3) Molekulaarkineetiline taksonoomia – põhineb mikroorganismide nukleiinhapete struktuuri uurimisel. 2. Pärmseente ehitus, paljunemine, kasutusalad ja tuntumad liigid. Pärmseened on üldjuhul suuremad kui bakterirakud. Harilikult on pärmseened ovaalse kujuga ja nende suurus jääb vahemikku 15—20 µm. Pärmseened koosnevad membraaniga ümbritsetud tuumast ja paljunevad nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Hingamistüübilt on nad fakultatiivsed anaeroobid. Mittesuguline paljunemine toimub pungudes või pooldudes. Spoorid moodustuvad askuses ehk spoorikotis. Moodustuvad askusspoorid. Enamus pärmseeni siiski pungub. Eosrakule moodustub puhetis (pungakene), kuhu läheb üle tuum ning pärast seda pung eraldub rakuseinaga. Mõned Schizosaccharomyces´e esindajad võivad paljuneda ka pooldumise teel nagu bakterid. Kõige tuntumaks pärmseene liigiks on Saccharomyces cerevisiae, kes esineb
terveid, elujõulisi, teised - nõrgenenud või juba kahjustunud taimi. Esimesel juhul on tegemist obligaatsete parasiitidega. Nad ei kasva saprobiontselt, neid ei saa kasvatada söötmel ja nad on kitsalt spetsialiseerunud oma peremehele (roostelised, jahukastelised). Obligaatsed saprobiondid seevastu on ainult saprobiontse eluviisiga, kasutades toiduks surnud orgaanilist ainet (mullaseened). Nende kahe rühma vahel esineb üleminekuid. On olemas fakultatiivsed parasiidid, kes toituvad tavaliselt saprobiontselt, kuid tingimuste muutudes võivad üle minna parasiitsele eluviisile (perek. Fusarium, Botrytis esindajad). Vastupidiselt on fakultatiivsed saprobiondid parasiitse eluviisiga, kuid teatud arengufaasis lähevad üle saprobiontsele eluviisile. Näiteks õunapuu-kärntõve tekitaja parasiteerib algul puu lehtedel, kotteosed arenevad mahavarisenud surnud lehtedel.
Puhvrid ja lähikonnad Vastuseleht ? [5.3.2.2.]Mitu asulat on märgistatud? Märgistatud on 47 asulat ? [5.3.2.3.]Milline asula on suurima pindalaga? Selleks on Põltsamaa ja pindala on 6 km2 ? [5.3.3.1.]Millised on rahvastiku keskpunkti koordinaadid? Leitud keskpunkti koordinaadid (täismeetrites) on: x = 591264 y = 6537777 ? [5.3.3.2.]Milline asula on rahvastiku keskpunktile lähim ja kui kaugel see keskpunktist asub? Selleks asulaks on Paide ja kaugus keskpunktist on 8,5 km ? [5.3.4.1.]Kui palju rahvast elab Tallinnas ja selle 30 km lähikonnas? Seal elab 515703 inimest Fakultatiivsed ? *[5.3.4.2.]Kas statistikavahendi ...
Ökoloogia mõisted Ökoloogilised tegurid  organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid Abiootilised tegurid  pärinevad organisme ümbritsevast eluta loodusest (kliimategurid, elukeskkond) Biootilised tegurid  tulenevad organismide kooselust Alumine taluvuslävi  ökoloogilise teguri intensiivsuse tase, mille alanedes organismi areng seiskub Ülemine taluvuslävi  ökoloogilise teguri intensiivsuse tase, mille tõustes organismi areng seiskub. Ökoloogiline amplituud  ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda Ökoloogilise teguri optimum  teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam Biootilised ökoloogilised tegurid  organisme vastastikku mõjutavad tegurid Antropogeenne tegur  inimtegevuse mõju Sümbioos  eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm Eksosümbioos  organismide vaba kooselu vorm Endosümbioos  üks organism elab t...
toiduga, loomadega 3. passiivne kunts. Immuun.:peale immuunglobuliinide ülekannet 4.anatoksiin on valm. Töödeldud haigustekitaja eksotoksiinidest 5.Nim. eoseid moodustavad mikroobid: clostridium tetani, clostridium botulinum Variant3 1.Gramm+ bakterite rakuseina komponenid on: peptidoglükaan, teihhoiinhape lisaks polüsahhariidid 2.Mikroobiraku komponendid on; genoom, tsütoplasma, membraan, rakusein 3.Nimeta bakterite hingasmistüübid : aeroobid, anaeroobid, mikroaerofiilid, fakultatiivsed 4.Nimeta infektsiooni piiramise võimalused : reservuaari elimineerimine, ülekandetee blokeerimine, vaktsineerimine, tervete karantiin ja haigete isolatsioon 5.Misssugused antibio. Grupid pärsivad rakuseina sünteesi: penitsiliinid, tsefalosporiinid. 6.Rakuline immuunsus on seotud: T-lümfosüüdid 7.organismi resistentsuse esimese astme kaitsemehhanismod on : kolonisatsiooniresistentsus 8.aktiivne loomulik immuunsus-peale haiguse läbipõdemist 9.nim. sekundaarse immuunsusüt
FUR proteiin – ferric uptake regulator - rauasõltuv transkriptsiooni pidurdaja bakteritel (seondub promootorile) nn raudsõltuvad geenid. Sellega kontrollitakse raua sisaldust bakteris (kõrge kontsentratsioon võib bakterile ohtlik olla) NAD – nikotiinamiid adeniin dinukleotiid pertaktiin – välismembraani proteiin, mis aitab trahhea epiteelirakkudele kinnituda. Kontrolltöö 3 1. Er. rhusiopathiae üldiseloomustus ja virulentsusfaktorid Gram+, liikumatud, pulgad või filamendid, fakultatiivsed mikroaerofiilid, katalaas- neg, hea kasv vereagaril, põhjustab seal, kalkuni punataudi. Bakterit on isoleeritud lambalt, veiselt, hobustelt, koertelt, kassidelt, kodulindudelt, metsloomadelt, metslindudelt. Saastunud võivad olla muld ja pinnavesi. Bakter võib olla kala pinnal, limas - koduloomad nakatuvad süües kala. Inimestel põhjustab nahapõletikku (erüsipeloid) – nt värske liha kaudu. Sigadel – septiseemia, nahakahjustused, krooniline artriit, endokardiit
Olemuselt on tegu roiskumisprotsessiga, millega kaasneb märkimisväärne ammoniaagi (NH3) teke. Sellest tulenevalt nimetataksegi protsessi ammonifikatsiooniks. Enamus aeroobsetest valgulagundajatest on sporogeenid. Nendest tähtsamad on Bacillus cereus, B. mycoides, B. mesentericus. Aeroobsetest spoore mittemoodustavatest bakteritest on esindatumad Pseudomonas fluorescens, Bacterium prodigiosum jt. *Valkude lagundamisest võtavad osa fakultatiivsed anaeroobid (nt Proteus spp). *Valkude lagundamise hilisematel etappidel osalevad ka coli-laadsed bakterid. Nad kasutavad peptoone ja lõhustavad neid edasi, produtseerides keskkonda indooli, H2S, NH3 jt halvasti lõhnavaid ühendeid. *Anaeroobidest märgitakse klostriide nagu Clostridium sporogenes, Cl. perfringens jt. *Hallitusseentest osalevad valkude lõhustamisel Aspergillus spp., Penicillium spp., Mucor spp. jt. Valkude lõhustumine toimub proteolüütiliste ensüümide toimel.
Fotoheterotroofid Orgaanilised ained Valgus Kemoautotroofid CO2 Redoksreaktsioonid Kemoheterotroofid Orgaanilised ained Redoksreaktsioonid Hapniku järgi: Aeroobsed organismid- kasutavad hapnikku elektronide aktseptorina. Kui hapnik on eluks vältimatu tingimus- obligatoorsed aeroobid Anaeroobsed organismid- võimelised eksisteerima ilma hapnikuta. Kui üldse ei talu hapnikku- obligatoorsed anaeroobid Fakultatiivsed anaeroobid- võimelised kohanema anaeroobsete tingimustega, kasutades siis teisi elektronide aktseptoreid 9. Kataboolsetes reaktsioonides toimub süsiniku aatomite redutseerituse järk-järguline langus (st oksüdatsiooniastme järk-järguline suurenemine). Määrake C aatomite oksüdatsiooniaste toodud ühendites või ühendite fragmentides ja reastage need redutseerituse languse jägi: O H OH
väljakasvatatud mikroobide kogum (koloonia ehk pesa). Segakultuur sisaldab mitut liiki mikroorganisme. 3. Pärmseente ehitus, paljunemine, kasutusalad ja tuntumad liigid Pärmseened on üldjuhul suuremad kui bakterirakud. Harilikult on pärmseened ovaalse kujuga ja nende suurus jääb vahemikku 15--20 µm. Pärmseened koosnevad membraaniga ümbritsetud tuumast ja paljunevad nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Hingamistüübilt on nad fakultatiivsed anaeroobid. Mittesuguline paljunemine toimub pungudes või pooldudes. Enamus pärmseeni siiski pungub. Eosrakule moodustub puhetis (pungakene), kuhu läheb üle tuum ning pärast seda pung eraldub rakuseinaga. Mõned Schizosaccharomyces´e esindajad võivad paljuneda ka pooldumise teel nagu bakterid. Kõige tuntumaks pärmseene liigiks on Saccharomyces cerevisiae, kes esineb tavalises pulkpärmis. Saccharomyces´e perekonda kuulub ligikaudu 40 erinevat liiki.
Kemoorganotroofid (enterobakterid, batsillid) Fotolitotroofid, fotoautotroofid (tsüanobakterid, rohelised S-bakterid, punased S-bakterid) 6 Fotoorganotroofid, fotoheterotroofid (purpursed mitte-S-bakterid, rohelised mitte S-bakterid, halobakterid) Kemolitoautotroofia  energia saadakse anorgaaniliste ainete (raud, väävel, ammoniaak, vesinik) oksüdeerimisest, raku C-ühendid sünteesitakse CO2-st. Kemalitoheterotroofsed väävliühendeid oksüdeerivad bakterid  paljud bakterid on fakultatiivsed autotroofid, st võivad kasvada autotroofselt, kuid suudavad kasutada ka orgaanilisi süsinikuühendeid. Bakterite hulgas on ka kemolitoheterotroofe, nt Citreicella thiooxidans oksüdeerib redutseeritud väävliühendeid energia saamiseks, assimileerib aga ainult orgaanilisi aineid: orgaanilisi happeid, ah-d ja suhkruid. Alfa-proteobakterite hulgas on veel selliseid kemolitoheterotroofe. Kemoorganoheterotroofia  oksüdeerivad energia saamiseks orgaanilisi aineid ja kasutavad neid ka
seened, algloomad 3.) Bakterite kasvufaasid (joonis) Bakterite paljunemiskiirus sõltub mikroobi liigist, kultuuri vanusest, toitekeskkonnast, temperatuurist jne. Bakterite kasvufaasid on: I) lag-faas (lähtefaas) aeg bakteri külvimomendist kasvu alguseni II) Log faas - bakterite arv kasvab III) Statsionaarne faas- tasakaal IV) kasvu lakkamise faas 4.) Bakterite hingamise tüübid 1) ranged aeroobid (ei paljne O2-ta) 2)anaeroobsed (paljunevad O2-ta) 3) fakultatiivsed anaeroobid (võimelised teemetatsiooniks ja eksidatsiooniks) 4) mikroaerofiilid (vajavad O2-te) 5)kapnafiilid (vajavad O2 te 10-15%) 5.) Mikroorganismide jagunemine süsiniku tarbimise järgi 6.) Erisugused suhted mikroobikoosluses Suhted mikroobiokoosluses: üks liik kasutab ära teise liigi ainevahetuse lõppsaadusi, üks liik kui teisele sobiva elukeskkonna või varustab teist elutähtsate toiduainetega, stimuleerib mingit ainevahetuse protsessi 7.) Residentmikrofloora
osaliselt. Sellist kooselust kasu saavat liiki nimetatakse parasiidiks ning kahjustavat liiki paremeheks. Parasitism on küll peremehele kahjulik, kuid enamasti parasiit teda ei hävita - mõlemal on kujunenud vastavad kohastumused. Inimese soolestikus elav solge kasutab seal leiduvat toitu, kuid tekitab sellega inimesele tervisehäireid. Inimese parasiidid on ka sääsed, kirbud, lutikad ja täid. Parasitismi liigid Obligatoorsed parasiidid: Fakultatiivsed parasiidid: Peavad kindlasti teatud eluperioodil Toituvad võimaluse korral peremehest toituma. peremehest, kuid peremehe puudumisel saavad ikkagi edasi Lisaks solkmele on obligatoorne areneda. parasiit ka paeluss. Kumbki ei saa peremeesorganismi sattumata edasi Inimese verd imev sääsk on areneda ja paljuneda. fakultatiivne parasiit. Kisklus Kisklus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitmissuhe
Heterodroofide süsinikuallikas on orgaanilised ühendid. Nad kasvavad hästi aminohappeid ja suhkruid sisaldavatel söötmetel. Kuid suudavad lagundada ka naftat, taimekaitsevahendeid ja tselluloosi. Enamik baktereid on heterotroofid. Autotroofide süsinikuallikas on süsihappegaas. 19. Kuidas jaotatakse baktereid hingamise alusel? Prokarüoodid jaotatakse aeroobideks ning anaeroobideks. Obligatoorsed aeroobid kasutavad hapnikku rakuhingamisel ning ei saa hapnikuta elada. Fakultatiivsed anaeroobid kasutavad hapniku olemasolul seda rakuhingamise. 20. Kuidas saavad energiat fototroofid? Nad saavad energiat päikeselt. 21. Kuidas saavad energiat kemotroofid? saavad energiat keemiliste substraatide oksüdeerimisel 22. Kuidas kasutatakse baktereid meditsiinis, tööstuses, põllumajanduses ja heitvee puhastamisel? Baktereid kasutatakse antibiootikumide , vitamiinide, hormoonide, aminohapete ,toiduainete ja puhastusvahendite tootmisel. Seenhaiguste tõrjeks , komposti
