Loksa Gümnaasium Laboratoorne töö nr. 2 Ainete eraldamine segudest Johanna Mänd Loksa 2011 Katse nr. 1 Liiva eraldamine soolast (NaCl) Katsevahendid: Sool, liiv, portselankauss, vesi, elektripliit, kaal, keeduklaas. Sega keeduklaasis liiv, sool ja vesi (nii, et sool ja vesi lahustuksid). Seteta liiv põhja ning nõruta soola ja vee lahus portselankaussi. Aurusta elektripliidil vesi sooladest välja. Kaalu soolad ära. Tulemused: Liiv ja sool on eraldatud. Soola oli segus 0,7 g. Järeldus: Liiva saab eraldada soolast setitamise, nõrutamise ja aurustamise läbi. Katse nr. 2 Vasksulfaadi (Co2So4) eraldamine söögisoodast (Na2CO3) Katsevahendid: Katseklaas, vasksulfaadilahus, söögisooda, seisukolb, filterpaber, lehter, keeduklaas. Töökäik: Vala katseklaasidest keeduklaasi kokku vasksulfaadil...
ilmuda on segada erinevaid akrüül viimistlusi. Akrüüli ülesanne viimistluses on katta praod, parandada välimust ja takistada niiskusel krohvi minemast. Krohvimine peab oleme kaitstud niiskuskahjustuste eest, auru läbilaskev ja niiskuskindel ilmale. Niiskustõke peab kaitsma raami vihma ja niiskuse eest, kuid samal ajal peab võimaldama veeaurul hoone seest väljuda laskma läbi seina, et ei tekiks hallitust. Esimesst kihti krohvil nimetatakse aluskrohviks, mis koosneb tsemendist ja liivast. Seda kantakse pinnale horisontaalselt või risti-rästi. Kui Esimene kiht on kuivanud võib teise kihi ei rakendada. Järgmine kiht on nn "pruun mantel",mis annab karva välimuse. Samuti koosneb liivast, tsemendist ja lubjast. Lõpuks tuleb anda sile, ühtlane pind, mille peale karv on kohaldatud. Sellel tuleb lasta kuivada 7-10 päeva minimaalselt, et vältida seinale pragude ja lõhede tekkimist. http://www.youtube.com/watch
Isetasanduva segu valmistamine 25 kg kuivsegule tuleb lisada ca 5 liitrit vett ja korralikult segada. Valmis segu tuleb ära kasutada 15 minuti jooksul. Kulu: 1 mm paksuse kihi tasnadmiseks kulub ca 1,7 kg/m2. Isetasanduv segu on käimiskuiv 2-4 tunni pärast, katmiskuiv 1-3 nädala pärast. Mört/ Sideaine Richard Flatau soovitab oma raamatus "Cordwood Construction: A Log End View" (2007) kasutada mördisegu, mis koosneb kolmest osast liivast, kahest osast vettinud saepurust, ühest osast portlandtsemendist ja ühest osast kustutatud lubjast. See segu on mõeldud mittekandvatele (st püst- ja rõhttalade vahel asetsevatele) puuriitseintele ning selle eelis on aeglasem kivinemine ja vähem pragusid kui suurema koguse saepuru poolt õhuliseks muudetud mördisegul. Flatau soovitab müüritist ka otsese päikesevalguse eest varjata ja õhtul kinni katta. Veel üks mördisegu soovitus: üheksa mahuosa liiva, kolm saepuru, kolm
Inimesed austasid Aisonit ja olid rahul selleüle ,kes nad on. Kuid kõigele sellele ilule vaatamata oli Venemaal ka negatiivseid asju. Näiteks polnud Aison rahul sellega, et tema kuningriik asub liivapeal, mistõttu oli põlluharimine ja muu sellega seonduv, peaaegu et võimatu. Riigi peamine rikkus tuli kullast, mida kaevandati maapõuest päevad ja ööd. Elanikud olid sellise rutiiniga harjunud, et hommikul tööle ja öösel koju. Koduks nimetati seal mail maja, mis koosnes üleni liivast. Inimesed toitusid liivast ja kogu nende elu tiirleski liiva ümber. Ühel hetkel aga, sai Aisonil liivast villand ja vandus endale, et ühel hetkel pole siin enam mitte liiv, vaid muld ja vesi. Tema soov oli selline sellepärast, et inimesed, kes päevad läbi liivast toitusid, muutusid lõppude lõpuks hiiglasteks, kes kuninga trooni jahtima hakkasid. Seetõttu olid kuningal alati ümber turvamehed, kes teda vajadusel kaitsesid.
Platvorm suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ning seda katvast kurrutamata kivimitega pealiskorrast. Kilp aluskorra positiivseid kurde, mis ulatuvad läbi pealiskorra ning paljanduvad otse maapinnal nim. kilpideks. Moreen mandrijää poolt kujundatud erineva suurusega kivimiosakeste sorteerimata segu, mis koosneb savist, liivast, kruusast ja veeristest. Ürgorg vana, aluspõhjakivimeisse lõikunud org. Rändrahnud mandrijääga esialgsest asukohast eemale kantud suured kivid. Kõige suuremad kivid moreenis. Fossiilid ehk kivistised kunagiste organismide kivistunud jäänused. Voored piklikud lamedad loode-kagu suunalised kõrgendikud. Oosid ehk vallseljakud on liivast, kruusast või veeristest koosnevad pikad kitsad järsunõlvalised kõrgendikud, mis on tekkinud jääserva pragudes.
põhjas voolasid kunagi hiigeljõed, kuid millest tänaseks on jäänud vaid võrdlemisi väikesed vooluveekogud . Org on pikk ja kitsas, põhjas on jõgi. Platvorm on maakoore osa, mis on kahekihiline ja kus pole kaua olnud maatekke protsesse . Eesti territoorium paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas ning Fennoskandia kilbi lõunanõlval . Kilp on platvormi osa, millel puudub pealiskord . Eesti maakoore läbilõige : 1. Pinnakate, mis koosneb pudedatest kivimitest, liivast, kruusast, moreenist, savist . See on 5-10 meetri paksune . 2. Settekivimitest pealiskord, mis koosneb lubjakivist, liivakivist, põlevkivist, fosforiidist . See on 100-600 meetri paksune . 3. Kristalne aluskord, mis koosneb tard -ja moondekivimitest, graniidist ja gnessist . See on 600-... meetri paksune . Aluskord ei ulatu Eestis kunagi maapinnani . Kuna Eesti asub kilbi lõunanõlval, siis aluskorra sügavus kasvab põhjast lõunasse ning samas suunas pakseneb vastavalt ka pealiskord .
