vaadates tekib esemete kujutis võrkkesta taha. Prillid Kaugelenägevus Lühinägevus Luup ehk suurendusklaas Luubina võib töötada iga kumerlääts, tavaliselt kasutatakse selleks läätsi, mille optiline tugevus jääb vahemikku 10... 40 dptr. See tagab suurenduse 2,5x ... 10x. Koondav lääts töötab luubina, kui ese asub läätsele lähemal kui selle fookuskaugus. Luup annab esemest päripidise, suurendatud ja näiva kujutise. Esimene mikroskoop konstrueeriti 1596. aastal Middelburgis Hollandis. Mikroskoop Mikroskoop on optikariist, mille abil saadakse suurendusi 20x...2000x. Mikroskoop koosneb kahest läätsest. Esemepoolset kutsutakse objektiiviks, silmapoolset okulaariks.
Ahi, puud ja brikett Antud: Ahju pandi maksimumkogus puid-ja briketti. 15 puud ja 7 briketti. Kui pikk oli ahjulõõr? Anna ahjulõõri pikkus erinevates mõõtühikutes. Lahendus: 15 puud*7 briketti =105 meetrit. Vastus: Ahjulõõri pikkus oli 105 meetrit ehk 10500 sentimeetrit ehk 105000 millimeetrit ehk 0,105 kilomeetrit ehk 8293962106 jardi pikk.
Läätse ja fookuse vahel Tõeline © anmet.jg 2010 Leht 2 Füüsika 8. klassile Fookuse ja kahekordse fookuse Näiline vahel Puudub Fookuses Kaugemal kui kahekordne fookus Kujutis Kujutis Suurendatud Samasuunaline Vähendatud Ümberpööratud Samasuur 19. Kirjelda joonist. Märgista valikud. Ese asub Kujutis Läätse ja fookuse vahel Tõeline Fookuse ja kahekordse fookuse Näiline vahel Puudub Fookuses Kaugemal kui kahekordne fookus
väärtusi. Minimaalse vaatenurga mõõtmise skeem 2. Pikksilma suurenduse määramine Pikksilma valmistamisel kasutatakse kas kahte läätse või läätsede süsteemi. Objekti poolset läätse (OB) nimetatakse objektiiviks ja silma poolset (OK) okulaariks. Objektiiv annab kauguest esemest fookuse lähedal tõelise, vähendatud ja ümberpööratud kujutise.Seda tõelist kujutist vaadeldakse okulaariga kui luubiga. Seejuures saadakse suurendatud, päripidine ebakujutis. Pikksilma suurenduse hindamise lihtsustatud skeem 3. Mikroskoobi suurenduse määramine Mikroskoopikasutatakse lähedaste, kuid väikeste esemete vaatlemiseks. Mikroskoop nagu pikksilmgi, koosneb tavaliselt kahest läätsede süsteemist: objektiivist ja okulaarist. Mikroskoobi objektiivi ülesandeks on tekitada uuritavast esemest võimalikult suur kujutis. Ebakujutise saamine mikroskoobis
Läätse põhipunkt e. fookuskaugus. Kui kumerläätsele langeb optilise peateljega paralleelne kiirtekimp, siis pärast murdumist läätses lõikuvad nad kõik optilise peatelje ühes punktis. Seda nim. läätse fookuskauguseks. 1) a >2f Antud juhul on kujutis ümberpööratud, vähendatud ja tegelik. Seejuures kehtib Ak ja ja f´i vahel selline seos: (läätse valem) Selline olukord on igas fotoaparaadis. 2) f suurendatud ja tegelik. Seda juhtumit kasut. mitmetes projektorites, et näidata väikest kujutist ekraanile suurendatult. 3) a < f Luup. Kujutis on suurendatud, samapidine ja näiv. Luubi suurendust s saab arvutada järgmiselt: Suvalise läätse suurendust saab arvutada aga järgmiselt: s= Läätsi iseloomustatakse veel optilise tugevusega ja arvut. nii: D= Hajutaval läätsel (nõgusläätsel) on fookuskaugus negatiivne. 8) Luup. a < f Kujutis on suurendatud, samapidine ja näiv
Esimene: 1) astmeline suurus. Selle määrab diatooniliste astmete arv (astmeline maht). Astmeline suurus ei näita suurust toonides, kuna naaberastmete vahed ei ole võrdsed. 2) tooniline suurus. Saame täpsustada intervalli. Toonilise suuruse järgi jaotatakse intervallid viite gruppi: - puhtad (priim p.1, kvart p.4, kvint p.5, oktav p.8) - väikesed (sekund v.2, terts v.3, sekst v.6, septim v.7) - suured (sekund s.2, terts v.3, sekst v.6, septim v.7) - vähendatud > - suurendatud < Astmeline suurus intervallide vähendamisel või suurendamisel ei muutu, muutub toonide arv. Liitintervallideks nimetatakse oktavist laiemaid intervalle. Liitintervallid säilitavad neile vastavate lihtintervallide omadused. Nad on puhtad, suured, väikesed, vähendatud, suurendatud. p.8 + 2 = noon 9 p.8 + 3 = deetsim 10 p.8 + 4 = undeetsim 11 p.8 + 5 = duodeetsim 12 p.8 + 6 = tertsdeetsim 13 p.8 + 7 = kvartdeetsim 14 p.8 + 8 = kvintdeetsim
väärtusi. Minimaalse vaatenurga mõõtmise skeem 2. Pikksilma suurenduse määramine Pikksilma valmistamisel kasutatakse kas kahte läätse või läätsede süsteemi. Objekti poolset läätse (OB) nimetatakse objektiiviks ja silma poolset (OK) okulaariks. Objektiiv annab kauguest esemest fookuse lähedal tõelise, vähendatud ja ümberpööratud kujutise.Seda tõelist kujutist vaadeldakse okulaariga kui luubiga. Seejuures saadakse suurendatud, päripidine ebakujutis. Pikksilma suurenduse hindamise lihtsustatud skeem 3. Mikroskoobi suurenduse määramine Mikroskoopikasutatakse lähedaste, kuid väikeste esemete vaatlemiseks. Mikroskoop nagu pikksilmgi, koosneb tavaliselt kahest läätsede süsteemist: objektiivist ja okulaarist. Mikroskoobi objektiivi ülesandeks on tekitada uuritavast esemest võimalikult suur kujutis. Ebakujutise saamine mikroskoobis
• - Väike terts - Väike terts - Väike terts • C° • C°7 • Cdim7 Dominantnoonakord • Noonakord on helistiku viiendalt astmelt ehituv viiskõla • S.o septakordi laiendamine (lisandub 9.aste) • 9ak on naturaalduuris suur, pehmekõlalisem, enamtarvitatav • 9ak on harmoonilises duuris ja –mollis väike, teravakõlalisem, vähemtarvitatav • 4-häälses seades vaegkvint • Cmaj9 Altereeritud noon • Noon võib olla puhas, suurendatud või vähendatud. • Altereeritud noon märgitakse sulgudesse septimi tähise järel. • Nooni altereeritakse reeglina ainult väikeses mažoor- septakordis: Undeetsimakord • Noonakordile + terts - undeetsimakord ("11"). • Undeetsim võib olla puhas või suurendatud(6). • Sarnaselt nooniga asendab puhas undeetsim akordimärgis septimi või nooni tähise • Suurendatud undeetsim märgitakse sulgudesse septimi või nooni järel. Tertsdeetsimakord
Reservuaar võib olla ühendatud otse või hüdrovooliku vahendusel. Kolvi külge kinnitub vahetult ratta rummuga ühendatud tõukurvarras , mis kannab hüdrovedeliku vahendusel elastsete omadustega pneumoelemendile üle ratta vertikaalreaktsiooni. Amortisaatori ülesannet täidab sfäärilist reservuaari ja silindrit eraldav klappide süsteem . Lisaks iga ratta juures paiknevale hüdropneumoelemendile, koosneb antud vedrustus veel piki- ja põikihoobadest, suurendatud jäikusega stabilisaatorvardast, ning hüdropumbast (püsiva rõhuga süsteemidel puudub). Antud süsteemiga võib olla ühendatud ka rooli- ja pidurivõimendi. Hüdropumbaga süsteemide puhul on võimalik reguleerida sõidukõrgust ja säilitada valitud sõidukõrgus olenemata auto koormatusest. Sõidukõrguse automaatne reguleerimine. Koorma lisamisel autosse väheneb auto sõidukõrgus, mille korral suureneb õõtshoovaga
Optika leiutised lääts Läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust Vanim tehislik lääts 640 eKr Kumerlääts keskelt paksem, koondab valgust Nõguslääts keskelt õhem, hajutab valgust Iseloomustavad suurused: fookuskaugus, optiline tugevus Pikksilmad, teleskoobid, mikroskoobid, fotoaparaadid Nägemise parandamiseks Luup Lühikese fookuskaugusega lääts, mille abil saadakse esemest suurendatud ebakujutis Kuni 25x suurendused 424 eKr vanimad tõendid luubitaolise eseme olemasolust Optiline Teleskoop Optiline instrument, mis kogub ja koondab elektromagnetilist kiirgust Kasutatakse laialdaselt astronoomias, kuid ka binoklites, fotoobjektiivides jne. Hans Lippershey 1608 esimene teleskoop Kasutatakse infrapuna- ja ultraviolettkiirguse registreerimiseks Mikroskoop Optikariist, mis võimaldab näha väikesest objektist, mida enamasti inimsilmaga pole võimalik näha, suurendatud kujutist
Kujutis : Tekitatakse läätsega . Kujutis võib olla 1)suurendatud , 2)vähendatud , 3)ümberpööratud , 4)samapidi , 5)tõeline , 6)näiline See , milline kujutis tekib sõltub eseme kaugusest läätses. Luubist tekib näiline kujutis, mis on suurendatud ja sama pidine. Silm: Silma osad : 1)Sarvkest-katab ja kaitseb silma , 2)silmalääts-koondab valgust , 3)klaaskeha- suunab valguse võrkkestale , 4)võrkkest-sinna tekib kujutis , 5)pimetähn-seal seostuvad omavahel võrkkest ja nägemisnärv , 6)nägemisnärv-viib nägemis aestingu peaajju , 7)läätse pingutav lihas-muudab vajadusel läätse kuju. Silmas tekkiv kujutis on tõeline , ümberpööratud ja vähendatud .Silmas on kahte tüüpi valgus tundlike rakke : 1)kolvikesed-reageerivad värvidele ning ei tööta hämaras valguses , 2)kepikesed-ei reageeri värvidele ning toimivad hämaras valguses. Lühinägija : näeb lähedasi esemeid hästi ja kaugeid halvasti.Kaugest esemest tekib terav kujutis võrkkesta ette.Kasutatakse...
s= , (2) tan Kus s on suurendus, ' optilise seadme poolt tekitatud vaatenurk ja vaatenurk palja silmaga vaatamise korral. Lihtsaimaks mooduseks pikksilma suurenduse hindamiseks on ühtlastejaotistega skaala (näiteks joonlaud) vaatlemine üheaegselt nii pikksilma kui ka palja silmaga,st. Ühe silmaga läbi pikksilma ja teisega pikksilmakõrvalt otse. Kui jaotise tegelik pikkus skaalal on l0 ja läbi pikksilma paistab temq suurendatud kujutis pikkusega L, on pikksilma suurendus võrdne L s= l0 Tegelikuses on seda lihtne teha nii, et leitakse, mitu otsenähtud skaalajaotist (n) mahub pikksilmas nähtud mõne (N) suurendatud jaotise kõrvale. Sellisel juhul saame suurenduse valemiks n s= N Töökäik 1
kasutataksegi luupi Vaatenurk palja silmaga =h/do, kus do= 25cmparima nägemise kaugus; heseme joonmõõde Luubil on väike fookuskaugus. Luup pannakse silma lähedale, ese aga tema fokaaltasandisse võrkkestal tekib punktide selge kujutis silma pingutamata Vaatenurk luubiga 1=h/f, luubi suurendus S= 1/ >> S=(h/f)/(h/do)=do/f Mikroskoop: Suurema suurenduse saab, kui lisaks luubina töötab läätsele kasutada veel ühte läätse objektiivi. Objektiiv tekitab esemest tõelise suurendatud kujutise Tõelise suurendatud kujutise saamiseks pannakse ese objektiivi fookuse ja 2f vahel asuvasse punkti SILM. PRILLID. http://www.abiks.pri.ee Silma optilist süsteemi tervikuna võib vaadata muutuva fookuskaugusega ja muutumatu sügavusega (läätse kaugus ekraanist) koondava läätsena. Ekraaniks, millel tekib vaadatava eseme tõeline ümberpööratud kujutis, on võrkkest
*tsentraalaksonomeetria 2)telgede moondetegurite vahekorra alusel: *isomeetriline e võrdmõõduline (isomeetria- mx=my=mz)- ristisomeetria, kaldisomeetria *dimeetriline e kahemõõduline (dimeetria- mx=mz; mxmy)- ristdimeetria, kalddimeetria *trimeetriline e kolmemõõduline (trimeetria- mxmymz) risttrimeetria, kaldtrimeetria Moondetegur- lõigu paralleelprojektsiooni pikkuse ja lõigu enda suhet nimetatakse lõigu moondeteguriks. Taandatud moondetegur tähendab suurendatud moondetegurit. Ristisomeetria: on ristprojektsioon, kus teljestik on kujutise saamiseks paigutatud ekraani suhtes võrdkaldeliselt. (nurgad telgede kujutiste vahel on 1200). Ristdimeetria: on ristprojektsioon, kus teljestiku kujutamisel kaks telge asetsevad ekraani suhtes võrdse nurga all. Objektist saadakse 1,06 korda suurendatud kujutis. Aksonomeetrilise kujutise tuletamise käik: 1.objekt seotakse ruumilise ristteljestikuga, mille tulemusel objekti iga punkt saab endale
tõstavad südame mehhaanilist taset. See kasvatab südametugevust ja suurust. · Aeroobne tähendab "hapnikuga", seega treeningu eesmärk on võimendada kõikide kehaosade vastuvõtlikkust hapnikule. · Aeroobsed harjutused langetavad vererõhku ja tõstavad punaste vereliblede taset veres, lihtsustades hapniku transporti. · Aeroobsete harjutustega kaasnevad : · ...suurem süsivesikute ja rasvade kogus lihastes. · Suurendatud vere vool lihastes · ...kasvatatud lihasvõime kasutada rasvu treeningutel, säilitades lihasesiseses glükogeenid. · ...ja suurendatud lihase energia taastamise kiirus. · Need kõik kehtivad ka südame kohta, pikendades inimese eluiga, tugevat tervist ja immuunsus süsteemi. Südameveresoonkonna tugevdavatest treeninguid... · Kickpoks, Kung Fu, Karate jm. · Kätekõverdused... · Ujumine, jooksmine ja jalgrattaga sõitmine
suurendusega. Objektiivläätsed aga enamasti 8 ja 20 kordse suurendusega. Objektiivilt ning okulaarilt void lugeda, kui suure suurenduse annavad just need läätsed. Mikroskoobi kogu suurenduse leiad, kui korrutad objektiivi ja okulaari suurendused omavahel. Selleks, et saada suuremat suurendust, tulebki kasutada mikroskoopi. Mikroskoop: suurema suurenduse saab, kui lisaks luubina töötab läätsele ka kasutada teist läätse objektiivi. Objektiiv tekitab esemest tõelise suurendatud kujutise. Tõelise suurendatud kujutise saamiseks pannakse ese objektiivi fookuse ja 2f vahel asuvasse punkti. Mikroskoobi abil saab tekitada kas, tasapinnalist kujutist ruumis, mida saab vaadelda ainult üks inimene või kujutist ekraanil, mida on 4 võimalik vaadata kui ka salvestada kas fotograafiliselt või videokaamera abil. Mõiste mikroskoop on optiline süsteem silmale nähtamatust esemest ehk objektist suurendatud kujutise saamiseks.
Valgusmikroskoop kujutab endast kahte suurendusläätse, mis üksteist sobivale kaugusele paigutatuna suurendavad kujutist kahel korral – esiteks suurendab objektiiv – s.t. Objektile lähemal olev lääts – kujutist 4-100x ja seejärel suurendab okulaar (ehk silma juures olev lääts) objektiivi poolt tekitatud tõelist kujutist veel kõige tüüpilisemalt 10x. See tähendab omakorda, et mikroskoopi vaadates ei näe kasutaja mitte oma objekti, vaid suurendatud kujutist objektist. Ja kujutise suurendusaste arvutamiseks tuleb korrutada läbi objektiivi suurendus ja okulaarisuurendus, et saada mikroskoobi kogusuurendus.
Mitu korda muutub valguse kiirus üleminekul ühest keskkonnast teise Mida nimetatakse läätsedeks? Kõverpindadega piiratud läbipaistev keha Mis on kumerläätsede väline põhitunnus? Keskelt paksem, koondab valgust Mis on nõgusläätsed väline põhitunnus? Keskelt õhem kui servast, hajutab Mis on läätsede põhiomadus? Valguse koondamine või hajutamine Millal nimetatakse läätse koondavaks? Kui lääts koondab valgust. Tekitab tõelise ümberpööratud suurendatud või vähendatud kujutise, või näilise pärispidise suurendatud kujutise Millal nimetatakse läätse hajutavaks läätseks? Kui lääts hajutab valgust. Annab näilise pärispidise vähendatud kujutise. Millist nähtust nimetatakse lainete difraktsiooniks? Valguse kandumine tõkke taha Millistel tingimustel on võimalik valguse difraktsiooni jälgida? Kui tõkke mõõtmed on samas mõõdus laine pikkusega
9) Põhjenda, miks on aatom elektriliselt neutraalne? Iga aatom sisaldab võrdse arvu elektrone ja prootone ja ongi sellepärast neutraalne. 10) Mida nimetatakse elementaarlaenguks (näited)? Elementaarlaenguks on prootoni (positiivne) või elektroni (negatiivne) elektrilaeng. 11) Mida nimetatakse elementaarosakesteks (näited)? Elementaarosake on meile tuntud vähim osake, millel puudud alamstruktuur. Nt: neutronid ja elektronid. 12) Selgita mõistet: planetaarne aatomimudel. See on suurendatud mudel, kus elektronid tiirlevad ümber aatomituuma analoogilislet nii nagu planeedid ümber päikese. Aatomi suurendatud mudel, kus elektronid liiguvad. 13) Milliseid elemente tundsid alkeemikud? Algelementideks peeti tuld, maad, õhku ja vett ning lisaks ka 7 metalli (kuld, hõbe, raud, vask, plii, tina, elavhõbe) lisaks ka 2 mittemetalli (väävel ja süsinik). 14) Keemilise elemendi mõiste ja mitu neid on tänapäeval teada maailmas?
