Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi

Veisekasvatuse alused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks on kehavarud olulised?
  • Kuidas hinnatakse toitumust?
  • Millises toitumuses peaksid lehmad olema?
Vasakule Paremale
Veisekasvatuse alused #1 Veisekasvatuse alused #2 Veisekasvatuse alused #3 Veisekasvatuse alused #4 Veisekasvatuse alused #5 Veisekasvatuse alused #6 Veisekasvatuse alused #7 Veisekasvatuse alused #8 Veisekasvatuse alused #9 Veisekasvatuse alused #10 Veisekasvatuse alused #11 Veisekasvatuse alused #12 Veisekasvatuse alused #13 Veisekasvatuse alused #14 Veisekasvatuse alused #15 Veisekasvatuse alused #16 Veisekasvatuse alused #17 Veisekasvatuse alused #18 Veisekasvatuse alused #19 Veisekasvatuse alused #20 Veisekasvatuse alused #21 Veisekasvatuse alused #22 Veisekasvatuse alused #23 Veisekasvatuse alused #24 Veisekasvatuse alused #25 Veisekasvatuse alused #26 Veisekasvatuse alused #27 Veisekasvatuse alused #28 Veisekasvatuse alused #29 Veisekasvatuse alused #30 Veisekasvatuse alused #31 Veisekasvatuse alused #32 Veisekasvatuse alused #33 Veisekasvatuse alused #34 Veisekasvatuse alused #35 Veisekasvatuse alused #36 Veisekasvatuse alused #37 Veisekasvatuse alused #38 Veisekasvatuse alused #39 Veisekasvatuse alused #40 Veisekasvatuse alused #41 Veisekasvatuse alused #42 Veisekasvatuse alused #43 Veisekasvatuse alused #44 Veisekasvatuse alused #45 Veisekasvatuse alused #46 Veisekasvatuse alused #47 Veisekasvatuse alused #48 Veisekasvatuse alused #49 Veisekasvatuse alused #50 Veisekasvatuse alused #51 Veisekasvatuse alused #52 Veisekasvatuse alused #53 Veisekasvatuse alused #54 Veisekasvatuse alused #55 Veisekasvatuse alused #56 Veisekasvatuse alused #57 Veisekasvatuse alused #58 Veisekasvatuse alused #59 Veisekasvatuse alused #60 Veisekasvatuse alused #61 Veisekasvatuse alused #62 Veisekasvatuse alused #63 Veisekasvatuse alused #64 Veisekasvatuse alused #65 Veisekasvatuse alused #66 Veisekasvatuse alused #67 Veisekasvatuse alused #68 Veisekasvatuse alused #69 Veisekasvatuse alused #70 Veisekasvatuse alused #71 Veisekasvatuse alused #72 Veisekasvatuse alused #73 Veisekasvatuse alused #74 Veisekasvatuse alused #75 Veisekasvatuse alused #76 Veisekasvatuse alused #77 Veisekasvatuse alused #78 Veisekasvatuse alused #79
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 79 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-10-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 48 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor erkko.ilves Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
45
doc

Veisekasvatuse arvestus

poolt, kust loom Eestisse tuuakse. Veisega kaasas olnud passi peab loomapidaja esitama Eesti loomade registrile, mis asub PRIA-s. VEISEPASS PRIA-st saadetakse veisepass loomapidajale 14 päeva jooksul veise märgistamise, EL liikmesriigist Eestisse toimetamise või ühendusevälisest riigist importimise kohta teate saamisest. Veisepassil on toodud looma kohta järgmised andmed: veise registrinumber, sünnikuupäev, sugu, veise ema registrinumber, ehitise number, kus veis sündis (sünnikoht). Veise tõug esitatakse tõutähisega ning ristandite puhul märgitakse sõna `Ristand' järele X. Lisaks looma andmetele on passil veel loomapidaja andmed. Loomapidaja (äriühingute puhul esindaja) peab kontrollima talle saadetud veisepassile trükitud looma andmed ja enda andmed ning kinnitama need allkirjaga. Andmed veisel teostatud veterinaarsete menetluste kohta kannab veisepassi volitatud veterinaararst. Veisepass peab alati loomaga kaasas käima. Kui

Loomakasvatus
thumbnail
42
docx

Veisekasvatuse vastused

Lihaveiste tõug Aberdiin-angus *Pärineb Sotimaalt Aberdiini-Anguse krahvkonnast. Aretust alustati 18. sajandil. Loomad leplikud, peavad vastu kehvades tingimustes. Sobiv ristamiseks kerge poegimise ja vasikate elujõulisuse tõttu. Keskmise suurusega tõug ­ lehmad 600...700 kg, pullid 1000 kg. Mustad, kuid on ka punakaspruune. Nudid ­ tunnus pärandatakse kindlalt järglastele. Lehmad on küllaldase piimakusega; neil on head emaomadused. Head karjamaa- ja koresöödakasutajad. Pikaealised, taluvad hästi madalaid temperatuure. Nende liha maitseomadusi peetakse parimaks. Aastast 1917 jäi domineerima must karvavärv. Eestisse toodi seda tõugu veised Soomest 1994. Aastal. Limusiin *Pärit Prantsusmaa keskosast Limousini ja Marche`i mägialadelt. Juba 17. sajandil kasutati neid nii veo- kui ka lihaloomadena. Esimene tõuraamat ilmus1886. Aastal. Suuruselt keskmine tõug- lehmad 650...850 kg, pullid 1000...1200 kg. Värvuselt kuld- või helepruunid. Valdavalt sarvedega, kuid leidub k

Veisekasvatus
thumbnail
14
doc

Veisekasvatus

Veiste jõudlus liigitatakse: . piimajõudlus; lihajõudlus. 6. Piima- ja lihatõud. (eeskätt Eesti veisetõud) Oluline märksõna on jõudlus ­ loomade võime anda mingit toodangut teatud keskkonnatingimustes. On olemas kahesuunalise jõudlusega tõud piima-lihatõud ja liha-piimatõud (esimene pool näitab, kuhu poole suurem saagikus kaldub, puahs tõud siiski parem) Piimatõud: 1)Eesti Holsteini tõug(EHF) ­ mustakirju veis 2)Punasekirju Holstein 3)Eesti Punane veisetõug (EPK) 4)Sveitsi tõug ­ valge suuümbrus 5)Dzorsi tõug ­ valge suuümbrus, ilusad silmad 6)Eesti maatõug (EK) Tõu määramise aluseks värvus. (must vs punane ­ dom.must, sarved vs nudi ­ dom.nudi) Lihatõud: 1)Aberdiin-Angus 2)Hereford ­ pea ja kõhualune valged 3)Sarolee 4)Limusiin 5)Soti mägiveis 6)Hele akviteen ­ kaksikpepu e topeltlihastik e Doppellender laudja osas 7)Belgia sinine - doppellender 7. Kasvu ja arengu mõiste

Loomakasvatus
thumbnail
29
doc

Veisekasvatuse vastused 2013

..2000 a. ema. Kesk-Aasias kodustati tarvas umbes 8000...7000 a. ema. Muinas-Roomas ja Egiptuses tunti koduveist väga kauges minevikus, Kreekas 5.aastatuhandel ema, Jeerikus 3500 a. ema. Tarva kodustamise üks vanimaid kohti on ka Kesk-Euroopa. Arvatakse, et Eesti territooriumil ei ole tarvast kodustatud. Koduveised saadi Lõuna-Euroopa rahvastele. Koduveis kodustati 7000 ekr Põhja-Kreekas ja Anatoolias. 2. Veisekasvatuse areng maailmas (alljärgnevad on 2012 loengu andmed) Veis on levinud kõikidel mandritel, kuid suurim arv on Aasias. · Veiste arv maailmas on üle 1,4 mld, millega ületab 10-kordselt hobuste ja eeslite arvu ja sigade arvu 2 korda. · Ainult lammaste arv on sarnane. · Loomade arv ­ · Esmane toodang ­ · Lõpptoodang ­ · Piima kogutoodang maailmas aastal 2010 oli 83,2 %. · Euroopas 34,5% kogu maailma veisepiima toodangust. · Elaniku kohta 2001 aastal oli 80,5 kg piima.

