MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA | YTM0011 I KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED | 20/09/10 I VALKUDE STRUKTUUR 1. Aminohapped, aluselised ja happelised, hüdrofiilsed ja hüdrofoobsed, polaarsed vs. mittepolaarsed, kõrvalahelate tüübid. Aluselised: Lüsiin, Arginiin, Histidiin. Happelised: Aspartaat, Glutamaat. Hüdrofoobsed: Alaniin, Valiin, Leutsiin, Metioniin, Isoleoutsiin, Fenüülalaniin, Trüptofaan, Tyrosiin. Hüdrofiilsed: Arginiin, Lüsiin, Aspargiin, Glutamaat, Proliin, Aspartaat. Polaarsed: Türosiin, Histidiin, Lüsiin, Arginiin, Aspartaat, Glutamaat, Treoniin, Seriin, Aspargiin, Glutamiin. Mittepolaarsed: Alaniin, Valiin, Leutsiin, Isoleutsiin, Fenüülalaniin, Metioniin, Proliin, Trüptofaan. 2. Peptiidside, C ja N teminus, peptiidid ja valgud, dalton.
Apolaarsed (hüdrofoobsed) aminohapped Leutsiin (Leu,L) Proliin (Pro, P) Alaniin (Ala, A) Valiin (Val, V) Kaks ülemist happelised Aspartaat (Asp, D) Glutamaat, Glu, E) Neli alumist Metioniin, Met, M) Trüptofaan (Trp, W) apolaarsed Fenüülalaniin (Phe, F) Isoleutsiin (Ile, I) Kolm Treoniin (Thr, T) Tsüsteiin (Cys, C) esimest polaarsed, neutr. (laenguta) Türosiin, Tyr, Y) Histidiin (His, H) Kolm viimast aluselised
Karboksüülhapped on ühendid, mis sisaldavad karboksüülrühma: -COOH.Koosneb omakorda karbonüülrühmast ja hürdoksüülrühmast.Karboksüülh. on palju, paljud on looduslikud, erinevad üksteisest R-I ehituse ja -COOH arvu poolest.Rasvhapped on kõrgemad karboksüülhapped, nad sisald. enamasti üle 10C aatomi ja see on paarisarv. Asendatud karboksüülhapped R-s on asendatud üks või mitu H aatomit mingi asendusrühmaga. Aminohapped on asendatud karboksüülhapped, kus R-s on üks või mitu H aatomit asendatud aminorühmaga. Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud.Jagunevad asendatavateks jaasendamatuteks.Asendamatud aminohapped aminohapped, mida organism ise ei sünteesi, vaid bakterid ja taimed.Need viiakse organismi toiduga.Kehavalkude üles ehitamiseks.Asendamat aminohappeid on 8(valiin, leutsiin, isoleutsiin, fenüülalaniin, treoniin, metioniin, trüptofaan,lüsiin). Peptiidid bioloogiliselt olulised a...
glükoosiks ja kasutatakse energiana. Lämmastikujääki (ammoniaaki) töötleb maks (muudab kusiaineks). Aminohapped Valgu koostises on ca. 20 aminohapet. Aminohappe struktuur: RCHCOOH NH2 Klassifikatsioon: Külgahelate järgi: 1) Aminohapped mittepolaarsete, hargnemata külgahelatega (glütsiin, alaniin, valiin, leutsiin, iseoleutsiin, proliin, fenüülalaniin, trüptofaan, metioniin) 2) Aminohapped hargnemata, polaarsete külgahelatega (seriin, treoniin, tsüsteiin, türosiin, asparagiin, glutamiin) 3) Aminohapped hargnenud külgahelatega (asparagiinhape, glutamiinhape, histidiin, lüsiin, arginiin) Füsioloogilisest rollist lähtudes: 1) Asendamatud aminohapped (arginiin {asendamatu imikutele}, histidiin {pool
Loeng 10 Membraantransport 1. Membraantranspordi termodünaamika 2. Passiivne transport: difusioon 3. Vahendatud passiivne transport: poorid, kandjad 4. Aktiivne transport: primaarne, sekundaarne Membraantranspordi termodünaamika Lahuses membraaniga eraldatud kotike (rakk) mis ei sea takistust antud aine liikumisele. Aine kontsentratsioon väljas Cout ja sees Cin. Liikumisega Cout Cin kaasnev vabaenergia muutus on antud seosega: G = RT ln(Cin/Cout) Tasakaaluolekus G = 0 ja Cout = Cin Tasakaaluolek (G = 0) võib erineda olukorrast Cout = Cin juhul kui: 1. Membraanil esineb membraanpotentsiaal ja transporditav aine on laenguga 2. Membraantranspordiga on ühendatud mingi teine protsess mida iseloomustab G ` 3. Rakus sees toimub transporditava aine modifitseerimine või sidumine Passiivne transport: difusioon Passiivse transpordi aluseks on molekulide soojusliikumisest tingitud juhuslik liikumine läbi membraani...
munad, vill). Sellepärast peab iga loom saama päevas teatud koguse valku s.o sööda proteiini. Valgud koosnevad aminohapetest. Üldse tuntakse looduses ligi 50 aminohapet, valgu koostises olevaid aminohappeid on 20-22. Loomorganismi toitumise seisukohalt jagunevad aminohapped asendatavateks, neid võib loom oma kehas ise sünteesida lämmastikkusisaldavatest ühenditest ja asendamatuteks. Asendamatuid aminohappeid on produktiivloomade söötmisel 9 (treoniin, metioniin, valiin, leutsiin, isoleutsiin, lüsiin, fenüülalaniin, trüptofaan ja histidiin). Neid loomad ise sünteesida ei suuda, vaid peavad saama söödaga. Et loomade metioniinitarbest võib umbes poole asendada tsüstiin, siis praktikas arvestatakse metioniini asemel väävlitsisaldavaid aminohappeid koos S-aminohapetena. Looduses suudavad asendamatuid aminohappeid sünteesida vaid taimed ja mikroorganismid. Just viimased ongi mäletsejaliste proteiinitarbe katmisel suured abimehed. Elunedes arvukalt
Valgud. 1. Mis on valgud ja millest koosnevad? Vastus: Valgud on orgaanilised molekulid, mida rakud valmistavad aminohapetest. Valgud koosnevad sadadest, isegi tuhandetest aminohappe molekulidest. 2. Nimeta kõik asendamatud aminohapped. Vastus: Isoleutsiin(Ile), Leutsiin(Leu), Lüsiin(Lys), Metioniin(Met), Fenüülalaniin(Phe), Treoniin(Thr), Trüptofaan(Trp), Valiin(Val). 3. Nimeta valgu struktuurid. Vastus: Primaarstruktuur, sekundaarstruktuur, tertsiaalstruktuur, kvaternaarstruktuur. 4. Mis on denaturatsioon? Vastus: Nt kõrge temperatuuri toimel katkevad valgusisesed sidemed, valkude sekundaar- või tertsiaarstruktuur laguneb ja aminohappe muutub sirgeks. 5. Mis on ensüümid ja mida nad teevad? Vastus: Ensüümid on valgud, mis reguleerivad rakkudes keemiliste reaktsioonide kiirust. 6. Miks muudab ainete liialt aeglane lagundamine elu võimatuks? Vastus: Ainete liiga aeglane lagundamine muudab elu võimatuks, ses...