21.Garanteeritud pinguga (press)liited Liide saavutatakse haarava ja haaratava detaili tegelike mõõtmete erinevuse abil. Võlli (haaratava detaili) tegelik mõõde on ava (haarava detaili) tegelikust mõõdust suurem ning liite koostamisel tekib kontaktsurve. Liiteid kasutatakse pöördemomendi ja/või telgjõu ülekandmiseks. Eelised: hea tsentreerimine ja töökindlus; konstruktsiooni lihtsus; pingekontsentraatorite puudumine. Puudused: istualuste pindade mõõtmete suurendatud täpsuse vajadus; töökindluse kontrollimise raskus liite koostamisel; kontaktpindade vigastumine liidete lahtivõtmisel. Liite moodustamise viis: telgjõu rakendamisega nihutatakse üks detail teise suhtes vajaliku suuruse võrra (pressimise kiirus ∼5 m/s); võlli kuumutamine või rummu jahutamine temperatuurini, mil üks detail vabalt läheb teise sisse (on ∼2,5 korda tugevam).
mängimine, ergas Juhtheli kadus, üks akord ei tinginud enam teist (dominant kõlade järgnevusi. koloriiditaju toonikat). Pooletooniline liikumine, mis varem väljendas pinget, Raveli muusika isikupäraseks jooneks on küllalt selgete piiridega võis nüüdsest väljendada hoopis laiskust (näiteks Debussy "Fauni meloodiline teema. pärastlõuna"). Rütm Debussy kasutas sageli täistoonhelirida või suurendatud kolmkõla, Raveli ema oli hispaanlanna. Seetõttu kasutas helilooja sageli mis välistavad tunglevuse muusikas. Ta kasutas ka polütonaalsust hispaania temaatikat ning rütme. Teose vältel kordub meloodia, kahe akordi üheaegset kõla. kuid muutuvad orkestri värvid ning kasvab pidevalt kõlajõud. Erinevate Avas 20. sajandi algul uksed meelelahutuslikule levimuusikale
C - a F b d G fis e B b,es g D fis,cis h Es b,es,as c A fis,cis,gis fis eelmise ja jrgmise bemolli vahel on 4 astet eelmise ja jrgmise dieesi vahel on 5 astet paralleel helistiku leidmiseks tuleb liikuda kas terts les vi alla suurendatud sekund tekib harmoonilises mollis 6 ja krgendatud 7 astme vahel. Suuruseks 1,5t ja laheneb p4 Tkk 1. 3. 5. T6 3. 5. 1. T64 5. 1. 3. Skk 4. 6. 1. S6 6. 1. 4. S64 1. 4. 6. Dkk 5. 7. 2. D6 7. 2. 5. D64 2. 5. 7. v7 ehitatakse 5. ja 4. astmele, laheneb v.s.3 s7 ehitatakse 1. ja 7. astmele, laheneb p8 p1 - 0 v2 - 0.5 s2 - 1 v3 - 1.5 s3 - 2 p4 - 2.5 p5 - 3.5 v6 - 4 s6 - 4.5 v7 - 5 s7 - 5.5 p8 - 6
Kuidas teleskoop töötab? Mina uurisin, mis põhimõtetel töötab teleskoop. Valisin teema, kuna tahtsin teada saada midagi uut. Walter Fendti leheküljel on mitmeid simulatsioone, küll saab vaadata kolme jõu tasakaalu, üleslükkejõudu vedelikes, ideaalse pendli tegutsemist ja paljut muud. Mina valisin teleskoobi uurimise. Antud programmiga saab muuta teleskoobi objektiivi ja okulaari kaugust meetrites. Lisaks on võimalik muuta kiirte suunda, kui liigutada neid hiirte kursoriga. Simulatsioon arvutab kiirte ja optilise telje vahelise nurga(tähistatud rohelisega) ning teleskoobi suurenduse(näidatud numbriliselt juhtpaneelil). Simulatsioon näitab kuue tähe silmaga nähtavat kujutist ning valitud parameetritele vastava teleskoobi poolt suurendatud(või vähendatud) kujutist. Uuritud simulatsioon on lihtinimesele ilmselt veidi keerukas, aga geniaalselt tehtud ja püütud ka meile selgeks teha arvutuste abil objektiivi ja...
Lääts nim. Läbipaistvat keha, mille üks külg on kas kumer v nõgus Kumerlääts nim. Läätse, mis on keskelt paksem kui äärtelt, vaadates läbi kumeraläätse kaugele, näeme kujutist ümberpööratuna ja vähendatuna.lähedalt vaadates kujutis suurendatud ja õiget pidi. Valgusyades kumerläätse paralleelsete valguskiirtega koonduvad kiired pärast läätse läbimist ühte punkti e. fookusesse. Koodavlääts ja + lääts Nõguslääts nim. Mis on keskelt õhem kui öörtelt, hajulääts.vaadates läbi nõgusläätse näeme vähendatud ja õiget pidi kujutist. Valgustades nõgusläätse paralleelsete valguskiirtega hajuvad nad pärast läätse läbimist nii , et nende mõttelised pikendused koonduksid läätse ette ühte punkti- ebafookus.
kammerteoseid, hulgaliselt klaverimuusikat ning orkestriteoseid. Debussy uuendused harmoonias Hakkas kasutama täistoon laadi ( kõik helirea astmed koosnevad täistoonidest). Kasutas pentatoonilist helirida ( viieastmeline diatoonika). Debussyd ei huvitanud akordi funktsioon ( toonika, dominant) Kõrvutas akorde oma sisetunde järgi, nagu kunstnik värve. Armastas noonakordi (viiskõla) ning kvart- kvindi kooskõlasid. Uuendused harmoonias Kasutas täistoon helirida ja suurendatud kolmkõla, mis välistavad tunglevuse muusikas. Lisaks kasutas polütonaalsust ( kahe akordi kooskõla) Debussy iseloom, suhtumine Debussy hindas inimesena head elu : nautis head viskit, järgis trendikat moejoont, imetles ja hindas idamaa kunstiesemeid. Ta oli väga järjepidev, pühendunud, astus 10 aastaselt Pariisi konservatooriumisse. Ei teeninud oma eluajal suurt raha. Teda ei huvitanud oma loomingu käekäik. Suhtus ükskõikselt oma kuulsusesse. Kuulsamad teosed
Maainimeste prügi sorteerimine on samuti suurenenud. Inimestele on hakatud alates 2017 aastast korraldama erinevaid loenguid komposteerimise teemadel, seega on ka rohkem inimesi seda väärtustama ja tegema hakanud. Prügikastimajandus on samuti muutunud. Kui varem sai ohtlikeid jäätmeid näiteks batareid teatud kastidesse või jäätmejaama ära viia siis nüüd on kõikidesse korter elamutesse pandud prügikonteiner kuhu, neid asetada. Ka külades on suurendatud konteinerite arvukust. Prügiveo firmad tegid samuti oma vahel koostööd ning nüüdseks on olemas vaid üks suur firma. Kokkuvõtteks on jäätmekäitluse areng Eestis teinud väga suured edusammud ühtse ja parema Eesti tuleviku jaoks.
