· Ühendid: Fluoriidid: MgF2 Kloriidid: MgCl2 Bromiidid: MgBr2 · 6H2O, MgBr2 Jodiidid: MgI2 Hüdriidid: MgH2 Oksiidid: MgO, MgO2 Sulfiidid: MgS Seleniidid: MgSe Telluriidid: MgTe Nitriidid: Mg3N2 Elemendi, ühendite kasutusalad: · signaalraketid · valuveljed, lennukidetailid · tulekindlad tellised · pigmendid, täiteained Magneesium on väga kerge metall. Magneesium on pehme ja peab vähe vastu. seetõttu tuleb tema kasutamine kõne alla ainult sulamitena. Need on samuti kerged, kuid heade mehaaniliste omadustega. Edukalt tarbivad magneesiumi sulameid raketi, lennuki, autotööstus ja mitmed masinatööstusharud. Pulbrilist magneesiumi kasutatakse valgustus ja signalisatsioonirakettides ja süütepommides. Magneesiumsulfaati kasutatakse lahtistina ja lihastesse süstimiseks rahustava vahendina. Magneesiumoksiidi aga maohappesuse vähendamiseks
Telluriidid: MgTe Nitriidid: Mg3N2 Avastaja(d), avastamisaeg, - koht: Joseph Black, 1755, Edinburgh, Sotimaa, Suurbritannia Elemendi, ühendite kasutusalad: · signaalraketid · valuveljed, lennukidetailid · tulekindlad tellised · pigmendid, täiteained Magneesium on perioodilisussüsteemi tabeli II A rühma element. Looduses esineb teda ainult ühendites, põhiliselt kas dolomiidis või magneesiumkloriidis, mida leidub merevees. Magneesium põleb õhus heleda valge leegiga. Magneesiumhüdroksiid (Mg(OH)2) on valge tahke, vees vähelahustuv aine. Ta on alus ja neutraliseerib seetõttu happeid. Magneesiumsulfaat (MgSO 4) on valge tahke aine, mida kasutatakse lahtistina, naha töötlemiseks ja tulekindlates materjalides. Magneesiumoksiid (MgO) on valge tahke aine, vees vähe lahustuv aine, hapetega reageerimisel moodustab magneesiumisooli. Tal on väga kõrge sulamistemperatuur, seetõttu kasutatakse teda ahjuvoodrite koostises.
Magneesium Magneesium (Mn) on keeminiline element, mis oma omaduselt kuulub metallide rühma. Ta tihedus on normaaltingimustel 1,74 g/cm3 ning ta sulab temperatuuril 650 Celsiuse järgi. Peendispergeeritud magneesium süttib õhu käes hõlpsasti ja põleb heleda leegiga temperatuuril umbes 2500 K (2200 °C). Magneesiumituld ei saa kustutada ei vee ega süsihappegaasiga, kuna ta põleb (oksüdeerub) nendes keskkondades edasi, taandades vastavalt vesiniku ja süsiniku. Keemiliselt on ta küllaltki aktiivne. Tal on kolm stabiilset isotoopi massiarvudega 24, 25 ja 26. Magneesiumi leidub näiteks maakoores 2,1% ja leviku poolest on ta keemilistest elementidest 7. kohal. Magneesium
Magneesium Sisukord · Mis on magneesium · Kus seda leidub · Milleks on see vajalik · Magneesiumi puudus · Magneesium ja inimene · Tänan kuulamast Mis on magneesium · Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12. · Magneesium asub kolmandas perioodis. Kus seda leidub · Magneesium on litofiilne element, mis kontsentreerub Maa vahevöösse ja maakoorde. · Maal ei leidu teda looduses vabalt, vaid ainult ühendite koosseisus oksüdeerituna. · Magneesium kuulub ligikaudu 200 mineraali koostisesse. Milleks on see vajalik · Magneesiumi leidub kõigis organismides. · Taimede klorofülli koostises oleva magneesiumi üldhulka hinnatakse 100 miljardile tonnile. Klorofüll sisaldab ligikaudu 2% magneesiumi. · Magneesium esineb ka mikroelemendina
Eliisabet Merete Leppoja MAGNEESIUM Magneesiumi tähis on Mg ning paikneb perioodilisustabelis IIA rühmas ja 3. perioodis. Selle aatomnumber on 12 ning aatommass 24,31. Magneesiumi nimi pärineb kreeka keelsest sõnast magnesia, mis tähendab metalli. Avastamine Magneesiumi avastas sotlane Joseph Black aastal 1755. Ta võrdles lubjakivi muundumist põletatud lubjaks ja siis edasi kustutatud lubjaks ning jälle tagasi lubjakiviks magneesiumi ühendite vastavate reaktsioonidega, selle käigus avastas ta element magneesiumi
Tallinna Rahumäe Põhikool Magneesium Nele Reimets 8A Tallinn 2/15/2011 Magneesium Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12. Magneesium asub kolmandas perioodis, IIA rühmas. Maal ei leidu teda looduses vabalt, vaid ainult ühendite koosseisus oksüdeerituna. Magneesium lihtainena Magneesiumi tihedus on normaaltingimustel (20 °C) 1,738 g/cm3. See on väike tihedus, umbes 1/4 terase tihedusest. Magneesium sulab temperatuuril 648,8 °C, keemistemperatuur on 1107 °C või 1095 °C. Magneesium on hõbevalget värvi ja läikiv. Ta on metall. Berülliumist on ta pehmem ja plastilisem. Magneesium on keemiliselt küllaltki aktiivne. Õhu käes moodustub tavalistel temperatuuridel magneesiumi pinnale õhuke, kuid tihe mati värvusvarjundiga oksiidikiht, mis kaitseb metalli edasise reageerimise eest õhuhapnikuga. Reageerimine külma veega on väga aeglane. Magneesium lahustub hapetes väga energiliselt
Anett Allas 11. klass Tähis- Mg Ladinakeelne nimetud- Magnesia Sulab temperatuuril 648,8 °C Keemistemperatuur on 1107 °C või 1095 °C Hõbevalget värvi ja läikiv Keemiliselt küllaltki aktiivne Reageerib kergesti halogeenidega Peaaegu pool magneesiumist esineb rakusiseselt katioonina, peamiselt lihastes, ja ülejäänu on luustikus fosfaatsete komplekssoolade koosseisus Lihased sisaldavad magneesiumi umbes 20 25 mg 100 g kohta, veri 23 mg 100 g kohta Magneesium osaleb soolade koostises luukoe ja hammaste tekkes Arvatakse, et magneesiumipuudulikkus võib suurendada ateroskleroosi ja rütmihäirete riski Päevas vajavad mehed umbes 350 mg ja naised umbes 280 mg magneesiumi, lapsed mõnevõrra vähem Tähtsamad magneesiumi allikad on puu- ja köögiviljad (eriti aprikoosid, virsikud, tomatid ja kapsad) Magneesiumi saadakse ka teraviljasaadustest, piimast ja lihast Meditsiinis kasutatakse Magneesiumi
