Harilik lepamaim Harilik lepamaim on karpkala kõige väiksem sugulane. Seda, kui lepamaim veekogus elab, peetakse puhtuse ja vähese või olematu reostuse märgiks. Ta on üks kergemini kohastuvatest kaladest. Huvitav on ka see, et lepamaim suudab muuta värvus meeleolust olenevalt. Näiteks hädaohu korral võivad nad muutuda täiesti värvituteks. Lepamaim tegutseb magevetes ja tema menüü on ebatavaliselt rikkalik. Ta on jõgede ja järvede toiduahela oluline lüli. Harilik lepamaim toitub mitmesugustest veeputukatest ning teistest väikestest veeloomadest. Soovides püüda vee kohal lendavaid putukaid, hüppab ta koguni veepinnale. Süües on lepamaim võimeline oma liikuvad lõuad ettepoole välja sirutama. Ise on ta toiduks suurematele röövkaladele, lindudele ja imetajatele. Ka jäälinnu lemmiktoiduks on lepamaimud, kuna nad ujuvad
järvkaisel (Schoenoplectus lacustris) Eesti jõgedest leitud 34 kala- ning sõõrsuuliiki (35 taksonit) võib jagada järgmisse viide rühma: 1). Liigid, kelle levik piirdub ainult jõgedega (5 liiki + 1 takson): ojasilm, jõeforell, harjus, turb, tippviidikas, trulling; 2). Liigid, kellele jõed on tüüpiliseks elupaigaks, kuid kes esinevad ka muudes veekogudes (järvedes, riimveelistes merelahtedes) (21 liiki): haug, särg, teib, säinas, lepamaim (järvedes puudub), roosärg, tõugjas, mudamaim, linask, rünt, viidikas, latikas, koger, hink, vingerjas, luts, luukarits, koha, ahven, kiisk, võldas; 3). Liigid, kes esinevad jõgedes, kuid kes seal reeglina (või mitte kunagi) ei sigi ja kelle levik jõgedes sõltub peamiselt nende sisselaskmisest sinna (3 liiki): vikerforell, karpkala, angerjas; 4). Jõgedes kudevad siirdekalad (4 liiki + 1 takson): jõesilm, lõhe, meriforell, vimb, ogalik. 5)
LÕHE MERIFORELL JÕEFORELL SIIG RÄÄBIS HARJUS HAUG ANGERJAS SÄRG ROOSÄRG TURB TÕUGJAS LINASK VIIDIKAS LEPAMAIM NURG LATIKAS TRULLING HINK HINK VINGERJAS SÄGA LUTS HARILIK AHVEN KOHA KIISK VÕLDAS KLOUN MERIROOSAHVEN
varjepaikade olemasolu vettekukkunud puutüvede ja kaldauurete näol. · Laia ökoamplituudiga on ahven, kes elab väga erinevates veekogudes: järvedes, jõgedes, tiikides, lahtedes ja riimvetes. Seega on keskkonna suhtes vähe nõudlik ja seepärast on tal ka nii suur levik. Ka Kudemistingimuste suhtes vähenõudlik. Biootilised Tegurid · Kiskjad on jões enamus · Taimtoidulised on väiksed suuremaid kalu, ahven, kalad, lepamaim, turb, viidikas haug, forell, latikas. ja jõevähk. jõgi-kõõlusleht - jõevähk · Haug - Viidikas · Kisklus Viidikas ja haug · Konkurents - Punavetikas ja pruunvetikas konkureerivad valguse pärast · Parasitism Paeluss elutseb ahvena kõhus Energia liikumine toitumistasemetel ökosüsteemis · Tootjad ehk produtsendid on oja-haneputked, harilik kuuskhein, jõgitakjad, puna- ja pruunvetikad, jõeplankton,
SILMULISED: · Merisutt · Jõesilm Ojasilm TUURALISED Atlandi tuur HEERINGALISED Räim Kilu Vinträim Ansoovis LÕHELISED Lõhe Meriforell Jõeforell Vikerforell Rääbis Siig Harjus TINDILISED Meritint Peipsi tint HAUGILISED Haug ANGERJALISED Angerjas KARPKALALISED Särg Roosärg Teib Turb Säinas Tõugjas Viidikas Tippviidikas Mudamaim Lepamaim Rünt Latikas Nurg Vimb Nugakala Linask Koger Hõbekoger Karpkala Hink Trulling Vingerjas SÄGALISED Säga TUULEHAUGILISED Tuulehaug TURSALISED Tursk Luts OGALIKULISED Ogalik Luukarits Raudkiisk Merinõel Madunõel AHVENALISED Ahven Koha Kiisk Emakala Tobias Must mudil Väike mudil Kaug-Ida unimudil Makrell Mõõkkala MERIPUUGILISED Võldas Merihärg Nolgus Meripühvel
90% jõgedest on lühemad kui 10 km Pikimad jõed: Võhandu 162 km Pärnu 144 km Põltsamaa 135 km Loomastik Paljudele lindudele on jõed ja nende ümbrus pesitsus- ja toitumispaigaks; Poolveelise eluviisiga imetajaist: Kobras, mügri, ondatra ja vähearvukas saarmas Euroopa naaritsa (elas Eesti jõgedes veel hiljaaegu) on ameerika naarits ehk mink välja tõrjunud Sõõrsuid elutseb jõgedes 3 liiki ja kalu 47 liiki (50 taksonit). Sagedamad ja arvukamad on haug, trulling, lepamaim, särg, ahven, jõeforell, luts ja viidikas. Kalandusliku tüpoloogia järgi on Eestis enim forelli-, haugi-, särje-, ahvena- ja särje-haugijõgesid. Suurtaimestik 124 liiki soontaimi, 22 liiki samblaid ja 35 taksonit vetikaid. Õistaimedest kasvab enim kollast vesikuppu, harulist ja vegetatiivset jõgitakjat, konnaosja, järvekaislat, harilikku kuuskheina, pilliroogu ja jõgikõõluslehte. Sammaldest vesisammalt. Vetikatest rohevetikat ja eriviburvetikat.
