paistab. Tema kaela katab pikkade karvadega paks lakk. Laka värv on erinevatel isenditel erinevat värvi. Tavaliselt on see helekollasest helepruunini. Lakk kaitseb lõvisid teiste isaste küüniste eest. Karvkate on lõvil helekollane või helepruun. Õrnad tähnid lõvi nahal on jäänukid kutsikapõlvest. Silmad on tal karmid ja väljendusrikkad. Emaslooma keskmine kõrgus on 1 m. Pikkus on umbes 2 m (väljaarvatud saba). Nii isaslooma, kui ka emaslooma saba pikkus on 70-90 cm. Isaslooma kõrgus on 120 cm ja pikkus on 240 cm (väljaarvatud saba). Tema mass on umbes 180-240 kg. Lõvide eluiga on looduses umbes 15 aastat. Isaslõvi möire on madal ja hirmuäratav
erakordselt massiivne, võrdlemisi pika koonuga. Jäsemed on lüheldased ja väga tugevad. Pikk saba lõpeb tutiga. Keha katab lühikene pruunikaskollane karvastik. Täiskasvanud isalõvidel on pikk tumedam lakk, mis katab nii kaela, õlgu kui ka rinda. Lõvil on ühena vähestest kiskjalistest selgelt välja kujunenud sugulinedimorfism, mis ei seisne ainult emalõvide väiksemates mõõtmetes, vaid ka laka puudumises emastel. Isalõvi on kergesti emasloomast eristuv tema uhke laka poolest. Isaslooma nägu on enim tunnustatud sümbol kultuuris. Lõvi nägu on kujutatud kirjanduses, skulptuuridel, maalidel ja riigi lippudel. Looduses on lõvid praegu olemas Põhja- Aafrikas,Edela- Aasias ning ka Indias. Lõvid elavad vabas looduses 10-14 aastat. Vangistuses võivad nad elada ligi 20 aastat. Looduses isalõvid elavad harva üle kümne aasta. Isaslooma elupikkust vähendavad konkureerivad võitlused teiste isasloomadega. Tavaliselt elavad lõvid savannides ja heinamaal.
sugurakke palju ja Kaladel ja imetajatel on viljastumise kahepaiksetel on kehasisene viljastumine. tõenäosus väike. kehaväline viljastumine. Emaslooma Selleks, et liigid kehas valmivad säiliksid ja elu munarakud ja jätkuks, peavad isaslooma kehas elusolendid seemnerakud. paljunema. Kõik selgroogsed Selgroogsete loomad paljunemine Sugurakkude paljunevad ühinemist suguliselt. nimetatakse
Kaelkirjak on kõrgeim maismaaloom. Isasloom on 4,8...5,5 m, emasloom 3,9...4,5 m kõrge. Isaslooma kaal on kuni 900 kg, emasloomal 550...700 kg. Kaelkirjaku kaela pikkus ulatub kuni kahe meetrini, jalad on peaaegu sama pikad. Esijalad on tagajalgadest pikemad (vaata joonis 1). Pea on suhteliselt väike, silmad on suured ja pikkade ripsmetega, need kaitsevad teravate (akaatsia-)ogade eest.(Wikipedia 2010) http://et.wikipedia.org/wiki/Kaelkirjak Lõuna-Aafrika Vabariigis hukkus kaelkirjaku rünnaku tagajärjel koertega jalutanud naine (Hein 2010) http://www.elu24.ee/?id=262176 Harjumispärane eluviis: Elab vabade karjadena. Eluiga: 25 aastat (vangistuses). Häälitsused: Nohisemine ja huilgamine. Toitumine: Puude ja põõsaste lehed-oksad, rohi, taimed, puuviljad.(Pollock 2001: 7) ,,Loomade elu" Steve Pollock lk 7, 28-29 Joonis 1.Kaelkirjakud liiguvad ka maal ebatavaliselt, kõigutades oma pikka kaela (Loomauudised 2010 )
Pojad sünnivad pimedana ja kaaluvad ainult 1 kg, sõltuvalt liigist. Nad toituvad emapiimast esimesed 6-8 nädalat. Oma jahiretki alustavad nad u. 18 kuuselt. Emasloom kasvatab 24 kutsikat kaks aastat. Selle aja jooksul ta uusi kutsikaid ei saa. Umbes pooled poegadest surevad enne täisealiseks saamist. Isased tiigrid kipuvad teistesse isastesse suhtuma külmemalt kui näiteks emasloomad suhtuvad teistesse emastesse. Kõige agressiivsemad konfliktid tekivadki kahe isaslooma vahel, ajal kui emasloomal on innaaeg, ning võib harvemini lõppeda ühe isaslooma surmaga. Üleüldises kaitsekäitumises esinevad tiigri näoilmed hõlmavad hammaste paljastamist, pead ligi surutud kõrvau ja pupillide laienemist. Nagu teisedki kaslased, tiigrid möirgavad, kuid peamiselt vaid väga agressiivsetes situatsioonides. Tiigreid peetakse meie ökoloogilise süsteemi üheks suurepärasemaimaks indikaatoreiks ja planeedi looduse säilimise sümboliks
Viljastatud munarakk e. Sügoot Diploidne kromosoomistik Kehaväline viljastumine (kalad, kahepaiksed) Küpseb palju sugurakke, viljastumine juhuslik, hukkub palju ebasoodsate tegurite tõttu Kehasisene viljastumine (roomajad, linud, imetajad) Küpsed vähem sugurakke, parem kaitse ebasoodsate tingimuste eest Iseviljastumine Hermatofrodiitsel ehk mõlemasugulistel loomadel on emas- ja isaslooma tunnused Partenogenees e. Neitsisigimine Järglane areneb viljastamata munarakust Näiteks mesilastel arenevad lesed e. Isasmesilased viljastamata munarakkudest Lootejärgus toimub kromosoomide arvu kahekordistumine Taimedest arenevad viljastamata munarakust seemned näiteks võilillidel Rakutsükkel Raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni Rakutsükkel = interfaas + mitoos Mitoos
Lammaste peamiseks söödaks on hein ja silo, põhk, männioksad. Lammastele meeldib juua ka voolavat vett. Lambaid tuleb korra aastas pügada,siis pole neil suvel palav ja vill ei muutu liiga tokerjaks. Lambaid pöetakse 1 - 2 korda aastas. Vill ei tohi märg olla. Lambavillast tehakse villast lõnga ja sellest omakorda sooje rõivaid. Villast valmistatakse ka vilti, vildist aga viltjalatseid ja kübaraid. Emaslooma nimetatakse uteks, isaslooma - jääraks ja poegi - talledeks. Tallesid sünnib lambal harilikult 1 - 2.
taimeparasiite • Siia kuuluvad väga spetsialiseerunud ümarussid • Jaotub veel omakorda alamklassideks • Spiruria • Strongylida • Ascaridida • Rhabditida (varbussilised) • Oxyurida Selts: varbussilised (rhabitida) • Väga väikese mõõtmelised, kasvavad 1mm pikkusteks • Poolitaoline kehakuju • Peas on näsakesed • Suuõõs on pikliku silindri kujuline • Toituvad laguainest • Emaslooma suguelundid on hästi arenenud • Isaslooma kõige omapäraseks elundiks on bursaalkurrud • Rohkem kui 240 liiki Naaskelsabalased (Oxyuridae) • Keha tagumine osa on teravatipuline • Omapärane nugimisviis • Põhjustab pärasoole limasekesta ärritust ja põletikku • Toitub jämesoole sisust • Munad vajavad arengu stimuleerimiseks hapniku video • Nõrganärvilistel mitte vaadata https://www.youtube.com/watch?v=6hx2gqyLDe8 Kasutatud kirjandus • http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/elundkonnad/ 9-9-1-1.htm
Jäsemed on lüheldased ja väga tugevad. Pikk saba lõpeb tutiga. Keha katab lühikene pruunikaskollane karvastik. Täiskasvanud isalõvidel on pikk tumedam lakk, mis katab nii kaela, õlgu kui ka rinda. Lõvil on ühena vähestest kiskjalistest selgelt välja kujunenud suguline dimorfism, mis ei seisne ainult emalõvide väiksemates mõõtmetes, vaid ka laka puudumises emastel. Isalõvi on kergesti emasloomast eristuv tema uhke laka poolest. Isaslooma nägu on enim tunnustatud sümbol kultuuris. Lõvi nägu on kujutatud kirjanduses, skulptuuridel, maalidel ja riigi lippudel. Looduses on lõvid praegu olemas Põhja- Aafrikas, Edela- Aasias ning ka Indias. Lõvid elavad vabas looduses 10-14 aastat. Vangistuses võivad nad elada ligi 20 aastat. Looduses isalõvid elavad harva üle kümne aasta. Isaslooma elupikkust vähendavad konkureerivad võitlused teiste isasloomadega. Tavaliselt elavad lõvid savannides ja heinamaal.
Harivesilik Harivesilik (Triturus cristatus) on umbes 14 cm pikk sisalikku meenutav sabakonnaline. Ta nahk on kärnkonnale sarnaselt krobeline, must või tumehall. Kõhupool on erkkollane või -oranz, mustade laikudega. Oma nime on harivesilik saanud kõrgest hambulisest harjast, mis areneb isaslooma seljale sigimisajal. Enne sigimist toimub vees omapärane pulmamäng: isasloom ujub uhkeldades emaslooma ees, väristades tagasipainutatud saba, seda vahetevahel emase poole viibutades. Emasloom muneb 300400 muna, kinnitades need ühekaupa veetaime lehtede alaküljele. Leht volditakse kokku nii, et muna peitub selle kurdude vahele. Paari nädala pärast kooruvad munadest vastsed. Pärast sigimist lahkuvad harivesilikud veekogudest kuivale maale toituma. Vastsed
REBANE KRISTJAN JA PATRICK VÄLIMUS. • REBANE ON KOERLASTE SUGUKONDA REBASE PEREKONDA KUULUV KISKJA. • REBANE ON VÄIKESE KOERA SUURUNE JA PIKA KOHEVA SABAGA. TÄISKASVANUD REBASE MASS ON 6–10 KG. ISASED KAALUVAD KESKMISELT 10–15% ROHKEM KUI EMASED. ET ISENDITE SUURUS VARIEERUB TUGEVALT, EI SAA SELLE ALUSEL SUGU MÄÄRATA. • TÄISKASVANUD ISASLOOMA TÜVEPIKKUS ON 60–90 CM, SEALHULGAS SABA 40–60 CM (UMBES POOL TÜVEPIKKUSEST). KEHAPIKKUS ON ISASTEL KESKMISELT 65–75 (80) CM, EMASTEL 62–67 CM. • KARVASTIKU SELJAPOOL ON TAVALISELT ROOSTEPUNANE KUNI PUNAKASKOLLANE TUMEDAMATE KARVADEGA JA VAHEL EBAMÄÄRASE TUMEDA MUSTRIGA SELJA KESKOSAS. KÕHUPOOL ON TUHKHALL VÕI VALGE, AGA VAHEL KA MUST. ELUPAIK. • REBANE ON PLASTILINE LIIK. ÕIGUPOOLEST SOBIVAD REBASELE KÕIK ELUPAIGAD ALATES SOOLAPADURATEST JA LIIVALUIDETEST NING LÕPETADES MÄETIPPUDEGA. • EUROOPAS JA USA-S ON REBANE JÕUDNUD EESLINNADESSE. LINNAS SÜNNIVAD REBASEKUTSIKA...
Põhja-Aafrikas elanud alamliigid on ammu välja surnud.Pärismaalased peavad teda pühaks ja puutumatuks loomaks.(http://et.wikipedia.org/wiki/Kaelkirjak ) KAELKIRJAKU KEHAEHITUS Kaekirjaku keel on 45 cm pikk ja ta ülahuul on hästi arenenud, et see võimaldaks tal akaatsia lehti rebida saamata ise seejuures torgata.(lisa1) (raamat „Maaloodus“, kirjastus koolibri lk.8-9.) Isaslooma kõrgus on 4,8 – 5,5 m, emasloomal 3,9 – 4,5 m. Isaslooma kaal on kuni 900 kg, emasloomal 550 – 700 kg.Kaelkirjaku kaela pikkus ulatub kuni kahe meetrini. Kaelkirjaku kaelas on ainult seitse kaelalüli. Kaelkirjaku jalad on pea sama pikad, kui kaelgi.Kaelkirjaku esijalad on tagajalgadest pikemad. Kaelkirjaku nahk on kollakas pruunide laikudega, igal kaelkirjakul on erinev nahamuster . Kaelkirjaku pea on suhteliselt väike, silmad on suured ja pikkade ripsmetega, mis kaitsevad neid teravate (akaatsia-)ogade eest ja annavad talle tasase ja leebe mulje
TOITUMINE • Põhiliseks toiduks on veelinnud. • Sööb kaldaleuhutud hülgeraipeid. • Ründab pinnavetes ujuvaid suuri kalu. PALJUNEMINE • Pesa ehitab suurtest roigastest männi otsa. • Pesa hakkavad kohendama kesktalvel. • 1–3 muna on munetud enamasti märtsi teisel poolel. HALLHÜLJES https://margalad.wikispaces.com/Hallh%C3%BCljes KIRJELDUS • Täiskasvanud isaslooma pikkus on üle 2 m. • Kaal kuni 300 kg. • Emasloomad on väiksemad. • On Läänemere suurim imetaja. LEVIK,ELUPAIK • Siinne arvukus jääb 3000 ringi. • On levinud kõikjal Eesti rannikuvetes. • Hallhüljest võib kohata ka Atlandi ookeani põhjapoolses osas ning sellega ühenduses olevates meredes. TOITUMINE • Toitub peamiselt kaladest. • Kalad püüab kuni 70 m sügavuselt merest. • Hülged ei söö iga päev.