8)Millest koosnevad valgud? Koosnevad peamiselt kodeeritud aminohapete jääkidest, mis on omavahel seotud peptiidsidemetega 9)Mis on asendamatud aminohapped? Asendamatud aminohapped on aminohapped mida organism peab saama neid toidust, sest rakud ei suuda neid ise sünteesida. Teada inimesele asendamatuid aminohappeid - isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, metioniin, fenüülalaniin, treoniin, trüptofaan, valiin ja histidiin. 10)Mis on geneetiline kood? süsteem, mille abil nukleiinhapetes olev info viiakse üle valgule. Mida tähendab geneetilise koodi universaalsus? on ühesugune kõigil elusorganismidel. 11)Koodon ja sellele vastav antikoodon. Koodipäikese lugemine. 12)Valgusünteesi (translatsioon) kirjeldamine. Translatsioon(valgusüntees) toimub vastavalt mRNAs olevatele juhistele
Nimetage, millised ja kirjutage nende struktuurivalemid. Glutamiin (C5H10N2O3) ja glutamaat (C5H9NO4). 9. N tasakaalu tagamiseks organismis peab inimene toiduga saama ööpäevas ~60-70g valke. Mitut proteogeenset aminohapet ei suuda inimese organism piisavas koguses sünteesida ja miks? 10, sest imetajatel puudub vastav ensüüm sünteesimiseks. Kas võite nimetada need aminohapped? Arginiin, histidiin, isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, metioniin, fenüülalaniin, treoniin, valiin, trüptofaan. 10. Milliseid aminohapete sünteesi lähteühendeid teate (nimetused ja struktuurid)? 1) alfa-ketohapped O -OO C R - alfa-ketoglutaraat - oksaalatsetaat - püruvaat 2) 3-fosfoglütseraat COO- CH-OH CH2-O-P 3) riboos-5-P 4)fosfoenüülpüruvaat + erütroos-4-P Milliste oluliste ainevahetusradade metaboliitidega on tegemist
ELUOMADUSED Bioloogia- teadus elusolenditest 1) Paljunemisvõime a)mittesuguline-toimub ilma sugurakkudeta((pooldumine,kloonimine,eoseline paljunemine(seened,samblad)) b)suguline-viljastamine ehk muna- ja seemneraku ühinemine(ka õistaimedel) 2)Ainevahetus a)autotroofne av-rohelistel taimedel, neil on klorofül.Selline toitumisviis-fotosüntees b)heterotroofne av-peavad sünnist surmani tarbima orgaanilist ainet 3)Rakuline ehitus-kõik elusorganismid (ja ainult nemad) koosnevad rakkudest a)prokarüootne ehk eeltuumne rakk b)eukarüootne ehk tuumaga rakk 4)Reaktsioonivõime ärritajatele nt.kroonlehtede liikumine(valgus) 5)Stabiilne sisekeskkond nt.kehatemp., veresuhkru tase 6)Areng ehk teatud täiustumine nt.paljunemisvõime on arengu näitaja ELU ORGANISEERITUSE TASEMED 1)Rakk-uurib tsütoloogia. Raku tuumas on kromosoomid, mis koosnevad DNA'st DNA uurimine võimaldab: *diagnoosida haigusi *ennetada haigusi *määrata sugulust *tuvastada ku...
III. AMINOHAPPED. PEPTIIDID. 1. Aminohapped: molekuli ehitus, proteogeensete (valkudes esinevate, harilike) aminohapete üldarv, grupid tulenevalt keemilisest ehitusest, struktuurid, nimetused ning ühe- ja kolmetähelised koodid. Milliseid ebaharilikke aminohappeid teate? Aminorühm mis on seotud valgus on tetraeedrilise kujuga. Proteogeenseid aminohappeid on 20, mida peame teadma. Grupeerumine: Apolaarsed ehk hüdrofoobsed: Leutsiin(Leu,L), Proliin(Pro,P), Alaniin(Ala,A), Valiin(Val,V), Polaarsed ehk neutraalsed: Glütsiin(Gly,G), Seriin(Ser,S), Aspargiin(Asn,N), Glutamiin(Gln,Q), alaliigitus: happelised ja H+ loovutajas on Aspartaat(Asp,D), Glutamaat(Glu,E), Jälle apolaarsed: Metioniin(Met,M), Trüptofaan(Trp,W), Fenüülalaniin(Phe,F), Isoleutsiin(Ile,I), jälle polaarsed ehk laenguta: Treoniin(Thr,T), Tsüsteiin(Cys,C), Türosiin(Tyr,Y), ja aluselised ja h sidujad: Histidiin(His,H), Lüsiin(Lys,K), Arginiin(Arg,R). Veel saab grupeerida, nagu b...
Rida üks: Hormoonid D-vitamiinid Rühma kuuluvad vitamiinid D2, D3, D4, D5 JA D6. Lähedased struktuurilt kuid erinevad bioloogilistelt omadustelt. Vitamiin intensiivistab fosfori ja kaltsiumi üldist metabolismi, hüpervitaminoosi puhull esineb kudede kaltsifitseerumine. D-vitamiin mõjutab ka üldisi oksüdatsiooniprotsesse, sidrunhappe sünteesi luudes, veres, neerudes jm. Rohkem vajavad D-vitamiini lapsed, noored, rasedad ja imetajad- inimese puhul u 500 RÜ päevas, täiskasvanud vajavad vähem või üldse mitte. Ensüümid: mõiste, biokatalüütiline protsess. Katalüütiliselt aktiivsed valgud, mille vahendusel toimuvad biokatalüütilised protsessid. Iseloomulik aktiivsus esineb seoses elusraku struktuuriga. Ensüümid kiirendavad reaktsioone ja hoiavad neid käigus. Ensüümid toimivad vastavad keskkonnad ja tingimustes (pH, temperatuur). Biokatalüüs on üldisema katalüüsinähtuse alaliik. Katalüüs muudab keemiliste reaktsioonide kiirust, kuid ei muuda rea...
ja sobivates vahekordades. Täisväärtuslikud on loomse päristoluga valgud: muna, piima, juustu ja liha valgud. · Väheväärtuslikud on valgud, kus asendamatutest aminohapetest on puudu 1 või mitu. Sellised on enamus taimseid valke: terade, kaunviljade, pähklite ja seemnete valgud. Lü Metio Fenüül- Jrk. nr. Toiduaine nimetus Valk Valiin Isoleutsiin Leutsiin siin niin Treoniin Trüptofaan alaniin 10% 1 rõõskkoor 3 201 163 267 203 73 137 43 145 30% 2 hapukoor 2,4 153 139 211 170 60 100 31 106 3 apelsin 0,9 35 27 20 36 13 13 6 27
KT 7 1. Karboksüülhapped on orgaanilises keemias nõrgad happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH). Rasvhapped on looduslike rasvade koostises olevad monohapped, milles on üle kümne paarisarv süsiniku aatomi. Rasvhapped võivad olla küllastunud või küllastumata. Asendatud karboksüülhapped e. hüdroksühapped on puuviljades ja teistes looduslikes allikates esinevad orgaanilised karboksüülhapped. Aminohapped e. aminokarboksüülhapped on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi kui ka karboksüülrühmi. Aminohapped on karboksüülhapped, mille alküülradikaalis on üks või mitu vesiniku aatomit asendunud aminorühmaga. Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20 aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud. Asendamatud aminohapped on aminohapped, mida inimese organism ise kas üldse ei tooda või toodab vähesel määral, nii e...
Anneli Minjo SAHHARIIDID Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud Monosahhariidide ühinemisel tekivad: - oligosahhariidid ehk liitsuhkrud (laktoos, sahharoos) - kõrgmolekulaarsed süsivesikud polüsahhariidid (tärklis, tselluloos) ehitus: - üks karbonüülrühm - mitu hüdroksüülrühma - süsinikuahel tavaliselt hargnemata - ahelas 5 või 6 süsiniku aatomit (pentanoolid, heksoonid) sahhariidi lõppliide oos näited: - glükoos C6H12O6 - fruktoos C6H12O6 - riboos C5H10O5 - desoksüriboos C5H10O4 Monosahhariididel on samasugused keemilised omadused nagu alkoholidel ja karbonüülrühmadel. Isomeeridel on kaks vormi: - a-vorm - b-vorm Disahhariidid (C12H22O11) Disahhariidid kahest monosahhariidist moodustunud glükosiidid. Glükosiidside hapnikside, ...
Seebi lahus on leeliseline ning ei sobi paljude tekstiilimaterjalide pesemisel, eriti veel kõrgemal temp. ei saa pesta happelises kk. Sünteetiliste pesemisvahendite üldine ehitus. Eelised võrreldes seebiga. Pikk hüdrofiilne rühm, lühike hüdrofoobne rühm. Peseb karedas, külmas vees. Lahustub vees täielikult. Ei riku riiet Kodeeritavate aminohapete liigid. Aminohapete nimetused. Asendamatud aminohapped- lüsiin, leutsiin, metioniin, valiin. Asendatavad aminohapped- glütsiin, proliin, alaniin, seriin. Polüesterkiu ja polüamiidkiu nt, f om, kasut. Polüesterkiud- jahutav omadus, elastne, vähekortsuv, rebenemis- ja hõõrumiskindel. Pluusid, sokid, õmblusniidid, kardinamaterjal. Polüamiidkiud- kerge, vastupidav, elastne, imab hästi niiskust. Turvavöö, voolikud, sukkpüksid, ujumisriided, dusikardin, tuletõrjujate riided Valgu koostis, liht- ja liitvalgu erinevus
Rahvuslik toidukultuur Koostaja : Kristina Tepper PA 11 KAER Kaera botaanilised tunnused Kaer ehk harilik kaer on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane kultuurtaim ja teravili. Harilik kaer kasvab tavaliselt 60100 (150) cm kõrguseks. Leht pöördub vasakule, mitte paremale nagu teistel teraviljadel. Pähikutelg, välissõkal ja alumised lehetuped on paljad. Lehelaba on kare ning selle laius on kuni 15 mm. Keeleke on 23 mm pikkune, tipuosas kolmnurgakujuliste hammastega. Pähikud tavaliselt kahe, harva kuni kolme õiega. Pööris on 1525 cm pikkune, küllaltki hõre ja laiuv. Kaera ajalugu Harilik kaer pärineb arvatavalt Lähis-Idas kasvavast viljatust kaerast, mis levis algselt umbrohutaimena nisu - ja odrapõldude...
Valniin 2. Türosiin 3. Glutamiinhape 24. Joonistage -aminohappe üldine struktuur. H2N-C(R,H)=O(-OH) 25. Milline on nimetatud aminohapete kõrvalahela laeng pH 7 juures? a) asparagiinhape b) alaniin c) arginiin Vaatan kõrvalahelat, kui on COOH, kaob ära H ning tekib negatiivne laeng. Kui on =NH3+, siis kaob üks H ära. Kuna algselt on pluss laeng, siis see käitub aluselisena. 26. Nimetage kuus hüdrofoobse kõrvalahelaga aminohapet. Hüdrofoobne kõrvalahel on alkaan! Glütsiin, alaniin, valiin, leutsiin, isoleutsiin, proliin 27. Nimetage kuus hüdrofiilse kõrvalahelaga aminohapet? Kõik aluselised aminohapped on tugevalt polaarsed ja seega hüdrofiilsed. Arginiin, lüsiin, seriin, treoniin, asparagiin. 28. Millised toodud aminohapetest on happelise kõrvalahelaga? (kolm aminohapet 20 hulgast). Mitte arvestada pildil olevat ioniseerituse vormi, lähtuge pKa väärtusest. 1.Asparagiinhape happeline kõrvalahel 2. Glutamiin ei ole happeline 3
ehituslik ja kaitse). Steroidid(suguhormoonid, KOLESTEROOL, adrenaliin(hormoon). Liitlipiidide hulka kuuluvad fosfolipiidid mis on rakumembraani ehituses. 3. Valgud e. Proteniid - on BIO polümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.(20). Toiduainetest sisaldavad rohkesti valke näiteks singis, hernestes, munas ja kalas. Asendamatud aminohappeid on (8): Isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, metioniin, treoniin, valiin. Valgumolekul koosneb peptiinsidemest ja aminohapetest. Valkude seedimiseks on vaja peptiinsidemed lõhkuda, milleks magu toodab seeede ensüümi nimega PEPSIIN(vajalikud tingimused on: maohape, 37temp). 4. Nukleiinhapped (DNA,RNA) DNA(desoksüribonukleiinhape, ladina k. On tuum=nukleus) DNA on (BIO)polümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukeitiidid. Nukleotiidid: A(adeniin), T(tümiin), C(tsütoniin) ja
Sahhariidid-süsivesikud 1. hüdrofiilne- Esineb vastastikmõju veega, ained märguvad ja lahustuvad vees, võivad moodustada vesiniksidemeid. monosahhariidid e lihtsuhkrud on madalamolekulaarsed orgaanilised ühendid disahhariid-süsivesikud, mis koosneb kahest monosahhariidist polüsahhariid- monosahhariidi jääkidest koosnev polümeer glükosiidside- hapniksild kahe molekuliosa vahel aldoosid-monosahhariidid, mis sisaldavad aldehüüdrühma (-CH=O). Aldoos on näiteks desoksüriboos. ketoosid- monosahhariidid, mis sisaldavad ketorühma (RC(=O)R'). pentoosid- monosahhariid milles on 5 süsinikku heksoos- monosahhariid milles on 6 süsinikku 2. Sahhariidide esindajad: glükoos- monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse. Glükoos tekib taimedes fotosünteesi tulemusena. ALDOOS, HEKSOOS fruktoos- Taimedes võib fruktoos esineda nii monosahhariidina kui ka disahhariidi koostises riboos- monosahhariid, pentoos, Riboosi leidub ka k...
