Tsütoplasmast tuuma peavad liikuma tsütoplasmas sünteesitud valgud (histoonid, regulaatorvalgud, DNA ja RNA polümeraasid jt) Seega läbi tuuma membraani peavad liikuma kõrgmolekulaarsed ühendid ja tuuma membraan peab omama transpordiks sobivaid struktuure. Kõrgmolekulaarsete komplekside transport toimub läbi tuumamemraanis paiknevate pooride, diameetriga ~10nm. Ühe tuuma membraanis võib olla tuhandeid poore. Poorid on keerulise ehitusega ja moodustunud nn. tuuma poori kompleksi (NPC) poolt. Tuuma poori kompleksi valke nim nukleoporiinideks, neid on ühes kompleksis kuni 100 erinevat valku. Seetõttu tuuma kompleksi suurus on mitu miljonit daltonit. Läbi tuuma poori toimub transport nii sisse kui välja. Väikesed vees lahustuvad molekulid, kaasa arvatud keskmise suurusega valgud (< 40 kDa) saavad difundeeruda läbi veega täidetud pooride NPC seina ja keskmise `korgi' vahel ja ei vaja aktiivset transporti. Suuremad valgu molekulid
sensoorsetel lõpmetel ja sünapsites. LAide farmakoloogilised toimed Puutudes kokku närviga, kutsuvad närvi innerveeritaval alal esile tundlikkuse kao ja motoorse halvatuse. Innervatsiooni kadu toimub reeglina järjekorras Valutundlikkus Puutetundlikkus Temperatuuritundlikkus Motoorne innervatsioon. Na+-kanalid Koosnevad kolmest alaühikust (, 1, 2), -alaühik moodustab Na+ poori. Rakumembraani kerge depolarisatsioon kutsub esile - alaühiku konformatsiooni muutuse ja kanali avanemise. Kanal inaktiveerub mõne millisekundi jooksul. LAde toimemehhanism Avaldavad toimet voltaazh-tundlike Na+-kanalite blokaadi kaudu. LAid seostuvad sidumiskohaga poori sees ja stabiliseerivad Na+- kanalite inaktiivse seisundi, takistades kanali aktiveerumist. LAde toimet mõjutavad Liikumine läbi rakumembraanide Kanalite avatus Närvikiudude ehitus pH
Dikaarüon, dikaryon - seksuaalselt sobilike (kompatibiilsete) tuumade paar Dikarüootne, dikaryotic - vt. kaksiktuumaline. Diploidne (tallus, tuum, rakk, arengufaas), diploid - 2n kromosoomide arvuga tuum; vastava tuumaga rakk; diploidsetest rakkudest koosnev *tallus; diploidsete struktuuridega arengufaas organismi elutsüklis. Dolipoorne (rakuvahesein), dolipore septum - moodustub kesksest *poorist, vaheseina paksenditest vastu poori ning mõlemalt poolt poori katvast *poorimütsist; iseloomulik paljudele kõrgemalt arenenud kandseentele (Basidiomycota). Ektendomükoriisad, ectendomycorrhizas - *seenjuurte tüüp, mille puhul *seeneniidid levivad *peremeestaime juurerakkude vahel ja tungivad ka nende sisemusse. Ektomükoriisad, ectomycorrhizas - *seenjuurte tüüp, mille puhul *seeneniidid levivad *peremeestaime juurerakkude vahel, tungimata nende sisemusse. Kaheks iseloomulikuks tunnuseks on Hartigi võrgustiku ja seenmantli olemasolu.
Aatomi füüsika- ümbritseva maa võib jagada kolmeks: 1)mikromaailm 2)makromaailm 3)megamaail. Aatom pärineb kreeka sõnast= atomus- jagamatus. Tegelikult ei ole jagamatu. Sellega, mis aatomi sees on tegeleb aatomi füüsika. J.J. Thompson- avastas elektroni, sellest ajast sai selgeks, et aatomi sees on plamitaarne aatomi mudel, on vastuolus klassikalisele füüsika seadusele. Seda vastuolu klassikalisele füüsikale. Poori teooria tugineb järgmistel postülaatidel: elektron saab tiirelda ainult kindlal lubatud orbiitidel, lubatud orbiidil viibiv elektron ei kiirja elektron laineid, elektron kiirgab või neelab elektr, mag. laine siis kui ta siirdub lubatud orbiidilt teisele. de Broglie hüpotees. E=hf, E=mc2, mc2=hf, mc=hf/c, p=h/a, Hüpotees: igal osakesel on olemas laine omadused ja osakeste lainepikkust saab arvutada valemist: X=h/mv.A-lainepiukkuys(m), h-Plancki konstant, h=6,63x10^-
koorekest). Munakesta paksus on 22 cm ja koorekesta paksus 48 cm. Kiudkestad on kokku kasvanud, välja arvatud muna tömbis otsas, kus nende vahele moodustub muna õhuruum, mis muna säilitamisel pidevalt suureneb. Munakoor kaitseb muna väliskeskkonna mõjude eest ja on arenevale lootele mineraalainete allikaks. Munakoore paksus on erinevatel linnuliikidel 0,21,6 mm, kanamunadel 0,250,40 mm. Munakoores on 90120 poori 1 cm2 kohta, kokku 700017 000 poori. Rohkem on poore muna tömbis otsas. Munakoor on pealt kaetud poore sulgeva liimja kaitsekihiga kutiikulaga. Läbi kutiikula, lubikoore pooride ja kiudkestade aurub munade säilitamisel vett, hautamise ajal toimub läbi nende gaasi- ja veevahetus. Munakoores on anorgaaniline aine läbi põimunud orgaanilise aine kiududega, mis teeb koore vastupidavamaks. Koore vastupidavus sõltub tema paksusest ja muna kujust. Muna purustamiseks tömbist
d=85 nm Nanokäsna "valmistamine" 1. Võetakse väike kogus verd 2. Tsenrifuugitakse 3. Pannakse lahusesse, mistõttu erütrotsüüdid paisuvad ja lõhkevad rakumembraanid 4. Segatakse pallikujuliste nanopartiklitega, seejärel RBC membraanidega Huvitavad faktid: -. 1 rakumembraan=tuhanded nanokäsnad -. Nanokäsn on 3000x väiksem erütrotsüütidest PFTs Pore-Forming Toxins UUS VIIS: korjatakse vereringest mürgid välja PFTs- poori moodustavad toksiinid PFT-d: - Kõige tavalisemad valktoksiinid organismides - lõhuvad raku moodustavad poore rakumembraanis - muudavad rakkude läbilaskevõimet NB! PFT-de atakk on põhinakkusmehhanism bakteriaalsetes infektsioonides. Nanokäsna toimemehhanism Absorbeerib membraanikahjustavaid mürke Juhib kõrvale sihtrakust Erütrotsüüdi rakumembraan on "kostüümi" eest Toksiinide absorbeerimine toimub sõltumata PFT-st molekulaarne struktuur
munakest) ja väljaspool asuv koorealune kiudkest (e koorekest). Munakesta paksus on 22 µm ja koorekesta paksus 48 µm. Kiudkestad on kokku kasvanud, välja arvatud muna tömbis otsas, kus nende vahele moodustub muna õhuruum, mis muna säilitamisel pidevalt suureneb. Munakoor kaitseb muna väliskeskkonna mõjude eest ja on arenevale lootele mineraalainete allikaks. Munakoore paksus on erinevatel linnuliikidel 0,2–1,6 mm, kanamunadel 0,25–0,40 mm. Munakoores on 90–120 poori 1 cm2 kohta, kokku 7000–17 000 poori. Rohkem on poore muna tömbis otsas. Munakoor on pealt kaetud poore sulgeva liimja kaitsekihiga – kutiikulaga. Läbi kutiikula, lubikoore pooride ja kiudkestade aurub munade säilitamisel vett, hautamise ajal toimub läbi nende gaasi- ja veevahetus. Munakoores on anorgaaniline aine läbi põimunud orgaanilise aine kiududega, mis teeb koore vastupidavamaks. Koore vastupidavus sõltub tema paksusest ja muna kujust
Sõltuvalt muna kaalust on rebus 250-300 mg kolesterooli. Siiski imendub sellest vaid 25-40%. Päevase toidukogusega peaks meie seedetrakti sattuma 300-400 mg kolesterooli. Järelikult üle kahe muna (munakollase!) päevas ei tasu süüa. munakoor moodustab munast 10%, rebu 30%, munavalge . Erinevatel linnuliikidel on need vahekorrad erinevad. Munakoore osatähtsus on suurem hanel, pardil ja pärlkanal. Munakoores on 7000-17000 poori. Tihedamini on neid muna tömbis otsas. Läbi kutiikula, lubikoore pooride ja kiudkestade aurab munast vett säilitamise ajal ning toimub gaasivahetus inkubeerimise ajal. Munakoor Munakoore paksus ja tugevus on munade tootmisel tähtsamaid omadusi. Eri linnuliikide munakoore paksus on 0,2...1,6 mm. Munakoore paksus ja tugevus sõltuvad mitmetest teguritest, nagu tõust ja liinist, muna kujust ja suurusest,
Füüsika küsimused 1. Kirjelda aatomiehitust tänapäevaste teadmiste alusel (kvanditud planetaarmudelid) Aatomi keskel on väga väike positiivselt laetud tuum läbimööduga u. 10 astmes -13 cm, millesse on koondunud peaaegu kogu aatomi mass ja mille umber tiirlevad elektronid moodustavad nn. elektronkate. Elektronid paiknevad kindlatel lubatud orbiitidel. 2. Sõnasta poori postulaadid. 1) Elektron liigub aatomis ainultteatud kindlatel "lubatud" orbiitidel. Lubatud orbiitidel liikudes electron ei kiirga. 2) Elektroni üleminekul ühelt lubadut orbiidilt teisele aatom kas kiirgab või neelab valgust. Kindlate portsjonite, kvantide kaupa. 3. Mis on ergastatud aatom. Siis kui kasvõi üks elektron paikneb lubatud kõrgemal orbiidil. 4. Selgita millal aatom neelab ja millal kiirgab energiat.
jt ainete segude lahutamisel. GEELKROMATOGRAAFIA meetoditest on kõige tuntum geelfiltratsioon ehk molekulaarsõelte meetod. See on ainete lahutamise, puhastamise ja analüüsi meetod, mis baseerub segus olevate erineva molekulmassiga ainete erineval liikuvusel läbi peeneteralise, võimalikult ühesuguse poorsusega geeli. Antud meetodi puhul kasutasin pundunud geeligraanulitega täidetud kolonni. Geeli pooride mõõtmed on makromolekulide dimensioonidega samas suurusjärgus. Geeli poori suurust ületavate mõõtmetega molekulide tungimine terakestesse on välistatud. Geelkromatograafia kolonni iseloomustasid järgmised mahud: · Täidise maht (Vt) · Kolonni vaba maht (Vv) · Graanulitesisese vedeliku maht (Vs) · Geelimaterjali maht (Vg) Ainete segu juhtimisel läbi geelkromatograafia kolonni toimub molekulide lahutumine vastavalt nende võimele difundeeruda geeli pooridesse (vastavalt molekuli suurusele)
GEELKROMATOGRAAFIA meetoditest on kõige tuntum geelfiltratsioon ehk molekulaarsõelte meetod. See on ainete lahutamise, puhastamise ja analüüsi meetod, mis baseerub segus olevate erineva molekulmassiga ainete erineval liikuvusel läbi peeneteralise, võimalikult ühesuguse poorsusega geeli. Antud meetodi puhul kasutasin pundunud geeligraanulitega täidetud kolonni. Geeli pooride mõõtmed on makromolekulide dimensioonidega samas suurusjärgus. Geeli poori suurust ületavate mõõtmetega molekulide tungimine terakestesse on välistatud. Geelkromatograafia kolonni iseloomustasid järgmised mahud: · Täidise maht (Vt) · Kolonni vaba maht (Vv) · Graanulitesisese vedeliku maht (Vs) · Geelimaterjali maht (Vg) Ainete segu juhtimisel läbi geelkromatograafia kolonni toimub molekulide lahutumine vastavalt nende võimele difundeeruda geeli pooridesse (vastavalt molekuli suurusele). Ainet iseloomustab
Vali üks: a. steriliseerimine kiirgusega b. steriliseerimine etüleenoksiidiga c. steriliseerimine kuumusega Kontrolli Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: steriliseerimine kuumusega. Küsimus 6 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui toodet ei saa lõpp-pakendis steriliseerida, võib lahuseid või vedelikke filtreerida eelnevalt steriliseeritud anumasse läbi steriilse filtri, mille poori suurus on vähemalt 0,22 mikromeetrit või millel on vähemalt samaväärsed mikroorganisme eraldavad omadused. Kirjeldatud filtrid eraldavad enamiku: Vali üks või enam: a. baktereid b. mükoplasmasid c. viiruseid d. seeni Kontrolli Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: baktereid, seeni. Küsimus 7 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Taimsete ravimite tootmises on eriti tähtis lähtematerjalide analüüs, säilitamine