TTÜ | MIHKEL HEINMAA | MMIX SÜGIS raku sees, mõni kord ka raku sisse hulgaliselt väikesi spoore. Esinevad sageli sümbiontidena (samblikes, vetikates, käsnades). (Vees on kasvu piirajateks fosfor ja lämmastik, sinivetikad saavad vohada seepärast, et kasutavad õhulämmastikku). On olemas aeroobsed ja anaeroobsed. Aeroobid on oblikatoorsed ja fakultatiivsed aeroobid. Obligatoorsed aeroobid on need, kes elavad ainult hapniku keskkonnas. Fakultatiivsed on need, kes elavad küll hapnikukeskkonnas, kuid suudavad elada ka hapniku vaeses keskkonnas. Anaeroobid, kes ei ela hapnikukeskkonnas, obligatoorsed ja fakultatiivsed on jällegi  obligatoorsed ei talu hapniku, fakultatiivsed taluvad, kuid ei tarvita hapnikku. Anaeroobide hulgas on baktereid, kes hingavad teiste ühendite hapniku, näiteks nitraate. Need on denitrifitseerijad bakterid
loomadega Heterotroof on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest.Kõik loomad ja seened, samuti paljud bakterid on heterotroofid. Heterotroofide hulka kuuluvad osaliselt või täielikult ka mõningad parasiitsed taimed, näiteks mükotroofsed orhideed (koralljuur, pisikäpp). Heterotroofid jaotatakse · obligaatsed heterotroofid, kes toituvad üksnes heterotroofselt, ning · fakultatiivsed heterotroofid, kes võivad toituda nii autotroofselt kui heterotroofselt (näiteks putuktoidulised taimed, kes loomtoiduga vaid täiendavad oma lämmastikuvarusid. Glükoosi lõhustumisel võib eristada 3 etappi: glükolüüs, tsitraaditsükkel (TCA) ja hingamisahel. Glükolüüs võib toimuda kas osaliselt (anaeroobne glükolüüs ehk käärimine) või täielikult (aeroobne glükolüüs). ANAEROOBNE GLÜKOLÜÜS  ehk käärimine ehk glükoosi osaline lõhustumine. Kokku 11 reaktsiooni
Liiki, kellele selline kooselu kasulik - kommensaaliks. Konkurents on sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm (toiduallikad, elupaik,samad ressursid). (liigisisene-kajakad koloonias, liikide vaheline-kodurott,rändrott;) ammensialism - valgusnõudlikus, taim, kuusk. Parasitism - saab ise kasu, toob teisele kahju.parasiit, peremees.(solge, sääsed, kirbud, lutikad- inimesed).Obligatoorsed parasiidid-peavad kindlasti teatud eluperioodil peremehest toituma.(sole, paeluss). Fakultatiivsed parasiidid - toituvad võimaluse korral, kui saavad peremehe puudumisel ikka edasi areneda. Kui üht liiki organism teisest toitudes selle hävitab, siis saab rääkda kisklusest või herbivooriast.Kisklus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. kiskjad- karnivoorid,on loomad kes söövad teisi loomi. samas saab see kiskja olla kellegi teise saakloom, sel viisil moodustub kiskahel, viimaseks lüliks tippkiskja. Taimetoidulise looma- ja taimeliigi vahelist toitumissuhet nim
anaeroobid on ka metanogeenid ja homoatsetogeenid; CO2 on elektronide lõppaktseptor. H2 on kõige levinum energia-allikas (elektronide doonor), mida need grupid kasutavad, produktideks on vastavalt (metanogeenide puhul) metaan ja (homoatsetogeenide puhul) äädikhape. 2)Fakultatiivne anaeroob- suudavad paljuneda nii õhuhapniku olemasolul kui ka selle puudumisel. Siia alla kuuluvad näiteks Enterobacteriaceae sugukonda kuuluvad perekondade liigid. Enamik patogeensetest mikroobidest on fakultatiivsed anaeroobid. 13. ,,Reoveeseen". Mis see on, roll isepuhastuprotsessides. Palja silmaga nähtava mikroorganismide koloonia. · Esineb vooluvetes · Talub laia pH ja temperatuuri vahemikku · Talub suhteliselt madalat hapnikusisaldust · Ei talu soola kontsentratsioone üle 300 mg/l, ei esine riimvees
füsioloogiline lahus murdke steriilselt ära ülemine osa ning sulgege katseklaas Laboris teostatakse tavaliselt üksnes proovi 1:10 ja 1:100le lahjendus (enamasti piisab üksnes 1:10le lahjendusest, sest kui siin kasvab välja liigselt baktereid siis on tegemist liiga mustade pindadega. MIKROOBIDE JAGUNEMINE HINGAMISTÜÜBI ALUSEL JA VASTAVALT HAPNIKULE REAGEERIMISELE Obligatoorsed aeroobid: vajavad elutegevuseks hapnikku Fakultatiivsed anaeroobid: kasvavad ka hapnikudefitsiidis, lülitudes ümber käärimisele või anaeroobsele hingamisele; parim kasv siiski aeroobsetes tingimustes Obligatoorsed anaeroobid: kasvavad ainult hapnikuvabas keskkonnas Aerotolerantsed anaeroobid: kasvavad eelistatult anaeroobsetes tingimustes, hapnik ei avalda neile pärssivat toimet Mikroaerofiilid: aeroobid, kuid kasvavad madalamatel hapnikukontsentratsioonidel (210%), kui see on õhus (20%) TOOTMISPINDADE PUHTUSE
Ökoloogilised tegurid Ökoloogilised tegurid-organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid. Jaotuvad kolmeks: 1)abiootilise teg.(eluta loodus) *kliimateg.-temp,sademed,niiskus,valgus,tuul *elukeskkond-õhk,vesi,muld 2)biootilised teg.(elus loodus-org.kooselu)-mõju võib olla kasulik,kahjulik või neutraalne.Kõik teised org., taimed,loomad. 3)antropogeensed teg.(inimtegevuse mõju). Valguse mõju organismidele: *rohelistele taimedele fotosünteesiks *niidul kasvavad valguselembelised taimsed,sest nad tahavad palju valgust *mullamutt,aga ei vaja valgust,sest tema silmad on taandarenguga. *hämaras ja videvikus tegutsevatel loomadel on arenenud väga suured silmad Päevase valgusperioodi pikkus mõjutab organismide elutegevust: Fotoperiodism-org. reaktsiooni ööpäevase valgus-ja pimedusperioodi muutus ( avaldus taimeriigis,ehituslikud ja talituslikud muutused,õite moodustamine) Vastavalt sellele eristatakse ...
toimemehhanismiga antibiootikume, mõned neist blokeerivad bakterite genoomi replikatsiooni jm. Bakterid eritavad ka ise antibiootikume, mida saab kasutada vaktsiinidena bakterhaiguste puhul. Bakterite poolt toodetud mürgised jääkained, mida sisaldavad riknenud toiduained, võivad põhjustada seedehäireid. Prokarüoodid jaotatakse aeroobideks ning anaeroobideks. Obligatoorsed aeroobid kasutavad hapnikku rakuhingamisel ning ei saa hapnikuta elada. Fakultatiivsed anaeroobid kasutavad hapniku olemasolul seda rakuhingamisel. Kui keskkonnas puudub hapnik, toimub käärimine. Obligatoorsetele anaeroobidele on hapnik mürk. Mõned obligatoorsed anaeroobid on kääritajad, teised liigid saavad energiat anaeroobse hingamisega, mille korral on elektronide lõppaktseptoriks hingamisel hapniku asemel mõni muu anorgaaniline molekul. Aeroobid valmistavad ise orgaanilist ainet ehk bakterid sünteesivad vajalikke toitaineid ise,
kasutades selleks klorofülli, nagu seda teevad ka rohelised taimed. 14. Milline on bakterite ja arhede hapniku vajadus ja taluvus? Bakterid ja arhed jaotatakse aeroobideks ja anaeroobideks. Aeroobid valmistavad orgaanilist ainet ehk bakterid sünteesivad vajalikke toitaineid ise, kasutades selleks klorofülli, nagu seda teevad ka rohelised taimed. Anaeroobid toituvad valmis orgaanilisest ainest. Obligatoorsed aeroobid kasutavad hapnikku rakuhingamisel ega saa hapnikuta elada. Fakultatiivsed anaeroobid saavad energiat hapnikuseoselisest metabolismist ja taluvad hästi hapnikku, kuid hapniku puudumisel võivad ümber lülituda kas kääritamisele või anaeroobsele hingamisele. Reeglina kasvavad hapniku olemasolul kiiremini, kui ilma hapnikuta. Näiteks nitraatsed hingajad, enterobakterid, S. cerevisiae. Kui keskkonnas puudub hapnik, toimub käärimine. Obligatoorsetele anaeroobidele on hapnik mürk
Clostridium, Neisseria Butanool, butüraat, atsetoon, isopropanool, atsetaat, etanool, H2, CO2 Bakterite hingamistüübid Võime järgi säiluda hapnikku sisaldavas keskkonnas (O 2 tolerantsus) ja selle järgi, kas mikroob saab kasvamisel kasutada O2 terminaalse elektronide aktseptorina, jaotades mikroobid 5 klassi: aeroobid, fakultatiivsed anaeroobid, anaeroobid, indiferentsed ja mikroaerofiilsed mikroobid (tabel 4). Nende klassidega on seotud nii haigustekitajate poolt põhjustatud haiguse patogenees kui ka meetodid nende kultiveerimiseks ning identifitseerimiseks. Ranged aeroobid ei saa paljuneda ilma hapnikuta. Aeroobid lõhustavad substraati oksüdatsiooniprotsessis, tekkivad CO2 ja vesi, kusjuures vabaneb kogu substraadis peituv energia
Pärmseened on enam tuntud toidumaailmas. Nende arenguks tuleb luua soodsaid tingimusi. Sellest tuleb ka küsimus  kuidas mõjub temperatuuri ja suhkrukoguse erinevused pärmseentele? Ülevaade kirjandusest Pärmseened ehk pärmid kuuluvad seeneriiki ja on päristuumsed mikroorganismid. Arvatakse, et nad moodustuvad 1% tervetest seeneliikidest. Peamiselt toituvad nad vees lahustunud suhkruist. Pärmiseenel on avastatud üle 1500 erineva liigi. Pärmid on fakultatiivsed anaeroobid, mis tähendab, et nad on võimelised endale energiat tootma nii hapniku kui ka hapnikuta. Looduses esinevad nad kas mulla- või veekeskkondades. Tavaliselt on nad 5-10 mikromeetri suurused liikumatud ainuraksed. Nende seas on ka nakkushaiguste tekitajaid. Pärmseentest on tuntumad need, keda kasutatakse toiduainetööstustes. Neid on vaja pagaritoodete valmistamiseks kuna taigna sees kasutavad pärmirakud toiduna looduslikke süsivesikuid - tärklist jt
Samblikud on liitorganismid, mis koosnevad kahest osapoolest: mükobiondist e. seenkomponendist fotobiondist e. fotosünteesivast komponendist. Samblikukomponentide vahel toimivad (laias mõistes) sümbiootilised suhted. Mükobiont toitub biotroofina  hangib vajalikud toitained elusalt fotobiondilt. Samblikuks olemine e. lihheniseerumine kui seente üks võimalik toitumisstrateegia (saprotroofsuse ja parasitismi kõrval). Lihheniseerumise erijuht: · fakultatiivsed samblikud  soodsates oludes toituvad saprotroofidena sunud org. ainest, eba-soodsates oludes leiavad fotobiondi, moodustavad sambliku ja toituvad fotobiondi arvel Müko- ja fotobiondi vahel valitsevad (laias mõttes) sümbiootilised suhted  mõlemad osapooled saavad kasu; evolutsioneeruvad koos. Mükobiondi kasu  saab toitaineid, fotobiondi kasu  varustatud vee ja mineraal- ainetega, kaitse karmide keskkonnatingimuste eest, võimalus laiendada levikuala
moodustub ühest rakust. Spoori sisse jääb DNA ning väike osa tsütoplasmast ja raku `'organellidest''. BAKTERITE KUJU: Kerabakterid ehk kokid (streplo) ahelkokk (stafülo) kobarkokk Pulkbakterid ehk batsillid NT: Soolekepike Spiraalsed ehk spirillid NT: kooleratekitaja Keerisbakterid ehk spiroheedid NT: süüfilisetekitaja Niitjad bakterid NT: s inivetikad 11. Bakterite talitlus: aeroobsed, anaeroobsed, fakultatiivsed anaeroobid. Käärimine. Juhul, kui elusorganismide jäänuseid lagundavad anaeroobsed bakterid, nimetatakse lagunemisprotsessi k äärimiseks 12. Bakterite paljunemine: pooldumine, generatsiooniaeg. POOLDUMINE- Bakterirakud paljunevad peamiselt pooldumisega. Raku jagunemisele eelneb DNA replikatsioon ja ka teiste rakuainete süntees. Kumbki pooldumisel moodustuv tütarrakk saab ühe koopia kromosoomist. GENERATSIOONIAEG- Aega, mis kulub ühe raku pooldumiseks nim