jne. Organismi võime valke sünteesida on piiratud, omastatakse loomse ja taimse valgu kujul toiduga, mis lähevad organismis kudede ülesehitamiseks. Ööpäevane valgu vajadus on 0,8 g valku 1 kg kehamassi kohta puhkeolekus, kehalisel tööl on see üle poole suurem. Oluline on ka nende aminohappeline koostis 20-st teadaolevast on 9 asendamatud peamiselt loomsed valgud (leutsiin, isoleutsiin, lüsiin, metioniin, fenüülalaniin, teroniin, trüptofaan, valiin, histidiin). Neid organismis ei sünteesita (saab toiduga). Mida enam neid valgus on, seda suurem on valgu bioloogiline väärtus. Seedetraktis lõhustatakse valgud polü- ja oligopeptiidideks ja edasi aminohapeteks pankrese fermetide toimel ja seejärel imenduvad peensoolest verre. 24. Valguvajadus asendatavad ja asendamatud aminohapped VALGUVAJADUS - desamiinimisel lõhustatud aminohapete asendamise vajadus toiduvalguga
aminohappele, tekib uus aminohape, mida on hetkel tarvis. Desamiinimine: lõhustamisprotsess, kus eraldatakse aminorühm ja aminohape muudetakse lämmastikuvabaks ühendiks, mis eraldatakse organismist või kasutatakse energeetilistes protsessides.(nt kehalise töö ajal). 9.Asendatavad ja asendamatud aminohapped - Täisväärtuslikud - Sisaldavad asendamatuid aminohappeid ( 20st 9 : leutsiin, isoleutsiin, lüsiin, metioniin, fenüülalaniin, treoniin, trüptofaan, valiin, histidiin) neid sisaldavad peamiselt loomsed valgud( liha, piim, muna)vajalik kudede ümberehituseks . Mittetäisväärtuslikud - Sisaldavad asendatavaid aminohappeid, mida sünteesitakse maksas transamiinimise teel. 10. Valguvajadus - valgu miinimum, valgu füsioloogiline minimum, valgu optimum- Valguvajadus - desamiinimisel lõhustatud aminohapete asendamise vajadus toiduvalguga. Valgu miinimum - valgu kogus, mis on vajalik organismi elus hoidmiseks. Valgu füsioloogiline
kahjustavad kudesid, kuna ummistavad kapillaare ja hapnik ei pääse ligi Põhjus ühe aminohappe asendumise hemoglobiini ahelas (Hb koosneb neljast ahelast, (2 and two chain), mis kõik seotud heemiga. Heterosügootuidel mõlema tüüpi punalibled,, haigus suht kerge Tunnus protekteerib heterosügoote malaaria vastu Troopilises Aafrikas heterosügootide levimus kuni 40% Glu = glutamiin hape(happeline a/h negatiivse laenguga) Val = valiin (mittepolaarne a/h, ilma laenguta) Heterosügoodid resistentsed Heteroos või üledomineerimine, sest heterosügoodid teatud tingimustes paremad kui kumbki homosügootidest HbS alleeli levimus Adaptiivsed mutatsioonid Klassikaline näide partidel ja hanedel Anser indicus Pesitseb Aasia steppides Rändab 9000 m kõrgusel, hapniku partsiaalne rõhk
NH2 COOH Aminohapped on amfoteersed ühendid. Nii happelised kui aluselised omadused, reageerib nii hapete kui alustega. Aminohapped ühinevad omavahel peptiidsideme abil. Ühe aminohappe aminorühm ühineb teise aminohappe karboksüülrühmaga, eraldub vesi. On olemas 8 asendamatut aminohapet: * isoleutsiin (Ile) * leutsiin (Leu) * lüsiin (Lys) * metioniin (Met) * fenüülalaniin (Phe) * treoniin (Thr) * trüptofaan (Trp) * valiin (Val) [* histidiin (His)] ^ Aminohapped, mida loomorganismid ise toota ei suuda. Taimed moodustavad aminohappeid primaarselt, otse fotosünteesides. Taimed toodavad aminohappeid nii palju, kui ise tarbivad. Loomorganismidel lämmastikühendite sisse-, väljavoog. Rohkem siseneb lämmastik varases lapseeas ja pärast haigusest paranemist. Väljub rohkem haiguse ajal, aga ka vananedes. Valkude omadused sõltuvad aminohapete järjekorrast.