Sageli on hüdrofiilsel pinnal nt klassil või metallil - aga hüdrofoobseid aineid (rasvad), hüdrofiilsed liimid sinna ei nakku, hüdrofoobsed liimid aga nakkuvad nn mustusega. Liimitava pinna puhul on oluline nende mikrostruktuur, karedus. Karedus tõstab liimitava kokkupuutepindala. Head on liimimiseks poorsed materjalid, eriti alt (sügavuses) laienevate pooridega. Ka poor saab seest olla kare. Siin on takistuseks liimi kui vähevoolava vedeliku jõudmine poori sügavusse või pooridesse varem tunginud vesi jm. Liimid Liimid võivad olla pöörduvad või pöördumatud. Peaaegu alati on liimi koostiseks mõni polümeer. Pöörduvad liimid kujutavad endast liimiva aine lahust mõnes lahustis. Liimivaks aineks on mõni termoplastne polümeer*, mis lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites. Liim kõveneb, sest lahusti aurab ära. Lahusti molekulid peaksid väljumiseks liikuma liimitava pinna ääre poole: kui nad seda teha ei jõua,
Lahustunud orgaanilise aine tähtsus veekogudes Sissejuhatus · Vee hea lahustusvõime tõttu ei ole looduslik vesi puhas, vaid sisaldab ümbritsevast keskkonnast pärinevaid looduslikke aineid, kui ka inimtegevuse tulemusel vette sattunud kahjulikke ning mürgiseid ühendeid. · Eristatakse vees lahustunud orgaanilist ainet (LOA, läheb läbi 0,2-0,45 m poori suurusega filtrist), mis moodustab umbes 90% kogu OA-st ning partikulaarset ehk lahustumatut orgaanilist ainet LOA päritolu LOA võib pärineda väga erinevatest allikatest. LOA-d tekib nii looduslike taimede kui mikroobide lagunemisel, kuid võib sattuda ka vihmavee abil mullakihtidest järvedesse, jõgedesse, ookeanitesse kui ka põhjavette. Samuti võib LOA-d toota insitu: veetaimede vohamine toodab samuti orgaanilist materjali, mis peale taimede
Porgandi säilitusjuur muutub roheliseks Kloroplast laukoplast Kui roheline taim satub pimedusse LOOMARAKK RAKUMEBRAAN: ümbritseb rakku, andes rakule kuju · Ühendab rake kudedeks · Kautseb rake Ehitus : fosfolipiidne kaksikkiht, mille sisse sukelduvad valud ja kolesterool Läbi selle toimub ainete trantsport : Aktiivne: enamik molecule on nii suured, et sellleks on vaja lisaenergiat või ainet muuta Passiivne : ained saavad ilma lisapingutuseta liikuda, läbi poori ( O2 ; CO2; H2O ) Difusioon läbimine (gaasiliste aineosakseste liikumine) Osmoos lahusti liigub (lahjemalt kangema lahuse suunas) RAKUTUUM : tavaliselt raku keskel ; seal asuvad kromosoomid, mis kannavad pärilikku infot; kromosoomid on näha raku jagunemisel Tähtsus : · Juhib raku elutegevust · Sisaldab pärilikku infot · Reguleerib rakus toimuvaid protsesse · Tuumakestas toimub ribosoomide moodustamien jar RNA süntees
faasid C8, ja n-oktadetsüülsilüül. Pööratud faasi kolonn? Ioonsetele – Ioonvahetus. Laengutevahelised vastasmõjud analüüdi ja ioonide vahel, mis on seotud statsionaarsele faasile. Anioonkromatograafias on stats.faasil "+" laenguga amiinid, katioonkromatograasias "-" laenguga sulfoonhappe ja karboksüülhappe rühmad. Lahutamine pH muutmisega. Kõrgmolekulaarsetele – size-exclusion chromatography. Poori suurusest väiksemad molekulid elueeruvad hiljem, kuna liiguvad esmalt pooride sisse ja siis välja - pikem teekond- ning suuremad varem, kuna ei saa suuruse tõttu pooridesse siseneda. Detektorid HPLCs (nimetage vähemalt kolm, koos tööpõhimõtte ideega) Elektriline signaal proportsionaalselt proovi kontsentratsiooniga. Detekteerimispiiriks konts, mis annab mürast 3x suurema signaali. Liiga kõrgete kontside puhul muutub sõltuvus kontsi ja
Saksa füüsik H. Hertz arvas, et ruumis lainena leviva võnkumise saamiseks tuleb kasutada avatud võnkeringi, mille korral elektromagnetväli ei jää enam võnkeringi detailide sisemusse. H. Hertz kasutas elektrimagnetlainete saamiseks seadet, mida praegu nimetatakse Hertzi vibraatoriks, see seade kujutab endast avatud võnkeringi. Avatud võnkeringile võib üle minna kinniselt võnkeringilt, kui nihutada kondensaatori katteid kaugemale ning vähendada katete pindala ja samaaegselt poori arvu (joonis A). Lõpuks saadakse lihtne sirgjuhe, mis ongi avatud võnkering (joonis B). Hertzi vibraatori mahtuvus ja induktiivsus on väikesed, mistõttu võnkesagedus on väga suur. Avatud võnkeringis pole laengud koondunud juhi otsestesse, vaid jaotatud kogu juhis. Voolutugevus on antud hetkel juhi erinevates ristlõigetes ühesuguse suunaga, kuid erineva tugevusega. Voolutugevus on voolu otstes 0, keskel aga maksimaalne. Võnkumiste tekitamiseks
On pehmemädaniku põhjustaja (softrot) lagundab taime rakukestas glükaane, muutes taimsed materjalid kättesaadavamaks kandseentele (kandseened lagundavad ligniini -valgemädanik ja tselluloosi – pruunmädanik) Ehitus: Mütseel koosneb vaheseinetega (septatega) hüüfidest Vahesinas on poor, mis tagab kogu hüüfis ühise tsütoplasma olemasolu Sobivates tingimistes tuumad võivad migreeruda läbi poori Tuumade arv rakkudes pole fikseeritud. Arenenumad kottseened omavad poorid organelle-Woronini kehakesi- mis isoleerivad suguliselt paljunema hakkava mütseeliosa NB! Olulised erinevused kandseentest: •Kottseeni iseloomustab nii paaristuumse kui ka diploidse faasi lühiealisus. •Viljakeha koosneb valdavalt ühe eellase haploidsetest hüüfidest On kottseeni, kellel esineb nii ana-kui teleomorf, teistel aga vaid anamorf või teleomorf.
tegemist niiskumisega või kuivamisega. Hügroskoopsus ehk niiskusimavus ehk imamisvõime on ainete võime õhust või muust gaasist neelata endasse vett. Kapillaarsus - mittesegunevate keskkondade, harilikult tahke ja vedela faasi kokkupuute piirkonnas ilmnevad pindpinevusnähtused; kitsamas mõttes märgumisega kaasnevad imendumisnähtused kapillaarides ja poorides. Kapillaarne tasakaaluniiskus - Kapillaarses alas on poori õhu suhteline niiskus 100%. Tasakaaluniiskus esitatakse poorse materjali ühtlustunud niiskussisalduse ja poorirõhu (või poori raadiuse) seosena. 23. Niiskuse liikumise viisid: veesurve mõjul, raskusjõu mõjul, kapillaarsel teel, konvektsiooni teel, pinddifusiooni teel, difusiooni teel, termodifusioon, efusioon, osmoos, elektrokineetilisel teel Poorses materjalis liigub niiskus gaasilises või vedelas olekus. Olulisemad vee ja veeauru liikumisviisid: 1
koorealune kiudkest (e koorekest). Munakesta paksus on 22 µm ja koorekesta paksus 48 µm. Kiudkestad on kokku kasvanud, välja arvatud muna tömbis otsas, kus nende vahele moodustub muna õhuruum, mis muna säilitamisel pidevalt suureneb. Munakoor kaitseb muna väliskeskkonna mõjude eest ja on arenevale lootele mineraalainete allikaks. Munakoore paksus on erinevatel linnuliikidel 0,21,6 mm, kanamunadel 0,250,40 mm. Munakoores on 90120 poori 1 cm2 kohta, kokku 700017 000 poori. Rohkem on poore muna tömbis otsas. Munakoor on pealt kaetud poore sulgeva liimja kaitsekihiga kutiikulaga. Läbi kutiikula, lubikoore pooride ja kiudkestade aurub munade säilitamisel vett, hautamise ajal toimub läbi nende gaasi- ja veevahetus. Munakoores on anorgaaniline aine läbi põimunud orgaanilise aine kiududega, mis teeb koore vastupidavamaks. Koore vastupidavus sõltub tema paksusest ja muna kujust. Muna purustamiseks tömbist otsast on vaja 4,73 ja teravast otsast 5,57 kg rõhku
molekul on. Kui vähem al vähem katioone vähem polaarne molekul (Si-O sidemed suhteliselt mitepolaarsed), seda hüdrofoobsem on o Happekindlus kui Al rohkem, siis happekindlus palju nõrgem, ka termiline stabiilsus tunduvalt madalam o Vt joonis slaidil Tseoliidipoorides: o 1) Toimub selektiivsus reageerivate molekulide kuju ja suuruse põhjal Nt 1 molekul mahub poori sisse, teine mitte saab need eraldada üksteisest. o 2) Molekulid lähevad pooridesse, aga võivad tekkida erinevad reaktsiooniproduktid, ainult teatud suuruse või kujuga produktid saavad poorist välja minna. eemaldatakse kogu aeg kindlat produkti, tasakaal seega produkti tekkimise poole. Reaktsiooni kiirus sõltub difusioonist ( molekulide
asuv koorealune kiudkest (e koorekest). Munakesta paksus on 22 µm ja koorekesta paksus 48 µm. Kiudkestad on kokku kasvanud, välja arvatud muna tömbis otsas, kus nende vahele moodustub muna õhuruum, mis muna säilitamisel pidevalt suureneb. Munakoor kaitseb muna väliskeskkonna mõjude eest ja on arenevale lootele mineraalainete allikaks. Munakoore paksus on erinevatel linnuliikidel 0,21,6 mm, kanamunadel 0,250,40 mm. Munakoores on 90120 poori 1 cm2 kohta, kokku 700017 000 poori. Rohkem on poore muna tömbis otsas. Munakoor on pealt kaetud poore sulgeva liimja kaitsekihiga kutiikulaga. Läbi kutiikula, lubikoore pooride ja kiudkestade aurub munade säilitamisel vett, hautamise ajal toimub läbi nende gaasi- ja veevahetus. Munakoores on anorgaaniline aine läbi põimunud orgaanilise aine kiududega, mis teeb koore vastupidavamaks. Koore vastupidavus sõltub tema paksusest ja muna kujust. Muna purustamiseks tömbist otsast on vaja 4,73 ja teravast otsast 5,57 kg rõhku
Kõik seened on heterotroofid nad kasutavad elutegevuseks vajaliku energia saamiseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet. Seened kasutavad antibiootikume üksteisega võitlemiseks tugevam jääb ellu. Kes on torikseened? Torikseened koosnevad kahest osast - seeneniidistik elab puidus või mõnes muus kasvusubstraadis ja omastab sellest toitaineid. Seeneniidistik meenutab ämblikuvõrku, selle olemasolu näitab puidu lagunemine. Seene nähtav osa on viljakeha, mille ülesandeks on võimaldada seene paljunemist. Liiki saab määrata viljakeha tunnuste alusel. Tüüpilistel torikseentel on puu küljes kasvav kõva viljakeha; selle alakülg on kaetud võrvuti asetsevate peente torukestega, mille siseküljel arenevad eosed. Torikseente hulka loetakse ka jäigalt korkjad või puitkõvad eoslehekestega liigid. Teisalt on aga paljud torikseened pehmed ja haprad ning kasvavad puidul õhukese kihina. On ka jalaga, maapinnal kasvavaid like. Tüüpilis...
parenhüümrakkudest, trahheiidid, soontrahheiidid, libriforikiud, libriform, kiudtrahheiidid. 18. Mida kujutab endast koobaspoor? Milline on selle funktsioon? Ümmargune poor, mille läätsekujulist paksemat osa nimetatakse tooruseks, tema ümber paikneb rõngakujuline ala e margo, mille läbi saavad vedelikud pooride kaudu rakkudesse liikuda. Kui koobaspoor sulub, tekib naaberpooride vahel rõhuvahe, sel juhul surutakse toorus poori avause vastu. Okaspuidus ühendavad omavahel puidu trahheiide, lehtpuidus leidub neid soontes. Kevadpuidus on ümmargused ja suured, sügispuidus elliptilised ja väiksed. 19. Aastarõngad ja kasvurõngad. Aastarõngad tekivad puidus kasvuperioodide peegeldusena, seega võib üks aastarõngas teatud klimaatilistel tingimustel koosneda ka enamast kui ühest kasvurõngast. Aastarõngad koosnevad kevad (KP)- ja sügispuidust (SP). 20
Munavalget ümbritseb sisemine koorealune kiudkest (munakest) ja väljaspool asuv koorealune kiudkest (koorekest). Munakesta paksus on 22 µm ja koorekesta paksus 48 µm. Kiudkestad on kokku kasvanud, välja arvatud muna tömbis otsas, kus nende vahele moodustub muna õhuruum. Munakoor kaitseb muna väliskeskkonna mõjude eest ja on arenevale lootele mineraalainete allikaks. Munakoore paksus on erinevatel linnuliikidel 0,2–1,6 mm, kanamunadel 0,25–0,40 mm. Munakoores on 90–120 poori 1 cm2 kohta, kokku 7000–17 000 poori. Rohkem on poore muna tömbis otsas. Munakoor on pealt kaetud poore sulgeva liimja kaitsekihiga – kutiikulaga. Läbi kutiikula, lubikoore pooride ja kiudkestade aurub munade säilitamisel vett, hautamise ajal toimub läbi nende gaasi- ja veevahetus. Munakoores on anorgaaniline aine läbi põimunud orgaanilise aine kiududega, mis teeb koore vastupidavamaks. Koore vastupidavus sõltub tema paksusest ja muna kujust.
värvide aurujuhtivuse hindamiseks? Värvidel määratakse veeauru difusiooni takistuse tegur . Sisevärvidel (lateks ja arüül) on suur ~ 1,5. Välisvärvidel on väga madal = 0,1...0,4. Seina ei tohi enne krohvida ega värvida, kui niiskussisaldus on piisavalt madal. 25). Mis on pinddifusioon? Difusioon - veeauru liikumine materjalis kõrgema aururõhuga keskkonnast madalamale. Tänu kõrgele relatiivsele niiskusele kasvab vee molekulide kiht külmemal poolel. Mida kaugemal poori seinast asub vee molekul, seda kergemini see liikuma hakkab. Paksema veekihi poolt algab pinddifusioon õhema kihi suunas, aur ja vesi võivad liikuda samas pooris eri suundades. Talvel koguneb kondensvett. 27). .Inimese füüsilise aktiivsuse ja riiete soojapidavuse ühik? Inimese füs. aktiivsuse ühik on Met (uni- 0,8; auditoorne töö- 1; sörkjooks- 5,8). Rõivaste soojapidavuse ühik - Clo, (trikoo- 0,1; toariietus- 1; talvemunder- 7). 1Clo= 0,15 m2K/W.
5. Millel põhinevad dialüüs, ultrafiltratsioon, elektrodialüüs? Dialüüs Kolloidosakesed läbivad enamus filtreid (n. filterpaber). Samas on olemas teatud filtreerivad ained, mis on läbitavad väikeste osakeste (n. ioonid, vesi), kuid mitte kolloidosakeste jaoks. Protsessi, kus kasutatakse selliseid filtreid kolloidsüsteemide puhastamiseks nim. dialüüsiks (filtreerimine oleks analoog suurte osakeste korral) Sõltuvalt kolloidosakeste suurusest võib kasutada erineva poori suurusega filtreid. Sealjuures mängib dialüüsis rolli nii poori suurus kui ka poori aine ja seda läbiva osakese elektriline laeng. Dialüüsi kiirendamiseks tuleb kolloidsüsteemi segada ning vajadusel filtreid vahetada. Paljud dialüüsis kasutavad filtrid on süsivesikutel põhinevad n. tselluloosi derivaadid. Dialüüs on näiteks lahustuva soola eraldamine AgI kolloidist. Ultrafiltratsioon
3.) Kolloidsüsteemide puhastamine. Dialüüs Nagu öeldud, läbivad kolloidosakesed enamus filtreid (n. filterpaber). Samas on olemas teatud filtreerivad ained, mis on läbitavad väikeste osakeste (n. ioonid, vesi), kuid mitte kolloidosakeste jaoks. Protsessi, kus kasutatakse selliseid filtreid kolloidsüsteemide puhastamiseks nim. dialüüsiks (filtreerimine oleks analoog suurte osakeste korral) Sõltuvalt kolloidosakeste suurusest võib kasutada erineva poori suurusega filtreid. Sealjuures mängib dialüüsis rolli nii poori suurus kui ka poori aine ja seda läbiva osakese elektriline laeng. Dialüüsi kiirendamiseks tuleb kolloidsüsteemi segada ning vajadusel filtreid vahetada. Paljud dialüüsis kasutavad filtrid on süsivesikutel põhinevad n. tselluloosi derivaadid. Dialüüs on näiteks lahustuva soola eraldamine AgI kolloidist. Ultrafiltratsioon
kiudkest (e koorekest). Munakesta paksus on 22 µm ja koorekesta paksus 48 µm. Kiudkestad on kokku kasvanud, välja arvatud muna tömbis otsas, kus nende vahele moodustub muna õhuruum, mis muna säilitamisel pidevalt suureneb. Munakoor kaitseb muna väliskeskkonna mõjude eest ja on arenevale lootele mineraalainete allikaks. Munakoore paksus on erinevatel linnuliikidel 0,2–1,6 mm, kanamunadel 0,25–0,40 mm. Munakoores on 90–120 poori 1 cm2 kohta, kokku 7000–17 000 poori. Rohkem on poore muna tömbis otsas. Munakoor on pealt kaetud poore sulgeva liimja kaitsekihiga – kutiikulaga. Läbi kutiikula, lubikoore pooride ja kiudkestade aurub munade säilitamisel vett, hautamise ajal toimub läbi nende gaasi- ja veevahetus. Munakoores on anorgaaniline aine läbi põimunud orgaanilise aine kiududega, mis teeb koore vastupidavamaks. Koore vastupidavus sõltub tema paksusest ja muna kujust. Muna purustamiseks tömbist otsast on vaja 4,73 ja teravast otsast 5,57 kg rõhku
Sarnaselt tsütoplasma võrgustikuga võivad tuuma välismembraanile kinnituda ribosoomid. 1 Tuuma sisemise membraani sisepinnal on ōhuke kiht nn. tuuma lamiine. Lamiinid toetavad tuuma sisemist membraani seestpoolt. Väljastpoolt on tuum ümbritsetud intermediaarsete filamentide vōrgustikuga. Tuuma ümbrises on teatud vahemikega spetsiaalsed struktuurid, nn. tuuma poori kompleksid (nuclear pore complex- NPC). Tuumapoore moodustavaid valke nim. ka nukleoporiinideks. Tuuma ja tsütoplasma vaheline ainete transport Tuuma ja tsütoplasma vaheline ainete transport käib tuuma pooride kaudu. Transport läbi NPC on kas passiivne difusioon (ioonid, väikesed valgumolekulid) või aktiivne transport. Iga üksik NPC toimetab nii importi kui eksporti. Tüüpilisel imetajarakul on tuumaümbrises 3-4 tuh. poori. Üks ja sama poor võimaldab mõlemasuunalist liikumist.
C4 taimed kasutavad vett ökonoomsemalt. C4 taimed kasvavad ariidsetes tingimustes ja nende õhulõhed on päeval kinni. Kuidas ja miks transpiratsioon mõjutab lehtede temperatuuri. Transpiratsioon jahutab lehti, sest veel on kõrge aurustumissoojus. See tähendab, et vee aurustamiseks on vaja palju lisaenergiat. Defineerige hüdraulilise juhtivuse mõiste. Hüdrauliline juhtivus näitab kui suur takistus on vedelikul läbi poori või õõnsuse liikumisel. See on takistuse pöördväärtus: Lp=1/r r – takistus; Lp – hüdrauliline juhtivus Millal on õhulõhed avatud C3 taimedel päeval, C4 taimedel öösel, CAM taimedel öösel? Millised C4 taimede ainevahetuse iseärasused teevad need taimed sobivateks kasvama kuivas kliimas? C4 taimedes liigub CO2 kõigepealt mesofülli rakkudesse (nagu ka C3 taimedes), kuid seal ei seostu CO2 mitte RuBPga, vaid ensüüm nimega PEP karboksülaas seob selle hoopis
kasvukihiks, selle rakud paljunevad pidevalt ja lükkavad ülesse surnud rakke. Sarvkiht kaitseb naha alumisi osi kulumise eest. Kasvukihis paiknevad pigmendiosakesed kaitsevad organismi liigse päikesekiirguse eest. Peale marrasknahka tuleb pärisnahk, mis koosneb tihedast sidekoest. Selles kihis on palju veresooni, närvilõpmeid. Pärisnahk läheb üle nahaaluseks koeks, milles on palju tihedaid sidekoekiude ja rasvkudet. Nahas asuvad: higinäärmed - pärisnahas ja nahaaluses koes, avanevad poori näol (inimesel on umbes kaks miljonit, eriti palju peopesas ja jalataldadel) ja rasunäärmed - juhad avanevad karvanääpsudesse (hoiavad karvu ja nahka). Karvasibulal kinnituvad silelihasrakud, mis on karvapüstitajateks. Karvad ja küüned on nahamoodustised Inimesel on nahka umbes 1,5 m² ja paksus on kuni 4 mm. Mida vanemaks inimene saab, seda õhemaks nahk muutub. 187.Nahas paiknevad retseptorid. Naharetseptorid on sensoorsete närvide lõpmed
Roheline Kaart ja Tööohutus Soome tööturvalisuskoolitus Soomes kehtiv seadusandlus annab objekti omanikule/valdajale õiguse kehtestada objektil viibivatele isikutele ühtsed ohutusnõuded ehk tal on õigus nõuda tema territooriumil töötavatelt isikutelt sellise koolituse läbimist. Kuna üha sagedamini viibib samas tehases, terminalis või ehitusobjektil erinevate ettevõtete töötajaid, kelle rahvus, keeleoskus ja eelnevad ohutusalased teadmised varieeruvad, pakub Soome Tööohutuskeskus MTÜ standard- tööohutuskoolitust, mis annab isikule selles vallas algteadmised. Tamrex Ohutuse OÜ viib läbi Soome tööohutuskoolitusi, milles osalenu saab Soome tööohutustunnistuse (nn roheline kaart ehk työturvallisuuskortti). Kõik tööturvalisuskoolituse läbinud registreeritakse Soome Tööohutuskeskuses. Tamrex Ohutuse OÜ lektorid on atesteeritud Soome Tööohutuskeskuses ning omavad õigust antud koolituse läbiviimiseks. Koolitus ...
Heterotallsete kottseente viljakeha hüüfides on enamasti üks, askogeensetes hüüfides kaks ja eostes palju erinevaid tuumapopulatsioone. Pleomorfism - sugulise ja mittesugulise paljunemise vaheldumine seene elutsüklis; väga levinud kottseente hõimkonnas. On kottseeni, kellel esineb nii ana-kui teleomorf, teistel aga vaid anamorf või teleomorf. Enamik teadaolevatest mitootilistest seentest arvatakse kuuluvat kottseente hulka. Arenenumad kottseened omavad poori organelle - Woronini kehakesi. Kui külgnev hüüf katkeb, siis Woronini kehakesed blokeerivad poori tõkestades tsütoplasma kadumise läbi katkise osa. Olulised erinevused kandseentest: Kottseeni iseloomustab nii paaristuumse kui ka diploidsefaasi lühiealisus. Viljakeha koosneb valdavalt ühe eellase haploidsetesthüüfidest. Eoste autofluorestsents. Koniidid mittesugulise paljunemise eosed. Kandseened:
ruumis ilma näiliste välisjõudude (raskusjõud) otsese mõjuta. Efekt ilmneb näiteks värvipintsli harjastel ja saapapaelte märgumisel, samuti poorsetes materjalides nagu betoon või paber. Kapillaarefekt ilmutab end ka eluslooduses, taimsetes ja loomsetes rakkudes, kus on oluline vedeliku rakkudevaheline liikumine. Efekti põhjuseks on vedeliku ja tahkise pinnal olevad molekul-molekul vahelised sidemed ehk van der Waalsi vastasmõju. Nähtuse ilmnemise eelduseks on, et kapillaari või poori kõverusraadius on võrreldav vedelikupinna kõverusraadiusega, sest siis kompenseeruvad kohesiooni tõttu tekkinud vedeliku pindpinevusjõud ning vedeliku ja tahkise osakeste vahel mõjuv adhesioonjõud. Tulemuseks on vedeliku vaba liikumine mööda poori või kapillaar 5.Millised on hoonetes esinevad õhuga seotud niiskuseprobleemidja kuidas nendega toime tulla? -Hoone sisekliimas esineb kahte tüüpi niiskuseprobleeme: liiga niiske: liiga kuiv. -Liiga kuiv keskkond Kuivatab hingamisteid
rakke. Sarvkiht kaitseb naha alumisi osi kulumise eest. Kasvukihis paiknevad pigmendiosakesed kaitsevad organismi liigse päikesekiirguse eest. Peale marrasknahka tuleb pärisnahk, mis koosneb tihedast sidekoest. Selles kihis on palju veresooni, närvilõpmeid. Pärisnahk läheb üle nahaaluseks koeks, milles on palju tihedaid sidekoekiude ja rasvkudet. Nahas asuvad: higinäärmed - pärisnahas ja nahaaluses koes, avanevad poori näol (inimesel on umbes kaks miljonit, eriti palju peopesas ja jalataldadel) ja rasunäärmed - juhad avanevad karvanääpsudesse (hoiavad karvu ja nahka). Karvasibulala kinnituvad silelihasrakud, mis on karvapüstitajateks. Karvad ja küüned on nahamoodustised Inimesel on nahka umbes 1,5 m² ja paksus on kuni 4 mm. Mida vanemaks inimene saab, seda õhemaks nahk muutub. 134. Nahas paiknevad retseptorid: (Joonis 17) naharetseptorid on sensoorsete närvide lõpmed
repressorid vastutavad selle eest, millised geenid aktiveeritakse. Takistamine võib olla ajalise kontrolli all, vastutades selle eest kas esmalt seostub aktivaator või repressor. 4 VÄIKEAJU ARENG Kõigist käitumuslikest mutatsioonidest on lihtsaim identifitseerida neid, mis on seotud liikumisega. Stragger ja weaver on hiirte fenotüübid, mida põhjustavad vastavad geenid homosügootses olukorras. 4.1 Weaver mutandid, kaaliumikanali poori valgu defekt graanulrakkudes Weaver mutatsioon mõjutab väikeaju graanulrakke rakke, mida leidub kesknärvisüsteemis kõige rohkem. Nende rakkude puudusel on hiirte kõnnak tuikuv. Arvati, et mutatsioon mõjutab graanulrakkude eellasrakke ja Bergmanni gliaarakkude vahelist interaktsiooni, kuid hilisemad uurimused näitasid, et graanulrakud weaver hiirtel ei diferentseerunud ja need rakud surid enne gliiarakkudega interakteerumist. Seega peaks
läbi plasma membraanide erinevate mittespetsiifiliste viisidega. Mikroorganismides, kes on sõltuvad sellest metalli ioonist eksisteerib spetsaliseerunud süsteem nikli transportimiseks, mis kuuluvad põhiliselt kahte klassi: NikABCDE import pumbad ja nikli/koobalti premeaasid(NiCoT). Esimene, kes leiti algselt E. Colis, kuulub ATPga-seonduvate transporterite hulka ja paardub substraadi translokatsiooni ja ATP hüdrolüüsiga. NikB ja NikC on trans- membraansed valgud mis moodustavad nikli poori. NikD ja NikE on valgud mis seonduvad ja hüdrolüüsivad ATP-d. NikA on periplasma valk mis seob ühe nikli ühe valgu kohta nikelofoori kontekstis. Sellise kompleksi loomus on vastuoluline, kuigi nüüd on avastatud struktuuri infot mis leidis, et kaks vaba histidiini kordineerivad Ni2+ seondumist NikA-ga, leides sellega, et Ni+2-(L-his)2 on nikelofoori äratundev perplasmiline transporter. Selline süsteem on leitud
Tuuma sisemise membraani sisepinnal on õhuke kiht nn. tuuma lamiine (valgud, mis kuuluvad intermediaarseid filamente moodustavate valkude hulka). Lamiinid toetavad tuuma sisemist membraani seestpoolt. Rakutuumas paiknev kromatiinaine on lamiinide vahendusel seotud tuumamembraani sisepinnaga. Väljastpoolt on tuum ümbritsetud intermediaarsete filamentide võrgustikuga. Tuuma ümbrises on teatud vahemikega spetsiaalsed struktuurid, nn. tuuma poori kompleksid, mis on moodustunud teatud kindlatest valkudest (1 keskel, 8 ümber). Tuumapoori valgud seovad tuumapoori servadel tuuma sise- ja välismembraani kokku ja reguleerivad koos pooridega karüoplasma ja tsütoplasmavahelist ainevahetust. Ainete transport on kas passiivne difusioon (ioonid, väikesed valgumolekulid) või aktiivne transport, mis vajab energiat ning teatud lubava signaali olemasolu.
Tuuma sisemise membraani sisepinnal on õhuke kiht nn. tuuma lamiine (valgud, mis kuuluvad intermediaarseid filamente moodustavate valkude hulka). Lamiinid toetavad tuuma sisemist membraani seestpoolt. Rakutuumas paiknev kromatiinaine on lamiinide vahendusel seotud tuumamembraani sisepinnaga. Väljastpoolt on tuum ümbritsetud intermediaarsete filamentide võrgustikuga. Tuuma ümbrises on teatud vahemikega spetsiaalsed struktuurid, nn. tuuma poori kompleksid, mis on moodustunud teatud kindlatest valkudest (1 keskel, 8 ümber). Tuumapoori valgud seovad tuumapoori servadel tuuma sise- ja välismembraani kokku ja reguleerivad koos pooridega karüoplasma ja tsütoplasmavahelist ainevahetust. Ainete transport on kas passiivne difusioon (ioonid, väikesed valgumolekulid) või aktiivne transport, mis vajab energiat ning teatud lubava signaali olemasolu.
sünteesil ribosoomidesse mRNA vahendusel. (DNAmRNAvalk). DNA hulk haploidses rakus on 107 1011 bp. Suurem osa DNA-st mittekodeeriv(inimesel 98,5%). Eukarüootse raku DNA (genoom) on jagunenud erinevate kromosoomide vahel, mis on tuumas nähtavad ainult mitoosi ajal. 2. Rakutuum. Valgusmikroskoobis on ta kõige paremini nähtav raku osa. Hlmab ca 10% raku kogu ruumalast, sinna on koondunud peaaegu kogu rakus olev DNA. Tuumaümbris (tuuma lamiinid, tuuma poori kompleks, perinukleaarne ruum). Tuum on ümbritsetud kaksikmembraaniga, millest välimine membraan on otseses ühenduses tsütoplasmavõrgustiku membraaniga.Tuuma sise- ja välismembraani vahelist osa nim perinukleaarseks ruumiks. Sarnaselt tsütoplasma võrgustikuga võivad tuuma välismembraanile kinnituda ribosoomid. Tuuma sisemise membraani sisepinnal on huke kiht nn. tuuma lamiine. Need on valgud, mis kuuluvad intermediaarseid filamente moodustavate valkude hulka
(DNAmRNAvalk). DNA hulk haploidses rakus on 107 1011 bp. Suurem osa DNA-st mittekodeeriv(inimesel 98,5%). Eukarüootse raku DNA (genoom) on jagunenud erinevate kromosoomide vahel, mis on tuumas nähtavad ainult mitoosi ajal. 2. Rakutuum. Valgusmikroskoobis on ta kõige paremini nähtav raku osa. Hlmab ca 10% raku kogu ruumalast, sinna on koondunud peaaegu kogu rakus olev DNA. Tuumaümbris (tuuma lamiinid, tuuma poori kompleks, perinukleaarne ruum). Tuum on ümbritsetud kaksikmembraaniga, millest välimine membraan on otseses ühenduses tsütoplasmavõrgustiku membraaniga.Tuuma sise- ja välismembraani vahelist osa nim perinukleaarseks ruumiks. Sarnaselt tsütoplasma võrgustikuga võivad tuuma välismembraanile kinnituda ribosoomid. Tuuma sisemise membraani sisepinnal on huke kiht nn. tuuma lamiine. Need on valgud, mis kuuluvad intermediaarseid filamente moodustavate valkude hulka
EESTI MEREAKADEEMIA Ramo Mootse KF-31 "ELEKTRIKALAD", KUIDAS JA M I L L I S E D K A L A L I I G I D K A S U TAVA D ELEKTRIVÄLJU Referaat Juhendaja: Ahto Järvik Tallinn 2011 SISSEJUHATUS ELEKTRIRAILISED ( TORPEDINIDAE ) Nad on aeglaselt liikuvad põhjastoitujad, kes on võimelised genereerima elektrilaengut enda kaitsmiseks või toitumiseks. Tänapäevaks säilinud liike loetakse 15-22 ringis. Sõjalaevastikus kasutatav relv, torpeedo, ongi oma nime saanud selle perekonna ladinakeelse nime järgi Torpedos, mis tähendab "halvatud" või "tuim", arvatavasti tuleb tähendus sellest tundest mis tekib pärast kokkupuudet rai poolt tekitatud elekrishokki. Elektriraid on kehakujult nagu teised raid, lamedad , ke...
Ensüümid .. on bioloogilised katalüsaatorid, mille peamiseks ülesandeks elusorganismis on keemiliste reaktsioonide kiirendamine. .. on valgud ..ei saa käivitada termodünaamiliselt võimatut protsessi .. ei mõjuta reaktsiooni kulgemise suunda Ometi ensüümid kontrollivad ainevahetusprotsesside üldist suunda, sest nende aktiivsus sõltub organismi vajadusest ja ühed reaktsioonid ei kesta kogu aeg vaid muutuvad. Ensüümide katalüüsivõime aluseks on nende omadus alandada reaktsioonide aktivatsioonienergiat. Aktivatsioonienergia on energia, mis on vajalik reageerivate ainete ergastamiseks. Ensüümidele on iseloomulik spetsiifilisus: Stereokeemiline spetsiifilisus (eristatakse D- ja L-isomeere) Sidemespetsiifilisus (ensüümid võivad katalüüsida ainult teatud sidemete tekkimist ja lagunemist nt a1,4 glükosiidside) Rühmaspetsiifilisus (kindla funktsionaalse rühmaga toimuvad reaktsioonid) Absoluutne spetsiifil...
