koorumise puhul saadakse 255 tibu. Lihakanadelt saadakse aastas keskmiselt 150 tibu. Lihapartidelt, kalkunitelt ja hanedelt saadakse aastas vastavalt 160, 80 ja 40 tibu. Erinevate linnuliikidega saavad konkureerida sigivuses vaid küülik ja siga, kes annavad aastas vastavalt ka kuni 60 ja 25 järglast. Emise aastatoodangu, 25 tapaküpse peekonsea elusmassi (2500 kg) katavad aga 6 lihakana tibud. Lühike tootmistsükkel Munakanad hakkavad munema 140…150-päevaselt, vutid 45- päevaselt. Koos hautamisega kulub uue põlvkonna munemahakkamiseni kanadel 161…171 ja vuttidel 61 päeva. Munakanalt saab kaks, vuttidelt 5 põlvkonda aastas. Tapaküpseks saavad kana- ja vutibroilerid 42-päevaselt. Kunstlik hautamine Linnuloote emaväline arenemine on kogu tööstusliku linnukasvatuse võtmeküsimus. Rakendades linnuloote arenguks kunstlikku hautamist, saab
KANA HAUDUB 21 PÄEVA Munade asend ja pooramine. Muna koostisosadest on rebu vaikseima erikaaluga, sest ta sisaldab palju rasva. Kui mune hautamisel ei poorata voi pooratakse liiga harva, siis touseb rebu koos areneva lootega ulespoole koorealuste kestade vastu ja loode kleepub nende kulge kinni. Hautamise kestel pooratakse mune iga 1...2 tunni tagant. HAUDEREZIIMI VEAD: Ülesoojenemine: väärareng, enneaegne koorumine, verevalumid Madal temperatuur: koorumine venib, tibud loiud Liigniiskus: kleepub nokk kinni ja tibu surm, pikaleveniv koorumine, tibud kleepuvad Vähene niiskus: muna massi vähenemine, koorub varem, tibu kuivab koore külge Puudulik ventilatsioon: Vaike munade kaalu kahanemine, Verine amnionivedelik, Tibude vaarasendid munas, Koore praostumine algab enamasti muna teravas otsas. Kui päraku luude vahele mahub 3 muna, siis on tal kindlasti muna sees Miks lõigatakse sulgi- lennuvõimetuks teha
vihikud. Mul on musta, valget ja halli värvi särgid. 4. Pane vajaduse korral komad. 1. Väike beez kutsikas niutsus kurvalt. 2. Olime laagris Valgemetsas, Põlvamaal. 3. Olen käinud Soomes, Rootsis, Poolas ja Saksamaal. 4. Peenral kasvasid punased, kollased, oranzid ja valged lilled. 5. Teine maailmasõda algas 1. septembril, 1939. a. 6. Istusin kirjutuslaua taga vaikselt, mõtlikult ja süvenenult. 7. Munast koorusid kollased pisikesed armsad tibud. 8. Kadripäev on neljapäeval, 25. novembril. 9. Öhtul, öösel ja varahommikulgi kostis naabrite juurest kõva muusikat. 10. Talvel Otepääl suusatamas murdsin käeluu. 11. Peole lähen uute ilusate riietega. 12. Mõtlesime, kas osta elutuppa ümmargune, ovaalne või nelinurkne laud. 13. Mu sõber elab Tallinnas, Lasnamäel , Läänemere teel. 14. Emal on uus pikk soe kasukas. 5. Lõpeta laused kord sama-, kord eriliigilis(t)e määrus(t)ega. 1
Pidamine Kalkunikasvatuses rakendatakse mitmesuguseid kalkunite pidamise süsteeme: sügavallapanul, võrk ja restpõrandal, esimesed 20 päeva puuripatareis ja edasi sügavallapanul, esimesest elunädalast kuni realiseerimiseni puuris. Kalkunite kasvatamiseks sügavallapanul ehitatakse tavaliselt tüüplindlad, mis mahutavad ligikaudu 4000....10 000 kalkunitibu ja noorkalkunit. Lindla jaotatakse võrkvaheseintega sektsioonideks. Igasse sektsiooni paigutatakse 2...4 kunstema. Tibud jäetakse samasse sektsiooni ka pärast kunstemade eemaldamist. Seega kasvatatkse noorkalkuneid koorumisest tapmiseni ühes ja sellessamas hoones ja sektsioonis. Kunstema periood kestab olenevalt aastaajast, välistemperatuurist ja tibude arengust tavaliselt 30...45 päeva. See lõpetatakse, kui kalkunitibudel on termoregulatsioon sedavõrd välja kujunenud, et nad suudavad taluda 18...20 kraadist õhutemperatuuri.
Müra Kõik töötajad/liiiud Müraks loetakse häirivat või tervist kahjustavat heli. II Kaida vajadusel kõrvade kaitsevaheideid Pidev kõrge müratase võib kahjustada iiimese kuulmist. (liidude kisa). Samuti ei talu liiiud kõrget müra. Juhusliku tugeva müra tõttu võivad tibud kooiduda liidla ühte otsa, kus suure hulga tibude kuhjumisel osa ieist paratamatult lämbub. Ehmatus, muudab iärviliseks, kaia võib lõpetada muiemise. 1.2. Valgustus Tehisvalgustatus Liidla Tekkiva valguse hulk väheieb valgusallika vaiaiedes. II Teostada valgustusmõõtmised. Vajadusel
Geograafia. Kalandus. Metsandus. KALANDUS Kalandus on majandusharu, mis on keskendunud mereandide püügile. (kalad, krevetid, kalmaarid, homaar, pärlid, vetikad, krabid). Hülgepüügi ja valapüügiga üldjuhul ei tegeleta. Va. vaalapüüdjad Jaapan ja Norra (rahvustoit) ja Venemaa põhjarahvad tsuktsid ja eskimod, kes kütivad hülgeid. Kalapüük Valdav osa maailma kalasaagist püütakse madalatest rannikumeredest. 67 % maailmamerest 16% magevee kalakasvatus 10% mere kalakasvatus 7% sisevetest (enamuses arengumaad; India, Bangladesh, Indoneesia (Hiina)) 1. Atlandi ookeani põhjaosa (eriti Norra meri, Ameerika rannikualad). Kalavarud külmas vees suuremad (hapnik lahustub paremini) - Labradori hoovus. Soe Golfi hoovus toob toidu (mineraalide ja toitainete lahustumine suurem - plankton. Parasvöötmes on kõige suurem produktiivsus. liigid: heeringas, krevetid, rannakarp, krabi, hõbeheik, tursk, makrell, saida, moiva 2) Ka...
muneda 2535 aastat. 4) Nadvõivad joosta 5070 km/h ja nende kõige tugevam kaitse on jalahoop, mis on sama tugev kui hobusel. Iseloomult on jaanalinnud enamasti sõbralikud ning uudishimulikud . 5) Jaanalinnu tibu kaalub koorudes umbes 1 kg ja on 2030 cm kõrgune Tibud kasvavad esimese kaheksa kuu jooksul ligi 10 cm kuus Esimese eluaasta lõpuks tõuseb nende kaal umbes 100 kilogrammini 6) Jaanalindusde normaalne kehatemperatuur on 3940°C. Jaanalind on ainuke lind, kelle jalal on kaks varvast. 1) UNAU
Lineaarsed võrrandisüsteemid Lineaarne võrrand Definitsioon Lineaarse võrrandi all mõistetakse võrrandit kujul a1 x1 + a2 x2 + ... + an xn = b, (1) kus a1 , ... , an ja b on fikseeritud (antud) arvud ning x1 , ... , xn on tundmatud. http://www.hot.ee/habib/MindReader.htm Arvu b nimetatakse vaadeldava võrrandi vabaliikmeks, arve a1 , ... , an aga tema kordajateks. Näide Võrrandis 5 x + 3 y - 2 z = -4 on vabaliikmeks arv 4, kordajateks arvud 5, 3 ja 2 ning tundmatud on tähistatud tähtedega x, y ja z. Lineaarse võrrandi lahend Definitsioon Lineaarse võrrandi (1) lahendiks nimetatakse sellist tundmatute x1 , ... , xn väärtuste komplekti c1 , ... , cn , R, mis asendamisel võrrandi (1) vasakusse poolde muudavad selle samasuseks: a1 c1 + a2 c2 + ... + an cn b. Näide Võrrandi 5 x + 3 y - 2 z = -4 üheks lahendiks on x = 1, y ...
juba 15% mittemunejaid.( Kuna munade säilivusaeg on 28 päeva siis farmil on olemas eelmisest tegevusperioodist tööstuslik külmkapp munade hoiustamiseks.) Selleks, et tootmine oleks järjepidev, on vaja panna munad vähemalt 7 kuud ennem põhikarja munemise vähenemise algust inkubaatorisse väljahaudumisele.(Inkubaatori ost 340 munale on plaanis 2014 a Märtsis) Selleks läheb aega keskmiselt 28 päeva kui tibud on välja haudutud, munemist alustavateks noorkanadeks kasvamine võtab aega keskeltläbi 160 päeva. Noorkanad viiakse harilikult peale 120 päeva möödumist põhikarja hulka , et nad enne munemise algust uute tingimustega harjuks. Sõnnik Sõnnikut korjatakse laudast iga päev ja hoiustatakse vihma ja lume eest kaitstuna hästi ventileeritavas ruumis. Pakendama me sõnnikut ei hakka, vaid müüme lahtiselt otse farmist. Täissööda tootmine
KALENDRITAVANDI MUUTUMINE. · Meelelahutuslikul, ajaviitelisel tavandil on eeldusi kauemini traditsioonis püsida. Sellesse rühma kuuluvad noorte kooskäimised, simmanid, maskeeritute ,,sandistamised" ja kiigelkäimised. · Jõuluõlgede komme vahetus jõulupuukombega. · Rahvusvahelise sümboolikaga postkaartidelt saime tuttavaks pühadejänesega ja päkapikkudega, samuti jõuluvanaga. · Lihavõttepühade meelisteemad olid värvilised munad, pajuurvad, tibud ja põlvpükstes pühadejänes munakorviga, suvistepühade puhul kujutati kevadlilli, kaseoksi ja lembemotiive. Aprillikaartidel naerdi taunitavaid omadusi: riiakust, räpakust, lobisemishimu, liiderlikkust, rikkuseiha, liigsöömist, keigarlikkust 7 jms. Kõige rikkalikum oli jõulukaartide temaatika: Inglid, küünlasära, kellukesed, laternatega päkapikud, lumi jne.. RAHVAKALENDER NÜÜDISAJAL.
Fenotüübiliselt suhtes 3:1 või 1:2:1 ja genotüübilises suhtes 1:2:1 Erandid : 1. Intermediaarsus e. tunnuste vahepealne avaldumine (jalapa imelill) P Punased kroonlehed X Valged kroonlehed F1 Roosad kroonlehed P Roosad kroonlehed X Roosad kroonlehed F2 1 osa valgeid, 2 osa roosasid, 1 osa punaseid. (retsesiivne alleel mõjutab dominantse alleeli avaldumist) must kukk + valge kana = hallid tibud lokkis juuksed + sirged juuksed = lainelised juuksed 2. Kodominantsus e. üheaegselt avalduvad mõlema vanema tunnused. P Must naarits X Valge naarits F1 Kirjud naaritsad F2 1 osa musti, 2 osa kirjusid, 1 osa valgeid NB! Teatud geenikombinatsioonid põhjustavad organismi varast hukkumist. Dihübriidne ristamine: · vaadeldakse 2 tunnuse kujunemist järglastel
Suur sigivus Munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna, 85%-lise koorumise puhul saadakse 255 tibu. Lihakanadelt saadakse aastas keskmiselt 150 tibu. Lihapartidelt, kalkunitelt ja hanedelt saadakse aastas vastavalt 160, 80 ja 40 tibu. Erinevate linnuliikidega saavad konkureerida sigivuses vaid küülik ja siga, kes annavad aastas vastavalt ka kuni 60 ja 25 järglast. Emise aastatoodangu, 25 tapaküpse peekonsea elusmassi (2500 kg) katavad aga 6 lihakana tibud. Lühike tootmistsükkel Munakanad hakkavad munema 140...150-päevaselt, vutid 45-päevaselt. Koos hautamisega kulub uue põlvkonna munemahakkamiseni kanadel 161...171 ja vuttidel 61 päeva. Munakanalt saab kaks, vuttidelt 5 põlvkonda aastas. Tapaküpseks saavad kana- ja vutibroilerid 42-päevaselt. Kunstlik hautamine Linnuloote emaväline arenemine on kogu tööstusliku linnukasvatuse võtmeküsimus. Rakendades linnuloote
viirus respiratoortrakti kaudu ja nakatumine toimub peamiselt oronasaalselt, tekib rakuga seotud vireemia. 6. haiguspäevaks viirus tabandab lümfoidorganeid, tüümust, Fabriciuse pauna, luuüdi, põrna. 2.haigusnädalal rakuga seotud vireemiale järgneb lümfoblastide proliferatsioon (vohamine), millele nädal hiljem järgneb organite kahjustus. Kliinilised tunnused: Inkubatsiooniperiood on varieeruv, kestab 2-5 nädalat, harvemini 8-20 nädalat, maksimaalselt 60 nädalat. Enamasti nakatuvad tibud. Täiskasvanud lindudel kulgeb haigus sageli subkliiniliselt. Eristatakse nelja sündroomi: 1. neurolümfomatoos e klassikaline Mareki haigus (närvitüvede kahjustused ja laienemine, 2-12 kuustel lindudel jalgade, kaela ja tiibade parees või paralüüs), 2. äge Mareki haigus (siseelundites esinevad lümfomatoossed muutused, sagedamini haigestuvad 3-6 kuused linnud, suremus kuni 80%), 3. silma lümfomatoos (lümfoblastide
14. Hautamise kestvus erinevatel linnuliikidel. Kanamunadel 21 päeva; kalkunimunadel 28 päeva; pardimunadel 28 päeva; pärlkanamunadel 26 päeva; hanemunadel 3o päeva; vutimunadel 17 päeva. 15. Haudereziimi vigadest põhjustatud probleemid. Põhjused: kas järsust lühiajalisest või väiksemast pikemaajalisest temperatuuritõusust haudekapis või mõnes selle osas, hapnikupuudusest või mõnest muust veast. Probleemid: väärarenguga munad ja tibud. 16. Tibude sugupoole määramise metoodikad. · Jaapani meetod- tibu kloaagi vaatamine. Kukkedel peenise rudiment alles ( munakanadel) · Autosekssed automaatselt värvuse järgi · Tiiva hoosulgede kasvukiiruse järgi ( ainult munakanade tüübid) Sulgimine türoksiini mõjul verevarustuse vähenemine, mille tagajärjel kukuvad suled maha. Veelinnud sulgivad 2korda aastas, teised 1kord aastas. 1
Teises jutus on peaaegu iga lause järel tegevus, mida laps peab tegema. Ühe loo peab täiskasvanu piltide järgi ise jutustama või siis laps ise tegema seda. Teksti seal ei ole üldse. 3. Millest raamat räägib? Raamatus on viis erinevat jutukest. Esimene lugu tibust, kes otsib sõpru. Teine lugu karust, kes õppis ujuma. Kolmas on piltide järgi jutustamine. Neljas krokodillist, kes otsis süüa. Leidis tibud, kelle ta ära sõi. Lõpus astub talle peale elevant, mistõttu krokodill läheb lapikuks ja tibud hüppavad ta kõhust välja. Viies jutt on hundist ja põrsakeste perest. Hunt tahab tuppa. Aga põrsad ei lase. 4. Raamatu sisu (kas on arusaadav, kas on õpetlik?) Raamatu sisu on arusaadav ja õpetlik. Laps õpib selle raamatu kaudu kuulama, jutustama ja jutu kuulamise ajal tegema liigutusi. 5. Milliste teemade juures saaks seda raamatut lasteaias kasutada
viirusetüve omadustest. Haiguspuhangud võivad olla ulatuslikud ja viirus kiire levikuga. · 1-4 nädalastel tibudel tekib hingeldus, köha ja nõrevool ninast. Linnud on apaatsed, isutud ja võib esineda äkksurma juhtumeid. Letaalsus noorlindudel ulatub 30%-ni, kuid mõnikord võib see olla kuni 75%. Kõrge mortaalsus esineb broileritel, kui lisandub sekundaarne infektsioon (E. Coli) või mükoplasmoos. · Sagedamini haigestuvad tibud, kes muutuvad külmakartlikuks, neil esineb hingeldus, köha ja on kuulda hingamisräginaid. · Ninaavades on kuivanud eksudaadi korbad · Tibud aevastavad, raputavad pead, kael on sirutatud, tiivad sorakil. · Hingamine on raskendatud, tibud ahmivad õhku avatud nokaga. · Neerusündroomiga kulgevat haigestumist põhjustavad nefrotroopsed viirusetüved, mis kahjustavad neerutuubulite epiteeli ja põhjustavad kusejuhade ummistumist uraatidega.
,,Öösel on ikka pime,"nentis vanapagan. Keegi ütles: ,,Ma lasen tule põlema panna." Keegi vastas: ,,Ei tea kellel?" Kas siis pole kedagi, kes ütleks: ,,Saagu valgus"?) 17.Lauselühendi kirjavahemärgid *Alati eraldatakse koma(de)g aabsoluutne nimetav ja määruslik nud-/tud-liikmed. (nt.Kodused tööd ära teinud, läks Pille kinno.) *Järeltäiendina eraldatakse lauselühend koma(de)ga, eestäiendina mitte. (nt.Tibud,veel üle lugemata, jooksid laiali. Eest.: Veel üle lugemata, jooksid tibud laiali.) *Määruslik des-,mata-,maks- ja tuna- lühend eraldatakse komaga,kui tal on järellaiend. (nt.Nähes lähenevaid pilvi, hakkasid heinalised kiiresti tegutsema. *Koma ei panda, kui lauselühendil laiendeid pole või need eelnevad des-, mata-, maks- ja tuna- vormile. (nt.Ähvardavatest pilvedest väljagi tegemata,jäid laiskvorstid vedelema.) Taevakehad Maa Päike Kosmilised süsteemid Suure Vankri tähtkuju Galaktika Maailmajaod Aasia Aafrika Paikkonnad Põhja-Aafrika Vana-Kreeka
soodustegurid Suur sigivus Munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna, 85%-lise koorumise puhul saadakse 255 tibu. Lihakanadelt saadakse aastas keskmiselt 150 tibu. Lihapartidelt, kalkunitelt ja hanedelt saadakse aastas vastavalt 160, 80 ja 40 tibu. Erinevate linnuliikidega saavad konkureerida sigivuses vaid küülik ja siga, kes annavad aastas vastavalt ka kuni 60 ja 25 järglast. Emise aastatoodangu, 25 tapaküpse peekonsea elusmassi (2500 kg) katavad aga 6 lihakana tibud. Lühike tootmistsükkel Munakanad hakkavad munema 140...150-päevaselt, vutid 45-päevaselt. Koos hautamisega kulub uue põlvkonna munemahakkamiseni kanadel 161...171 ja vuttidel 61 päeva. Munakanalt saab kaks, vuttidelt 5 põlvkonda aastas. Tapaküpseks saavad kana- ja vutibroilerid 42-päevaselt. Kunstlik hautamine Linnuloote emaväline arenemine on kogu tööstusliku linnukasvatuse võtmeküsimus. Rakendades linnuloote arenguks kunstlikku hautamist, saab võimalikuks plaanipärane
kas tegelikult on peafoogt. Igast perest tuleb igal aastal linna elama 20 inimest, kes on enne seda kaks aastat maal elanud. Nende asemele saadetakse linnast sinna samapalju värskeid töölisi, keda kogenumad õpetavad. Need kellele maatööd meeldivad, jäävad maale kauemaks ja harivad põldu või kasvatavad karja või teevad küttepuid. Nad kasvatavad ka tibusid. Kanad ei haudu munade peal vaid mune hoitakse teatud ühesuguses soojuses, misläbi neis elu tärkab ja tibud kooruvad. Niipea kui tibud kooruvad hakkavad nad kanade asemel hoopis meestel ja naistel kannul käima. Utooplased kasvatavad väga vähe hobuseid ja ainult õige metsikuid ja seda ainult sellepärast, et oma noortele ratsutamist ja relvadega ümberkäimist õpetada. Põllu- ja veotöödeks kasutatakse härga. Utooplased kasvatavad vilja vaid leiva tarvis, sest nende joogiks on kas viinamarjadest või õuntest või
Suur sigivus Munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna, 85%-lise koorumise puhul saadakse 255 tibu. Lihakanadelt saadakse aastas keskmiselt 150 tibu. Lihapartidelt, kalkunitelt ja hanedelt saadakse aastas vastavalt 160, 80 ja 40 tibu. Erinevate linnuliikidega saavad konkureerida sigivuses vaid küülik ja siga, kes annavad aastas vastavalt ka kuni 60 ja 25 järglast. Emise aastatoodangu, 25 tapaküpse peekonsea elusmassi (2500 kg) katavad aga 6 lihakana tibud. Lühike tootmistsükkel Munakanad hakkavad munema 140...150-päevaselt, vutid 45-päevaselt. Koos hautamisega kulub uue põlvkonna munemahakkamiseni kanadel 161...171 ja vuttidel 61 päeva. Munakanalt saab kaks, vuttidelt 5 põlvkonda aastas. Tapaküpseks saavad kana- ja vutibroilerid 42-päevaselt. Kunstlik hautamine Linnuloote emaväline arenemine on kogu tööstusliku linnukasvatuse võtmeküsimus. Rakendades linnuloote arenguks kunstlikku hautamist, saab võimalikuks
tibude kooruvus. Muna kaotab läbi pooride aurumise tõttu vett ning muna mass väheneb selle tagajärjel keskmiselt 0,2% ööpäevas. Muna pikaaegsel säilitamisel tema erikaal väheneb, munavalge tiheneb vee aurustumise ja osalise difundeerumise tõttu rebusse. Munavalge proteiinid, sealhulgas lüsosüüm hakkavad aeglaselt lagunema, mille tagajärjel munavalge kaotab bakteritsiidsed omadused. Pikka aega säilitatud munadest saame vähe tibusid ja tibud on elujõuetud. Hautamise kestus linnuliigiti: jaanalind 42 päeva muskuspart 34 päeva hani 30 päeva kalkun 28 päeva part 28 päeva pärlkana 26 päeva sinikaelpart 26 päeva jahifaasan 21–23 päeva kana 21 päeva vutt 17 päeva kodutuvi 17 päeva teemanttuvi 13 päeva 7 Hauderežiim – loote arenemiseks vajalike tingimuste kompleks. Lindude munad sisaldavad toitainete varu, millest jätkub lootele kogu embrüonaalse arenemise perioodiks
Eesti kõgie kõrgem on Raasiku remmelgas ( 29m). Pajusid on kõige lihtsam teistest puudest, põõsastest eristada pungasoomsute järgi. Kaks pungasoomust näivat kokku kasvanud ja seetõttu paistab, nagu kataks punga vaid ühtne üks soomus. Üle saja aasta vanuseid remmelgaid leidub harva. Leplikud mulla suhtes, vajavad palju valgust. Kõige vareasemad pajutibud ilmuvad kevadel põõsastele, mis on veele kõige lähemal. Tibud on pungasoomuste all kogu talve valmina ootel, esimeste soojadega nad kooruvad.Urvad paisuvad kohevateks kollasteks pallideks mai alguses. Ajaloos on pajuokstest punutud korve. Kaugemates maades tehtud ka paate ja maja seinu. Pajukoort on kasutatud naha parkimiseks. Meditsiinis on kooreleotis tunnsutatud reumarohi, peavalu ravim ja palaviku alandaja. Pajukoores olev aine on salitsiin, mis on looduslik aspiriin. Valmistati ka vanasti pajupilli. 18) Pihlakad (Sorbus)
I Ökoloogia põhimõisted. Taimkate ja selle elemendid. Taimekooslus. Ökoloogia on teadus, mis uurib taimede, loomade ja inimeste kooselu ja omavahelisi suhteid neid ümbritsevas looduses. Eluvormid - ehk biomorfid on organismide rühmad, mis evolutsiooni käigus on omandanud suhteliselt sarnased ökoloogilis-morfoloogilised kohastumused Liikidevahelised suhted sümbioos, kisklus, parasitism, konkurent Taimekooslus ja selle kirjeldamine Sarnastes tingimustes üheskoos kasvavad taimed moodustavad taimekoosluse. Taimekooslusi saab iseloomustada mitmete tunnuste alusel: Kasvukoht - vastavalt mullale (savimuld, liivane pinnas. Moodustunud kooslus hakkab omakorda muutma mulda ja ümber kujundama kasvukoha tingimusi. Näiteks rabas ladestub turbasammaldest turvas, laanes tekib aga rohkesti metsakõdu, milles suudavad kasvada vaid vähesed taimeliigid. Liigiline koosseis-Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased taimeliigidmetsas metsataimed, niidu...
Erandid : 1. Intermediaarsus e. tunnuste vahepealne avaldumine (jalapa imelill) P Punased kroonlehed X Valged kroonlehed F1 Roosad kroonlehed P Roosad kroonlehed X Roosad kroonlehed F2 1 osa valgeid, 2 osa roosasid, 1 osa punaseid. (retsesiivne alleel mõjutab dominantse alleeli avaldumist) must kukk + valge kana = hallid tibud lokkis juuksed + sirged juuksed = lainelised juuksed 2. Kodominantsus e. üheaegselt avalduvad mõlema vanema tunnused. P Must naarits X Valge naarits F1 Kirjud naaritsad F2 1 osa musti, 2 osa kirjusid, 1 osa valgeid NB! Teatud geenikombinatsioonid põhjustavad organismi varast hukkumist. Dihübriidne ristamine: - vaadeldakse 2 tunnuse kujunemist järglastel
et ema on lapsega samuti sünnist saati. Matori keeles lisatakse –m, mis lisab tähenduse minu. (ETY 2012) 1.2. Sõna ema tähendus „Eesti keele seletav sõnaraamat“ seletab substantiivi ema mitmel moel: 1) naissoost vanem oma lapse või laste suhtes. Näiteks mitme lapse ema, lasterikas ema või armastav ema; 2) emane loom oma otseste järglaste suhtes. Näiteks noor lehm, alles kahe poja ema ja tibud magasid ema tiiva all; 3) pereema, vanem lugupeetav naine. Näiteks näe, mis teisepere ema meile saatnud ja uks avanes ja lävele ilmus ema Lepik; 4) mingil alal eeskuju andev, juhatav või hooldav naine. Näiteks vaimne ema, püha ema või organiseerunu akadeemiline ema; 5) piltlikus tähenduses: millegi alus, tekitaja, rajaja, esilekutsuja. Näiteks Eesti teatrikunsti ema ja tagasihoidlikkus on kõigi vooruste ema; 6) (laeva, paadi) emapuu
Seakasvatus 1) Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused. 1. Sigade suur viljakus. Noorte emiste kasutamine suguloomadena peaks algama 8-kuuselt ning korraliku söötmise ja pidamise puhul on nende kehamass 110–120 kg ümber. 2. Suhteliselt lühike tiinusperiood. Emise kandeaja kestus on keskmiselt 111–117 päeva. 3. Varavalmivus. Sead saavutavad suhteliselt noores eas nii füsioloogilise kui ka majandusliku küpsuse. Varavalmivust väljendatakse päevades, millal siga saavutab teatud kehamassi, peekoninuumal näiteks 100 kg. Meie söötmis-pidamistingimustes on selleks kulunud 6–7 kuud. 4. Kõrge tapasaagis – sigadel 75–85%. 5. Sealiha kõrge toiteväärtus ja selle head kulinaarsed omadused. 6. Hea söödaväärindus – 1 kg kehamassi juurdekasvuks kulub peekoninuumal keskmiselt 3– 3,5 kg. 7. Sead on kõigesööjad. 2) Imetavate emiste söötmine ja pidamine. Üldjuhul söödetakse imetavaid emiseid puderja söödag...
tingimustes muutub haigusetekitajaks. Nö juhuseotsijad. Peale hamba väljatõmbamist järgneb antibiootikumide kuur, et ei toimuks tinglike patogeenide sattumine vereringesse. Gnotobiondid - organism, kelle mikro.floora on teada. Need võivad olla mikroobivabad organismid, aga ka mikroobivabad organismid, keda on eksperimentaalselt nakatatud teatud mikroobidega. On kui elav katseklaas, mis võimaldab uurida bakterite toimet makroorganismile. Esimesed mikroobivabad loomad, keda uuriti, olid tibud. Mikroobivabad loomad on vastuvõtlikud bakteritele. Naha mikro.floora Nahk on kuiv, kuid happeline. Brevibacterium - higibakter. ..metioniin - väävlit sisal...mtüülmerkaptaan tekib, mis on tüüpilise halva higi lõhnaga. Ka haisvates juustudes on brevibacteriumi . E merkaptaani. Suuõõne mikro.floora Pidevalt ei tohi maiustada, sest siis on suu mikroobidel koguaeg toitu. Suus on u 500 erinevat bakteriliiki, Paradontoos - igeme taganemise ja luu kadumine, hammaste juures tulevad välja
(vertikaalne levik). Salmonella transmissioon läbi munakoore ei ole tänapäeval oluline. Kontaktnakkus tibudel haigestunud lindude rooja, sööda, vee kaudu. Tervistunud lindudest saavad asümptomaatilised kandjad. Kandvus on seotud bakterite ellujäämisega makrofaagides, mis hiljem paljunevad soolte lümfikoes tekitades hüperplaasiat ja nekroosi. Kliinilised tunnused tibud: uimased, isutud, kasvu aeglustumine, kehv sulestik, väljaheide vedel, valge, suled päraku ümbruses määrdunud, suu lahti hingamine, liigeste taandumine, suur suremus. Kliinilised tunnused noored ja täiskasvanud: isutud, kehv sulestik, unised, harja kahvatus, munatoodangu langus, sigivuse langus, tekib lonkamine, kehatemperatuuri 1-3 kraadine tõus, kõhulantisus, esineb madal suremus.
Nakatumine: pulloroos ja tüüfus kanduvad edasi transvariaalselt, kui emalind on salmonella kandja (vertikaalne levik). Salmonella transmissioon läbi munakoore ei ole tänapäeval oluline. Kontaktnakkus tibudel haigestunud lindude rooja, sööda, vee kaudu. Tervistunud lindudest saavad asümptomaatilised kandjad. Kandvus on seotud bakterite ellujäämisega makrofaagides, mis hiljem paljunevad soolte lümfikoes tekitades hüperplaasiat ja nekroosi. Kliinilised tunnused – tibud: uimased, isutud, kasvu aeglustumine, kehv sulestik, väljaheide vedel, valge, suled päraku ümbruses määrdunud, suu lahti hingamine, liigeste taandumine, suur suremus. Kliinilised tunnused – noored ja täiskasvanud: isutud, kehv sulestik, unised, harja kahvatus, munatoodangu langus, sigivuse langus, tekib lonkamine, kehatemperatuuri 1-3 kraadine tõus, kõhulantisus, esineb madal suremus.
