võib väikestes populatsioonides sageli suurel määral sõltuda õnnelikust (või õnnetust) juhusest, mitte aga rakendatud aretusvõtetest. Väikestes populatsioonides homosügootsus suureneb, isegi siis, kui puudub inbriiding, ja seda ainult juhusliku geneetilise triivi toimel. = 4N m =4 ÷ + Ne- efektiivne popul maht Nf- emasloomade arv Nm- isasloomade arv ü õ õ = 1÷ 2 f. Selektsioon ehk valiku eesmärgiks on suurendada populatsiooni soovitud omadusi määravate alleelide sagedust soovimatuid omadusi määravate alleelide sageduse arvel (nende samaaegse vähendamisega) ·Valik on üks kõige efektiivsemaid geenisagedust mõjutavaid faktoreid. Valik ehk selektsioon ·Valikuga ei ole võimalik luua uusi alleele (need võivad moodustuda ainult mutatsioonide teel), ·valikuga muudetakse lähtepopulatsiooni alleelisagedusi; alleelisageduste muutus toob endaga kaasa ka
ortoloogsete geenide hulk. G+C hulk hiirel suurem kui inimesel (42% versus 41%). Inimesel palju suurem CpG saarte hulk. Konserveerunud sünteensete piirkondade pikkus 10 Mb. Inimesel 5% genoomist suurte segmentaalsete duplikatsioonide tulemus, hiirel 1% (rott 3%) ·Divergents (lahknemine) geenide ja valkude järjestuses: Umbes 80% hiire geenidest omab ortolooge inimese genoomis, järjestuse sarnasusega 70-100%. Enim erinevad MHC geenid ja reproduktsiooniga seotud geenid. Põhjuseks positiivne selektsioon (selektsioon aminohapete asenduse suunas, et suurendada mitmekesisust). Divergents geenide arvus: Täpne arv pole teada, kuid arvatavasti väga sarnane. Mõnedes geeniperekondades on toimunud areng erinevates suundades. Näiteks olfaktoorsete retseptorite perekond, hiirel 3x rohkem kui inimesel (1200 vs. 400). Hiire genoomis on deletsioonid toimunud näiteks pseudoatusomaalsetes regioonides. ·Divergents geeniekspressioonis: Ortoloogsete geenide ekspressioonis on erinevused
Liikide järkjärgulist muutumist põlvkondade jooksul nimetatakse bioloogiliseks evolutsiooniks. Evolutsioonilised muutused toimuvad pika aja, paljude põlvkondade, jooksul. Evolutsioon tänapäeval aretus ehk selektsioon. Uute tõugude ja sortide kujundamine, erineb loodusliksut sest inimene suunab vastavalt oma tahtele. Põhjustab Organismid kohastuvad, st omandavad antud keskkonnatingimustes kõige sobivamad pärilikud tunnused, mis soodustavad ellujäämist ja paljunemist. Ellu jäänud isendid annavad järglasi ja järgmistes põlvkondades muutuvad nende tunnustega isendid valdavaks ning nii võib kujuneda uus liik. Isegi samades tingimustes ühes rühmas elavad ühte liiki isendid pole täiesti sarnased
perekonnaaretust. Liini (aretusliini, sugulasliini) moodustab ühest väärtuslikust isasloomast (liinialustajast) ja perekonnaaretuse ühest väärtuslikust emasloomast pärinev tõuloomade rühm. Vähem rakendatakse tõuaretuses tõugudevahelist ristamist, liikidevahelist hübridiseerimist ja teisi tõuaretusvõtteid. Tõuaretust organiseerivad taludes zootehnikud (zooselektsionäärid) ja ETLL (Eesti Tõuloomakasvatuse Liit). Sordiaretus: (selektsioon) põllumajanduse kultuurtaimede uute sortide loomine või olemasolevate parandamine. Sordiaretuse vanimaid, iidseist aegadest põrinevaid vorme on rahvaselektsioon: kultuurtaime pikaaegsel kasvatamisel loodi peamiselt ebateadliku valiku tulemusel kohalikud e. maasordid. 19 .saj. ja eriti 20. saj. algul asendusid maasordid sordiaretusasustustes teadliku valiku abil loodud aretussortidega. Nüüdisajal on sordiaretuse ülesanne luua suure saagivõimega ja nõuetele vastava kvaliteediga külma-,
Naiivne lümfotsüüt – ei ole kokku puutunud antigeeniga ; T4-, T8- ja B- lümfotsüüdid Primaarne immuunvastus – vastus, mis ilmneb antigeeni esmakordsel sattumisel organismi, teatud ajavahemiku järel ilmub rakuline või humoraalne immuunvastus Sekundaarne immunvastus – immuunvastus, mis ilmneb antigeeni teistkordsel sattumisel organismi; tekib tunduvalt kiiremini kui primaarne vastus ja on tugevam. Kestus on pikem ja ta koosneb suuresti IgG antikehadest Klonaalne selektsioon - organismis toodetakse pidevalt T ja B lümfotsüüte, mille pinnal vastavalt BCR ja TCR. Klonaalse selektsiooni teooria järgi saavutab iga lümfotsüüt võime reageerida mingi antigeeniga enne, kui ta selle antigeeniga üldse kokku puutub Kloon – genotüübilt ja fenotüübilt sarnased rakud, mis pärinevad samast eellasest Immunsüsteemi tolerantsus – spetsiifilise immuunvastuse mittetekkimist kindlale antigeenile nim tolerantsuseks ehk IMMUUNVASTUS PUUDUB! Aktiivne
Tegemist on kõige lihtsama selekteerimise tööriistadega ja teevad seda nagu nimigi ja ikoon näitavad: rectangular marquee tool elliptical marquee tool single row marquee tool single column marquee tool Kahe esimese tööriista abil saame teha ristküliku või ovaali kujulise selektsiooni. Lihtsalt kliki ja lohista. Kasutan järgmistes näidetes seda pilti: file4151279501989.jpg Kui soovid uuesti teha, siis lihtsalt teegi uus selektsioon (arvuti peidab eelmise ära). Kui hoida lohistamise ajal all Shift klahvi, siis saad luua vastavalt ruudu või ringi. 97 Kaks viimast leivad kasutamist harva ning luuakse lihtsalt ühe kliki abil. Aga piilume, kuidas selekteeritud ala siis töötab. Näiteks võtame pintsli tööriista Brush Tool, valime mõõduka pintsli suuruse ja muudame värvi.
Evolutsioonilised tõendid: -paleontoloogilised leiud e fossiilid (sügavamal lihtsamad) (Fossiilide vanus määratakse radioaktiivsete isotüüpide abil) -organite homoloogilisus (sarnase ehitusplaaniga elundid) -mandunud elundid e rudimendid (eellastel esinenud elundid, mida järglastel pole vaja) – kõrvaliigutajalihas, tagumised hambad, sabalülid -pseudogeenid (geneetika, molekulaarbioloogia) -looteline sarnasus- embrüoloogia -taimesordid- selektsioon (kiirendab looduslikku valikut) Elu päritolu: „elu hällid“ Jääkamber Soe lomp Kuum katlake 4.miljardit aastat tagasi -sagedased vulkaanipursked (õhuke maakoor, sisemised surved) -Planeedil Maa pinnal puudus mullakiht (polnud taime-,loomajäänuseid) -Ürgne atmosfäär koosnes valdavalt vulkaanilistest gaasidest -Maapind kaetud madalate meredega -Maa ümbert puudus osoonikiht, erinevad kiirgused jõudsid Maale 1953
B-rakkude ja T-rakkude suur vahe seisneb ka antigeenide äratundmise erinevuses. B-rakud tunnevad antigeeni ära oma natiivses ehk tavalises olekus. Nad tunnevad ära vabu antigeene veres või lümfides, kasutades BCR või membraaniseoselisi immunoglobuliine. Samas tunnevad T-rakud antigeenid ära töödeldud vormis, kui nad on peptiidifragmendid. Antigeeni esitleva raku MHC molekuli abiga esitletakse antigeen T-raku retseptorile. KLONAALNE SELEKTSIOON on omandatud immuunsuse põhimõte, mis väidab, et omandatud immuunvastuse annavad iseseisvad antigeen-spetsiifilised lümfotsüüdid, mis on organismi enda suhtes tolerantsed. 1. 1 lümfotsüüt = 1 retseptor, mis on spetsiifiline ühele antigeenile. 2. Lümfotsüütide selektsioon toimub antigeenile seondumise efektiivsuse alusel. 3. Retseptorite mitmekesisus peab katma antigeenide mitmekesisuse, seepärast spetsiifilisus vajab mitmekesisust.
biokeemi biofüüsik statistika a a a BIOLOOGIA geenitehnoloogi a Meditsiin Veterinaar Põllumajandus Selektsioon Metsamajandu s biotehnoloogia Rakendus bioloogia tänapäevases mõistes seisneb bioloogia teaduse praktilises kasutamises. Tänapäevased harud on geeni-ja biotehnoloogia. Biotehnoloogiaks nim rakendus bioloogilisi meetoteid mille puhul kasutadakse elus organisme ja neis toimuvaid protsesse inimesele vajalike ainete saamiseks. Nt : toiduainete ( jogurt, juust), ravimid (antibiootikumid)
- viljelemine ja kodustamine teiste liikide viimine oma kultuuri ja selle kaudu oma heaolu suurendamine (teravilja kultuurid); - introduktsioon ja aklimatisatsioon ((ladina keelest. ac (ad) juurde + kliima) loomade või taimede kohanemine (või kohandamine) võõra keskkonna oludega, eeskätt kliimaga mingi taime- või loomaliigi toomine aklimatisatsiooniks alale, kus seda varem ei esinenud; - selektsioon bioloogiline valikaretus, mis seisneb olemasolevate taimesortide ja loomatõugude parandamises ja uute arendamises kunstliku valiku teel.
periodis.html Kirjandusajalugu saab periodiseerida erinevatel alustel, näiteks 1. ühiskondlikust korraldusest lähtudes 2. lähtudes poliitilisest ja sotsiaalsest ajaloost 3. lähtuvat mentaliteedi ja ideede ajaloost 4. Perioodid stiilidest lähtuvalt 5. Aastatest lähtuv, `neutraalne' periodiseering Kirjandusajalugu on konstrukt Kirjandusajalugu kirjutatud alati mingitest eeldustest lähtuvalt; seega latentselt ideoloogiline; Selektsioon (valik) jätab suurema osa kirjandust tähelepanu alt välja, nt Saksamaal ilmus 2005. aastal 78 082 raamatut esmatrükis, sh 11 187 ilukirjanduslikku teost. Eestis 3 185 raamatut ja brosüüri aastal 2006 /http://pub.stat.ee/px-web.2001/dialog/Saveshow.asp) praegusel kujul räägitakse kirjandusajaloost alates 19. saj algusest; Maailmakirjandus; rahvuskirjandus? Kirjandusajalugu saab kirjutada erinevalt, sõltuvalt sellest, milliseid seoseid
restriktsioonisaidis või selle lähedalt katki. polülinker (polükloonimissait) (ingl. Polylinker, Polycloning site)- DNA-segment, mis sisaldab rea unikaalseid restriktaaside lõikesaite. 8. Kloonimisvektorid, tüübid kloonimisvektor (ingl. Cloning vector)- Väike isereplitseeruv DNA- molekul (plasmiid või viiruskromosoom), millesse geenide kloonimisel insertseeritakse võõras huvipakkuv DNA. 9. Kloonide selektsioon, positiivne, negatiivne kloonselektsioon e. klonaalne selektsioon (ingl. Clonal selection)- Organismi immuunsüsteemi reageering antigeenile. B- ja T-lümfotsüütide selektsioon nende diferentseerumisel – oma antigeene ründavad rakud hävitatakse. negatiivne selektsioon (ingl. Negative selection)- Selektsioon tunnuse kaotamise suunas. positiivne selektsioon (ingl. Positive selection)- Selektsioon, mis
Hardy-Weinbergi võrrandist tulenevad sagedused 377. Kohasus: e. võime ellu jääda ja anda elujõulisi järglasi, kvantitatiivne tunnus, igal liikmel on omaenda kohasuse väärtus, nt 0 kui hukkub või ei anna järglasi, 1 kui jääb ellu ja annab ühe järglase jne, valiku puhul annavad mõne genotüübiga isendid, võrreldes teistega, suurema arvu viljakaid järeltulijaid, populatsioon on staviilne kui kohasus on 1 378. Suunav valik: selektsioon, kus järglaste andmisel eelistatakse tunnuse muutlikusrea ühes otsas olevate tunnusvormidega isendeid, nt taimede sordiaretus ja loomade tõuaretus, looduses toimub siis kui keskkonnategurid muutuvad mingi perioodi jooksul ühes suunas, olemasolev liik evolutsioneerub ja ilmnevad uued tunnused 379. Lõhestab valik: selektsioon, kus eelistatakse järglast andmisel tunnuse varieerumisrea äärmuslike tunnustega isendeid
näiteks see siin -; ükskõik, kas etteantud tähtaeg peaks lükkuma või, vastupidi, ettepoole nihkuma, on kindel, et enne seda hetke midagi lõplikult ei valmi. Meie loomingulised võimed näivad alati olevat piiratud mingi meile etteantud ajaga, kas see on siis tajutav või mitte. Ja kõige selle juures on tõsiasjaks see, et aega ei kulutata tegevusetult istudes. Toimub pidev genereerimine, mõtete seespidine korrastamine ja selektsioon. Lihtsalt kuni määratud hetkeni näib olevat võimatu, liiga vara ja etteruttav asja reaalsusesse tuua. Kõik näib liialt toores, et seda võõrale silmale kritiseerimiseks pakkuda. Kuni ,,selle hetkeni". Mis sellest, et mõte hakkab just siis jooksma ja tundub, et ,,kui ainult nüüd veel antaks pisuta aega". Asi tuleb lugeda lõpetatuks ja kriitikakõlbulikuks. Ja muude võimaluste puudumisel ta seda ka on.
=efektor- rakud. Antikeha sekretsioon ja samas ka mälurakkude teke Omandatud immunsuse põhimõiste, mis väidab, et omandatud immuunvastuse annavad iseseisvad antigeen-spetsiifilised lümfotsüüdid, mis on organismi enda suhtes tolerantsed. Seleteeritakse välja need rakud, mis ei reageeri organismi enese antigeenidega. Selektsiooni mitte läbinud lümfotsüüdid lähevad apoptoosi ja nad fagotsüteeritakse makrofaagide poolt. Positiivne selektsioon toimub tüünuse koores, negatiivne säsis. 1) Iga lümfotsüüt kannab ainult üht tüüpi antigeeni retseptorit, mis on unikaalse spetsiifikaga. Retseptoriteks on lümfotsüüdi pinnale toodud antikehad. 2) Organismile võõra molekuli ja sellele vastava lümfotsüüdi retseptori seostumine viib lümfotsüüdi aktivatsioonile; Aktiveeritakse ainult neid lümfotsüüte, mis suudavad ära tunda parasjagu ründavat patogeeni. Aktiveerimata rakke nimetatakse
Ja ka siis ei leidunud pikka aega kedagi, kes Mendeli pärilikkuse seadused oleks viinud kokku darvinistliku valikuga. Vastupidi - selle sajandi algus möödus teadmises, et pärilikkuse seadused lükkasid darvinistliku loodusliku valiku ümber. Miks? Seetõttu, et tänu Hugo de Vries’I ja William Batesoni tööde ja järelduste mõjule, sai prevalleeruvaks seisukoht, mille kohaselt mutatsioonid on võimelised paari põlvkonna jooksul muutma ühe liigi teiseks - milleks veel siia selektsioon, looduslik valik! Seetõttu 20. s. alul ei tunnustanud Darwinit ei mendelistid ega ka paleontoloogid. Viimased põhjusel, et ka nemad nägid evolutsioonis vaid hüppeid. Seda muidugi (nagu me nüüd teame) eelkõige tänu paleontoloogilise materjali äärmisele fragmentaarsusele. EVOLUTSIOONITEOORIA ARENG PEALE DARWINIT evolbio loeng 97-6 Nagu juba öeldud, mendelismi ja darvinismi vahelise sideme ehitamine algas alles kaua aega peale
Kirjandus on mitmeti seotud ajalooga: kirjandusteos on teatud ajaloolise konstellatsiooni produkt, talle on avaldanud mõju tema ajastu ideoloogilised, esteetilised jm tingimused. Kirjandusajalugu saab periodiseerida erinevatel alustel: 1. ühiskondlikust korraldusest lähtudes 2. lähtudes poliitilisest ja sotsiaalsest ajaloost 3. lähtuvat mentaliteedi ja ideede ajaloost 4. Perioodid stiilidest lähtuvalt 5. Aastatest lähtuv, `neutraalne' periodiseering Selektsioon(valik). Tõlgendus e interpretatsioon. Hinnang kirjandusele võib lähtuda nt kirjanduse zanrist ja vormist, funktsioonist, stiilist, keelekasutustest jpm. Näiteks peetakse vigases ja kohmakas keeles kirjutatud tekste vähem väärtuslikeks. Kirjanduse funktsioonid ja kasutusvaldkonnad võivad samuti seostuda kirjanduse taseme või temale antavate väärtushinnangutega. Paljudes kultuurides peetakse kõige väärtuslikumaks vaimulikku kirjandust, eriti pühakirju
põuakindlad ning mille viljad küpseksid kiiresti, üheaegselt ja oleksid maitsvad, aga samas säiliksid kaua. Samuti töötatakse selle kallal, et saada lamandumiskindlaid ja viirus- ning seenhaiguste suhtes vastupidavaid leivavilja sorte. Klassikalise sordiaretusmeetoditega kuluks selleks aastakümneid. Sordiaretuse ajalugu: · 10 000.a. tagasi põllumajanduse algus valiti juhuslikult. · 19. saj. selektiivne ristamine · 20. saj. algus mutagenees ja selektsioon · 1987.a. esimesed GM-taimed · 1990-ndad GM-taimede levik USA-s, Aasias jm. · 1998.a. EL keelustas kõik GMO-d. · Nüüd on Euroopas lubatud, kui taotled loa. Mis on GMO-d? · GMO-d ehk geneetiliselt muundatud organismid on elusolendid, sh. taimed ja ka nendest saadud tooted, nt. loomasööt, kelle pärilikkuse ainele (geenidele) on biotehnoloogiliste meetodite abil kunstlikult lisatud teiste elusolendite pärilikkuse ainet
Valik teemasid, mis on eksami küsimusteks 1. Looduslik valik neodarvinismi (sünteetilise evolutsiooniteooria) keskne mõiste. populatsiooni võime järglasi anda ületab oluliselt tegelike järglaste arvu; seega toimub selektsioon, mis realiseerub läbi olelusvõitluse, mis tingimata pole vahetu olend olendi vastu võitlus, vaid enamkohanenute suurem ellujäävus ja paljunemine. LV toimumise tingimused: 1) subjektid peavad paljunema 2) järglased peavad olema lähedaste tunnustega oma vanematele 3) populatsioon ei tohi olla absoluutselt homogeenne, peab varieeruma 4) isendid peavad erinema fitnessi (kohanemuse) poolest –
2 35. retseptoritega T-rakkude osalemine immuunüsteemis. 4 36. Võrdle ja retseptoritega T-lümfotsüütide osalemist immuunvastuse kujunemisel. 4 37. - retseptoritega T-lümfotsüütide osalemine mittepeptiidsete antigeenide äratundmisel 2 38. T-lümfotsüütide differentseerumine tüümuses. Põhiliste protsesside üldiseloomustus. 2 39. T-lümfotsüütide repertuaari ja fenotüübi kujunemine. 4 40. T-lümfotsüütide selektsioon tüümuses. 4 41. preTretseptori osa T-lümfotsüütide arengus. 2 42. Rakkude aktivatsiooni põhiprintsiibid. 2 43. Proteiintürosiinkinaaside (PTK) aktiveerimine ja roll T- lümfotsüütide aktivatsiooni algfaasis. 4 44. PI-PLC ja „virgatsmolekulide” osalemine T-rakkude aktivatsioonil 4 45. Aktivatsioonimoodulite ( ITAM e. ARH-1 järjestuste ) osast T- lümfotsüütide aktivatsioonil. 2 46. Transkriptsioonifaktorite NFB ja NFAT aktiveerimine ja
" Viktor Shklovski ,,Kunst kui võte" Poeetilise keele ja tavakeele eristamine ,,Kummastumise" võte (ostranenije, defamiliarization, Verfremdung) Süzhee ja faabula (plot/story) Juri Tõnjanov ,,Kirjanduslikust evolutsioonist" Kirjandusliku süsteemi mõiste Kirjanduslik evolutsioon on süsteemide või sünkroonsete seisundite vaheldumine ,,Dominant": süsteemis domineerivate elementide grupp; dominantide vaheldumine Roman Jakobson Keele poeetiline funktsioon Metafoor ja metonüümia Selektsioon ja kombinatsioon Claude Lévi-Strauss ,,Strukturaalne antropoloogia" (1958); ,,Metsik mõtlemine (1962); ,,Mythologica I-IV" (1967- 71) Igas kultuuris on täheldatav püüd oma ümbritsevat keskkonda klassifitseerida Metsik mõtlemine: omane ,,primitiivsetele" kultuuridele: arhailine, maagiline maailmavaade, millel on lihtsalt teised eesmärgid, kui moodsal linnaühiskonnal Binaarsed opositsioonid (vastandlikud paarid nagu üleval-all, avatud-suletud) kui
Tõstetakse ebasoovitava genotüübi kohastumust raviga ehk populatsioonis tõuseb defektse geeni reaalne sagedus. Muidu LV kõrvaldaks nad. Kui neid paarituses ei kasuta, siis see ei mõjuta geenisagedust tulevas põlvkonnas. 55. Kuidas mõjutab pärilike haiguste mittegeneetiline tõrje defektgeeni sagedust populatsioonis, kui ravitud loomi kasutatakse paarituses võrdselt tervete loomadega? Alaneb või lakkab ka defektse geeni vastu suunatud selektsioon. Defektgeenisagedus populatsioonis hakkab järkjärgult tõusma koos väga aeglaselt toimuva mutatsioonisagedusega antud geenis. Väga pikas perspektiivis on sellel populatsiooni genofondile negatiivne mõju. 56. Milles seisneb pärilike haiguste geneetiline tõrje? Geneetiliste haiguste tõrjeprogrammi eesmärk on vältida defektsetegeenide edasikandumist vanematelt järglastele. See saavutatakse geneetilise haiguse või defektgeeniga loomade praakimisega (ingl. k. culling)
Tuumas ensüüm (lipaas, peptidaas), mis on ümbritsetud lipiidsete lamellidega (Nt: Brevibacterium linensi rakuvaba ekstrakt: a.)rakuekstrakt + Met --> metaantiool b.) rakuekstrakt + Cys --> toota H2S, mis stabiliseerib metaantiooli (vt joonis metioniini metabolism) 3. Suurem MO kontsentratsioon (kõrgem temp) 4. Kuumasokk (Proteolüütilised ja lipolüütilised ensüümid säilitavad aktiivsuse) 5. GMO ja tavaliste juuretisekultuuride segu. Selektsioon tüvede saamiseks, millel ei oleks liialt intensiivne happe tootmine, nt ka Lac tüved Pehmed juustud Kodujuust järelvamimiseta toorjuust · Valmistamine happe- või laabimeetodil kooritud piimast · Lühiajalisel fermentatsioonil 4-5 tundi, temp 32ºC, juuretist 4-5% · Pikaajalisel fermentatsioonil 12-13 tundi, temp 21ºC, juuretist 1% · Järelsoojendus temperatuur 53-65ºC · Vadaku eraldamine
R Securities garantii Realizable value reaalarv Segmental reporting segmentaalesitamine Realization elluviimine Realization convention teostatud leping Receiver vastuvõtja, adressaat Redemption hüvitus Redemption yield hüvitatud intressikasum Reducing balance kahandamise jääk Relevant costs asjakohased hinnad Relevant range asjakohane selektsioon Reporting esitamine Reserves varu Resource accounting and budgeting ressursi aruandlus ja eelarve koostamine Retained profits säilitatud kasumid Return on capital employed intressikasum rakendatud kapitalil Return on sales intressikasum müügist Returns intressikasumid Revenue aastatulu, kasum Revenue expenditure kasumi kulud Rights issue uusemissioon Bond hüpoteegiraamat, kautsjon
Tegib heterosügootsus. Inimestel on see seotud valgeveresusega. ???? Geneetilise tagapõhjaga leukeemia tuleb homosügootsuest vigaseste alleeli suhtes. <-- Ju siis on vale näide, sest Kukk ei ole ju selle ala spetsialist. Võivad esineda selektiivsete jõududega gradiendid, mille üks ots on soodne ühe vormi, teine ots aga teise vormi arenguks. Kas keskel on siis selline optimaalne jõud mõlema vormi arenguks? Ma ei saa aru, mis selle punkti mõte on. Selektsioon võib olla seotud esinemissagedusega, st keskkonnas kõige harvemini esinev vorm võib ise osutada kõige sobivamaks vormiks. Populatsiooni väikestes erinevates osades võib selektsioon toimuda mitmes suunas. Sel juhul keskkonna ja organismi vaheline sobivus oleneb propagulid (=järeltulijaskond) arvudest. Propagul järglaskond Keskkonna muutuste kategooriad on: Tsükliline rütmilised ja korduvad muutused. Nt aastaajad. Loodete liikumine. Nt krabid
- suurem saagikus, - lamandumis- ja külmakindlus, viljade pikem säilivusaeg GM-taimede kasvatamise levik USA-s 2005.a. Seisuga: Soja 89% Mais 61% (maisi saagikus on tõusnud 30%) Puuvill 83% Riis Raps Suurimad kasvatajad: USA, Argentiina, Kanada, Hiina. Sordiaretuse ajaloost? 10 000.a. tagasi põllumajanduse algus valiti juhuslikult. 19. saj. selektiivne ristamine 20. saj. algus mutagenees ja selektsioon 1987.a. esimesed GM-taimed 1990-nendad GM-taimede levik USA-s, Aasias jm. 1998.a. EL keelustas kõik GMO-d. Nüüd on Euroopas lubatud, kui taodelda luba (ülikeeruline, meeletu paberi, aja ja raharaiskamine) GMO-aretuse poolt: Kiiremad tulemused Geenid teistelt liikidelt Geenide avaldumist saab reguleerida Teatakse täpselt, millist geeni üle kantakse, mis muutub uues sordis. Põldudel kasutatakse vähem keskkonnamürke. See on täppissordiaretus. GMO-aretuse vastu:
liiguvad medullasse, samuti vereringe kaudu luuüdisse. Germinaalsetes keskustes toimub: 1. Afiinsuse küpsemine (SM)- Tugevam seondumine ag-le FDC pinnal tagab B- rakule pääsu GC keskele, rohkem toitu ja edukama paljunemise. 2. Isotüübi vahetus (IgM-ist erinevaks) 3. B- plasmarakkude ja mälurakkude teke FDC-d seovad ja säilitavad immuunkomplekse. FDC-d on tähtsad follikulaar- ja germinaaltsentrite struktuuri püsimises ja antigeeni esitlemisel diferentseeruvale B-rakule. Klonaalne selektsioon: Antigeeni kokkupuutel seda äratundva retseptoriga vastav rakk stimuliseeritakse, millele järgneb raku paljunemine klonaalsel teel, st kõigil raku järgnevatel generatsioonidel on samasugune antigeeni retseptor, et luua antigeeni reaktiivsete rakkude populatsioon. T-rakud lümfisõlmes T-rakud, mis sirvivad lümfisõlme, kuid ei seondu MHC-peptiididele, väljuvad eferentsete lümfisoonte kaudu. T-rakud, mille TCR seondub APC
- suurem saagikus, - lamandumis- ja külmakindlus, - viljade pikem säilivusaeg GM-taimede kasvatamise levik USA-s 2005.a. seisuga: • Soja 89% • Mais 61% (maisi saagikus on tõusnud 30%) • Puuvill 83% • Riis • Raps • Suurimad kasvatajad: USA, Argentiina, Kanada, Hiina. Sordiaretuse ajaloost? • 10 000.a. tagasi põllumajanduse algus – valiti juhuslikult. • 19. saj. selektiivne ristamine • 20. saj. algus mutagenees ja selektsioon • 1987.a. esimesed GM-taimed • 1990-nendad GM-taimede levik USA-s, Aasias jm. • 1998.a. EL keelustas kõik GMO-d. • Nüüd on Euroopas lubatud, kui taodelda luba (ülikeeruline, meeletu paberi, aja ja raharaiskamine) GMO-aretuse poolt: • Kiiremad tulemused • Geenid teistelt liikidelt • Geenide avaldumist saab reguleerida • Teatakse täpselt, millist geeni üle kantakse, mis muutub uues sordis. • Põldudel kasutatakse vähem keskkonnamürke.
kuntnik, kes midagi uut soovib proovida, siis edaspidiselt katsetas ta igasuguseid erinevaid materiale ja lõpuks juhuse tõttu kukkus tal mitu niiti lõuendile, millest ta arendas edasi ,,Niitide võrgustiku", maalides selle klaasile. Edaspidi lähtus Duchamp ükskõiksusest, ostes erinevaid esemeid ja andis neile veidraid nimesid, näiteks pissuaar signatuuriga ,,R.Mutt", lumelabida nimega ,,Vältimaks murtud käsi". Duschamp leidis, et kunstniku roll on hoolimatu selektsioon, ainult iga situatsioon võib olla uus, kuid objektid on igapäevased ja masstoodang. Selle asemel, et inimesed saaksid kunstiteost imetleda, peavad nad endalt hoopis küsima, kas see üldse on kunstiteos ja mis asi on kunstiteos. Kunstnik paneb endast selle sisse minimaalselt, teos on nagu ühiskonnale ette antud probleem, mis võib kõik kunstilised väärtushinnangud purustada. Duschampi filosoofiline lähenemine kunstile muutus keerukamaks. Ta kunstniku osa oli väike,
Põhjus on lihtne kui grupp jaguneb mitmeks nii, et iga arvamust esindab mitu inimest, siis pole probleemi, aga üldjuhul me ei taha üksinda kanda eriarvamuse raskust. Milgrami kuulekuse eksperiment Stanley Milgram, Yale'i ülikooli psühholoogiaprofessor, uuris seda, miks ja millises olukorras alluvad inimesed autoriteedile Postpositivistlik uurimus tähendab erinevaid meetodeid. - Teatud sarnasus tervemõistuse ja teaduse vahel. - Teadmise mudeli loomulik selektsioon - Mitu perspektiivi ja triangulatsioon. Mina uurimuses, näiteks, mina ise, mida teised minust ja mida mina teistest Postpositivistlik psühholoogia - On tekkimisjärgus, so. ei ole veel jõudnud veel USA õpikutesse, aga ei saa öelda, et ei ole olemas. - Ei ole võimalik üks üheselt määratleda PP, erinevad tõlgendused on iseloomulik joon, kui aga siiski teha üldistust, siis PP on tekkinud:
oluline. Kass- kõuts (m) Veis- lehm mullikas (lehmik), pull mullikas (pullik), lehm, pull, härg Hobune- mära, täkk, ruun Kodukits- sikk (m), sokk (kast.) Siga- emis, kult, orikas Lammas- utt, jäär, oinas Veterinaargeneetika- teadus, mis hõlmab loomade haigusi, toodangut ja eluvõimet. VG uurimisobjektideks on koduloomad, ulukid ning nende haigusi tekitavad mikroorganismid, loomade haigusresistentsus ja immuunsuse geneetika, veterinaarne selektsioon, mikroobigeneetika, farmageneetika. Geneetilise koodi põhiomadused: Tripletsus- näit. Aminohappele fenülaaniin (Phe) vastavad nukleotiidide tripletid: UUU ja UUC. Leutsiinile (Leu) aga CUC, CUU, CUA, CUG jne Pidevus- polünukleotiidahelas ei ole koodonid üksteisest mingil viisil eraldatud, vaid järgnevad vahetult üksteisele Kattumatus-iga nukkleotiid kuulub ainult ühte koodonisse Kolineaarsus-koodonite järjestus mRNAs ja aminohappejääkides on
Paljude somaatiliste rekombinatsioonide kaudu, mis leiavad aset just B-lümfotsüütide diferentseerumise käigus need geeni segmendid ühinevad tuhandeteks terviklikeks geenideks. Järgnevad paljukordsed somaatilised mutatsioonid nendes geenides suurendavad veelgi B-lümfotsüütide immunoglobuliinsete retseptorite mitmekesisust. Somaatiline rekombinatsioon võimaldab ka T-rakkude retseptorite (TCR) mitmekesisuse teket. Klonaalse selektsiooni teooria. Lümfotsüütide negatiivne selektsioon kui tolerantsuse tekke alus. Omandatud immunsuse põhimõiste, mis väidab, et omandatud immuunvastuse annavad iseseisvad antigeen-spetsiifilised lümfotsüüdid, mis on organismi enda suhtes tolerantsed. Põhiseisukohad: 1) Iga lümfotsüüt kannab ainult üht tüüpi antigeeni retseptorit e. immunoglobuliini, mis on unikaalse spetsiifikaga; 2) Organismile võõra molekuli ja sellele vastava lümfotsüüdi retseptori seostumine viib lümfotsüüdi aktivatsioonile;
sortide kasvatamine keelati, sest need levitasid viiruseid. Kõik on GM-papaiad. GM-taimede kasvatamise levik USA-s 2005.a. seisuga: · Soja 89% · Mais 61% (maisi saagikus on tõusnud 30%) · Puuvill 83% · Riis · Raps · Suurimad kasvatajad: USA, Argentiina, Kanada, Hiina. Sordiaretuse ajaloost? · 10 000.a. tagasi põllumajanduse algus valiti juhuslikult. · 19. saj. selektiivne ristamine · 20. saj. algus mutagenees ja selektsioon · 1987.a. esimesed GM-taimed · 1990-ndad GM-taimede levik USA-s, Aasias jm. · 1998.a. EL keelustas kõik GMO-d. · Nüüd on Euroopas lubatud, kui taotled loa. (ülikeeruline, meeletu paberi, aja ja raha raiskamine) GMO-aretuse poolt: · Kiiremad tulemused · Geenid teistelt liikidelt · Geenide avaldumist saab reguleerida · Teatakse täpselt, millist geeni üle kantakse, mis muutub uues sordis. · Põldudel kasutatakse vähem keskkonnamürke. See on täppissordiaretus.
Eesmärk ei ole mingite tunnuste alusel klassifitseerida, vaid (üli)õpilasi, vaid hoopis vaagida õpitulemusi, mis osutavad mida ja kui hästi on õpitu omandatud. Juba 1918. Aastal väitis R.L. Throndike veenvalt , et kriteeriumhindamine on kõige efektiivsem hindamise meetod, mis tõrjub võrdlemishindamise välja (Airasian Madaus 1972) Endiselt on kahjuks levinud arusaam, et võrdlushindamsiest paremat ei ole ja hinnete eesmärgiks on selektsioon. Isegi kui tegemist on kooliga, kus on põhimõtted paigas reedavad kontrolltööde tegemine hindamise meetodi, koos hindamise aluseks võtud metodoloogia nagu inimese võimed oleks normaaljaotuse järgi. Tulemusmudeli loogika on hämmastavalt lihtne, ütle, mida õpilased peavad teadma ja oskama, õpeta neile seda ja siis vaata, kuidas nad saavutasid need oskused tegelikult. Protsessituumaks on põhimõte: kui nad ei omandanud oskusi, proovivad nad uuesti, kuni jõuavad vastava tulemuseni
(maj) *Tõsta radikaalselt ressursikasut efektiivsust *-liikidevaheline *-konkurents *-ohver-kiskja *- (maavara). Säästvad tehnoloogiad, lõpptoodete ja parasiidid *-tolmeldajad teenuste kasut kas samal tasemel või piiratud 3.antropogeensed (inimesega kaasnevad) *-liikide vähenemine *Avalikustam ja avalikkuse kasutam otsuste kasutamine *-liikide hävitamine *-introdutseerimine *- tegem kõikidel tasanditel *Keskk.probleemide lahendam selektsioon *-saastav tegevus tekke kohal, mitte lasta levida keskkonda. *elukvaliteet *keskk, maj ja sots elu ühildamine HEITVEE TEKE, KOOSTIS JA PUHASTUSMEETODID. Reostusallikad: punktreostusallikad (nt.toru): *reovesi (ohustavad keskkonda ja tervist) *erijätmed (nende tööstusettevõtetest *munitsipaalreovesi kõrvald nõuab erimeetmeid)
muutuste suunamine sellisel viisil, et tagada nii tänaste kui ka homsete inimeste vajaduste saavutamine ja jätkuv rahuldamine. · Sekundaarne suksessioon toimub aladel, kus eelnev kooslus on osaliselt hävinud (näiteks metsa põlemise või lageraie tagajärjel). Viimati nimetatud suktsessioon on kiirem, sest säilinud on osa viljakast mullast, taimede maa- alused osad, seemned, eosed jm. · Selektsioon bioloogiline valikaretus, olemasolevate loomatõugude ja taimesortide parandamine ja uute arendamine kunstliku valiku teel, mis on inimese otsese mõju kõrgeim vorm ja mille eesmärgiks on luua uusi organisme ühiskonna huvides. · Stratosfäär on atmosfääri kiht, kus temperatuur tõuseb kuni -2°C tingituna osoonikihi võimest absorbeerida soojenemist põhjustavat UV-kiirgust. Osooni kontsentratsioon kihi keskel ulatub kuni 10 ppm.
(külmavärinad, nõrkus, peavalu)? a) Aktiveeritakse omandatud immuunvastus ja indutseeritakse antikehade süntees b) Aktiveeritakse tsütotoksilised T lümfotsüüdid (CTL vastus) c) Aktiveeritakse kaasasündinud immuunsüsteem 13. Milliseid meetodeid allpool toodud valikust on võimalik kasutada, et kontrollida, kas imetaja rakkudesse viidud transgeen on sisenenud meie poolt soovitud kohta? a) Positiiv-negatiiv selektsioon b) Polümeraasi ahelreaktsioon (PCR) c) Restriktsiooni fragmentide pikkuse polümorfismi (RFLP) analüüs d) Western blot 14. Mitteinvasiivse prenataalse diagnostika puhul uuritakse? a) Amnioni vedelikus leiduvaid loote rakke b) Koorioni hattudest (platsentast) saadud loote rakke c) Ema veres leiduvat loote rakuvaba DNA-d d) Ema ja loote võimalikku reesuskonflikti e) Kõik siintoodud võimalused on valed 15
19. Mis on analüüsiv ristamine? Millised lahknemissuhted saadakse? Esimese hübriidse plvkonna tagasiristamine kaksikretsessiivsete isenditega, kus nii geno- kui ka fenotüübiline lahknevus saadakse 1:1. 20. Mida ütleb gameetide puhtuse seadus? Gameetide moodustumisel lahknevad faktorite paarid selliselt, et alleelid ei segune ja igas gameedis on igast paarist esindatud vaid üks 'puhas' faktor (alleel); faktorid jaotuvad 1:1. 21. Mis on pärilik e. geneetiline eelsoodumus? Geneetiline selektsioon. Sirprakuline aneemia. Kui konkreetsetes tingimustes ühel inimesel ilmneb patoloogiline tunnus aga teisel ei ilmne, siis räägitakse pärilikust eelsoodumusest. Genetiline selektsioon - selektsioon, mis phineb genetiliselt tingitud tunnuste eelistamisel. Tüüpiline näide asendusmutatsioonide kohta on sirprakuline aneemia (üks hemoglobiinopaatia vormidest) - langeb hemoglobiini hapnikku siduv vime, samas kaasneb resistentsus malaaria vastu. 22
märk erineb millestki muust oma süsteemis.(foneem) Semioosi kolm mõõdet: süntaktka-kuidas lause osised omavahel koos seisavad. Asjade omavaheline suhestatus süsteemis, pragmaatika-elementide kasutamisega. ja semantika- elementide ja tähenduse vahelised suhted. Keel ja kõne: mis on saussure jaoks keel ja kõne. (Langue-keel, parole-kõne) Paradigmaatika/süntagmaatika: Paradigmaatika põhineb valikuprintsiibil ja Sügmaatika ühendumisprintsiibiga(kombinatsiooniga) Selektsioon/kombinatsioon: NT: Süntagmaatika EMA TOIDAB KASSI. (üksteisesuhtes järjekorras ja seoses) Kuidas tekitada paradigmaatika: Leiame analoogilise variandi mis olukorras on adekvaatne aga struktuur jääb samaks: Isa silitab koera. Kommunikatsioonimudel (Shannon-Weaver, Jakobson): On küsitud kahte kõige tuntumat: Kõige vanem: Shannoni oma ja siis edasiarendus Jakobsoni oma. Kood: Kus on kasutanud ja kes. (Eco, Lotman)(jakobson ka vb) Kommunikatsiooni mudeli kaudu tuleb see mõiste kas sisse
seismiliste, klimaatiliste ja ka bioloogiliste protsesside tulemusena. Eesmärk on luua eeldused inimeste ja loomade ning ka muu looduse jaoks sobivamate ja paremate ning mitmekesisemate ökosüsteemide kujunemiseks.Tehniliste abinıudega antakse ühele maatükile või maastikule sellised omadused, mis teisel maatükil või maastikuosal juba looduse poolest olemas on. Teatavasti leidis juba Charles Darwin, et tõuparandus ja selektsioon ning uute taimesortide ja loomatõugude aretamine kuuluvad endastmõistetavalt evolutsiooniteooria raamesse. Pole vahet, kas erinevaid liike sunnivad kohastumisega tegelema puhtlooduslikud tegurid (seismilistest protsessidest põhjustatud veetaseme tõusud ja alanemine, vulkaaniline tegevus, tsunamid, kliima soojenemine, jahenemine, mõne looma- või taimeliigi plahvatuslik vohamine või väljasuremine jne) või loob uued
omand ja konstroll zanr narratiiv tehnoloogia meedium intertekstuaalsus 2) kultuuri tasandil (puudutab kultuurikonteksti) kultuurikontekst ideoloogia ja väärtused meediakeskkond avalik meelsus rahastamine majandus distributsioon traditsioon ja ajalugu 3) vastuvõtja tasandil kultuur, päritolu sugu kultuuripagas Tähendusloome · tähendusloome kui kodeerimine (selektsioon ja kombinatsioon, teatud pädevused ja eesmärgid) · tähendusloome kui dekodeerimine (selektsioon, teatud pädevus ja taust) · (saatja) kodeerimine ->tekst<-dekodeerimine(vastuvõtja)
G+C hulk hiirel suurem kui inimesel (42% versus 41%). Inimesel palju suurem CpG saarte hulk. Konserveerunud sünteensete piirkondade pikkus 10 Mb. Inimesel 5% genoomist suurte segmentaalsete duplikatsioonide tulemus, hiirel 1% (rotil 3%); Divergents (lahknemine) geenide ja valkude järjestuses: Umbes 80% hiire geenidest omab ortolooge inimese genoomis, järjestuse sarnasusega 70-100%. Enim erinevad MHC geenid ja reproduktsiooniga seotud geenid. Põhjuseks positiivne selektsioon (selektsioon aminohapete asenduse suunas, et suurendada mitmekesisust). Divergents geenide arvus: Täpne arv pole teada, kuid arvatavasti väga sarnane. Mõnedes geeniperekondades on toimunud areng erinevates suundades. Näiteks olfaktoorsete (haistmisega seotud) retseptorite perekond, hiirel 3x rohkem kui inimesel (1200 vs. 400). Hiire genoomis on deletsioonid toimunud näiteks pseudoatusomaalsetes regioonides. Divergents geeniekspressioonis: Ortoloogsete geenide ekspressioonis on
Tõstetakse ebasoovitava genotüübi kohastumust raviga ehk populatsioonis tõuseb defektse geeni reaalne sagedus. Muidu LV kõrvaldaks nad. Kui neid paarituses ei kasuta, siis see ei mõjuta geenisagedust tulevas põlvkonnas. 55. Kuidas mõjutab pärilike haiguste mittegeneetiline tõrje defektgeeni sagedust populatsioonis, kui ravitud loomi kasutatakse paarituses võrdselt tervete loomadega? Alaneb või lakkab ka defektse geeni vastu suunatud selektsioon. Defektgeenisagedus populatsioonis hakkab järkjärgult tõusma koos väga aeglaselt toimuva mutatsioonisagedusega antud geenis. Väga pikas perspektiivis on sellel populatsiooni genofondile negatiivne mõju. 56. Milles seisneb pärilike haiguste geneetiline tõrje? Defektgeene kandvaid loomi kandvaid loomi ei kasutata aretuses. Võib paarituses kasutada kontrollitult või steriliseeritakse. 57
tagatud ka järgmise põlvkonna vajadused 50. Saprotroofid - peamiselt bakterid ja seened, mis toituvad surnud protoplasmast, imavad laguprodukte ning vabastavad anorgaanilisi toitaineid, mis sobivad kasutamiseks produtsentidele ning ka orgaanilisi aineid, mida võivad energia allikana kasutada ökosüsteemi teised komponendid 51. Sekundaarne suktsessioon toimub aladel, kus eelnev kooslus on osaliselt hävinud(N. Metsa põlengu tagajärjel) 52. Selektsioon - bioloogiline valikaretus olemasolevate loomatõugude taimesortide parandamine ja uute arendamine kunstliku valiku teel, mis on inimene otsene mõju kõrgeim vorm, mille eesmärgiks on luua organisme ühiskonna huvides. 53. Stratosfäär atmosfääri kiht 15-50 km maapinnast millele viidatakse ka kui osoonikihile 54. Sünergism Kahe või enama kemikaali koostoime mis on tugevam kui nende kemikaalide toimed eraldi. 55
kogu inimese käitumine ei ole teadvustatud. *Tähelepanu infotöötluse üks mehhanism (inimestel)... [sisend -> sensoorne registreerimine -> infoga manipuleerimine) -> väljundi tekitamine -> väljund; kõik inimesel olevad psüühilised protsessid on korraga kaasatud (taju, tähelepanu, mälu jne) Tähelepanule on iseloomulikud mahu või ressursi piirangud Tähelepanu on selektsioon infotöötluses ainult mõned stiimulid valitakse välja selle mehhanismi poolt, mis teadvusesse jõuavad Tähelepanu on vaimne võime selekteerida stiimuleid, vastuseid, mälujälgi ja mõtteid, mis on käitumuslikult olulised kõigi teiste hulgas, mis on vähem olulised Tähelepanu on teiste närvivõrgustike regulatsioon tähelepanu spetsiifiliste "võrgustike" pool, mis on seotud virguse säilitamisega, orienteerumisega või
Pudelikaela efekt on populatsioonimahu oluline vähenemine e. Efektiivne populatsioonimaht (ülesanne) Ne=( 4* Nf*Nm )/ Nf +Nm Näide: 1) 995 emast 5 isast Ne= 4* 995*5/ 995+5 = 19,9 ~ 20 2) 500 emast ja 500 isast Ne= 4*500*500/ 500+500 = 1000 ○ Kui Ne = vähemalt 50, siis populatsioon on elujõuline F = 1/ 2Ne ehk 1/ 2*1000= 0,0005 • Isasloomi kakskümmend • Emasloomi tuhat Alla selle on ohustatud tõug f. Selektsioon g. Biotehnoloogia tõuaretuses Suguselekteeritud sperma Embrüote siirdamine (ET) Kloonimine Transgeensed organismid ehk GMO (transgeen; eesmärgid) 8. Suguluskoefitsenti arvutamine 9. Inbriidingu koefitsienti arvutamine 10. Kvantitatiivse geneetika põhiprintsiibid a. (kvantitatiivsed) tunnused a. Kvantitatiivsed tunnused Mõõdetavad: Piimatoodang Rasvakihi paksus Kaalu tõus Söödakulu Loendatavad:
· Konkurents, · Sümbioos, · Mutualism. 3. Generatiivsed vastastikkused suhted paljunemise pinnal. Antropogensed tegurid: 1. Otsene: · Organismide kasutamine ja hävitamine kalandus, jahindus, · Organismide viljelemine ja kodustamine organismi viimine kultuuri, · Introduktsioon ja aklimatsioon organismi sissetoomine alale, kus seda varem polnud, · Selektsioon valikarendus. 2. Kaudne: · Abiootiliste ja biootiliste tegurite mõju muutuste läbi maaharmine, kuivendamine, vee-õhu saastamine. Taluvusala e ökoamplituud toimeväli, mille piires liigi isendid taluvad muutusi. Optimaalala antud liigi kõige sobivam osa taluvusalast. Ökoniss mingi liigi ökoamplituudide kogum kõigi oluliste keskkonna tegurite suhtes.
tüüpilisemad atavismid: saba, karvakasv näos, ujunahad sõrmede, varvaste vahel o vestiigiumid e rudimendid talitluselt tähtsusetud ja mandunud elundid inimesel ca 40 vestiigiumi ussripik, silmahambad, õndraluu o looteline areng biogeneetiline reegel ehk evolutsiooni kordumine emaüsas embrüonaalnse areng sarnaneb · Selektsioon o looduslike tingimuste muutumise toel liikide eristumine o luuakse samas keskkonnas uusi liike ja nad tekivad erinevalt, nt erinevad koeratõud, nii võis ju vanasti olla · Biogeograafilised tõendid o kängurud ei ela Aafrikas o erinevates tingimustes elavad erinevad organismid, seega kui keskkond muutus, pidi ka organism muutuma 2.2 Uurimismeetodid · võrdlused
136. Ühendpopulatsioonid. Alg- ja migrantpopulatsiooni ühinenud populatsioon. 137. Kohasus. Valikuväärtus. Kindla genotüübiga isendite edukate järglaste arv, võrreldes ja väljendades suhtena populatsiooni keskmisse või populatsiooni muude genotüüpidega isendite järglaskonda. 138. Suunav valik. Populatsiooni keskmine või tunnuse sagedus muutub vaadeldava tunnuse suhtes järglaspõlvkondades kindlas suunas. 139. Lõhestav valik. Selektsioon, kus sõltuvalt tingimustest eelistatakse järglaste andmisel tunnuse varieerumisrea äärmuslike tunnustega isendeid. 140. Stabiliseeriv valik. Kõrvaldatakse äärmusvormid. Toimub, siis kui populatsiooni keskväärtusega tunnusel on kõrgeim ja äärmusvormidel madal kohastumusmäär. 141. Selektsioonikoefitsient. (s) Arv, mis mõõdab genotüübi kohasust, võrreldes populatsiooni edukama genotüübiga. 142. Juhuslik geenitriiv
See võib toimuda mitmel viisil: 1) Heterosügoodid võivad olla suurepärase sobivusega, kuid Mendeli geneetika seaduste kohaselt genereerivad nad populatsioonis järjest vähem homosügoote. 2) Võivad esinenda selektiivsete jõudude gradiendid, mille üks ots on soodne ühe vormi, teine ots aga teise vormi arenguks. Sellisel juhul gradiendi kesksetel positsioonidel produtseeritakse polümorfsed populatsioonid. 3) Selektsioon võib olla seotud esinemissagedusega. Keskkonnas kõige harvemini esinev vorm võib osutuda sinna kõige sobivamaks. 4) Populatsiooni väikestes erinevastes osades võib selektsioon toimida mitmes suunas. Sel juhul organismi ja keskkonna vaheline sobivus sõltub propagulite arvus. ORGANISMIDE KOHANEMINE ERINEVATE KESKKONDADEGA Tüüpilised keskkonna muutused: 1) Tsüklilised muutused: aastaajad, looded, pimedad ja valged perioodid ööpäevas
annaabi.ee 
