Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"lepiskalad" - 27 õppematerjali

thumbnail
3
doc

Kalad

Kalade ainevahetus on aeglane ning seetõttu on nad kõigusoojased. Vähesed kalad (näiteks angerjas) võivad niiskes rohus hingata mõnda aega ka läbi naha. Mida kalad söövad? Erinevatel kaladel on erinevad toiduobjektid: alates mikroskoopilisest planktonist ja lõpetades teiste, endast väiksemate kaladega. Lepiskalad (särg) on segatoidulised, röövkalad (haug) aga võivad teisi kalu tervelt alla neelata. Kuidas kalad siginevad ja paljunevad Kalad on lahksugulised: emaskalade munasarjades valmivad munarakud (marjaterad) ning isakalade seemnesarjades seemnerakud (niisk). Kudemise ajal väljutatakse muna- ja seemnerakud vette. Seega on kaladel kehaväline viljastumine. Viljastunud marjateradest arenevad suure rebukotiga vastsed,...

Bioloogia
32 allalaadimist
thumbnail
23
ppt

Järved

· Peipsi järv · Kaali järv · Parika järv · Ülemiste järv Järve loomastik ja taimestik Järveloomastik Imetajad (mügri, saarmas, nahkhiir) Veelinnud (tuttpütt, sinikaelpart, roolind) Loomplankton (vesikirp, sõudik) Põhjaloomastik (karbid, teod, kaanid) tuttpütt Ujum: Röövkalad (haug, ahven) Lepiskalad (särg, latikas) luts Kobras · Välimus Koprad on suured närilised: tüvepikkus kuni 1 meeter, mass 30 kg. Keha on jässakas. Sukeldudes tõmbuvad kõrvalestad pikisuunas kurdu ja ka sõõrmed sulguvad. Karvkate eristub selgelt karedaks pealiskarvaks ja tihedaks pehmeks aluskarvaks. Karvastiku värvus varieerub helepruunist peaaegu mustani. · Elupaik Koprad on poolveelise eluviisiga...

Bioloogia
58 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kalad

-Loomaliigid elavad maapinnal,enamik, saavad vabalt liikuda,reageerivad kiiresti ärritusele, toiduks taimed või teised loomad, hapnikku ja eritavad elutegevuse kkäigus süsih. ,kehas paiknevad keerulisema ehitusega organid kui taimedel.,sigivad suguliselt või mitte,moondegaja ilma arenevad 2.-silmade taga paikneb lõpuseid kattev ­lõpuseklaas,,,,,keha kaitsevad soomused,soomused kasvavad,nahas-limanäärmed,mis kehale limakiht.Tänu sellele kala libe ja voolujooneline saab paremini liikuda.....Liikumisele aitavad uimed,eriti sabauim,tõukab sellega liigub.teised manööverdamiseks ja tasakaaluks.Küljejoone abil saab orienteeruda ja tajub vee liikumist. 3.-keha sisemuses-luustik,luustiku mood. Koljuluud ja selgroog. Siseelundeid kaits. Roided,mis on selglülidel...Närvisüsteem juhib elundte tööd-osad:peaaju ühenduses seljaajumis on selgrookanalis, närvid lihastesse...Meeleelundid võtavad vastu infot,valu ei tunne....Ujupõis-gaasiga,hulka vähend...

Bioloogia
29 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Märgala ökosüsteem

c) Teisesed tarbijad ehk karnivoorid Järgmise astme tarbijad on suuremad karnivoorid (lihasööjad) nagu näiteks forell, kes sööb krevette ja tigusid. d) tipptarbijad Energia taastootmise järgmisel astmel on näiteks forellidest toituv saarmas ­ veelgi suurem lihatoiduline loom. e) Ökopüramiid VEEIMETAJAD RÖÖVKALAD LEPISKALAD VEESELGROOTUD PLANKTON 8 5. Ökosüsteem kui tervik a) Toiduahelad surnud raudkull ­> raisamatja ­> vihmauss ­> lestad ­> mikroobid Kõdunenud lehed ® vihmaussid ® lestad ® bakterid ja mikroseened Metskitsed söövad suvel rohttaimi, talvel puhmaid, võrseid ja koort, vahel kuuse ja männi okkaid....

Bioloogia
42 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Luukalad, kõhrkalad, sõõrsuud ja kalade kaitse

Enamus kalu on seljapoolt tumedad, et sulanduda värvuselt taimestikuga, ning kõhupoolelt heledamad, et sobituda põhja värvusega Avavees elavad kalad (viidikas, siig, rääbis) on enamasti heledamad, sinakasrohelise tooniga. Põhja lähedal elavad kalad (luts, angerjas, säga) on aga mustjaspruunides toonides, sest seal on hämar. Kalad jaotatakse lepis- ja röövkaladeks toidu alusel. Lepiskalad (särg, latikas) toituvad taimedest või väikestest selgrootutest, osa jäävadki selle toidu juurde, mida söödi vastsetena. Röövkalad(ahven, koha) hakkavad jahtima teisi, endast väiksemaid kalu. Mida rohkem kala toitu sööb, seda kiiremini ta kasvab. Kala kes sööb vähe, võib olla kõigest cm pikkune, kes toitub palju, võib olla mitme meetrine. KALAD VAJAVAD KAITSET Kalad saavad elada ainult puhtaveelistes veekogudes. Väiksemgi muutus vee koostises halvendab kalade elu....

Bioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Eksamikonspekt

Eesti järvede üldiseloomustus Eestis on ligikaudu 2800 järve, neist pindalaga üle hektari umbes 2300. Enamiku sellest moodustavad Peipsi, Võrtsjärv ja Narva veehoidla. Järvedest on looduslikke umbes tuhande ringis ning nad asetsevad Eesti territooriumil võrdlemisi ebaühtlaselt. Morfomeetria ja hüdroloogia. Eesti järved on väikesed. Pooled neist on pisemad kui kolm hektarit. Eesti järved on madalad, vaid 46 on neist sügavamad kui 15 meetrit. Sügavaim on Rõuge Suurjärv - 38 meetrit. Järvede väikesele pindalale vastavalt on väiksed ka valgalad ning veevahetus. Valgala ulatus on enamasti 1-25 km 2, kuid erandjuhtudel kuni 100-500 km2. Vesi vahetub enamasti 2-4 korda aastas. Umbjärvedes ja allikalistes lähtejärvedes võib veevahetuseks aga kuluda isegi 3-5 aastat. Ranna- ja orujärvedes vahetub vesi tunduvalt kiiremini, kuni paarkümmend korda aastas. Kõige kiirem veevahetus on registreeritud Porijärves, kus vesi vahetub 170 korda aastas. Te...

Eesti sisevete ökoloogia
124 allalaadimist
thumbnail
5
ppt

Kalad

BIOLOOGIA (KALAD) Kalu võib jagada selle järgi, kas nad elavad magedas või soolases vees, ning selle järgi, kas nad on lepis, või röövkalad! MAGEVEEKALAD Elavad jõgedes ja järvedesmagedas vees Euraasia mandril on peamised mageveelised kalad ahvenlased, haiglased, siiglased, silmud jt .. Mõned mageveekalad suudavad elada ka riimvees Maailma suurimaks mageveekalaks peetakse kaluugat MEREKALAD Elavad meres, ookeanissoolases vees Vee soolasisalduse muutumis taluvad väga vähesed liigid SIIRDEKALAD Saavad elada nii soolases kui ka magedas vees Oma elu jooksul rändavad siirdekalad ühest veekogust teise. Siirdekalu nimetatakse diadroomseteks kaladeks. Tõenäoliselt kõige pikema (tuhandetesse kilomeetritesse küündiva) kudemisrände teevad angerjad Mõned kalaliigid, kaasa arvatud angerjas, pärast kurnavat rännet ja kudemist hukuvad...