abil. Ankrukett koosneb lülidest, mis moodustavad umbes 25 meetri pikkused ketilõigud. Need lõigud ühendatakse omavahel lahtivõetavate ühenduslülidega. Sel teel moodustatakse vajaliku pikkusega ankrukett. Ankruketi lülid on toetatud tugedega - kontraforssidega, mis annavad ketile erilise vastupidavuse. Kett kinnitatakse ankruseekli külge lõpu- või ühendusseekliga, millele järgneb tugevdatud kontraforsita lõpulüli, sellele suurendatud kaliibriga kontraforsiga lüli, seejärel on keti keerdumist vältiv pöörel. Kolmanda lülina pärast pöörlit tuleb lahtivõetav ühenduslüli. Seejärel tuleb ettenähtud arv 25-meetri pikkusi ketilõike, mida samuti seovad ühenduslülid. Ankruketi parda taha juhtimiseks on teki ja parda sisse tehtud läbiminekuavad. Et anda avade servadele ümardatud kuju ja tagada nende tugevus, varustatakse nad klüüsidega. Klüüs on
Galilei oli Itaalia astronoom, filosoof ja füüsik. Esmase hariduse andis Galileole isa, 17-aastaselt läks ta Pisa Ülikooli meditsiini õppima. Tuntumad saavutused 1597 leiutas termoskoobi, ei osutunud eriti edukaks, sest näit sõltus õhurõhust. 1597 geomeetriline ja militaarne kompass, universaalne arvutusvahend. 1609 teleskoop, taevakehade vaatlemiseks ja uurimiseks 1624 mikroskoop,selle abil joonistas pildid putukatest, optikariist väikestest objektidest tugevasti suurendatud kujutiste saamiseks. 1632 dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta, geo- ja heliotsentrilise maailmasüsteemi üle. Galileo uuris Pisa torni abil vabalangemist. Galileo Galilei kirjutis: “Loodus on nagu raamat, mis on kirja pandud matemaatika keeles.”- sellel ajal avastati, et füüsilise maailma seaduspärasusi ehk loodusseadusi on võimalik väljendada matemaatiliste valemite kujul. Kasutatud kirjandus: Ajalooõpik 8.klassile “Uusaeg” Pärtel Piirimäe https://et
märtsil 1918. Looming Debussy tegi lõpu Sakslaste monopolile, tuues oma nüansirikka loominguga uut elu prantsuse muusikasse Tema muusika tegeles ,,looduse ja inimfantaasia salapäraste seostega" Debussy loomingu rahvusliku omapära leidmisele aitas kaasa ka sõbrutsemine sümbolistidega. Tema loomingu põhiosa moodustavad lühiteosed:klaveripalad, üheosalised orkestriteosed ja romansid Suurteoseid lõi Debussy harva HELI ISELOOMUSTUS Täistooniline gamma ja suurendatud kolmkõla Napisõnaline meloodia, värvi- ja kujundirohke saatefoon Polütonaalsus (mitme tonaalsuse üheaegne kõlamine) Rütm on sageli rafineeritult kapriisne Polürütmia (mitme eri rütmi üheaegsus) Kõrvutab tonaalsusi meelevaldselt TÄHTSAIMAD TEOSED ,,Fauni pärastlõuna" (1892-1894) ,,Palleas ja Melisande" (1893-1902) ,,Nokturnid" (1899) ,,Meri" (1905) ,,Images" (1905-1907) klaveriprelüüdid (1910, 1913) ,,Mängud" (1913) TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Geomeetriline optika-on optika osa, milles uuritakse valguse levikut läbipaistvates keskkondades valguskiire mõiste alusel. valguskiir-on joon, mille sihis valgus levib. Langemisnurgaks nimetatakse nurka, mis moodustub langeva kiire ja langemispunktist peegelpinnale tõmmatud ristsirge vahel. Valguse murdumine on valguskiirte suuna muutumine nende läbiminekul kahe keskkonna lahutuspinnast. Murdumisnurk on nurk murdunud kiire ja keskkondade lahutuspinnale langemispunktist tõmmatud ristsirge vahel. prisma-ruumiline kujund ehk keha, millel on kaks põhitahku, mis on omavahel võrdsed ja asuvad paralleelsetel tasanditel. absoluutne ja suhteline murdumisnäitaja-näitab teise ja esimese keskabsoluutse murdumisnäitaja suhet Kumerlääts on lääts, mis on keskelt paksem kui äärtelt nõguslääts on lääts, mille ääred on paksemad kui keskkoht. fookus- on punkt, kuhu koondub nõguspeeglile langev paralleelne valgusvihk. fookuskaugus- on läätse optilise kesk...
Viies tase Nurkpeegel Moodustavad 3 omavahel risti olevat peeglit. Nurkpeeglile langev valgus peegeldub valgusallika suunas tagasi, olenemata valguskiire ja nurkpeegli asendist. Kõverpeegel Pind pole tasane. Erijuhiks on nõgus- ja kumerpeeglid. Nende pind on ligikaudu kera kujuline. Nõguspeegel Peegel, mille pinnaks on valgust peegeldava kera sisepinna osa. Võimaldab tekitada suurendatud kujutist. Kumerpeegel Peegel, mille pinnaks on valgust peegeldava kera välispinna osa. Kasutatakse valguse suunamiseks taskulambis ja auto tuledes. Sümmeetria Kujutis tasapeeglis on peegelpinna suhtes sümmeetriliselt. See tähendab, et kujutis on sama suur kui ese ja parem-vasak pool on võrreldes esemega ümber pööratud. Eseme peegelkujutise joonestamine 1. Valida eseme äärel mõned punktid. 2
Viies tase Nurkpeegel Moodustavad 3 omavahel risti olevat peeglit. Nurkpeeglile langev valgus peegeldub valgusallika suunas tagasi, olenemata valguskiire ja nurkpeegli asendist. Kõverpeegel Pind pole tasane. Erijuhiks on nõgus- ja kumerpeeglid. Nende pind on ligikaudu kera kujuline. Nõguspeegel Peegel, mille pinnaks on valgust peegeldava kera sisepinna osa. Võimaldab tekitada suurendatud kujutist. Kumerpeegel Peegel, mille pinnaks on valgust peegeldava kera välispinna osa. Kasutatakse valguse suunamiseks taskulambis ja auto tuledes. Sümmeetria Kujutis tasapeeglis on peegelpinna suhtes sümmeetriliselt. See tähendab, et kujutis on sama suur kui ese ja parem-vasak pool on võrreldes esemega ümber pööratud. Eseme peegelkujutise joonestamine 1. Valida eseme äärel mõned punktid. 2
bronhiiti ja hingamisteede vähki. Südameprobleemidega inimestele võib kanep põhjustada näiteks infarkti ja rinnaangiini. Nendel, kellel on geneetiline soodumus vaimsetele häiretele, võib kanep anda tõuke selle ilmnemiseks või süvenemiseks. Kuna kanep on siiski narkootikum, millel on palju kahjustavaid toimeid, siis ei tohiks seda Eestis legaliseerida. Kui kergete narkootikumide omamine oleks seadustatud, siis muutuks Eesti suurendatud tähelepanuga riigiks, millest tulnud inimesi ja saadetisi jälgitakse suurema kahtlusega (võttes näiteks praeguse Hollandi). Samuti toimuks ka liiklusõnnetusi ja autoavariisid rohkem kui seni, kuigi praegugi on arv väga suur. Kergete narkootikumide seadustamisel kaasneb ka risk suuremale kuritegevusele ning paljud inimesed ei oska või ei suuda nendega piiri pidada.
GEOMEETRLINE OPTIKA Valguskiir on mõtteline joon, mida mööda levib valgusenergia. Valguse põhiomadus homogeenses keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Seetõttu saab valguskiirt kujutada sirgjoonega, millel on suund. Valguskiir on geomeetrilise optika põhielemendiks. Vari on piirkond, kuhu ei lange valgust. Poolvari on piirkond, kuhu langeb osaliselt valgust. Tekib kui valgusallikaid on mitu või kui valgusallikal on suured mõõtmed. Kuuvarjutus seljuhub Maa jääb Päikese ja Kuu vahele. Kuuvarjutust toimub suhteliselt tihti, on nähtav Maa ööpoolses küljes ja täiskuu ajal. Päikesevarjutus seljuhul jääb Kuu Päikese ja Maa vahele. Ta on nähtav väga harva (kuni 1 kord aastas), väga kitsa triibuna (180 km laius) kuskil maakera piirkonnas. Varjutuse ajal tuleb nähtavale nn Päikese kroon. Valguse peegeldumiseks nimetatakse tema tagasipöördumist samasse keskkonda. Ta on väga levinud, sest enamus kehade nägemine põhineb valguse peeg...
külge pedaalid. • Oma sõiduki demonstreerimiseks sõitis ta külateedel kümne tunniga maha 112 km. • Ta oleks ehk rohkemgi sõitnud, kui ta poleks üht neiut pikali ajanud ja seetõttu ohtliku sõidu eest vanglatrellide taha sattunud №2 Jalgrattas 1860 • 1850. ja 1860. aastatel töötasid prantslased Pierre Michaux ja Pierre Lallement suurendatud esiratta külge paigutatud pedaalidega jalgrataste kallal • Nende jalgrattaid kutsuti "kondiraputajateks" ning need koosnesid rauast raamist ja puust ratastest. Nende ratastega oli raske sõita ja ohtlik kukkuda. №3 Ajatelg Tänan vaatamast Kasutatud allikad • Infarmatsioon: https:// et.wikipedia.org/wiki/Jalgratas • Pilt №1:https://www.google.ru/search?
mitteimavaks ning 2600 mm mõlemal tulepüsivusnõudele (vannitoad, kipsist sisu on 3000 mm pool dusiruumid) tugevdatud ja Paksus: roheline muudetud tule 12,5/15 mõjule mm vastupidavaks 3-30 mm pikkuse klaaskiuga Erikõvad Suurendatud Laius: Tagumise Seinte ja lagede tugevusomaduste 1200 mm külje aluskonstruktsioonile ja tihedusega Pikkus: markeering paigaldatud vooderkatted ning kipskartongplaat. 2600 mm sinine karkassvaheseinad ruumides, Plaadid sisaldavad 3000 mm kus on eeldavasti enam
Konteinerid Konteinerid · Konteiner kauba vedamiseks kasutatav veoühik, millega on võimalik kaupa vedada sihtkohta vahepeal kaupa käsitlemata. · Tegemist on suurendatud ja unifitseeritud kaubaühikuga, mis võimaldab kasutada ühesuguseid, standardseid tõste-transpordiseadmeid. Võimaldab ümberlaadimist teostada efektiivsemalt. Samuti säilib kaup paremini, ... · Võeti kasutusele 50-ndatel. 26. aprill 1956 a laaditi esimesed konteinerid laevale "Ideal-X", ümberehitatud tankerile. Seda võib ka lugeda konteineriseerumise alguseks. · Praegu ja minevikus on kasutusel olnud erinevad standardid. Meretranspordis kasutatakse enim ISO
· Oluline on võimalikult väike sotsiaalne kihistus. Sotsiaalne tõrjutus Sotsiaalse tõrjutuse põhjused: · Töötus · erivajadus nt invaliidsus · Kuulumine vähemusrühma(rahvus,nahavärv) · Piirkondlikud erinevused(kaugematel äärealadel on inimeste sissetulekud ja läbirääkimisvõimalused väiksemad) Sotsiaalne kodakondsus-õigus sotsiaalsele turvalisusele peab automaatselt kuuluma igale kodanikule.Tänapäeval on enamikes riikides siiski suurendatud inimeste oma panust.Näiteks kohustuslik kogumispension, töötule on kohustuslik ümberõpe ja kohustus vastu võtta pakutav töökoht toetuse saamise tingimuseks. Absolutne vaesus · Eestis oli see piir viimastel andmetel tõmmatud 174 euro juurde üksi elava inimese kohta. Lapsele minevateks kuludeks arvestatakse pool täiskasvanu omadest ehk piiriks on 87 eurot lapse kohta kuus. Selle eest peaks suutma kõik lapse põhivajadused normaalselt katta.
Karl Riim 11B Kunstiretsensioon 6.detsembril käisin Kuressaare Raegaleriis kiikamas Tallinna Ülikooli tudengite pildinäitust, mille teemaks oli ,,Ornament, kui loomeakt". Ornament on üks vabamaid kunstiliike, mis kunstnikule peaaegu vabad käed annab. Tööde suurus oli erinev: teoseid oli suuruses 210x297 kuni 594x841. Paljud pildid olid välja pandud nii suurendatud kujul kui ka originaalsuuruses. Näituse pealkirjaks oli ,,Orient ornament". Pildid olid kenasti jaotatud ka kahte eri ruumi. Kõik need pealtnäha erinevad pildid moodustavad justkui ühtse terviku. Näitus kujutas minu jaoks sügisõhtu sumedusele sarnanevalt romantilist atmosfääri. Suurim osa töödest olid lüürilised. Esimesest ruumist nägin töid, mis olid pigem sinakates toonides. Neist hiilgas välja merelist hõngu. Need tõid mõttesse kodusaare ning selle võlud
Kunst on suunatud tavainimestele. Ei idealiseeritud, pigem populariseeriti. Väga sõjavastane. Erksad värvid ja kontrastid. Kasutati koomikseid ,kaubamärke, reklaami, poptähti, kuulsaid filminäitlejaid. Roy Lichtenstein sündis 27. Oktoobril 1923 ja suri 29. Septembril 1997. Roy Lichtensteini teosed kujutavad endast mõne üksiku kujundi suurendust. Tema maal säilitab koomiksipildikesele omase tingliku joonistuse ja koloriidi, kuid palju kordi suurendatud kujund mõjub ühtäkki uudsena. Teos ,,Whaam!" on üks tuntumaid popkunsti töid. See valmis 1963. Aastal. See asub Londoni kaasaegse kunsti galeriis Tate Modern. Vasakul paneelil näidatakse lennukit, mis tulistab raketi, mis parempoolsel paneelil tabab teist lennukit ning see plahvatab. Kärbitud ja toimetatud kiri ,,Whaam!" Teos ,,Drowning girl" (uppuv tüdruk) valmis aastal 1963. Praegu asub see New-Yorgi kaasaegse kunsti muuseumis
palju assistente, kes teda aitasid. Teda inspireerisid tihedad ringreisid ja tavalised inimesed. Tuntuimad tööd: ,,Mõtleja" (1902) ,,Põrguväravad" ,,Kolm varju" Fragment ,,Kõndiv mees" Põnev fakt: ,,Mõtleja", ,,Suudlus", ,,Kolm varju" ja mitmed muud iseseisvad skulptuurid olid algul vaid pisikesed osad teosest ,,Põrguväravad". Hiljem valmistas Rodin nendest eraldiseisvad ja suurendatud skulptuurid ning mitmed neist said tuntumaks kui ,,Põrguväravad" Hilisemad aastad: Lõplik edu saabus Edu ei vaibunud aastaks 1900. ning ta töötas Euroopa edasi, lõpetades aadliseisus vanu töid ning korraldas tema portreerides auks näituse, kus tuntuid inimesi. oli väljas 168 tööd Nt: Monument pronks-, kips- ja Victor Hugo'le ja marmorkujud
tingimusi. · Elutegevuseks vajaliku energia saavad nt min. ainetest ning organismidest. BAKTERID MOODUSTAVAD EELTUUMSETE RIIGI · Bakterirakkudes puudub tuum. · Pärilikkusaine tsütoplasmas · Sellest tulenevalt on bakterite riigi nimetus-eeltuumsed · Baktereid saab määrata väliskuju järgi, nad on mitme kujuga. · On olemas: kerabakterid, pulkbakterid, spiraalsed bakterid, jätketega bakterid, niitjad bakterid MIKROSKOOBIGA SUURENDATUD BAKTERID KERABAKTERID NIITJAD BAKTERID PULKBAKTERID BAKTERIRAKK · Ümbritseb jäik rakukest, mis annab ka kuju. Kaitseb välistingimuste mõjude eest. · Rakumembraan reguleerib ainete liikumist. · Raku sees on tsütoplasma. · Pärilikkusaine, mis on tsütoplasmas vabalt, sisaldab elutegevuse juhtimiseks vajalikku infot. · Viburite abil nad liiguvad. · Jätkete abil kinnituvad erinevatele pindadele. BAKTERITE PALJUNEMINE
8. klass Koostatud: 21.05.2011 Kohandatud: 12.01.2012 Füüsika eksami küsimused ja vastused 2011 1. KÜSIMUS: Mis on valgusallikas? Nähtamatu valguse tüübid. (õpik lk 6-8) VASTUS: Valgusallikas on valgust kiirgav keha. Infravalgus (IV) nähtamatu valguse üks osa. Ultravalgus (UV) nahas keemilisi reaktsioone esile kutsuv nähtamatu valgus. 2. KÜSIMUS: Sõnasta valguse peegeldumise seadus. Tee joonis ja märgi joonisele langemis ja peegeldumis nurk. Mis on langemis- ja peegeldumis nurk? (lk 10-11) VASTUS: Peegeldumisnurk on alati võrdne langemisnurgaga. Langemisnurk [alfa] nurk langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. Peegeldumisnurk [beeta] nurk peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. 3. KÜSIMUS: Sõnasta valguse murdumise seadus ning märgi joonisele langemis- ja murdumisnurk. Mis on langemis- ja murdumisnurk? (lk 28-29) VASTUS: Valguse levimisel optilisest hõredamast keskonnast o...
kergesti kättesaadavate resursside ammendumise. 2) Fosiilsete kütuste põlemisel eraldub atmosfääri saasteaineid nagu spsinik lämmastikoksiidid väävel vesinik osakesed 3) Keskonnasaaste, resursside ammendumine on omavahel setud ja ükstest sõltuvad nähtused. Maa elanikkonna ja energiakasutuse kasvades kasvab ka surve keskkonnale. 4) Järjest kõrgem elustandard ning inimeste suurem liikuvus on suurendatud nõudlust fosiilkütuste järele. 5) Üha suurenev nõudlus naftatoodete järele tekitab tarneraskusi, sest endiseld suured naftaväljad on anendunu väiksematega. 6) Fosiilkütuste ammendumine hakkab edaspidi üha enam mõjutama valikuid elekrtitootmisel, transpordivahendite valikui ja igapäevases majapidamises. 7) Eestis toodetakse valdava osa energiast põlevkivi baasil. 8) J'tkiusuutlik lahendus energiaproblmidele a) energia säästmine
tähelepanu. Nii säiliksid vanad traditsioonid ka uute põlvedeni ja kanduksid veel edasigi. Ehitisi, allikaid jne saaks säilitada kui neid aeg-ajalt korrastada. Kultuuripärandil on meie ühiskonnas mängida väga tähtis roll. Tänu pärandile on välja kujunenud erinevad traditsioonid ja kombed, mida tuleb säilitada ka tulevastele põlvedele. Kõige tõhusam viis selleks tänapäeva ühiskonnas on meedia suurendatud tähelepanu, sest kõik inimesed on meediaga kuidagi moodi seotud. Tuleb hoida seda, mis meil juba olemas on.
