• Kivipuravik • Lepapuravik • Sametpuravik • Sapipuravik • Soomuspuravik • Tahmpuravik • Viltpuravik • Õõspuravik • Tatik • Päkk Kivipuravik Kirjeldus Puravike viljakehad on lihakad, kübar ja jalg selgelt välja arenenud, torukeste kiht eraldub kübarast kergesti, tihti leidub loor. Torukestel arenevad eoskannad, neil omakorda neli eost. Eospulber on kreem, ookerkollane, pruun, roosakas või hall. Eosed on ellipsoidsed, silinderjad või käävjad, siledad või ornamenteeritud (soomuspuravik), tavaliselt pigmenteeritud Kõigil puravikel on jalg terves ulatuses kaetud valgete, pruunikate või mustade soomustega. Torukesed ja poorid on valged, kollakad või hallikad, väga väikesed ja ümarad. Enamasti kleepuv kübar on noorelt peaaegu kerajas, vananedes lameneb. Kui viljakehi katsuda, vigastada, murda, lõigata vms
directorie.eu/news-Seened_Eesti_Seened_S %C3%B6%C3%B6giseened.php *Austerservik (P. Ostreatus) * http://et.wikipedia.org/wiki/Austerservik#/media/File:Pleurotus_ostreatus_JPG4.jpg *Kevadkogrits (Gyromitra esculenta) * Võib leida liivasest männikutest ja sihiservadelt mai algul, toomingate õitsemise ajal * Pruunid, voldilised, mügarlikud * Kübar ebakorrapärane, voldilis-kääruline, punakaspruun, kuni 10cm kõrge, jalg roosakas või valge * Esimene kevadine seen, korjatakse palju * Õigesti toiduks töödelduna söödav, tegelikult on ohtlikult mürgine, isegi surmav * Kaaneta potis kupatatud või keedetult muutuvad ohutuks, kuna mürkained lenduvad kuumutamisel kergesti * Jaheda ja vihmase kevadega püsivad kaua värsked ja ilusad http://www.directorie.eu/news-Seened_Eesti_Seened_S %C3%B6%C3%B6giseened.php *Kevadkogrits (Gyromitra esculenta)
Katses 1 tuli kolme katseklaasi valada ~ 5 mL dest vett ja lisada igasse 2-3 tilka indikaatorit, vastavalt esimesse metüülpunast, teise broomtümoolsinist, kolmandasse fenoolftaleiini. Indikaatorite värvus vee keskkonnas olid vastavalt oranž, kollane ja värvitu. Seejärel tuli lisada esimesse katseklaasi 1mL 2M CH3COOH, teise 1 mL 2M HCl lahust, kolmandasse 1mL 2M NaOH lahust. Indikaatorite värvused ja pH vahemik olid vastavalt punane, pH 4,0; kollane, pH 1,0; roosakas, pH 10,0. Siis tuli arvutada katses olnud lahuste kontsentratsioonid ja pH-d: 1. mp 𝐻2 𝑂 + 2𝑀 𝐶𝐻3 𝐶𝑂𝑂𝐻 (nõrk elektrolüüt), lahus värvus punaseks, pH = 4,0 𝐶𝐻3 𝐶𝑂𝑂𝐻 on nõrk nõrk elektrolüüt ega dissotsieeru täielikult. 𝐶𝐻3 𝐶𝑂𝑂𝐻 ⇆ 𝐶𝐻3 𝐶𝑂𝑂𝐻 − + 𝐻+ K 𝐶𝐻3 𝐶𝑂𝑂𝐻 = 1,75 ∗ 10−5 V = 5ml + 1 ml = 6 ml
Ubaleht Nimetusi Ubaleht Soouba Jõelehed Allikakapsad Välimus Kõrgus 15-35cm Lehed meenutavad uba Õiekroon on valge, väljast roosakas Seemned on pruunikaspunased Kasvukoht Kasvab: Madalsoos Siirdesoos Vahest ka jõgedes Ei ole looduskaitse all Aitäh kuulamast!
GRANIIT JAANA AUNAPUU TTÜ GRANIIT • ON HALL, ROOSAKAS VÕI PUNAKAS JÄMEDATERALISE STRUKTUURIGA TARDKIVIM • KOOSNEB PÕHILISELT KVARTSIST JA PÄEVAKIVIDEST • VÄÄRTUSLIK EHITUSMATERJAL GRANIIT EESTIS • MAARDU JA NEEME VAHEL • KASUTATAKSE RÄNDKIVE VÕI TOODAKSE SISSE SOOMEST KUIDAS KAEVANDATAKSE GRANIITI? • PLOKKIDE KAEVANDAMISVIISID: LÕIKETEHNOLOOGIA JA SAAGIMINE KOKKUVÕTE • HTTP://WWW.UNGRUKIVI.EE/KIVID/ GRANIIDID/ • EI KAEVANDATA
Tundmatu kontsentratsiooniga NH3H2O lahuse pH = 10,06 5. Soolade hüdrolüüs 1) Soolalahuste pH hindamine indikaatoritega Sool ff mp pH hinnang Kas hüdrolüüsub? Al2(SO4)3 värvusetu punane pH < 7 jah NaCl värvusetu oranz pH = 7 ei Na2CO3 roosakas kollane pH > 7 jah Na2SO3 roosakas kollane pH > 7 jah CH3COONH4 värvusetu kollane pH < 7 jah 3 Al2(SO4)3 + H2O Al(OH)3 + H2SO4 3+ + Al + H2O Al(OH)3 + H Na2CO3 + H2O NaHCO3 + NaOH
Merikurk Beroe Cucumis Taksonoomia Esimest korda kirjeldatud 1780. aastal. ● Loomariik ● Okasnahksed ● Nudikammloomad ● Beroida ● Beroidae välimus ja ehitus ● Meenutab kujult vorsti või kurki, millest tuleb ka tema nimi. ● Keha pikkus kuni 16 cm. ● Osad liigid poolläbipaistvad. ● Suuava asub keha otsas. ● Värvuselt roosakas, kollakas, vahel isegi lilla. ● Kiireline sümmeetria. ● Välja on kujunenud elundkonnad ja organid. Merikurgi välimus Levik ● Levinud mõõdukatest kuni arktiliste veteni Atlandi ja Vaikses ookeanis. ● Elab veepinnast mitte rohkem kui 100 m sügavusel, sageli ranniku lähedal. ● On leitud ka Läänemere lõunaosas.
Eestikeelne nimi: Kuuseriisikas Ladinakeelne nimi: Lactarius deterrimus Kasvukoht ja tingimused: Kuuseriisikas levib Euroopas ja Põhja-Ameerikas kõikjal, kus kasvavad kuused. Seen kasvab sümbioosis kuusega ning levib arvukalt, palumetsades, laane-ja salumetsades, kõige rohkem kuivendatud turbaaladel. Söödav või mitte: Võib süüa värskelt, ilma kupatamata. Kaitsealune või mitte: Ei ole kaitse all Iseloomulikud tunnused: Seenekübar kahvatu ning oranz jalg ja kübar. Eestikeelne nimi: Kaseriisikas Ladinakeelne nimi: Lactarius torminosus Kasvukoht ja tingimused: Kaseriisikas kasvab põhjapoolkera parasvöötmes. Eestis kasvab kaasikutes ja kase-segametsades; juulist novembrini. Söödav või mitte: Pärast kupatamist võib süüa, kuid värskelt mürgine. Kaitsealune või mitte: Ei ole kaitsealune Iseloomulikud tunnused: Roosakas-lihapruuni takerkarvase kübaraga ja pealt tumedamate rõngasjate vöötidega
Fenoplast • Fenoplast on fenoolformadelhüüdi polümeerne ühend • Soojusmaterjal, mida kasutatakse ehitusel • Imab hästi vett • Sisseimbunud vesi eraldub kergelt • On lahusutunud fenoolide tõttu roosakas ja mürgine • Eraldub mürgiseid gaase selle põletamisel • soojapidavus põhineb kinnises ruumis olaval liikumatul õhul. Sunday, November 16, 2014 Fenoplast • 1899 patendeeris Arthur Smith inglismaal fenoolformaldehüüdide vaigud kasutuseks elektri-isolaatoritena eboniidi asemel.
FENOPLAST Vahtplaste saadakse vabapaisumismeetodil toodetud vahtpolüstroolplastist. Need tooted on kinniste pooridega. Nende soojapidavus põhineb kinnises ruumis olaval liikumatul õhul. Vahtplastid on odavad, soojusjuhtivustegur on 0,037-0,041 W/mK. Materjal ei lagune tavalistes ilmastiku- ja kasutamistingimustes. Need on lõhnatud ega sisalda hallitavaid või mädanevaid komponente. Sobivad väga hästi kasutamiseks toiduainetööstuses, külmhoonetes ning muudes külmades ja niisketes keskkondades. Üks tuntuimaid ja levinumaid vahtplaste on fenoplast (tihti kutsutakse seda ''penoplastiks''). Fenoplast on soojustusmaterjal, mida kasutatakse ehitusel. Seda materjali enam ei toodeta, küll aga kasutati seda palju nõukogude ajal. Fenoplast imab hästi vett, sisseimbunud vesi eraldub kergesti, on lahustunud fenoolide tõttu roosakas ja mürgine. Samuti eraldub mürgiseid kaase selle põletamisel. Fenoplast on fenoolformadelhüüdi pol...
Eesti kaitstud seened Kuus aastat tagasi uueks saanud looduskaitseseadus seadis korralikult järje peale ka seene liigikaitse. Pikenes kaitstvate seente nimestik, nüüd on neid kokku 46. Esimese kaitsekategooria liike varem polnudki, nüüd on neid üheksa. Välja arvati üks liik introdutseeritud seedermänni alt leitud siberi tatik: tulnukliikidele uues nimestus kohta pole. Euroopas on seened kaitstavate liikide hulka võtnud vaid kümme riiki, enamikus maadest piirdutakse üksnes punaste nimestikega. Teadaolevalt on 30 maal neis nimistuis 11 (Bosnia ja Hertsegoviina) kuni 1460 liiki (Prantsusmaa); kokku hõlmavad punased nimistud 5506 seent, praegu on käsil nende kriitiline ülevaatus. Kui maha arvata sünonüümid (sama liik eri nimetuste all), kahtlased ja introdutseeritud liigid, jääb järele 2923. Sellest hulgast püüavad seeneteadlased välja sõeluda need liigid, mida tuleks kaitsta kogu Euroopas. 2008. aasta lõpus loodetakse Euroopa seente puna...
1899 patendeeris Arthur Smith inglismaal fenoolformaldehüüdide vaigud kasutuseks elektri- isolaatoritena eboniidi asemel. 1907 arendas Leo Hendrik Baekeland edasi fenoolaldehüüdi valmistamise tehnikaid ja leiutas esimese sünteetilise vaigu ning tõi turule esimese majanduslikult eduka fenoplasti nime all bakeliit Bakeliidist hakati valmistama raadioid, käekotte, ehteid jmt Fenoplasti omadused: Imab hästi vett Sissetõmbunud vesi eraldub kergesti Roosakas värvus Mürgine (seda kasutades tuleb olla ettevaatlik ning arvestada tervisekahjustusega; põlemisel eraldab mürgiseid gaase) Soojapidavus põhineb kinnises ruumis oleval liikumatul õhul Fenoplastid võivad olla: Kuumuskindlad Happekindlad Elektrit mittejuhtivad materjalid Kasutusalad: Soojendus- ja täitematerjal. Seda enam ei kasutata väga, vaid kasutati enamasti Nõukogude ajal.
ning sillaehitustöödes. Klaas Anorgaaniline, suhteliselt tugev, läbipaistev Amorfne SiO2 2000 ºC Taaskasutatav Paas ehk paekivi Hallikas Lihtne töödelda Koosneb CaCO3 Pole vastupidav hapete suhtes Teistel ehitusmaterjalidel lähtainena Betoon Tehislik kivimaterjal Komposiitmaterjal Betooni tähtsaim omadus on tugevus Tänapäeval kõige laiemalt levinud tehismaterjal Graniit Tardkivim Roosakas või punakas Päevakivi ja kvarts 2,55...2,7 g/cm³ Soome rahvuskivi Tellis ehk telliskivi Tehismaterjal Risttahukakujuline 3.-2. eKr Egiptuses ja Mesopotaamias Eestis 13.sajand Liiv Purdsete Lähtaine Graniidi murenemine Kvartsi murenemine Savi Lähtaine Graniidi murenemine Päevakivi ja vilgu murenemine Veega plastiline Küsimused Millest koosneb graniit? Millised selles esitluses välja toodud ehitusmaterjalid olid looduslikud?
edasi kristalseks kildaks, mis omakorda rõhu ja temperatuuri edasisel tõusmisel muutubki gneisiks. Gneiss võib tekkida ka muul viisil, kuid selline teke on kõige tavalisem.Kasutatakse ehituses, sisekujunduses ja paljudes muudes kohtades. Gneiss • -moondekivim • -sisaldab päevakivi ja kvartsi • -rändkivi • -leidub kogu Eesti aluskorras • -kasutusel laialdaselt ehituses ja disainis Graniit • Graniit on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga tardkivim.Peale magma kristalliseerumise saab graniit tekkida ka moonde ehk graniidistumise käigus.Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest. Eestis leidub graniiti aluskorras ja rändkividena. Eesti aluskord koosneb enamasti siiski mitte graniidist, vaid põhiliselt gneisist ja muudest moondekivimeist. Kõvaduse ja hea töödeldavuse pärast tarvitatakse graniiti ehitusmaterjalina, skulptuuride ning
HOBUSTE VÄRVUSED Koostas : Elsa Tamm PH 11 2014/2015 õ.-a. MUST Nahk ja karvkate on musta pigmendiga, Lakk ja saba mustad Võib suvel pleekida Erinevad varjundid ahkmust Must Ahkmust RAUDJAS Naha pigment -must Karvkate - punane või punakas Lakk, saba ja jalad - sama tooni mis kehagi või alumised otsad tooni võrra heledamad Linalakk - beežikas, helepruun lakk Erinevad varjundid : Heleraudjas Tumeraudjas Linalakkraudjas Raudjas Heleraudjas Tumeraudjas Linalakk raudjas KÕRB Naha pigment must Karvkate kehal punakas Jalad, lakk ja saba mustad Erinevad varjundid Mustjaskõrb Tumekõrb Helekõrb Kõrb Mustjaskõrb Tumekõrb Helekõrb VÕIK Naha pigment must Karvkate kehal kollane, kollakas /tumekollane Jalad, lakk ja saba mustad Esineda võivad ulukmärgised Erinevad varjundid Helevõik Tumevõik Võik Helevõik Tumevõik HIIRJAS Naha pigment must Keha karvkate hiirekarva Lakk, saba ja jalad tumeda...
· Elavad Euroopast Aasiani · Talvituvad · Elavad kivide, kändude vahel · Valgust eritavad elundid (lutsiferiin) · Euroopas 3 liiki 1. Lampyris noctiluca 2. Lamprohiza splendidula 3. Phosphaenus hemipterus Lampyris noctiluca · Enamlevinuim · Emane: Tiivutu 15-20 mm Pruuni värvi, roosakas nahk Viimases kolmes lülis valgusorganid · Isane Kuni 15 mm Pruun, nagu enamus mardikaid Suured silmad Helendab paari valgusorganiga kui häiritud Lamprohiza splendidula · Emane: 10-15 mm Lennuvõimetu kuid tiivad on olemas Kollakas Valgusorganid üle keha · Isane: Kuni 10mm Välimuselt sama, kuid väiksem Kaks helendavat "rõngast" keha tagaosas Phosphaenus hemipterus · Haruldaseim
rõngasjate vöötidega. Vanemad viljakehad pole enam nii karvased ja võivad pleekida beezhikaks, roosat tooni jääb siiski jala tippu ja kübara serva. Eoslehekesed on valkjad või roosakad, vanematel viljakehadel kollaka varjundiga. Jalg roosakas, enamasti tumedamate laikudega, torujas. Lõikekohalt ohtrasti eralduv valge piimmahl on põletavalt kibe. Viljakehad kasvavad juuli lõpust hilissügiseni kaasikutes, kase-segametsades või metsaservades, sageli suures rohus.Värskelt on kaseriisikad mürgised ja väga kibedad. Aga kui neid kõigepealt külmas vees leotada (vett aeg-ajalt vahetades) või kupatada, siis mürgid lagunevad ja uhutakse seenest välja
1) Ftaalhape Kasutatakse värviainete tootmisel, lakitööstuses 2) Aspiriin/atsetüülsalitsüülhape Väiksed valged kristallid Lõhnata Nõrga hapuka maitsega Halvasti lahustub vees 3) Bensoehape Valge kristalne aine Lahustub vees Külmalt lõhnatu 4) Paratsetamool Valge või roosakas pulber Lõhnatu Halvasti lahustub vees 5) Naftaleen Kristalne aine Iseloomuliku lõhnaga Ei lahustu vees 6) Tolueen Värvuseta Vedelik Iseloomuliku lõhnaga 1 (2) Keemilised omadused 1) Aromaatsed alkoholid Reageerivad leelismetalliga
väga harva 120cm *Sookail * Nime on saanud selle järgi, et tema pähik ehk õisik meenutab valget viljatupsu. * Ta on tüüpiline rabataim. * Taim kasvab 30cm kuni 80cm. Kasvab mätastena koos. *Villpead * 1) Mis on rabas vängelt lõhnav taim? * -Sookail on lõhnab kõige enam. * 2) Mida meenutab sinikas? * -Sinikas meenutab mustikat kuid on suurem ja vesisema maitsega * 3) Mis värvi on rabamurakas? * - Roosakas punane orants *Küsimused * 4) Mida sööb huulhein? * -Putukaid * 5) Mis on soo tähtsaim marjataim? * -Jõhvikas *Küsimused
roheliseks. CoS ja NiS reageerivad vastavalt võrrandile. 3CoS + 2HNO3 + 6HCl → 3CoCl2 + 2NO + 4H2O + 3S Kuumutan hapete liia eraldamiseks nii kaua, kuni pruuni NO-d enam ei eraldu ja lahjendan veega 1-1,5 ml. Lahus värvub rohelisest kollaseks. Ni2+-ioonide tõestamine Kannan filterpaberile tilga lahust ja lisan sellele tilga dimetüülglüoksiimi (Tšugajevi reaktiiv). Hoian filterpaberit avatud NH3 H2O pudeli kohal. Kuna Ni2+-ioonide tõestamiseks peaks tekkima filterpaberile roosakas laik, kuid seda ei tekkinud. Seega ei sisalda lahus nikli ioone. Co2+-ioonide tõestamine Võtan 4-5 tilka lahust ja lisan umbse 4 tilka ammooniumtiotsüanaadi küllastatud vesilahust ja 5-6 tilka pentanooli ning lokstutan tugevasti. Lahuse mõlemad kihid värvuvad roosakaslillaks. Selle värvuse peaks andma tetratiotsanatokobaltaat(2-)-ioon. Co2+ + 4SCN- → [Co(SCN)4]2- Kuna aga kihid ei eristu värvi poolest, tähendab see seda, et lahus sisaldab Fe 3+-
Sündides enneaegsena 6. kuul võib ta veel ellu jääda kui hoolitsetakse õigesti 4.6.kuu 7.kuu Peaajus jätkub närvirakkude moodustumine Rasvkude moodustab beebi kehakaalust ligi 3 protsenti Beebi pea katavad nüüd juukseid Kopsud on välja arenenud Nüüd ilmuvad aju pinnale iseloomulikud käärud. Kuu lõpuks on beebi tavaliselt end pea alaspidi keeranud. 8.kuu Pea võtab iseloomuliku pikliku kuju Beebi nahk on roosakas ning karvakesi ja lootevõiet jääb vähemaks Beebil on väljakujunenud magamise ja ärkveloleku reziim Neerud on täielikult välja arenenud ning maks toodab jääkaineid Kuu lõpuks on beebi soolestik täidetud esmasrooja ja ehk mekooniumiga. 9.kuu Laps võtab päevas juurde kümmekond grammi rasva Beebi harjutab jätkuvalt hingamist ja pissib lootevette Ta oskab tugevalt haarata Beebi kopsud töötavad intensiivselt
Australoidid - Austraalia, Jaava, Kalimantan Mongoloidid - Aasia Kapoidid - Aafrika Kongoidid - Lõuna-Aafrika Tänapäeval eristatakse nahavärvi põhjal kolme põhirassi Valge ehk europiidne rass Kollane ehk mongoliidne rass Must ehk negriidne rass Europiid Mongoliid Negriid Kuhu kuulume meie, eestlased? Eestlased kuuluvad europiidide hulka. Eestlastele on iseloomulik roosakas kuni kahvatuvalge nahk, heledama värvusega silmad, blondid või heledamad juuksed. Kasvult kuuluvad eestlased Euroopa pikakasvuliste hulka. Mitmete tunnuste alusel eristatakse eestlastel kaks rassitüüpi: sihvakas, pika pea ja kitsa näoga läänebalti tüüp ning jässakam, lühema pea ja laiema näoga idabalti tüüp. Esimest on peamiselt Lääne-Eestis, Muhus ja Saaremaal, teist Ida-Eestis. Mongoliidid
Pasknäär Pasknäär on umbes haki suurune lind. Teda on kerge ära tunda üla- ja alapoole roosakashalli üldvärvuse ja musta servaga eretaevasinise laigu (küüduse) järgi tiivanukil. Kui lind on erutatud, siis võib tema peas märgata ka tutti. Pasknäär elutseb okas-, sega- ja lehtmetsades, eelistades neid, kus leidub tihedat alusmetsa. Pesitsusajal on ta aga seotud eelkõige kuuse- segametsadega. Pesa ehitavad mõlemad vanalinnud koos kõige sagedamini kuusele, kuni 10 m kõrgusele raskesti märgatavasse kohta. Pasknääri pesa on kaunis lame ja koosneb väljaspoolt raagudest, seest aga samblast, rohujuurtest ja muust pehmemast materjalist. Munad on hallikasrohelised, kaetud pruunikate tähnide ja laikudega. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast kolmenädalastena. Vanalinnud hoolitsevad poegade eest kuni sügise saabumiseni. Sel ajal hulguvad pesakonnad koos. Segatoidulise linnuna sööb pasknäär mitmesugust toitu. Taimtoitu - tammetõrusid ja mitmesug...
Füüsika KT kordamisküsimused + vastused! Selgita mõisted: · Astronoomia füüsika osa, mis tegeleb kosmoses toimuvate protsesside, nähtuste ja mateeria uurimisega. · Astroloogia horoskoope uuriv `libateadus' · Asimuut nurk, mis saadakse lõuna suunast piki horisonti tähe all (0o-360o) · Tähekõrgus nurk mis saadakse tähe alt horisontaaltasandilt (0o-90o) · Teodoliit mõõduriist horisondiliste koordinaatide mõõtmiseks · Sodiaagivöö meie galaktikas öösiti nähtav tähtkujude asukoht · Täht kosmiline taevakeha, mis kiirgab iseseisvalt valgust ja soojust · Planet kosmiline taevakeha, mis ei kiirga iseseisvalt valgust ega soojust · Komeet sabatäht, väga hõre taevakeha · Asteroid väikeplaneet · Meteoriit meteoorkeha, kivi- või rauatükikesed, mis Maa atmosfääri sattudes kuumenevad ja ära põlevad 2. Kuuvarjutus + joonis: -Kuuvarjutus on nähtus, mis tekib siis, kui Päike,...
Teo mm) mm) kehavärvus on pruun kuni mustjashall. Silmapaistva kojaga liik. Koda on 5,5 keermega, harilikult särav- või 12 – 22 mm 18 – 25 mm helekollane, vahel roosakas, läikiv, (enamasti 17 – 18 (enamasti 22 – 23 SALU-VÖÖTTIGU 0-5 pruuni vöödiga keermetel. mm) mm) Väga varieeruva värvusega liik. Teo keha värvus on hele, kahvatukollane või kreemjasvalge.
Paas on hõlpsasti töödeldav ning aegade jooksul on sellest valmistatud kauneid skulptuure. Paasi omadused Paekivi ehk paas on lubjakivi, dolokivi ja mergli üldnimetus. Paekivi kõige levinum vorm on lubjakivi. Lubjakivi on kaltsiumi süsihappesoolast (CaCO3) moodustunud kivim. Puhas lubjakivi sisaldab 56% CaO ja 44% CO2. Tavaliselt esineb lisanditena dolomiiti, savi, glaukoniiti, raudhüdroksiide. Värvuselt on lubjakivi valge, kollakas, roosakas või hall, olenevalt lisanditest. Lubjakivi sisemine ehitus ulatub peitkristallilisest kuni jämedateraliseni. Koostisosade suuruse põhjal jaotatakse lubjakivi afaniitseks ehk peitkristalliliseks (alla 0,01 mm), mikrokristalliliseks (0,01-0,1 mm), peeneteraliseks (0,1-1 mm) ja jämedateraliseks (üle 1 mm). Kui kristallide materjaliks on kaltsiit, siis terade materjaliks on kõige sagedamini fossiilide kodade purunemisel tekkinud detriit ja keemilise tekkega tombud
Aparatuur 250 ml kahekaelaline ümarkolb, jahuti, tilklehter, segur, lihtdestillatsiooni aparatuur. Tulemus Teoreetiline saagis : 0,25 58 14,5 Oodatav saagis kirjanduse alusel: 55% 8 Sünteesitud aine saagis: grammides : 7,2 % teoreetilisest : 49,7% % literatuursest : 90% Atsetooni süntees läks hästi, kõik toimub eeskirjapäraselt. Peale nädalat külmkapis seismist tekkis mu atsetoonile roosakas varjund, millest võib järeldada, et see polnud siiski täiesti puhas atsetoon. Etapp 2 Dibensaalatsetoon Sissejuhatus Põhireaktsioon, mis sünteesi käigus toimub on kondensatsioon. Karbonüülühendite kondensatsioonireaktsioonil reageerivad karbonüülühendid omavahel. Kondensatsioon on kombinatsioon nukleofiilsest liitumisreaktsioonist ja -asendusreaktsioonist.
Mille mõjul ja kuidas toimub hapukapsa roiskumine ? Hapukapsas võib rikneda mitmesugustel põhjustel. Hapukapsa halli värvust ja halba maitset võivad tingida kapsanõu puudulik puhtus. Ka vedeliku vähesus, kapsa kokkupuutumine õhuga. Hapukapsa muutmist pehmeks ja libedaks võivad põhjustada samuti eelpool nimetatud tegurid. Ka enne töötlemist külmunud kapsas muutub hapnemisel halliks ja libedaks. Kui hapnemine toimub liiga madalas temperatuuris, on hapukapsas roosakas. Hapukapsa säilitamisel ei tohi käärimine edasi kesta, hapukapsa koostis ei tohi muutuda. Viimane oleneb aga säilitamise temperatuurist, kohasem temperatuur keldris on 0 kuni +2'C. Kui hapukapsaid säilitatakse liiga soojas keldris, kestab käärimine edasi, suhkur lõhustatakse lõplikult ja kapsad muutuvad liiga hapuks. Kavõivad areneda kahjulikud mikroobid, mis põhjustavad kapsa riknemise. Soojas hoiuruumis ilmub kapsavedeliku pinnale hall kirme, mis
Aula on ülikooli kauneim siseruum oma klassitsistlikus lihtsuses. Aula avati 1809. aastal ning sellest ajast peale on tähistatud ülikooli suursündmusi, peetud lõpuaktuseid ning korraldatud arvukalt kontserte just aulas. Aastal 1965 oli peahoones suur põleng ning aula sai selles samuti kahjustada. Kuna aula on peahoone südameks siis aula taastati väga kiiresti. Taastamisel kasutati samuti Johann Wilhelm Krause algseid kavandeid. Aula originaalvärvid taastati 2002. aastal, lagi on roosakas, mis Krause idee järgi esindab hommikutaevast. (KUSTIMUUSEUM, https://www.kunstimuuseum.ut.ee/et/content/peahoone) Hoone vestibüül ja esimene korrus on range ja asjaliku kujundusega. Tumehall puitpõrand kaeti 1930. aastatel valgete ja punaste plaatidega, mis muutis fuajee palju rõõmsamaks. 19. sajandi lõpul ehitati peahoone vasakusse nurka õigeusu kabel ning selle kohale sibulkuppel, mis hiljem siiski maha lammutati. Sellest jäi alles Kristust kujutav seinamaal, mis restaureeriti.
Graniit Graniit (ladina sõnast granum 'tera') on happelise koostisega hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim. Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest (päevakivi koostis on ligikaudu selline Na2O* Al2O3* 6SiO2). Graniidi tihedus on olenevalt koostisest 2,55...2,7 g/cm³. Graniit on looduses laialt levinud süvakivim, kohati leidub teda laialdaselt maakoores. kilpidel paljandub graniit tihti maapinnal. . Eestis leidub graniiti aluskorras ja rändkividena. Ligi 80% Eesti rändkividest on granitoidse koostisega
Geograafia KT2 MAAKOOR (litosfäär) 6-10 km ookeanide all 25-40 km mandrite all kuni 80 km kõrgmäestikes ÜLEMINE VAHEVÖÖ (astenosfäär) 6-80 km maakoorest kuni 900 km ALUMINE VAHEVÖÖ 900 - 2900 km VÄLISTUUM, vedel 2900 - 5100 km SISETUUM, tahke 5100 - 6578 km Mandriline Ookeaniline paksem, vanem (4 miljardit) õhem, noorem (200 miljonit) kergemad kivimid raskemad kivimid settekivimid settekivimid graniidsed kivimid basaldikiht basaldikiht Tardkivimid moodustuvad magma aeglasel jahtumisel ja tardumisel maakoores või laava kiirel tardumisel maapinnal. Settekivimid...
3 Köök, siin valmistatakse süüa. Kapid on valget värvi ning seinad köögil on rohelised. Köögi söömislaud. 6 tooli, laud ning toolid on ilusast heledast puidust valmistatud. Põrand plaaditud. 4 Lapse tuba. Toas on arvutilaud, arvuti, kapp , diivan ja telekas. Kuna see on poolik tuba, siis pole näha siin diivanit ega telekat. Põrand plaaditud, tuba on roosakas orants. 5 Puhketoas on suur LCD telekas. Kamin on kallis ning hästi sooja andev ning lihtpärane kus on sees tuleleek koldes.. Kamina firmaks on Malanga. Kahelpool kaminat on kaks valgustit, mida saab ka ainult kamina juures põlema panna, mis valgustavad tuba vaid kamina ning televiisori eest. Põrand on plaaditud. Andmed: Korruseid: 1 Magamistubade arv: 3 Ehitusaasta: 2009 Üldpind: 261 ruutmeetrit Tubade arv: 4 Vannitubade arv: 1
Ta on heleroheline ja marjad tumesinised või peaaegu mustad. Mustika võrsed on kolme-nelja esimese aasta jooksul helerohelised ja teravalt kandilised. Mustikas kasvab happelistel, niiskematel muldadel ja mõõdukalt varjatud metsades. Sinakasmustad marjad sisaldavad umbes 7% parkaineid. Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied, nii kroon kui tupp liitlehised. Tupp väike, ebamääraste tipmetega ja lainja servaga. Kroon on kupjas, rohekasvalge kuni roosakas, 4...7 mm. Õied asuvad üksikult lühikestel raagudel aastavanustel võrsetel. Õitseb mai lõpust juunini. Vili on tavaliselt ümmargune, harvem piklik või pirnikujuline, söödav, rohkete seemnetega lihakas mari. Värvuselt tumesinine kuni peaaegu must, enamasti kaetud sinakashalli vahakirmega. Marja tipp on iseloomulikult lame, ääristatud tupe tipmete jäänustega. Viljaliha on tume ja mahlakas. Viljad valmivad juulis ja varisevad kiiresti. Seemned levivad loomade abil.
fenoolformaldehüüdide vaigud kasutuseks elektri- isolaatoritena eboniidi asemel. • 1907 arendas Leo Hendrik Baekeland edasi fenoolaldehüüdi valmistamise tehnikaid ja leiutas esimese sünteetilise vaigu ning tõi turule esimese majanduslikult eduka fenoplasti nime all bakeliit • Bakeliidist hakati valmistama raadioid, käekotte, ehteid jmt Fenoplasti omadused: • Imab hästi vett • Sissetõmbunud vesi eraldub kergesti • Roosakas värvus • Mürgine • Soojapidavus põhineb kinnises ruumis oleval liikumatul õhul Fenoplastid võivad olla: • Kuumuskindlad • Happekindlad • Elektrit mittejuhtivad materjalid Kasutusalad: • Soojendus- ja täitematerjal, mida kasutatakse ehitusel Vahtpolüetüleen • Suletud rakustruktuuriga • Füsioloogiliselt neutraalne • Ei sisalda osoonkihti kahjustavaid CFC- või HCFC- ühendeid. • On hea vee- ja aurutõke nö
_______________ SISUKORD _____________ _ · Puravikest · Haavapuravik · Retsept · Kasutat. Kirj. PURAVIKEST _ Puravike viljakehad on lihakad, kübar ja jalg selgelt välja arenenud, torukeste kiht eraldub kübarast kergesti, tihti leidub loor. Torukestel arenevad eoskannad, neil omakorda neli eost. Eospulber on kreem, ookerkollane, pruun, roosakas või hall. Eosed on ellipsoidsed, silinderjad või käävjad, siledad või ornamenteeritud (soomuspuravik), tavaliselt pigmenteeritud. Kui viljakehi katsuda, vigastada, murda, lõigata vms., värvub paljudel liikidel seeneliha õhuga kokkupuutes siniseks, roosaks, punaseks, lillaks, halliks või mustaks. Seesugused seeneliha värvuse muutused on olulise süstemaatilise tähtsusega. Kõik meie puravikud peale pipartatiku on mükoriisaseened, moodustades
Pae peamiseks koostisosaks on kaltsiumkarbonaat 3). Värvuselt on paas hallikas. ... ei ole väga kõva; seda on lihtne töödeldaraiduda ja saagida. ... kardab happeid. Sellepärast laguneb paas happvihmade toimel, mis tekitavad happeid. ... on tekkinud u. 400 miljoni aasta eest merepõhja settinud mereloomade, peamiselt tigude kodadest. ... on tähtis mitmesuguste ehitusmaterjalide lähteainena(lubi, tsement). Graniit on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim. Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest . Graniit on kõvem kui paas ning küllaltki vastupidav hapetele, sest SiO2 ega ka enamik silikaate ei reageri hapega. Mõned graniidid võivad aga ilmastikutingimuste mõjul muutuda pudedaks. Graniidist laotakse vundamente ja dekoratiivseid müüre. Liiv on tekkinud peamiselt kvartsi murenemisel.
simmentali ja hiljem valgete sorthorni pullidega. Algul kasutati saroleesid ka veoloomadena, mistõttu nad on aretatud suurekasvulisteks ja tugevateks. Värvuselt on veised kollakasvalged või valged. Esineb nii sarvelisi kui nudisid saroleesid. Sünnimass on 45-49kg Täiskasvanutel 1200-1400kg Veiselihast Värvilt on veiseliha oluliselt punasem kui sea- ja vasikaliha. Mida vanemaks veis kasvab, seda tumedamaks muutub liha - vasikaliha on roosakas, vanema veise liha aga tumepunane. Sama põhimõte kehtib ka rasva puhul: vasika rasv on valge, kergelt helekollakas, vanema veise rasv tumekollane. http://www.youtube.com/watch?v=BqseEe1ZhJc Kasutatud allikad. http://www.lihaveis.ee/ http://www.google.ee/imghp?hl=et&tab=wi http://www.pikk.ee/est/Loomakasvatus/lihaveisekas
15 cm pikad ● õied on valged, nelja kroonlehega. Vili ● sarnaneb väliselt apelsiniga, kuid on suurem ja kollasem ● kujult ümmargune, lapik või pirnikujuline ● läbimõõt tavaliselt 10–15 cm, koor 1 cm paks, kahvatukollane või roosa ● keskelt võib vili olla kas täis või poolõõnes ● viljaliha asub 11–14 mõrkja kilega eraldatud segmendis, lõhnav, väga mahlane, kollane, roosakas või punakas, maitselt hapukas, magus või mõrkjas ● Kasvatamine ● saab kasvatada igal kontinendil, välja arvatud Antarktika ● Kasvamiseks vajab soojust, valgust, niiskust ja toitaine ● kasvatatakse greibipuud peamiselt Ameerika Ühendriikide lõunaosas, kust tuleb ligi 70% maailmatoodangust ● 1971. aastal toodeti maailmas 3,1 miljonit tonni greipe ● kasvatatakse lisaks nende algkodule Lääne-India saarestikus
halvas seisus elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav. I kaitsekategooria liikide puhul on keelatud täpse kasvukoha või elupaiga kohta käiva teabe avalikustamine massiteabevahendites. I kategooria liigid võtab kaitse alla Vabariigi Valitsus määrusega I kategooria seeneliigid poropoorik Amylocystis lapponica lõhe-lehtervahelik Leucopaxillus salmonifolius roosakas tammenääts Pachykytospora tuberculosa I kategooria seeneliigid leht-kobartorik - Grifola frondosa taigapässik - Inonotopsis subiculosa lilla põdramokk - Sarcodon fuligineoviolaceus I kategooria seeneliigid krookustorik - Hapalopilus croceus Võrkheinik - Rhodotus palmatus limatünnik - Sarcosoma globosum II kategooria seeneliigid II kategooriasse kuuluvad väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad
Biokeemia praktikum Laboratoorne töö nr.1.1 ja 1.2 Anna Logunova YAGB-22 Valkude reaktsioonid Valgud-polüpeptiidid,milles ,,ehituskivideks" olevaid aminohapped on omavahel seotud amiidsidemete abil (peptiidsidemete abil).Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga.Peptiidside on planaarne ning enamasti trans-konformatsioonis.Valkude kostises leidub 20 üldlevinud aminohapet( proteogeensed).Valgud täidavad oma funktsiooni tänu nende iseloomulikele ruumilistele struktuuridele(primaarne,sekundaarne,tertsiaalne ja kvaternaarne). Denaturatsioon-valgu unikaalse ruumilise struktuuri lagunemine(peptiidsisemed ei katke ja primaar struktuur säilib). Valkude reaktsioonide tüübid: · Kvantitatiivsed reaktsioonid(värvusreaktsioonid,väljasadestamine,väljasoolastamine) · Kvalitatiivsed reaktsioonid Kvalitatiivseid reaktsioone on kahte tüüp...