Tema elektronkonfiguratsioon on [Ne]3s2. Magneesiumi ioonilMg2+ on sama elektronkonfiguratsioon nagu neoonil, sest kaks 3s-elektroni on ioonil puudu. Tal on kolm stabiilset isotoopi massiarvudega 24, 25 ja 26 (magneesium-24, magneesium- 25 jamagneesium-26). Saadud on ka tehisisotoope.[1] Suhteline aatommass on 24,305. Magneesium on s-element ning asub teise rühma peaalarühmas. Omadustelt on magneesium metall. Mõnikord arvatakse ta leelismuldmetallide hulka; sel juhul on ta nende seas berülliumi järel teine element. Metallide elektrokeemilises pingereas on magneesium vesinikust eespool[1]. Temastandardpotentsiaal on –2,372 V. LEVIK Isotoobid jagunevad järgmiselt: magneesium-24 78,6%, magneesium-25 10,11% ja magneesium-26 11,29%.[1] Magneesium on litofiilne element, mis kontsentreerub Maa vahevöösse ja maakoorde.
olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad. Poolmetallide ja mittemetallide kõrval on metallid üks kolmest suurest elementide rühmast, mis erinevad ionisatsiooni ja keemilise sidemega seotud omaduste poolest. Suhteliselt vabalt liikuvad elektronid annavad metallidele võime juhtida hästi nii elektrit kui ka soojust. Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12. ning tema suhteline aatommass on 24,305. Sellel on üpris väike tihedus: normaaltingimustel 1,738 g/cm3. Magneesiumi sulamistemperatuuriks on 648,8 °C ning keemistemperatuuriks on sellel 1095 °C. Magneesium on hõbevalget värvi ja läikiv. Magneesium on keemiliselt väga aktiivne aine, reageerib paljude ainetega ja on väga tugev redutseeria. Magneesiumit ei leidu Maal looduses vabalt, vaid ainult ühendite koosseisus oksüdeerituna
Jõhvi 2018 SISSEJUHATUS Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12. Tema asukoht on kolmandas perioodis. Tema elektronkonfiguratsioon on [Ne]3s2. Magneesiumi ioonil Mg2+ on sama elektronkon- figuratsioon nagu neoonil, sest kaks 3s-elektroni on ioonil puudu. Tal on kolm stabiilset isotoopi massiarvudega 24, 25 ja 26. Suhteline aatommass on 24,305. Magneesium on s-element ning asub teise rühma peaalarühmas. Omadustelt on magneesium metall. Mõnikord arvatakse ta leelismuldmetallide hulka; sel juhul on ta nende seas berülliumi järel teine element. Metallide elektrokeemilises pingereas on magneesium vesinikust eespool. Tema standardpotentsiaal on 2,372 V. Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena LEVIK
Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2017 SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. MAGNEESIUM...............................................................................................................................4 1. Magneesiumi asend perioodilisustabelis......................................................................................5 2. Magneesiumi aatomi ehitus..........................................................................................................6 2. LEIDUMINE LOODUSES................................................................................
Rakvere Reaalgümnaasium NIMI 9. klass MAGNEESIUM keemia referaat Juhendaja: Nimi Rakvere 2007 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................2 1. SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1. Avastamine ja nimetus.................................................
vähepüsivad ning rohkem on tuntud nende ühendid. Biometallidel on tähtis roll mitmetes biokeemilistes protsessides. Inimesed saavad biometalle toidust, joogiveest, sissehingatava õhust ja ümbritsevast keskkonnast. MESOMETALLID Mesoelementide hulka kuuluvad Na, K, Ca ja Mg. Organismis esinevad peamiselt kloriididena, karbonaatidena ja fosfaatidena. Mesoelemente vajatakse üle 100mg ööpäevas. Ülesanne: Valisin metalli: Magneesium Iseloomusta valitud metalli järgmiste kavapunktide alusel: 1. Eesti- ja ladinakeelne nimetus, sümbol, avastamise aasta ja avastaja, foto Eesti keelne nimetus on Magneesium ja ladinakeelne nimetus on Magnesium, sümbol on Mg. Avastaja, avastamisaeg, - koht: Joseph Black, 1755, Edinburgh, Sotimaa, Suurbritannia. 2. Füüsikalised omadused (keemis- ja sulamistemperatuur, tihedus, tugevus jmt) · Aatommass: 24,305 · Sulamistemperatuur: 648,8 °C
haiguse patogeneesi. Kõrge vererõhuga inimestel soovitada vähem soola tarbida. · Rakkudes ioontasakaalu häirimine (Ca liigsus ja vee kogunemine kudedesse). Kaalium. Rakkuline lokalisatsioon. Funktsioonid on sarnased Na funktsioonidele. RDA 1800...5000 mg. Allikad rosinad, aprikosed, virsikud, petersell, seller, koreega keedetud kartul, pähklid, teraviljad. Imendumine peensoles. Soodustab vit B ja magneesium, takistab alkohol. Defitsiidi kliinilised markerid · Ülemäärane Na, kohvi, suhkru, alkoholi tarvimine suurendab K väljutamist uriiniga, seda soodustab ka madal veresuhkru tase; pidev lakto-vegetaarne dieet. · Kestev ühekülgne toitumine, kestev stress võivad põhjustada defitsiiti. · Defitsiit kujuneb tihti seedetrakti haiguste põdemisel, suhkrutõve puhul, kortisooni, aldosterooni tarvitamisel.
........................................... 9 Biotoime .................................................................................... ...... 10-11 2 AJALUGU Magneesium on oma nime saanud Vana-Kreeka linna Magnesia järgi. Selle metalli avastajaks on sir Humphry Davy, kel õnnestus 1808 aastal saada seda metalli puhtal kujul. Magneesiumi leidub maakoores 2,1% ja leviku poolest on ta keemilistest elementidest 7 kohal. Magneesium kuulub ligikaudu 200 mineraali koostisesse. Ammendamatud magneesiumivarud on ookeanides ja meredes. 3 SAAMINE Metallist magneesiumit toodetakse tema ühendite keemilise või elektrolüütilise redutseerimise teel. Keemilise redutseerumise korral saadakse dolomiidi lagundamisel MgO, mis pannakse 1200°C juures reageerima raua ja räni sulamiga. Elektrolüütilise meetodi korral sadestatakse mereveest Mg(OH) 2, mis lahustatakse seejärel
9(!) banaani või 100g päevalilleseemneid või 200g india pähkleid või 0,5 kg spinatit vvõi 2 (!) kg sealiha Toidust saadud Mg imendub 50% peensoolest, kuid on sõltuv organismi Caja P (fosfori) imendumise kiirusest ja omastamise võimest. Niipea kui on nende mineraalide puudus, on Mg omastamine puudulik. Mg ületarvitamise korral eritub ta neerude ja seedtrakti kaudu ja pole ohtlik. Kahjulik on Mg puudus. Kõige paremini on Mg omastatav orgaanilise soolana = magneesium tsitraat (Magneesium diasporal). NB! Coca viib kehast nii Ca kui Mg välja. Juurvilja keetmisel soolaveega lähevad mineraalid toidust keeduvette. Britta kann peab vees leiduva Mg kinni (Eesti pinnases on vähe Mg) Toidu rafineerimine vähendab Mg sisaldust. Kliimaksis ei aita osteoporoosi raviks Ca ja östrogeeni lisamine, vaid Mg ja Zn lisamine .
..................................................................................4 Pronks..................................................................................................................................5 Messing...............................................................................................................................5 Alumiinium ja sulamid......................................................................................................6 Magneesium ja sulamid.................................................................................................... 7 Korrosioonikindlus..................................................................................................................7 Kasutatud materjalid............................................................................................................... 8
Magneesiumi tööstuslik tootmine algas 1857 Prantsusmaal Henri Étienne Sainte-Claire'i ja H. Caroni menetlusel. Deville'i- Caroni protsessi käigus taandatakse veevaba magneesiumkloriidi ning kaltsiumfluoriidi segu naatriumiga. Inglismaal alustas firma Johnson Matthey 1860. aasta paiku magneesiumi tootmist sarnasel menetlusel. Aga kahjuks need varajased katsed magneesiumi tööstuslikult toota ei tasunud end majanduslikult ära. Magneesiumi olemus Magneesium on keemiline element mille järjekorranumber on 12. Ta tähis on Mg ja tema suhteline aatommass on 24,305. Magneesiumi asukoht perioodilisustabelis on kolmandas perioodis IIA rühmas. Ta on s- element ning asub teise rühma peaalarühmas. Omadustelt on magneesium metall. Mõnikord arvatakse ta leelismuldmetallide hulka. Sellel juhul on ta nende seas berülliumi järel teine element. Metallide elektrokeemilises pingereas on magneesium aga vesinikust eespool.
Kaltsium ja magneesium Kaltsium Keemiliselt aktiivne Tegu leelismuldmetalliga Leidub looduses ainult ühenditena Kasutatakse telliste, klaasi, betooni valmistamiseks Ühendites iooniline side Töötab redutseerijana Inimkehas täidab struktuurseid funktsioone Kuulub erinevate kudede koosseisu MAGNEESIUM Hõbe värvus, läikiv Keemiliselt aktiivne Reageerib paljude ainetega Looduses lihtainena ei eksisteeri Kuulub luude koostisse Mõjutab süsivesikute ainevahetust Kasutusalad Valuveljed Tulekindlad tellised Pigmendid ja täiteained Lennukiosad Vähendab maohappesust Lihastele mõjub lõdvestavalt http://www.youtube.com/watch?v=doPeT2pjChg kAsutatud kirjandus http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/kaltsium.htm http://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=3&sqi=2&ved=0CCoQFjAC&url=http %3A%2F%2Fkoolielu.ee%2Fwaramu%2Fdownload%3Frid %3Dd30d...
Essee Inimesele oluline biometall: Magneesium Magneesium on mineraal, mida saab nii toidust kui ka apteekidest ja toidupoodidest toidulisandina. Magneesiumi vajab inimene tervise säilitamiseks rohkelt, sest see aine kuulub enam kui 300 ensüümi e biokatalüsaatori koostisse. Magneesium osaleb süsivesiku- ja fosforiainevahetuses, langetab kolesteriinisisaldust veres ja kudedes, laiendab ja lõõgastab veresoont, stimuleerib soolte peristaltikat ning soodustab sapieritust. kõige kõrgemad magneesiumi kontsentratsioonid esinevad kõige aktiivsema ainevahetusega elundeis nagu peaaju, süda, maks ja neerud. Magneesiumi vähesuse korral suureneb veresoonte seintes südame- lihases ja skeleti lihastes kaltsiumihulk, Ilma magneesiumi
Peamisteks alumiiniumi valusulamiteks on: a) Silumiinid – sulamid, mille põhiliseks legeerelemendiks on räni (10-13%), hästi valatavad, kuid nõuavad struktuuri peenendamist modifitseerimise teel naatrumiga (0,01%); b) Duralumiiniumid – põhilegeerelemendiks on vask, hea kuumustugevusega (töötemperatuurile kuni 350 °C ), kuid halvasti valatavad. c) Magnaaliumid, mille põhiliseks legeerelemendiks on magneesium, suure tugevusega, kuid madala kuumustugevusega (töötemperatuurile kuni 100 °C ) ja halvasti valatavad. Standardi EN 573-2 kohaselt tähistatakse puhas alumiinium sümboliga Al, millele järgnev arv näitab alumiiniumisisaldust ehk puhtusprotsenti, näiteks EN AW-Al 99,7 on 99,7% puhtusega deformeeritav alumiinium (lisandeid kuni 0,3%). Alumiiniumisulamite margitähis vastab sulami põhikoostisele. Esikohal on vajaduse korral näidatud standard EN,
Ti2Pd 99,5 0,2 Pd 215 340 TiAl6V4 90 6,7 Al 900 1000 4,5 V TiAl6V6Sn2 87 6 Al 965 1030 6V (max (max 2,5 Sn 1200) 1200) 1.1.6. Magneesium ja magneesiumisulamid Magneesiumi iseloomustab väike tihedus ja madal sulamistemperatuur, suur kalduvus kalestumisele plastsel deformatsioonil, mistõttu ta tugevus ei sõltu ainult puhtusest (nagu titaanil), vaid ka mikrostruk- tuurist. Õhus kuumutamisel süttib magneesium kergesti, mistõttu teda kasutatakse pürotehnikas ja keemiatööstuses. Korrosioonikindluse poolest jääb magneesium alla alumiiniumile, kuna magneesiumi
primaarsed mineraalid. Mineraalidest vabaneb aastas 5….20kg Mg/ha. Sama palju antakse teda mulda ka väetisega. Magneesiumi kaod väljaleostumise teel on mineraalmuldades keskmiselt aastas 5…30 kg/ha kohta, saagiga eemaldatakse aastas orienteeruvalt 10… 40kg/ha. Kui arvestada, et Eestis on agrokeemiatööstuse andmetel üle 20% magneesiumivaeseid muldi, peaks magneesiumväetiste kasutamine olema aktuaalne. Taimedes esineb magneesium peamiselt sooladena (Mg-oksanaat, fütiin jt.) Klorofülli koostises või ka vabal kujul ja kelaadina. Kuigi klorofüllis on magneesiumi vaid 10...15% kogu taimes olevast magneesiumist, on ta seal asendamatu. Magneesium seob klorofülli molekulis püroolituumad ja asub seetõttu molekulis kesksel kohal. Klorofüll on keerukas magneesiumorgaaniline ühend, mis võtab otseselt osa süsivesikute assimilatsioonist.
Magneesiumi tähtus inimesele Magneesium on keha kõige tähtsamate mineraalide seas. Ta on seotud 360 ensüümide süsteemidega, mängib tähtsad rolli rakkude seinade tegevuses, ja on seotud närvide elutuvusega. Magneesiumi puudus on tavaline kusjuures puudus toidust ja stressist tingitud suurem vajadus ning kaotused on tähtsmate põhjuste seas. Magneesium töötab tihti koos D-vitamiiniga. Sellepärast on tähtis olla kindel selles, et inimesel ei ole paralleelset D-vitamiini puudust, mis on tavaline päikesevaesel ajal , kuna toit on tavaliselt D-vitamiini vaene. Angiini ja südame infarkti oht on seotud magneesiumi puudusega. Magneesiumi puudus põhjustab nimelt pärgarterite krambi tendentsi. Magneesiumi puudus toob ka kaasa vereliblete kleepuvuse suurenemist ja sellega tromboosi ohtu. Sellega
Alumiinium 1.Alumiiniumi kasutusalad-Peeglites, oma hea peegeldumise tõttu, foolium, juhtmed. 2. Alumiiniumi füüsikalised omadused-Hõbevalge värvus, kergmetall, hästitöödeldav 3.Millest alumiiniumi tööstuslikult toodetakse. Nimeta üks alumiiniumi sulam-Boksiidist. Magnaalium(lehtmetall, cocacola purgid jne) 4.Veeaur+Alumiinium- Al+3H2O >2Al2O3+3H Kuld 1. vastused: 1) kuld on väga pehme väärismetall, kollaka värvusega, hea soojus ja elektrijuhtija - füüsikalised om 2) kuld ei reageeri peaaegu millegiga peale 1 happe ( seleenhape) ja kuningveega- keemilised om 3) Kuningvesi on konsetreeritud HCl : konsetreeritud HNO3( 3:1) 4) Kulda leidub kõige rohkem USAs, liskas sellele Venemaal, väheses koguses inimeses 5) kasutusalad raha, juveelid jne Elavhõbe 1.Milline on elavhõbeda kahjutuks tegemise reaktsioon?- Hg + S > HgS 2.Millises ühendis esineb elavhõbedat looduses- Elavhõbe sulfiid 3.Millised on elavhõbeda k...
.....................................4 1.1 Pronks.........................................................................................................................................4 1.2 Messing.......................................................................................................................................5 1.3 Alumiinium.................................................................................................................................5 1.4 Magneesium...............................................................................................................................6 2. MUSTAD METALLID....................................................................................................................7 2.1 Malmid.......................................................................................................................................7 2.1.3. Valgemalm............................................................
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne Töö pealkiri: Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi töö nr. mahu järgi 5 Õpperühm: Töö teostaja: Aleks Mark MASB11 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Andre Roden 13.11.15 1.Töö eesmärk Magneesiumi massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi. 2.Kasutatud mõõteseadmed,töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm³), lehter, filterpaber, termo- meeter, baromeeter, hügromeeter. Kasutatud ained: 10% soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (Mg). Seade gaasi mahu mõõtmiseks: 1;2 - vastavalt 1. ja 2. bürett 3 - katseklaas soolhappelahusega (algasendis) 4 - magneesiumitükk 5- nivood peavad olem...
