Oma farmi hakkan juhtima mina ise ning samuti tegelen farmitöödega mina. 11 11. FINANTSPLANEERIMINE Kattetulu arvestus utele Väljalangevus Kogus koefits Ühiku Kokku kg ent hind,€ aastas €/lamm 12 as TOODANG Noorutt(eluskaal) 50 -0,11 2,0 -11 Jäär pea -0,002 300 -0,60 Praakutt (eluskaal) 65 0,1 0,5 3,25 Jäärtalled lihaks (eluskaal) 35 0,7 1,7 41,65 Utt talled ja kastraadid lihaks 38 0,7 1,5 39,9 (eluskaal) Vill 2,5 0,4 1,0 Sõnnik (t) 0,3 KOKKU 74,195 MUUTUVKULUD
32 5,41 173,1 1920 34 5,42 184,3 2040 36 5,43 195,5 2160 38 5,44 206,7 2280 40 5,45 218,0 2400 Tabel 4. Hobuste summaarsed tarbenormid, MJ päevas Eluskaal, kg Tööhobused Noorhobused Lõpptiined Imetavad Täkud märad märad kuni 400 80-100 41-56 85 118 - 500 95-120 49-66 100 142 86,7 600 110-140 57-76 115 164 97,4 700 - - 130 - 107,6
Põhilised Eestis toodetavad loomakasvatusaadused on liha, piim ja munad. Tähtsal kohal on aga ka vill ning mesi. http://g3.nh.ee/images/pix/900x585/a379ddf2/lambad-lammas-loomad-magiveis-magiveise-vasikas-osmussaar-tall-talled http://www.nupsu.ee/wp-content/uploads/2011/09/mesilane.jpg Lihatoodang Eestis 350 300 250 200 Eluskaal 150 Tapakaal 100 50 0 1980 1984 1988 1992 1996 2000 2004 2008 2009 2010 2011 2012 2013 http://www.stat.ee/34217?highlight=loomakasvatus Loomakasvatussaadused Eestis Loomakasvatussaadus liha jaguneb veel omakorda viite gruppi: Sealiha Veiseliha Linnuliha Lamba- ja kitseliha Küüliku- ja nutrialiha http://www.stat.ee/34217?highlight=loomakasvatus
force majeure
Juhendaja: Aleksander Lember Tartu 2010 1. Vajalik suguemiste ja kultide arv. Kultide arv Seemendamine toimub 6 nädalat järjest, nädalas ligikaudu 85 emist, selleks on vaja 8 kulti. Kasutan kunstliku seemendust. Suguemiste arv Reprodutsioonitsükkel on 148 päeva, järelikult saab aastas toimuda 365 : 148 = 2,5 pesakonda aastas Kuna on vaja toota 4303 tonni sealiha (eluskaal) ja realiseerimismass on 104 kg. Seega 4303 000 : 104 = 41 375 siga realiseerida aastas, lisaks sellele lõpnud põrsad. Järelikult peab sündima 44 375 põrsast. Poegimisi : 44 375: 10,7 = 4147 poegimist. Emiseid selleks vaja 4147: 2,5 = 1659 Arvestades tiinestusprotsenti, on tegelik vaja minevate suguemiste arv 1659 : 0,82 = 2023 emist 2. Aastas saadavate põrsaste ja lihaks realiseeritavate nuumsigade arv.
Lihaste kasvamine ja rasvkoe moodustamine Noorvesite lihased kasvavad kõige kiiremini esimese 14 elukuu kestel.Rasvkude ladestub looma kasvamise ajal kindlas järjestuses.Rasvkoe osatähtsus looma kehas suureneb vanemas eas. 32. Veiste realiseerimine lihaks ja lihajõudluse hindamine (EUROP hindamise olemus) Optimaalne aeg looma tappmiseks on siis kui hakkab vähenema söödavärindus ja suurenema tootmise omahind.Veiste vastuvõtmisel lihatööstuses määratakse nende eluskaal ja hinnatakse nende toitumust välise vaatluse ja kompamise teel.Lihajõudlust hinnatakse looma kehamassi,tapamassi,tapasaagise ja lihakeha kvaliteedi alusel.Tapamisel saadavad produktid jagatakse kahte rühma. 33. Lihakeha morfoloogiline koostis ja lihakeha kvaliteedi hindamine Lihakeha üksikasjakul hindamisel arvutakse välja pehme liha ja luudemassi vahekord ning üksikute lihakehaosade osatähtsus lihakehas.Lihakeha
Põhitoodangu omahinna arvutamisel leitakse toodanguühiku omahind antud loomaliigile või grupile tehtud kulutuste summa jagamisel toodangu hulgaga, kusjuures kulude kogusummast arvatakse maha antud loomaliigi või -grupi kõrval- ja kaasneva toodangu väärtus. Näiteks veisekasvatuses arvestatakse tootmiskulusid ja toodangu omahinda kolmes grupis: · piimakari (piim ja vasikad); · noorkari vanuserühmadena ja täiskasvanud loomad nuumal (kaaluiive ja eluskaal); · lihaveised vanuserühmadena (kaaluiive ja eluskaal). Loomade aasta keskmine arv ja põhitoodangu hulk tehakse kindlaks karjakäibe alusel, kusjuures kõigi vanuserühmade, noorloomade ja nuumal olevate täiskasvanud loomade arv leitakse summeerides mullikate, eelmisel aastal sündinud vasikate, täiskasvanud loomade ja majandusaastal sündivate vasikate keskmine arv. Muutuvkulud loomakasvatuses on: söödakulud, karjauuendus, töötasu- ja
31)Lihaste kasvamine toimub noorveistel kõige kiiremini esimese 14 elukuu kestel. Kogu lihastikust on kõige suurem osatähtsus tagajäsemete lihastel. Rasvkoe moodustamine toimub looma kasvamise ajal kindlas järjestuses. 1) nahaalune rasv 2) lihastevaheline rasv. 3) lihastesisene rasv. 4) sisemine rasv. Liha kvaliteeti parandavad lihastevaheline rasvkude ja lihaskiudude vahel paiknevad rasvarakud. 32)Veiste realiseerimine lihaks- Veiste vastuvõtmisel lihatööstuses määratakse nende eluskaal ja hinnatakse nende toitumust välise vaatluse ja kompamise teel. Lihajõudluse hindamine ( EUROP hindamise olemus) - hinnatakse looma kehamassi, tapamassi, tapasaagise ja lihakeha kvaliteedi alusel. 33)Lihakeha morfoloogiline koostis- määratakse kaudselt reie ümbermõõdu, kere pikkuse ja reie pikkuse järgi. Lihakeha kvaliteedi hindamine- lihakeha üksikasjalikul hindamisel arvutatakse välja pehme liha ja luudemassi vahekord ning üksikute lihakehaosade osatähtsus lihakehas.
