Need laiuskraadid on viimased, kus pööripäevadel tõuseb päike seniiti. Nendel laiustel asuvaid rööbikuid nimetatakse põhja- ehk vähi pöörijoon põhjapoolkeral ja lõuna- ehk kaljukitse pöörijoon lõunapoolkeral. Mõlemal pool palavvöödet asuvad parasvöötmed. Põhja-parasvööde ulatub põhjapöörijoonest kuni põhjapolaarjooneni, lõuna-parasvööde aga lõunapöörijoonest lõunapolaarjooneni. Polaarjooned tähistavad neid laiusi, kust alates esinevad polaaröö ja polaarpäev. Parasvöötmetest pooluste suunas asuvad külmvööd. Nende piirideks on polaarjooned. Kliimavöötmed Soojusvöötmete piires on kliimaerinevused siiski suhteliselt suured. Veelgi täpsemaks kliima üldistamiseks on kasutusele võetud kliimavöötmete süsteem. Kõige levinum kliimavöötmete jaotus on järgmine: 1) ekvatoriaalne vööde 2) lähisekvatoriaalne vööde 3) troopiline vööde 4) lähistroopiline vööde 5) parasvööde
Töö käigus saadakse ettekujutus, kuidas tehakse kristallile elektroonikaelemendid ja kuidas muudetakse nende parameetreid mõõtmete muutmise teel; tutvutati disainireeglitega, mis määravad skeemi minimaalsed mõõtmed. Loogikalülituste koostamine Invertori koostamisel oli suhteliselt tüütu, sest poldud varem microwind'ga varem kokku puututud. Alguses katsetati disainireeglitega ja invertori tegemisel erinevaid transistoride pikkusi ning laiusi. (Joonis 1.) Viimaks selgus, et parima tulemuse, disainireegleid jälgides, saadi siis, kui pMOS oli umbes kolm korda laiema kanaliga, kui nMOS. Siis sai parima võimaliku simulatsiooni tulemuse (Joonis 2.). Invertori genereerimisel (joonis 3.) ei õnnestunud simulatsiooni teha, kuid see oleks kindlasti tulnud väga sarnane, tehtud invertori simulatsioonile. LIHTLOOGIKA Tuli teha MOS-transistortest lihtloogika element. Valiti esimene, NAND2 (joonis 4.). Layout'i
cm jämedusi varsi. Pikkade ja pleegitatud varte saamiseks on vaja teha taimede muldamist. Pascal: Keskvalmiv sort (külvamisest valmimiseni kulub 80 päeva). Mahlakate, krõmpsuvate ja aromaatsete varte saamiseks. Sellerivarred omavad kõiki unikaalseid leht- ja juurselleri omadusi, seejuures võimaldavad oluliselt laiendada selle hinnalise taime kulinaarse kasutuse spektrit. Leherosett püstine, jõuline. Moodustab 25-30 cm pikkusi ja alaosas 3,5-4,5 cm laiusi varsi. Pikkade ja pleegitatud varte saamiseks on vaja teha taimede muldamist. Nuget: eskvarajane sort, tõusmetest valmimiseni 80-90 päeva. Varred tugevad, lihakad, kollaka värvusega, pikkus 40-70 cm. Ei armasta kasvada raskel ja niiskel pinnasel. Kasutatud kirjandus http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/212 http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=11067 http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=14355 http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=16832 http://entsyklopeedia
Varane rauaaeg (6.saj eKr - 50 pKr) Asustuse tihenemine Kaheväljasüsteem Kindlustatud asulad ehk linnused (tuntumad: mägilinnus, kalevipoja sängi linnus, ringvallilinnused) mäe peal, ringvallid Kohapealne raua tootmine Rooma rauaaeg (50 pKr - 450 pKr) Kolmeväljasüsteem Tüüpilised tarandkalmed (suurematest kividest laotud müürid moodustasid mõne meetri laiusi ja kuni kümne meetri pikkusi korrapäraseid ristkülikuid) Erinevad piirkonnad sõdisid Koha peal hakati rauda valmistama Keskmine rauaaeg (450-800 pKr) Esimesel poolel ei valminud vili eriti ning puhkes näljahäda, teisel poolel hakkas rahvaarv jälle kasvama ning elati avaasulates (talud moodustasid külad ning tekkis külaühiskond) Ribapõllud, kaheväljasüsteem Linnused Rahutud ajad (ülikute vahelised võimuvõitlused)
Varane rauaaeg (6.saj eKr - 50 pKr) Asustuse tihenemine Kaheväljasüsteem Kindlustatud asulad ehk linnused (tuntumad: mägilinnus, kalevipoja sängi linnus, ringvallilinnused) mäe peal, ringvallid Kohapealne raua tootmine Rooma rauaaeg (50 pKr - 450 pKr) Kolmeväljasüsteem Tüüpilised tarandkalmed (suurematest kividest laotud müürid moodustasid mõne meetri laiusi ja kuni kümne meetri pikkusi korrapäraseid ristkülikuid) Erinevad piirkonnad sõdisid Koha peal hakati rauda valmistama Keskmine rauaaeg (450-800 pKr) Esimesel poolel ei valminud vili eriti ning puhkes näljahäda, teisel poolel hakkas rahvaarv jälle kasvama ning elati avaasulates (talud moodustasid külad ning tekkis külaühiskond) Ribapõllud, kaheväljasüsteem Linnused Rahutud ajad (ülikute vahelised võimuvõitlused)
Plaadid kõrge temperatuuri jaoks Soojust juhtivad plaadid Kõrgsageduslikud plaadid. Materjal: klaasriie + EPO vaik. Plaadi paksus: 1,6 mm. Voolurajad: 35 m vasekiht. Minimaalne augu läbimõõt 0,2 mm Soovitav kasutada puure läbimõõduga 0,7; 0,9; 1,0; 1,2; 1,5; 2,0; 2,2 ja 3,3 mm) Minimaalne juhtme laius 0,15 mm Soovitav kasutada laiusi 0,5; 0,6; 0,8; 1,0; 1,5 mm jne Minimaalne juhtmete vahe 0,15 mm Soovitav 0,3 mm Juhuks kui rada läbib alalisvool või madalsageduslik vahelduvvool, on minimaalse vooluraja laius esitatud tabelis. 10C tähendab, et sellise suurusega voolu korral kuumeneb raja pind 10 kraadi üle keskkonna temperatuuri.
jooni. See võib varjutada teisi read, nii et neid saab suunata kaardi servani nii, et kõiki andmeid oleks hõlpsasti nähtav. - Kihistuse ja harude struktuur: mõnel voolukaardil on ühine sõlmede komplekt. Nendel juhtudel toimib nende liinide paindlikkus kaardihäirete vähendamiseks. - Lineaarsed või logaritmilised ekraani laiused: voogkaardid võivad kasutada nii lineaarset kui ka logaritmilist kuvari laiusi. Oluline on valida õige, et andmeid kõige paremini näidata. (Briney, 2014) 3.1 Näiteid headest ja halbadest vookaartides Järgnevatel joonistel on näha näiteid nii headest kui ka halbadest vookaartidest ning autori kirjeldused, miks kaart on hästi või halvasti kujundatud. 7 Joonis 5. Hea vookaart. (Flow Map Correction-Lab 9, 2010) Joonisel 5 on näide heast vookaardist. Kaardil on selgelt eristatavad jooned, joonte paksused on
.. 15 m Suurim lubatud laius 1) kõik sõidukid (v.a M1 kategooria sõidukid) 2,55 m; 2) M1 kategooria sõidukid 2,50 m; 3) köetavate, termos-, külmik- ja külmutussõidukite kered, kui kere soojusisolatsiooniga seina paksus on vähemalt 45 mm või millel on akrediteeritud katsekoja tunnistus või plaat kere vastavuse kohta ATP kokkuleppele, ja kuni 1. maini 2004. a registreeritavad I ja II klassi bussid 2,60 m. Enne 1. maid 2004. a registreeritud üle 2,55 m laiusi busse võib alates 1. maist 2004. a kasutada riigisiseselt kuni 31. detsembrini 2020. a; 4) L1e kategooria sõidukid . . . . 1,00 m; 5) L2e, L3e, L4e, L5e, L6e ja L7e kategooria sõidukid . . . . 2,00 m; 6) L kategooria veduki haakes olev haagis . . . . 1,25 m; 8) O3 ja O4 kategooria täis- ja kesktelghaagised võivad olla neid vedavatest vedukautodest laiemad kuni 0,15 m; 9) poolhaagis võib olla teda vedavast sadulvedukist (esitelje kohalt mõõdetud gabariitmõõdust) laiem kuni 0,35 m.