Mineraalained Mineraalained on inimese normaalseks elutegevuseks hädavajalikud. Nende pidev piisav kogus organismis tagab meie keha häireteta talitluse ning aitab vältida haigusi. Mineraalainete täpne tarve oleneb inimese soost, vanusest, füsioloogilisest seisundist, toitumise eripärast, elukeskkonnast, kehalisest aktiivsusest, elustiilist, haigustest ja paljust muust. Mineraalained ei asenda teisi toitaineid ning ükski nende hulgast ei asenda teist. Üks põhilisi hädasid nüüdisajal on see, et olenevalt trendist kaldutakse mõnd makro- või mikromineraali sageli liigselt ülistama. Kindlasti on inimese põhiline mineraalainete allikas tasakaalustatud tahke ja vedel segatoit, mis sisaldab nii taimse kui ka loomse päritoluga toidukraami. Mitmetel põhjustel pole mineraalainete saamine tavaviisil igakord siiski piisav ning nii tuleb vahel kasutada lisaks ka vastavaid preparaate. Suvalisi soovitusi järgida ei tohi. Kestev meelevaldne minera...
Mineraalained Maakoores esineb looduslikult 90 keemilist elementi Nendest umbes 27 on eluks vajalikud C, H, N, O, P, S -moodustavad 99% elavatest süsteemidest Element on eluks vajalik, kui tema eemaldamisel toidust või muutes organismi sattumise viisi, põhjustab füsioloogilise funktsiooni kahjustuse Vajadus on mõnest mkg-päevas kuni 1g-ni päevas Mineraalained taimsete ja loomsete kudede põletamine tuhk Mineraalained jagatakse: Makroelemendid Mikroelemendid Makroelemendid Na, K, Ca, Mg, Cl, P >50 mg/päevas Mikroelemendid Fe, I, F, Zn, Se, Cu, Mn, Cr, Mo, Co, Ni <50 mg/päevas Ultra-mikroelemendid Al, As, Ba, Bi, B, Br, Cd, Cs, Ge, Hg, Li, Pb, Rb, Sb, Si, Sm, Sn, Sr, Tl, Ti, W Väga erinevad funktsioonid: ensüümi koostisosad ehitusmaterjal luudes ja hammastes Makroelemendid inimkehas Element Sisaldus, g/kg Kaltsium 10-20 Fosfor 6-12 Kaalium 2-2,5 Naatrium 1-1,5 Kloor ...
MAGNEESIUM: kasutatakse valgustus- ja signalisatsioonirakettides ning süütepommides. Enamik magneesiumit läheb siiski sulamite tootmisesse. Kuna magneesiumsulamid on kerged ja heade mehhaaniliste ning tehnoloogiliste omadustega, siis kasutatakse neid väga palju lennunduses, aga ka transpordivahendite, tehiskaaslaste ja rakettide konstruktsioonis, aparaadiehituses, elektroonikaseadmete, konteinerite, olmeseadmete, karkassmööbli jm valmistamisel. Magneesium leiab rakendust nii säraküünaldes aga ka sulamitena mitmetes sõidu- ja elektroonikavahendites ning kosmoseaparaatides. Magneesium on tähtis biometall nii taim- kui ka loomorganismis. Roheliste taimede klorofüllid sisaldavad magneesiumit. Magneesium koos kaltsiumi ja fosforiga võtab osa luude moodustamisest ja annab neile tugevuse osaleb magneesium lihaste sealhulgas südame töös, närviimpulsi
- Beetaglukaanid (leitud, et aitab kopsu- ja rinnavähi puhul) - Lanostanoidi tripenoidid (alandavad kolesterooli, parandavad seedimist, puhastavad maksa ja aitavad hepatiidi puhul, köha ja astma puhul. - Melaniin (parandab juuste, naha ja silmade olukorda) - Germanium (aitab puhastada verd, normaliseerib vererõhku ja on hea igasuguste kasvajate ärahoidmiseks) - Ksülogalaktoglukaan - Inositool - Inotidiool - Laktoniit - Saponiinid - Lingiin - D2-, B1-, B2- ja B3-vitamiinid - Mineraalid nagu magneesium, kroom, raud ja kaalium Kasekäsna turvalisus. Hiina meditsiin klassifitseerib ürte erinevate kategooriate alla. Kasekäsna klassifitseeritakse "tonic herb" kategooriasse. Neid ürte võib kasutada (sageli ka soovitatakse) suurtes annustes, pikka aega, kuna ta tasakaalustab organismi tegevust ilma kõrvalnähtudeta. NB! Ära kasuta kasekäsna antibiootikumide, või soonesisese glükoosiga koos, kuna nad mõjuvad antagonistlikult ehk vastumõjujatena
apelsinimahl. Kaltsium on tähtis luude ja hammaste tugevdaja, osaleb organimsi vedeliku tasakaalu regulatsioonis, südame töös ja hormoonide tootmises. Kaltsiumi puudud põhjustab luude hõrenemist ehk osteporoosi ja lihaskrampe. 20 Ca 2 8 40,08 8 Kaltsium 2 Magneesium Magneesiumi aatomnumber on 12. See asub perioodilisustabelis IIA rühmas ning 3. perioodis. Magneesium on hõbedane tugev metall, kuid kerge (tihedusega 1,74 g/cm3). Ta sulab temperatuuril 650 kraadi ning on keemiliselt küllaltki aktiivne, kuid sarnaselt alumiiniumile kattub õhukäes kaitsva oksiidikihiga. Magneesiumi leidub maakoores 2,1%, kuid vabal kujul teda looduses ei leidu. Levikult on ta keemilistest elementidest 7. kohal. Magneesium kuulub ligi 200 mineraali koostisesse. Ammendamatud magneesiumivarud on meredes ja ookeanides
Raua ja süsiniku sulam 15.Selgita lühidalt terase saamise protsessi. 16.Mis on aluminotermia ja mille jaoks seda kasutatakse? Aluminotermia- lihtainete (enamasti metallide) saamine ühenditest alumiiniumiga redutseerimise teel. 17.Mis on elektrolüüsi põhimõte? Elektrolüüs on elektrienergia arvel kulgev redokreaktsioon Elektrolüüsi nimetus viitab ainete lagundamisele elektri toimel 18.Milliseid metalle toodetakse elektrolüüsi teel? Toodetakse aktiivsemaid metalle- naatrium, kaltsium, magneesium jm. Kõige suuremas mahus toodetakse aga alumiiniumi 19.Milliseid aineid saadakse naatriumkloriidi elektrolüüsil? Naatriumit ja kloori 20.Millised osakesed kogunevad naatriumkloriidi elektrolüüsilkatoodile, millised anoodile? Anood- Katood- 21.Mis on metalli korrosioon? Metallide hävimine keskkonna tegurite toimel 22.Mis juhtub raua roostetamisel? Metalli korrosioon 23.Millised tegurid soodustavad metalli korrosiooni? hapnik niiskus happed (happeline keskkond) soolad
Raua imendumist soodustab C-vitamiin, takistavad aga kofeiin ja liigne kaltsium. Rauavaene toit põhjustab aneemiat, lastel õpiraskusi, väsimust, külmatunnet ja kerget vastuvõtlikkust haigustele. Raua üleküllus viib südame-veresoonkonna haigusteni ja põhjustab oksüdatiivset stressi. Allikateks on petersell, veretooted, halvaa, maks, nisukliid, õllepärm, kõrvitsaseemned, neerud, läätsed, kuivatatud paprika, oad ja müsli. Magneesiumi . Üleliigne magneesium võib häirida kaltsiumi imendumist. Organism vajab magneesiumi luude ehituseks, valkude töötlemiseks, lihasenergia vabastamiseks, kehatemperatuuri reguleerimiseks, kaltsiumi, fosfori, naatriumi ja kaaliumi ainevahetuseks, E- ja C-vitamiini ning B-rühma vitamiinide omandamiseks ning südamelöökide sageduse reguleerimiseks. Magneesium lõdvestab veresooni, kaltsium seevastu põhjustab nende kokkutõmbumist. Liiga vähe
Kaaliumiühendite vähesus toidus võib põhjustada südametegevuse häireid. Leelismuldmetallideks nimetatakse aktiivsemaid (alates kaltsiumist) IIA rühma metalle. Loovutavad väliskihilt mõlemad elektronid. Nende ühendid aktiivsemate mittemetallidega on valdavalt ioonilise sidemega. Kõige levinumad leelismuldmetallid on kaltsium (aktiivne, hoitakse petrooleumikihi all, reageerib hapniku, tavatingimustes vee ja hapetega) ja magneesium (aktiivne, õhu käes kattub oksiidikihiga, põleb ereda leegiga, reageerib ainult kuuma vee või veeauruga, hapetega, kasutatakse sulamites). Looduses leidub ainult ühenditena, eelkõige karbonaatide, aga ka sulfaatide, silikaatide jt. Leegis annavad iseloomuliku värvuse. Mõnevõrra kõvemad ja kõrgema sulamistemperatuuriga kui leelismetallid. Kaltsium- (kustutamata lubi, reageerib juba külma veega, moodustab kustutatud lubja, vesi võib kuumeneda keemiseni; imab
võidukäik, hakati looma väga olulisi komposiite, nagu klaaskiuga tugevdatud vaigud. Ja ka süsinikkiuga tugevdatud vaigud. Oluline on ka Kevlar. keraamilised materjalid- Eelajaloos klaas(kristuse sünni ajal), savipotid jms(eKr). 1980 hakkavad levima rasked keraamilised materjalid- Alumiinium oksiid- Auto süüteküünla isolaator. Tenokeraamilised materjalid on kallid. 2) Metallide ja sulamite liigitus: Tihedus- kergmetallid ja -sulamid – tihedus kuni 5000 kg/m3 magneesium, alumiinium, titaan... keskmetallid ja -sulamid – tihedus 5000...10 000 kg/m3 tina, tsink, vask, nikkel, antimon, kroom, mangaan... raskemetallid ja -sulamid – tihedus üle 10 000 kg/m3 plii, hõbe, kuld, volfram, molübdeen... sulamistemperatuur – kergsulavad metallid ja –sulamid – sulamistemperatuur ei ületa Pb sulamistemperatuuri 327 °C liitium, tina, plii kesksulavad metallid ja –sulamid – sulamistemperatuur üle 327 °C, kuid ei
Kooli nimiGruppNimi Erinevad metallid Berüllium Magneesium Alumiinium Skandium Titaan Vanaadium Kroom Mangaan Raud Koobalt Nikkel Vask Tsink Metallide keemilised omadused Enamik metalle on keemiliselt aktiivsed. Eriti leelismetallid ja leelismuldmetallid, mis kuuluvad perioodilisustabeli kahte vasakpoolsesse rühma, Keemilise inertsuse tõttu on omamoodi erandiks väärismetallid. Metallide keemilist aktiivsust väljendab nn pingerida, ning enamik metalle tõrjuvad lahjendatud hapetest vesinikku välja Liik ...
Vitamiinid D- vitamiini on vaja: · Sest see soodustab kaltsiumi imendumist seedetrakdist ja fosfori assimilatsiooni, mis on vajalik luude ja hammaste moodustumiseks. · Lastele normaalseks kasvamiseks. · Aitab kaasa ensüümide sünteesile limaskestas, mis tegelevad olemasoleva kaltsiumi aktiivsuse trantspordiga. Sisaldub:kalamaksaõlis, munakollases, piimas. A-vitamiin: · Naha ja juuste tervise tagamiseks · Suguorganismide arenguks · Organismi kudede taastootmiseks · Vereloomadele Sisaldub: paprikas, hautatud maksas, porgandis. E-vitamiin: · Rakkude vananemise pidurdamiseks. · Järglaste saaniseks · Vere kollesterooli vähendamiseks Sisaldub: pähklites, idantites, seemnetes, taimsetes õlides. C- vitamiin: · Foolhappe ja B12- vitamiini ainevahetuseks · Aju normaalseks funkisioneerimiseks · Luude vastupidavus, tervete hammaste ja igemete tagami...