peetakse rebast kavalaks. Põder Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv imetaja. Põder on suurim hirvlane. Samuti on ta suurim maismaaimetaja Euroopas. Põder on pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500 kg. Karvastik on tal pruunikasmusta värvi. Põder toitub puude ja põõsaste võrsetest, okstest, lehtedest, okastest ja koorest. Elupaigana eelistab suuremaid niiskemaid metsaalasid. Täiskasvanud isaslooma nimetatakse põdrapulliks. Emaslooma nimetatakse põdralehmaks. Kuni ühe aasta vanune loom on põdravasikas ja ühe-kaheaastane loom põdramullikas. Jänes Jänes on jäneseliste seltsi jäneslaste sugukonda kuuluv perekond. Eestis elutsevad 32 jäneste liigist hall- ja valgejänes. Mõlemad toituvad suvel rohttaimedest, talvel söövad puude ja põõsasteoksi, koort ja võrseid, rikkudes nii ka viljapuid. Nad ise on mitme kiskja põhiliseks toiduks
Karja emalõvid kannavad poegade eest ühiselt hoolt. Nälja ajal võib juhtisane kutsikatele kallale tungida, kuid praidi emalõvid astuvad kutsikate eest välja. Juhtisased võivad tappa ka emasest sõltuvad kutsikad, et neil hakkaks uuesti innaaeg. Lõvid saavad suguküpseks 5-6 aastaselt, ning elavad looduslikes oludes 10-14 aastaseks, vangistuses kuni 20 aastaseks. Looduses elavad isalõvid harva üle kümne aasta, sest isaslooma elupikkust vähendavad konkureerivad võitlused teiste isasloomadega ning inimeste poolt jahtimine. Tähtsus looduses Lõvid on ühed Aafrika sõraliste arvukuse kontrolli all hoidjatest. Kaitse Lõvid on väga suursugused loomad. Neid jahitakse nende karva pärast. Kuna lõvide arv aina kahaneb on nad IUCNi Punase nimistu ohustatud liikide hulgas. Samuti rajatakse kaitsealu
noorendikud on rebasele heaks elupaigaks, kuni seal alustiamestikku on. Pesa asub tal urus, mille ta ise kraabib või laiendab küüliku- või mägraurust. Urud on tavaliselt künka nõlvades või kividevahelistes õõnsustes, kraavipervedes või aedades leiduvates varjualustes. Urul on sageli mitu sissepääsu. Urge rebased väga tihti ei kasuta v.a. poegivad emased. Rebaste pereelu Looduses elavad rebased kuni 9. aastaseks. Rebased paarituvad detsembrist veebruarini. Sellel ajal isaslooma munandite suurus kuuekordistub. Järglased sünnivad märtsist maini. Poegi võib sündida 4-5 aga see kui palju järglasi sünnib oleneb toidu kättesaadavusest. Pojad on sündides 100g raskused, karvkate on tumepruun ja sametine ning nad on pimedad ja kurdid. Esimese 2-3 nädala jooksul vajavad nad ka ema kehasoojust. Silmad avanevad 11.-14. elupäeval. Emapiimast võõrduvad kutsikad kusagil 6-kuuselt. Kutsikad lahkuvad urust 4- nadalaselt, 7-8 nädalaselt näevad nad välja nagu minirebased
SISSEJUHATUS Käesolev töö on kirjeldab maailma kõrgeimat maismaalooma. Teistest loomadest võib suurima erinevusena öelda, et tal on tavatult pikk kael. Sarnaselt inimesele on tal aga kaelalülide arv sama. Eestis Tallinna Loomaaias kaelkirjakuid pole. Küll aga võib neid näha Riia loomaaias. Kaelkirjak on kõrgeim maismaaloom. Isasloom on 4,8...5,5 m, emasloom 3,9...4,5 m kõrge. Isaslooma kaal on kuni 900 kg, emasloomal 550...700 kg. Kaelkirjaku kaela pikkus ulatub kuni kahe meetrini, jalad on peaaegu sama pikad. Esijalad on tagajalgadest pikemad. Pea on suhteliselt väike, silmad on suured ja pikkade ripsmetega, need kaitsevad teravate (akaatsia-)ogade eest. Nahk on kollakas, pruunide laikudega, igal kaelkirjakul on erinev nahamuster (sarnaselt inimese sõrmejäljele). Kaelkirjaku peas on vähemalt kaks kõhrelist, hiljem luustuvat karvase nahaga kaetud sarve
merileopard merikaru Eestis elab kolme liiki hülgeid, kes kõik on looduskaitse all. Vasakpoolne joonis kujutab viigerhüljest, parempoolne hallhüljest. Erineva pikkusega koonu järgi saabki neid liike kõige lihtsamini eristada. Hallhüljes Hallhüljes on Läänemere suurim imetaja. Karvkatte värvus isastel on seljapoolt tavaliselt pruunikashall, suurte tumedate laikudega. Emased on üldiselt heledamat tooni. Täiskasvanud isaslooma pikus on üle 2 meetri ja kaal kuni 300 kilo. Emasloomad on väiksemad. Selliste mõõtmetega ongi hallhüljes teenitult Läänemere suurim püsiasukas. Looduses on teda näinud vähesed kuna tema elupaikadeks on mere ulguosad. Peale Läänemere võib teda kohata ka Atlandi ookeani kirde- ja loodeosas. Hallhüljes toitub peamiselt kaladest (tursk, lest, lõhilased, heeringlased), süües neid teinekord ka kalameeste võrkudest ning on juhtunud, et loom on end
Rebane Sissejuhatus Rebane on väikese koera suurune. Täiskasvanud isaslooma tüvepikkus on 82 170 cm (keskmiselt umbes 100 cm), sealhulgas saba 3560 cm (umbes üks kolmandik; keskmiselt 4045 cm). Täiskasvanud rebase kehamass on alates 2,7 kg, tavaliselt 4-5 kg, kuni 14 kg. Isased kaaluvad keskmiselt 1015% rohkem kui emased. Euroopa rebased ja kõrgematel laiuskraadidel elavad rebased kaaluvad tavaliselt rohkem kui Põhja-Ameerika rebased ja madalamatel laiuskraadidel elavad rebased. Et isendite suurus varieerub tugevalt, ei saa selle alusel sugu määrata
JÕEHOBU (Hippopotamus amphibius) 1 SISUKORD: SISSEJUHATUS................................................................lk2 LÜHITUTVUSTUS.............................................................lk3 ELUVIIS............................................................................lk3 PALJUNEMINE.................................................................lk4 TOITUMINE.....................................................................lk4 PÕHIANDMED SUURUS.........................................................................lk4 PALJUNEMINE...............................................................lk5 ELUVIIS............................................................................lk5 LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID................................lk5 ESINEMINE...........................................
URSON SELTS: Närilised SUGUKOND: Okaslased PEREKOND JA LIIK: Erethizon dorsatum Nagu suurem osa sellesse sugukonda kuuluvaid liike, veedab ka urson enamuse ajast puudel, mille koorest ja lehtedest ta toitub. Tal on teravad küünised, karvatud jalatallad ning tasakaalu hoiab ta suurepäraselt. Puuoksi mööda liigub ta aeglaselt, ent kindlalt. KESKKOND Urson tunneb end kõige paremini segametsades, ent vajaduse korral võib ta kohastuda ka teistsuguste elutingimustega, näiteks põõsastihnikute, liivakõrbete või koguni lageda tundraga. Kogu päeva põõnab ta kerratõmbunult puuvõras või kaljupraos. Igal loomal on mitu varjupaika, mis paiknevad tema territooriumi erinevates piirkondades. Koidikul läheb ta alati kõige lähemal asuvasse urgu. Urson on "konservatiiv", see tähendab, et ta käib alati mööda ühtesid ja samu radu, jättes enda järel pehmele mullale või lumele nähtavaid jälgi. Juhul, kui talv on eriliselt karm, veedab urson mõned päevad ...
Kus nad ootavad ohvrit. Kindlasti tuleks ennast puukensefaliidi vastuvaktsineerida. Mõisted: Lülijalgne selgrootu loom kellel on lüliline keha, lülilised kehajätked ning kitiinainest välisskelett Liitsilm paikneb lühikese jätke tipul ja koosneb sadadest läätsedest ehk väikestest silmaosakestest. Kõik silmakesed kokku näevad tervet eset või ala. avatud vereringe Kui veri liigub osa oma teest kehaõõnsustes. Lahksuguline Järglaste saamiseks on vaja emas,- ja isaslooma. kehaväline viljastamine. Viljastamine toimub kehast väljas. Alammõõt mõõt/piir, millest väiksemaid isendeid ei tohi püüda. Trahheed ämblikutel tagakehas paiknevad lühikesed hingamistorukesed ehk trahheed, mis juhivad õhu otse siseelundite juurde.
toidu, varjepaiga või vastassugupoole otsimiseks haistmist, kompimist ja keemilisi signaale. Siseehitus Suurte sõrgadega suunab toidu suuava juurde, lõugadega peenestab toidu osaliselt. Mao seintes võivad asuda kitiinainest hambakesed, mis jätkavad toidu peenestamist. Seedimiseks vajalikke nõresid toodab maks. Toit seeditakse lühikeses sooles. Jääkained eraldatakse uriiniga, mida eritavad tagatundlate läheduses avanevad antennaalnäärmed. Lahksugulised. Seemnerakud valmivad isaslooma seemnesarjades ja munarakud valmivad emaslooma munasarjades. Isastel on tihti mõned jalad muutunud haardeelunditeks emase kinnihoidmiseks paaritumise ajal või sugutusjalgadeks. Siseehitus Sigimis ja paljunemis käitumine Emased kestuvad vahetult enne paaritumist. Seejärel kinnitab isane oma eesmiste tagakehajalgade abil emase suguavade lähedusse seemnesabad. Isased paarituvad mitme emasega. Emased kümnejalalised kinnitavad veel koorumata munad oma tagakeha alla,
_ Ressursside rohkus _ Piisavalt toitu ja kaitset _ "Pulmakingid" _ Väline atraktiivsus _ Hea tervis _ Edukad vajalike toitainete leidmisel _ Kulukus _ Mida väljakutsuvam oled, seda silmatorkavam oled ka kiskjatele 50. Monogaamia ja polügaamia _ Monogaamia e. ainukooselu _ Polügaamia e. mitmikkooselu Polügüünia e. paaritumine kahe või enama emasloomaga Polüandria e. paaritumine kahe või enama isasloomaga Polügüünandria e. paaritumine kahe või enama isaslooma ning kahe või enama emaslooma vahel Promiskuiteet e. segapaaritumine 51. Lõimetishoole Lõimetishoole e vanemlik hool (parental care)- järglaste eest hoolitsemine alates munaraku viljastamisest kuni järglaste iseseisvumiseni _ Biparentaalne hool- järglaste eest hoolitsevad mõlemad vanemad _ Maternaalne hool- järglaste eest hoolitseb ainult emane _ Paternaalne hool- järglaste eest hoolitseb ainult isane 52. Lordoos
Põder Alces alces Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv imetaja. Põder on suurim hirvlane. Samuti on ta suurim maismaaimetaja Euroopas. Põder on pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500 kg. Karvastik on tal pruunikasmusta värvi. Põder toitub puude ja põõsaste võrsetest, okstest, lehtedest, okastest ja koorest. Elupaigana eelistab suuremaid niiskemaid metsaalasid. Täiskasvanud isaslooma nimetatakse põdrapulliks. Emaslooma nimetatakse põdralehmaks. Kuni ühe aasta vanune loom on põdravasikas ja ühe-kaheaastane loom põdramullikas. Pilt 1. Põdralehm Välimus Kehakuju Põdral on pikad jalad, kõrge turi ja madal tagakeha. Pea on pikk ja kitsas. Iseloomulik on pikk ülamokk, mistõttu nina näib olevat kongus. Lõua all ripub karvadega kaetud nahavolt – „habe”. Isasloomadel või...
Lammas on mäletseja koduloom nagu kits ja veiski, algul korjab ta vatsa rohtu täis ja hiljem, puhkeajal, mäletseb selle peeneks. Lambaid karjatatakse nii looduslikel rohumaadel kui ka kultuurkarjamaadel.Talveks pannakse lambad lauta. Laudas on söödasõimed ja joogikünad. Lambalautu ei köeta, kuna loomadest eralduv soojus hoiab ruumis paraja temperatuuri +3 - +5° C.Talvel on lammaste peamiseks söödaks hein ja silo, põhk, männioksad jm. Emaslooma nimetatakse uteks, isaslooma - jääraks, kastreeritud looma - oinaks ja poegi - talledeks. Tallesid sünnib lambal harilikult 1 - 2.Kodulammas on väärtuslik villa-, liha- ja nahaloom. Nahast valmistatakse kasukaid, mütse, kraesid ja teisi karusnahkseid tooteid. Lambakasvatuse kõige tähtsam toodang on aga vill. Villast valmistatakse lõnga, lõngast kootakse villast riiet ja mitmesuguseid esemeid (kindaid, sukki - sokke, salle, kampsuneid jm.) Villast valmistatakse ka vilti, vildist aga viltjalatseid ja kübaraid
Teise kaitsekategooriasse kuulub 144 taime, 27 seene, 32 sambliku ja 59 loomaliiki. Hallhüljes (Halichoerus grypus) RIIK Loomad HÕIMKOND Keelikloomad KLASS Imetajad SELTS Kiskjalised ALAMSELTS - Loivalised SUGUKOND Hülglased PEREKOND Hallhüljes LIIK - Hallhüljes Hallhüljes on Läänemere suurim imetaja. Karvkatte värvus isastel on seljapoolt tavaliselt pruunikashall, suurte tumedate laikudega. Emased on üldiselt heledamat tooni. Täiskasvanud isaslooma pikkus on üle 2 meetri ja kaal kuni 300 kilo. Emasloomad on väiksemad. Peale läänemere võib teda kohata ka Atlandi ookeani kirde- ja loodeosas. Hallhüljes toitub peamiselt kaladest (tursk, lest, lõhilased, heeringlased), mereselgrootuid ja taimi Hallhüljest ohustab eelkõige elukeskkonna reostumine toiduahela lõpplülina kuhjuvad temasse praktiliseld kõik elukeskkonna mürgid. Roherähn (Picus viridis L.) RIIK Loomad HÕIMKOND
kasutamine, rasedus, rasedusvastaste tablettide kasutamine, suhkurtõbi, immuunpuudulikkus ning kemikaalide üleliigne kasutamine intiimhügieenis. Meestel põhjustavad pärmseened peenise pea põletikku ehk balantiiti, mis avaldub põletava valu ning sügelusega, eesnahk võib olla punetav. (Terviseportaal) Kubemetäid Inimese nahal võivad parasiteerida pea-, riide- ja kubemetäi. Kubemetäid (Pediculi pubis) on väga väikesed, isaslooma läbimõõt 1 mm, emasloomal 1,5 mm. Kõige sagedamini elutsevad nad genitaalidel ja häbeme piirkonnas, harvem muudes kohtades. Täihammustusest tekivad nahale sinakat värvi laigukesed. Haige kaebab nahasügelust. Sagedamini nakatutakse täitõppe ühes voodis magamisel. Täitõbe tuleb ette vaid neil juhtudel, kui ei peeta kinni isikliku hügieeni nõuetest. (Vahter, 1994) Kuidas hoiduda sugulisel teel levivatest haigustest? Võimalused sugulisel teel levivatest haigustest hoidumiseks: 1
Ta kaevab urud ise või kohendab mägra urge. Rebasel on väga hea kuulmine ja haistmine ning ta näeb pimedas hästi. Rebane on karusloom. Ameerika punasrebase värvivariandist on saanud farmides kasvatav hõberebane. Inglismaal on rebasejaht traditsiooniline ajaviide. Eesti folklooris peetakse rebast kavalaks. Valisin oma uurimistööks rebase sest tahtsin ta kohta rohkem teada saada ja see sissejuhatus tundus huvitav. Välimus Suurus Rebane on väikeste kutsikate suurune. Täiskasvanud isaslooma kehapikkus ( ninast kuini sabani) 82-170 cm sealhulgas saba 35-60 cm. Saba on kasulik vastukaaluna jooksmises ja hüppamisel ja sojendab külma ilmaga ning on rebaste omavaheise kommunikatsiooni vahendiks. Taga käppde kõrgus on 12,4-18,2 cm. Kehapikkus on isastel keskmiselt 65-75 cm, emastel 62-67 cm. Värv Karvastiku seljapool on tavaliselt roostepunane kuni punakaskollane tumedamate karvadega selja keskosas, kõhupool on tuhkhall või valge
elevandid kasutavad jooksuaja turniiridel, enesekaitseks ning toidu ja veeallikate väljakaevamiseks. Purihammastest on neil kasutusel igas lõualuupooles korraga vaid üks. Kui see ära kulub, langeb ta välja ning tagant nihkub uus asemele. Suured laperdavad kõrvad talitlevad jahutitena ning ka suhtlemisvahendina. Kokkuvõte üleval olevast kirjast: KLASSIFIKATSIOON Selts: Londilised, sugukond: elevantlased. PIKKUS JA KAAL Ta on kõige suurem maismaaloom. Isaslooma õlakõrgus on ligi 4 meetrit ja ta võib kaaluda kuni kuus tonni, juba sündides kaalub elevandipoeg 100 kg. ELUIGA Elevant elab umbes 70 aastat. SIGIMINE Suguküpsus: ligi 15 aasta vanuselt. Paaritumine: aastaringselt. Pesakond: harilikult 1 poeg. ELUVIIS Toitumine: elevant on taimtoiduline ja võib süüa üle 200 kg taimi päevas (rohtu, puuvilju, oksi ja lehti Seltsingulisus: ta elab kuni kahekümnest isendist koosnevas rühmas, mida juhib emasloom.
ehituse käigus. Merelist päritolu kalaliike leidub Eesti vetes 30 liiki. Siirdekalu on 10 liiki. Rannikumeres elab u 20 liiki mageveekalu. Imetajad Läänemeres ning selle ääres ei ela just palju imetajaid. Seal elavad hülged, veel elab Läänemere kallastel mügri ehk vesirott ja ondatra ning Atlandi ookeni lähedal olevates lahtedes ka pringlid. Hallhüljes Hallhüljes on Läänemere suurim imetaja. Täiskasvanud isaslooma pikus on üle 2 meetri ja kaal kuni 300 kilo. Emasloomad on väiksemad. Selliste mõõtmetega ongi hallhüljes teenitult Läänemere suurim püsiasukas. Looduses on teda näinud vähesed, kuna tema elupaikadeks on mere ulguosad. Hallhüljes toitub peamiselt kaladest (tursk, lest, lõhilased,
Kühmnokk-luik · Eestis pesitsev suurim veelind · Nokal on must kühm · Tugev ühtekuuluvustunne · on looduskaitse all · kaalub kuni 12 kilo 3)Imetajad Läänemeres ning selle ääres ei ela just palju imetajaid. Ühed kes seal elavad on hülged, veel elab Läänemere kallastel mügri ehk vesirott ehk ondatra. Eestis elab kahte liiki hülgeid: viiger ja hallhüljes. Hallhüljes · Läänemere suurim imetaja · Täiskasvanud isaslooma pikkus on üle 2 meetri ja kaal kuni 300 kilo. · elupaikadeks on mere ulguosad · toitub peamiselt kaladest (tursk, lest, lõhilased) · Pojad sünnivad hallhülgel veebruari lõpus märtsis · tavaliselt sünnib üks poeg · Talveks rändab lõunapoolsesse Läänemere ossa · Viigerhüljes · Kasvab 1,5m pikkuseks · Ujuvad osavasti loibadega sõudes · Naha all on paks rasvakiht · toitub peamiselt kaladest
Tema kõige olulisem avastus oli 1895. aastal avastatud röntgenikiirgus. Saral, K. (Eesti, XX saj) professor, kirurgilised meetodid. Schleiden, M.J. & Schwann, T. (uusaeg, XIX-XX saj) rakuõpetus. Kõik org-d koosnevad rakkudest, nii taimsed kui loomsed. Rakuõpetuse rajajad. Schmidt, A. (Eesti, XIX saj) uuris vere hüübimist, trombiin. Skrjabin, K. (Eesti, XIX-XX saj) III akadeemik, parasitoloog. Spallanzani, L.(uusaeg, XVIII saj) tõestas esimesena, et isaslooma seemnerakk on vajalik viljastamiseks. Koerte kunstlik seemendamine. Zemmers, E. (Eesti, XX saj) oli mikrobioloogia arendaja. Tehver, J. (Eesti, XX saj) kuulus histoloog, vm ajaloolane. Oli anatoomia + histoloogia ja embrüoloogia kabineti juhataja. Kirjutas 13-köitelise koduloomade histoloogia käsiraamatu. Esimene eesikeelne õpik ,,Koduloomade anatoomia". Unterberger, F. (Eesti, XIX saj) TVI direktor
Tallinna Õismäe Gümnaasium Dinosaurused Silver Mäesepp XIb Veebruar, 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus Dinosaurused olid mitmekülgsed ja kirjud selgrooksed loomad, kes domineerisid meie planeeti kokku kauem, kui 160 miljonit aastat (u. 230 miljonit aastat tagasi kuni u. 65 miljonit aastat tagasi). Paleontoloogid on suutnud tuvastada üle 500 erineva perekonna ja rohkem kui 9000 erinevat liiki maismaa- ja veesaurusi. Säilmeid on leitud igalt kontinendilt. Osad dinosaurused olid taimetoitlased ja mõned lihatoitlased. Kõigesööjaid oli vähe. Osad dinosaurused kõndisid kahel jalal ja osad neljal jalal. Mõned liigid suutsid võrdselt hästi liikuda nii kahel, kui ka neljal jalal, näiteks Iguanodon. Paljudel maismaal arenenud liikidel olid arenenud eksoskeleti taolised kaitsemoodustused näiteks luupla...
lihakäitlemisettevõttes (tapamaja), kus tapetakse aastas keskmiselt rohkem kui 50 veist nädalas. Veiserümp Veiserümp on tapetud veise lihakeha, mis on veretustatud ja nülitud ning millelt on eemaldatud siseelundid, sh neerud, neeru- ja vaagnarasv, seljaaju, pea kuklaluu ja esimese kaelalüli vahelt, esijalad randmeliigesest, tagajalad kannaliigesest ning saba viimase ristluulüli ja esimese sabalüli vahelt. Emaslooma rümbalt tuleb eraldada ka udar ja isaslooma rümbalt suguorganid. Veise lihakehalt ei tohi eemaldada rohkem kudesid kui tehnoloogilises juhendis on ette nähtud. Kategooria määramine Enne kvaliteediklassidesse määramist määratakse veiserümpade kuuluvus soo ja vanuse järgi ehk kategooria.Vanuse määramisel arvestatakse tailiha ja rasvkoe värvust ja luustuvuse astet. Rasvkoe värvust vaadates lähtutakse rasvkoe värvuse kirjeldusest, arvestades seda, et
Välimus - Põder on pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500 kg. Pea on pikk ja kitsas. Iseloomulik on pikk ülamokk, mistõttu nina näib olevat kongus. Lõua all ripub karvadega kaetud nahavolt – „habe”. Isasloomadel võib olla see kuni poole meetri pikkune, emasloomadel väiksem. Kõrvad on põdral suured, pikliku kujuga. Saba on nii lühike, et seda on raske silmaga eristada. Karvastik on tal pruunikasmusta värvi. Täiskasvanud isaslooma nimetatakse põdrapulliks. Emaslooma nimetatakse põdralehmaks. Kuni ühe aasta vanune loom on põdravasikas ja ühe-kaheaastane loom põdramullikas. Sarved - Sarved on ainult pullidel. Sarvede suurus sõltub elukohast. Euroopa põtrade omad on keskmiselt 10 kg. Suurus sõltub muidugi ka toitumisest ja isendite vanusest. Mullikatel on ühe- või kaheharulised sarved, kahe- kuni kolmeaastastel kahe- või kolmeharulised ja nii edasi. Võimsamaid sarvi kannavad põdrad tavaliselt 5–10 aasta
selle alla kannataks, taotletakse suuremat majanduslikku efektiivsust, lühema elueaga, lihaloomad , Suguküpsus- heades sõõtmis-pidamistingimustes saabub 6-8 kuuselt, organism ei ole veel järglase saamiseks valmis, esmakordse seemendamise vanus- eesti veisetõugudel 15..18kuud. kehamass peaks moodustama vähemalt 65% täiskasvanud lehma kehamassist. 16. Ind- emaslooma füsioloogiline seisund, kus ta otsib isaslooma lähedust ja laseb ennast paaritada, on seotud munarakkude valmimisega munasarjas. Lehma tunnus on see, et laseb teistel endale selga hüpata. Periood kestab 12-20tundi , tiinestamine- Reguleeritud paaritus- indlev emasloom suunatakse isaslooma juurde ja teostatakse paaritus. 1pull aastat 70-80 lehma. *vabapaaritus-isasloom on vabalt karjas ja paaritab indlevaid emasloomi, 1pull 40- 50lehma., kunstlik seemendus- võimaldab vähendada emasloomade tiinestamiseks vajaminevat pullide arvu
Tiinestamine kas kunstlikult või loomulikult. Kunstlikult lahjendamata ja lahjendatud sperma. Nii värske kui sügavkülmutatud spermaga, mis säilib -196 C. 60% EMASVEISTEST TIINESTUB ESIMESEL KORRAL KUNSTLIKUST SEEMENDAMISEST. *50% sünnib emasvasikaid, 50% pullvasikaid. Seetõttu oluline sorteerimine, sorteeritakse XY kromosoome, et sünniks rohkem naislehmi. *Embrüo siirdamine annab emasloomalt rohkem järglasi, tehakse tulevikus spermapullide saamiseks. *Innaperiood-kui emasloom otsib isaslooma ja paaritub. Emasloomal käitumismuutused, veistel kestab umbes 24h. Lehm tuleks kunstlikult seemendada 10-12h peale innatunnuste ilmnemist. KUI lehm pole veel tiine, siis u. 21 päeva pärast ind kordub. Poegimine LEHM TULEKS PÄRAST POEGIMIST 3 KUU JOOKSUL UUESTI TIINESTADA!!! *Aherlehm-lehm, kes pole 3 kuud pärast poegimist uuesti tiineks jäänud. *Enne poegimist hakkab udar suurenema (udar võib paiste minna). Vaagnasidemed hakkavad lõtvuma
esimese seemenduse vanus ja esmapoegmise iga. Suguküpsus saabub veistel heades söötmis-pidamistingimustes juba 6-8 kuu vanuselt.Selles vanuses ei ole õige noorloomi veel seemendada,sest noorloomade organism pole oma arengus järglase saamiseks valmis. Esmakordse seemendamise vanus Eesti veiste tõugudel on 15…18 kuud.Optimaalne esmapoegmise vanus on 24 kuud. 16. Ind, tiinestamine, kunstlik seemendus, embrüosiirdamine. Ind on emaslooma füsioloogiline seisund,kus ta otsib isaslooma lähedust ja laseb ennast paaritada. Tiinestamine ehk periood pärast viljastumist mis kestab keskmiselt 9 kuud ehk 280 päeva. Kunstlik seemendus vähendab tiinestamiseks vajalike pullide arvu.Võimaldab spermat effektiivsemalt kasutad, sest ühest ejakulaadist saab mitu spermadoosi ja seemendada rohkem emasloomi kui loomulikul paaritusel. Embrüosiirdamine on bioteniline meetod,mis võimaldab emasloomadelt saada ühe sigimistsükkli jooksul normaalsest tunduvalt suuremal arvul järglasi.
samuti välja surnud. Looduslikud vaenlased puudusid. Nad elasid tavaliselt umbes 810-aastaseks. Neil oli lühike tumeoranz karv ning tumedamad triibud, mida oli vähem kui teistel tiigri alamliikidel. Triipude vahel olid mõnikord väikesed mustad täpid. Pead kattis neil ebaharilik triipudest koosnev muster. See alamliik oli tiigri alamliikidest kõige väiksem ja kasvult sarnane pigem Aafrika leopardile või Põhja-Ameerika puumale. Isaslooma mass oli tavaliselt 90100 kg, pikkus 220230 cm. Emaslooma kaal oli tavaliselt 6580 kg, pikkus 190200 cm. Emasloomade tiinus kestis tavaliselt 103 päeva. Tavaliselt sündis korraga 2-3 poega, kes kaalusid sündides 11,3 kg. Järglased sündisid pimedatena. Üheaastastena hakati neid emast võõrutama ja täielikult iseseisvusid nad 18 kuu vanuste või kaheaastasena. Mõnikord jäid tiigrikutsikad ema juurde veel üheks aastaks.
„Õrritaja“ jäära kasutamine on efektiivne, kui ligikaudu 1 kuu on uttesid peetud eemal isasloomadest enne, kui „õrritaja“ jäär on karja lastud. Uted on koos „õrritaja“ jääraga 16-17 päeva, siis võetakse ta uttede hulgast välja ja asendatakse sugujääraga. Valik paaritusperioodi osas. Haarempaaritus – igale isasloomale rühm emasloomi (uttede rühma pannakse sugujäär). Paaritusperiood 40 päeva. Paaritusgruppide moodustamine. Suurus uttede osas sõltub isaslooma vanusest. Täiskasvanud jäärale 40-50 utte 1-2 aastasele jäärale 30-40 utte Noorjäärtallele 20-25 utte Utt eelistab samast tõust jäära. Jäär eelistab vanemat, suuremate kogemustega utte. Käestpaaritus – karjast tuleb eraldada hommikul indlevad uted ning jätta utt päevaks jäära sulgu. Töömahukam, sest on vaja indlevad uted ära tunda, mis aga pole lihtne, sest inna välised tunnused avalduvad uttedel sageli varjatult.
Õhulinnud: pikemad ja saledamad tiivad kui teistel lindudel, kerge keha. Imetajad Üldtunnused: toidavad poegi piimaga, väliskõrv-kõrvalest, püsisoojasd. Kuulmine kõrvalest (koondab ja püüab helisid), kuulmekäik, trummikile (võnkumine), keskkõrv (võimendab helisid), sisekõrv, sisekõrvatigu, kuulmenärv ja peaaju kuulmispiirkond. Imetajate sigimine ja areng Emaslooma munarakud ja isaslooma seemnerakud munaraku viljastamine munajuhas viljastatud munaraku jagunemine rakukobar loode sünnib imetaja. Imetajate mitmekesisus Arengutase: ürgimetajad (nokkloom), alamimetajad (känguru), pärisimetajad (karu). Toitumine: segatoidulised (karu), kiskjad (lõvi), rohusööjad (kits), mäletsejad (lehm), putukatoidulise (siil). Imetaja toidab oma poegi piimaga. Ürgimetaja muneb oma pojad. Alamimetaja pojad
munandile munandimanuse serval liitunud organ, millel eristatakse pead, keha ja saba. Seemnejuha on munandimanuse juha vahetuks jätkuks, ühendades viimast kusiti vaagnaosaga. Munandikott on naha väljasopistis. Skrotaalnahk on võrdlemisi õhuke. Seemneväät on kubemekanalist munandini ulatuv, distaalses suunas kordkorralt laienev vere ja lümfisoonte ning närvide kimp koos seemnejuhaga. Peenis e suguti on isaslooma silinderjas erektsioonivõimeline paaritusorgan, mille ülesanne on uriini väljutamine ja seemnevedeliku juhtimine emaslooma suguteedesse. 22. Neerud ja kuseteed Neerud on oakujulised, punakaspruunid eritusorganid. Ülesanne on ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine verest uriini näol. Neerude kaudu reguleeritakse organismi veesisaldust ning säilitatakse vere ühtne koostis, eriti soolade ja valgu jääkproduktide suhtes.
isane. Testosteroon konverdib Wolffi juha seemnejuhaks. Hiljem testosteroon konverteeritakse dihüdrotestosterooniks, arenevad välised sugutunnused (peenis ja munandikott). AMH põhjustab Mülleri juha taandarengu ja maskuliinse diferentseerumise. Emastel Wolff juha taandareneb ja Mülleri juhast arenevad munajuhad ja emakas. Kui AMH ja testosterooni pole, areneb emane. 3. Isassugurakud e. spermid 3.1. Spermatogenees ja selle etapid. 3.2. Spermatogeneesi regulatsioon. 3.4. Isaslooma sugulise arengu ja seksuaalfunktsioonide endokriinne regulatsioon. Sperma koosneb spermidest ja vedelikest (munandimanuse ja lisasugunäärmete). Spermid on haploidse kromosoomistikuga. Sperm koosneb peast, keskosast ja sabast. Pea sisaldab tuuma ja tuuma ees paikneb eriline peakate – akrosoom – spermile spetsiifiline rakuorganell, mis sisaldab hüdrolüütilisi ensüüme munarakukestade lammutamiseks. Keskosa sisaldab mitokondrit, mis toodab ATP
Õrritaja“ jäära kasutamine, kui 1 kuu on uttesid peetud eemal isasloomadest, hoitakse koos 16-17 päeva, siis asendatakse sugujääraga. Käestpaaritus – karjast tuleb eraldada hommikul indlevad uted ning jätta utt päevaks jäära sulgu. Haarempaaritus – igale isasloomale rühm emasloomi (uttede rühma pannakse sugujäär). Paaritusperiood 40 päeva. Paaritusgruppide moodustamine. Suurus uttede osas sõltub isaslooma vanusest. Täiskasvanud jäärale 40-50 utte 1-2 aastasele jäärale 30-40 utte Noorjäärtallele 20-25 utte Paaritusaja valik on oluline, sest kogu lambakasvatusaasta sõltub sellest. Uttede tiinus 5 kuu pikkune (147 päeva). Sesoonne poegimine – sesoonne tallede realiseerimine lihaks. Probleem – tuleb vähendada lihaks realiseerimist sesoonsusest; kulud. Talvine poegimine Kevadine poegimine
vaagnaosaga. Skrootum ehk munandikott on naha väljasopistis. Skrotaalnahk on võrdlemisi õhuke ja kuldil, täkul ning pullil kaetud vähese ja jääral tiheda karvastikuga. Seemneväät kubemekanalist munandini ulatuv, distaalses suunas kord-korralt laienev vere- ja lümfisoonte ning närvide kimp koos seemnejuhaga. Lisasugunäärmed põisiknäärmed, eesnääre ja kusitisibulanäärmed. Peenis suguti ehk peenis on isaslooma silinderjas erektsioonivõimeline paaritusorgan, mille ülesanne on uriini väljutamine ja seemnevedeliku juhtimine emaslooma suguteedesse. Peenisel eristatakse peenisejuurt, peenisekeha ja peeniselukist. Isaskusiti algab sisemise kusitisuudmega põiekaelalt ja lõpeb välimise kusitisuudmega peeniselukisel. Eesnahk lukis koos peenise kraniaalse osaga. 16. Emassuguorganid Emassuguorganid on paariline munasari, munajuha ja emakaserv ning paaritu
Lisaks lendamisvõimele on nahkhiirte eripäraks saagi püüdmine ja orienteerumine kajalokatsiooni abil. Just see võime võimaldab neil saaki püüda öösiti, sest erinevalt nägemisest ei vaja kajalokatsioon valgust. Nahkhiir häälitseb ja vastavalt sellele, kui kiiresti häälitsus temani tagasi jõuab, suudab ta määrata teiste objektide asukoha ruumis. [3] Tõmmulendlane paaritub talvitusperioodi vältel, mil isane ärkab korra üles ja süstib oma sperma emasesse. Isaslooma sperma säilib emase suguteedes ja viljastumine toimub alles kevadel. Mai alguses moodustavad emased poegimiskolooniad, kuhu võib kuuluda 20-60 isendit. Igal emasel sünnib enamasti vaid üks järglane. [5, lk 60] Poeg sünnib juuni teisel poolel või juuli alguses, kaaludes 1,5 grammi. Esimesed paar nädalat on poeg abitu ja klammerdub ema külge, kuid juba kuu pärast on poeg võimeline iseseisvalt lendama ja toitu otsima. Isased hoiavad suvel omaette ja ei aita järglasi kasvatada
Lõvid magavad ööpäevas 20 tundi. KAS TEADSID, et kaslased pole võimelised seedima suhkrut ning seepärast väldivad nad magusasöömist. KAS TEADSID, et kuigi lõvisid kutsutakse dzunglikuningaiks, nad seal tegelikult ei ela. KAS TEADSID, et mõned arktikarahvad usuvad, et kaslastes on varjul surnute hinged. KAS TEADSID, et kaslase pupillid lähevad hästi lahti, kui loom on hirmul ning ahenevad, kui loom on vigane. KAS TEADSID, et lõvi isaslooma mass kõigub 180-240 kg vahel. KAS TEADSID, et erinevalt teistest kaslastest on isaslõvidel raskusi puudel ronimisega. Emasloomad on kergemad ja väledamad. KAS TEADSID, et on olemas lõvi ja tiigri hübriid isa lõvi, ema tiiger liiger; ema lõvi, isa tiiger tigon. KAS TEADSID, et loomaaias on http://www.tigerfriends.com/pom/liger.jp raskeim lõvi kaalunud 366kg.
poegima, karva vahetama või lihtsalt puhkama. Hallhülgeid võib näha ka lahtedes, jõesuudmetes ja mõnikord sadamates, kuid sinna satuvad nad enamasti kevadel ja sügisel, järgnedes kudealadele suunduvatele kaladele. Hallhülge karvkatte värvus ja varjund võib olla väga erinev. Karvkatte värvus isastel on seljapoolt tavaliselt pruunikashall, suurte tumedate laikudega. Emased on üldiselt heledamat tooni. Täiskasvanud isaslooma pikkus on üle 2 meetri ja kaal kuni 300 kilo. Emasloomad on väiksemad. Täiskasvanud isastel ja ka mõnedel vanematel emastel loomadel on iseloomulik pikk "Rooma" nina laiade sõõrmetega, millest tuleneb ka liigi Kanadas kasutusel olev nimi "hobusepea" ja ladinakeelne nimetus, mis tähendab tõlkes "rõngasninaga meresiga". Peamine sigimisperiood Läänemeres kestab veebruarist märtsini. Tavaliselt poegivad nad ajujääl või soojade talvede korral ka väikestel saartel
Ta on kuulus oma musta-valgetriibulise karvkatte poolest. Triipudest on tal kasu kiskjate eest põgenemisel. Kui Sebrad jooksevad, hakkavad ka triibud lõvi silmade ees segavalt "jooksma", nii et see ei suudam enam sebra piirjooni täpselt eristada. Sebra röndab savannis ute karjamaade otsingul sageli gnuude seltsis ringi. Peretabuun koosneb täkuks nimetatud isasest ja mõnest emasloomast, kes jäävad terveks eluks kokku. Täkk kaitseb oma tabuuni, kihutades minema iga isaslooma, kes sellele läheneda püüab. Kui ta aga vanaks jääb, tõrjutakse ta kõrvale ja tema asemele asub noorem täkk. Lõvi Lõvi on Aafrika savanni suurim ja tugevaim kaslane. Isaloomal on tiheda karvastikuga lakk, mille värvus varieerub helekollasest tumepruunini. Lõvid elavad praidis, mis koosneb emasloomadest, alla 2 aasta vanusest poegadest ning ühest või mitmest isasest. Viimased valvavad ja märgistavad pidevalt praidi maa-ala
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