kõlblikuks; · kalajahu valmistamise eesmärgil avamerelt püütud kala või muud mereloomad, v.a mereimetajad; · kala ja kalatoodete kõrvalsaadused (loomsed kõrvalsaadused veeloomadest e kaladest, mis on saadud ettevõttest, kus valmistatakse inimtoiduks ettenähtud tooteid, näiteks fileerimise jäätmed, kalatükid jne); · haudejaamade loomsed kõrvalsaadused: (munakoored, munad, mis ei sisalda embrüot, ärilistel eesmärkidel tapetud ööpäevased tibud (terved tibud, kuid koorus palju, pole võimalik ära müüa või paigutada) ja munade tootmise loomsed kõrvalsaadused (siin mõeldud ka pakendamiskeskuses katkiläinud mune, koori jne); · toidujäätmed (välja arvatud rahvusvahelistel liinidel sõitvatest transpordivahenditest 1 kat) jne. 1. kategooria materjali moodustab põhiliselt määratletud riskiteguriga materjal (määrus nr 999/2001, V lisa):
võrk- ja restpõrandal, esimesed 20 päeva puuripatareis ja edasi sügavallapanul, esimesest elunädalast kuni realiseerimiseni puuris. Kalkunite kasvatamiseks sügavallapanul ehitatakse tavaliselt tüüplindlad, mis mahutavad ligikaudu 4000...10 000 kalkunitibu ja noorkalkunit. Lindla jaotatakse võrkvaheseintega sektsioonideks. Igasse sektsiooni paigutatakse 2...4 kunstema. Tibud jäetakse samasse sektsiooni ka pärast kunstemade eemaldamist. Seega kasvatakse noorkalkuneid tibueast tapmiseni ühes ja selles samas hoones ja sektsioonis. Kunstema periood kestab olenevalt aastaajast, välistemperatuurist ja tibude arengust tavaliselt 30... 45 päeva. See lõpetatakse, kui kalkunitibudel on termoregulatsioon sedavõrd välja kujunenud, et nad suudavad taluda 18...20 kraadist õhutemperatuuri. Piirdetarad paigutatakse kunstemade ümber
kõikvõimalikud kombinatsioonid. Kusjuures ühe alleelipaari lahknemine ei mõjuta teise alleelipaari lahknemist. NB! Geenid peavad asuma eri kromosoomides. Erandid Intermediaarsus e. tunnuste vahepealne avaldumine (jalapa imelill) P Punased kroonlehed X Valged kroonlehed F1 Roosad kroonlehed P Roosad kroonlehed X Roosad kroonlehed F2 1 valge, 2 osa roosasid, 1 osa punaseid. (retsesiivne alleel mõjutab dominantse alleeli avaldumist) must kukk + valge kana = hallid tibud, lokkis juuksed + sirged juuksed = lainelised juuksed. Kodominantsus e. üheaegselt avalduvad mõlema vanema tunnused. P Must naarits X Valge naarits F1 Kirjud naaritsad F2 1 osa musti, 2 osa kirjusid, 1 osa valgeid NB! Teatud geenikombinatsioonid põhjustavad organismi varast hukkumist. Sümbolid P – parents F – filia, filialis X – ristamine F1, F2, F3 – põlvkonnad Homosügoot – AA, aa Heterosügoot – Aa Ülesandeid 1
Fenotüübiliselt suhtes 3:1 ja genotüübilises suhtes 2:1 Erandid : 1. Intermediaarsus e. tunnuste vahepealne avaldumine (jalapa imelill) P Punased kroonlehed X Valged kroonlehed F1 Roosad kroonlehed P Roosad kroonlehed X Roosad kroonlehed F2 1 osa valgeid, 2 osa roosasid, 1 osa punaseid. (retsesiivne alleel mõjutab dominantse alleeli avaldumist) must kukk + valge kana = hallid tibud lokkis juuksed + sirged juuksed = lainelised juuksed 2. Kodominantsus e. üheaegselt avalduvad mõlema vanema tunnused. P Must naarits X Valge naarits F1 Kirjud naaritsad F2 1 osa musti, 2 osa kirjusid, 1 osa valgeid NB! Teatud geenikombinatsioonid põhjustavad organismi varast hukkumist. Dihübriidne ristamine: - vaadeldakse 2 tunnuse kujunemist järglastel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