*,,Hiiu naised kaevul" August Weizenberg (1837-1921) Looming: Stiililiselt eklektiline, klassitsismist lähtuv. Lemmikmaterjaliks marmor. Loomingut võib grupeerida: 1)Portreed: nt Ema portree 2) Skulptuurportreed rahvusliku liikumise tegelastest: *Fr. R. Kreutzwald, *J. Hurt, *J. V. Jannsen 3)Eesti mütoloogia ainelised skulptuurid: *Koit- 1890.a. valminud, valgemarmor, originaal asub KUMUS. *Hämarik- valgemarmor, 1890.a. Viru keskuse juurde tegi Tiiu Kirsipuu suurendatud koopia. *Linda- 1880.a. itaalia valgest marmorist- originaal asub KUMUS. Pronkskuju asub linda mäel. 1920.a. valati pronksi-> valati bastionile. Hundinahk õlgadel 4)Allegoorilised tööd *Lootus, *Surematus, *Emaarmastus Amandus Adamson (1855-1929) Looming: Stiililiselt mitte enam väga range klassitsist, kohati juba peaaegu realismi järgija. Valdas meisterlikult erinevaid materjale (puit, pronks, marmor). Eriti kuulus pirnipuu nikerdajana. Loomingut võib grupeerida:
sümmeetria ning koondab või hajutab valgusallikast tulevaid kiiri. Eristatakse kahte erinevat liiki läätsesid, kumeraid ja nõgusaid. Kumerlääts on keskelt paksem ja koondab valgus, nõguslääts on aga keskelt õhem kui servast ning hajutab valgust. Läätsena toimib kumerate pindadega läbipaistvast ainest keha siis, kui keha materjali murdumisnäitaja erineb ümbritseva keskkonna murdumisnäitajast. Koondav lääts tekitab tõelise ümberpööratud suurendatud või vähendatud kujutise või näilise päripidise suurendatud kujutise. Hajutav lääts annab näilise päripidise vähendatud kujutise. Kumeraid- ja nõgusaid läätsi eristatakse veel omakorda sellepoolest, et kui palju on lääts ühel ja teiselt pool kumer või nõgus. Kui lääts on mõlemalt sama nõgus/kumer, siis on tegu kaksiknõgusa või kaksikkumera läätsega. Kui aga üks pool on vastavalt nõgus või kumer ja teine pool aga
glütseriinis või seguna ( 40% kampolit, 50% bensiini, 10% petrooli). Tsinkkloriid sulab temperatuuril 2400, lahustub hästi vees ja piirituses. Tsinkkloriid muudab joodetava metalli oksiidid kloriidideks, mis on kergesti sulavad ja hästi lahustuvad või lenduvad. Happelisi räbusteid kasutatakse tahkete segude, pulbrite, pastade või vesilahustitena. Happelisi räbusteid ei tohi kasutada elektriseadmete jootmisel. Alumiiniumsulamite ja tsingisulamite jootmiseks peavad räbustid olema suurendatud aktiivsusega ja võimelised purustama tihedat oksiidikihti, sellised joodised saadakse naatrium-, liitium-, kaalium- ja tinakloriidi baasil. Kõvajoodistega jootmisel kasutatavate räbustite põhikomponentideks on booriühendid (booraks, boorhape, booranhüdriid), mis on hästi vedelvoolavad ja lahustavad paljude metallide oksiide. Aktiivsuse suurendamiseks lisatakse neile kloriide ja floriide.
IVPõlvkond tegevusaeg 1520-1560, Euroopa kultuuris kriisiaeg, Habsburgide Dünastia(võimuvõitlus) ja kirikureformatsioon. Kultuur hakkas lagunema. 16. saj muusikas läks järjest rohkem hinda tugev isikupära individiuaalsus. Mitte grupistiili järgimine. Vahe heliloojate vahel ei olnud suur. J.Desprezi loomingus oli häälte võrdsus ja tasakaalustus tähtis vorm, see jätkub IV põlvkonnas. 3ndas oli 4häälne komposisatsioon, 4ndas põlvkonnas tuleb 5-es hääl juurde. Seda perioodi käsitlevad muusikud kui maneristlikkut käitumist. 16.saj II poolele on iseloomulik muusika reservata väikesele muusikaringile reserveeritud muusika. Meistrid *Nicolas Combert *Adriant Willaert Vpõlvkond sündinud 1520, tegevusaeg 1570-1600, itaallased tõusevad väga kiiresti esile, jätkati vana asja, aegamisi sulas see kokku Itaalia modernistliku muusikaga, tolle aja muusikas sai ideaaliks jõuline, värvirohke isikupära väljendus, selle eesmärgiga, et saavutada suuremat t...
Mis on aineline mudel? Mis on abstraktne mudel? Too juurde näited! Aieline mudel on mudel mida saab meisterdada paberist, puidust, metallist, klaasist ja plastmassist või mistahes muust sobivast ainest. (Kellavedru või elektrimootoriga käivitatav mehaaniline Päikesesüsteemi vähendatud mudel paremini mõista planeetide liikumist ning aastaaegade vaheldumist Maal,Geneetilise informatsiooni talletamist DNA molekulis aitab aga mõista miljoneid kordi suurendatud mudel ) Tegemist on abstraktse mudeliga siis, kui kui füüsikalist objekti või nähtust uuritakse ja kirjeldatakse mitte ainelise mudeli, vaid mõtteliste ettekujutuste ning neid väljendavate matemaatiliste avaldiste abil. (Rongi liikumise modelleerimiseks piisab, kui lihtsalt kujutame selle liikumist ette ja esitame matemaatilise valemi, mis lubab rongi asukoha mistahes ajahetkel välja arvutada. Rongisõidu nähtust on võimalik kirjeldada matemaatiliste avaldistega)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
