- Saju intensiivsus – intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse - Kivimite poorsus – mida poorsemad, seda intensiivsem on infiltratsioon - Taimkatte esinemine – taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku - Nõlva kalle – mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest pindmine valgumine on intensiivsem - Pinnase niiskus – kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui niiske pinnase korral Maailmameri Merevee omadused: Temperatuur - sõltub mere pinna langeva päikesekiirguse hulgast; sademete ja auramise vahekord; hoovustega veotud vee ümberpaigutamine
tagasi, kuid osa kandub õhuvooludega maismaale. Auramine-veeringe teiseks lüliks on auramine, mis toimub kogu aeg nii maa kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu. Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Jõgede äravool-sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Infiltratsioon-osa vihma-,lume ja kohati ka liustikuveest imbub maa sisse ning moodustub põhjavee. Veebilanss-mingi maaala või veekogu veevaru ja selle muutust saab väljendada kõige lihtsamini veebilansi abil. 24.Maailmamere veetemperatuuri ja soolsuse erinevused: Eri piirkondades langeb erinevalt päikesekiirgust seega on ka temp erinev. Põhjapoolkeral kõrgem kui lõunapoolkeral. Kõige soojem piirkond on termiline ekvaator. Lähistroopiliste alade kõrgeim soolsus on tingitud suurest auramisest, mis ületab sademeid mitmekordselt
· Saju kestus: Esimestel sajupäevadel suureneb, siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud. · Saju intensiivsus: Intensiivse saju korral voolab eanmus sademetest jõgedesse ja järvedesse. · Kivimite poorsus: Mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon · Taimkatte: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku. · Nõlva kalle: Mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest suurema kalde korral on pindmine valgumine intensiivsem. · Pinnase niiskus: Kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse... Mõisted · Põhjavesi - Maakoore ülemises osas kivimite vahel olev vesi. · Mineraalvesi - Rohkelt lahustunud mineraalaineid sisaldav põhjavesi. Tervistava toimega. · Termaalvesi - Põhjavesi, mis on kuumenenud tänu kuumadele kivimitele. Vulkaanilises piirkonnas. Põhjavee kasutamine · Joogivesi · Majapidamine
JÕULULUULETUSED Raamatutest lugenud, Olen jõulutundest heast, Piiblist olen veerinud, Jeesuslapsest pühast. Oh, oleks, oleks minu ajal olnud jõulutaat, Kelle põlvel istunud, nii mina kui ka teisedki. Salme lugend, tantsind, laulnud Oleksime terve öö- Kõige tähtsam et me taat Rõõmus oleks jõuluööl! Piparkoogid kerkivad, Lõhn ninna imbub. Täna on see püha öö, Pole täna keegi tööl. Öösel sisse ronib habemega vanake. Kes ta on, kust ta tulnud, Seda ei tea keegi meist. Kingid poetab kuuse alla, Sussi sisse kommi pistab, See on täitsa müstiline, Kes see mees võiks ometigi olla?!
See selgitab kõike :D cool Veeringe sõltub: sademetest (ookeani- ja maapinnalt aurustunud vesi langeb Maale sademetena tagasi), auramisest (toimub veepinnalt, maapinnalt, liustikelt, taimedelt; see sõltub pinnase omadustest, niiskusest ja temperatuurist), jõgede äravoolust, infiltratsioonist (ehk sellest kuidas sademevesi imbub maasse), veebilansist. 3. Selgita inimtegevuse mõju veeringe lülidele (asfalt, kanalisatsioon jne.) Ehitised (näiteks teed ja majad) takistavad infiltratsiooni, kanalisatsioon juhib vee ära kohtadest, kuhu see muidu koguneks ja sellega muudetakse veeringet. Selle tagajärjel võivad kokku kuivada looduslikud märgalad (nt Araali meri). Looduslikud jõed ei pruugi