Ganymedese pinnatemperatuur on umbes sama mis Europal, tema pind on hallikaskollast värvi. Pool sealsest ainest koosneb räniühendeist, ülejäänu veest ja jääst. Nii rehkendasid teoreetikud kuu keskmise tiheduse järgi. Oletust kinnitavad spektrofotomeetrilised vaatlused ja kraatrite servade kuju. Ganymedese üldiselt üsna tasasel pinnal on näha tumedaid ja heledaid alasid. Heledamatel aladel on kraatreid umbes kümme korda vähem kui tumedatel ning need on täis 5-15 km laiusi ja kuni saja meetri kõrgusi vagusid. Tumedamad alad on kaetud kraatritega, mille sügavus pole kusagil üle kilomeetri. Kuni viiekilo meetrise läbimõõduga kraatrid meenutavad kausse, 5-35 kilomeetrised on lamedad, tihti tsentraalmäega nagu Kuul. Suuremad kraatrid on samuti lamedad kuid tsentraalse lohuga. Selliseid kraatreid kuult ei leia, küll aga Marsilt, sest lohuga kraater tekib meteoriidi kukkumisel jäässe
1917. aasta aprilliks oli plaan valmis ja sama aasta maiks valmis puust prototüüp, mis peale inspekteerimist 14. mail heaks kiideti. 1.detsembril 1917. aastal telliti 100 masinat, reaalselt valmis neid, aga kõigest 20. Tank telliti nime all Sturmpanzerwagen A7V. Toodetud masinad kaalusid 32-35 tonni ning neid liigutasid kaks masina keskosas paiknevat bensiini mootorit. Roomikud olid 4,5 m pikad 8 meetrise keha kohta ja igaühel neist oli 15 ratast. Tank suutis ületada vaid 2,2 m laiusi kraave ja 0,5 m kõrgusi takistusi. Masina esiosas paiknes üks 57 mm kahur ning külgedel ja taga olid kokku kuus kuulipildujat. Kiiruselt oli see kiirem kui, prantslaste ja inglaste tankid. Meeskond koosnes 18 mehest. Esimest korda kasutati A7V-d lahingus 24. märtsil 1918. aastal St.Quentini lahingus. Peale sõdurite moraali tõstmise oli neist vähe kasu. Esimene tankide vaheline lahing toimus kuu aega hiljem, kui kolm A7V-d kohtus kahe emase ja ühe isase Mark IV-ga. Lõpuks võitsid
Liitjoone lõikude ühenduskohad pärast nendele lõikudele esialgse laiuse andmist käsuga PEDIT / W. Punkti E juures on naaberlõigud ühendatud PEDIT / J abil ja „kida” tekkis uuesti, kuna punkti C juures ühendamist ei tehtud ja kida ka ei olnud... NB! „Kidasid” ei teki kunagi, kui joonestada liitjoon nullilise laiusega ja paigitada ta kihti, millele on antud vajalik joonejämedus – LINEWEIGHT. Kahjuks on aga selliselt võimali joonestada vaid kuni 2.11 mm laiusi jooni: Töö 3 Klamber 20 Suurendus punktide C ja E lähikonnast, kui klambri kontuur on joonestatud nullilise laiusega liitjoonega ja kihile KONTUUR on antud joonejämedus 2 mm. See, kuidas klambri vasakule poolele joonestada ja tähistada ava (kiht Kriipsjooned) , jäägu igaühele iseseisvaks lahendamiseks.