SISSEJUHATUS Sahara on maailma suurim ning palavaim kõrb. Nendel aladel elutsevad loomad on sunnitud oma ellujäämise eest pidevalt võitlema. Sahara kõrb laiub Atlandi ookeanist lääne pool kuni Punase mereni. Sahara on peaaegu sama suur kui USA territoorium. Sahara kõrb tekkis puhtast ja viljatust liivast. Ülejäänud Sahara kõrbe territoorium koosneb kruusaga kaetud tasandikus. Hiigelsuure Sahara kõrbe territooriumil ei lange aasta jooksul taevast alla ühtki sentimeetrit vett. Mõnedes Sahara piirkondades ei saja vahel mitu aastat. Väga tihti on ainult hommikukaste loomadele ainsaks veeallikaks. Kõrbetes valitsevad päevaajal leitsakud ja ööd on üpris külmad. SAHARA KÕRB Kõrb on kuiva ja kuuma kliimaga ning hõreda taimkattega troopika, lähistroopika või
kokkupuutejoon veekogu ääres, skäärannik- arenevad kaljurannad rohkete rannalähedaste kaljusaartega. Riarannik-rannikutüüp,mäeahelikud paiknevad rannajoonega risti, kuhje pinnavormid-setete kuhjumisega, lamm-emajõe lammorg,perioodiliselt suurveega üleujutav jõeoru osa. Delta-kasari jõgi,juhjunud setet tõttu hargneb jõgi. Moreen-pinnavorm ning lisaks liustiku kuhjatud sete.Oos-aegviidu oosid,kitsad kruusast ja liivast koosnevad vallid. Mõhn- kruusast ja liivast koosnevad kübkad.Voored-voolujoonelised ja orienteeritud mandrijää liikumise suunas,türi voorestik. Moreenitasandik-pinnavorm,valdavalt moreenist koosnevad pinnakattega tasasndik,kagu-eesti lavamaa.
ühest küljest piiratud järsema nõlvaga. Näiteks Viru lavamaa põhjapiiriks on Balti klint. Lavamaa reljeef on enamasti võrdlemisi tasane, kuid mõnikord lõikavad teda sügavad vooluveetekkelised orud. Madalikud: kuni 50m kõrgused tasandikud, mis on palju aega üleujutatud mere ja suurte järvede poolt. 6. Voored on leivapätsikujulised künnised, mis on tekkinud liustiku kuhjava ja kulutava tegevuse tulemusel. Oosid ehk vallseljakud on enamasti liivast, kruusast või veerisest koosnevad järsunõlvalised ja sageli teravhaljalised vallid, mis võivad moodustada kümnete kilomeetrite pikkusi oosiahelikke. Mõhnad liivast ja kruusast koosnev liustiku sulamisveetekkeline positiivne pinnavorm, mis on enamasti ümara põhiplaaniga. Luited Tuul haarab lahtimurenenud kivipuru kaasa ja kannab seda edasi mööda kivimi pinda. Liiva ja
moreen. Põhja-Eesti lavamaadel Pandivere ja Sakala kõrgustikul Ugandi lavamaal Kesk-Eesti tasandikul Sakala kõrgustiku lainjas moreentasandik Moreenkünkad Pinnavorm, kus vahelduvad künkad ja nõod Jää taandudes sattus mõnda kohta rohkem settematerjali, teise vähem Haanja, Otepää ja Karula kõrgustikud Vaade Pühajärve lõunaosale Oosid Pikk, kitsas ja järsunõlvaline pinnavorm. Koosnevad liivast ning kruusast. Põhja-Eestis, eriti Pandivere kõrgustikul. Rakvere linnus asub samanimelisel oosil Mõhnad Mõhn on liustikujõesetetest koosnev pinnavorm. Liivast ja kruusast. Võivad esineda üksikult kui ka mõhnastikuna. Väike-Palknale on iseloomulikud suured järsunõlvalised mõhnad Liivikud Eesti paljudes kohtades esinevad kruusa- ja liivatasandikud. Tekkinud liustike vooluvete laialivalgumisel tolleaegsetes
L U B J A K I V I P Ä I K E T U U L I K S A A S T A V A D Iidne mereloom, kelle kivistisi võib leida põlevkivis. 1. Õhk, vesi, muld ja mets on uuenevad ehk ... loodusvarad. 2. Milline maavara on tekkinud käsijalgsete kodadest? 3. Mis on Eesti rahvuskivi? 4. Seda valmistatakse liivast. 5. Kus asuvad Eesti kõige paksemad põlevkivilademed? 6. Paekivi liik. 7. Sellega on seotud kõikide kütuste energia. 8. Kus kasutati vanasti tuuleenergiat? 9. Tehased ... õhku. 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. Alla: iidne mereloom, kelle kivistisi võib leida põlevkivis. Paremale: 1. Õhk, vesi, muld ja mets on uuenevad ehk ... loodusvarad. 2
Madal-Eestis) Künklik reljeef valdavalt Kõrg-Eestis, kus künkaid lahutavad sügavad orud, nõod. Paljudes orgudes, nõgudes säilinud tänaseni järved. Otsamoreen piklik vallitaoline pinnavorm. Tekivad tavaliselt siis, kui liustikuserv püsib pikemat aega samas kohas, mis võimaldab liustikust väljasulanud moreenil piklikuks pinnavormiks kuhjuda. Liustiku sulamisvesi tekitas palju kulutus- ja kuhjevorme. Oos pikk, kitsas, järsunõlvaline pinnavorm, mis koosneb liivast, kruusast või veeristest ja võivad moodustada km pikkusi oosahelikke. Mõhnad koosnevad liivast ja kruusast. On liustikujõesetete pinnavormid. Kujunesid jääpankade vahel tühimikes ja seetõttu ümarad.
Põhjavesi-maakoore ülemises osas kivimite vahel olev vesi.mineraalvesi-rohkelt lahustunud mineraalaineid sisaldav põhjavesi,ravitoimeline. Termaalvesi-põhjavesi,mis on kuumenenud tänu kuumadele kivimitele,vulkaanilises piirkonnas.Põhjavesi kujuneb sademete imbumisel pinnasesse. Saab täiendust soodest, järvedest, jõgedest(imbub vesi pinnasesse).Vett läbilaskev kiht:laseb vett vabalt läbi(vertikaalsuunas). Koosneb: moreenist, kruusast, liivast, liivakivist, lõhelisest lubjakivist. Vett kandev kiht: vesi saab vabalt liikuda(horisontaalsuunas) laseb läbi.seal kujuneb põhjavesi,on vettpidava kihi peal. Koosneb: liivast, kruusast, moreenist, liivakivist, lõhelisest lubjakivist. Vettpidavkiht laseb vett halvasti läbi ja takistab selle imbumist sügavamale maa sisse. koosneb savist ja savikast lubjakivist.Põhjavee kasutus: joogivesi (majapidamine),tööstused, põllumajandus(kastmine,niisutus),mineraalvesi joogiks oma tervistavate
*) Voored Suured, leivapätsi kujulised, laugete nõlvadega moreenist moodustunud pinnavormid. Nende vahel on palju järvi. *) Moreenkünkad Korrapäratud moreenist kuhjatised. Nende vahel on palju orgusi ja nõgusi jõgede, järvede ja soodega. Lõuna- ja Kagu-Eestis. *) Vallseljak e. Oos Pikad, kitsad, järvenõlvalised moreenist kujatised. *) Mõhn Ümmargused liivast ja kruusest kihiti moodustunud pinnavormid. Lõuna-Eestis. *) Otsamoreen Moodustub moreenist jää serva ette. *) Moreentasandik Lainjas, moreeniga kaetud. Paikneb kõrgustike vahelistel aladel. *) Viirsavitasandik Jää sulavete põhjas. Lõuna-Eestis. Vooluveetekkelised Kujunevad jõgede tegevse tulemusena *) Sälkorg Sügav, kitsas jõe alguses kujunev org. *) Moldorg Lai, mitte järsk, veehulk suurem ja ruhulikum.
Pinnamood on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest aja jooksul muutuvatest pinnavormidest. Pinnavormid on maakoore pealispinna osad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguselt, väliskujult, siseehituselt ja tekkelt. Neid liigitatakse kõige sagedamini tekke põhjal. Voored on välimuselt leivapätsi meenutavad kõrgendikud, mis on tekkinud jää voolimisel. Moreentasandikud on liustikutekkelised kuhjevormid. Oosid on enamasti liivast, kruusast või veeristest koosnevad järsunõlvalised ja teravaharjalised vallid, mis võivad moodustada kümnete kilomeetrite pikkusi oosiahelikke. Mõhnad on kruusast ja liivast koosnevad künkad, mis paiknevad harilikult rühmiti, moodustades mõhnastikke. Liivikud on kruusa- ja liivatasandikud. Vooluveetekkelised pinnavormid on jäärak e. ovraag (vihmasadude tagajärjel nõlvadelt tekkinud uurded) ning jõeorud (ülemjooksul sälkorg, keskjooksul moldorg ja alamjooksul lammorg)
a) mandrijää kulutamisel - voor, otsamoreen, b) mandrijää sulamisel oos, mõhn 3. Tunned kirjelduse järgi ära pinnavormid: a) OOS - pikliku kujuga ja on tekkinud liiva ja kruusa jääst välja sulamisel jää lõhedes b) LANGATUSLEHTER tekib salajõgede uuristava ja lahustava toimel voolusängi lae kokkuvarisemise tulemusena c) RANNAVALL merepõhjast tormilainega rannale heidetud liivast, kruusast või klibust koosnev vall, enamasti kaarekujuline, mõnesaja meetri pikkused ning 12 kõrgused pinnavormid d) MAASÄÄR 23 meetri kõrgused, kuni sadakond meetrit laiad ning enamasti alla 1 km pikad vallid, mulle merepoolne nõlv on vastasnõlvast laugem e) KALDAVALL jämedateraline, harilikult liiv, kuhjatakse voolusängi vahetus läheduses f) OTSAMOREEN tekib liustiku serva ette, kui liustik lükkab enda ees kivimeid
ja tasandikel kujunenud maastikud. Kagu-Eesti kõrgustikud (Otepää, Haanja, Karula). Otsamoreen liustiku serva ees moodustunud kaarjas vallikujuline pinnavorm. Lääne-Saaremaa kõrgustik, Vaivara Sinimäed. Oosid e. vallseljakud on jää sulamisvee setetest (liivast, kruusast, veeristest) koosnevad järsunõlvalised ja sageli teravaharjalised vallid, mis võivad moodustada kümnete kilomeetrite pikkuseid oosiahelikke (oosistikke). Mõhn kruusast ja liivast künkad, mis paiknevad harilikult rühmiti, moodustades mõhnastikke. Moodustusid mandrijäätumise lõpul surnud jää e. irdjää lõhedesse ja teistesse süvenditesse sulamisvee poolt kantud setteist
V1 vee ruumala mensuuris [cm2] V2 vee ja liiva ruumala mensuuris [cm2] 5.3 Liiva tühiklikkuse arvutamine Liiva tühiklikkus arvutati puistetiheduse ning näiva tiheduse põhjal valemist (3). PL=(1- 0L/ L)*100% (3) PL liiva tühiklikkus [%] 0L liiva puistetihedus [kg/m3] L liiva terade tihedus [kg/m3] 5.4 Liiva niiskusesisalduse määramine Katsetatavast liivast võeti proov, mida kaaluti enne ja pärast kuivatamist. Liiva niiskusesisaldus arvutati valemiga (4). W=(m-m1)/m1*100% (4) W liiva niiskusesisaldus [%] m liiva mass niiskuse puhul [g] m1 kuivatatud liiva mass [g] 5.5 Liiva terastikulise koostise määramine Kuivatatud liivast võetud proov 2000 g sõeluti sõelal avaga 5 mm. Jääk sõelal kaaluti
Selles on laemaal, mis on on algselt kantud lõuendile ja alles siis lakke. Eesti barokki eripära on värvilised puuskulptuurid. Nende põhiliseks valmistajaks oli Taani kunstnik Elert Thiele. Ka mujal Eestis leidus barokseid ehitisi. Pärnus on mingi barokne värav. Kuressaares vae- ja raekoda. Kõige paremad baroki näited on terviklikud mõisakompleksid. Palmse, Maardu ja Sagadi mõis. Kaunistamiseks kasutati palju stukke. Stukk-on kipsist, lubjast ja liivast segatud kiiresti kivistuv pastataoline mass, millest vormitakse või valatakse seina- ja laekaunistusi. Rokokoo Eestis Rokokoo jõudis Eestisse 18.sajandi lõpul. Leidis palju rakendust mõisaarhitektuuris, kus seati sisse Hiina tuba. Tuntumaks isikuks on von Lauw, kellele kuulus Põltsamaa loss, kuhu ta rajas portselaani tehase. Kassitsism Klassitsism on viimane kunstistiil, mis hõlmab kõiki valdkondi. Kassitsismi iseloomustab reeglipärasus ja kord. Hakati korraldama kunstinäituseid
ALUTSINK POLÜMEERNE PLASTIKKATE (P 30) NOVA 2. Kivikatused Põletatud kivist katuseid on Euroopas tehtud juba mitu tuhat aastat, Eestis seitsesada aastat. Hästi põletatud keraamilised kivid võivad püsida aastasadu. Algselt valmistati katusekive 100% savist, mida siis põletati suurel kuumusel. Kaasajal valmistatakse kive sarnaselt, käsitöötraditsioonide kohaselt. Savikive valmistatakse savist ja liivast. Töötlemisel savi laagerdatakse, varmitakse pressi abil, kuivatatakse, põletatakse ja jahutatakse. Kogu protsess kestab vähemalt kuus nädalat. Kivide oranzikaspruun värv on tingitud raudoksiidi oksüdeerumisest savi põletamise ajal. See tagab keraamilisele kivile püsiva värvi. Samuti on ka läikiva pinnaga keraamilisi kive, mille pinnakatteks on angoob või glasuur. Keraamilisi katusekive toodetakse paljudes erinevates profiilides ja värvides. Eestis enamlevinud
Graniit on kõvem kui paas ning küllaltki vastupidav hapetele, sest SiO2 ega ka enamik silikaate ei reageri hapega. Mõned graniidid võivad aga ilmastikutingimuste mõjul muutuda pudedaks. Graniidist laotakse vundamente ja dekoratiivseid müüre. Liiv on tekkinud peamiselt kvartsi murenemisel. Mineraalse koostise alusel eristatakse monomineraalset ja polümiktset liiva. Monomineraalne liiv koosneb ühest, polümiktne aga mitmest mineraalist. Enamik Eesti liivast on settinud mandrijää sulamisest . Liiva kasutatakse nii betooni kui ka krohvi valmistamisel. Võimalikke kasutusi on muidugi veel, näiteks liivakotid kaitseks käsitulirelvade kuulide eest. Savi on valdavalt savimineraalidest koosnev sete. Savimineraalid tekivad peamiselt päevakivide murenemise tulemusena. Savi iseloomulik tunnus on plastilisus ja voolitavus. Savist valmistatakse telliseid, ahjupotte, katusekive, tarbekeraamikat jm.
T E A D U S M A A T E A D U S Wikipedia Oos on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualustes tavaliselt pikilõhedes M voolavate jõgede surveliste sulamisvete poolt. Koosnevad jämedamast liivast ja kruusast. A A OOS T E A D U S Mõhnad: kuhjekõrgendikud, mis on moodustunud irdjää lõhedesse ja teistesse süvenditesse sulamisvee poolt kantud setteist M On ebaregulaarse kujuga ja koosnevad peamiselt liivast ja kruusast
protsentides. Liivaterade tühiklikkus arvutati valemist (3). Valem (3) L 1 0 L 100% L ρL – liiva tühiklikkus [%] γ0L – liiva puistetihedus [kg/m3] γL – liiva näivtihedus [kg/m3] Katsetulemused on toodud Tabelis 7.3. 6.4 Liiva niiskusesisalduse määramine Katsetatavast liivast võeti proov, mida kaaluti enne ja pärast kuivatamist. Liiva niiskusesisaldus arvutati valemiga (4). Valem (4) m m1 W 100% m 1 W – liiva niiskusesisaldus [%] m – liiva mass niiskuse puhul [g] m1 – kuivatatud liiva mass [g] Katsetulemused on toodud Tabelis 7.4. 6.5 Liiva terastikulise koostise määramine
Kuid klaasese välja puhuda - see pole veel kõik. Vaja on osata seda ka jahutada. Kui klaaskepikest sulatada tulel ja lasta klaasitilgake vette kukkuda, saadakse läbipaistev kõva pisar. Tarvitseb murda ainult killuke sellest pisarast, kui ta juba pudeneb peeneks pulbriks. Nii habras on klaas, mida jahutati liiga ruttu. Et klaasi saaks vastupidavamaks muuta, hoitakse teda kaua erilises ahjus, kus ta jahtub väga pikkamisi. Roheline pudeliklaas tehakse lihtsast kollasest liivast, soodast ja kriidist. Harilikus liivas on palju roostet, mis annabki talle kollase värvi. Klaasisulatamisahjus muutub kollane värv roheliseks.Tähendab, rohekas varjund on esimene tunnus, mille järgi võib klaasis kindlaks teha rauda. Valge aknaklaasi jaoks võetakse valgemat liiva. Aga kõige parema klaasi valmistamiseks võetakse puhast valget liiva, sooda asemel potast ja kriidi asemel lupja. Saadakse raske, teemantina läikiv klaas - kristall.
Kohapeal valamise tehnoloogia on eriti sobilik kõrghoonete rajamisel, samuti infrastruktuuri ehitustel (sadamad, sillad). Mõningatest materjalidest: * Lubi on kivide liitmiseks ja kivistuvates segudes kasutatav ehitusmaterjal. Ehitusmaterjalina kasutatav kustutatud lubi reageerib ajapikku õhus leiduva süsihappegaasiga ning muutub kõvaks ja vastupidavaks teisi kivimeid siduvaks kaltsiidiks. Eestisse jõudis see ehitusmaterjal 13. sajandil. * Stukk on kipsist, lubjast ja liivast segatud kiiresti kivistuv pastataoline mass, millest vormitakse või valatakse seina- ja laekaunistusi. * Kipsplaati nimetatakse ka ühe tootjafirma Gyproc järgi küprokiks. Kipsplaat ehk küprok on ehitusmaterjal, mis koosneb kahe paberikihi vahel asuvast kokkupressitud kipsimassist. Tavaliselt on ehtiuses kasutatavate kipsplaatide paksus umbes 12mm ja laius 1,2m, pikkus varieerub 2-3m piires. Eestis toodab kipsplaate Norgips Estonia AS.
kus on m proovi mass, g; vee ruumala mensuuris, ; vee ja liiva ruumala mensuuris, . Erinevus kahe määramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/. Tabel 2. Liiva terade tiheduse määramine. Liiva tühiklikkuse arvutamine. Liiva tühiklikkuse arvutatakse puistetiheduse ning näiva tiheduse põhjal valemist 3: (3) 40,5% Liiva terastikulise koostise määramine. Kuivatatud liivast võetud proov 2000 g sõelutakse sõeltel sõela avaga 8 ja 4 mm. Jäägid sõeltelt kaalutakse ( ja ) ning arvutatakse kruusaterade ( 4...8mm) hulk liivas ja : = (4) = (5) kus jääk sõelal avaga 8 mm, g; jääk sõela avaga 4 mm, g; m- proovi mass, g. Tabel 3. Liiva terastikuline koostis. 4-mm avaga sõelast läbiläinud liivast kaalutakse 200 g proov, mida sõelutakse sõeltega, mille
4.KESKMINE RAUAAEG JA VIIKINGIAEG Linnuste rajamine: esimesed linnused keskmise rauaaja algul rohkem hakati ehitama 8.saj paiku linnused rajati järskude nõlvade ja sobiva suurusega küngastele vallid tehti esmajoones liivast valli harjale püstitati palkidest kaitseseinad vallist väljapoole kaevati kraav kasutusel oli enamk ui 50 linnust Mägilinnused: üksikud igast küljest looduslikult kaitstud küngastel Neemiklinnused: asuvad mäeseljaku neemikuna lõppeval otsal pealt vaates kumerate külgedega kolmnurgad külgedelt kaitsesid looduslikud järsud nõlvad eemalt meenutasid suurt kõrgete otstega voodit Ringvall-linnused:
KESKMINE RAUAAEG JA VIIKINGIAEG Linnuste rajamine Esimesed linnused keskmise rauaaja algul hakati ehitama 8.saj paiku. Linnused rajati järskude nõlvade ja sobiva suurusega küngastele. Esmakordselt tehti vallid liivast ning valli harjale püstitati palkidest kaitseseinad ja vallist väljapoole kaevati kraav. Tehti ka mägilinnuseid, mis olid igast küljest looduslikult kaitstud küngastel. Neemiklinnused asusid mäeseljaku neemikuna lõppeval otsal, mis oli pealt vaates kumerate külgedega kolmnurgad ning külgedelt kaitsesid looduslikud järsud nõlvad. Ringvall-linnused olid 8-10 meetri kõrgused paekividest vallidega linnused, mida hakati nimetama maalinnadeks. Külad ja põllud
ja leetseljakutest. Lainete kulutav ja kuhjav tegevus See, kas lained kulutavad või kuhjavad rannikut sõltub sellest, millise rannikuga on tegemist. Lained kulutavad järske rannikuid ja kuhjuvad sinna, kus rannik on laugem ja väiksema kallakuga. Rannavall Tormide poolt mererannale heidetud klibust ning veeristest koosnev piklik positiivne pinnavorm. Maasäär ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm. Maasääred moodustuvad lainetuse poolt kuhjatud rannasetetest. Fjordrannik rannikutüüp, mis on kaljuline. Iseloomulikuks on kitsad, järsud ja kõrged kaldad, mis ulatuvad alla maismaasse. Fjordrannikul kujundavad suure energiaga maabuvad lained kivimeid. Laguunrannik laugranniku tüüp, kus kõik lahed on avamerest põiksäärtega eraldatud ja moodustavad laguunide ahelikke.
Sahara Kõrb. 1.Asend mandril, maailmajaos, riigis, kaart. Sahara asub Aafrika mandril täpsemalt öeldes Aafrika mandri põhajaosas. Kaart:Sahara kõrb on ümbritsetud punase joonega. 2. Kõrbe suurus, ulatus Sahara on maailma suurim kõrb üle 9 miljoni km² viljatut kivist ja liivast pinnast. Sahara kõrb laiub Aafrika mandri põhjaosas, ulatudes Egiptusest ja Sudaanist 5150 km pikkuselt Mauretaania ja Lääne Sahara läänerannikuni. Ta katab 9269600 km². 3. Kliimatingimused Tekkepõhjused (kujunemise seaduspära) Sahara on kuiv, kohati sajab vihma üksnes 25 cm aastas. Suurem osa kõrbest asub sisemaal. Seal valitsevad tuuled kuivatavad iga niiskusepiisa enne, kui see sisemaale jõuab. Ka mäeahelike tõttu kõrbe ja mere vahel sajab vihm maha enne sisemaale jõudmist
Click icon to add picture Click icon to add picture Karatau lauk 'Ivory Queen` Allium karataviense 'Ivory Queen' Kõrgus: kuni 20 cm Õitsemise aeg: juuni Õite värv: hõbevalged õied Valgus ja mullastikutingimused: talub päikest ja liivast mulda; soovitav on hea drenaaziga aiamuld. Click icon to add picture Click icon to add Kitsalehine picture rohtlaliilia Kõrgus: 175 cm Õitsemise aeg: juuni juuli Õite värv: säravkollane Valgus ja mullastikutingimused: päikseline japoolvari ning vajab
valmistatud ja veega segatud segude kivistamise tulemusena liigituse sideaine järgi: lubitooted kipstooted tsementtooted magnesiaalsideainetega tooted lubjast tehiskivid lubi sideaine baasil valmistatakse silikaatkivi silikaatplokid , -plaadid (raske silikaatbetoon) kerge täitematerjaliga silikaatbetoon mullbetoon (konstruktsioon -,konstruktsioon soojaisolatsioon, soojaisolatsioon silikaltsiit silikaattellis silikaatkivi valmistusprotsess: lubi-liiv sideaine koosneb jahvatatud liivast ja 6...8% kustutamata lubjast , millele täiteainena lisatakse jahvatamata liiva. Vormitakse pressidel survega 15...20 MPa tehiskivi. Kivistamine toimub autoklaavis 174,5 c ja rõhu 8...12 at juures 8-12 tundi Silikaatkive valmistatakse täis-ja õõnestellisena. Kasutatakse seinamaterjalina. Fassaadi- ja reatellised, lõhestatud ja klombitud tellised Silikaltsiit Erineb harilikust silikaadist selle poolest, et liivaterad on purustatud .värsked murdepinnad on
1. Mis on teekatend, selle põhiliigid? On mitmekihiline looduslikust v sideainega töödeldud kivimaterjalist konstruktsioon mis võtab vastu ja hajutab liiklusvahendite rataste koormuse muldkeha pinnasele. Jaotatakse elastseteks ja jäikadeks ning edasi:1 Püsikatend: · monoliittsementbetoonist; · monteeritavast raud- või armobetoonist; · asfaltbetoonist. 2. Kergkatend:· kergasfaltbetoonist;· mustsegust; · sideainetega töödeldud killustikust, kruusast ja liivast. 3. Siirdekatend:· killustikust; · kruusast; · sideainetega töödeldud pinnastest. 2. Mis on asfalt, asfaltbetoon, asfaltbetoonsegu? Asfalt tuleb kreeka keelsest sõnast ,,asphaltos", s.t. mäevaik. Kitsamas mõttes on see 10-15% asfalteene sisaldav looduslik bituumen; laiemas tähenduses bituumeni ja mineraal-aine looduslik või tehislik segu. Esimene on soojendamisel sulav viskoosne pooltahke kuni tahke orgaaniliste ühendite segu, teine pooltahke kuni tahke matt
kirjanik. 1940.–1950. kirjutatud teostes kasutas ta sotsialistlikule realismile iseloomulikke väljendusvahendeid ja ainekäsitlust. Juhan Smuuli luule ● "Karm noorus" ● "Tormi poeg" ● "Järvesuu poiste brigaad" ● "Poeem Stalinile" ● "Et õunapuud õitseksid" ● "Mina – kommunistlik noor" ●"Mere ja taeva vahel" Juhan Smuul "Mu noorim õde" Mu noorim õde mängis liivakastis, kui kodust alustasin sõjateed. Ma kaua, üsna kaua seisin tummalt Ta liivast kooke tegi, müüs ja ostis ja kätes hoidsin kahte liivast kätt. ja kaelas kandis rannarohust keed. Augustipäikse kõrvetades kuumalt siis lõpuks – lapse jumalagajätt... Ta käbiloomadele jutte vestis, nii lapsikuid, nii rumalaid ja häid. Ja väike käeke virgalt liiva tõstis End koduvärav avas kindlas kaares või vahel tõrjus tõrkjaid käharaid. ja vanker veeres mööda kallakut.
MANDRIJÄÄTEKKELISED PINNAVORMID 1) liustikutekkelised: 2) liustiku sulamisvee tekkelised · voored oosid · moreenikünkad mõhnad · moreentasandikud sandurid · otsamoreenid MOREEN: sorteerimata liustiksete, mis sisaldab 1) osakesi savist, aleviidist ja liivast kuni suurte 2) rändkivide/-rahnudeni VOORED: voored tekkivad mandrijää vooliva e. kulutuskuhjelise tegvuse tagajärjel OOSID: mandrijää sulamisvee setteist koosnev vallikujuline pinnavorm, mis on tekkinud vee kuhjaval toimel liustiku ees, sees, peal või all MÕHN: liustikujõe setetest koosnev positiivne pinnavorm SANDUR: pealt lauge liiva ja kruusakuhjatis
Rõuge linnus Koostaja: Juhendaja: Eesti üks tuntumaid ja paremini uuritud linnuseid. Tüüpiline neemiklinnus. Õuepindala 850 ruutmeetrit. Kaevati täielikult läbi 1951- 1955. Maa poolt on eraldatud: kraavi 3 m kõrguse liivast ja kruusast kuhjatud otsavalliga. Enamik kultuurikihist kuulub 8.-11 sajandisse On leitud kuni 6 erinevat ehitusjärku Õueosas leiti 3-4 elamu savipõranda jäänused. Hooned suurusega 3-5x3-4 m, Paiknesid vööndina linnuse põhjaküljel Õue keskel ja lääneosas oli mitu koldeaset Linnuses paiknes ka väike hoone, kus oli tegeletud pronksivalamisega. Linnus suuruselt sobin üliku eluasemeks. :) AITÄH TÄHELEPANU EEST!! :)
(Vaivara Sinimäed Kirde-eestis ning S-tähe kujulise põhijoonisega Lääne-Saaremaa kõrgustik) Jääsulamisvee -kulutusvorm (Urvaste ja Kooraste Otepää kõrgustikul Rõige Haanja äravooluorud kõrgustikel) Oosid -jää sulamisveest tekkinud kuhjepinnavormid (Põhja_eestis alutagusel Kõrvemaa ja Pandivere kõrgustiku nõlvadel) Mõhnad -kruusast ja liivast koosnevad künkad, mis paiknevad harilikult rühmiti (Mägede, Jussi ja Viitna kõrvemaal, Männikvälja ja Kurtna alutagusel) Liivakud -kruusa ja liivatasandikud (Põhja-Eestis) Sandurid -maismaal tekkinud liivakud, ilma kindla sängita voolanud sulamisveest Veetekkelised pinnavormid Jäärak e. oraag -järsuveeruline suhteliselt sügav ja lühike uhtorg, mis on tekkinud
Mandrijäätekkelised kuhjevormid Christopher Tammesoo 9.a Rainis Tsänk 9.a Sissejuhatus Mandrijäätekkelisi kuhjevorme on kahte liiki: - moreentasandikud, - moreenkünkad, Need koosnevad enamasti moreenist. Moreen Moreen on erineva suurusega kivimiosakeste sorteerimata segu, mille on kuhjanud liustik. Moreen koosneb liivast, aleuriidist, kruusast, savist, veeristest ja rahnudest. Eestis laialt levinud. Põhiline osa Eesti mullast põhineb moreenil. Moreenkünkad Mandrijää sulamisel tekkinud moreenist küngas. Kujunesid kohtades, kus mandrijää taandumine oli keerukas. Moreenkünkaid eraldavad üksteisest nõod ja orud. Otepää kõrgustik Haanja kõrgustik Moreentasandikud
Suurvoored koosnevad pudetatest setetest. Sinna peale rajatakse põlde. MOREENITASANDIKUD:liustikutekkeline, tasase või lainja pinnaga, palju on Kõrg-Eestis, Pandivere ja Sakala kõrgustikul.ümber on veekogud.OTSAMOREENID:mandrijää liikumisel kuhjusid liustiku serva ees vahepeal väljasulanud pudetatest materjalidest piklikud vallid. Vaivara Sinimäed, Kirde-Eestis ja Lääne-Saarema kõrgustik. OOSID:jää sulamisvee setetest kuhjevormid ehk vallseljakud on liivast, kruusast, veeristidest järsunõlvalised ja teravaharjalised vallid, moodustavad 10 km pikkusi oosiahelikke. Põhja-Eesti Kõrvemaal, Pandivere kõrgustiku nõlvadel, Kirde-Eesti tuntuim Iisaku-Illuka oosistik. MÕHNAD:kruusast, liivast künkad, paiknevad rühmiti, moodustavad mõhnastikke. Kõrvemaal, Männikvälja, Kurtna Alutagusel. *Eesti pinnavorme jaotatakse: 1.õhukese pinnakatte ja väheliikuva reljeefiga Põhja-Eesti, seal on olnud liustike kultav tegevus. 2
eelluiteid (Valgerannas, Uulus). Liivased rannasetted on liikunud lahepärasse ja laiendanud liivaranda. Rannanõlval asub 3-4 veealust liivavalli (barri). Maapoolseima valli ja rannajoone vahele jääb mitu rannaäärset nõgu (sonni), kus kohati kasvab roostik. Pinnamood Saame eristada kolme erivanuselist põhjalõunasuunalist rannamoodustiste kujunemise vööndit: Idapoolseim, Balti jääpaisjärve ajal kujunenud liivast rannavallide vöönd MassiaruLodja joonel on enamasti 710 m kõrgune. Terve Liivi lahe rannikumadaliku kõrgeim punkt (55,8 m) asub Urissaares. Ümbruses asuvad põllumaad ja asustus koos tähtsaima kohaliku teega. Sisemaine Antsülusjärve aegne vöönd luitestunud vallid kõrguvad 814 m ü.m.p Läänepoolne Litoriinamere aegne vöönd (enamasti 49 m ü.m.p) Pinnamood Läänepoolseima luidetevööndi madalate küngaste vahel on Häädemeestel ja
Kodune töö ( Ajalugu ) Riiete külge kinnitatav mikrofon, KGB-st. Selle mikrofoniga on lindistatud palju tähtsaid jutte seoses Eesti Vabariigi välja kuulutamisega. Stalin on isegi selle mikrofoni lindistust kuulnud ,kui Eesti tahtis vabaks saada. Ja selle mikrofoni pärast kuulutas Venemaa meile sõja. KGB abivahendid telefoniliinile vahele lülitumiseks kõnede pealtkuulamise eesmärgil. Spioonid kuulasid tähtsate inimeste kõnesi pealt ja kaebasid ära. Seda telefoni on väga tähtis inimene käes hoidnud. Lusikas, valmistatud Dzezdõ sunnitöölaagris töökohalt varastatud traadist sulatatud alumiiniumist, valatud märjast liivast vormi. Lusikat kasutati laagri köögist toodud jämeda soola jahvatamiseks narilaual. Ja vahepeal,kui lusikaid ei olnud siis söödi ka sellest. Nii palju vange on selle lusikaga söönud. Vb maailma jaoks ka tähtsad ninad,kes on juhtunud mingi teo järel sunnitööle. Need kõik asjad on väärt vaatamist ja ei võta er...
Kratt nõuab pidevalt tööd ja täidab peremehe iga soovi. Ta teeb oma peremehe rikkaks, suurendab karja ja hoolitseb selle eest.Tal on imepärane töövõime: ühe ööga ehitab ta maja või lauda, künnab, külvab ja koristab põllu, valmistab sadu toite. Kui peremees unustas kratile tööd anda, võis see hävitada kõik tehtu ja peremehe igaveseks maha jätta. Tüütust abilisest vabanemiseks andis peremees kratile võimatuid ülesandeid: liivast nööri punumine, soo veest tühjendamine jne. Varasemate uskumuste kohaselt käis inimese hing ise nõiasõnade mõjul kratiks. Hiljem on levinud arusaam mitmesugustest esemetest valmistatud krattidest. Üldine on olnud usk, et inimkätega valmistatud krati elluäratamiseks on vaja kuradile kolm tilka verd anda, oma hing talle müüa. Kastutatud leheküljed https://et.wikipedia.org/wiki/Kratt http://www.folklore.ee/rl/folkte/sugri/mordva/myto/kratt.htm
Ülekaalus lainete kulutav tegevus. 7. Pankrannik kui järsak on kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis seda nim. pangaks ja vastavat rannalõiku pankrannaks. 8. Kulutusrand- iseloomulik õgvenemine ehk rannajoone sirgemaks muutumine (tingitud suuremast kulutusest poolsaarte otstes). 9. Rannavall- rannajoonega paralleelsed, sellest kõrgemal paiknevad mõne meetri kõrgused, kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast vallid või seljakud. Kujunevad tormilainetuse kuhjaval tegevusel. 10. Laugrannik- ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Veeosakesed liiguvad veekogu põhjani kaugel rannajoonest, rannajoonele jõudes on veel energiat vaid setete liigutamiseks. 11. Rannabarr- meres või suurjärves setete ristirände tagajärjel moodustunud rannajoonega paralleelsed valli- või seljakulaadsed pinnavormid madalas vees. 12
Männimetsad on osoonirikkad, kuid tuleohtlikud ning alustaimestik tallamise suhtes õrn, ei talu koormust. Meretasandikud (Põhja-Eesti) on hilises geoloogilises minevikus maakerke tagajärjel merepinnast kõrgemale tõusnud. Maakerget esineb tänapäeval Loode-Eestis. Pinnakatteks liivad, ka lainete poolt pestud moreen ja savikad-mudajad setted. Esineb ka astanguid rannavalle, kohati luidestikud. Kõrgemad rannavallid koosnevad klibust, madalamad liivast. Paljudes kohtades ulatuvad merre poolsaared (Käsmu, Viimsi, Suurupi) ning ligiduses tekivad saared (Aegna, Naissaar, Prangli). Suur osa Eesti rannikust süveneb aeglaselt (laugrannik). Paekalda puhul esinev järsakrannikut klinti. Laugranniku piires esinevad: moreen-, kamardunud-, liiva-, klibu- ja mudarandu. Alluviaaltasandikud (Vääna, Jägala, Võhandu, Piusa, Peipsi, Võrtsjärv) on kujunenud jõgede ääres üleujutusel tekkinud setetel. Üleujutatud osa nim lammiks, kus kasvavad
Lumelaviin- mäenõlvalt allasööstev lumi, võib vallanduda lume rohke kuhjumise, sulamise, vihma, allmaatõugete jm tagajärjel. Maalihe- pinnasekihtide liikumine nõlval raskusjõu mõjul. Küljemoreen ja otsamoreen- liustikutekkelised kuhjelised pinnav: vallid, mis on tek liustiku külgedel või ees. Moreen- mandrijää või liustiku sulamisel mahajääv sete, koosneb sorteerimata ja ümardumata osadest,on segakoostisega. Oos e. Vallseljak- liivast, kruusast, veerisest koosnev järsunõlvaline ja kitsa harjaga vall, tek mandrijää sulamisvete voolusängidesse settimise teel (esinevad ahelikena Neerutis, Porkumis, Uljaste järve ääres, Aegviidu-Nelijärvel jm). Mõhnad- mandrijää sulamisel tekkinud kruusast, liivast koosnevad rühmiti paiknevad künkad. Mõhnastikud- vastavate pinnavormide kooslused. Voor- leivapätsikujuline liustikutekkeline 5-50 m
Juhan Smuul on väga vabakutseline luuletaja, sellepärast on tal luulekogus ka väga selliseid vabalisi mõisteid ja ka arusaamisi maailmast. Kuna Juhan Smuul sündis NSVL-u ajal, väljendab ta ka luuletustes seda aega, kus polnud õieti midagi ja oma lapsepõlvest sel ajal. Palju luuletusi on tal tehtud mere teemast ja meremeheks olemisest, n: raamatu pealkiri ,, Valus valgus " Mu noorim õde Mu noorim õde mängis liivakastis, kui kodust alustasin sõjateed. Ta liivast kooke tegi, müüs ja ostis ja kaelas kandis rannarohust keed. Ta käbiloomadele jutte vestis, nii lapsikuid, nii rumalaid ja häid. Ja väike käeke virgalt liiva tõstis või vahel tõrjus tõrkjaid käharaid. Ja viimati, kui hobu rakmeis hirnus ja rätti surut ema vaikne nutt, siis tõusis rinda valuline õrnus ja vähesõnaliseks vaibus jutt. Ma kaua, üsna kaua seisin tummalt ja kätes hoidsin kahte liivast kätt. Augustipäikse kõrvetades kuumalt siis lõpuks lapse jumalagajätt
pinnavorm. · Lääne-Saaremaa kõrgustik · Vaivara Sinimäed Vaivara Sinimäed Oos Oosid e. vallseljakud on jää sulamisvee setetest (liivast, kruusast, veeristest) koosnevad järsunõlvalised ja sageli teravaharjalised vallid, mis võivad moodustada kümnete kilomeetrite pikkuseid oosiahelikke (oosistikke). Eesti suurimad oosistikud · Pandivere kõrgustiku oosistikud · Iisaku-Illuka Rakvere oos Mõhn Mõhn kruusast ja liivast künkad, mis paiknevad harilikult rühmiti, moodustades mõhnastikke. Moodustusid mandrijäätumise lõpul surnud jää e. irdjää lõhedesse ja teistesse süvenditesse sulamisvee poolt kantud setteist Eesti suurimad mõhnastikud · Männikvälja mõhnastik (18 km 2) Lääne-Virumaa · Kurtna mõhnastik (15 km2) Ida-Virumaa · Selgise mõhnastik (23 km2) Tartumaa Liivikud · Liivikud on Eesti paljudes kohtades esinevad kruusa- ja
Lammorg tekib siis, kui aeglaselt voolav jõgi kulutab peamiselt jõesängi külgi ja kaasa kantud setted aegamisi põhja vajuvad. Kaldavall Voolutekkeline pinnavorm On voolusängi vahetusse lähedusse kuhjatud setted Terrass Voolutekkeline pinnavorm Järsu astanguga piirnev tasand Kujuneb endisest lammist Rannabarrid Uhtematerjali settuimisel rannanõlvale kujunenud liivavallid. on reeglina veepinnast allpool. Tavaliselt koosnevad nad liivast, aleuriidist ning kruusast. Rannasääred On 2-3m kõrged, kuni sadakonfd meetrid laiad ning alla 1km pikad. Moodustuvad lainete poolt kuhjatud lahtisest rannasettest. Rannavallid Enamasti kaarekujulised On mõnisada meetrit pikad ja 1-2m kõrged Salajõed Tuntuim karstivorm Kaovad maa alla ja ilmuvad taas välja karstiallikana Langatuslehter tekib salajõgede uuristava ja lahustava tegevuse toimel voolusängi lae kokkuvarisemise tulemusena. Luited
Liiv (räniliiv) SiO2 Kaltsineeritud sooda (naatriumkarbonaat) Na2CO3 Lubjakivi (kaltsiumkarbonaat) CaCO3 Kvarts · kvarts on levinuim mineraal maakoores · suure kvartsi sisaldusega on näiteks graniit, gneiss, kvartsiit ja liivakivi · samuti on kvarts väga kõva mineraal, mis teeb ta kulumisele vastupidavaks · neil põhjustel ongi liiv, mis koosneb peamiselt kvartsist Klaasi valmistamine · Alustatakse liivast, mida kuumutatakse kõrgel temperatuuril, kuni see muutub vedelaks · Kaltsineeritud sooda on puudritaoline valge materjal, mida kasutatakse liiva sulamispunkti alandamiseks · Seejärel lisatakse lubjakivi, et muuta segu tugevamaks Skeem · Liiv (räniliiv) + Kaltsineeritud sooda (naatriumkarbonaat) + Lubjakivi (kaltsiumkarbonaat) = Klaas Klaasi välimus · Klaas on läbipaistev värvuseta peegelduv
Sahara kõrb Sahara kõrbest · Pindala üle 9 miljoni km² viljatut kivist ja liivast pinnast. · Sahara kõrb laiub Aafrika mandri põhjaosas. · Liigse karjatamise tõttu kõrbe äärealadel kõrb laieneb. Viimastel aastakümnetel keskmiselt 6 km aastas. · Sahara on maailma suurim kuum kõrb ja kõrbetest teisel kohal, Antarktika järel. · Sageli esineb kõrbes liivatorme - samuume. · Siin leidub rohkesti naftat ja maagaasi, samuti mitmeid metallimaake - rauda, vaske, tina, niklit jne. Asukoht
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