Pärmseened on eukarüootsed, valdavalt üherakulised mikroseened, kelle liike leidub kahes seeneriigi hõimkonnas. Pärmseeni on kirjeldatud umbes 1500 liiki. Pärmseente rakud on üldjuhul suuremad kui bakterirakud. Harilikult on pärmseened ovaalse kujuga ja nende suurus jääb vahemikku 15--20 µm. Pärmseened koosnevad membraaniga ümbritsetud tuumast ja paljunevad nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Hingamistüübilt on nad fakultatiivsed anaeroobid. Mittesuguline paljunemine toimub pungudes või pooldudes. Enamus pärmseeni siiski pungub. Eosrakule moodustub puhetis (pungakene), kuhu läheb üle tuum ning pärast seda pung eraldub rakuseinaga. Mõned Schizosaccharomyces´e esindajad võivad paljuneda ka pooldumise teel nagu bakterid. Kõige tuntumaks pärmseene liigiks on Saccharomyces cerevisiae, kes esineb tavalises pulkpärmis. Saccharomyces´e perekonda kuulub ligikaudu 40 erinevat liiki
Orgaanilise või anorgaanilise aine oksüdatsiooniks (hapnik kui terminaalne elektronaktseptor) Hapnik lülitub oksüdatsioonil substraati o Et aeroobe laboris kasvatada tuleb neid aereerida (loksutada, läbi puhumine steriilse õhuga jne) o Mikroaerofiilid  aeroroobid aga kõrged O konsentratsioonid on toksilised Fakultatiivsed anaeroobid o Saavad energiat hapnikuseoselisest metabolismist o Taluvad hästi hapnikku o Hapniku puudumisel võivad ümber lülituda kääritamisele või anaeroobsele hingamisele o Reeglina kasvavad hapniku juuresolekul kiiremini Anaeroobid o Saavad energiat kas anaeroobsest hingamisest või kääritamisest o Nende hulgas on ka kemolitotroofe ( metanogeenid) ja fotolitotroofe
Anaeroob + + Enterococcus + Fakult. Anaeroob + + Mikroaerofiil, paljud fakultatiivsed Streptococcus + anaeroobid + + Lactococcus + Fakult. Anaeroob +
Juuretiste jaotus metabolismi tüübi alusel: 1. Grupp1  obligaatsed homofermentatiivsed bakterid (OHOL) Nn termobakterid (Orla-Jensen) 8 Laktoos metaboliseeritakse 99% laktaadiks Embden Meyerhofi rajas (fruktoosdifosfaadi aldolaas) Pentoose ja glükonaate ei metaboliseerita Lactobacillus lactis ssp lactis Lactobacillus helveticus 2. Grupp2  Fakultatiivsed heterofermentatiivsed bakterid e. Streptobakterid (FHEL) Laktoos metaboliseeritakse Embden Meyerhofi rajas piimhappeks Glükoosi limiteerivatel kontsentratsioonidel võimalik toota äädikhapet, etanooli, formiaati Lactobacillus casei Lactobacillus plantarum Lactococcus lactis ssp lactis Lactococcus lactis ssp lactis biovar diacetylactis 3. Grupp3  Obligatoorsed heterofermentatiivsed bakterid (OHEL) Betabakterid
Mis kaitseb teda kiirguse eest? Milleks saab kasutada UV-kiirgust? Miks saab UV kiirgust kasutada mikroobimutantide saamiseks? Miks hapnik tugevdab kiirguste ohtlikku toimet? Mikroobide jaotus hapnikuvajaduse järgi. Miks on mikroobidele hapnikku vaja? Aeroobid ja mikroaerofiilid. Miks paljud mikroobid ei talu hapnikku? Hapniku toksilisuse põhjused. Superoksiidradikaal ja hüdroksüülradikaal kui ülitugevad oksüdeerijad. Kus võiks looduses elada anaeroobseid baktereid. Kes on fakultatiivsed anaeroobid? Mis on küünlanõu? Kuidas luuakse seal anaeroobsetele mikroobidele sobivad elutingimused? Bakterite paljunemine, selle arvukad viisid. Kui kiiresti bakterid paljunevad? Millest sõltub paljunemiskiirus? Mis on generatsiooniaeg ja millest see sõltub? Kirjelda müksobakterite, bdellovibrioonide, klamüüdiate ja aktinobakterite elutsüklit. Koniidid kui aktinomütseetide ja hallitusseente paljunemivahendid. Hormogoonid ja goniidid paljunemisvahenditena. Mis on steriliseerimine
Kuna bakter talub kõrget soolasisaldust, haigestutakse näiteks saastunud soolatud kala söömisel. Order (Selts) Enterobacteriales Seal on üks sugukond: Enterobacteriaceae, kuhu kuulub 41 perekonda. Enterobacteriaceae on üks kõige paremini läbiuuritud sugukond bakterimaailmas. Enterobacteriaceae sugukonda kuuluvad g (-), oküdaasnegatiivsed, asporogeensed pulgakujulised bakterid. Liiguvad peritrihhaalsete viburitega või on liikumatud. Nad on mittehalofiilsed fakultatiivsed 6 anaeroobid. Enamus kasutab glükoosi. Enamus lihtsate toitumisnõudlustega. On kemoorganotroofid ja kas hingavad või kääritavad. Glükoosi jt suhkrute ja suhkuralkoholide kääritamisel moodustuvad happed ja sageli ka gaas. Enamus redutseerib nitraate nitrititeks, v.a. mõned Erwinia ja Yersinia tüved. Tüüpperekonnaks sugukonnas on *Escherichia. Kõigil
Tartu Ülikool Arstiteaduskond Tartu Ülikooli mikrobioloogia instituut Aeroobsete ja anaeroobsete bakterite metabolismi erinevused Referaat Autor: Eliys Tomson Arstiteadus II, 7. Rühm Sõnade arv 1493 Tartu 2010 Summary Metabolism is one of the things that can be used to classify bacteria. For example aerobic and anaerobic bacteria are differentiated on the bases of their need for oxygen in the metabolism. The following report is a brief overview of bacterial metabolism, that is mos...