· Ühesugune metsaosa: peapuuliik on erinev peapuuliigi keskmine vanus erineb vähemalt 20 aastat peapuuliigi päritolu on erinev mõne puuliigi koosseisukordaja esimese rinde koosseisus erineb vähemalt 20% võrra esimese rinde täius erineb vähemalt 20% võrra peapuuliigi keskmine kõrgus erineb rohkem kui 10% ja mitte vähem kui 2 m võrra metsakasvukohatüüp erineb rohkem kui ordinatsiooniskeemi naaberkasvukohatüüpide ulatuses, arvestamata kuni 20 m laiusi üleminekuribasid Koondid · Metsa iseloomustavad koondtabelid kirjeldavad olulisemate takseertunnuste nagu hektaritagavara, juurdekasv, vanus, boniteet ja täius keskmisi väärtusi ning metsamaa jagunemist peapuuliikide, kasvukohatüüpide, boniteediklasside, 10-aastaste vanuseklasside ning arenguklasside kaupa Uuendusraiete nimekiri · Märgitakse vähemalt eraldise number, raieviis, enamuspuuliik, raie järjekord või raieaasta, raie
Seega täiuse määramisel lähtutakse kas: a) hektari tagavarast t=G/GNORM b) hektari lõikepindalast, T=M/MNORM mõlemal juhul võrreldakse andmeid sama kõrge normaalpuistu vastavate andmetega. Täiuse järgi eraldatakse puistud, kui erinevus naabermetsaosadega on suurem kui 20. 7. Kasvukohatüüp- Eraldise moodustamine sama arenguklassi piires on vajalik kui metsakasvukohatüüp erineb rohkem kui ordinatsiooniskeemi naaberkasvukohatüüpide ulatuses, arvestamata kuni 20 m laiusi üleminekuribasid e. puistud eraldatakse, kui nad kuuluvad erinevatesse tüübirühmadesse. Metsamaterjalide mahu määramine 1. Ümarmaterjalid. Kõige tavalisem ümarmaterjal on palk. Määratakse mahutabelite abil, selleks on vaja teada: a) materjali ladvapoolset diameetrit (cm) – mõõdetakse koorealune diameeter (puidu diam); - mõõdetakse min diam (ebasümmeetrilise palgi korral); - diam mõõdetakse 1cm täpsusega. b) materjali pikkust (m) 2. Virnmaterjalid
6 metsapiiri uitama. Kevadel ilmuvad esimesed põhjapõdrakarjad tundrasse enamasti mais. Kõige enne tulevad tiined emased ja noorlomad,ületades jõgesid veel jääd mööda: viimastena, umbes kaks nädalat hiljem, saabuvad täiskasvanud isaste karjad, kel tihtipeale tuleb kiirevoolulistest jõgedest üle ujuda. Põhjapõdrad ujuvad hästi, nad ületavad edukalt mitte ainult nii laiu jõgesid nagu Jenissei, vaid koguni mitme kilomeetri laiusi väinu. Suvel söövad põhjapõdrad rohtu, eriti meelsasti villpead, osje, tarnu, liblikõielisi, oblikaid, tihti pikemat aega ka pajulehti, otsivad seeni. Põhjapõtrade toit on väga mitmekesine: nad söövad praktiliselt kõiki taimi, mida on võimalik kätte saada. Pärast püsiva lumikatte teket lähevad nad üle samblikutoidule, mis üheksa kuu vältel on nende põhitoiduks. Suurepäraselt
Löökriistade (kangid, kirkad, kiilud jm.) kasutamine on siin keelatud. Kui kaevamistöö kaigus avastatakse projektis näitamata allmaaehitis, katkestatakse töö täiendavate juhtnööride saamiseks. Hoonete vundamentide laheduses tuleb pinnast kaevata lühikeste, kuni 1,5 m pikkuste lõikudena ja rakendada abinõusid vundamentide kindlustamiseks. Tööliste laskumiseks kaevikutesse ja kraavidesse kasutatakse vähemalt 0,75 m laiusi käsipuudega varustatud treppe. Laskumine toestuse rõhttugesid mööda on keelatud. 29 Kaevikute ja kraavide pervedele, pinnase varisemisprisma piiresse ei tohi paigutada materjale ja ehitusmasinaid ega lubada masinate liikumist. Laiarööpmelise raudtee telje kauguseks nõlva pervest (kusjuures nõlva kalde nurk ei ületa pinnase looduslikku kaldenurka) võetakse 4 m,
· kui on vaja parandada ainult paari sumbolit, tehke
selle lahtri peal hire topeltklops voi vajutage klahvi
. mügarbakterid B- saiataigna kerkimine ...... hallikud C- jogurti tootmine ...... pärmseened D- metallide tootmine ...... piimhappebakterid E- mulla rikastamine lämmastikühenditega 7.6. Nii rohelised, allergikud kui ka talunikud protestivad geneetiliselt muundatud taimede (GM-taimede) kasvatamise vastu Eestis, kompromissina nõuavad keskkonnakaitsjad sellistele põldudele kuni kolme kilomeetri laiusi turvatsoone. 5 punkti Miks luuakse geneetiliselt muundatud taimi? ..................................................................................................................................................... ..................................................................................................................................................... ......................................................................................................................................
Maha arvestatakse Enam kui 1 m2 pinnaga avad Enam kui 0,5 m pikkused katkestused Pleki- ja plekk-karkassitööd Pinnajärgsel arvestamisel tuleb mõõta plekkvoodri poolt kaetavat pinda Pikkusjärgsel arvestamisel tuleb lähtuda elemendi pikimast mõõtmest, painutatud elementide puhul painde väliskülje mõõtmest Väikseid kinnitusdetaile (naelu, kruvisid, polte, mutreid, neete jms) ei arvestata Pikkusmõõdus esitatakse kuni 250 mm laiusi plekkribasid 48. Millised tööd ehituses kuuluvad puidutöödetööde hulka. Nende mõõtmisreeglid Kuuluvad: Puittarindite paigaldamine, puit-avatäidete paigaldamine, puitelementide paigaldamine, puitplaaditööd, puitvoodritööd Mõõtmisreeglid: Puittarindite paigaldamine Puittarindite mahtu tuleb arvutada nende suurimat pikkust (koost tappidega) ja põiklõiget arvestades, pesi, sisselõikeid jms maha arvamata Puittarindite pikkust tuleb arvutada nende suurimat pikkust arvestades
Kirjutage punktiirile sobiv täht. 2 punkti A- antibiootikumide tootmine ....... mügarbakterid B- saiataigna kerkimine ...... hallikud C- jogurti tootmine ...... pärmseened D- metallide tootmine ...... piimhappebakterid E- mulla rikastamine lämmastikühenditega 7.6. Nii rohelised, allergikud kui ka talunikud protestivad geneetiliselt muundatud taimede (GM-taimede) kasvatamise vastu Eestis, kompromissina nõuavad keskkonnakaitsjad sellistele põldudele kuni kolme kilomeetri laiusi turvatsoone. 5 punkti Miks luuakse geneetiliselt muundatud taimi? .................................................................................................................................................... .................................................................................................................................................... ........................................................................................................................................
betooniga, mis tagab paneelide koostöö. Nii saab tänapäeval ka õõnespaneelidest ehitada laitmatu lae. Koostas: Meeli Kams 31 Hoone osad EPMÜ Lisaks sellele võimaldab nüüdisaegne tehnoloogia teha paneele märksa suurema kandeavaga. Toodetakse 15 cm paksusi õõnespaneele, millega saab elamus sillata kuni ca 6 m laiusi ruume. 22 cm paksuste paneelide maksimaalne sille on 8 m, 26,5 cm paksustel 10 m. Toodetakse ka 40 cm paksusi paneele, mille maksimaalne sille on ligikaudu 16 m. Paneelide standardlaius on 120 cm. Tänu selliste suuresildeliste paneelide tootmisele ei ole elamus vaja sisemist kandeseina. Paneelid võib toetada välisseintele ja vaheseinte paigutus kogu hoone laiuses on vaba. Vajaduse korral võib paneeli otsa viltu lõigata, st. maja põhiplaan ei pea olema täisnurkne.