Bioloogia
15 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Kalad

Kalad Tuntumad Eesti kalad Kalade välisehitus suur pea suu silmad teine teiselpool ninaavasid pea läheb sujuvalt üle kereks, kael puudub taha poole ahenev keha lõpeb sabaga keha katavad soomused keha on limane liikuda aitavad uimed mõlemal pool keha meeleelund - küljejoon Kalade siseehitus Luuline toestik ­ luustik Liikuda aitavad lihased Närvisüsteemi moodustavad peaaju ja seljaaju Seedeelundid ­ magu, maks, kõhunääre Hingamiselundid ­ lõpused Vereringeelundid ­ süda, veresooned, veri Sigimiselundid: isasel ­ seemnesarjad (niisk), emasel ­ munasarjad (mari). Kalade sigimine ja areng Sigimine toimub Viljastatud üldiselt kevadel munarakust areneb Kehaväliselt vastne Marja vette heitmine ­ Vastsest areneb maim kudemine Maimust kasvab kala Seemnerakkude heitmine marjale - viljastamine Kalade mitmekesisus Läänemere jõekalad järvekalad k...

Bioloogia
16 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Ülemiste järv, referaat

Põhjataimestiku olemasolust või puudumisest, samuti selle struktuurist oleneb ökosüsteemi püsivus. Järveloomastik Kalateadlased on selgitanud, et Ülemiste järve ökosüsteemis on paigast ära röövlooma saaklooma suhted: röövkalu on vaid 5% kalastikust. Sel põhjusel ei toimi siin normaalselt klassikaline toiduahel ­ röövkalad, lepiskalad , zooplankton, fütoplankton ­ja järve kalastikus valitseb latikas. Seda põhjatoidulist lepiskala peetakse ka üheks vee hägususe põhjustajaks, sest põhjasetetes elutsevaid loomakesi hankides songib ta vee sogaseks. Pealegi ei lase latikas pidevalt põhja üles tuhnides taimedel uusi alasid asustada. Ülemiste järve muistendid Miks Tallinn iial valmis ei tohi saada...

Bioloogia
70 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Kasvatatavate kalade bioloogia kordamisküsimused

Mageveekalad eritavad palju hüpotoonilist uriini, et viia kehapinna ja lõpuste tungiv vesi organismist välja. Urea eritatakse uriiniga, ammoniaak lõpuste kaudu. Suured nefronid ja eritavad rohkem uriini. 6. Kalade seedeelundkond ja kalade toitumine. Kalade hammaste tüübid, seedekulgala osad, soole ehitus, seedenäärmed ja nende funktsioonid. Toitumiskäitumine, kalade jagunemine toiduobjektide järgi, ökoloogiline püramiid. Lepiskalad ja röövkalad, segatoidulised kalad. Hambad. Sõltuvad toiduobjektist. Lisaks neeluhambad karplastel. Seedetrakt ­ neel, lõpuspiid, söögitoru, magu, lukutiripikud, sool (peensool ja jämesool), pärak. Röövkaladel on lühikes sool, magu on suhteliselt suur, et mahutada saakkala. Happeline keskkond ja seedeensüümid koos mao peristaltikaga lõhuvad toiduobjektid. Pylorus ­ maolukuti ja lukutiripikud. Sooles lõhustatakse toiduobjektid edasi aineteks, mis läbivad soole seina....

Kasvatavate kalade bioloogia
43 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eesti geoloogiline ehitus

Neid on leitud eriti rohkesti Aruküla lademe setetes ­ Aruküla koopad, Kalmistu paljand, Tartus Emajõe ääres, Tamme paljand Võrtsjärve ääres, Kallaste paljand. Meres elasid rüükalad ­ kõhrkalad, kelle pead ja keha eesmist osa kattis luuplaatidest rüü. Pea ja keha vahel oli luuliiges. Neid esines 9 seltsi. Suuremad nendest on olnud 5 m pikad, pisemad 3-4 cm pikkused. Enamus neist olid lepiskalad . Aruküla koobastest leitud luuplaatide järgi on üks siinne liik saanud nimeks Tartuosteus Giganteus. Devoni ajastul settinud liivad ja aleuroliidid on valdavalt punasevärvilised, selle tingib purdosakesi ümbritsev raudhüdroksiidne kile. (Küll aga iseloomustavad nad ariidset (kuiva) kliimavööndit. Maailmakirjanduses tuntakse seda kivimikompleksi Old Red´ina). Devoni ladestu kogupaksus Kagu-Eestis on 450 m. Majanduslik tähtsus: Piusa klaasiliiv ja Joosu rasksulav savi....

Eesti loodus ja geograafia
78 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Võtmeliigid Eesti näitel

Möödunud sajandi lõpukümnenditel hakati rääkima looduses elavatest võtmeliikidest. Täpsemalt sellistest liikidest, kes ei pruugi olla väga arvukad ja silmatorkavad, kuid kelle olemasolu ja tegevus on vältimatult vajalik kogu koosluse säilimiseks. 1. Võtmeliik on liik kelle olemasolu ja tegevus on vältimatult vajalik kogu koosluse säilimiseks. Erinevaid kooslusi võib võrrelda reisilennukitega ja liike reisijatega. See, kui palju ja missuguseid inimesi lendab ühes või teises lennukis, sõltub mitmest asjaolust. Kui aga võtta lendavalt lennukilt võtmeinimesed ehk piloodid, on katastroof vältimatu. 2. Seega võtmeliigid on justkui piloodid. 3. Ning võtmeliikide hävinemisel või puudumisel hävineks kogu kooslus. 4. Oluline võtmeliik- Kobras Koprad on ühed huvita...

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Kalad teiste toidulaual

Kalad teiste loomade toidulaual Luua Metsanduskool LRJ II Kalad teiste kalade toiduks Röövkalad haug, koha, lõhe, forell, ahven, tõugjas Täiskasvanud lepiskalad siig, räim, tursk, angerjas, latikas,karpkala Kannibalid haug, ahven, karpkala Toitumiskäitumine Toitumise aktiivsus Ööpäevaringne valgus, temperatuur, hapnik Aastaringne temperatuurid, toiduobjektid, ilmastiku mõju toitumisele Toitumisränded Kudemisaja mõju toitumiskäitumisele Parvekäitumine, häälitsused jt signaalid Röövkalade saagijahtimise strateegia Üksikjahtijad (varitsejad) ­ haug, merikurat, koha, tõugjas Hiilijad - angerjas, säga, luts...

Eesti kalad
9 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Õngpüünised Referaat Kalapüügitehnikast

99/ Lihtkäsiõng on õng, mis koosneb ridvast, õngenöörist ja üheharulisest konksust. Ritv võib olla kuitahes pikk, kuid sellel ei ole rõngaid ega rulli (vt. joonis 2). Õngenööri pikkus võib olla võrdne kuni 1,5-kordse ridvapikkusega. Õng võib olla varustatud õngetina ja ujukiga. Konks varustatakse söödaga, milleks võib olla vihmauss, kärbsetõuk, sääsevastne, viljatera, mais, juust jne. Õngitsejate saagiks on ahvenad, särjed, latikad, kogred jt lepiskalad . Lihtkäsiõngega võib püüda iga inimene, selleks ei ole vaja eriluba. Üks inimene võib korraga püüda vaid ühe lihtkäsiõngega. / www.ctc.ee/pub/NL.../Fish_day_prog_addmat1_EST.doc, 26.09.09/ Joonis 2 Lihtkäsiõng 8 3.1 Lihtkäsiõnge ritv Esiisade ajal tehti ridvad kergemast ilma oksakohtadeta puust. Sellised ridvad aga tõrjuti välja...

Kalapüük
31 allalaadimist
thumbnail
72
doc

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

Kahjulike ainete detoksikatsioon. Sapipõis ­ sapp toimib detergendina, mis g. aitab emulgeerida rasvad seedimiseks vajalikeks osakesteks. Pankreas ­ insuliin ja 10 KALAKASVATUSE ERIALA h. süsivesikute lagundamine suhkruteks. Valkude lagundamine aminohapeteks. Kalade toitumistüübid: · Lepiskalad ­ kalad, kes ei toitu peamiselt teistest kaladest. - fütoplanktontoidulised ­ pakslaup; - zooplanktontoidulised ­ rääbis, kilu, kõik kalamaimud; - bentostoidulised ­ latikas, karpkala, särg ja enamus muid meie vete i. tavalisemaid lepiskalu;...

Kalakaubandus
40 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Looduskaitse ja säästev areng

Võõrliik- on liik, alamliik või madalam taksonoomiline üksus, mis on introdutseeritud väljapoole tema harilikku levikuala, kus liik on elutsenud minevikus või kaasajal, näiteks karuputk Võtmeliik- liik kelle olemasolu ja tegevus on vältimatult vajalik kogu koosluse säilitamiseks. Võtmeliikide hävinemisel või puudumisel hävineks kogu kooslus. Oluline võtmeliik Eestis on kobras, sest kus elab kobras, seal saavad veerohkuse tõttu kasvada taimed. Taimede juurde tulevad lepiskalad ja pardid. 7. Mis on NATURA 2000 ja selle eesmärk? Milliseid Euroopa Liidu looduskaitse direktiive see hõlmab? Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Linnudirektiivi eesmärk on kaitsta kõiki linde tapmise ja püüdmise eest, piirata lindude küttimist ja nendega (samuti nende kehaosade ning neist valmistatud esemetega) kaubitsemist....

Bioloogia
22 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kalad

.................................................................................................................................... ................................................................................................................................... ..................................................................................................................................... Toitumise järgi jaotatakse: Lepiskalad : (3näidet) …………………….. toit ........................................ röövkalad: (3näidet) ……………………… toit ........................................ Ehituse järgi jaotatakse: sõõrsuud: (3näidet) ……………………… kõhrkalad: (3näidet) …………………….. luukalad: (3näidet) ………………………. Mille poolest erinevad sõõrsuud ja kõhrkalad luukaladest?...

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
42
odt

Kalapüügi Alused

Eesti Merekool Kalapüügi alused referaat Koostaja: Juhendaja: Lembit Liimand TALLINN 2014 SISUKORD Sissejuhatus .........................................................................................................................................2 PÜÜGIOBJEKTID LÄÄNEMERES,NENDE LIIGUTUS JA LEVIK.......................................... 3-4 LÄÄNEMERE ISELOOMUSTUSE JA SELLE TÄHTSUS KALA PÜÜGIL.................................. 5 VÄLISKESKONNA TEGURID , MIS MÕJUTAVAD KALADE KÄITUMIST...............................6 KALAVARUDE PROGNOOSIMINE JA SELLE TÄHTSUS KALAPÜÜGIL.................................7 KALANDUSE ADMINISTREERIMINE EESTI VABARIIGIS........................................................8 KALAPÜÜGI ALANE KONTROLL KALAPÜÜGILAEVASTIKUS...............................................9 KALAPÜÜGISEADUS JA SELLEST TULENEVAD NÕUDED KALAPÜÜGIL...

Kalapüük
16 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Arvutitunni Uurimismeetod tööülesanne

Röövloom toitub saakloomadest. Kui näiteks saakloomade arvukus mingil põhjusel suureneb, siis hakkab toiduküllusest suurenema ka kiskjate arvukus. PÜSTITATUD HÜPOTEESID Mida rohkem on röövkalu, seda vähem on lepiskalu. LÄBIVIIDUD KATSETE TULEMUSED Röövkalu sai liiga palju ning selle tõttu lepiskalade arvukus vähenes. Kuid kuna röövkaladel oli liiga vähe süüa hakkasid nad surema ja lõpuks jäid alles vaid lepiskalad. KOKKUVÕTE Kui röövkalad sööksid kõik lepiskalad ära, sureksid nad ise ka, sest neil poleks enam millestki toituda....

Bioloogia
1 allalaadimist
thumbnail
17
docx

KALAD - zooloogia referaat

Kalad on kõige liigirikkamaks loomarühmaks selgroogsete seas. Kalalaadseid loomi on maailmas kokku umbes 20 tuhat liiki, neist Eestis 75 liiki. Kalad elavad vees. Kalalaadsed loomad jaotatakse kolme rühma: sõõrsuud, kõhrkalad ja luukalad. Enamik kalu kuulub luukalade hulka. Lisaks liigitatakse kalu veel toitumise järgi, vastavalt lepiskalad ja röövkalad. Kalu liigitatakse ka elukoha järgi: mageveekalad, merekalad ja siirdekalad. (Keda nimetataks kaladeks?) 3 Sõõrsuud Sõõrsuud (Cyclostomata) moodustavad kõhr- ja luukalade kõrval omaette klassi. Nad kuuluvad keelikloomade hõimkonda. Nad on maduja kehaga veeloomad. Sõõrsuud elavad nii mereliste kui ka magedaveeliste veekogude põhjas poolparasiitset elu. Kuigi...

Eesti kalad
5 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun