Veepuhastus ehk veekäitlus ehk veetöötlus on tehnoloogiliste protsesside kogum, mille eesmärk on anda veele enne selle tarbimist nõuetekohane kvaliteet. Joogiveeks ette nähtud vett on tavaliselt vaja puhastada, sest pinnavee (jõgede ja järvede vee) hägusus, värvilisus ja bakterisisaldus ületavad tavaliselt joogivee jaoks lubatava piiri. Sellepärast eelnevad loodusliku vee suunamisele veevärki tavaliselt vee selitamine ehk vabastamine heljumist ja kolloidosakestest,idutustamine ehk vabastamine mikroorganismidest, eriti haigusi tekitavatest pisikutest. Nagu loodulike vete, nii ka heitevete puhastamise esimeseks võtteks on setitamine ja filtrimine. Hõljuvaid lisamdeid on heitvetest võimalik kõrvaldada ka vahuga mis korjab kübemed endasse. Mõned heitveed puhastatakse kuumutamisega. Paljud lisandid sadestuvad kuumutamisel välja, samutu eralduvad lahustunud gaasid, sest temperatuuri tõustes gaaside lahustuvus väheneb. On proovitud ka heitve...
1. VEEPUHASTUSSEADMETE EHITUSTÖÖDE KVALITEEDI KIRJELDUS Puhastusseadmete ehituslik projekteerimine Ehitusliku projekteerimise käigus tuleb valida puhastusseadmete asukoht ning määrata seadmed, lahendada üksikute elementide paigutus ning transpordiga kaasa arvatud kemikaalide transpordiga seonduvad ladustamis kohtad. Puhastusseadmed peaksid olema võimalikult lihtsa konstruktsiooniga, mis hõlpsustab hooldamist ja teeb nad töökindlamaks. Projekteerimisel tuleb arvestada nende järk- järgulise väljaehitamisega vastavalt toodangu kasvule. Kemikaalide annustusseadmed paigutatakse võimalikult annustuskoha lähedale. [1] Puhastusseadmete abiruumid Olenevalt puhastusseadmete tootlikkusest peaksid seadmetekompleksi kuuluma ka abiruumid (labaratooriumid, töökojad jne). Abiruumide ligikaudne vajadus on ära märgitud Tabelis 1. [1] Tabel 1. Ruumide ventilatsioon ja soojavarustus Ruumid kus inimesed töötavad pikemat aega peavad olema ventileeritav...
Keskkonnakaitse Looduskaitsest maailmas 1872 esimene rahvuspark Yellowstone USA 1972 Rooma klubi raport ,,Limits to Grow" (Kasvu piirid) järeldus maaailm ei pea vasu rahvaarvu, tööstustootmise ja reostuse kasvule. Ressursid ammenduvad. Vaja leida tasakaal ja arengut aeglustada. 1982 ÜRO Julgeolekunõukogu ,,Maailma Looduse Harta" 1983 Esimesed Rohelised Euroopas, Saksamaal 1985 Osooni kihi kaitse konvensioon 1992 ÜRO Rio de Janeiro Keskkonna ja Arengu Konverents. Kliima Muutmise Koostöö Konvensioon . Biodiversiteedi konvensioon. Agenda 21. 1997 Kioto protokoll 2001 Kioto protokoll jõustus Ökoloogia Keskkond vesi,õhk, ja maa ning nende vahelised seosed olusorganismidega Keskkonnakaitse tegevus millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ... Ökoloogia õpetus looduse vastastikustest mõjudest Ökoloogiat on mõjutanud loodusõpetus, rahvastiku uurimused, põllumajandus, kalandus ja medi...
400000 200000 158236,77 105775,66 116920,06 21625,31 0 Jahutusvesi Kokku va jahutusvesi Kaevandus-vesi Karjääri-vesi Reovesi Sademe-vesi Heitvee puhastamine Veepuhastusjaamad Mehaaniline veepuhastus Keemiline veepuhastus Bioloogiline veepuhastus Immutamine Filterväljakud Tehismärgalasüsteemid Biopuhastus Anaeroobsed protsessid Anaeroobne filter Aeroobsed protsessid Aktiivmudaprotsess Biokileprotsess Biofilter Biotiigid Ajalugu Veeprobleemidega hakati tõsisemalt tegelema 20. sajandi teisel poolel. Põhjuseks asjaolu, et pärast Teist maailmasõda suurenes veetarbimine 1960. aastaks ligikaudu kaks korda
inimeseni Rannikualad reostuvad Vetikate vohamine Korallide hävimine Väheneb puhas vesi Eesti veekogude olukord Kuni aastani 2015 ei suudeta umbes viiendikus veekogudes ka kõige suuremate pingutuste korral head seisundit saavutada. Eestis kuulub hindamisele 14 340 kilomeetrit vooluveekogusid. Valdav osa neist saab aastaks 2015 heasse seisundisse, ülejäänud umbes 1860 kilomeetri puhul nii häid väljavaateid pole. Heitvee puhastamine Veepuhastusjaamad Mehaaniline veepuhastus Keemiline veepuhastus Click to edit Master text styles Bioloogiline veepuhastus Second level Kompleksne veepuhastus Third level Fourth level Immutamine Filterväljakud Fifth level
Maakera veeressursid ja nende jaotumine Vee globaalne olukord Üht veekraani kasutavad 1 soomlane, 130 liibüalast, 300 maltalast ja üle 1000 kuveitlase. vee puudus: 1. kliimatingimuste tõttu (pidev kuivus ja vähe sademeid) 2. inimtegevusest johtuvatest põhjustest: kunstliku niisutamise suurenemine ja vihmametsade raie. Ookeanide reostumine 45% merereostusest vahetu reoveena või jõgede poolt kantuna. 1/3 jõuab meredesse õhu kaudu, 12% laevaliiklusega ja 10% on uputatud merre tahtlikult (dumping). Dumping heitmete kaadamine merre. On uputatud ka radioaktiivseid jäätmeid, tööstusmürke, veekogu süvendamisel tekkinud jääke. 90% dumpingust on süvendamise jäätmed. *Igal aastal satub kalurite plastmassvahenditest merre umbes 150 000 tonni plastikut ning peale selle heidetakse suures koguses plastmassi merre ka laevadelt. Tagajärjeks: miljonite merelindude ja umbes 100000 vaala, hülge ja delfiini hukkumine plastmassi ...
Säästliku maja projekteerimine Kaile Helena Nele Üllar Säästlike majade tunnused • Keskkonnasõbralike materjalide kasutamine • Minimaalsed maja küttekulude efektiivne energia kasutamine • Päikesepaneelid – energia kasutaminevihmavee kasutamine – vihmavee kasutamine tarbeveeksreovee käsitlemine – lokaalne veepuhastus ja komposteerimise süsteemtuulegeneraator – tuuleenergia kasutamine • Nende majade põhimõtteline erinevus tavamajadest seisneb ennekõike selles, et need on soojustatud oluliselt paremini, seina soojustuse paksus on u. 45 cm ja katusealuse soojustuskiht u. 50-60 cm. Maja kuju • Mida suurem on pind, seda suurem on soojakadu Hoone paigutamine • Suunates suured aknapinnad lõunasse, saate talvel suurimat
merevesi ja kõigest 2,5 % on joogikõlbulik puhas vesi. 57. Säästlik veekasutus kodumajapidamises - Räägi kuidas oleks võimalik vett säästa ning ilmaasjata mitte raisata. 58. Mis on hajureostus(vesi) - põllumajandus, metsamajandus, asulate vihmavesi, tööstuse ettevõtted. 59. Mis on punktreostus(vesi) - Tööstusettevõtted, linna sademe vesi, soe vesi elektrijaamadest, loomafarmid, laevad jne. 60. Nimeta veepuhastus meetodid - Mehaaniline, keemiline, bioloogiline. Mehaaniline - kõrvaldatakse veest lahustumatud ained, kasutatakse kas settimise või filtreerimise põhimõtet. Keemiline - Keemiline sadestamine-setistamine, desinfitseerimine, pH- reguleerimine, neutralioseermine jne. Bioloogiline - Aluseks on mikroorganismide võime lagundada ja kasutada toiteainena ära vees sisalduv orgaaniline aine. 61. Kirjelda mehaanilist veepuhastus meetodi - Võred (eemaldada jämedispersed
Kõik ülejäänud nn. kunstlikud jaotatakse: 1. veele ohutud klaaspudel, osa metalle, mõnikord ka puit. 2. veele ohtlikud - tahkeid aineid ja asjad, mis lahustuvad vees väga kiiresti: osa plastmasse, tahked soolad, paljud metallid, tahked orgaanilised ained. Reostus Lahustuvad ained kantakse nimekirjadesse ja neid hinnatakse eri aspektidest: 1. sanitaartoksiline aspekt 2. üldsanitaarne aspekt 3. organoleptiliselt e. Tunnetuslikult 4. kalamajanduslikust aspektist. Veepuhastus Veepuhastus on 3-etapiline: 1. Mehhaaniline 2. Keemiline 3. Bioloogiline 100%-liselt ei ole võimalik vett puhastada. Muldade degradatsioon on viljaka mulla kahjustamine või hävitamine tööstus-, tsiviil-, tee- või sideehitusega (ehitusdegradatsioon), olmega (olmedegradatsioon), masinatega (masindegradatsioon), ebaõige väetamisega või mürkainete kasutamisega (keemiline degradatsioon).
Füüsikalised omadused Fluor ja kloor gaasid. Broom auruv vedelik. Jood kristalne sublimeeruv aine. Tugeva lõhnaga. Sööbiva toimega. Agrekaatolekutes molekulid kaheaatomilised (F2, Cl2, Br2 ja I2). Molekulide mõõtmed ja polariseeritavus suurenevad suunas F2 At. Vees lahustuvad osaliselt reageerides (F2 lagundab vett). Lahustuvus on suurem orgaanilistes lahustites (F2 ja Cl2 reageerivad paljudega). Kasutamine Jahutusvedelikes (F2). F- hambapastas. Veepuhastus protsessides (Cl2). Värvainete tootmine (Br2). Keedusoola lisand (I2). Fotograafias ( I2, Br2) Meditsiinis (I2, Br2) Plastide tulekindluse suurendamine (Br2) Ravimites (I2, Br2) Tuumakütuse puhastamine (F2). Joogi- ja basseinivee steriliseerimine (Cl2). Kasutatud allikad http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/halogeniidid_evelinviks.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Halogeenid http://www.kl.ttu.ee/atrik/ope/kky3153/loeng061.pdf http://www.annaabi.com/materjal-12411-halogeenid
l Broom Pruunikas aurav (Br2) Ravimid, HBr gaasiline, vees vedelik, terav merevee värvainete hästi lahustuv, lõhn, sööbiv, töötlemisel tootmine, vesilahused on mürgine klooriga pestitsiidid, tugevad happed veepuhastus Fluor Õrnalt kollakas (F2) Hambapastad (F2) lagundab HF värvuseta, gaas, terav Sulatatud es, vett, andes suitsev, lõhn, sööbiv, flouriidide jahutusvedelik dihapniku ja teravalõhnaline, vees mürgine elektrülüüsi ud trihapniku hästilahustuv l
4.variant Allelopaatia on eri liiki taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega; allelokeemia erijuht[1]. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessioonide kulgu[1]. Allelopaatiliste mõjudega arvestamine võib olla oluline nt segakultuuride kasvatamisel Omnivoorid- ehk eurüfaag ehk polüfaag ehk kõigetoiduline ehk kõigesööja on segatoiduline loom, kes toitub nii taimedest kui ka loomadest. Omnivoorsetest loomadest rääkides peetakse tavaliselt silmas loomaliiki, näiteks siga. Inimene on omnivoorne liik vaatamata sellele, et mõned inimesed söövad ainult taimset toitu (vegetarianism) ja mõned loomset päritolu toitu (karnivoor). Üldiselt söövad inimesed võrreldes teiste primaatidega rohkem loomse päritoluga toitu. Rahvuspark Rahvuspark ehk natsionaalpark on suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja ma...
Vesi: Globaalsed veeprobleemid: Maakera veeressursid jaotuvad väga ebaühtlaselt. Elutaseme tõusuga suureneb ka veekasutus kiiremini kui rahvastik. Tööstusmaades kasutatakse 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades 3 liitrit. Maakera veeressursid jaotuvad: 71% maailmameri, 2,6% magevesi. Magevesi on pinnavesi ja põhjavesi, mis on tugevasti saastunud, liiga sügaval või muul viisil inimestele kättesaamatu, näiteks 75% on seotud jääliustikega. Pinnavee kasutamisel tuleb arvestada ka reostust ja vesi vajab enne kasutamist eelnevat töötlmist. Aast jooksul tarvitatav veehulk moodustab vaid 0,003% maakera magevee koguhulgast. Põhjavee kvaliteet on enamasti hea. Põhjavee varude puhul on suurim probleem varude ammendumine , kuna varud uuenevad aeglaselt ja liigne veetarbimine võib tuua kaasa maapinna vajumise ja soolase vee tungimist põhjavette. Vesi on küll taastuv kuid samal ajal siiki piiratud loodusvara. Suurimad veekasutajad: Põllumajandus 70...
Weser ja lõunaosas Doonau. Suurimad jõed on laevatatavate kanalitega omavahel ühendatud. Palju kanaleid on Põhja-Saksa madalikul. Kõige rohkem järvi on Põhja Saksa madalikul (Mecklenburgi järvedelava) ja Alpide eelmäestikus. Järvi on Saksamaal vähe. Kalavarud on veekogudes tühised. · Kas on probleeme veekogude puhtusega? Kas esineb laevatatavaid siseveekogusid ja milline on nende tähtsus majanduse jaoks? Saksamaa tarbib ja reostab vett väga palju, kuid veepuhastus süsteemid on kõrgel tasemel, vett kasutatakse korduvalt. Jõgesid kasut. tööstuses ja vee transpordiks. Jõgede vahele on rajatud palju kanaleid. Saksamaal on 1. kohal autoveod, sest on olemas tihe ja kvaliteetne teede võrk. 2. kohal on raudtee transport, mis on natuke aegunud. 3. kohal on sisevee transport(suured laevatatavad teed ja palju kanaleid). Kolm suuremat veeteed on Reini veetee, Kesk- Saksa kanal ja Reini Doonau veetee. Mere
lihtlabane lekkimisoht, mil viisil satub ksüleeni loodusesse. 5 Enamik ksüleeniisomeere satuvad loodusesse aurustudes, ning seega reostavad nad eelkõige atmosfääri. Atmosfääris võivad isomeerid fotokeemiliselt reaktsioonil hüdroksüül radikaalidega laguneda. Ksüleeni isomeeride poolestusajaks atmosfääris loetakse 1-18 tundi. Kui ksüleeni on sattunud vette, siis peamiseks veepuhastus meetodiks on volatilisatsioon, ehk nende eemaldamine vest "lendu laskmise" meetodil. Ksüleenid on vastupidavad hüdrolüüsile, ehk veega nad ei reageeri. Veest lendumise poolestuajaks on umbes 3, 2 tundi. Ksüleenid on küllalt liikuvad pinnases ja võivad jõuda põhjavette, kus nad võivad püsida mitmeid aastaid, kuid on ka uuringuid, mis väidavad, et ksüleen biolaguneb põhjavees täielikult kaheksa päevaga. Pinnasesse adsorbeeruvad ksüleeni molekulid küllaltki halvasti,
lihtlabane lekkimisoht, mil viisil satub ksüleeni loodusesse. 5 Enamik ksüleeniisomeere satuvad loodusesse aurustudes, ning seega reostavad nad eelkõige atmosfääri. Atmosfääris võivad isomeerid fotokeemiliselt reaktsioonil hüdroksüül radikaalidega laguneda. Ksüleeni isomeeride poolestusajaks atmosfääris loetakse 1-18 tundi. Kui ksüleeni on sattunud vette, siis peamiseks veepuhastus meetodiks on volatilisatsioon, ehk nende eemaldamine vest “lendu laskmise” meetodil. Ksüleenid on vastupidavad hüdrolüüsile, ehk veega nad ei reageeri. Veest lendumise poolestuajaks on umbes 3, 2 tundi. Ksüleenid on küllalt liikuvad pinnases ja võivad jõuda põhjavette, kus nad võivad püsida mitmeid aastaid, kuid on ka uuringuid, mis väidavad, et ksüleen biolaguneb põhjavees täielikult kaheksa päevaga
seega ei hakka ma lisama ka jõgede ja järvede kaarti. Kuna pole jõgesid siis pole ka jõgede toiteallikat. Puhast vett on väga väha. Põhjavett pole üldse. Puhta joogiveega onka probleem. Kuna põhjavettt ei ole siis kasutatakse peamiselt sademeid. Ja vett hoitakse kokku. Samuti käiakse talvekuudel(jaanuar-veebruar) mägedes lund korjamas, et see siis hiljem veeks sulatada ja tarbeveena kasutada. See ongi Küprose suurim probleem. Et seda natukenegi vähendada, arendatakse veepuhastus tööstust, et väljafilteerida merevee soolasust. Kalandus Küproses tegelakse kalandusega väga vähe. Püütakse kala enamjaolt oma tarbeks. Riigi siseturule. Kala püütakse maailmameredest. Kala kasvatusega tegeldaks vähe. Enamjaolt tegeldaks oma lõbuks. Hobi korras. Kuid mitte sordi ega iigi aretamiseks. Kui vaadata allolevat diagrammi , siis on näha, et viimase paarikümnne aastaga on kalapügi arv tõusnud väga märgatavalt
linnastumine, ehitus rannikualadel ja loodusliku maastiku ümberkujundamine avaldavad tõsist mõju Vahemere piirkonna bioloogilisele mitmekesisusele. Nendele probleemidele lisandub mulla sooldumine rannikualadel, eelkõige Itaalias, samas kui intensiivne põllumajandustootmine annab panuse mulla erosiooni kiirenemisse. Euroopa Keskkonnaameti (EEA) hinnangul põhjustas turism 2000. aastal 7 % Vahemere kogureostusest. Türgis puudub veepuhastus ligikaudu 90 % tehastest ja 80 %turismirajatistest.Puhastatakse vaid 20 % kodumajapidamiste reoveest ja käideldakse vaid 6 % tahketest jäätmetest aastas (WWF Türgi, 2002). Itaalias lastakse täiesti töötlemata Vahemerre 80 protsenti 120 peamise rannikulinna reoveest. Veelgi enam, Vahemeri moodustab 0,7 % ülemaailmsest veepinnast, kuid sellele saab osaks 17 % merede ülemaailmsest naftareostusest.
Veepuhastus Millised on erinevad puhastuse liigid? Lühidalt midagi nende kohta öelda; VT heitveepuhastuse alt. · Biopuhastus mikroorganismid tarbivad ära tekkinud saaste. Toimub enamus juhtudel oksüdeerumine vees lahustunud O2 osavõtul. Enamus orgaanilisi aineid laguneb mikroorganismide toimel (va mõned sünteetilised ained). Biopuhastuse intensiivsus sõltub mikroorganismidele loodud tingimustes. Biopuhastuses osalevad mikroorganismid formeeruvad peamiselt aktiivmuda kujul (koosneb elusorganismidest ja tahkest substraadist). Aktiivmuda puhul: Temperatuur optimaalne tavalistele mikrorganismidele 20-30 °C pH=5..9, väljapool piire langeb puhastuse efektiivsus järsult soovitav aktiivmuda kogus 2-4 g/dm3 · Füsiko-keemiline ( koagulatsioon, flotatsioon, ekstraheerimine, absorbtsioon, Aeroobne biopuhastus · Põhiline heitvete puhastusviis · Toimub mikroorganismide k...
Bioloogia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen PH. klass 2011/12 Sisukord Sissejuhatus ökoloogiasse..........................................................................................................4 Populatsioon...........................................................................................................................4 Organismidevahelised suhted................................................................................................ 5 Ökosüsteem.............................................................................................................................5 Ökoloogiline niss....................................................................................................................6 Aineringed....................................................................................................
Taimekaitsevahenditest võib kasutada ainult selliseid, mis looduses lagunevad ega kuhju mulda ega säili toidutaimedes. Erosioon - Mulla, setete ja kivimite ärakandumine vee ja tuule toimel. 39. Puhas vesi kui loodusvara. Veekogude reostumine. Vete kaitse. Et ka tulevikus jätkuks piisavalt puhast vett, on mõistlik juba praegu vett säästlikul kasutada. See tähendab vee kokkuhoidu, korduvkasutust ja ka vee reostamise vältimist. Eestis kasutatakse joogi- ja tarbeveeks põhjavett ning veepuhastus jaamades puhastatud järve- ja jõevett. Vee puhastamine on kallis. Et säilitada põhjaveevarusid ja ka vähem kulutada vee puhastamisele, tuleb vett saastvalt kasutada nii olmes kui ka tööstuses. Üha enam minnakse tööstusettevõtetes üle korduvkasutamisele. Kasutatud vett ei lasta loodusesse, vaid juhitakse esmalt puhastisse ning sealt uuesti töstusesse tagasi. Arengumaades puudub praegu puhas joogivesi rohkem kui pooltel (61%) maa- ja veerandil (26%) linnainimestel. Igal aastal
1 traktor = 10 ie 1 t silovett = 240 ie, 200 t silovett = Tallinna reostusega See on potentsiaalne reostus, mis ei pruugi realiseeruda, oleneb suuresti tehnoloogiatest, meetmetest. Koduloomade puhul realiseerub ca 35...50% BHT-st, olmes 70...80%. Bioloogiliste veepuhastite puhul on hea kui tähtsamate reostajate suhe on: BHT5:N:P = 100:5:1 Veereostus võib pärineda ühest punktist (punktreostus) või võib olla hajureostus (reostusallikat on raske identifitseerida). Veepuhastus Veepuhastus on 3-etapiline: 1. mehhaaniline 2. keemiline 3. bioloogiline 100%-liselt ei ole võimalik vett puhastada. Vee võtt olmeveeks jõgi Veehaare Mehhaaniline puhastus Kemikaalid Koaguleerimine ja helvestamine Selitamine Sete Filtrimine Filtriuhtvesi
a. Vikerforell b. Piklikud pinnasetiigid: väljavoolu- ja sissevooluregulaatoriteks on nn mungad, neis asuvad restid. Vee juhtimiseks on torustikud ja kanalid. Veevahetus 2-10 korda päevas. c. Vaheseintega osadeks jagatud betoneeritud kanalid: 100X4m, veevahetus 2-3 korda tunnis d. Plastik ja betoonbasseinid: võivad olla ümmargused või kandilised, kiire veevahetusega, osaline veepuhastus e. Sumbad: Sumpade paigutamiseks sobivad kohad, kus on tagatud veevool (hoovused), mis kannab ära sõnniku ja sööda jäägid ja toob värsket vett, sügavus üle 10m, soodne temperatuurisreziim, tormide eest kaitstus, teendidatavus, ligipääsetavus. f. Retsirkulatsioonisüsteemid: kallid ja keerulised kuid keskkonnasõbralikud ja täielikult kontrollitavad, ei sõltu veeallikast. g. Karpkala h
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