Antoni Plàcid Guillem Gaudí i Cornet (25 June 185210 June 1926) AntonioGaudioliHispaaniaarhitekt, keskuulusjuugendistiilijärgijatehulkaningolikuulusomaunikaalsestiilijaeripärasteindividua alsetedisainidepoolest. Antonio Gaudi sündis 25. juunil 1852. aastal erinevate allikate kohaselt Reusi või Riudomsi linnas maakonnas Hispaanias. Ta ristiti päev peale sündi Reusis. AntonioGaudiisaGaudí Serra ja ema Antònia Cornet Bertran on mõlemad pärit vaskseppade perekonnast. Mis arvatakse on mõjutanud Gaudit tema hilisemas loomingus. Gaudioliperekonnasviiestlapsestnoorim. TalolikaksvanematõdeRosajaMarianingkaksvanematvendaja Francesc. LapsenakannatasGaudireumaatilisteprobleemidekäesningseetõttuolitalvaludepärastvägara skeliikuda. Kunataeisaanudkorralikultkäia, puudustapaljukoolistningveetisselleasemeltundeloomi, taimijakiveuuridesningvaadeldes. KooliajalolidGaudihindedüsnakehvad. Kuidaastatejooksulsuuretöötulemusenatahindedparanesid. Geomeetr...
ning isegi ehete valmistamisel Alates 4. maist 1992 on paas Eesti rahvuskivi Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim Lubjakivi kui üht Eesti levinumat maavara kasutatakse lubja tootmiseks, tsemenditööstuses, suhkrutööstuses, paberitööstuses, metallurgias, ehitus ja viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks Graniit Graniit on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest. Vähemal määral sisaldab ta vilke (enamasti biotiiti), amfiboole ja muid mineraale Eestis leidub graniiti aluskorras ja rändkividena. Ligi 80% Eesti rändkividest on granitoidse koostisega. Eesti aluskord koosneb enamasti siiski mitte graniidist, vaid põhiliselt gneisist ja muudest moondekivimeist Põlevkivi
Seened 3.klassile Koostas Anneli Valgre 2008 Seene osad Seeneniidistik Viljakeha - Jalg - Kübar Seeneniidistik Seeneniidistik on seeneniitide kogumik Seeneniidid elavad maa all väga kaua. Seeneniitidest kasvab seene maapealne osa. (Enamasti sügisel) Viljakeha Viljakeha on seene maapealne osa. Viljakeha koosneb kübarast ja jalast. Seente paljunemine Seened paljunevad eostega. Kübara alumisel poolel on väikesed lehekesed (näiteks riisikal) või torukesed (puravikul). Lehekestelt ja torukestest variseb maapinnale pisikesi eoseid, millest kasvavad uued seened. Seened ei ole taimed ega loomad. Seente toitumine Paljud seened toituvad taime surnud osadest. Seeneniidid lagundavad taime ja loomajäänuseid. Seentest toituvad... Inimesed Mägrad Or...
Eesti vaatamisväärsused HINNI KANJON Hinni kanjon asub Rõuge vallas Võrumaal Kahrila järve lähedal. Hinni kanjon on tähelepanuväärne seepärast, et on ainus koht Eestis, kus oja mõlemal küljel paiknevad järsud liivakivipaljandid. PEETRI JÕE MAASTIKUKAITSEALA LUBJAKIVI PALJAND Peetri jõe maastikukaitseala asub üsna Läti piiri lähedal: Võrumaal Mõniste vallas Tiitsa, Villike ja Karisöödi külas. Loodusliku paljandina avaneb Devoni lubjakivi Eestis vaid Peetri jõe kallastel. Karisöödi paljandi alumises osas asub allikakoobas, millest legendi järgi algas maa-alune käik Koivalinna linnusesse. VASTSELIINA LINNUS Vastseliina piiskopilinnuse varemed asuvad Vana-Vastseliina külas umbes 5 km kaugusel Vastseliina vallas Võru maakonnas. Linnus on piiratuna kolmest küljest veetõkkega. TAAGEPERA LOSS Aastatel 1907-1912 arhitekt Otto Wildau projekti järgi ehitatud loss esindab juugendi arhailis...
· Lamba vanusest sõltub ka rasva värvus. Tallede rasvakogumid on valged, vanade loomade rasv seevastu tugevalt kollaka varjundiga. · Võrreldes sea ja veiselihaga on lambalihas märgatavalt rohkem rauda, kaltsiumi ja fosforit Veiseliha · Veiseliha on eelistatud eelkõige gurmaanide seas · Värvilt on veiseliha oluliselt punasem kui sea- ja vasikaliha. Mida vanemaks veis kasvab, seda tumedamaks muutub liha - vasikaliha on roosakas, vanema veise liha aga tumepunane. · Sama põhimõte kehtib ka rasva puhul: vasika rasv on valge, kergelt helekollakas, vanema veise rasv tumekollane. · Veiseliha sisaldab vähem rasva kui sealiha ning pole seetõttu nii mahlakas. · Lihale, eriti veiselihale, on iseloomulik valedel hoiutingimustel oma värvi muuta - algul on liha ilus-punane, kuid seistes muutub liha pind hallikaks-tuhmimaks.
Seened 3.klassile Koostas Anneli Valgre 2008 Seene osad Seeneniidistik Viljakeha Jalg Kübar Seeneniidistik Seeneniidistik on seeneniitide kogumik Seeneniidid elavad maa all väga kaua. Seeneniitidest kasvab seene maapealne osa. (Enamasti sügisel) Viljakeha Viljakeha on seene maapealne osa. Viljakeha koosneb kübarast ja jalast. Seente paljunemine Seened paljunevad eostega. Kübara alumisel poolel on väikesed lehekesed (näiteks riisikal) või torukesed (puravikul). Lehekestelt ja torukestest variseb maapinnale pisikesi eoseid, millest kasvavad uued seened. Seened ei ole taimed ega loomad. Seente toitumine Paljud seened toituvad taime surnud osadest. Seeneniidid lagundavad taime ja loomajäänuseid. Seentest toitu...
p-METALLID. ALUMIINIUM 1. p-metallide üldiseloomustus · Metallid, mis kuuluvad p-elementide hulka. · Tuntumad ja levinumad on alumiinium (Al), tina (Sn) ja plii (Pb). · Pehmed ja plastilised metallid. Suhteliselt madalad sulamis ot. · Vastupidavad õhu ja vee suhtes (kaitsev oksiidi kiht). 2. Alumiinium · Asub 3. perioodid IIIA rühmas. · Hõbevalge, kerge ja pehme metall. · Hea elektri ja soojusjuhtivus (juhtmed). · Küllalt aktiivne (loovutab väliskihilt 3 elektroni Al3+). · Moodustab amfoteerseid ühendeid (ühendid, millel avalduvad nii happelised kui ka aluselised omadused). Näiteks: Al(OH)3. · Kõike levinum element maakoores (tähtsam mineraal boksiit põhikoostis Al2O3). Leidub savide ja paljude kivimite koostises. · Reageerib hapete ja leeliste lahustega. · Ei reageeri toa ot kontsentreeritud HNO3 või H2SO4-ga (Al pinnale tekib kaitsekiht...
Kõige silmapaistvam on nende loomade hulgast hai kogupikkusega 4.3 meetrit. Selle eest sai Damien Hirst koguni 6 500 000£. Ostjaks oli USA’st pärit Steve Cohen. Damien Hirsti kuulsaimaks teoseks peetakse aastal 2007 valminud "For the love of God". See sisaldab 18. sajandil elanud 35. aastase meessoost isiku pealuu koopiat plaatinast. Selle peale on kokku kinnitatud täpselt 8601 teemandit, mis tõstab teose väärtust väga kõrgele. Otsaesisel on lisaks roosakas teemant, mille väärtus on üle 4 miljoni Inglismaa rahaühikutes. Isegi originaalhambad on kolbale kinnitatud. Teos sümboliseerib Damieni silmis eelkõige surelikkust. On informatsiooni selle kohta, et teos müüdi maha 50 000£ eest. Seega on see kõige kallimalt müüdud kaasaegse kunsti teos. Kasutatud kirjandus: Damien Hirst 2015. Wikipedia. http://en.wikipedia.org/wiki/Damien_Hirst. Vaadatud 03.03.2015. Uusmeedia 2014. Kunstiabi. http://kunstiabi.weebly.com/uusmeedia.html. Vaadatud 03
p-METALLID. ALUMIINIUM 1. p-metallide üldiseloomustus Metallid, mis kuuluvad p-elementide hulka. Tuntumad ja levinumad on alumiinium (Al), tina (Sn) ja plii (Pb). Pehmed ja plastilised metallid. Suhteliselt madalad sulamis ot. Vastupidavad õhu ja vee suhtes (kaitsev oksiidi kiht). 2. Alumiinium Asub 3. perioodid IIIA rühmas. Hõbevalge, kerge ja pehme metall. Hea elektri ja soojusjuhtivus (juhtmed). Küllalt aktiivne (loovutab väliskihilt 3 elektroni Al3+). Moodustab amfoteerseid ühendeid (ühendid, millel avalduvad nii happelised kui ka aluselised omadused). Näiteks: Al(OH)3. Kõike levinum element maakoores (tähtsam mineraal boksiit põhikoostis Al2O3). Leidub savide ja paljude kivimite koostises. Reageerib hapete ja leeliste lahustega. Ei reageeri toa ot kontsentreeritud HNO3 või H2SO4-ga (Al pinnale tekib kaitsekiht, mille toim...
Põhja-Ameerika lehtmets Punane tamm Ameerika punatammi on perekonnas umbes 400 liiki, neist Euroopas on 20 liiki. Nad on levinud peamiselt Põhja-Ameerika idaosas. Punane tamm kasvab tavaliselt 20-30m kõrguseks laiuva võrega puuks. Tüve kõrgus on 10-15m ja läbimõõt sellel kuni 1 m. Lülipuit on roosakas kuni punakaspruun. Põhjapoolsemate puude puit on heledam kui lõuna omadel. Punasel tammel on ameerika tammedest kõige suurem leviala ning selle aastarõngad on selgest näha. Tüvekoor on sile ja hallikas. Pungad on kahevärvilised ja võrsest eemalehoiduvad. Lehed on kuni 20cm pikad ning sügavate väljalõigetega. Punane tamm õitseb peale lehtimist, juunis. Isaõied paiknevad 2-3 kaupa eelmise aasta võrsete tippudes. Emasõied on noortel võrsetel samuti 2-3 kaupa lehtede kaenlas. Tõrud on neil noorelt rohelised ning valminult läikivpruunid. Muidu on tamm külmakindel, tal on hästi arenenud juurestik ning mullastiku ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