1. Püsitakistid mille takistus on kindla suurusega 2. Muuttakistid mille takistus on sujuvalt muudetav Muutumise graafik võib olla: 1. Lineaarne 2. Mittelineaarne Takistuse keha kuju poolest liigituvad takistused: 1. Kihttakistid mille isoleerainest alus on kaetud takistus materjali kihiga 2. Masstakistid mille takistus keha koosneb tervenisti takistuse materjalist 3. Termotakistid on kihttakistitel ja masstakistitel süsinike ja poori segu. Metall osiidi, grafiidi või tahma paagutatud segu. Pooljuht materjalid, traattakistused aga enamasti konstaan või nikroon TAKISTITE TUNNUSJOONED Olenemata takistite liikide mitmekülgsusest on neil teatud kindlad tunnussuurused. Tunnussuuruste ja kasutusalade järgi liigitatakse takistid: 1. Üldkasutatavad takistid 2. Täpistakistid 3. Pretsesiivsed takistid ehk ülitäpistakistid 4. Kõrgsagedus takistid minimaalne omainduktiivsus 5
väljakülvatud proovikogusega paralleeluuringu lahjenustes. Kaks järgmist arvu esindavad positiivsete katseklaaside arvu vastavalt järgmistes lahjendustes. Koodarvu ( nt 3, 5, 10) alusel leitakse standardtabelist mikroorganismide kõige tõenäolisem arv. 10. Mis on membraanifiltri meetodi põhimõte? Plaadimeetod ei ole sobiv bakterite arvu määramiseks proovis, mille mikroobide sisaldus on väga madal. Sel juhul valatakse filtrile proov. Filter mille poori läbimõõt on 0,22-0,45m, peab kinni bakterid, kuid võimaldab veel mingil muul proovil pääseda läbi filtri. Membraanifilter koos bakteritega aetakse petri tassile, milles on sobiv sööde. Petri tassid pannakse inkubaatoruisse kasvama ning hiljem loendatakse kolooniad. 11. Millised on membraanifiltri meetodi eelised ja puudused võrreldes plaadimeetodiga? Eelsieks see, et saab määrata bakterite arvu proovides, kus mikroobide sisaldus madal.
2.retseptori ja tuuma viidava valgu kompleks seondub tuumapoori filamentidele ja liigub tuuma 3.tuumas toimub koorma ja retseptori dissotsieerumine Kui suur on tuumapoori difusioonipiir? Kirjelda lühidalt tuumapoori kompleksi ehitust. 40kDa Poor (avause läbimõõt ~9Å) moodustub ligi 100 erinevast valgust, millest enamik on tähistatud erineva numbriga nukleoporiinina (NUP). Poore on tuumamembraanis 3000-5000. Elektronmikroskoobiga saadud tulemustele toetudes on leitud, et tuuma poori tsütoplasma poolsel küljel asuvad välja sirutunud filamendid ning tuuma sisemuse poole jääb nn tuuma korv (korvi seina moodustava filamendi pikkus ca 100 nm). Poori moodustavad erinevad valgukompleksid on lisaks seotud tuuma lamiinidega. Millised valgumolekuli osad tagavad tuumaimpordi ja -ekspordi valkudele, mille suurus ületab tuumapoori difusioonipiiri? Kirjelda neid lühidalt. Tuuma poori avaust täidavad tuumapoori valkude sabad, kus paiknevad vaheldumisi hüdrofoobsed a-
suurenedes, tsement- ja silikaatkivid vähenevad (mahukahanemine). Peale põletusahjust tulekut savikivid imevad endasse atmosfääri niiskust ja paisuvad. Müüritise mahukahanemine Müüritise mahukahanemine on otseselt seotud niiskusega müüritises. Mahukahanemine on iseloomulik tsementsideainega materjalidele. Betoonide kandvaks karkassiks on tsementkiviga (geel) kokku liidetud täiteaine. Tsementkivi ammutab kivinemiseks vajaliku vee teda ümbritsevast poorist. Poori tühjenemise tekkivad temas järgijäänud vee mõjul kapilaarjõud, mis tõmbavad poori seinad kokku - tekib mahukahanemine. Mahukahanemine on seda suurem, mida suurem on vee osakaal betoonis ja mida rohkem on tsementi betoonis. Mahukahanemine toimub põhiliselt kahes järgus -nn plastne mahukahanemine, kohe kivinemise alguses ja üldine mahukahanemine, mis kestab pikka aega (kuni aasta). Sama protsess toimub ka betoonkividega müüritises. Temperatuuri mõju müüritisele
3.tuumas toimub koorma ja retseptori dissotsieerumine 4. Kui suur on tuumapoori difusioonipiir? Kirjelda lühidalt tuumapoori kompleksi ehitust. 40kDa. Poor (avause läbimõõt ~9Å) moodustub ligi 100 erinevast valgust, millest enamik on tähistatud erineva numbriga nukleoporiinina (NUP). Poore on tuumamembraanis 3000-5000. Elektronmikroskoobiga saadud tulemustele toetudes on leitud, et tuuma poori tsütoplasma poolsel küljel asuvad välja sirutunud filamendid ning tuuma sisemuse poole jääb nn tuuma korv (korvi seina moodustava filamendi pikkus ca 100 nm). Poori moodustavad erinevad valgukompleksid on lisaks seotud tuuma lamiinidega. 5. Millised valgumolekuli osad tagavad tuumaimpordi ja -ekspordi valkudele, mille suurus ületab tuumapoori difusioonipiiri? Kirjelda neid lühidalt.
depolarisatiooni ajal pingetundlikult. Toimub nagu Na-K kanalite omavaheline võitlus, kuid mõlemad korraga laialt avatud ei ole. Selle kindlustab Na kanalite ehitus, mis avab kanalid pingetundlikult. Pingetundliku kanali suleb stopper- segment ja kanal pöördub algasendisse. Na ja K kanalite tähtsaim omadus on nende ioonide vahel vahet teha. Ioonide mõõdud väga sarnased, kuid siiski väiksem ioon ei läbi suuremale mõeldud kanalit. Moodustuvad koorinatsioonisidemed metalli ja poori seinte aatomite vahel, nende sidemete täpne pikkus kindlustab selektiivsuse. Joonista optilist kujutist. Lääts on sellise kujuga, kui tema peale langevad paralleelsed kiired, mis tulevad otste poolt, murduvad rohkem, mis rohkem keskelt poolt murduvad vähem ja täpselt keskelt ei murdu üldse. Punane valgus murdub vähem, seega o keskelpool ja sinine murdub rohkem ja on otste poolt. kõik paralleelsed kiired lõikuvad fookuses.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
