pärmitaigent. Peale käärimist jahutatakse kihistatav taigen toatemperatuurile. Kihistusmargariini temperatuur peab ka olema sama. Sellise temperatuuriga rasvaine ei sula taignakihtide vahel ega imbu taignasse, vaid moodustab taignakihtide vahele plastilise kihi. Kui retseptuuris on suur suhkru kogus, siis osa suhkrust segatakse koos kihistusmargariiniga kihtide vahele. Jahutatud taigen rullitakse 1 2 cm paksuseks ristkülikukujuliseks taignatükiks, millest 2/3 kaetakse kihistusmargariiniga ja asetatakse kokku nii, et saame3 kihti taigent ja 2 kihti margariini. Taigen keeratakse 90º ringi , puistatakse jahu alla ja vajadusel korratakse kokkupanemist. See on kõige rohkem levinud taigna kihistusviis. Taigna kihistamisel tuleb jälgida, et taignakihid ei rebeneks, muidu valgub küpsetamisel kihistusmargariin tootest välja. Peale igakordset taigna rullimist peab laskma
pärmitaigent. Peale käärimist jahutatakse kihistatav taigen toatemperatuurile. Kihistusmargariini temperatuur peab ka olema sama. Sellise temperatuuriga rasvaine ei sula taignakihtide vahel ega imbu taignasse, vaid moodustab taignakihtide vahele plastilise kihi. Kui retseptuuris on suur suhkru kogus, siis osa suhkrust segatakse koos kihistusmargariiniga kihtide vahele. Jahutatud taigen rullitakse 1 2 cm paksuseks ristkülikukujuliseks taignatükiks, millest 2/3 kaetakse kihistusmargariiniga ja asetatakse kokku nii, et saame3 kihti taigent ja 2 kihti margariini. Taigen keeratakse 90º ringi , puistatakse jahu alla ja vajadusel korratakse kokkupanemist. See on kõige rohkem levinud taigna kihistusviis. Taigna kihistamisel tuleb jälgida, et taignakihid ei rebeneks, muidu valgub küpsetamisel kihistusmargariin tootest välja. Peale igakordset taigna rullimist peab laskma
joonega poolitada, jäeb pooled sümmeetrilised. See joon märgib kanuu ülemise serva paksuseks külgede keskelt 25 mm, otste poolt 28 mm. Ringjas joon ei ulatu kanuu otsteni- sealt jäeb puudu 15 sentimeetrit. Kanuupaku otsad on raiutud ühtlaselt kahanevalt kuni 6 cm paksuseni. Otsast 15 sentimeetri kaugusel võib pakk olla 10-12 cm paksune. See on koht, kust saab hakata künakirvega, mille raiumisjälje laius on 5-6 cm, kannupakku seest tühjaks raiuma, kusjuures kanuu serva paksuseks tuleb otstes jätta 28-30 mm. Puutüve juurtepoolne jämedam ots jäeb kanuu tagumiseks otsaks. Õige väliskuju saamiseks raiutakse tagumine ots seetõttu veidi järsemalt peenemaks kui esimene. Kui looduslikult on kanuupaku raskuspunkt piki pakku peaaegu keskel, täpsemalt keskkohast 15-20 cm tagumise otsa pool, siis pärast lõpliku väliskuju saamist peab raskuspunkt olema viidud pikitelge 7
Taigen kihistatakse 2x3 ja 2x4. Kihistus margariin asetatakse poolele taignast ja kaetakse teise poolega. Margariin Lehttaigen Prantsusemeetodil Kihistus margariinile puistatakse alla ja peale suur kogus jahu ning rullitakse poole suuremaks kui teigen. Poole margariinist asetatakse taigen ja kaetakse teise margariini poolega. Ääred vajutatakse korralikult kinni Rullitakse taigen ligikaudu 1 cm paksuseks, kihistatakse 2x3 ja 2x4. Iga kihistus tuuri vahel lastakse taignal seista külmas 15-20 minutit ning hea oleks kui enne toodete vormimist seisaks taigen külmas 5-6 tundi. taigen 2)Kui valmistatakse taigen küpsetusseguga siis segatakse omavahel · jahu · küpsetussegug · külmvesi ning kihistatakse 2x3 ja 2x4 POOLTOODETE VORMIMINE LEHTTAIGNAST 1) Lõikekookidele
pikkused P. Lainetakistus Z0= 50 ja elektriline pikkus E= 90. Liinide vahelise laius S= 0.5mm. TRL-iga arvutasime parameetrite väärtused. Joonis 2. TRL. 2 Sisestasime skeemilehele kasutatavad alusmaterjalid ja nende parameetrid. Dielektriku paksuseks võtsime 0.5mm, läbitavuseks 3.02, metallisatsiooni paksuseks 0.017mm. Sisestasime ka muutujate ja sageduse ploki, kus määrasime minimaalsageduseks 3,8GHz, maksimaalsageduseks 7,2GHz ja sammuks 10MHz. Simuleerisime filtri amplituudsageduskarakteristiku etteantud kesksageduse ümber. Nüüd hakkasime optimeerima. Oli vaja, et läbipääsuriba laius -3 dB nivool oleks 200 MHz ning sumbuvus tõkkealas oleks vähem kui -30 dB ja pääsuala sobitus vähem kui -20 dB. Lisasime optimeerimise ploki ja sisestasime oma eesmärgid.
Jahuta tainas +20- suhkur ja nisujahu, 22°C-ni jäta äärest kuni 3 cm vabaks Rasvaine peab olema sama temperatuuriga Tõsta tainas kokku nii, ja tainaga sama et 1/3 tainast, mis jäi tihedusega ilma margariinita, jääb rasvainega kihtide Rulli tainas 1-2 cm vahele, nii tekib 3 kihti paksuseks ristkülikuks Tehnoloogia: Vajuta tainaääred korralikult kinni Vajadusel korda rullimist ja kokkulappamist veel Lase tainal kaetult 20-25 2-3 korda (mida rohkem min külmikus seista kihistusmargariini on Keera tainas lahtise retseptis antud, seda äärega enda poole
Elanike arv suurenes järgmiselt: 1820. aastal oli see 13 000, 1881. aastal 45 900, 1897. aastal 58 800 ja 1917. aastal ligi 160 000.Eesti Vabariigi pealinn on Tallinn 1918. aastast. 1930. aastatel oli linnas 140 000 elanikku. 1940 liideti Tallinnaga Nõmme (oli 19261940 eraldi linn). 1962 alustati Mustamäe, 1973 Väike-Õismäe ja 1978 Lasnamäe linnaosa ehitamist. KLIIMA 3. jaanuaril 2010 mõõdeti Tallinnas lumikatte paksuseks 62 sentimeetrit, millega püstitati pealinna uus ilmarekord. Seni oli maksimaalseks lumikatte paksuseks Tallinnas olnud 59 sentimeetrit, mis mõõdeti 18. märtsil 1968. TRANSPORT Tallinn on Eesti peamine transpordisõlm. Siin asub Lennart Meri Tallinna lennujaam, Tallinna reisisadam ja Balti jaam. Tallinnast saavad alguse Tallinn Narva maantee, TallinnaTartuVõruLuhamaa maantee, TallinnPärnuIkla maantee, linnalähirongide jt rongiliinid.
see reaktsioon toimuks taignas alles küpsetamisel. - Liivataigent võib valmistada ka selliselt, et põhitoorainetest moodustaksid: * jahu 3 osa * rasvaine 2 osa * suhkur 1 osa LIIVATAIGNAST POOLTOODETE VORMIMINE * Liivataignast üksikult valmistatavatele toodetele rullitakse 20 min. külmutuses seisnud taigen jahusele lauale 4-7 mm paksuseks ja lõigatakse vastavate vormide abil pooltoode välja ning tõstetakse paleti abil küpsetusplaadile. Liivataignast pooltooted küpsetatakse 200- 220°- di juures 10 - 15min. * Korvikeste valmistamiseks rullitakse liivataigen lauale 4 - 5mm paksuselt. Tühjad metallvormid laotakse lauale üksteise kõrvale. Lahtirullitud taigen keeratakse ümber taignarulli ja keritakse lahti korvikestele. Nüüd vajutatakse kergelt rulliga või kätega taignale, et korvikese servad taigna läbi lõikaksid
4. JÄRELDUS Kõik järgnevalt esitatud tulemused on usaldatavusega 0,95. Nihikuga mõõtes tuleb plaadi paksuseks d = 5,73±0,11 mm Kruvikuga mõõtes aga d = 5,905±0,021 mm Toru välisläbimõõt, tuleb nihikuga mõõtes dv = 67,44±0,14 mm Toru siseläbimõõt, tuleb nihikuga mõõtes ds = 65,16±0,26 mm1 1 Selline suur veavahe on tingitud asjaolust, et nihiku kasutamisel siseläbimõõdu mõõtmiseks tuleb tegelikkust tulemusest lahutada teatud suurus, see aga muudab mõõtmise veel ebatäpsemaks. Toru ristlõike pindala tuleb arvutuste teel, arvestades mõõtmistulemusi järgmine:
Lehttaigna põhitoorained on vesi, sool,happe,muna ja jahu. Taignaid võib kihistada kas võiga, seljuhul lisatakse talle 10% tema kaalust jahu niiskuse silumiseks. Taigent kihistatakse kas võiga või kihistusmargariiniga. Külmas vees lahustatakse sool ja hape, lisatakse muna ja lõpuks sõelutud jahu. Segamine kestab 15-20 minutit. Peale seismist rullitakse taigen lahti, välja venitatud otstega taigna tükideks. Keskelt on paks ja äärtest õhem. Enamasti lehttaigen rullitakse 4-5mm paksuseks ja tükeldatakse teravanoaga soovitud suuruse tükkideks. Tõstetakse küpsetusplaadile, tehakse sisse lõiked, et küpsetamisel tekkiv aur vabalt välja pääseks ning küpsetatakse 2200 2300 C juures 12-15 minutit. Retsepte pärmitaignast Kaneelisaiad TAINAS: · 0.25 l Piim · 25 g Pärm · 50 kuni 75 g Suhkur · 75 g Või · Riivitud sidrunikoor · tl Sool · 400 g Jahu TÄIDIS: · 3 kuni 4 sl Sulatatud või · 100 g Suhkur
00 20.00 10.00 0.00 0 0.1 0.2 Konsentrat Pindpinevuse isoterm 7658 x² − 49.8599927938275 x + 70.5925341285485 0.2 0.3 0.4 0.5 0.6 Konsentratsioon C (mol/l) Järeldus Katseline ja arvutuslik tulemus klapivad. Adsorptsioonikihi paksuseks saadi 7,45·10⁻10 m. Molekuli arvutuslik pikkus oli 6,4·10⁻¹⁰ m. Tulemused on väga ümardamise puhul samad. nikihi paksuseks saadi m. Tulemused on väga ilusa Siia tuleb lisada (skaneeritult või fotona) õppejõu poolt antud tööüles ja õppejõu poolt allkirjastatud originaalkatseandmete leht. poolt antud tööülesanne ete leht.
ühtlaselt paks, koogid vormi kahe lusika abil või kasutades taignapritsi. Küpseta ahjus. Filotaigna valmistus: Pane 0,5 kl jahu kõrvale, seda läheb sõtkumisel vaja. Sõtku ülejäänud jahust, õlist, äädikast ja soolast pehme taigen. Vormi taignapall ja pane tunniks ajaks sügavkülmutusse. Tunni aja pärast raputa taignapall jahuga üle ja jaga kahekümneks võrdseks osaks. Rulli iga osa õhukeseks umbes 23 mm paksuseks leheks. Kata rullitud taignalehed märja käterätiga. Lehttaignavalmistamine: Antud jahukogusest jäetakse 4 sl rullimiseks, 4 sl segatakse võisse, ülejäänust valmistatakse algtaigen.Lehttaigna valmistamine koosneb kolmest etapist: algtaigna valmistamine, või ettevalmistamine ja taigna kihistamine ehk kihiliseks rullimine.Algtaigna valmistamiseks võta 1 kl vett, lisa sool, sidrunhape ja muna ning sega sisse jahu. Saad tihke sitke taigna, millesse lisa vähehaaval ülejäänud vesi
järgiproovimist. 12 tk Tainas: 125 g võid 2 dl tuhksuhkrut 2 munakollast 1 dl mandlijahu 2,5 dl nisujahu Korvikeste määrimiseks: 100 g sokolaadi Täidis: 250 g maasikaid 250 g mascarponet (või maitsestamata toorjuustu) 12 dl vahukoort 1 dl suhkrut 1 sl laimimahla riivitud laimivõi sidrunikoort Taina valmistamiseks vahusta toasoe või tuhksuhkruga, lisa munakollased ja jahud ning paki valmis taigen toidukilesse ja aseta vähemalt 30 minutiks külmkappi. Rulli tainas u.0,3 mm paksuseks ja lõika klaasi või vormiga muffinipanni aukudest veidi suuremad ringid. Vajuta taignakettad muffinipanni süvenditesse ja aseta keskele fooliumitükid ning midagi raskuseks (herned, oad, riis vms). Niimoodi toimides ei vaju korvikeste ääred küpsemise ajal alla. Küpseta 200 kraadises ahjus 8 minutit, eemalda fooliumid koos raskusega ja küpseta korvikesi veel 5 minutit või kuni need on ilusasti helepruunid. Lase korvikestel 10
Järvemuda Järvemudaks loetakse klastilisest, karbonaatsest või orgaanilisest ainest koosnevat magevee setendit. Sisaldab orgaanilist ainet vähemalt 35% kuivaine massist. Järvemuda esineb hõljuva massina enamikus järvedes, aga ka kinnikasvanud vanades järvenõgudes mõnevõrra tihenenult turbakihi all. Järvemuda sisaldab vitamiine B1, B2, B12 ja D, fooliumhapet ning bioloogiliselt aktiivseid mikroelemente. Värska lahes on järvemuda paksuseks mõõdetud kuni 12 meetrit ja maardla pindala on umbes 76 ha. Kasuliku kihi keskmine paksus on 4,6 m ja 60% niiskuse puhul on muda aktiivne tarbevaru ligikaudu miljon tonni. Meremuda Meremudaks loetakse mineraalmaterjalist koosnev meretekkelist setendit, mis sisaldab orgaanilist ainet üle 5% kuivaine massist. Esimesed andmed meremuda kasutamisest pärinevad Saaremaalt, kus umbes 1800. aasta paiku ehitas üks Kihelkonna valla talumees endale koju mudavanni.
a. materjalis olevat sideaine hulka b. materjali proovikeha purustamiseks vajalikku survepinget c. materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele 5. Plastifikaatori ülesanne segus on? a. Siduda vett ja parandada mõrdi töödeldavust b. Suurendada mõrdi kivinemiskiirust c. Võimaldada müüriladumist talvel 6. Kihilatile müüritisekihte märkides arvestatakse kihi paksuseks 88 mm paksuse tellise korral a. 90 mm b. 100 mm c. 110 mm 7. Mismoodi armeeritakse keramsiitplokkmüüritis? a. Iga seina kõrguse meetri kohta tuleb teha üks armeeritud vuuk b. Kergkruus plokist müüritist ei armeerita c. Armeeritakse iga kahe rea tagant 8. Kas mullbetoonplokkidest müüritises on armatuuri paigaldamine silluse tugipindade alla kohustuslik? a. Ei ole kohustuslik b
(sula- ja hõõrdkeevitus), teipimise ja liimimise teel. Alumiinium on väga hea soojus- ja elektrijuht. Alumiiniumist juht on kaks korda kergem kui sama elektrijuhtivuse näitajaga vasest juht. Alumiinium peegeldab hästi nii nähtavat valgust kui ka soojuskiirgust. Alumiiniumkorpused neelavad tõhusalt elektromagnetilist kiirgust või kaitsevad selle eest. Kui alumiinium reageerib õhus sisalduva hapnikuga, tekib metalli pinnale väga õhuke oksiidikiht, mille paksuseks on vaid paar sajandikku µm (1 µm on üks tuhandik millimeetrist). See kiht on väga vastupidav ja tagab suurepärase korrosioonivastase kaitse. Kihi kahjustamise korral taastub see kiiresti. Anoodimisega suurendatakse oksiidikihi paksust ja tugevdatakse nii veelgi alumiiniumi loomulikku korrosioonikindlust. Alumiinium on väga vastupidav materjal neutraalsetes ja mõõdukalt happelistes keskkondades. Aluselistes ja väga happelistes keskkondades korrodeerub see kiiresti.
Raamat koosneb raamatuplokist ja köitekaantest. Raamatuplokk koosneb volditud ja kindlas järjekorras komplekteeritud ning marlile või nöörile õmmeldud köitevihikutest. Raamatuploki selja moodustavad kokkuõmmeldud trükipoognate murded. Esikülg on raamatuploki selja vastaskülg. Ploki ülemise ja alumise külje vahelist kaugust nimetatakse raamatuploki pikkuseks ja kõrguseks; selja ja esikülje vahelist kaugust ploki laiuseks ja kaugust esimesest lehest viimase leheni ploki paksuseks. Eesleht on raamatuploki esimesele ja viimasele lehele kinnitatud kahekordne kokkumurtud paberileht. Eeslehe abil kinnitatakse raamatuplokk kaante külge. Nööride ja seba (eeslehe külge kinnitatud paksema pabeririba) abil ühendatakse raamatuplokk köitekaantega. Marlile köidetud raamatuplokil seba puudub. Seda asendab ploki paksusest 15-20 mm laiem marliriba. Selline köide on tugevam ja vastupidavam. Kaptaalpael on kleebitud raamatuploki selja ülemisele ja alumisele servale
Vala tainas kohe keeksivormi ja küpseta 3040 minutit või kuni karask on pealt kuldne ja vormi küljest lahti lööb. Kalla karask vormist välja ning lase enne lahtilõikamist poole tunni jagu taheneda. Karask maitseb hea tavalise võiga, kuid proovi ka ürdivõid. Selleks lisa pehmele võile meelepäraseid ürte (till, petersell, murulauk) ja pisut soola. Sega hoolega läbi ja vajuta küpsetuspaberi vahel poole sentimeetri paksuseks ühtlaseks kihiks. Paki kokku ja tõsta külmikusse tahenema. Tahkest massist lõika piparkoogivormidega kenad kujundid. Võid rullida pehme või ka lihtsalt küpsetuspaberisse ja pärast tahenemist sellest ühtlased seibid lõigata.
lagune aga taimeosad rabas täielikult ja ei teki mitte muld, vaid just turvas. See koosneb poollagunenud taimeosadest. Nii muudkui turbakihid pakseneb aastast aastasse. Eesti rabades kasvab turbakiht enamasti kuni 1 mm aastas, kuid aastatuhandete jooksul on ta päris tüsedaks saanud. Meie kõige paksema turbakihi paksuseks hinnatakse 16,6 meetrit, keskmiselt on see siiski kolm kuni neli meetrit. Võrdluseks olgu öeldud, et maailma kõige paksem turbakiht on teada Kreekast, kus selle paksuseks on mõõdetud umbes kakssada meetrit. Eesti märgalad sood ja rabad Kuna Eesti maastik on tasane, tungivad märgalad kõikjale. Eestis on enam kui 165 000 sood, mille suurus ületab ühe hektari. 132 neist on enam kui 1000 hektarised turbamaad. Ligikaudu 7000 raba katavad 22,3% Eesti maismaast. Vaid Soomes on suurem osa turbamaid. Mõned rabad on enam kui 10 000 aastat vanad. Enamik Eesti rabadest sai alguse järvedest
mitte muld, vaid just turvas. See koosneb poollagunenud taimeosadest. Nii muudkui turbakihid paksenevad aastast aastasse. Eesti rabades kasvab turbakiht enamasti kuni 1 mm aastas, kuid aastatuhandete jooksul on ta päris tüsedaks saanud. Meie kõige paksema turbakihi paksuseks hinnatakse 16,6 meetrit, keskmiselt on see siiski kolm kuni neli meetrit. Võrdluseks olgu öeldud, et maailma pakseim turbakiht on teada Kreekast, kus selle paksuseks on mõõdetud umbes kakssada meetrit. KANARBIK Kanarbikku tuntakse kui lagedate nõmmede ja valgusküllaste nõmmemetsade asukat ja nende kasvukohtade peamist iseloomustajat. Ilma kanarbikuta ei kujuta ühte nõmme ettegi. Teistel seostub jälle kanarbiku nimega kanarbikumesi. Kanarbik on meie taimedest üks suurema nektarihulgaga. Tähtis on ka see, et õitsvad kanarbikud kasvavad massiliselt koos, igal puhmal sajad õied
turbasammaldest. Loomulikult peavad koos turbasamblaga kõdunema ka teised rabataimed, nii et turvas tekib ka neist. Kuna tihedas turbakihis jääb peagi õhku väheseks, siis ei lagune aga taimeosad rabas täielikult ja ei teki mitte muld, vaid just turvas. See koosneb poollagunenud taimeosadest. Nii muudkui turbakihid pakseneb aastast aastasse. Eesti rabades kasvab turbakiht enamasti kuni 1 mm aastas, kuid aastatuhandete jooksul on ta päris tüsedaks saanud. Meie kõige paksema turbakihi paksuseks hinnatakse 16,6 meetrit, keskmiselt on see siiski kolm kuni neli meetrit. Võrdluseks olgu öeldud, et maailma pakseim turbakiht on teada Kreekast, kus selle paksuseks on mõõdetud umbes kakssada meetrit. Turvas on Eesti üks väärtuslikemaid maavarasid: maailmas on vähe riike, kus teda leiduks sama palju kui meil. Kuid meiegi turbarabasid ähvardab kuivendamine. Seega peame hoolega hoidma oma üht suurimat loodusrikkust.
Keevitusgaasiks tasub kasutada He, kuna siis saab tõsta keevituskaare pinget kuni 10V võrra. Vooluallikas peaks andma vahelduvvoolu. Toorikute ettevalmistus Toorikud oleks kõige mõistlikum välja lõigata kasutades giljotiinkääre. Seejärel tuleks nad puhastada võimalikust metallipurust ja õlist. Silindrilise kuju saab neile anda anda valtsirullide abil. Toorikud tuleb iga 300 mm tagant kinnitada lühikeste traagelõmblustega. Keevitusparameetrite valik Kui võtame materjali paksuseks 56 mm, siis Welektroodi diameeter tuleb tabeli järgi võtta 3,2 mm, gaasisuudmiku nr. 14, keevitusvool 200 A, keevituskiirus 0,17 m/min ja gaasikulu 910 l/min. Welektroodi otsa teritusnurk võiks olla 60 kraadi. Keevitusdeformatsioonid Detaili peaks kinnitama keevitamise ajaks jäigalt rakistesse. Siis ei tohiks keevitustraadi kasutamisel deformatsioone tekkida. Liidete kvaliteedikontroll Esmalt tuleks detail kontrollida visuaalselt kasutades mikroskoopi, et avastada
temp lang 6°km kohta. Troposfääri kohal on tropopaus, kust temp ei lange. Seal toimuvad -pilved, sademed, ilma ja kliima kujunemine. Stratosfäär ulatub 50 km-ni, moodustab 20% atmosfääri massist. Seal hakkab temp tõusma. Selle põhjustajaks on osoonikiht. Mesosfääris (50-85 km) osooni pole ja temp langeb kiiresti, õhk on hõre. Termosfääris väheste õhumolekulide kineetilise energia tõttu temp tõuseb. Termosfäär läheb üle planeetidevaheliseks ruumiks. Õhkkonna paksuseks loetakse 1000 km. Albeedo tagasipeegeldunud kiirguse suhe. Osooniau nim osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Peamisteks osooni lagundavateks aineteks on freoonid. Kasvuhooneefekt lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kui pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, tagajärjena atmosfäär soojeneb. Õhurõhu territoriaalsed erinevused põhjustavad õhu horisontaalse liikumise tuule.. Passaadid püsivalt ekvaatori poole
Kuu tekkimine Kuu tekkimisel peetakse kõige tõepärasemaks nn hiiglasliku kokkupõrke teooriat, mis algatati 70ndate keskel ja kujunes välja 1984ndaks. Selle teooria järgi põrkas üle 4,6 miljardi aasta tagasi umbes Marsi suurune keha kokku Maaga (vanimad leitud Kuu kivimid 4,36 miljardit aastat vanemad), selle tulemusena paisati suur hulk tulist ainet orbiidile ümber Maa, kus sellest moodustus Kuu. Esialgu oli Kuu kaetud üleni laava ookeaniga, mille paksuseks oli vähemalt 500 kilomeetrit. Kasutatud kirjandus http://www.aussiemuslims.com/forums/showthread.php?39643-NASA-researchers-Find-Moon-Surface-Cracks http://www.pbase.com/nicksmith/image/96132208 http://www.space.com/14740-footprints-moon.html http://www.thenakedscientists.com/forum/index.php?topic=957.350 http://history.nasa.gov/ap11ann/kippsphotos/apollo.html
Rasvaine Kihitamiseks: kihitusmargariin(või) Valmistamine: Valmistada lihtpärmitaigen. Kihitatud pärmitaigen saadakse pärmitaigna kihitamisel margariiniga. Pärast taigna käärimisr jahutatakse kihitatav taigen toatemperatuurile. Kihitusmargariin või või peab olema plastiline ja sama temperatuuriga nagu taigen. Selline margariin (või) ei sula taignakihtide vahel ega imbu taignasse, vaid moodustab taignakihtide vahele plastilise kihi. Jahutatud taigen rullitakse 2–3 cm paksuseks ristkülikuks ja jaotatakse mõtteliselt kolmeks, millest 2/3 kaetakse kihitusmargariiniga ja 1/3 jäetakse katteta. Lastakse puhata 10-15 minutit. Mõnede toodete puhul kihitatakse taignat veel teist korda. Rullitakse(umbes 1cm). Lõigatakse ääred ära ning vormitakse. Küpsetatakse 180-200 kraadi juures. Tooted 2.1Võiroos Võiroosi jaoks valmistatakse ilma muna ja rasvaineta pärmitaigen. Kogu retseptis olev või kasutatakse taigna kihitamiseks
Soojustamata vundament on hoone üks suuremaid külmasildu. Seetõttu on vundamendi rajamisel eriti oluline pöörata tähelepanu piisavale soojapidavusele ja niiskuskindlusele. Kõige olulisem on soojustamisel jälgida, et kasutataks õigeid materjale ja kõiki töid tehtaks õiges järjekorras vastavalt vundamendi tüübile, sest valesti paigaldatud soojustus võib kasu asemel kahju tuua. Välispinnalt vundamendi soojustuse soovituslikuks paksuseks loetakse sada millimeetrit ja kasutada tuleb minimaalselt niiskust imavaid soojustusplaate. [1] Sellisel juhul on tagatud soojustusplaatide omaduste säilimine niiskes maapinnas. Kui hoone arhitektuur ja projekt seda võimaldab, on parim soojustada vundamenti järgnevalt : vundament tuleks kogu ulatuses katta välispinnalt soojustusplaatidega kuni külmumispiirini ja viimistleda sokli maapealne osa. Selleks sobivad hea soojapidavusega, niiskust ja koormust kannatavad
Soojustamata vundament on hoone üks suuremaid külmasildu. Seetõttu on vundamendi rajamisel eriti oluline pöörata tähelepanu piisavale soojapidavusele ja niiskuskindlusele. Kõige olulisem on soojustamisel jälgida, et kasutataks õigeid materjale ja kõiki töid tehtaks õiges järjekorras vastavalt vundamendi tüübile, sest valesti paigaldatud soojustus võib kasu asemel kahju tuua. Välispinnalt vundamendi soojustuse soovituslikuks paksuseks loetakse sada millimeetrit ja kasutada tuleb minimaalselt niiskust imavaid soojustusplaate. [1] Sellisel juhul on tagatud soojustusplaatide omaduste säilimine niiskes maapinnas. Kui hoone arhitektuur ja projekt seda võimaldab, on parim soojustada vundamenti järgnevalt : vundament tuleks kogu ulatuses katta välispinnalt soojustusplaatidega kuni külmumispiirini ja viimistleda sokli maapealne osa. Selleks sobivad hea soojapidavusega, niiskust ja koormust kannatavad
1) silikaattelliseid - 250x120x65/88 2) põletatud keraamilisi savitelliseid - täistellis, harvauktellis, auktellis, kumertellis, nurktellis. 250x120x65 Kivide müüritisse ladumiseks kasutatakse: tsement-, lubi-tsement-, lubimörte. Kivide survetugevus on moodultellistel (88 mm) 25 Mpa ja harilikel tellistel (65 mm) 15Mpa ning segude mark on 50 ja 100 kg/cm2 Kivid laotakse müüritisse horisontaalsete ridadena silmas pidades seotist, sealjuures peab rõhtvuugi normikohaseks paksuseks olema 12 mm ja püstvuugi paksuseks 10 mm. Struktuuri järgi liigitatakse tellisseinad: massiivseinad - laotakse kogu mahus vaid tellistest. Ladumiseks kasutatakse reeglina silikaattelliseid. Massiivtellisseinad laotakse paksuse intervalliga ½ kivi kergseinad - laotakse pindmised kihid tellistest ning seotakse omavahel või seina kandva osaga elastsete sidemetega
Selle seotise konstruktsiooniline kvaliteet on piiratud ning jäikuse tagamisel on tähtis , et kõik oised oleksid valmistatud täpselt. Kalasabaseotist on kõige raskem teha, kuid oma mehaanilise tugevuse tõttu on see märksa toekam. Mõlemaid seotisi on võimalik valmistada peidetuna (s.t pesa ots ei jää näha ). Harktapid Harktapp on väga sarnane tavalise keeltapiga, kuid lõigatakse vastupidiselt. Jäägi eemaldamine sarnaneb pigem pool-poolega seotise valmistamisega. Tapikeele paksuseks mõõdetakse tavaliselt üks kolmandik detaili paksusest, kuid tegelikkuses ümardatakse see samale paksusele kõige lähema laiusega peitlitera mõõtu. Kitsastes raamkonstruktsioonides kasutatakse nii harktapiga T- kui ka nurkseotisi. Komponendid märgitakse samamoodi nagu läbival keeltapilgi. Tähtis on ärasaetavad osad enne lõikamist pliiatsiga tähistada, sest muidu võite avastada, et olete seotise valesti teinud. Keeltapid
Emumäe idanõlv Emumäe idanõlval asub Peetla soostik, mis on Lääne-Virumaa üks suuremaid soid. Soostiku pindala on 5460 ha. Soostik koosneb Peetla (Salla) rabast, Avanduse soost ja kuivendatud Välisoost. Rahvapärimuse järgi onPeetla rabas olnud ümberkaudsete külade pelgupaigad sõdade ajal. Kõigis eelpool nimetatud rabades on varasematel aegadel talude ja mõisade tarbeks turvast lõigatud. Tänapäeval toimub mehhaniseeritud turvatootmine Avanduse ja Peetla rabas. Turbakihi paksuseks on 7-10m. Turba kõrval teiseks, kuid seni kasutamata maavaraks on järvelubi. Emumäe jooks Alates 2005. aastast korraldatakse Emumäel jooksuüritust. Ühtalsi on tegemist ka Eesti esimese mäejooksuga, mille käigus joostakse traditsiooniliselt ümber Põhja- Eesti kõrgeima tipu – Emumäe. Jooksuraja madalaima ja kõrgeima punkti kõrguste vahe on ligi 50 meetrit. Kasutatud allikad http://www.visitpandivere.ee/vaatamisvaarsused/96-emumae-vaatetorn http://emumagi.onepagefree.com/
pakettristlõikeks liimitud elemente. Lamellide kiudude suunad on paralleelsed. Liimpuidust postid ja talad Liimpuit postid kuuluvad konstruktsioonipuidu alla. Konstruktsioonipuit on sõrmjätkatud höövelpuit, mida kasutatakse ehituses talade, sarikate ja postidena. Samuti kasutatakse siseviimistlus toodetena. Toormaterjaliks on oksapuu puitu ja enamasti kuuske. Standard mõõtudeks laiusel on 100 - 240mm ja paksuseks 60 - 100mm (20 mm sammuga). Liimpuitu tehakse põhiliselt kuusest või männist. Liimimiseks kasutatakse üldiselt veekindlaid resortsiinliime. Siseruumides tarvitamiseks ka melamiinliime. Liimitud talades kasutatakse tavaliselt erineva tugevusklassiga materjali. Võimalik on valmistada suhteliselt suure ristlõikega elemente, millega saab sillata suuri avasid. Liimpuit (liimpuitkonstruktsioonid) valmistatakse tehniliselt kuivatatud enamasti 12 %-lise niiskuse sisaldusega puidust
märku, et tegemist on kaugelearenenud seenega. Pärast viljakeha moodustamist annab majavamm sadu miljoneid eoseid, mis levivad edasi peaaegu kõigega, isegi õhuga. Kui eosed levivad sobivasse keskkonda, moodustub uus nakkuskolle. Esialgu ilmub valge mütseel, mis on väga kiire kasvuga. Mütseel kasvab tavalisel toatemperatuuril keskmiselt 2-3 mm ööpäevas. Peale mõningat kasvamist tekivad kollakad täpid. Viljakehad võivad kasvada kuni 4 cm paksuseks ja isegi kuni poole meetri laiuseks. Majavammi puhul on märkimisväärne ka seeneniidistik. Seeneniidistik võib kiiresti levida mõne meetri kaugusele toiteallikast. Kuna eostel on kaks sugu siis majavamm saab areneda vaid juhul, kui kokku puutuvad erinevast soost seeneniidistikud. Objekt Majavammi toiteallikaks võib olla ainult puit või muud puidupõhised materjalid. Majavamm tekib kui on piisavalt niiske ja jahe. Kuni 27o kraadini suudab majavamm veel kasvata. Kõrgetel temperatuuridel
Pii pii pii ajas lapsed toast välja. Mina naeran Hii hii hii Üki, kaki, kommi, nommi, vanamees hüppas üle pommi. Pommist käis üks kõva pauk, · Meie väike tibu, kiki-koki, vanamees vaatas, püksis auk. õues nisuterakesi noki. Hiired kõdistasid naba, Palli paksuseks end söö, sina oled mängust vaba. Kasva suureks üle öö! A, b,c, · Marsib poiste rivi pikk, üks kits läks üle vee, viimane on väike Mikk. kandis kaasas palju prahti, Tipa-tapa, tip-tip-tip, sina oled sellest mängust lahti! Peedul käes on ilus lipp! Üks, kaks, kolm, neli,
Litograafia ehk kivitrükk (kreeka keeles lithos 'kivi' + graph 'kirjutan') on lametrükitehnika, mis põhineb rasva ja vee vastastikuse tõukumise printsiibil ja mille puhul kasutatakse trükkimiseks kiviplaati. (Lametrükk on trükitehnika, mille puhul trükiplaadi pind on täiesti tasane. Värvi kinnitamiseks kasutatakse mitmeid keemilisi ja fotokeemilisi võtteid. Tuntuim tehnika on litograafia ehk kivitrükk.) Trükkimiseks on vaja litokivi. Litokivi ehk litograafiakivi on peeneteraline ja savikas lubjakiviplaat, mida kasutatakse litograafias. Litokivi lihvitakse tavaliselt 812 cm paksuseks. Seejärel joonistatakse kivile rasvase kriidi ja/või tussi abil kujutis, mida söövitatakse nõrga lämmastikhappe lahusega. Happe toimel ühineb värvis sisalduv rasv keemiliselt kiviga (joonisevabadel pindadel laiendab hape kivi poore ja muudab pinna vastuvõtlikuks vee toimele). Pärast seda kaetakse plaat kummiaraabikuga, et kaitsta sinna peale tehtud kujutist...
Seega: hK - keevisõmbluse kaatet = 9mm hK = T = 7 mm Keevisõmbluse tugevustingimus: Meil on kasutada elektrood Elga P45S, tema voolepiir on 420 MPa. Meie keevisliide töötab lõikele. Mõlemad keevisõmblused tuleb hk võrra pikemad keevitada, seega: Arvutan vahelehe vähima võimaliku ristlõikepindala keevisõmbluste otsa juures tugevustingimusest tõmbele ning valin Ruukki kataloogist sobiva ristkülikristlõikega vahelehe tooriku. Neetliite puhul oli vahelehe paksuseks 12mm, jätan siin samaks. Ruukki kataloogist valin sobiva vahelehe: 200 x 12 mm Kontrollin komponentide tugevust tõmbel ning keevisõmbluste tugevust lõikel Vahelehe tegelik varutegur tõmbel: Nurkteraste tegelik varutegur tõmbel: Keevisõmbluste tegelik varutegur lõikel: Järelikult on kõigi nõutud detailide ning keevisliidete tugevus piisav. Joonis:
saadavate tükkide arvu ja tüki kaalu korrutisega. Näiteks 32 tükiks jaotava käsijagaja kaussi asetatakse 50g raskusteks kukliteks jaotamiseks taignatükk kaaluga 1860g (ümardatult 10g-ni); 32 x 58 =1856g 22 Pallikesteks (kuklikujulisteks) vormimine 23 Kihilise pärmitaigna valmistamine · Jahutatud taigen rullitakse 1 2 cm paksuseks nelinurkseks taignakihiks · 2/3 taignatükist kaetakse pehmendatud võiga ja asetatakse nii kokku, tekib 3 kihti taignat ja 2 kihti võid · Taigen keeratakse 90° ringi · puistatakse jahuga üle ja rullitakse uuesti 1 cm paksuseks, pannakse neljaks kokku · On juba 8 kihti võid · Kokkupanemist võib veel korrata, kusjuures tuleb jälgida, et taigna kihid ei rebeneks. · Taigen pannakse 1 - 2 t jahedasse ruumi kerkima. Kerkinud taigen rullitakse lahti 1-1,5 cm paksuseks ja
Esimene soengurull keeratakse ette suunatud kohevusega. Soengurull asetatakse juuksesalgu otsa. Soengurull keeratakse enda poole pea suunas. Soengurull kinnitatakse rullinõelaga. Teine rull keeratakse ülesse suunatud kohevusega. Paremale küljele soengurulle keerates seistakse selja taga. Analoogiliselt keeratakse soengurullid kuni ülemise kuklaosa A-teljeni. Pea kumeruse tõttu eraldatakse kukla piirkonnas salgud trapetsikujuliselt, kus kaela poole on salgu paksuseks rulli läbimõõt pealae suunas väiksem. Keeratakse soengurull. Analoogiliselt keeratakse kuni A-teljeni. Sõltuvalt pea suurusest saab külje peale keerata soengurulle kahte moodi. Lühemate juuste korral keeratakse kõrva ees olevale osale soengurull(id) horisontaalselt. Rullid keeratakse suunaga ülevalt alla. Kõrva tagant keeratakse soengurullid vertikaalselt. Pikemate juuste korral keeratakse soengurullid vertikaalselt.
Otsida üles vigastuste allikas, kõrvaldada see ja remontida vigastatud koht. Eesmarkesse joondumisega seotud vead Tavaliselt on sellised vead seotud tõmmiseregistri kõikumisega ja eesserva kahjustustega. Registri kõikumisi või eesservade on mehaanilisi vigastusi võivad põhjustada: 1) Ebapiisav vahe pealepanemislaua ja poogna suunajate vahel. Õhukeste poognate puhul tuleb laua ja suunaja vahe reguleerida poogna paksuseks. Poogna korral, mille paksus on üle 0,25 mm, tuleb vahe reguleerida 1,5-kordse poogna paksuseks. 2) Poognate poognasse lõikamine on ebakvaliteetne ja poognate mõõtmed kõiguvad. Tulemuseks on ebastabiilne trükk, mille põhjustab ebaõige joondumine ees- ja külgmarkesse. Paber tuleks välja vahetada, kui see pole võimalik siis tuleks kõrvaldada poognate mõõtmete kõikumine ülelõikamisega. 3) Poogna tagumise serva suunavad rattad on seatud liiga kaugele, mis tõttu poogen kas ei
Russalka tüüpi laevad polnud tegelikult mõeldud sõitma merel, vaid võitlema jõgede suudmetes. Laev valmis 1867a. Peterburis Galeeri saarel ja kaalus 1871 tonni.1892.a arvati Russalka rannakaitse soomuslaevade hulka. Russalka pikkus oli 62,3m , laius 12.8m ja süvis 3.3m. Aurumasina võimsus oli 705 hobujõudu. laev oli ühe vindi ja ühe korstnaga, ning ta võis arendada kiirust kuni 9-sõlme. Laeval oli kaks pöörtorni ning kummaski kaks 229mm suurtükki. Soomuse paksuseks oli 115mm. Russalka sarnanes nn. monitori tüüpi laevadega, mis oli üks vanemaid soomuslaevade klasse. Nimetus ,,monitor" pärineb esimesest Ameerika soomuslaevast, mille nimeks oli Monitor. 1862.a. osales see edukalt Ameerika kodusõja esimeses soomuslaevade merelahingus Hamptoni reidil Virginia osariigis. 31.dets 1862.a. vajus Monitor põhja ning koos laevaga hukkus 11 meeskonnaliiget. 1869.a. juhtus Russalkal avarii, mis peaaegu oleks laeva hukutanud. Laev riivas kivi.
Päikese vanuseks hinnatakse umbes 4,57 miljardit aastat. 2. Granulatsioon (nn teraline muster) on konvektiivsetele liikumistele iseloomulike pööriste ilming- granuuli keskosas tõuseb kuum aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. 3. Päikese "atmosfäär" koosneb kahest kihist - kromosfäärist ja kroonist. Nimetused on pärit ajast, kui Päikese väliskihte uuriti täieliku päikesevarjutuse ajal. Kromosfäär, mille paksuseks hinnatakse paar tuhat kilomeetrit, ilmutas ennast punaka sähvatusena vahetult enne Päikese kustumist. Kroon on ebakorrapärase kujuga nõrk helendus varjutatud päikeseketta ümber, mis ulatub kohati kuni kahe Päikese läbimõõdu kaugusele. 4. Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja, liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. Päikese
Neetliite lõige: Neetliide on koormatud ekstsentriliselt: 4.2 Neetide esmane arv Lõike tugevustingimus: => Z = ühe needi lõikepindade arv F = kogu neetliitele rakenduv põhikoormus 5. Vahelehe paksus ja laius Vahelehe paksus: Vahelehe laius: , Kuna 12mm paksu materjali üle 200mm laiust ei ole, siis tuleb paksuseks võtta 15mm. 6. Neetide kontroll lõikele r1 = 37,5 mm r2 = 112,5 mm Ohtlike neetide sisejõud: => Ohtliku needi ühe lõikepinna summaarne sisejõud: Äärmise needi ühe lõikepinna lõikepinge: Tugevuskontroll: 106 Tugevustingimus ei ole täidetud. Lahendusi on 2: Lahendus 1: Suurendada konstruktsiooni tugevust
selgeveelisema Eesti järvega Kaitse all on 8 veekogu. Kaitstav loomastik: hallõgija, sarvikpütt, teder, metsis, väikepistrik, sookurg, laululuik, kalakotkas, väikekoovitaja, suurkoovitaja, põder, pruunkaru, ilves, hunt jt Meenikunno raba Paikneb Võhandu jõe valglas Raba pindala on 1448 hektarit Meenikunno raba on tekkinud liivakõrgendike haardes olnud järve kinnikasvamisel ja kaldaalade rabastumisel Turbakihi maksimaalseks paksuseks on 7 m, keskmine paksus on 2,6 m Raba ja laugaste vesi on tugevalt happeline (pH 3-4) Ilumetsa meteoriidikraatrid Piirkonnas on vähemalt viis lohkvormi millest kahe puhul Põrgu- ja Sügavhaud on kindlalt teada nende meteoriitne päritolu. Ülejäänud kraatrite nimed on Ingli-, Tondi- ja Kuradihaud Põrguhaud on kraatritest suurim: selle läbimõõt valliharjalt on 7580 m ja sügavus 12,5 m Sügavhaud- läbimõõt valliharjalt 50 m ja sügavus 4,5 m 2017
selgeveelisema Eesti järvega Kaitse all on 8 veekogu. Kaitstav loomastik: hallõgija, sarvikpütt, teder, metsis, väikepistrik, sookurg, laululuik, kalakotkas, väikekoovitaja, suurkoovitaja, põder, pruunkaru, ilves, hunt jt Meenikunno raba Paikneb Võhandu jõe valglas Raba pindala on 1448 hektarit Meenikunno raba on tekkinud liivakõrgendike haardes olnud järve kinnikasvamisel ja kaldaalade rabastumisel Turbakihi maksimaalseks paksuseks on 7 m, keskmine paksus on 2,6 m Raba ja laugaste vesi on tugevalt happeline (pH 3-4) Ilumetsa meteoriidikraatrid Piirkonnas on vähemalt viis lohkvormi millest kahe puhul Põrgu- ja Sügavhaud on kindlalt teada nende meteoriitne päritolu. Ülejäänud kraatrite nimed on Ingli-, Tondi- ja Kuradihaud Põrguhaud on kraatritest suurim: selle läbimõõt valliharjalt on 7580 m ja sügavus 12,5 m Sügavhaud- läbimõõt valliharjalt 50 m ja sügavus 4,5 m 2017
laastus samad.) Kuna TIG keevitus sobib justnimelt hästi alumiiniumsulamite keevitamiseks ning sellega keevitatakse ka torujaid detaile, valin TIG keevituse. Üheks oluliseks faktoriks sel puhul just see, et detail on üksikeksemplar mitte masstootmises. TIG keevitus aga tagab kõrge kvaliteedi, mis üksikdetaili puhul on väga oluline. Materjali paksus on 4 mm, sellest lähtuvalt peab elektroodi laius olema 3,2 mm (,,Materjalitehnika Tehnoloogiaprotsessid" annab soovituslikuks elektroodi paksuseks 2,4mm), lisatraadi läbimõõt 3,2 mm ning keevitusvool 170(150-190), kaitsegaasi kulub 9 l/min. Keevituskiirus on 0,2 m/min. Alumiiniumsulamite puhul kasutatakse vahelduvvoolu. Oksiidikelme purustamiseks detailide pinnal on vaja suurendada pluss polaarse voolu osatähtsust, seetõttu on vahelduvvool ebasümmeetriline. Vooluallika tunnusjoon on järsult langev, püsivooluga vooluallikas, mille põhielemendiks on reguleeritav trafo. Keevituskaare pinge on 12-14 V
Päikese, tekibki iga 15 aasta järel olukord, kus Maal asuv vaatleja näeb rõngast servalt. Kuna teda siis näha ei ole, peab ta olema “õhuke ja tasapinnaline” - nagu paberileht Loomulikult huvitas uurijaid, mida see ketas endast kujutab ja kui paks on see “õhuke” tegelikult. Saturn asub hirmuäratavalt kaugel - kümme korda kaugemal kui Päike ja poole kaugemal kui Jupiter. 18. sajandi tuntuim astronoom ja teleskoobiehitaja W. Herschel julges pakkuda paksuseks “mitte rohkem, kui 300 miili”. Rõnga kadumine iga 15 aasta tagant ongi ainus võimalus tema paksuse määramiseks. 19. sajandil jõuti 40 miilini, 1908.a. anti paksuseks 13 miili, 1966.a. 2.4 km, 1980.a. 1.1+/-0.3 km. Et Saturni telg seisab niisama kindlalt, kui Maa omagi, liigub lõikejoon koos Saturniga piki viimase orbiiti, säilitades seejuures oma suunda. Iga 14 aasta tagant tuleb see joon Maa orbiidi sisse. Saturn liigub aeglasemalt kui Maa (9.5 km/s Maa 30 km/s vastu), Maa
lange. Troposfääris toimuvad kõik peamised ilmastikunähtused (pilved, sademed, ilma ja kliima kujunemine). Stratosfäär ulatub 50 km-ni, moodustab 20% atmosfääri massist. Seal hakkab temp tõusma. Selle põhjustajaks on osoonikiht. Mesosfääris (50-85 km) osooni pole ja temp langeb kiiresti, õhk on hõre. Termosfääris väheste õhumolekulide kineetilise energia tõttu temp tõuseb. Termosfäär läheb üle planeetidevaheliseks ruumiks. Õhkkonna paksuseks loetakse 1000 km. Päikesekiirgus on elektromagnetiline lainetus. UV kiirgust on päikesekiirguses 8%, see tekitab päevitust ja nahavähki. Infrapunast kiirgust on 36%, see kannab edasi soojust. Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Maapinnale jõuab pool kiirgusest. Albeedo tagasipeegeldunud kiirguse suhe. Mida kõrgem on aluspinna temp ja madalam õhutemp, seda suurem on Maa soojuskiirgus. Pilves ilmaga ja sooja õhuga, milles on palju veeauru, esineb
kuivuse tõttu ebaõnnestuda. Seemned võib külvata veel ja hilissügisel just enne maa külmumist, nii alustavad need idanemist alles kevadel. Pinnas, millele muru rajatakse, valmistatakse hoolikalt ette: · Pinnas tasandada ja vajadusel paigaldada dreenid liigniiskuse ära juhtimiseks ning eemaldada kivid ja muu praht. · Hävitada umbrohud üldhävitava umbrohu tõrjevahendiga. Peale umbrohu pruunistumist alustada pinnase mullatöödega. · Piisavaks mullakihi paksuseks on 20-25 cm. Laotada muld laiali ning segada mulda lubiaine ja väetis. Murutaimed kasvavad hästi nõrgalt happelises pinnases (pH 6,0- 6,5).Happelist mulda võib neutraliseerida dolomiidijahuga . · Mullapind rehitseda tasaseks ja rullida mururulliga, andes kalde hoonest eemale.Kalle on vajalik sadevete ära juhtimiseks. · Külvata seemned mulda arvestades 2-3 kg seemneid 100m2-le. · Rehitse seemned kergelt mulda ja rulli pind uuesti üle.
Juuksesalk kammitakse läbi ja pingutatakse risti peanahaga. Juukseotste kaitsepaber asetatakse juuksesalgu otsa. Keemilise loki rull asetatakse juuksesalgu otsa. Keeratakse keemilise loki rull pea suunas enda poole. Rull kinnitatakse kummiga. Keerates keemilise loki rulle paremale küljele seistakse selja taga. Analoogiliselt keeratakse keemilise loki rullid kuni ülemise kukla osani. Pea kumeruse tõttu tuleb kukla piirkonnas eraldada salgud trapetsikujuliselt, kaela pool on salgu paksuseks rulli läbimõõt pealae suunas väiksem. Keeratakse keemilise loki rull. Analoogiliselt keeratakse kuni A-teljeni. Rullinõeled asetatakse kummide alla. Alustatakse näo äärest, liikudes kukla suunas. Üks rullinõel kahe kuni kolme keemilise loki rulli kummi alla. Rullinõel asetatakse pealaega parelleelselt. Ülemisele kuklaosale keeratud keemilise loki rullid Sõltuvalt pea suurusest saab külje peale keerata keemilise loki rulle kahte moodi.
Päikese, tekibki iga 15 aasta järel olukord, kus Maal asuv vaatleja näeb rõngast servalt. Kuna teda siis näha ei ole, peab ta olema "õhuke ja tasapinnaline" - nagu paberileht Loomulikult huvitas uurijaid, mida see ketas endast kujutab ja kui paks on see "õhuke" tegelikult. Saturn asub hirmuäratavalt kaugel - kümme korda kaugemal kui Päike ja poole kaugemal kui Jupiter. 18. sajandi tuntuim astronoom ja teleskoobiehitaja W. Herschel julges pakkuda paksuseks "mitte rohkem, kui 300 miili". Rõnga kadumine iga 15 aasta tagant ongi ainus võimalus tema paksuse määramiseks. 19. sajandil jõuti 40 miilini, 1908.a. anti paksuseks 13 miili, 1966.a. 2.4 km, 1980.a. 1.1+/-0.3 km. Et Saturni telg seisab niisama kindlalt, kui Maa omagi, liigub lõikejoon koos Saturniga piki viimase orbiiti, säilitades seejuures oma suunda. Iga 14 aasta tagant tuleb see joon Maa orbiidi sisse. Saturn liigub aeglasemalt kui Maa (9.5 km/s Maa 30 km/s vastu), Maa
20 % atmosfääri massist. Siin temperatuur kõrguse kasvades suureneb. Selle peamiseks põhjustajaks on osoonikiht - osoon neelab UV-kiirguse. 3. Mesosfäär (50- 85 km ) Enam osooni pole ja temperatuur langeb kiiresti kõrguse kasvades. Õhk on üsna hõre. 4. Termosfäär õhumolekule on nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. Termosfäär läheb üle planeetidevaheliseks ruumiks. Tinglikult võib õhkkonna paksuseks lugeda 1000 km. 3. Tuule kiirust ja suunda mõjutavad tegurid Gradientjõud: jõud, mis tekib õhurõhkude erinevusest ja mille tulemusel liigub õhk horisontaalselt kõrgema rõhualalt madalama rõhuala suunas. Coriolisi jõud: ehk inertsjõud. Põhjapoolkeral kalduvad selle jõu mõjul liikuvad kehad, sh õhk ja vesi, oma liikumise suunast paremale, lõunapoolkeral vasakule. See jõud on max. poolusel ja puudub ekvaatoril.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