Vitamiin Nimetus Biofunktsioon Defitsiidist probleem Vitamiin A Retionoid; retinaal on nägemisel valgust vastuvõttev molekul. A-vitamiin silmade kuivamine ohustab põletikega, mis ka peale retinaalil, osaleb 55epiteeli, sealjuures eriti silma limaskesta arengus ning paranemist võivad jätta arme ja ohustada nägemist. retineenhape immuunsüsteemi töös. epiteeli ning naharakkude arengus. võtab vitamiin osa kõhre ja luukoe (ka hammaste) arengu ning kasvu Hemeraloopia (nägemishäire pimeduses) Maks regulatsioonis. embrüo ja noore organismi rakkude normaalseks Lima tekke häirumine (kuiva silma sündroom ja Piimatooted arenguks, platsenta ja spermatosoidide arenguks, maomahla ...
ultravioletkiirgus olid palju suuremad kui praegu. Milleri-Urey katsetes sünteesitud produktid Alaniini, glütsiini, aspartaadi ja aminobutüraadi laigud. Proteinoidid. Prebiootilised aminohapped Proteinoidid on abiootiliselt moodustunud polüpeptiidid. (Abiootilises sünteesis moodustunud polüpeptiid. Näiteks savi pinnal võivad tekkida.) Prebiootilisteks aminohapeteks loetakse: alaniin, aspartaat, glutamaat, glütsiin, isoleutsiin, leutsiin, proliin, seriin, treoniin ja valiin Tahke pinna (näiteks savi) tähtsus abiootilises sünteesis Savi, isegi külm savi, on eriti hea pind polümeeride tekkeks. Savi adsorbeerib enda pinnale aminohappeid ja teisi orgaanilisi monomeere. (Tahke pind oli abiootilises sünteesis tähtis, sest sellele sattunud monomeeridest aurustus vesi ning need absorbeerusid pinnale, moodustades polüpeptiide.) Ürgrakk Abiootiliselt sünteesitud molekulid (lipiidid või peptiidid) võisid vees spontaanselt
Aminohappe keemilised omadused määrab ära kõrvalahel. 24. Kuidas tekib peptiidside? Kahe aminohappe ühinemisel. 25. Kui palju on organismis asendamatuid aminohappeid ? Nimeta need. Organismis on 8 asendamatut aminohapet: Isoleutsiin Leutsiin Lüsiin Metioniin Fenüülalaniin Treoniin Trüptofaan Valiin 26. Tead valgu struktuure ja oskad neid nimetada. primaarstruktuur-valgu aminohappeline järjestus sekundaarstruktuur- aminohappe ahela spiraaliks keerdumisel või kõrvalahelate kokkuvoltimisel tekkiv struktuur, mida hoiavad koos vesiniksidemed tertsitaalstruktuur-sekundaarstruktuuriga valgu kokkuvoltimisel tekkiv kerajas struktuur kvaternaarstruktuur- kahe või enama tertsitaarstruktuuriga aminohappe ahela liitumsel tekkiv struktuur 27
1. Aminohapped nende liigitamine, polaarsed vs mittepolaarsed, kõrvalahelate tüübid Aluselised: Lüsiin, Arginiin, Histidiin. Happelised: Aspartaat, Glutamaat. Hüdrofoobsed: Alaniin, Valiin, Leutsiin, Metioniin, Isoleoutsiin, Fenüülalaniin, Trüptofaan, Tyrosiin. Hüdrofiilsed: Arginiin, Lüsiin, Aspargiin, Glutamaat, Proliin, Aspartaat. Polaarsed: Türosiin, Histidiin, Lüsiin, Arginiin, Aspartaat, Glutamaat, Treoniin, Seriin, Aspargiin, Glutamiin. Mittepolaarsed: Alaniin, Valiin, Leutsiin, Isoleutsiin, Fenüülalaniin, Metioniin, Proliin, Trüptofaan. 2. Valemid Hüdrofiilsed aminohapped Hüdrofoobsed ja mittepolaarsed aminohapped 3. Peptiidside, C-ja N-terminus Peptiidside - kovalentne amiidside aminohapete vahel. Valkude primaarstruktuuri alus. Kondensatsioonireaktsioon, eraldub vesi. . Peptiidside on planaarne, osaliselt kaksiksidemelise olemusega- tänu resonantsefektile. Tagab ka
funktsioonide täitmiseks) Proteinogeensed aminohapped: o Neutraalsed: ALA – alaniin MET – metioniin PHE – fenüülalaniin GLY – glütsiin LEU – leutsiin GLN – glutamiin ILE – isoleutsiin CYS – tsüsteiin VAL – valiin THR – treoniin ASN – asparagiin TRP – trüptofaan PRO – proliin TYR – türosiin SER – seriin o Happelised: ASP - asparagiinhape GLU – glutamiinhape o Aluselised: ARG – arginiin HIS – histidiin LYS – lüsiin
Järvamaa Kutsehariduskeskus Laohoidja LH31 Referaat BANAAN Agnes Sääsk Juhendaja: Mare Teesalu Järvamaa 2014 SISSEJUHATUS Teemaks sain õpetajalt banaan. Järgnevalt uurin referaadis selle kasvu piirkonnast, ajaloost, keemilisest koostisest, toiteväärtusest ja ravim toimest. Referaadis on kirjas veel banaani kasutamine värskelt ning toodetena. 1. BANAANI KASVATAMINE, SAAMINE JA KASVATUS PIIRKONNAD Banaanid on pärit Kagu-Aasiast. Tänapäeval kasvatatakse neid ohtralt igal pool troopikas, näiteks Kariibi piirkonnas ja Kesk-Ameerikas, kus keskmine temperatuur on 27 °C ja aastane sademete hulk 198249 cm. Banaane on u 400 sorti. Eurooplastele on kõige tuntum Cavendishi banaan. Banaanid ei ole hooajakaup. Küpseid banaane saab igal aastaajal. 2. AJALUGU Paapua Uus-Guineas läbi viidud arheoloogilised ja palentoloogilised uuringud on näida...
Aminohapped ja amiinid köögis AMINOHAPPED Kakskümmend peamist aminohapet moodustavad enamiku organismide valgud. Valgud koosnevad aminohapetest, mis jagatakse omakorda asendamatuteks, mida peab saama toiduga, ja asendatavateks, mida organism suudab ise sünteesida. Erinevad toidud sisaldavad aminohappeid erinevas kombinatsioonis ja koguses. Loomsed valgud (muna-, piima-, kala- ja lihavalgud) sisaldavad asendamatuid aminohappeid taimsetest valkudest rohkem. Kahjuks on paljud loomsete valkude allikad liiga rasvarikkad. Üsna hea aminohappelise koostisega on ka sojas, riisis, rukkis, pähklites ja seemnetes leiduvad valgud. Osades valkudes (nt teraviljavalgud) jääb vajaka mõnedest asendamatutest aminohapetest. Nende puuduse saab kompenseerida vähese koguse loomse valguga, näiteks valmistada mannapuder piimaga, makaronidele lisada juustu jne. Vähemalt kolmandik valguvajadusest on soov...
Anabolism on redutseeriv NADH ja NADPH tagavad redutseeriva jõu ehk elektroni anaboolseteks protsessideks. Oksüdeeritud ja taandatud koensüümid metabolismis On vajalikud energia ülekandeks. Taandatud koensüümid on NADH, NADPH ja FADH 2. On väga head elektronide ülekandjad. Süsiniku oksüdatsiooniastme muutus metabolismis Toitained, nende roll ja päevane vajadus · valgud varustavad organismi aminohapetega. Asendamatud aminohapped on valiin, leutsiin, isoleutsiin, lüsiin, metioniin, histidiin, fenüülalaniin, trüpofaan, treoniin, arginiin. · süsivesikud annavad energia ja on olulised komponendid nukleotiidid ja nukleiinhapete sünteesiks · lipiidid varustavad organismi rasvhapetega, mis on rakumembraanide võtmekomponendid ja eellasteks signaalmolekulidele · kiudained stimuleerivad soolestikku ja adsorbeerivad orgaanilise molekule seedetraktis · vitamiinid ja mineraalained
(kolm aminohapet 20 hulgast) Valiin Türosiin beeta-alaniin 24. Joonistage -aminohappe üldine struktuur. 25. Milline on nimetatud aminohapete kõrvalahela laeng pH 7 juures? (kolm aminohapet 20 hulgast) a) asparagiinhape negatiivse laenguga( veel on negatiivse laenguga glutamiinhape) b) alaniin 0 c) arginiin positiivne laeng 26. Nimetage kuus hüdrofoobse kõrvalahelaga aminohapet Glütsiin, alaniin, valiin, leutsiin, isoleutsiin ja proliin 27. Nimetage kuus hüdrofiilse kõrvalahelaga aminohapet? Asparagiin, glutamiin, histidiin, lüsiin, arginiin, (seriin) 28. Millised toodud aminohapetest on happelise kõrvalahelaga? Happelise kõrvalahelaga on vaid asparagiin ja glutamiin 29. Millised toodud aminohapetest on aluselise kõrvalahelaga? Histidiin,lüsiin ja arginiin 30. Milliste aminohappejääkide kaudu toimub valkudes disulfiidsildade moodustumine? Tsüsteiini jäägid 31
Makrotoitained Toiduaine ja toitaine Toiduained on toiduks kasutatavad ained või ainesegud, mis on kas loomse (piim, liha, kala), taimse (teraviljad, köögiviljad, puuviljad) või üksikjuhtudel mineraalse (keedusool) päritoluga. Toitained on toiduainete koostisosad, mis vabanevad seedimisel ja toidavad organismi (valgud, rasvad, süsivesikud, mineraalained, vitamiinid). Makrotoitained Vajatakse päevas kümnetes või sadades grammides. Siia kuuluvad valgud, süsivesikud, lipiidid ja vesi. Neid vajatakse energia tootmiseks, kasvuks, asendamatute aminohapete ja rasvhapete allikana jne. Valgud 1 Sisaldavad lämmastikku ja kuuluvad kõige keerukamate orgaaniliste ühendite hulka. Valkude ülesanded organismis: Peamine ehitusmaterjal, millest luuakse lihas, närvi, ajukoed, veri, kuulub juuste, küünte ja luude komponentide hulka. Valgud moodustavad mitmesuguste kudede massist 30%. Li...
23. Tead amnohappe ehitust (vt. vihik või õpik lk. 43). Mis määrab ära aminohappe keemilised omadused ? 24. Kuidas tekib peptiidside ? Peptiidside tekib kahe aminohappe ühinemisel. 25. Kui palju on organismis asendamatuid aminohappeid ? Nimeta need. Organismis on asendamatuid aminohapped 8. a. isoleutsiin b. leutsiin c. lüsiin d. metioniin e. fenüülalaniin f. treoniin g. trüptofaan h. valiin 26. Tead valgu struktuure ja oskad neid nimetada. a. esimest järku struktuur (primaar) on valgu aminohappeline järjestus, seda hoiavad peptiidsidemed b. teist järku struktuur (sekundaar) on keerdumine või voltumine (nõrgad sidemed) c. kolmandat järku struktuur (tertsiaar) on gloobul d. neljandat järku struktuur (kvaternaar) kui ühinevad mitu gloobulit. 27. Mis on denaturatsioon ja renaturatsioon ? Näited. a
1. Toiduainete keemiline koostis. Levinuimad funktsionaalsed rühmad biomolekulides, sidemete liigid. Toiduained koosnevad orgaanilistest ( nt valgud, süsivesikud, enamik toiduvärvaineid) ja anorgaanilistest ühenditest ( nt keedusool, kergitusained). Levinuimad funktsionaalsed rühmad: -OH hüdroksüülrühm, aminorühm, okso- (keto), karboksüülrühm, tiool, fosforüülrühm. Funkt rühmad ei tule Elemendid on omavahel seotud sidemetega. Keemiline side on aatomite vastastikune mõju, mis tagab terviku püsimise. Side on erineva tugevusega. Kõige üldisem on kovalentne side (tekib elektronpaar kahe aatomi vahel). Kahe aatomi vahel võivad tekkida ka kordsed sidemed, siis ei moodustata paari (paardumata). Side võib olla mittepolaarne või polaarne. Side võib olla ka iooniline tekivad ioonid. Vesinikside on polaarse kovalentse sideme erijuht, tunduvalt nõrgem, tekib siis, kui aatomite elektronide negatiivsus...
4. Aminohapete ja peptiidide biokeemia. Aminohapete koostis, ehitus (aminorühm ja karboksüülrühm) ja nimetused (et on kolmetähelised). Aminohapete liigitus (proteinogeenne, aproteinogeenne). Proteinogeensed aminohapped: kodeeritavad aminohapped (20) nende jaoks on inimese geneetilises koodis vähemalt 1 koodon (Gly-glütsiin, Tyr-türosiin), asendamatud aminohapped- ei esine inimorganismis, peame saama toiduga (Val- valiin, Leu-leutsiin), derivaatsed proteinogeensed aminohapped. o Tekivad põhiaminohapete translatsioonijärgsel ensümaatilises modifitseerimisel o Lisab valkudele uusi omadusi Aproteinogeensed aminohapped (et on olemas). Aminohapete füüsikalised ja keemilised omadused (amfoteersus- võime reageerida olenevalt tingimustest aluse või happena)
1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindaks teha mingi aine või funktsionaalse rühma olemasolu uuritavas aines, mida saab jälgida vastava värvi muutusega, hägu tekkimisega või gaasi eraldumisega. Reatsioon ei anna infot aine või rühma kvantitatiivse sisalduse kohta. 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest, mis on omavahel ühendatud amiid- ehk peptiidsidemetega. Peptiidside moodustub aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga, mille käigus eraldub vesi- seetõttu, nimetatakse taolist reaktsiooni ka kondensatsioonireaktsiooniks. Valkude koostises on 20 üldlevinumat aminohapet, mida nim. ka proteogeenseteks aminohapeteks. Lisaks neile on mõnedes valkudes ka nn ebaharilikke aminohappeid, mis on üldjuhul levinud aminohapete derivaadid. Tuntud on ka aminohapped, mida valkude koostises pole, kuid mis täidavad...
9. Milline järgmistest faktoritest piirab mikroobse biomassi otsest kasutamist inimtoiduks: a) Mikroorganismide võime toota suuri valgukoguseid b) Mikroorganismide kiire paljunemine c) Mikroorganismide kõrge nukleiinhapete sisaldus 10. Biotehnoloogiatööstuses on aegade jooksul välja töötatud meetodid kõigi aminohapete tootmiseks mikroobide abil. Milline järgnevast valikust on kõige enam toodetud aminohape: a) Tsüsteiin b) Asparagin c) Valiin d) Glutamiinhape 11. Kui ensüümide immobiliseerimiseks tahkele kandjale kasutatakse adsorptsioon meetodit, kas sellisel juhul on tegemist? a) Sisestamismeetodiga b) Kovalentse sidumisega c) Mittekovalentse sidumisega 12. Geneetiliselt modifitseeritud E. coli rakkudes kasutatakse tihti sinna sisestatud transgeeni transkriptsiooni kontrollimiseks trüptofaani operoni trp promootorit. Kui bakteri kasvukeskonnas on trüptofaani külluses, siis on trp promootor
happeline rühm - karboksüülrühm –COOH ASENDAMATUD - -aminohapped, mida on vaja valgusünteesiks, kuid mida organism ise ei tooda, vaid peab saama toidust. aminohapped, mida inimese rakud ei suuda sünteesida(asendamatud) *Ile - Isoleutsiin *Thr - Treoniin *Leu - Leutsiin *Trp - Trüptofaan *Lys - Lüsiin *Val – Valiin *Met - Metioniin *Phe - Fenüülalaniin DENATURATSIOON - - valgu kõrgema järgu struktuuri hävimine a)mehhaanilise teguri mõjul (nt muna vahustamine) b)tempi mõjul (valk keetmisel kalgendub) c)hapete mõjul piim kalgendub d)kiirguse mõjul e)reskemetallide mõjul RENATURATSIOON - - denaturatsiooni pöördprotsess, kõrgemat järku struktuuride
allpool) eelühendiks. Trüptofaan on asendamatu aminohape, mis on näiteks vitamiini niatsiin ning neuroülekandeaine serotoniini eelühend. Fenüülalaniin on asendamatu aminohape ning ta on aminohappe türosiin eelühend. Kui organism saab piisavalt türosiini, pole fenüülalaniini vajadus eriti akuutne. Türosiini vajatakse muuhulgas ka türoksiini ja adrenaliini (need on hormoonid!) ning pigmendi melaniin sünteesiks. Valiin, leutsiin, isoleutsiin on kõik asendamatud aminohapped. Et nende radikaal on hargnenud, rühmitatakse neid tavaliselt hargnenud külgahelaga aminohapete hulka. Neid aminohappeid kasutatakse traumade ja mõningate raskete haiguste ravis. Raviefekti on saadud ka neerupuudulikkuse ja maksahaiguste puhul. Sellealased uuringud jätkuvad. Lüsiin on asendamatu aminohape. Inimorganismis on lüsiini hulgaliselt DNA- ga seostuvate histoonvalkude koostises
täielikult komplementaarse järjestusega piirkondi, siis on läbi spetsiifiliste aluspaaride tekke võimalik lokaalse sekundaarstruktuuri moodustumine nendes piirkondades. 21. Joonistage võimalik kõrgemat järku struktuur, mille antud oligonukleotiid võib moodustada. (erinevad järjestused) UCAGUUGGAGCUUCCAACAUU 22. Mis on valgu monomeerideks? V: Aminohapped. 23. Millised aminohapped on toodud joonisel? (kolm aminohapet 20 hulgast) Valiin türosiin -alaniin 24. Joonistage -aminohappe üldine struktuur. Polüpeptiidi struktuur vaadelduna ühe C juures. Iga C juures on mingi ja väärtuste paar. 25. Milline on nimetatud aminohapete kõrvalahela laeng pH 7 juures? (kolm aminohapet 20 hulgast) a) asparagiinhape b) alaniin c) arginiin 26. Nimetage kuus hüdrofoobse kõrvalahelaga aminohapet. V: Glütsiin, alaniin, valiin, leutsiin, isoleutsiin ja proliin. 27
tarvis. Desamiinimine: lõhustamisprotsess, kus eraldatakse aminorühm ja aminohape muudetakse lämmastikuvabaks ühendiks, mis eraldatakse organismist või kasutatakse energeetilistes protsessides.(nt kehalise töö ajal). 9. Asendatavad ja asendamatud aminohapped Täisväärtuslikud - Sisaldavad asendamatuid aminohappeid ( 20st 9 : leutsiin, isoleutsiin, lüsiin, metioniin, fenüülalaniin, treoniin, trüptofaan, valiin, histidiin) neid sisaldavad peamiselt loomsed valgud( liha, piim, muna)vajalik kudede ümberehituseks . Mittetäisväärtuslikud - Sisaldavad asendatavaid aminohappeid, mida sünteesitakse maksas transamiinimise teel. 10.Valguvajadus – valgu miinimum, valgu füsioloogiline miinimum, valgu optimum valgu miinimum, valgu füsioloogiline minimum, valgu optimum- Valguvajadus - desamiinimisel lõhustatud aminohapete asendamise vajadus toiduvalguga. Valgu miinimum - valgu kogus, mis on
valku s.o. sööda proteiini. Sööda seedimisel sööda proteiin lõhustub lihtsamateks ühenditeks aminohapeteks. Üldse tuntakse looduses ligi 50 aminohapet, valgu koostises olevaid aminohappeid on 20-22. Toitumise seisukohalt jagunevad aminohapped asendatavateks, neid võib loom oma kehas ise sünteesida teistest lämmastikkusisaldavatest ühenditest ja asendamatuteks. Asendamatuid aminohappeid on põllumajandusloomade söötmisel 9 (treoniin, metioniin, valiin, leutsiin, isoleutsiin, lüsiin, fenüülalaniin, trüptofaan ja histidiin), lindudel 11. Neid loomad ei suuda ise sünteesida, vaid peavad saama söötadega. Et loomade metioniinitarbest võib umbes poole asendada tsüstiin, siis praktikas arvestatakse metioniini asemel väävlitsisaldavaid aminohappeid koos S-aminohapetena. Looduses suudavad asendamatuid aminohappeid sünteesida vaid taimed ja mikroorganismid. Just viimased ongi mäletsejaliste proteiinitarbe katmisel suured abimehed