 Paljunemine toimub õhkkeskkonnas või selle lähedal - ferromoonid on osalt õhus lenduvad (trisomikhappe induktor), osalt vees lahustuvad (trisomikhape).  Trisomikhape samaaegselt –stimuleerib sügospooride moodustumist -inhibeerib(takistab) sporangiospooride teket, st stimuleerib sugulist paljunemist ZYGOMYCOTA: Mucoromycotina (Pilobolus, Mucor, Phycomyces jt ) saprotroofid, mükoparasiidid, ektomükoriisa moodustajad;  Saproobid  fakultatiivsed seenparasiidid (st omavad ümberlülitumisvõimet parasitismilt saprotroofsusele)  ektomükoriisa moodustajad (Endogonales)  ei moodusta haustoreid  viburitega liikuvad staadiumid puuduvad täielikult  Tallus hästiarenenud seeneniidistikuna, tihti kinnitub substraadile risoididega.  Mittesuguline paljunemine - sporangiumidega või harva klamüdospooridega  Suguline paljunemine ümarate sügospooridega e. seigeostega, mis tekkivad sügoodist
Madalatel temperatuuridelkasvavad nn psühofiilsed ja kõrgetel temperatuuridel kasvavad termofiilsed mikroorganismid. Äärmusliku happelisi tingimusi armastanad atsidofiilid, leelislemblilisi alkalofiilid. On oluliseks teguriks ka õhuhapniku vajadus või mitte. Mikroorganismid siis jagatakse elutegevuseks ja paljunemiseks õhuhapniku vajavateks aeroobideks ja vaba hapniku (madala redokspotentsiaaliga) mittevajavateks anaeroobideks. Obligaatsed aeroobid ei saa molekulaarse hapnikuta elada. Fakultatiivsed aeroobid võivad ajuti elada ka hapnikuta keskkonnas. Anaeroobide hulgas eristatakse samuti obligaatseid ja fakultatiivseid anaeroobe. Obligaatsete anaeroobide hulgas leidub mikroaerofiile (võivad kasvada ka vähesel määral hapnikku sisaldavas keskkonnas) ning aerotolerante (taluvad lühikest aega hapniku juurdepääsu, kuid ei kasva sel juhul). Mitmesugused keemilised ühendid, nagu näiteks antibiootikumid, keskkonnamürgid,
Leidub ka organisme, kes elavad äärmuslikes oludes  neid nimetatakse ekstremofiilideks. Null-kraadi lähedal kasvavad psührofiilsed, kuuma käes termofiilsed ja ekstreemselt kuumades tingimustes hüpertermofiilsed organismi. Äärmuslikult happelisi tingimusi eelistavad atsidofiilid, leeliselisi alkalofiilid. Organisme, kes vajavad elutegevuseks hapnikku nimetatakse aeroobideks (obligaatsed aeroobid ei saa hapnikuta elada, fakultatiivsed aeroobid eelistavad hapnikuga keskkonda kuid saavad elada ka ilma hapnikuta), hapnikuvaba keskkonda vajavad anaeroobid. Anaeroobid võivad olla aerotolerantsed  suudavad lühikest aega hapnikku taluda, kuid ei paljune sel juhul. Mitmesugused keemilised ühendid (antibiootikumid, desinfitseerivad ained jne) on enamikule mikroorganismidest toksilised, samas leidub tüvesid, kes on muutunud vastava ühendi suhtes tundetuks
rakud pimeduses 02 roll metabolismis. Aeroobid - ( aeroobsed organismid) oksüdatsiooniprotsessides 02 vajalik elektronide aktseptoritena (HTNGAMISE-tüüpi oksüdatsioon). Obligaatsed aeroobid  02 hädavajalik Anaeroobid - (anaeroobsed organismid) ei vaja 02 elektronide aktseptoritena (KÄÄRIMISE-tüüpi oksüdatsioon) Obligaatsed anaeroobid  02 mittevajalik Fakultatiivsed anaeroobid - metaboolselt universaalsed BIOLOOGILISE TERMODÜNAAMIKA ALUSED Termodünaamika (TD) - õpetus · energia muundumisest · keemilise tasakaalu kvantitatiivsest kirjeldamisest Termodünaamiline süsteem - üksikreaktsioon, rakk või organism Keskkond - kõik, mis on väljaspool süsteemi Süsteem + keskkond = kõiksus (universum) TD I seadus: Üldine (süsteem + keskkond) energiahulk on jääv. TÖÖ SOOJUS
3. passiivne kunst. immu: peale immuunglobuliinide ülekannet/organismi viiakse antik. 4.anatoksiin-valm.töödeldud haigustekitaja eksotoks-dest/kahjutuks tehtud eksotoksiin. 5.Nim. eoseid moodustavad mikroobid: clostridium tetani, clostridium botulinum 1.Gramm-pos+ bakterite rakuseina komponenid on: peptidoglükaan, teihhoiinhape, polüsahhariidid 2.Mikroobiraku komponendid on; genoom, tsütoplasma, membraan, rakusein 3.Nim. bakterite hingamistüübid: aeroobid, anaeroobid, mikroaerofiilid, fakultatiivsed 4.Nimeta infektsiooni piiramise võimalused: reservuaari elimineerimine, ülekandetee blokeerimine, vaktsineerimine, tervete karantiin ja haigete isolatsioon 5.Misssugused antibio. grupid pärsivad rakuseina sünteesi: penitsiliinid, tsefalosporiinid. 6.Rakuline immuunsus on seotud: T-lümfosüüdid 7.Org. resistentsuse I astme kaitsemehhanismid on: kolonisatsiooni resistentsus 8. Aktiivne loomulik immuunsus-peale haiguse läbipõdemist 10
transpordist; transporditakse korraga ühte molekuli 13. Siderofoorid – Tähtis osa metallioonide transpordis. Sekreteeritavad proteiinid ehk siderofoorid seovad Fe (raua) kelaatidesse ja transpordivad neid bakterirakku. 14. Aeroobsed mikroobid – ranged aeroobid ei saa paljuneda ilma hapnikuta; ei fermenteeri. Lõhustavad substraadi oksüdatsiooniprotsessis lõpuni, tekivad CO2 ja H2O. Vabaneb kogu substraadis peituv energia. 15. Fakultatiivsed anaeroobid – enamus patogeenseid mikroobe on fakultatiivsed anaeroobid st arenevad nii hapniku juuresolekul kui ka ilma, sest on võimelised nii oksüdatsiooniks kui fermentatsiooniks. !! Hapniku juuresolekul hingavad, puudusel fermenteerivad. 16. Obligaatsed ehk ranged anaeroobid – neil on paljunemiseks vaja hapniku vaba keskkonda! Hukkuvad isegi väikeste hapnikukontsentratsioonide puhul; fermenteerivad 17. Indiferentsed ehk aerotolerantsed mikroobid – fermenteerivad nii hapniku
aastate lõpuks polnud aga ühtki udmurdikeelset silti enam näha. (Pusztay, 2004) Suurimaks probleemiks maride ja udmurtide kultuuri säilitamise puhul on see, et neil ei ole omakeelset haridust. Mõnikümmend aastat tagasi, nõukogude ajal, oli neil olemas omakeelse alghariduse võimalus, nüüd aga algab õpe juba esimesest klassist vene keeles. Oma keelt õpetatakse neile noortele kõigest üks või kaks tundi nädalas. Need tunnid on siiski sageli fakultatiivsed ning lastevanematele antakse valida, kas laps hakkab õppima emakeelt või võõrkeelena inglise keelt. Sageli valitakse just viimane, oletades, et oma keele oskamine on ilmselge. See on võrdne probleem nii udmurdi- kui maride kultuuris. Siiski tegeletakse Udmurdimaal kirjandusega ja selle tõlkimisega veidi rohkem, kui Marimaal ning järelikult on selle võrra udmurtidel siiski maride ees väike eelis oma kultuuri ja keele säilitamisel. (Valton, 2002)
Pedagoogiline psühholoogia KONTROLLTÖÖ Psühholingvistika aines. ¤ Psühholingvistika (edaspidi PSL) aines. PSL kujunemise eeldused: sotsiaalne tellimus(keeleõpe,arvutid,kõnevõime korrigeerimine/taastamine kõnekaotuse korral. Vajaduspõhisus tekkis ka seetõttu et II MS oli kaasa toonud traumasid,kus inimesel oli tekkinud afaasia(kõnevõime kadu/piiratud kõnevõime). PSL on piirteadus, mis kasutab mitmete teaduste teadmisi. ¤ Biheivioristlik PSL (Osgood, Skinner) põhiseisukohad: kõnelema õpitakse imiteerimise teel; keelenormile vastavad sõnad ja grammatilised vormid leiavad täiskasvanutelt positiivse või negatiivse kinnituse, mis määrab nende omandamise; omandatavad operatsioonid on assotsiatiivset laadi; peamised keeleüksused on sõnad. Rõhutatakse selliste operatsioonide nagu vaatlus,modelleerimine ja jäljendamine osatähtsust keele omandamisel. Keskendusid käitumisele, ...
Lõhustuda aitavad mikroobid. Lendlevad rasvhapped: 1) võihape äädikhape propioonhape Võrkmik: Võrkmiku kannud aitavad suurendada pinda ja segada. Kiidekas: Rasvad imenduvad, peenestumine ja liikumine. Libedik: mikroobide hävimine, valgu esmane lõhustumine. 25. Vatsa mikrofloora kui terviklik kooslus. Moodustab tervikliku koosluse; esindatud bakterid, seened ja ainuraksed. Toiduahel. Üle 40 liigi baktereid, anaeroobid ja fakultatiivsed aeroobid, 1010 rakku/g Ainuraksed (protozoa) 106 rakku/ml, anaeroobid NB! Lagundavad tselluloosi ja hemitselluloosi, tärklist, suhkruid, valke ja rasvu, sünteesivad B-vitamiine Sõltuvad täielikult looma poolt tarbitud söödast NB! Järsud muutused söödaratsioonis, vee puudumine, suukaudu manustatud antibiootikumid võivad mikroobide elutegevust ohustada Vatsa bakterid: Tsellulolüütilised  lagundavad tselluloosi Hemitsellulolüütilised (lagundavad hemitselluloosi)
radikaale (superoksiid- ja hüdroksüülradikaalid), mis tapavad mikroobirakud 19. Mikroobide jaotus hapnikuvajaduse järgi. Miks on mikroobidele hapnikku vaja? Aeroobid ja mikroaerofiilid. Miks paljud mikroobid ei talu hapnikku? Hapniku toksilisuse põhjused. Superoksiidradikaal ja hüdroksüülradikaal kui ülitugevad oksüdeerijad. Kus võiks looduses elada anaeroobseid baktereid. Kes on fakultatiivsed anaeroobid? Mis on küünlanõu? Kuidas luuakse seal anaeroobsetele mikroobidele sobivad elutingimused? Mikroobide jaotus hapnikuvajaduse järgi: o Aeroobid. Vajavad eluks hapnikku. Aeroobide hulgas eristatakse mikroaerofiile, kellele kõrged hapniku kontsentratsioonid on toksilised. Sellised on spirillid, Campylobacter, N2 fikseerivad bakterid ja vesinikubakterid. o Fakultatiivsed anaeroobid. Saavad energiat hapnikuseoselisest metabolismist ja taluvad hästi
Kordamisküsimused Mikroobide elutegevust mõjutavad: füüsikokeemilised,keemilised,bioloogilised füüsikalised tegurid. 1. Keskkonna füüsikokeemilised tegurid, mis mõjutavad mikroorganismide elutegevust. Keskkonna veesisaldus: M.võivad arendeda ainult seal kus vaba vesi. Mikroobid ise sisaldavad kuni 85% vett, võtavad toitaineid ja väljutavad jääkaineid. Kasvuks vajava vee järgi jagunevad: hüdrofüüdid(armastavad vett), mesofüüdid(keskpärane veevajadus), kserofüüdid( taluvad ka kuivust). Paljud bakterid kuuluvad hüdrofüütide hulka. Vee kätte saadav osa, vee aktiivus: aw = n1 / n1 Ân2. N-lahutusunud aine ja lahusti moolide arv. Vee aktiivus on 0-1.0- veevaba, 1-dest.vesi.(mikr.kasv).Opt-0,99-0,98(kiirestiriknevadtoiduained). 0,94-ei kasva, pärmidel pöördeline0,88- 0,85.hallitustel 0,80. Veeaktiivsuse alandamine vettsiduvate ainetega, on säilitamiseks. Kuivtooted sis.m.Kuivtoodete säilitamisel on tähtis õhu suhtleine niiskus ja temp....