tootmiseks vähem, sest nende liha on kuiv. 32. Veiste realiseerimine lihaks - Tapale suunatavad veised jaotatakse olenevalt vanusest 4 gruppi: 1) üle 3 aasta vanused täiskasvanud lehmad pullid ja härjad (kastreeritud pullid); 2) kuni 3 aasta vanused esmaspoeginud lehmad; 3) 3 kuu kuni 3 aasta vanused lehm- pull- ja härgmullikad; 4) 14 päeva kuni 3 kuu vanused lehm- ja pullvasikad. Veiste vastuvõtmisel lihatööstuses määratakse nende eluskaal ja hinnatakse nende toitumust välise vaatluse ja kompamise teel. Toitumuse määramiseks aetakse veis tasasele pinnale hästi valgustatud kohas. Algul hinnatakse tervikuna lihaste arengut vaatluse teel ning nahaaluse rasvkoe ladestust. Hiljem määratakse kompamise teel nahaaluse rasvkoe ladestus ja üksikute kehaosade lihastiku areng täpsemalt. Kompamist alustatakse harilikult looma vasakult küljelt päraluunukini, kust minnakse
juurdekasvutarve, liikumistarve, munatarve), lootetarve, Summaarseid tarbeid väljendatakse kas kvantitatiivselt või kvalitatiivselt ( sisaldab toitefaktorite kontsentratsioonimäärasid ) . kvalitatiivne meetod on valdav, hobuste seas veel kasutatakse, kuid vähe. Elatustarve, millest sõltub. Sõltub esiteks energiast - on olemas netoelatustarve ja normaalelatustarve. Netoelatustarve = nälgiva ja lamava looma soojusproduktsiooniga. Ainevahetuse mass - , W eluskaal , Netobaasainevahetus sõltub : organismi vanus ( aretustase mõjutab omakorda) , sugupoolest ( meestel ainevahetus 15% suurem), välistemperatuur ( kriitiline temperatuur, efektiivne kriitiline temperatuur tase, kus loom ei saa söönuks, külmub ära), proteiini elatustarve= endogeensete kadudega. Mineraalelementide tarve = endogeensete kadudega. Toodangutarbe määramisel võetakse aluseks toodangu keemiline koostis ning toitainete konventsioonikoefitsiendid. Loeng 18.11.2008 TRSS
Näiteks 1 loomühiku vanuse 500 kg eluskaaluga (umbes 250 kg lihakaaluga) veise bilansiline väärtus oleks sel juhul 6250 krooni. Samal meetodil leitakse ka kõigi teiste veiste bilansiline maksumus ja summeeritakse ning kantakse Tuha Talu OÜ seisundiaruandesse. Igal bilansipäeval tehakse lihaveise karja inventuur, mida viib läbi kohalik ekspert. Inventuuri käigus kontrollitakse veiste kõrvamärkide järgi nende olemasolu ja kaalutakse üle ning vastavasse tabelisse märgitakse looma eluskaal (ka vanus) ja erinevus võrreldes eelmise inventuuriga. Kui tuvastatakse olulisi erinevusi võrreldes eelneva aastaga, siis hinnatakse uus bilansiline väärtus ja vahe kantakse aruande perioodi kasumiaruandesse lausendiga: D Bioloogilised varad (veistekari) K Kasum bioloogilistelt varadelt D Kahjum bioloogilistelt varadelt 21 K Bioloogilised varad (veistekari)
Näiteks 1 loomühiku vanuse 500 kg eluskaaluga (umbes 250 kg lihakaaluga) veise bilansiline väärtus oleks sel juhul 6250 krooni. Samal meetodil leitakse ka kõigi teiste veiste bilansiline maksumus ja summeeritakse ning kantakse Ettevõtte seisundiaruandesse. Igal bilansipäeval tehakse lihaveise karja inventuur, mida viib läbi kohalik ekspert. Inventuuri käigus kontrollitakse veiste kõrvamärkide järgi nende olemasolu ja kaalutakse üle ning vastavasse tabelisse märgitakse looma eluskaal (ka vanus) ja erinevus võrreldes eelmise 17 inventuuriga. Kui tuvastatakse olulisi erinevusi võrreldes eelneva aastaga, siis hinnatakse uus bilansiline väärtus ja vahe kantakse aruande perioodi kasumiaruandesse lausendiga: D Bioloogilised varad (veistekari) K Kasum bioloogilistelt varadelt D Kahjum bioloogilistelt varadelt K Bioloogilised varad (veistekari)
arvestatuna väärtuslikku toiduvalku kaks korda rohkem kui munakana ja 8 korda rohkem kui 4000 kg-se aastatoodanguga piimalehm. 1 kg munamassi 56 KALAKASVATUSE ERIALA toodab eesti vutt keskmiselt 2,8 kg segajõusöödaga, 1 kg massi-iivet (kuni 35 päeva vanuseni) 2,7 kg segajõusöödaga. 6. Kalkunikasvatus. Kalkun on suurim põllumajanduslind. Raskete tõugude täiskasvanud isaslindude eluskaal ulatub 18...20 kg-ni, emaslindudel 10...12 kg-ni. Noorkalkunid kasvavad üsna kiiresti: 5-kuised isaskalkunid kaaluvad 7...9, emaskalkunid 5...6 kg. Kalkuniliha on omapärase maitse ja kõrgete dieetiliste omadustega: see sisaldab palju inimese poolt kergesti omastatavat proteiini. 50...60% kalkunilihast moodustab nn. valge liha, mille dieetilised omadused on eriti head: selles leidub keskmiselt 23...24% kergesti omastatavat proteiini.
siseelunditele ja naha alla, sobivad liha tootmiseks vähem, sest nende liha on kuiv. 26. VEISTE REALISEERIMINE LIHAKS Tapale suunatavad veised jaotatakse olenevalt vanusest 4 gruppi: 1) üle 3 aasta vanused täiskasvanud lehmad pullid ja härjad (kastreeritud pullid); 2) kuni 3 aasta vanused esmaspoeginud lehmad; 3) 3 kuu kuni 3 aasta vanused lehm- pull- ja härgmullikad; 4) 14 päeva kuni 3 kuu vanused lehm- ja pullvasikad. Veiste vastuvõtmisel lihatööstuses määratakse nende eluskaal ja hinnatakse nende toitumust välise vaatluse ja kompamise teel. Toitumuse määramiseks aetakse veis tasasele pinnale hästi valgustatud kohas. Algul hinnatakse tervikuna lihaste arengut vaatluse teel ning nahaaluse rasvkoe ladestust. Hiljem määratakse kompamise teel nahaaluse rasvkoe ladestus ja üksikute kehaosade lihastiku areng täpsemalt. Kompamist alustatakse harilikult looma vasakult küljelt päraluunukini, kust minnakse
rasva siseelunditele ja naha alla, sobivad liha tootmiseks vähem, sest nende liha on kuiv. 26. VEISTE REALISEERIMINE LIHAKS Tapale suunatavad veised jaotatakse olenevalt vanusest 4 gruppi: 1) üle 3 aasta vanused täiskasvanud lehmad pullid ja härjad (kastreeritud pullid); 2) kuni 3 aasta vanused esmaspoeginud lehmad; 3) 3 kuu kuni 3 aasta vanused lehm- pull- ja härgmullikad; 4) 14 päeva kuni 3 kuu vanused lehm- ja pullvasikad. Veiste vastuvõtmisel lihatööstuses määratakse nende eluskaal ja hinnatakse nende toitumust välise vaatluse ja kompamise teel. Toitumuse määramiseks aetakse veis tasasele pinnale hästi valgustatud kohas. Algul hinnatakse tervikuna lihaste arengut vaatluse teel ning nahaaluse rasvkoe ladestust. Hiljem määratakse kompamise teel nahaaluse rasvkoe ladestus ja üksikute kehaosade lihastiku areng täpsemalt. Kompamist alustatakse harilikult looma vasakult küljelt päraluunukini, kust
nende liha on kuiv. 4.2. VEISTE REALISEERIMINE LIHAKS Tapale suunatavad veised jaotatakse olenevalt vanusest 4 gruppi: 1) üle 3 aasta vanused täiskasvanud lehmad pullid ja härjad (kastreeritud pullid); 2) kuni 3 aasta vanused esmaspoeginud lehmad; 3) 3 kuu kuni 3 aasta vanused lehm- pull- ja härgmullikad; 4) 14 päeva kuni 3 kuu vanused lehm- ja pullvasikad. Veiste vastuvõtmisel lihatööstuses määratakse nende eluskaal ja hinnatakse nende toitumust välise vaatluse ja kompamise teel. Toitumuse määramiseks aetakse veis tasasele pinnale hästi valgustatud kohas. Algul hinnatakse tervikuna lihaste arengut vaatluse teel ning nahaaluse rasvkoe ladestust. Hiljem määratakse kompamise teel nahaaluse rasvkoe ladestus ja üksikute kehaosade lihastiku areng täpsemalt. Kompamist alustatakse harilikult looma vasakult küljelt päraluunukini, kust minnakse edasi sabavoldile,
annaabi.ee 