(erinevad järjestused) UCAGUUGGAGCUUCCAACAUU paari moodustavad UA ja GC, tegemist on RNA struktuuriga, nii et ta on üksikahel. Üritage leida lihtsalt selline koht, kust saaks hakata tekitama paarisahelat. Vaata seda väärakat joonist, see peaks aimu andma. 22.(118) Mis on valgu monomeerideks? Kõik valgud on polümeerid mille monomeeriks on aminohapped. 23.(119) Millised aminohapped on toodud joonisel? (kolm aminohapet 20 hulgast) Joonisel on toodud järgmised aminohapped valiin, türosiin ja siis glutamic acid ehk siis glutamiinhape(pole päris kindel kas tõlge on õige) 24.(120) Joonistage aminohappe üldine struktuur 25.(121) Milline on nimetatud aminohappe kõrvalahela laeng pH 7 juures? (kolm aminohapet 20 hulgast) a) asparagiinhape negatiivse laenguga (teine ph=7 juures neg. laenguga on glutamiinhape) b)alaniin 0 c) arginiin pH seitsme juures +laenguga ehk aluseliste omadustega (seob H+)
(Alaniin, tsüsteiin, glütsiin, seriin, treoniin, trüptofaan püruvaadiks). Neljasüsinikulised aminohapped konverteeruvad okaloatsetaadiks (aspartaat ja asparagiin). Viiesüsinikulised aminohapped konverteeruvad -ketoglutaraadiks. Isoleutsiin, leutsiin, trüptofaan atsetüül-CoA-ks Leutsiin, lüsiin, fenüülalaiin, trpptofaan, türosiin atsetoatsetüül-CoA-ks Arginiin, glutamaat, glutamiin, histidiin, proliin -ketoglutaraat Isoleutsiin, metioniin, treoniin, valiin suktsinüül-CoA-ks Aspartaat, fenüülalaliin, türosiin fumaraadiks 12. Kirjeldage puriin- ja pürimidiinnukleotiidide biosünteesi. Nukleiinhappeid ei ole toidus palju ja nad ei ole inimorganismi jaoks toitained. Vajaminevad nukleotiidid saadakse peamiselt lämmastikaluste ja nukleotiidide de novo sünteesi kaudu. Puriinnukleotiidide de novo sünteesiks kasutatakse glütsiini, aspartaati, glutamiini, CO 2 ja formüüljääki. Puriinnukleotiidide
' a. Organismi põhiainevahetuse energiakulu b. Toidu seedimise ja omastamise energiakulu c. kehalise aktiivsuse energiakulu 3. Miks mõnda aminohapet nimetatakse asendamatuks, nimeta asendamatuid aminohappeid ja kus neid leidub? Asendamatud aminohapped on aminohapped, mida inimese organism ise ei tooda või toodab vähesel määral. Metioniin, isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, fenüülalaniin, treoniin, valiin... 4. Kuidas lagundatakse organismis toiduga saadud valgud, seedesüsteemis, energia saamiseks? · Denatureeritakse mao soolhappe poolt ja lagundatakse edasi oligopeptiidideks pepsiinide( seedeensüümid) poolt. · Peensooles imenduvad aminohapped läbi sooleseina ja kantakse edasi maksa, · Maksas toimub aminohapete aminorühma eraldamine, vere kaudu liiguvad valkude ehituslikud komponendid edasi kudedesse, · rakkude ribosoomides toimub kehale vajalike valkude süntees.
aminohapet · 12 aminohapet pole toidus vajalikud, kuna neid toodetakse organismis · Parim lahendus vajalike aminohapete omastamiseks on segatoidu manustamine. Bioloogiliselt täisväärtuslik valk · Sisaldab asendamatuid ehk essentsiaalseid aminohappeid, mida organism ise ei tooda Valiin Leutsiin Isoleutsiin Treoniin Metioniin Fenüülalaniin Trüptofaan Lüsiin Energeetilist tähtsust omavad valiin, leutsiin, isoleutsiin Head valguallikad on · LOOMNE VALK o Liha o Kala o Piim o Piimatooted o Munad Klaas piima annab 7-8g valku, samapalju kui 30g kala, liha või linnuliha · TAIMNE VALK o Sojauba o Riis o Rukis o Kaer o kartul Valk spordiga tegeleja toidus · Spordiga tegelejad peaksid võrdselt sööma nii loomset kui taimset valku
laenguga on glutamiinhape) b)alaniin 0 c) arginiin pH seitsme juures +laenguga ehk aluseliste omadustega (seob H+) 26. Nimetage kuus hüdrofoobse kõrvalahelaga aminohapet./Nimetage kuus hüdrofiilse kõrvalahelaga aminohapet? Hüdrofiilse ehk polaarse kõrvalahelaga AHd: glutamiinhape, asparagiinhape, arginiin, histidiin, lüsiin, türosiin, glutamiin, tsüsteiin, seriin, treoniin ja asparagiin. Hüdrofoobse ehk mittepolaarse kõrvalahelaga AHd: valiin, leutsiin, isoleutsiin, alaniin, fenüülalaniin, proliin, trüptofaan ja metioniin 28.(124) Millised toodud aminohapetest on happelise kõrvalahelaga? Mitte arvestada pildil olevat ioniseerituse vormi, lähtuge pKa väärtusest. Happelise iseloomuga on ainult kaks AHt, mis sisaldavad kõrvalahelas karboksüülrühma: glutamiinhape ja asparagiinhape 29.(125) Millised toodud aminohapetest on aluselise kõrvalahelaga? Mitte arvestada pildil olevat ioniseerituse vormi, lähtuge pKa väärtusest.
[1:147] 2.TOIDU OLEMUS 2.1 Milleks meile toit? Toit on üks inimese põhivajadusi. Olemuselt võrdväärne teiste eluliste vajadustega nagu hingamine, liikumine ja magamine. Toit annab meile energiat ja rikastab keha vajalike toitainete, mineraalide ja vitamiinidega, millest ammutame jõudu arenemiseks, kasvamiseks ning selleks, et püsida terve ja tugev. Toit varustab meie organisimi elutähtsate toitainetega. Põhilised toitained on järgmised: süsivesikud, rasvad, valgud ( täpsemalt valiin, leutsiin, isoleutsiin, treoniin, metioniin, fenüülalaniin, trüptofaan ja lüsiin), 15 mineraalset elementi ning 17 vitamiini, seega kokku üle 40 elutähtsa aine. [1:14] 2.2 Millest toit koosneb? Toidus leidub palju erinevaid aineid, mis jagunevad kahte põhilisse gruppi. Suured ehk makrotoitained on süsivesikud, rasvad, valgud ja vesi. Väiksed ehk mikrotoitained on vitamiinid ja mineraalnained. Peale toitainete leidub toidus veel palju väärt aineid, sealhulgas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