Randal Pringel (vaalaline) peamiselt Läänemere lõunaosas Linnud kühmnokk- luik, merikajakas, jõgitiir, tõmmukajakas, naerukajakas, kalakajakas, hõbekajakas, tõmmuvaeras, hahk, meriski, unajalg-tilder, kivirullija, merivart, jääkoskel, roo-loorkull, hüüp, suurkoovitaja, kiivitaja, tuttvart, kõrka-roolind, luitsnokk-part, lauk. Kalad lõhe, iherus e. meriforell, vikerforell, tursk, ogalik, luukartis, kammeljas, tuulehaug, räim, kilu, merihärg, väike mudilake, lepamaim, merinõel. Liikide omavahelised suhted Sümbioos meriroos <-> vähk Parasitism paeluss -> kalad Kisklus hülged -> räim, tursk Konkurents karevetikas >< põisadru Toiduahel Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
mis põhjutab kasvajate sagenemist. Ökoloogiliselt kõige otstarbekam oleks vältida radioaktiivset saastamist, kasutades võimalikult vähe aatomienergeetikat. Lendunud vääveldioksiid ja lämmastiku oksiidid ühinevad veeauruga, moodustades väävel ja lämmastikhappeid, mis sajavad happevihmana alla. Happeliseks muutunud järved on ilusad läbipaistavad (elustik on vaesenud).Kaladest kõige tundlikumad on lõhe, forell, lepamaim ja särg. Kohanemisvõimelisemad on haug ja ahven. Metsas haigestuvad kõige esimesena okaspuud, kuusk ja mänd, sest nende okkad on igihaljad. Heitlehistest lehtpuudest tundlikum on pöök. Ainuke lahendus on saasteaine piiramine. Tuleb põletada vähem naftat, kivisüsi, kasutada rohkem alternatiivseid energia võimalusi( tuule, vee ja päikeseenergiat) ning püüda filtrite abil kinni kahjulikud gaasid.
maksimumi alamjooksu alumises osas Sindi paisust alamal, kus on üsna arvukalt siirde- ja poolsiirdekalu.Ülemjooksul Pudimäe (Kükita) silla ümbruses ning Paide linna kohal on teada jõeforelli ja vikerforelli, keskjooksul Türi-Jändja piirkonnas haugi, särje ja turva ning Suurejõe ümbruses haugi, särje, turva ja ahvena elutsemine.Alamjooksu ülemises osas Navesti suudme ja Tori vahemikus, elunevad lõhe, haug, angerjas, särg, turb, säinas, lepamaim, roosärg, linask, viidikas, nurg, latikas, vimb, koger, luts, ahven, kiisk. Kalastiku koosseisu järgi on Pärnu jõe keskjooksu ülemine osa produktiivne särje-haugi jõgi ning keskjooksu alumine ja alamjooksu ülemine osa produktiivne särje- turva jõgi. Tähtsus Eestis 1)Paljudele kalaliikidele ja taimedel elupaigaks. 2)Juhib ära üleliigse vee. Muud huvitavat Pärnu jõge on nimetatud ka Eestimaa Mississipiks, sest ta on Eesti üks pikimaid jõgesid ning nagu
putukavastseid aga jalgadel leiduvad konksukesed. Osa loomi poeb peitu kivide alla või kaevub jõepõhja. Jõekarpidel ulatub jõepõhjast välja vaid osa kojast. Veekogu põhjas elavad puruvana vastsed ning ühepäevikute vastsed. Mõnes jões elavad jõevähid, kes tegutsevad öösiti ja toituvad veekogu põhjal peamiselt taime- ja loomajäänustest. Selgroogsed Jões elavad suures osas samad kalad kes järveski. Jahedamat ja hapnikurikkamat vett vajavad jõeforell ja lepamaim järves ei ela. Mitmed meres elavad kalad, näiteks meriforell ja lõhi, tulevad aga jõgedesse kudema. Jõgede läheduses elab mitmeid imetajaid. Saarmas ja mink (ameerika naarits) käivad vees toitumas. Koprale on jõgi ja selle kaldad peamiseks liikumisteeks ning varjekohaks. Suuremate jõgede aeglase vooluga osades ja jõesoppides elavad enam-vähem samad linnud kes järvedelgi. Vaid vesipapp ja jäälind on kohastunud elama kiirema vooluga
Arvukalt leidus jõe kirpvähki,vesilestalisi ja ühepäevikulise vastseid.Surusääsklaste vastsed moodustasid kõigist isendeist 17%.Alamjooksul Lalsi lõigus oli põhjaloomastik mitmekesine(50 taksonit),asustustihedus keskmine ja biomass alla keskmise.Surusääsklaste vastsed moodustasid kõigist isendeist 24%. Kalastik.Teada on järgmise 14 kalaliigi leidumine:jõe-,vikerforell,haug,angerjas,särg,teib,turb,säinas,roosärg,linask,latikas,lepamaim,luts, ahven. Jõe seisund.1997. a. suvel oli Põltsamaa jõe vesi ülemjooksul Kiltsis hüpertroofne(liigtoiteline),kõigis muudes uurimislõikudes mesotroofne(keskmise toitelisusega). Põltsaamaa jõe asukoht ja jõgi pildil. Pedja jõgi Muud nimed: Avanduse jõgi (lähtest kuni Onga jõe suubumiseni), Pede jõgi (Põltsamaa jõega ühinemiskohast kuni Emajõkke suubumiseni).