b) hektari lõikepindalast, T=M/MNORM mõlemal juhul võrreldakse andmeid sama kõrge normaalpuistu vastavate andmetega. Täiuse järgi eraldatakse puistud, kui erinevus naabermetsaosadega on suurem kui 20 (varem kasutati täiuse iseloomustamiseks kümnendikke ja sel juhul oli erinevus 0,2). 7. Kasvukohatüüp. Eraldise moodustamine sama arenguklassi piires on vajalik kui metsakasvukohatüüp erineb rohkem kui ordinatsiooniskeemi naaberkasvukohatüüpide ulatuses, arvestamata kuni 20 m laiusi üleminekuribasid e. puistud eraldatakse, kui nad kuuluvad erinevatesse tüübirühmadesse. 8.3 Metsamaterjalide mahu määramine. 1. Ümarmaterjalid Kõige tavalisem ümarmetsamaterjal on palk. Määratakse mahutabelite abil, selleks on vaja teada: a. materjali ladvapoolset diameetrit (cm) * mõõdetakse koorealune diameeter (puidu diameeter) * mõõdetakse minimaalne diameeter (ebasümmeetrilise palgi korral) * diameeter mõõdetakse 1 cm täpsusega b. materjali pikkust (m) 2
W-aken (teadagi, mis tingimusel!), C-aken peab haarama kaldseid sirglõike, sest kui ta haarab vaid kaarjaid osi, siis valikut ei toimu; valikujoon F – ei tööta; “punkt joonel” toimib ainult otsmistel rõhtsatel osadel viimastel (õigemini – joone joonestamis-suunalistel) osadel. Veel on huvitav see, et käsk SCALE muudab ainult selle joone pikkust, laius (20 mm) jääb muutmata ja käsk PEDIT muudab ainult otslõikude laiusi, kuna ülejäänu osa joonest joonestatakse null-laiusega, küll aga mõjub sellele null-laiusega osale joonejämedus (LWEIGHT). Samad seaduspärasused kehtivad ka teiste joonte kohta, millel osa kujunduselemente väljub tavalise joonelaiuse mõistetest väljapoole. Sellisteks joonteks on näiteks jooned: a 10 b 10
Tiik peab vastu pidama veesurvele Bassein ei tohi roostetada ega temast lahustuda vette vähkidele kahjulikke aineid Kasvutiigid ja nende ehitus Pinnasetiike võib ehitada vee paisutamise või pinnasesse süvendi kaevamise abil. Sobiv maapinna kalle (1-5%) on vee juhtimisele abiks. Väikese kaldega maa-alale kaevatud august ei saa vett eemaldada teisiti kui pumpamisega. Rootsis kasutatakse tavaliselt 25-100 meetri pikkusi ja 5-6 m laiusi ning 1,5-2 m sügavusi pinnasetiike, mis on väljavoolu suunas alaneva põhja tõttu kergesti tühjendatavad. Kui tiike veest ei tühjendata, saab piklikes kitsastes tiikides vähke kergesti ka kaldalt püüda. Ehitatud kasvutiikides tehakse põhja ristlõige tavaliselt V või W tähe kujuline (joonis 78). Tiikide kuju kavandades püütakse saada võimalikult suurt põhjapinda ja 17
Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 III osa 1. Metsakaitse On metsanduse haru, mis tegeleb kahjustuste vältimisega metsas, kultuurides, taimlas ning kahjustuste tõrjega. Kahjustusi metsas võivad põhjustada: 1) ilmastiku äärmusseisundid - temperatuur, torm, lumi, rahe; 2) loomad (põder, putukad); 3) haigused (peamised mitmesugused seened); 4) inimene (põlengud, saasted). 1.1 Olulisemad seenhaigused (juure- ja tüvemädanikud) Juurepess (Heterobasidion) Juurepess on üks ohtlikumaid ja levinumaid seenhaigusi, mis põhjustab igas vanuses puudel tüve ja juurte mädanikku. Maailmas on teada üle 150 erineva puuliigi, mida juurepess kahjustab. Eestis kahjustab enim kuusikuid ja männikuid. Hinnanguliselt ulatub juurepessu poolt tekitatav kahju ainuüksi Euroopas 790 milj. euroni aastas (Drenkhan & Hanso 2005). Seda seeneliiki peetakse kõige ohtlikumaks Euroopa ...
Coriolisi efekt märgatavat mõju - näiteks on tsüklonite-antitsüklonites õhu spiraalne liikumine sellest põhjustatud. Mõju on märgatav ka jõesängidel, sest jõgedel on aega uuristada kaldaid (Baer-Babinet' seadus). Samuti on Coriolisi jõud väga oluline Ekmani spiraali tekkimisel, samuti Eestis valitsevate edela- läänetuulte kujunemisel jne. Kui tehakse hinnangulisi atmosfääriliikumise arvutusi, siis kasutatakse valemites tavaliselt keskmisi laiusi ( = 45°). Coriolisi jõu valemi kohta vt lisaks: www.ilm.ee/index.php?44234 24. Maa kuju. Geoid. Geoid - kujutletav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega Geoidi pind on Maa raskusjõu välja ekvipotentsiaalpind, mille igas punktis on raskuskiirenduse väärtused võrdsed. Maa kuju all mõeldakse tavaliselt Maa tema pinna tegeliku kuju lähendust, mis on matemaatiliselt võimalikult hästi formuleeritav.
Enamasti on sügavus 1,5 ...3,5 m, kuid mõningate masinate kaevesügavus ulatub 6...8 m. Seda tüüpi masinate enamlevinud täiturid on kopakett või rootor. Ketttäiturit kasutatakse kraavide kaevamiseks sügavusel üle 2,5 m, sest rootori konstruktsioon osutuks niisugusel juhul väga kohmakaks. Kuid rootortäitur on tugevam ja pikema eaga, mistõttu võib kaevata ka kiviseid pinnaseid. Kaapidega kaevatakse kitsaid 200 . . . 400 mm laiusi kraave. Taolised kraavid on vajalikud kaablite paigaldamiseks ning samuti torutustöödel. Kaaptäituri puhul on kraavi optimaalne sügavus 1,2 ...2 m, ent on võimalikud ka suuremad sügavused. 62) Tihendamismasinate jaotus ja kasutatavus
avamomentide põhjal arvutatud ühtlase armatuurvõrguga. Sisemise posti juures tuleks mõlemas ristuvas suunas ette näha posti läbiv alumine armatuur (vähemalt 2 varrast). Armatuur ülemise pinna lähedal Plaadi ülemise pinna võiks samuti armeerida ühtlase armatuurvõrguga, mille vajaliku võim- suse võiks arvutada avaribade toemomentide järgi. See ühtlane armatuurvõrk aitab ka ära hoi- da ja piirab mahukahanemisest tekkida võivate pragude laiusi. Lisaks sellele ühtlasele ülapin- na võrgule tuleb postide kohale kindlasti paigaldada seal mõjuvate suurte negatiivsete pain- demomentide vastuvõtmiseks vajalik armatuur, mille vajaliku võimsuse saab arvutada toeri- bade toemomentide järgi. Ülemisest ühtlasest armatuurvõrgust võib ka loobuda, paigaldades armatuurvõrgud ainult postide kohale; sellisel juhul tuleb jälgida, et kogu plaadi ülapinna ala,
g. vanus ja kasvukiirus. h. Kiire kasvu ajal on skleriitide (harjade) vahed soomusel suuremad, aeglase kasvu ajal i. kitsamad. Seetõttu näeb kiire kasvu ajal tekkinud soomuse osa välja heledam, aeglase j. kasvu oma tumedam. Tekivad aastaringid ja me saame lugeda, kui vana on kala. k. 2.Kuna soomuse kasv on üldjoontes proportsionaalne kala keha (pikkuse ) l. juurdekasvuga, saame soomusel aastaringide laiusi mõõtes arvutada, kui pikk oli kala m. mingis vanuses ja kui palju ta aastas pikemaks kasvas. Seega saame tagantjärele hinnata n. kala elutingimusi mingil aastal. o. Selleks tuleb mõõta kala pikkus. Siis valida soomusel sirgjoon keskpunktist servani alal, p. kus aastaringid on selged ja kergesti mõõdetavad ning mõõta selle n.ö. raadiuse pikkus q. ning iga aastaringi pikkus sellel sirgel. r
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