Redokstingimusi võib tähistada ka sümboliga rH2, mis tähendab keskkonna molekulaarse vesiniku rõhu negatiivset logaritmi atmosfäärides võetuna vastasmärgiga. rH2= Eh/0,03+2pH (20°C juures) Vastavalt hapniku vajadusele keskkonnas jaotatakse mikroobid: · obligaatsed aeroobid (seega suurele osale bakteritele ja hallitusseentele on hapnik eluks vajalik.) · fakultatiivsed anaeroobid (on anaeroobne metabolismitüüp, kuid nad ei ole hapniku tundlikud. Nad, sõltuvalt keskkonna tingimustest, ) · mikroaerofiilid (rahulduvad ainult väikeste hapnikukogustega keskkonnas. ) · obligaatsed anaeroobid (Ühtedele on hapnik toksiline, teistele nn. aerotolerantsetele anaeroobidele ei ole hapniku juuresolek hukutav.) Reguleerides keskkonna redokspotentsiaali võib pidurdada ühtede liikide arengut ja
Alumine ja ülemine taluvuslävi, ökoloogiline amplituud, ökoloogilise teguri optimumiks. Antropogeene tegur. Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Eks- ja endosümbioos. Kommensiaal - eri liiki organismide kooseluvormi, mis ühele poolele on kasulik ja teisele kahjutu.Konkurents on sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm.Parasitism on eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Oblikatoorsed ja fakultatiivsed parasiidid. Herbivoore nim taimtoiduliste looma- ja taimeliigi vahelist toitumissuhet. Omnivoorid. Ökosüsteemid Ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta. Biotsönoos; ökotoobia. Ökosüsteem on isereguleeriv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne
C Kasv ja areng Defineerige antiklinaalne ja periklinaalne rakujagunemine antiklinaalsed jagunemised suurendavad raku pinda, rakuvahesein tekib välispinnaga risti periklinaalsed jagunemised suurendavad raku mahtu, vahesein tekib välispinnaga paralleelselt Defineerige primaarne ja sekundaarne meristeem Meristeem ehk algkude on diferentseerumata, pidevalt pooldumisvõimelistest rakkudest kooosnev kude.  Primaarseks meristeemiks on tipu- ehk apikaalsed meristeemid, mille arvel toimub taime pealmaaosade ja juurte pikenemine ehk primaarkasv. Eristatakse võsu apikaalset meristeemi SAM ning juure apikaalset meristeemi RAM.  Sekundaarseks meristeemiks on külg- ehk lateraalsed meristeemid, mille vahendusel toimub juurte ja varte paksenemine ehk sekundaarkasv. Toodetakse juhtkudesid ja sekundaarset kattekudet. Ilma kambiumita taimed ei oma sekundaarkasvu (üheidulehelised nt) Nimetage sekundaarse merist...
Laialdaselt praktiseeritav kapsaste, kurkide ja teiste taimsete toiduainete hapendamine on piimhappelisel käärimisel baseeruv bioloogiline konserveerimine. Sama protsessiga on tegemist ka heina sileerimisel. Vorstitööstuses kasutatakse piimhappebakterite juuretisi mõne vorstiliigi (nn fermenteeritud vorstid) valmistamisel spetsiifilise maitse, konsistentsi ja värvi saavutamiseks. 8) Selgita, kuidas klassifitseeruvad pärmseened hapnikusse suhtumise alusel. Paljud pärmid on fakultatiivsed anaeroobid - anaeroobsetes tingimustes saavad nad energiat süsivesikute kääritamisest, kuid molekulaarse hapniku olemasolu korral - aeroobse hingamise protsessist. 9) Kirjeldage suhkrute sisalduse määramise kompleksomeetrilist meetodit (töökäik/kemimism). Taandavate suhkrute sisalduse määramine lahustes viiakse läbi nn. kompleksomeetrilisel meetodil. Põhireaktiiviks on tugevalt leeliselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)-triloon
· Faasistruktuurigrammatika reeglite üldkuju on X Y (X-i asendamine Y-ga; üks korraga), nt S asendan noomeni- ja verbifraasiga. · Transformatsioonireeglid annavad juhised lause genereerimiseks. Transformatsioonireeglid opereerivad süntaktiliste puude ehk hargmikega, tehes neis spetsiaalseid ümberkorraldusi (jrk muutmine, üksuste ärajätt, juurdelisamine vms). Tulemuseks uus sümbolijärjend uue struktuurikirjeldusega. Transformatsioone on 2 liiki: obligatoorsed ja fakultatiivsed (passiiv on stilistiline). Standardteooria. Toodi sisse leksikon: süvastruktuur on seotud tähendusega, pindstruktuur hääldusega. Uue elemendina semantikaosa Âpolnud varem uuritud. Transformatsioonid on tähendust säilitavad  tähendus pandi paika juba süvastruktuuris, transformatsioon vaid muutis selle vormi, mis on pindstruktuuri tulem. Süntaksiosas on baas- ja transformatsioonikomponent. Täiendatud standardteooria
muundunud ots – madal afiinsus vankole.) Profülaktika: aseptika kirurgilistel protseduuridel. Maskid ja kindad. Mõnikord kasutatakse kandluse ravi. Vaktsiine pole ega ole tulemas. Pinna adhesiooniproteiinide sidumiskoha vastu on monoklonaalsed antikehad (inimesel efekt veel uurimisel). Bakterid mõmm :) 05/06 CONS Üldist. G+, katalaas+, koagulaas–, fakultatiivsed anaeroobid. Virulentsus. S. epidermidis, S. haemolyticus: lima produktsioon, kinnitumaks võõrkehadele ja takistamaks antibiootikumide juurdepääsu. S. epidermidis moodustab biofilmi, mille lagunemisel vabaneb suur hulk mikroobe. S. saprophyticus: Pili (tüüp 1) põieepiteelile kinnitumiseks, peptidoglükaan, teihhoiinhapped aktiveerivad komplementi, põhjustavad põletikku. Ureaas põhjustab uriini alkaliseerumist, muudab kivide tekke võimalikuks. Epidemioloogia.
ja mned kemolitotroofid Vvli dissimilatoorne redutseerimine - elementaarne vvel redutseeritakse vvelvvli redutseerimine SS oksdeerimine H2S oksdeerimine vesinikuks Sulfaadi dissimilatoorne redutseerimine - sulfaadist tekib vvelvesinik Redutseeritud vvlihendite oksdatsioon Anorgaaniliste vvlihendite oksdeerimine annab piisavalt H2S + 0.5 O2 ..So + H2O energiat aeroobsetele vvlit oksdeerivatele bakteritele, kes vivad olla nii obligaatsed atsidofiilsed kemoautotroofid, fakultatiivsed So + 1.5 O2 ..H2SO4 kemoautotroofid ja miksotroofid. Lisaks bakteritele suudavad HS- + 2O2 ..SO42-+ H+ vvlit okdeerida ka osad arhed. Vvlit oksdeerivad bakterid: Thiobacillus, Thiomicrospira, Thiobacterium, Sulfolobus, Siderocapsa. Paljud kemotroofsed vvlioksdeerijad kasvad madala pH juures (Thiobacillus ferrooxidans 1.5-5, Thiobacillus thiooxidans 2-5). Mitmed erinevad heterotroofsed mikroobid suudavad samuti oksdeerida vvlit: Arthrobacter, Bacillus, Micrococcus,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