arvukuse vähenemise peapõhjus on nende ajalooliste kudejõgede rikkumine inimtegevuse tagajärjel Eestisse on jäänud vaid 20 km ulatuses lõhele kudemiseks sobivaid jõelõike, mis asuvad Purtse, Kunda, Selja, Loobu, Valgejõe, Jägala, Pirita, Vääna, Keila, Vasalemma ja Pärnu jõgedes I kat kaitsealuse ebapärlikarbi sobivaimaks vahepere-meheks on jõeforell, harva teiste lõheliste tähnikud, võimalikeks vaheperemeesteks ka lepamaim, ahven, rünt, luts ja võldas Praegu on üksikuid ebapärlikarbi kolooniaid leitud veel ainult Pudisoo jõest Paisutamine muudab elutingimusi veekogus voolulembestel vääriskaladel pole sigimistingimusi - madalaid kiirevoolulisi kruusapõhjaga alasid, tõuseb vee temperatuur ja süveneb veekogu eutrofeerumine, suureneb röövkalade hulk paisude taha kogunenud liiv ja muda matavad tehisjärve puhastamise
unistustekala kirjeldamiseks. Ahvenlased Meie veekogudes elavad ahven, kiisk ja koha Atlandi tuur Harudlane juhukülaline meie vetes. Valgeamuur Kaug Ida päritolu taimetoiduline kala. Kasvatatakse üksikutes kalamajandis karpkalatiikides lisakalana. Gorbusa Kaug Ida lõhe, kelle pulmateekond võib olla tuhandeid kilomeetreid pikk. Jõeforell, lepamaim ja ebapärlikarp Kahe kala ja veeselgrootu vahel esineb väga omapärased vastastikused suhted. Haug Haug on meie veekogude peamine biomelioraator. Angerjas Väga omapärase sigimisbioloogiaga kala elab nii meres, kui ka siseveekogudes. Kala välisehitus lõpused võimaldavad hingata vees lahustunud hapnikku. Soomused paiknedes üksteise
Pilt 6. Tippviidikas harjus (Thymallus thymallus), haug (Esox lucius), angerjas (Anguilla anguilla), särg (Rutilus rutilus), teib (Leuciscus leuciscus), turb (Leuciscus cephalus) säinas (Leuciscus idus), lepamaim Pilt 4. Vaade paisjärvele (Phoxinus phoxinus), roosärg (Scardinius erythrophthalmus), tõugjas (Aspius aspius), linask (Tinca tinca), rünt (Gobio gobio), viidikas (Alburnus alburnus), nurg (Blicca bjoerkna), latikas (Abramis brama), koger
KALASTIK Võrtsjärve kalad saab marja heitmise poolest jagada nelja rühma: Suurim neist on fütofiilsete ehk taimelembeste kalade rühm, kes koeb marja elusate või surnud taimede lehtedele, vartele ja juurtele (nt. haug, särg, latikas, koger, mudamaim, hõbekoger, hink ja säga) Litofiilid ehk kivilembesed kalad lasevad marja kividele, kruusale ja kõvale liivapõhjale (jõeforell, ojasilm, võldas, turb, lepamaim, peipsi siig). Fütolitofiilide ehk taimekivilembeste kalade rühma kuuluvad liigid (ahven, koha, kiisk, tint, säinas) võivad kudeda nii taimedele kui ka kividele, kruusale ja liivale Poolpelagofiilseid ehk poolavaveelembesi kalu esindab Võrtsjärves vaid luts LINNUD Võrtsjärvel ja selle lähiümbruses on määratud 214 linnuliiki, kellest kindlaid haudelinde on 139 liiki (sh 56 vahetult järvel), 14 liiki on
21. Nimetage 2 kalaliiki, kes üldiselt taluvad meie vetes talvist ummuksisse jäämist. V: linask ja (tavaline)koger,(+hõbekoger), karpkala 22. Märkige alljärgneva 20 kalaliigi kohta, kes neist elab magevees, kes merevees. (mõni liik elab mitmes kohas). V: MÕLEMAD viidikas, lõhe, hõbekoger, ahven, roosärg, särg, vimb, koha, rääbis; MERI merivarblane, kirju mudil, suur tobias, kilu, nolgus, merisiig, raudkiisk; MAGE peipsi siig, peipsi tint, luts, lepamaim, harjus, võldas 23. Püütud ahvena täispikkus oli 13cm ja kaal 21,7g. Kuidas veenduda, et tegemist on isase kalaga? V: lahkamine näitab, et isendil on paarilised sugunäärmed, mis viitab isaskalale. 24. Nimetage Eesti 3 kõige sügavamat järve, kus sügavust üle 30m ja põhjas puudub hapnik. V: Rõuge Suurjärv, Väike-Palkna, Koorküla Valgjärv 25. Millised neist kalaliikidest on fütofiilsed(4) millised on litofiilid(2)?