Veisekasvatus
thumbnail
10
docx

Veisekasvatus

Märgistamata looma ei tohi karjast välja viia. Märgistatud loomad registreeritakse PRIA-s . EL-st Eestisse toimetatava veisega peab kaasas olema veise pass, mis on välja antud selle riigi poolt, kust loom Eestisse tuuakse. Veisega kaasas olnud passi peab loomapidaja esitama Eesti loomade registrile, mis asub PRIA-s. Veisepassil on toodud looma kohta järgmised andmed: veise registrinumber, sünnikuupäev, sugu, veise ema registrinumber, ehitise number, kus veis sündis (sünnikoht). Kui veis müüakse või saadetakse tapamajja, siis peab loomapidaja hoolitsema selle eest, et veisega läheks kaasa ka pass. Sel juhul tuleb PRIA-le looma liikumisest registrivormiga teada anda, et looma liikumine saaks registrisse kirja. VASIKATE NUDISTAMINE on hädavajalik loomade vabapidamisel, kuid ka lõaspidamisel on ohutum sarvedeta veis. EL maades ei müüda nudistamata tõuveiseid, Nudistamisel kasutatakse spetsiaalseid

Veisekasvatus
thumbnail
2
docx

VEISEKASVATUS

Veiste kodustamine ja põlvnemine. Kodustati 6-2 aastatuhat e.m.a. Kirde-Aafrika ja Edela-Aasia. Niiluse, Tigrise ja Eufrati jõe aladel. P-Aafrika ja Sahara kõrb. Veiste ulukeellased:Tarvas ehk ürgveis, Jakk,Kaugaasia veised (Banteng ja Gaur),Piisonid (euroopa ja ameerika), aasia pühvild ja aafrikapühvlid. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis. Maailmas: Veised: 1338, Pühvlid 158,6 (milj)Eestis: Veiseid: 240 tuhat, kellest 200 piimav ja lihav 40,5 Tõu mõiste ja kujunemine. Tõug on ühte liiki kuuluvate koduloomade küllalt suur rühm, kellel on ühesugune põlvnemine, välimik , maj kasulikud om ja ühesugused nõuded keskkting suhtes. Tal peab olema kindel levila e. Areaal. (peab olema isoleeritud teistest populatsioonidest ja ei tohi toimuda sugulsaretus) Veisetõugude klassifikatsioon. Aluseks lihajõudlus ja piimajõudlus (piimatõud,lihatõud, komb. Tõud). Arenguastme j:primitiivsed tõud, üleminekutõud ja aretustõud. Piima- ja lihatõud. (eeskätt Eesti veisetõu

Veisekasvatus
thumbnail
22
docx

Veisekasvatuse kordamisküsimused

1. Veiste kodustamine ja põlvnemine. Kodustamine toimus enamasti ürgkondlikul ajal.On tihedalt seotud inimese ühiskondliku arenguga ja majandus-sotsiaalsete tingimustega. Veisi kodustati umbes 6-2 aastat e.m.a.Kolleteks on Kirde-Aafrika ja Edela-Aasia Niiluse, Tigrise ja Eufrati jõe aladel. 2. Veiste ulukeellased. Koduveiste ullukeellasteks peetakse ürgveist ehk tarvast.Viimased tarvad surid välja 17. Sajandil.Jakk on lähedane veistele ja anab hübridseerimisel järglasi.Ulujakk on levinud Tiibetis mäestikus. Kaguaasia veiste perekonnal on kak ulukvormi-banteng ja gaur.Piisonite alamperekonnas on ka kaks ulukliiki-euroopa piison ja ameerika piison. 3. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis. Valdav osa veistest asub aregumaades,kuna seal elab suurem osa rahvastikust maal ja tegeleb põllumajandusega.Arenenud riikides on levinud intensiivne veisekasvatussaaduste tootmine.Eestis on seoses põllumajandusreformiga ja üleminekuga turumajandusele veiste arv vähenenu

Looma kasvatus
thumbnail
28
docx

Aretusõpetuse vastused

Sangaste krahvi, tuntud `Sangaste' rukkisordi aretaja Friedrich von Berg (1845...1938) oli lisaks ka innukas hobusekasvataja. Kohalikku hobust oli püütud parandada mitme tõuga, kuid üldiselt see ei õnnestunud. Berg ostis Poolast Klementsovo hobusekasvandusest norfolk-roadsteri täku Hetmani, kes osutus sobiva tüübiga tori hobusetõu alustajaks. Hobuste aretuses oli suuri teeneid ka Mihkel Ilmjärvel, Otto Nuudil ja Harri Mauringul. Veisekasvatus Eestis 16.-17-saj suurem eesmärk saada võimalikult palju sõnnikut. 18.saj anti veistele ainult sooheina ja põhku. Lehm võis anda aastas 500-800kg. 19.saj väga visa arenema piimatoodangu suunas. 1885.a avati tõuraamat ja 1886. aastal see trükiti. 1900-1940 ­ 1.karjakontrollühing suutis 1903.a kontrolli alla viia 34 mõisa karja 2500 lehmaga. 8.märtsil 1909 otsustati asutada karjakontrolli osakond, mille liikmeks asusid 19 talupidajat

Aretusõpetus



Lisainfo

Tegu on Veisekasvatuse aluste õppematerjaliga, mida kannab ette tunnis dots. P.Piirsalu. See on ühtlasi ka vajalik kordamisküsimustele vastamiseks.

Märksõnad

Mõisted

2 välimik, konditsioon, veiste ind, taltsutatud loomad, koduloomad, kodustamise protsess, loomade kodustamine, kodustamise kolleteks, koduloomade värvus, luustik, koduloomadel, koduloomadest, tiinuse kestvus, veiste perekond, seebud, kasutatakse töö, jakk, ulukjakk, bali saarel, turja kõrgus, ulukgaur, piisonite alamperekonnas, pühvlid, aasia pühvlitest, pühvlid, aafrika pühvlitest, loomade produktiivsus, järvamaal, tuha tonni, erinevaid loomarühmi, ristamine, kasvukiirusest, tõud, iii etapil, iv etapp, suguloomadeks, lihastik seevastu, lihatõugu veistel, omakorda liha, peamiselt põhja, senised uurimused, eesti maatõug, tuntumad lihaveistõud, herefordi tõug, iseloomult, tõug, aretatud, välimik, välimiku, sõna konstitutsioon, toores, mõõtevahenditeks, kepi sise, konditsiooni, laktatsiooni alguses, toitumuse hindamisel, wildmani 5, kirjanduse andmetel, kilmeri andmetel, temperament, närvisüsteemi tüüp, sangviiniline tüüp, flegmaatiline tüüp, koleeriline tüüp, suguloomadena, melanhoolne tüüp, põllumajandusloomad, isendiareng, viljastatud munarakust, suhteline juurdekasv, suhteline massi, absoluutne kasv, tekivad piima, looteperiood, puberteedi, esimestel päevadel, sugulise küpsemise, täiskasvanuna, söötmis, kasvu seaduspärasusi, varavalmivus, lehmadel, täiskasvanuperioodil piima, ind, aretuslikust seisukohast, retsipientideks, tõuti, järgmisel lüpsiperioodil, tiinuse lõpul, 266 päevani, majanduslik kasutusiga, jõudluskontrollikeskuses, parem veerand, piimasuhkur, suurema rasvasisaldusega, alguskuudel, 365 päeva, udarapõletikku, piimajõudluse andmed, 305, laktatsiooniperioodi pikkus, somaatiliste, standardkontroll, üldmaht, proovipudelid, inventari, ettetrükitud laudalehel, vahelduv kontroll, aastalehm, registreerimine, saatma pria, loomapidaja pria, väljaminekust, veiste nudistamine, vasikad, viis vasikat, kohustuslik a, arvutisse, andmete alusel, lisaks jkk, piima sensoorsed, piimasuhkur, külmumistäppi, happesus, hügieeninõuete järgimine, ooteaeg, antibiootikumide sisaldus, pidurdusaineteks, vintske, ebameeldiv kõrvallõhn, ühendamiseks, vaakumregulaatori ülesanne, kollektori sees, pulsaatoreid, nisakannud, kambris, lüpskäiku 25, sellised majandusotsused, soovitav, nõrga sfinkter, eellüpsinõu, lehmal, lüpstud piim, praegusel ajal, paljudes riikides, suurtes lautades, saastatud õhk, soovitav, lõõgadest, püstkettlõa kasutamisel, lõaspidamise puuduseks, söödakäik, osades lautades, mitmetes lautades, betoonpõrand, sõimedel, lehmade pidamisel, talvisteks söötadeks, söötmis, sellel perioodil, boksid, asemete vahel, vasikatel, seisukohast

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun