karjale. · Valitakse emasloomadele isasloom(ad), kellega nad tiinestatakse kontrollaastal, et · saada väärtuslikku aretuskarja täiendust ja · noorloomi tõumüügiks. · Edukuse aluseks on info oma karja geneetilisest struktuurist ja pakutavast aretusmaterjali väärtusest. · Kaasajal on välja töötatud arvutiprogrammid. 60. puhasaretus ja sugulusaretus Puhasaretus - 1. Liinaretus e vereliinide aretus; 2. Perekondaretus; 3. Sugulasliinide aretus ja ühendamine. · Puhasaretuses kasutatakse populatsiooni- ehk tõusisest geneetilist variatsiooni ja valikuedu baseerub geenide additiivsusel. · Järelikult arvestatakse siin suguloomade valikul kahte printsiipi: 1) nende kehaehitus peab olema tugev ja jõudlus ületama tõu keskmist; 2) vanemad ei või olla omavahel lähissuguluses
suurema kohanemisvõime, elujõu, kasvu, kasvuintensiivsuse, sigivuse ja produktiivsusega. USA teadlane Shull nimetas nähtust heteroosiks (HE). Heteroos tähendab seega heterosügootsuse suurenemisega kaasnevat stimuleerivat toimet mitmetele tunnustele. Heteroosi esinemisel ületab F1 hübriidide uuritava tunnuse keskmine väärtus vanempopulatsiooni keskmise väärtuse. HE hilisemates põlvkondades harilikult kaob. 60. Puhasaretus ja sugulusaretus Puhasaretus jaguneb: 1. liinaretus 2. perekondaretus 5.1. Puhasaretus 5.1.1. Liinaretus Liinaretuse eesmärgiks on luua tõusiseselt geneetiliselt sarnaseid loomade rühmi, kusjuures erinevad rühmad on geneetiliselt teineteisest erinevad. Liinaretus tähendab uute liinide loomist. Selleks võetakse tavaliselt kõrge hinnangu saanud isasloom, kellega seemendatakse arvukalt emasloomi. Suure viljakuse ja kiire sigimisega liikidel kulub liinide loomiseks vähem aega kui väheviljakatel ja aeglase sigivusega liikidel
tõugu, mille puhul paaritatavad loomad ühte- ja samasse tõugu. Isas- ja emasloomi valitakse vastavalt aretusprogrammi eesmärgist ja loomaomanike poolt ülesseatud standardeist lähtudes. Noorloomad kasvatatakse üles tõule omasest pidamistehnoloogiast lähtudes ning produktiivloomi söödetakse treenitakse tõuaretuspiirkonnas kasutatava populatsiooni söötmis-pidamistüübi kohaselt. Puhasaretus jaguneb: 1. Liinaretus 2. liinide ühendamine 3. sugulasliinide (inbredliinide) aretus ja tõusisene ühendamine 4. perekondaretus TORI TÕUGU HOBUSTE TÕURAAMATU PIDAMISE KORD Tori hobuste tõuraamatut (edaspidi "tõuraamat") peab Eesti Hobusekasvatajate Selts (edaspidi EHS), kes vastutab sissekannete eest. Tõuraamatut täidetakse ja algdokumente säilitatakse EHS'i büroos. Tõuraamatu eeskirjade kohaselt peavad tõuraamatus olema iga hobuse kohta järgmised andmed:
o Turjakõrgus 145...150 cm, kämblaümbermõõt 18...19 cm o Levinud on märaperekondade aretus Inglise täisvereline ratsahobune o Aretatud võidusõitude jaoks o Aretatud kiiruse ja varavalmivuse suunas o Kere on pikem kui araabia täisverelisel o Kabjad on suhteliselt väikesed Trakeen o Loodud sõjaväe ratsahobuseks, pidamaks vastu kiiretel rännakutel ja sõjatingimustes o Liinaretus o Pea on kuiv, sirge profiiliga o Turjakõrgus keskmine o Selg on sirge ja üsna lai o Jõudlus avaldub kõige paremini galopivõistlustel, takistus- ja koolisõidus 12.Poolverelised tõud Poolvereliste tõugude puhul kasutatakse aretuses iga 3...4 põlvkonna tagant inglise või araabia täisverelist täkku. Poolverelisteks tõugudeks on näiteks hannover, holstein, oldenburg. Hannover o Välimuselt vahetüübiline
annaabi.ee 