suureneb ja saavutab maksimumi alamjooksu alumises osas Sindi paisust alamal, kus on üsna arvukalt siirde- ja poolsiirdekalu. Ülemjooksul Pudimäe (Kükita) silla ümbruses ning Paide linna kohal on teada jõeforelli ja vikerforelli, keskjooksul Türi- Jändja piirkonnas haugi, särje ja turva ning Suurejõe ümbruses haugi, särje, turva ja ahvena elutsemine. Alamjooksu ülemises osas Navesti suudme ja Tori vahemikus, elunevad lõhe, haug, angerjas, särg, turb, säinas, lepamaim, roosärg, linask, viidikas, nurg, latikas, vimb, koger, luts, ahven, kiisk. Kalastiku koosseisu järgi on Pärnu jõe keskjooksu ülemine osa produktiivne särje-haugi jõgi ning keskjooksu alumine ja alamjooksu ülemine osa produktiivne särje-turva jõgi. Pärnu jõele on moodustatud ulatuslik Natura 2000 võrgustiku kaitseala, mis peaks tagama Euroopa Liidu loodusdirektiivi lisades I, II, IV ja V nimetatud elupaikade (looduslikus
Idaoja on Peeda jõe lisaoja, mis toob jõkke sisse suurel hulgal jahedat vett. Olgugi, et tema vooluhulk on suurem, kui Peeda jõel, kannab ta siiski ametlikult lisaoja nime. Idaoja on üpris kärestikuline ning kohati kruusase põhjaga. Forell levis kiiresti ka Idaojja, mis oma kruusase põhja, kiire voolu ja jaheda veega on ideaalne elupaik ja sigimispaik jõeforellile.(E. Pihu) Lisaks jõeforellile on ojas ihtüloogiliste uuringutega kindlaks tehtud, et seal elavad ka lepamaim, särg, trulling ja ka ojasilm.(kaitsekorralduskava) Porijõgi Porijõgi on väike vooluveekogu, milles on mitmeid kiviseid ja suure langusega lõike. Kuid Peeda jõega liitumise kohal muutub jõgi aeglase vooluga sügavaks mudapõhjaga veekoguks. Kuumematel suvedel soojeneb selle vesi üle kahekümne kraadi. Ülalpool Peeda jõe suudmest ülesvoolu asub kõrge pais, mis isoleerib kärestikud ülejäänud jõest. Ometigi on sellesse jõkke
(1%).4. Ülejäänud jõelõigud, mida iseloomustab fütoplanktoni väga madal kuni keskmine biomassi tase. Fütoplanktoni arvukus ja taksonite arv varieerub suurtes piirides. Nendes jõelõikudes on fütoplanktoni biomassi dominantideks sageli bentilised või epifüütsed ränivetikad. (94%). Eurütermsed kalaliigid (laia temperatuuri taluvusega) - Need on liigid, kelle esinemist veetemperatuur kas ei piira või piirab vähe. Rühma tüüpilised esindajad on haug, luukarits, lepamaim, trulling ja võldas. Soojaveelised kalaliigid - Tüüpilisteks soojaveelisteks liikideks, kes ei esine jõgedes, kus suvine maksimaalne veetemperatuur jääb alla 17C, on teib, säinas, latikas, tippviidikas, roosärg, koger, vingerjas ja kiisk. Jõelõikude jaotus kalakoosluste alusel - Külmaveelisi jõelõike võib nimetada liigivaeseks forellipiirkonnaks, kus lisaks jõeforellile esinevad reeglina veel laialevikuga liigid võldas,
i-l lähevad küljed tellispunaseks või tumepruuniks, tekivad terassinised marmoreeritud laigud, kõht muurub tumedaks või sidrunkollaseks, alalõuale kasvab kõhrest konks jätke, mis ei lase suud sulgeda. Meriforell: i-l tekib alalõuale väike kõhrjätke, kehal suureneb roosade tähnide hulk. Vikerforell: i-muutub tumedamaks, seljale tekib küür. Angerjas: kudemisrände algul selg muutub mustaks, küljed ja kõht hõbedaseks, silmad suurenevad tugevasti. Lepamaim: i-l kõht muutub punaseks, kurgualune mustaks, külgedel võib tekkida roheline vööt, peas valkjas hk, e-l võib olla peas nõrk pruunikas hk. Vimb: i-l selg läheb mustaks , kõht kollaseks, R ja K punakaskollaseks; peas, seljal , R ja K sisekülgedel peen hk. Ogalik: i-l selg muutub sinakasroheliseks, kurgualun ja rind punaseks, silmad siniseks, e-l pulmamängu ajal kiired lühiajalised värvuse muutused. · Luukarits: i-l rind ja kurgualune muutuvad mustaks,
Meie kalu: 1. angerjas 8. vingerjas 15.koger 2. säga 9. madunõel 16.latikas 3. tursk 10. luts 17.nurg 4. haug 11. meritint 18.hõbekoger 5. ogalik 12. merinõel 19.vimb 6. luukarits 13. trulling 20.linask 7. hink 14. tuulehaug 21.harjus Eestis 80 liiki kalu, kõige tavalisemad on ahven, haug, särg. Kõige väiksemad on lepamaim ja ogalik. Kõige suuremad on säga, tuur ja haug. Pealt soomustega on kaetud enamus kalu.Ilma soomusteta on angerjas, luts, silm, vingerjas. Kui rasked võivad kalad olla? · Vähem kui 100 g kaaluvad lepa- ja mudamaim, ogalik, viidikas, meritint, silm, kilu, · 140 490 g kaaluvad rääbis, kiisk, emakala, teib · 500 2900 g peipsi siig, tuulehaug, koger, lest, särg, räim, vimb.
kalastik mitmekesisem (6 liiki). Sulbi lõigus oli väga arvukalt jõeforelle, lepamaimu ja võldast, keskmisel arvul trullingut. Räägo ja Osula lõigus oli jõgi toidu- ja kalavene. Sõmerpalu lõik oli samuti võrdlemisi kalavaene, kus keskmisel hulgal leidus särge, alla keskmise haugi ja ahvenat. Suur-Võhandus oli kalastik silmapaistvalt liigirikas ja jõgi enamasti kalarohke. Kokku registreeriti 23 liiki: ojasilm, harjus, haug, angerjas, särg, teib, turb, säinas, roosärg, lepamaim, linask, rünt, viidikas, tippviidikas, nurg, latikas, koger, trulling, hink, vingerjas, luts, ahven, võldas. Silmapaistvalt suure arvu liikidega (13) oli esindatud karpkalaliste sugukond. Üldlevinud liikideks olid särg ja ahevn, väga sagedased viidikas, tippviidikas ja turb, sagedad haug, säinas, latikas ja rünt. Trullingu ja võldase levik piirdus jõe kõige kiirevoolulisemate osadega, jõeforelli ei leitud. 1989. a. ja 1995. a. uurimistel jõevähki ei leitud
· Väljapüük oli seda suurem, mida eutroofsem oli püügipiirkond 6 MATSALU LAHES 39 kalaliiki, kellest 28 elavad ka magevees Vetemaa jt. 2006 · Seirevõrkudega: ahven, emakala, haug, hõbekoger, kiisk, koger, koha, latikas, lest, linask, luts, meritint, nugakala, nurg, ojasilm, roosärg, räim, siig, säinas, särg, teib, tuulehaug, turb, viidikas, vimb, vinträim · Käsinooda ja mõrraga: angerjas, hink, karpkala, lepamaim, luukarits, madunõel, meriforell, merivarblane, ogalik, pisimudil, rünt, tõugjas, väike mudil. · 10 enimpüütud liiki: Ahven, haug, kiisk, koha, lest, nurg, roosärg, särg, viidikas ja vimb LIIVI LAHE KALASTIK lisaks Matsalu lahest püütud liikidele elavad Liivi lahes: · Tihti väljapüütavad liigid: kammeljas, kilu, lõhe,merihärg, merinõel, neljapoiseluts, nolgus, nugakala, pullukala, raudkiisk, suttlimusk, väike mudil, võldas, väiketobijas.
Veetaseme tõusuga kaasnevad märgatavad üleujutused. Suurvee ajal sängist väljuv jõgi kuhjab sinna kaasaskantavat materjali – liiva, muda jm setteid. Üleujutust olen ka ise näinud Kirumpää suvilate juures, kus on isegi väikene veetõus on koheselt märgatav. Võhandu jõgi on kalarikas ja kalanduslikult väga väärtuslik. Kalastik silmapaistvalt liigirikas ja jõgi enamasti kalarohke. Kokku on registreeritud 23 liiki: haug (Esox lucius), lepamaim (Phoxinus phoxinus), angerjas (Anguilla anguilla), vingerjas (Misgurnus fossilis), särg (Rutilus rutilus), tippviidikas (Alburnoides bipunctatus), teib (Leuciscus leuciscus), turb (Leuciscus cephalus), ojasilm (Lampetra planeri), säinas (Leuciscus idus), roosärg (Scardinius erythrophthalmus), linask (Tinca tinca), harjus (Thymallus thymallus), rünt (Gobio gobio), nurg (Blicca bjoerkna), latikas (Abramis brama), koger (Carassius carassius), trulling
3.2 Elustik Võhandu jõgi on kalarikas ja kalanduslikult väga väärtuslik. Suur-Võhandus oli kalastik silmapaistvalt liigirikas ja jõgi enamasti kalarohke. Kokku registreeriti 23 liiki: ojasilm(Lampetra planeri), harjus(Thymallus thymallus), haug(Esox lucius), angerjas(Anguilla anguilla), särg(Rutilus rutilus), teib (Leuciscus leuciscus), turb (Leuciscus cephalus), säinas (Leuciscus idus), roosärg (Scardinius erythrophthalmus), lepamaim(Phoxinus phoxinus), linask(Tinca tinca), rünt (Gobio gobio), viidikas(Alburnus alburnus), tippviidikas (Alburnoides bipunctatus), nurg (Blicca bjoerkna), latikas(Abramis brama), koger(Carassius carassius), trulling(Barbatula barbatula), hink (Cobitis taenia), vingerjas(Misgurnus fossilis), luts(Lota lota), ahven(Perca fluviatilis), võldas(Cottus gobio). Silmapaistvalt suure arvu liikidega (13) oli esindatud karpkalaliste sugukond. Üldlevinud
surusääsklase vastsed, ühepäevikulise vastsed, kihulase vastsed, väheharjasussid, ehmestiivaliste vastsed. Kalastik. Kirjanduses on olnud andmeid 14 kalaliigi – jõesilmu, lõhe, meriforelli, harjuse, haugi, angerja, särje, lepamaimu, roosärje, linaski, viidika, vimma, kogre ja ahvena leidumise kohta Jägala jões. Katsepüüke tehti 1991. aastal seitsmes uurimislõigus. Selgus, et jõe kalastik on suhteliselt liigivaene ja registreeriti 11 liiki: haug, särg, lepamaim, linask, koger, trulling, hink, luts, luukarits, ahven, võldas. Püügikalu on jões vähe. 1991. a uurimistel jõevähki Jägala jõest ei leitud. Jõe seisund. Jõe vesi on Kiigumõisast kuni Kehrani keskmise toitelisusega ja Anijast kuni Jägala-Joa lõiguni rohketoiteline. Vesi on suplemiseks kõlbmatu ainult mõnes üksikus piirkonnas. Fosforiühendite reostus jões viimaste uuringute kohaselt puudus, kuid laialdaselt on levinud lämmastikureostus.
rikkalikumad. Kaladest nt. karpkala. Üliharuldane "Punase raamatu" liik ebapärlikarp on säilinud vaid ühes-kahes puhta mineraalainetevaese veega jões. Aeglase vooluga jõgesid asustavad harva harilik keraskarp ja tanukarp. Narva jões ja Emajões, Elva ja Pärnu jõe alamjooksul esineb rändkarp. Jõevähk, vesihark ja perekonna vesivaksik liigid. Eurütermsed liigid, kelle esinemist veetemperatuur ei piira (nt haug, võldas, lepamaim ja trulling. Seejuures on kaks viimast liiki külmades vetes (alla 13°'C) siiski harvemad kui soojades vetes. Sellesse rühma kuulub ka luukarits, kes on elupaiga suhtes vähevaliv. Särg, luts ja ahven väga külmades vetes suvel puuduvad. Külmaveelised liigid. Jõeforell ja ojasilm. Veetemperatuuril kuni 13° C. Jahedaveelised liigid. Harjus esineb temperatuurivahemikus 13°- 17°C. Soojaveelised liigid. Teib, säinas, hink, tippviidikas, roosärg, koger, vingerjas ning kiisk.
NIIT Võilill, rohi rohutirt tihane, mutt, jänes rebane METS Riritigu, mullakakand Kaelushiir, leevike Nugis, metskits-- Hunt ilves Rabapistrik, SOO Jõhvikad,mustikad Uruhiir,teder rebane Hunt,karu JÄRV Ränivetika õitsmed koorikloomad, teod Forell, latikas saarmas JÕGI Kiiljas jõekarv,liuskur Lepamaim haug Saarmas,jäälind Õunad,taimejäänuse AED d vihmauss,kärbes tihane,varblane kass Aastaajalisi muutused kooslustes: mets, niit, soo, veekogu, antropogeenne kooslus. RABA Kevad Märts: mäng raba- põldpüü, teder. Aprill: õitsema sookask,paju,hanevits. Mudatildri mängulaul. Mai:mänd tolmlemaÕitseb mustikas, alpi jänesvill. Suvi Sookail õitseb. Juulis viljad tuppvillpea ja kukemari
Läänemeres elavad kilu, räim, lest ja tursk. Kalastiku levik sõltuvalt vooluveekogu veerikkusest ja vooluhulgast: *Liigid, kes esinevad püsivalt ainult keskmistes ja suuremates jõgedes: Harjus, säinas, teib, roosärg, tippviidikas, latikas, koger, rünt, hink, kiisk. *Liigid, kes eelistavad keskmisi ja suuremaid jõgesid, kuid esinevad ka väiksemates jõgedes-ojades: särg, turb, viidikas, võldas, ojasilm. *Liigid kelle levikut jõe veerikkus ja vooluhulk ei piira: haug, lepamaim, trulling, luts, luukarits, ahven, jõeforell. Eesti jõelõikude jaotus kalakoosluste alusel: Külmaveelisi jõelõike võib nim. liigivaeseks forellipiirkonnaks, kus jõeforellile esinevad reeglina veel laialevikuga liigid-võldas, lepamaim, haug, trulling, luukarits. Jõeforelli puudumine selles piirkonnas on peaaegu alati seotud levikutõkete olemasoluga. Veerikaste ja jahedaveelistele jõelõikudele on tüüpiline harjuse esinemine, mistõttu seda piirkonda võib meie
Säinas on 36...48 cm pikkune kala mustjasrohelise selja, hõbedaste külgede ja valge kõhuga. Säinas võib elutseda mitmekesistes tingimustes: aeglase vooluga jõgedes ja nendega seotud järvedes, aga ka nõrga soolsusega merelahtedes. Üldiselt meeldivad talle aeglase vooluga jõed ja järved ning ta on suhteliselt paikne kala, kes ei soorita ulatuslikke rändeid. TURB. (pärakuuime välisserv kumer) TÕUGJAS. (pärakuuime v. külg nõgus) LEPAMAIM. (külgjoon katkendlik, külgedel tumedaid vööte ja triipe, soomus väike) MUDAMAIM. (suur soomus) Mudamaim on meie kalafauna üks väiksemaid esindajaid. Tema kehapikkus on 3...6 cm ning kaal paar grammi. 8 cm pikkust isendit peetakse omasuguste seas juba hiiglaseks. Mudamaim on kollakas-rohehalli selja ja hõbedaste külgedega, iseloomulikuks tunnuseks on silma vikerkesta erkkollane värvus. Tavaliselt on nad aeglaselt voolavate jõgede, luhaveekogude, järvede ja
Väiksema tõenäosusega võivad toitumisaladeks olla heinamaad, põllud ja muud alad (nt karjäärid, õuealad). Must-toonekure toit koosneb esmajoones väikestest kaladest (5). Must-toonekure põhitoiduks on igasugused kalad ja kahepaiksed (2) harvem väikesed imetajad. Toitu jahitakse aktiivselt liikudes. Saagi püüdmisel veest on iseloomulik avatud tiibadega varju tekitamine. Eestis on saakobjektidena määratud: raba-, rohu- ja rohelised konnad, konnakullesed, silmud, luukarits, ogalik, lepamaim, haug, luts, koger, forell, ka jõevähk (5). Viimaste aastate uuringud on näidanud, et isaslinnud võivad headele toitumisaladele lennata kuni 25 km kaugusele pesast (2). Selline toitumiskohtade otsimiseks kulunud aeg vähendab aega headel toitumiskohtadel toitumiseks, mis poegade kõige aktiivsemal toitmisajal võib olla poegade arengule kriitilise tähtsusega (5). Pesitsemine Must-toonekurg on rändlind
veesamblaid ja vetikaid (rohe-, sini- ja ränivetikaid) Mürkputk – kuidas ära tunda? Kõrge tugeva varrega taim. Valged õienupsakad. 3. Jõeloomastik. Selgrootud. Kalad, nende rühmad. Eesti jõgedega seotud linnud ja imetajad. Selgrootud- kaanid, teod, ainuraksed Kalad- jõeforell, haug, ahven, särk Linnud- jäälind, sookiur, põldlõoke Imetajad- saarmas, ondatra, kobras Kalade rühmad: Eurütermsed liigid, kelle esinemist veetemperatuur ei piira (haug, võldas, lepamaim, trulling). Seejuures on kaks viimast liiki külmades vetes siiski harvemad, kui soojades vetes. Sellesse rühma kuulub ka luukarits, kes on elupaiga suhtes vähevaliv. Särg, luts ja ahven väga külmades vetes suvel puuduvad. Külmaveelised liigid. Jõeforell ja ojasilm. Veetemperatuuril kuni 13 kraadi. Jahedaveelised liigid. Harjus esineb temperatuurivahemikus 13 – 17 kraadi. Soojaveelised liigid. Teib, säinas, hink, tippviidikas, roosärg, koger, vingerjas, kiisk
peamiselt suvel. Külmalembesed kalad (forellid, siig, rääbis, luts, merekaladest tursk, emakala) eelistavad külmaveelisi siseveekogusid. Katsetega on kindlaks tehtud, et paljud kalaliigid tajuvad isegi sajandikkraadist temeratuurimuutust. Kalad hingavad lõpustega. Lõpustes toimub hapniku vastuvõtmine väliskeskonnast ja organismis tekkiva süsihappegaasi eemaldamine. Kõige hapnikunõudlikumad kalad on lõhe, forell, siig ja lepamaim. Nad elavad vetes, kus hanikusisaldus on 7-11 cm³l. See teeb nende kalade kasvatamise tehislikes kasvanduses päris keeruliseks. Kalad on lühinägelikumad kui inimesed. Puhkeasendis tajuvad nad terravalt vahetus läheduses (kuni 1m) olevaid esemeid. Kaugemate objektide teravaks nägemiseks lähendatakse silmaläätse silma tagaseinale. Kalad näevad maksimaalselt 15m. Kalade haistmismeel on paremini arenenud kui inimestel. Nii suudavad siirdekalad