Ta osaleb lihaskontraktsioonis, hüübimisprotsessis, neurottransmissioonis, ensüümide aktiveerimises, vitamiin D metabolismis, membraanide läbitavuse funktsioonis, vere osmootse rõhu tagamises jne. Kaltsiumi allikad: Piimatoodetest - on palju kuid imendub sellest vaid ~30%. Lihatooted, kalad. Taimed aeduba, rooskapsas, petersell, kaalikas. Kaltsiumi imendumist: soodustavad: happeline keskkond, vitamiin D ja C, laktoos, magneesium, fosfor, mangaan, küllastumatta rasvhapped, raud. NB! Kui magneesiumi on vähe, ei omastu kaltsium (ladestub) mille imendumiseks on vaja ka fosforit, mangaani ja vitamiin C. Kaltsiumi imendumist pärsivad : oksaalhape (sokolaad, spinat, rabarber), fütaat( teraviljad). Lisamanustamine on õigustatud jalalihaste krampide korral (mis ei möödu magneesiumi manustamisel). Luude valulikus, igemete veritsus jt.
tihedus olema kuskil 5g/cm3 kohta. Lisaks mängib rolli ka hind ning eelarvet arvestades võiks materjali kilohind olla maksimaalselt 600-700kr, aga mida odavam, seda parem. Võimalikud materjalid Seega esimese valiku saab teha tiheduste ja kõvaduste graafiku põhjal ning sobilikud oleksid kõik materjalid, mille kõvadus on suurem kui 125HV ja tihedus madalam kui 5g/cm 3 kohta. Graafikult on näha, et sobilikeks ostutuvad tsink, titaan, alumiinium, magneesium, sooda-laimi klaas , räniklaas, räni, alumiiniumnitriid, alumiiniumoksiid ja ränikarbiid. Järgnevalt tuleks vaadata purunemiskindlust. Kuna on teada, et alumiinium peab sellistes rakendustes vastu, sobivad kõik materjalid, mille purunemiskindlus(fracture toughness) on suurem, kui kõige kehvemal alumiiniumil, seega peab olema suurem kui 15MPa*m1/2. Siit järeldub, et meile sobivad on magneesium, alumiinium, titaan ja tsink. Graafikul
Vajadus kaltsiumi järele on eriti suur mõttetöö, stressi ja depressiooni ning raseduse ja rinnaga toitmise ajal. Kaltsium hävitab kolesterooli, võib alandada vererõhku. Kaltsiumi puudus põhjustab luude hõrenemist ehk osteporoosi, hallutsinatsioone ja lihaskrampe. Et kaltsiumi mõju oleks efektiivne, vajab organism ka veel teisi toitaineid. Näiteks kaltsium ei saa imenduda ilma piisava hulga D-vitamiinita. Oma osa on samuti A- ja C- vitamiinidel. Magneesium ja kaltsium mõjuvad üheskoos südame- ja veresoonkonna tegevuse tõhususele ning kaltsiumi ja fosfori omavaheline suhe peab olema tasakaalus, et moodustada efektiivselt luukudesid. Ükskõik millise eelmainitud ainepuudus organismis takistab organismi kaltsiumit omastada. Valgu tarbimise tõstmine suurendab uriiniga eralduva Ca hulka, seega valgurikas toit viib organismist Ca välja. Kaltsiumi imendumist pidurdab alkohol. Imendumist soodustab laktoos, seega piimatoodete tarbimine.
Muudest omadustest lähtudes liigitatakse neid väärismetallideks (Pt, Ag. Au jt), haruldasteks metallideks (Li, Be, Ti jt), leelismetallideks (Li, Na, K jt). Kergsulamitest enim kasutatakse alumiiniumsulameid.Tehnikas kasutatavad vähima tihedusega konstruktsioonisulameid on aga magneesiumsulamid .Kergsulavad sulamid on leidnud eelkõige kasutamist joodiste ja laagrimaterjalina. Mitteraudmetallidest(Cr, Mn, Ni, V, Ti, Co, jt)kasutatakse legeerivate elementitena. Alumiinium-titaan ja magneesium sulameid kasutatakse kergkonstruksioonisulamites. Vask, tsink, plii, baasil sulameid kasutatakse laagri materjalina. Kuld, hõbe, plaatina, baasil sulameid aga väärismetallidena ja sulameina. Toodete valmistusviisilt lähtuvalt jaotatakse mitteraudmetallid ja sulamid deformeeritavteks ja valusulameiks. Alumiinium ja alumiiniumsulamid Alumiinium on levinumaid elemente maakoores. Alumiiniumil on rida omadusi (hea
Valgud 8,25 g Vesi 133,5 g Naatrium 63 mg Vesi 37,55 g Sool 0,16 g Kaalium 229,5 mg Tuhk 0,865g Kaltsium 180 mg Kiudained 0,085 g Magneesium 16,5 mg Fosfor 132 mh Sahharoos 2,195 g Laktoos o,635 g Hommikusöögi sisaldus: Banaan 75 g Vesi vähemalt 200 g Kalorusus 67,28 kcal Süsivesikud 15 g Rasvad 0,36 g Valgud 0,75 g
Fe + CuSO4 FeSO4 + Cu 2Al + 3CuSO4 Al2(SO4)3 + 3Cu Katse 4 Metallide reageerimine veega Katsevahendid: Katseklaas, katseklaasihoidik, fenoolftaleiini lahus, Magneesium, Kaltsium, vesi, tikud, piirituslamp. Katsekirjeldus: Panen kahte katseklaasi 4-5 cm³ vett ja fenoolftaleiini. Ühte katseklaasi lisan tükikese kaltsiumi ja teise tükikese magneesiumi. Katseklaasis, milles oli kaltsium, läks lahus roosaks, hakkas mullitama ning reaktsiooni toimus väga kiiresti. Katseklaasis, kus oli magneesium, Esialgu toimus reaktsiooni aeglaselt, katseklaasi kuumutamisel reaktsiooni kiirenes, tükike muutus roosaks ja hakkas värvi eralduma. Katsest järeldan, et kaltsium on väga suure aktiivsusega metall ning aktiivsem kui magneesium, sest reaktsiooni toimus koheselt, ilma kuumutamiseta. Magneesium on samuti aktiivne metall, kuid vähem aktiivsem kui kaltsium, sest ilma kuumutamiseta oli reaktsiooni väike, kuumutamisel reaktsiooni suurenes. Tulemused on kooskõlas ka
...............................................................12 4.1.1Lubikrohv...........................................................................................................................12 4.2.Erinevad kipsitooted.................................................................................................................12 4.2.1Gyproc-kipsplaadid ja -plaadikonstruktsioonid.................................................................12 4.3.Erinevad magneesium sideaines tooted....................................................................................13 4.3.1Fibroliit...............................................................................................................................13 4.3.2Ksüloliit..............................................................................................................................14 KOKKUVÕTE..................................................................................
materjalide, eelkõige metallide liigitamise aluseks. Tihedus Erinevad materjaligrupid (metallid, plastid, keraamika) erinevad eelkõige oma tiheduse poolest. Tiheduse ühikuks on mahuühiku mass, kg/m 3. Plastidel on tihedus 1000...2000 kg/m 3, keraamikal 1500...2500 kg/m3, enamkasutatavatel metallidel piires 1700...22 000 kg/m 3. Viimaste puhul eristatakse tihedusest lähtuvalt kergmetalle ja -sulameid, mille tihedus on alla 5000 kg/m3 (liitium, berüllium, magneesium, alumiinium, titaan jt.), raskmetalle ja sulameid, mille tihedus ületab 10 000 kg/m 3 (plaatina, volfram, molübdeen, plii, jt.) ning keskmetalle ja -sulameid (tihedus üle 5000 kuid alla 10 000 kg/m 3). Tehnikas kasutatavaist metallidest kergeimaks on magneesium, raskeimaks aga plaatina. Tabel 1.1. Elementide keemilised sümbolid ja aatomnumber Keemiline element Keemilise Aatomnumber elemendi e. järjenumber tähis
Organismide keemiline koostis Elemendiline koostis: - Organismi koostisest on leitud 70-80 erinevat keemilist elementi. Enamusi väga väikeses koguses ja enamuste ülesannet ei teata. - Hapnik 65-67% - Süsinik 15-18% - Vesinik 8-10% - Lämmastik 1,5-3% - Fosfor 0,2-1% - Väävel 0,15-0,2% - Need on makroelemendid - Organismides on ka palju mikroelemente nt: kaltsium, naatrium, magneesium, raud, tsink, vesi, jood, fluor, kaalium. Ühendiline koostis: - Anorgaanilised ühendid: a) Vesi 80% b) Muud ühendid(soolad) 1,5% - Orgaanilised ühendid: a) Valgud e. proteiinid 14% b) Lipiidid (lipiidide hulka kuuluvad tahked rasvad, õlid, vaha, steroidid) 2% c) Sahhariidid e. suhkrud e. süsivesikud 1% d) Nukleiinhapped : DNA 0,4% ja RNA 0,7% e) Madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid 0,4% Anorgaanilised ühendid:
Hõbe Argentum Ag argentum Kaalium Kalium K kaalium Kaltsium Calcium Ca kaltsium Kuld Aurum Au aurum Liitium Lithium Li liitium Magneesium Magnesium Mg magneesium Naatrium Natrium Na naatrium Raud Ferrum Fe ferrum Plii Plumbum Pb plumbum Tina Stannum Sn stannum Tsink Zincum Zn tsink
hammastes. Just sellepärast vajatakse kaltsiumi tugevate luude ja hammaste ehitamiseks. Peale seda mängivad kaltsiumiioonid olulist rolli rakusiseste signaalide edastamisel, lihaste kontraktsioonis, vere hüübimisel. Kaltsiumi liikumist rakkude vahel reguleerib magnesium (Mg) ning need kaks mineraali on inimkehas väga tihedalt seotud. Nagu varem öeldud, vastutab kaltsium lihaste töö eest, täpsemalt öeldes aga vastutavad kaltsium ja magneesium lihases vastandlike protsesside eest – kaltsium on oluline lihase kontraktsioonil ja magneesium lihase lõõgastumisel. Kui kehas on kaltsiumi ja magneesiumi tasakaal paigast ära kaltsiumi kasuks, siis tekivad kergesti lihaskrambid. Fosfori roll: Nagu eelnevast tekstist näha on kaltsium ja magneesium vägevalt tähtsad ained, kui rääkida luude ja lihaste tervisest ning nende normaalsest tööst. Harvemini on
KEEMIA KT II 1. Leelismetallide üldiseloomustus (omadused), leidumine looduses. *On kõige metallilisemad elemendid. *reageerivad aktiivselt hapnikuga ja enamiku teiste *Pehmed, kergesti lõigatavad, mittemetallidega, *kerged (väikese tihedusega) *reageerivad aktiivselt veega, moodustades vastava leelise ja *madala sulamistemperatuuriga, tõrjudes välja vesiniku, *hea elektri- ja soojusjuhtivusega, *reageerivad tormiliselt hapetega, tõrjudes välja vesiniku. *puhas metallipind on läikiv ja valdavalt hõbevalge värvusega, 2. Tähtsamad Na ja K ühendid ning nende kasutamine. Na ühendid.- küpsetusainetes ja ravimites. *NaNO3- naatriumnitraat- kasutatakse väetisena ...