mitte ühtegi. Põhja-Eesti pesapaikadelt ei leitud jäälinde kuni 1943. aastani ja alles 1950. aastatel hakkas paarikümne aasta tagune levikupilt taastuma. Üks pesitsusaegse arvukuse kõrgtasemeid oli 1970. aastate keskpaiku, mil pesi leiti koguni madalates, kuni 1,5 meetri kõrgustes jõepervedes. Ent sama kümnendi lõpupoole, pärast paari karmi talve, saabus uus arvukuse madalseis. Mida jäälind sööb? Põhitoit on väikesed, kuni seitsme sentimeetri pikkused kalad: lepamaim, ogalik, viidikas, trulling, rünt ning suuremate kalade maimud. Mõnikord haarab jäälind ka kuni 10 cm pikkuse kala, ent ei kugista seda alla; on märgatud, etg ta võib sellise kala mitmeks tükiks rebida ja lennuvõimestunud poegadele sööta, ent enamasti jääb liiga suur kala kasutamata. Vähem süüakse vesikakandeid, veeputukaid ja putukavastseid; viimaseid, sealhulgas isegi puruvanakesi viiakse väikestele poegadele. Toidujäänuste hulgas on leitud ka väikeste
Angerjas: kudemisrände algul selg muutub mustaks, küljed ja kõht hõbedaseks, silmad suurenevad tugevasti. Karpkala: i-l peas, lõpuskaantel ja R-l nõrk hk. Särg: i-l peas ja seljal hk. Roosärg:i-l peas ja seljal hk. Teib: i-l peas ja seljal hk. Säinas: i-l tugevam ja e-l nõrgem hk peas ja kehal. Turb: i-l peas ja seljal hk. Tõugjas: i-l peas ja kehal hk. Lepamaim: i-l kõht muutub punaseks, kurgualune mustaks, külgedel võib tekkida roheline vööt, peas valkjas hk, e-l võib olla peas nõrk pruunikas hk. Mudamaim: i-l võib olla peas hk, e-l tekib väike torujas sugunäsa. Linask: i-l peas ja seljal nõrk hk. Rünt: i-l peas ja keha eesosas nõrk hk. Viidikas: i-l peas hk Tippviidikas: R, K ja P alused muutuvad oranziks. Latikas:i-l peas, kehal vahel ja uimedel tugev hk.
) 13a. Peipsi tint, Osmerus eperlanus eprlanus morpha spirinchus(Pallas) 6. sugukond: Hauglased, Esocidae 14. Haug, Esox lucius L. V selts: ANGERJALISED , ANGUILLIFORMES 7. sugukond: Angerlased, Anguillidae 15. Angerjas, Anguilla anguillia (L.) VI selts: KARPKALALISED, CYPRINIFORMES 8. sugukond: Karpkalalased, Cyprinidae 16. Särg, Rutilus rutilus rutilus(L.) 17. Teib, Leuciscus leuciscus (L.) 18. Turb, Leuciscus cephalus cephalus (L.) 19. Säinas, Leuciscus idus idus (L.) 20. Lepamaim, Phoxinus phoxinus phoxinus (L.) 21. Roosärg, Scardinius eruthrophthalmus (L.) 22. Tõugjas, Aspius aspius aspius (L.) 23. Mudamaim, Leucaspius delineatus delineatus (Heckel) 24. Linask, Tinca tinca (L.) 25. Rünt, Gobio gobio gobio (L.) 26. Viidikas, Alburnus alburnus (L.) 27. Tippviidikas, Alburnoides bipunctatus (Bloch) 28. Nurg, Blicca bjoerkna bjoerkna (L.) 29. Latikas, Abramis brama (L.) 30. Vimb, Vimba vimba vimba (L.) 31. Nugakala, Pelecus cultratus (L.) 32
SELGROOGSED Kalad Jõed ja ojad on dünaamilised, lähtest suudmeni pidevas muutumises olevad veekogud. Koos elutingimuste (ökotoobi) muutumisega muutub jõgedes ka elustik, s.h kalastik. Kaks kõige olulisemat faktorit, mille muutumine tingib kas otseselt või kaudselt enamiku muutusi vooluvete elustikus, on veetemperatuur ja veerikkus. Temperatuurinõudluse järgi võib eesti jõgede kalad jagada nelja rühma: Eurütermsed liigid, kelle esinemist veetemperatuur ei piira (haug, võldas, lepamaim, trulling). Seejuures on kaks viimast liiki külmades vetes siiski harvemad, kui soojades vetes. Sellesse rühma kuulub ka luukarits, kes on elupaiga suhtes vähevaliv. Särg, luts ja ahven väga külmades vetes suvel puuduvad. Külmaveelised liigid. Jõeforell ja ojasilm. Veetemperatuuril kuni 13 kraadi. Jahedaveelised liigid. Harjus esineb temperatuurivahemikus 13 – 17 kraadi. Soojaveelised liigid. Teib, säinas, hink, tippviidikas, roosärg, koger, vingerjas, kiisk
Angerjas Koger Sevrjuuga Väike tobias, Särg Hõbekoger Räim nigli Teib Karpkala Kilu Suur tobias Turb Pakslaup Vinträim Must mudil Säinas Trulling Ansoovis Väike Lepamaim Hink Lõhi mudilake Roosärg Vingerjas Meriforell Pisimudilake Valgeamuur Säga Merisiig Kirjumudil Tõugjas Luts Meritint Unimudil Mudamaim Ogalik Tuulehaug Makrell Linask Luukarits Neljapoiselut Mõõkkala
annaabi.ee 