P1V1 = P2V2 P1V1/V2 = P2 P1 = 103 kPa = 103000Pa V1 = 20 cm3 = 0.00002 m3 V2 = 5 cm3 = 0.000005 m3 103000*0.00002/0.000005 = 412000Pa = 412kPa 412*100/232,4 = 177,3% 177,3%-100% = 77,3% V: Teoreetiline rõhk on tegelikust rõhust 77% suurem. P1 = 104,5 kPa = 104500Pa V1 = 3 cm3 = 0.000003 m3 V2 = 20 cm3 = 0.00002 m3 104500*0.000003/0.00002 =15675Pa = 15,7kPa 15,7*100/17,8 = 88,2% 100%-88,2% = 11,8% V: Teoreetiline rõhk on 11,8% väiksem tegelikust rõhust. Järeldus: Õhk imbub läbi süstlas oleva tihendi ja sellepärast ongi teoreetiline ja tegelik rõhk nii erinevad. Hõõrdejõu mõõtmine 1. Mõõdan õhurõhu: P0 = 103,4 kPa 2. Mõõdan süstla kolvi läbimõõdu d = 2cm raadiuse r = 1cm ja pindala S = 3.14cm2 3. Leian õhu algruumala süstlas V1 = 20 cm3 4. Leian õhu lõppruumala peale kokkusurumist ja kolvi vabastamist V2= 15 cm3 5. Lõpprõhk süstlas P1= 137,5 kPa (mõõtes) 6. Arvutades:
tagasi, kuid osa kandub õhuvooludega maismaale. Auramine-veeringe teiseks lüliks on auramine, mis toimub kogu aeg nii maa kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu. Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Jõgede äravool -sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Infiltratsioon-osa vihma-,lume ja kohati ka liustikuveest imbub maa sisse ning moodustub põhjavee. Veebilanss-mingi maaala või veekogu veevaru ja selle muutust saab väljendada kõige lihtsamini veebilansi abil.' Maailmamere veetemperatuuri ja soolsuse erinevused: Eri piirkondades langeb erinevalt päikesekiirgust seega on ka temp erinev. Põhjapoolkeral kõrgem kui lõunapoolkeral. Kõige soojem piirkond on termiline ekvaator. Hoovuste tekke põhjused: Hoovus on suure koguse merevee horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja
langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud. · Saju intensiivsus: intensiivsuse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse. · Kivimite poorsus: mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon. · Taimkatte esinemine: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku. · Nõlva kalle: mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest suurema kalde korral on pindmine valgumine intensiivsem. · Pinnase niiskus: kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui niiske (märja) pinnase korral. Araali meri Järv Kuivamise põhjused · Amudarja ja Sõrdarja vete ülemäärane kasutamine põldude niisutamiseks · Loodusliku tegurina sademetehulga loomulik vähenemine Pindala väheneb ja soolsus suureneb
Küllastusvööndis on poorid täitunud veega ja on kujunenud põhjaveekiht. Põhjavesi võib olla maapinnast erineval sügavusel. Kiirus oleneb maa sees veekihi langust ja kivimite veejuhtivusest. 15.Too näiteid eri tegurite mõjust sademetevee imbumisele põhjavette. Saju kestus- kui sajab lõpuks liiga palju siis väheneb imbumine, kuna maapind on küllastunud. Saju intensiivsus- väheneb, kuna vesi imbub tasapisi. Kivimite poorsus- mida poorsemad kivimid seda rohkem imbub. Taimkatte esinemine- mida rohkem taimi seda vähem vett läni pääseb. Nõlva kalle- kui suur kalle siis voolab palju vett ära. Pinnase niiskus- kui on niiske siis vee imbumine suurem, kui külmunud siis väiksem. 16.Selgita põhjavee taseme muutumise põhjusi. On põhjavee vähenemine ja suurenemine. Suureneb põhjavee tase kui toimub sademetevee infiltratsioon, mõjutab ka soode esinemine ja karstilehtrid ja karstlus.
Osa lumest ja jääst sublimeerub, s.o läheb tahkest olekust vahetult gaasilisse. Enamik sademeist sajab ookeanidesse tagasi, osa aga mandritele ning moodustab raskusjõu toimel mööda maapinda voolates pindmise äravoolu. Osa pindäravoolu veest jõuab orgudes olevatesse jõgedesse ning liigub jõeäravooluna ookeanide poole, osa aga koguneb mageveevaruna järvedesse. Suur osa sellest veest ei jõua siiski pinnaveekogudesse, vaid imbub maasse. Osa maasseimbunud veest jääb maapinnalähedastesse pinnasekihtidesse ning võib sealt maasisese äravooluna üsna ruttu pinnaveekogudesse pääseda või maapinna ja taimede kaudu auruda (evapotranspiratsioon). Osa maasseimbunud veest vajub sügavamale maasse ning täiendab põhjaveekihtide (veega küllastunud kivimite) mageveevaru pikaks ajaks. Ka see vesi liigub ja võib leida mageveeallikatena tee maapinnale ning lõpuks tagasi ookeani jõuda, kus veeringe "lõpeb" ..
Pandivere kõrgustik Pandivere kõrgustik asub Põhja-Eestis, Kesk- Eesti tasandikul ja Kõrvemaa vahel. Pandivere kõrgustiku pinnamood erineb Lõuna- Eesti kõrgustikest,ta on lauskias. Seal on väga palju ürgorge. Pandivere kõrgustiku pinnakate on õhuke ja tema ehitus lihtne. Pinnakate on lõheline. Selle tõttu imbub vesi kergelt maa sisse. Kõrgustiku jalam asub 80 meetri kõrgusel merepinnast, tema nõlv on 80 kuni 100 meetrit kõrge. Kõrgustiku absoluutne kõrgus on üle 100 meetri ja katab umbes 1100 ruut kilomeetrit. Pandivere kõrgeim tipp on Emumägi mille suhteline kõrgus on 79 meetrit ja absoluutne kõrgus on 166 meetrit. Pandivere kõrgustiku aluspõhi koosneb lubjakividest. Kõrgustiku keskosa pindalast 2% on kaetud sooga. See on väike osa Eesti keskmisest. Kuid ümbruses on palju soid, nt
mööda ära voolav sulavesi võib põhjustada üleujutusi. Osa lumest ja jääst sublimeerub, s.o läheb tahkest olekust vahetult gaasilisse. Enamik sademeist sajab ookeanidesse tagasi, osa aga mandritele ning moodustab raskusjõu toimel mööda maapinda voolates pindmise äravoolu. Osa pindäravoolu veest jõuab orgudes olevatesse jõgedesse ning liigub jõeäravooluna ookeanide poole, osa aga koguneb mageveevaruna järvedesse. Suur osa sellest veest ei jõua siiski pinnaveekogudesse, vaid imbub maasse. Osa maasseimbunud veest jääb maapinnalähedastesse pinnasekihtidesse ning võib sealt maasisese äravooluna üsna ruttu pinnaveekogudesse pääseda või maapinna ja taimede kaudu auruda (evapotranspiratsioon). Osa maasseimbunud veest vajub sügavamale maasse ning täiendab põhjaveekihtide (veega küllastunud kivimite) mageveevaru pikaks ajaks. Ka see vesi liigub ja võib leida mageveeallikatena tee maapinnale ning lõpuks tagasi ookeani jõuda, kus veeringe "lõpeb" ..
Rähkmullad e rähksed redsiinad Rendsiinmullad levivad põhiliselt Harjumaal,Läänemaal,Saaremaal ja Lääne-Virumaal. Rendsiinmullad on karbonaalsed ehk aluselise koostisega. Rendsiinasid jaotatakse huumusehorisondi ja peeneslise mullakihi järgi:väga õhukesed õhukesed,keskmise sügavusega ja sügava rendsiinad.Viimaseid nimetatakse rähkmuldadeks. Rendsiinad on tekkinud tugevasti karbonaatsel rähkmoreenil, rannaklibul või fluvioglatsiaalsetel setetel. Juhtivaks mullatekkeprotsessiks on kamardumine. Rähkmuldade tunnused on kihisemine huumusest üleval pool kuni 30cm,kivirikas,hea vee läbilaskvusega ning kevadeti ja sügiseti võivad kannatada liigniiskuse all ning sademetevaesel perioodil põuakartlikud.Mulla profiil koosneb A-C kihtidest(huumusehorisont,sisseuhtehorisont,lähtekivim). Paep...
kanjon · MOLDORG Jõesäng e. voolusäng on jõeoru sügavam osa, milles kogu aeg voolab vesi. Suurvee ajal vesi väljub jõesängist ning uputab lammi üle SOOT e. vanajõgi on jõesängist eraldunud siseveekogu, endine looge lammil VOOLUSÄNG ja sellega seotud protsessid · Jõe tegevus ülem, kesk ja alamjooksul · Mis on soot, kuidas tekib? · Nimeta jõgesid, millel on kujunenud ulatuslik delta PÕHJAVESI Põhjaveevaru suureneb Sademevee infiltratsioon Soodest imbub Karstilehtrites ja kurisutes neeldumine Põhjaveevaru väheneb Allikate äravool Taimede veetarve Auramine maapinnalt Väljapumpamine PÕHJAVESI · Vett läbilaskev kiht liiv, kruus · Vettkandev kiht · Vettpidav kiht savi · Allikaskoht, kus põhjavesi tuleb maapinnale · Geiser perioodiliselt purskav kuumaveeallikas · Arteesia vesi surveline põhjavesi · Mineraalvesi mineraalsooli sisaldav põhjavesi. Värskas pumbatakse 460 m sügavusest Tee joonis põhjavee tekke kohta! PÕHJAVESI
Hüdrosfäär Veeringe koosneb erinevatest lülidest: -Auramine -Jõgede äravool -Infliltratsioon (Osa vihma-, lume- ja kohati ka liustikuveest imbub maa sisse ning moodustab põhjavee) -Veebilanss Nii palju kui kulus energiat aurustumisele, vabaneb seda ka auru kondenseerumisel. Suurim soojushulk kulub auramisele passaatide piirkonnas, pooluste suunas auramine väheneb. Maailmamere vee omadusi mõjutavad mere pinnale langeva päikesekiirguse hulk, sellest sõltuv sademete ja auramise vahekord ning hoovustega seotud vee ümberpaigutumine. Veetemperatuur. Maailmamere pinna aasta keskmine temp on 17-18 kraadi.
Saju intensiivsus: intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse. Kivimite poorsus: mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon. 6 Taimkatte esinemine: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku. Nõlva kalle: mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest suurema kalde korral on pindmine valgumine intensiivsem. Pinnase niiskus: kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui niiske (märja) pinnase korral. Poorsus On kivimi või sette omadus hoida vett. Poorsus võib olla üle 50% kivimi või sette mahust. Kivis või settes on osakeste vahel tühikud, mis võivad veega täituda. · Aeratsioonivöönd - maapinna osa, kus lõhesid ja poore täidab nii õhk kui ka vesi.
· ~ 71 % Maa pinnast on kaetud veega, sellest vähem kui 1 % kõlblik joogiveeks. · Veeressursid on jaotunud ebaühtlaselt. · Suurimad veekulutajad: maailmas -põllumajandus, tööstus, kodune majapidamine. Eestis - tööstus (84%), põllumajndus (9%) ja olmes kuluv · vesi (7%). · Veekasutus tööstusriikides 220 liitrit vett inimese kohta ööpäevas, arengumaades vastavalt 3 liitrit. Põhilised reostajad on : · pinnase ehitus, kust põhjavesi maasse imbub · tööstusvete, mis sisaldavad keemilisi ühendeid või kõrvalsaaduseid, jõudmine vette · halvasti käsitletud või käitlemata heitvee jõudmine vette · pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte · tööstusprotsessides vabanenud termiline vesi (soojussaaste) või keemilised ühendid · happevihmad, mis sisaldavad vääveldioksiide · naftareostus · Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub
Probleemne on ka muda äravool näiteks ehitusplatsidelt, maha raiutud metsade alalt, põllumajandusest, mis võivad takistada päikesekiirguse jõudmist veesambasse, mistõttu kannatab taimede fotosüntees ja võivad tekkida taimestikuta veealad, mis ei ole osa looduslikust ökosüsteemist. Veereostusele viitavad tavaliselt vee(kogu) kvaliteedi langus, veekogu kinnikasvamine, vee ebameeldiv lõhn, veeõitsengud jt. Vee reostuse allikad *pinnase ehitus, kust põhjavesi maasse imbub *tööstusvete, mis sisaldavad keemilisi ühendeid või kõrvalsaaduseid, jõudmine vette *halvasti käsitletud või käitlemata heitvee jõudmine vette *pindmine äravool, mis sisaldab pestitsiide ja väetisi *pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte *tööstusprotsessides vabanenud termiline vesi (soojussaaste) või keemilised ühendid *happevihmad, mis sisaldavad vääveldioksiidi *naftareostus
- niiskes kliimas, veerohkel ajal on jõudede äravool suurem kui veevaestes tingimustes - kuivadel aladel jõed puuduvad, sest vesi aurub ära - äravoolualad jagunevad: perifeersed äravoolualad (jõgede vesi jõuab maailmamerre), sise- äravoolualad (vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse tekitades nt järvi) 4. Inliltratsioon vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse (põhjavee tekkimine) - osa vihma-, lume-, liustikuveest imbub maa sisse moodustades põhjavee - kõige intensiivsem aladel, kus maapinnale ulatuvad lõhelised kivimid (saab hästi imbuda läbi) - väga aeglane seal, kus pindmine kiht on savi või turvas (maa on seal niigi vett täis ja juurde ei tule) - põhjavee äravool jõkke, järve v ookeani moodustab ühe lüli maa veeringes kuid on tühine osa sellest 5. Veebilanss mingile alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahekord kindlal ajavahemikul
põhjustab suuremat äravoolu. Reinis aastaringi suht ühtlane. See asub lõunapool, nii et selle tõttu sulavett seal vähem, suvel on veidi rohkem vett ja siis on veidi suurem äravool. Huang He - mõjutavad samuti suvemussoonid, kuid üleüldse on veerohkem kui nt Ganges. Tigris suurem vihmaperiood on kevadel, siis on väga veevaene. Loe lk 118-119. PÕHJAVESI Infiltratsioon. Kuidas toimub põhjavee suurenemine ja vähenemine? Sademetevee infiltratsioon, soode ümbruses imbub vett, karstilehtrites neeldumine põhjavesi auramine, väljapumpamine, allikate äravool, taimede veetarve. Selgita kuidas mõjutavad järgmised tegurid sademetevee imbumist põhjavette: Saju kestus mida kauem sajab seda rohkem vett imbub, kuni on totaalselt niiske pinnas ja enam vett ei võta. Saju intensiivsus kui sajab pikalt ja rahulikult siis imbub rohkem. Kivimite poorsus mida poorsemad on kivimid, seda paremini pääseb vesi läbi.
need on liiga puised. Kapsapead peavad olema täiskasvanud, kõvad, terved ja puhtad. Koristatud kapsapead hoitakse enne töötlemist 2-3 päeva kuhja laotult, kus nad muutuvad maitsvamaks ja valgemaks. Peadel lõigatakse ära välimised määrdunud lehed ja välisvars. Kapsa sisevars sisaldab rohkem vitamiine ja suhkrut kui lehed, sellepärast on soovitatav see koos kapsapeaga riivida või peeneks lõigata. Mida peenemaks on kapsas riivitud, seda kiiremini imbub keedusoola toimel kapsamahl välja ja algab hapnemine. Hapnemise võib samastada käärimisega, sest see toimub hapnikuvabas keskkonnas. Hapendamisel muudavad bakterid toiduainetes leiduvad suhkrud kääritamisprotsessis piimhappeks. Kui piimhappe hulk on juba piisavalt suur, 0,61,5protsenti, siis pidurdab see teiste mikroobide arengut ja soodustab hapendatud toiduaine säilimist. Hapnemise algamiseks on vaja taimset toorainet,
Oluline vee omadus on voolamine. Vesi märgab Vesi märgab väga paljusid aineid, näiteks paber, puit, puuvillane riie, klaas jne. Rasvaseid ja õliseid esemeid vesi ei märga. Mullas liigu vesi mööda mullapoore. Väga väikeseid poore nimetatakse kapillaarideks. Nii saab vesi mullas liikuda igas suunas. Sademete tähtsus ja vee ringlus Vesi on maal pidevas ringluses. Erinevad sademed langevad maapinnale (vihm, lumi, rahe). Üks osa aurab õhukoostisesse tagasi. Teine osa imbub läbi pinnasekihtide ja moodustab põhjavee. Kolmas osa voolab jõgedesse, järvedesse, merre. Vesi melukeskkonnana Veetaimedel ja loomadel on terve rida kohastumusi eluks vees. Elutingimustes on oluline veetemperatuur, hapnikuhulk, valgus ja vee soolsus Vee taimed ja loomad Veetaimede kohastumused eluks vees: vartes on õhuruumid, veetaimed on elastsed, pinnal puudub kattekude. Tüüpilised näited on vesiroos, vesikupp, särjesilm, vesikatk ja vesikuusk
vihmana alla tagasi. See ongi väike veeringe. SUUR VEERINGE Vee ringlemine maailmamere ja maismaa vahel, kus osalevad ka siseveekogud on suur veeringe. Kuidas ringleb vesi suures veeringes? Osa maailmamerest aurunud vett kandub tuultega maismaa kohale. Seal langeb see sademetena maapinnale. Osa sellest veest aurub kohe uuesti ja tõuseb veeauruna õhku. Osa vett imbub pinnasesse ja moodustab põhjavee. Põhjavesi liigub aeglaselt maa sees, kuni jõuab uuesti tagasi jõkke, järve või merre. Osa maapinnale sattunud veest kasutavad Suur veeringe on pikem ja keerulisem kui ära taimed ja loomad. Nendest aurub vesi jälle väike veeringe. Kuid lõpuks jõuab vesi ikkagi õhku. tagasi maailmamerre, et sealt uuesti auruna õhku tõusta.
1. Sarikate või talade otste ebapiisav isolatsioon kivimüürides 2. Katuse läbijooks, mille põhjus võib peituda nii esialgses valmistamises 3. Niiskeõhu sissepääs konstruktsioonidesse 4. Torude leke 5. Ehitusniiskus, puitelemendid ja konstruktsioonid on niiskunud ehitusplatsil 6. Niiskete ruumide halb ventilatsioon 7. Siseõhu niiskumine, mis on seotud inimese elutegevusega 8. Niiskuse kondenseerumine konstruktsioonides 9. Kaldvihm või sulalumi vahekarniisidel, mis imbub seina pinda 10. Kapillaarvee liikumine puiduga liituvates konstruktsioonides 11. Maaniiskus, maaniiskus tungib konstruktsioonidesse 12. Põranda alune ruum väga niiske 13. Pritsiv vihmavesi imbub voodrisse või müürlatile 14. Vead dreenide konstruktsioonides, rennid vihmaveetorud jne on korrast ära
"Hirvekütt" on hea raamat. Algusest peale kruvitakse lugeja pinge haripunkti. Sisu pole keerukas, kuid ometi tihe. Kirjanik, kelleks siinkohal on James Fenimore Cooper, on hästi kirjeldanud inimeste omavahelisi tundeid, suhteid ja käitumist. Lõpupeatükid olid just need, mis mulle kõige rohkem huvi pakkusid. Seda sellepärast, et lõpp oli ootamatu. Veel meeldis mulle see, et lugejal avaneb võimalus mõtiskleda loetu üle. Mulle meeldivad sellised raamatud, kus lõpuks imbub välja loo moraal. Olgugi et see lõpptulemus siin üpris kurb on.
lund. Kuidas on preeria koosluse säilimine sõltuv piisonitest? Kui midagi ei tehtaks, kasvaks preeria täiesti umbe. Piisonid hoiavad oma keskkonda, langetades aeg-ajalt väikesi puid. Maas puud kuivavad ja süttivad kergesti põlema ning aitavad tulel ka edasi levida.Preeriatulekahjud hävitavad enamiku taimedest, jättes alles vaid rohujuured. Suure tulekahju järel tärkab maast võimas rohi ning pakub piisoneile piisavalt toitu. Nende teravad sõrad sõtkuvad maad ja nii imbub vesi kergemini pinnasesse. Ka väetamiseks sobilik sõnnik on põllupidajast piisonil omast käest võtta. Miks hävitati piisonid? Kontinendi hõlvamine valgenahaliste poolt vajas raudtee ehitamist, see omakorda indiaanlaste maid. Põliselanike vastupanu murdmise üks edukamaid viise oli piisoni kui liigi hävitamine. Piisonitel oli suur tähtsus indiaanlaste toitumises ja elus. Siiski jäid mõned isendid elama kaitstud aladele ja tänapäevaks on neid juba 200 tuhat.
Jäätmetest räägiti seda, et ühe inimese kohta moodustub aastas ligi 400kg olmejäätmeid, koos tööstusjäätmetega on see arv 9 tonni. XX sajadi algul kaalus 1 kuupmeeter jäätmeid 500kg, täna aga 100kg. Üks paremaid looduslikke kütteallikaid on päike, projekteeritakse tänapäeval majadki nii, et päike paistaks rohkem akendest sisse ja kütaks paremini maja, tuulutada tuleks maja kiiresti ja efektiivselt. Ruum mida köetakse peab olema hästi soojustatud, vastasel juhul imbub enamus soojusest välja, kuid maja peab ka hingama niiet kõik peab olema tasakaalus. 3% maa veevarudest on joogikõlblik, kuid ainult sellest kogusest 0,3% on inimkonnale kättesaadav ja maailmas on 2 miljr. inimest, kes peavad päevas läbi ajama 20L veega. Metallijäätmete ja vanametalli ümbertöötlemisel kulub 95% vähem energiat kui maagi tootmisel, metalle on 2 liiki värviline-ja must metall. Vanaraua vastuvõtupunktid
Põhjavesi-maakoore ülemises osas kivimite vahel olev vesi.mineraalvesi-rohkelt lahustunud mineraalaineid sisaldav põhjavesi,ravitoimeline. Termaalvesi-põhjavesi,mis on kuumenenud tänu kuumadele kivimitele,vulkaanilises piirkonnas.Põhjavesi kujuneb sademete imbumisel pinnasesse. Saab täiendust soodest, järvedest, jõgedest(imbub vesi pinnasesse).Vett läbilaskev kiht:laseb vett vabalt läbi(vertikaalsuunas). Koosneb: moreenist, kruusast, liivast, liivakivist, lõhelisest lubjakivist. Vett kandev kiht: vesi saab vabalt liikuda(horisontaalsuunas) laseb läbi.seal kujuneb põhjavesi,on vettpidava kihi peal. Koosneb: liivast, kruusast, moreenist, liivakivist, lõhelisest lubjakivist. Vettpidavkiht laseb vett halvasti läbi ja takistab selle imbumist sügavamale maa sisse. koosneb savist ja savikast lubjakivist.Põhjavee kasutus: joogivesi (majapidamine),tööstused, põllumajandus(kastmine,niisutus),mineraalvesi joogiks oma tervistavate omadustega.Põhjav...
"Hirvekütt" on hea raamat. Algusest peale kruvitakse lugeja pinge haripunkti. Sisu on kohati väga keeruline ning väga tihe. Kirjanik, kelleks siinkohal on James Fenimore Cooper, on hästi kirjeldanud inimeste omavahelisi tundeid, suhteid ja käitumist. Lõpupeatükid olid just need, mis mulle kõige rohkem huvi pakkusid, seda sellepärast, et lõpp oli ootamatu. Veel meeldis mulle see, et lugejal avaneb võimalus mõtiskleda loetu üle. Mulle meeldivad sellised raamatud, kus lõpuks imbub välja loo moraal. Olgugi et see lõpptulemus siin üpris kurb on.
(õhusaaste, heitvesi, jäätmed) ja läbi kasutatavate toodete. Levivad õhu, vee, pinnase ning organismide kaudu. Sõltub lahustumisest vees, sorptsioonist, lenduvusest, degradeeruvusest. Skeem: 1) levik õhumasside liikumisega 2) sademetega sajab alla 3) pinnasereostus 4) pinnasest vette sattumine 5) pinnasest põhjavette imbumine 6) sadeneb veekogu põhja 7) lahustub vees 8) põhjasetetest imbub põhjavette 6. Püsivad ained (nt DDT, keedusool) on ohtlikud, sest need ei lagune. Jäävad keskkonda püsima pikaks ajaks. Nende kontsentratsioon keskkonnas aja jooksul suureneb. Ladestuvad loomade rasvkoes ning võivad siseneda inimese toiduahelasse. On toksilised. Kujutavad riski tervisele ja keskkonnale. Vähepüsivad (nt. toidurasvad, klorofoss) kergesti lagunevad keskkonna toimel.
Keemia minu argielus Autohooldusvahendid on kasulikud või kahjulikud? Autohooldusvahendeid on mitmesuguseid, shampoonid, poleerimisvahad, putukaeemaldusvahendid, velje- puhastusvahendid, klaasi-pesuvahendid jne. Iga auto omanik kasutab mõnda neist või isegi kõiki, mõni rohkem ning mõni vähem. Autot pestes kasutatakse shampooni,. Kui see auto pealt maha pestakse imbub see maa sisse, lõpetades põhjavees. See reostab oluliselt põhjavett. Sageli pestakse autot ka jõgede või järvede juures, sest sealt on hea vett võtta, kuid kõik see shampoonivesi voolab vette reostades veekogusid. Näiteks olen tihti näinud, kui inimesed pesevad oma autot Amme jõe ääres nin kõik see shampoonivesi voolab vette. Autohooldusvahendid on ka kasulikud. Kui sõidetakse kruusateel või läbi pori, siis saab auto mustaks
sest pinnasekihid on veega küllastunud. Saju intensiivsus: intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse. Kivimite poorsus: mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon. Taimkatte esinemine: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku. Nõlva kalle: mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest suurema kalde korral on pindmine valgumine intensiivsem. Pinnase niiskus: kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui niiske (märja) pinnase korral. Kui põhjavesi jõuab suurele sügavusele või on tegemist vulkaanilise piirkonnaga, kujunevad maa sisesoojuse mõjul termaal- ehk kuumad veed. Kuna kõrgema temperatuuri korral on ainete lahustumine vette suurem kui madalal temperatuuril, siis on termaalveed ka kõrgema
langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud. • Saju intensiivsus: intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse. • Kivimite poorsus: mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon. • Taimkatte esinemine: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku või kasutatakse taimede poolt ära. • Nõlva kalle: mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest suurema kalde korral on pindmine valgumine intensiivsem. • Pinnase niiskus: kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui niiske (märja) pinnase korral. 12. Iseloomusta liustike teket, levikut ja tähtsust. Liustikud saavad alguse igilume väljadelt. Aastate vältel kogunenud lumi muutub esialgu sõmerlumeks ehk firniks. Pealmiste lumekihtide survel ning läbinõrguva vee jäätumisel muutub see teraline lumi järk-järgult jääks
Kui põhjavesi on tunginud vettpidavate kihtide vahele, siis muutub ta tavaliselt surveliseks põhjaveeks ehk arteesia veeks Surveline põhjavesi avaneb sügavates puurkaevudes. Näiteks Eestis - Hiiumaal 21.Millistest teguritest sõltub sademetevee imbumine põhjavette? 5p. • Taimkatte esinemine: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku. • Nõlva kalle: mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest suurema kalde korral on pindmine valgumine intensiivsem. • Pinnase niiskus: kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui niiske (märja) pinnase korral • Saju kestus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud. • Saju intensiivsus: intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse.
atmosfääri mõjudele. · Samuti annab hea kaitse ilmastikuolude vastu puitehitiste ja -konstruktsioonide värvimine ja krohvimine. · Väga efektiivseks kaitsemeetodiks on puidu immutamine bioloogilist ja tulekaitset tagavate ainetega. · Immutusega saab puitu kaitsta mitme ohu eest, abi leiab sellest nii mädanemise, kui termiitide vastu. · Lihtsamal viisil kaitstakse puitu vaid tema pinna töötlemisega. Kuigi ka sel juhul imbub kaitsevahendit teatud määral puidu pinnakihti, ei saa seda protsessi nimetada kaitse immutuseks. Levinum immutusviis: · Senini on kõige levinumaks immutusmeetodiks olnud immutamine CCA ehk lahustegavaakum -surve meetodil. Vaakum-surve meetodi puhul kasutatakse immutamiseks suuri survemahuteid,milles tsükkel algab vaakumeerimisega. Eesmärgiks on õhu eemaldamine puidustruktuurist , et see ei segaks immutuslahuse tungimist puitu
Jõestik. Koostaja: Peeter Puusepp 1. Mis on jõgi ? Jõgi on looduslik vooluveekogu, mis voolab oma sängis mõnda teisse veekogusse (merre, teise jõkke, järve). Emajõgi on üks Eesti suuremaid jõgesid. Emajõgi saab alguse Võrtsjärvest, voolab läbi Tartu ning jõuab lõpuks Peipsi järve. 2. Kuidas jõgi tekib ? Sadades jõuab maapinnale palju vett. Osa sellest imbub maasse, osa aurustub enne maapinda imbumist. Kui sajab palju ja vesi ei jõua imbuda ega aurustuda, voolab sademevesi mööda ebatasast pinnast kõrgemalt madalamale. Tekib voolusäng. 3. Mis on voolusäng ? Voolusäng on pikk ja kitsas süvend, mis mööda voolab jõgi. Jõe algul on voolusäng kitsas. Ojade ja teiste jõgede ühinedes voolusäng laieneb. Põduste jõgi Kuressaares 4. Kuidas tekivad jõeorud ? Voolav vesi uuristab pinnast
vahele, siis muutub ta tavaliselt surveliseks põhjaveeks ehk arteesia veeks. Rohkelt lahustunud mineraalaineid sisaldav põhjavesi on mineraalvesi. Põhjavesi, mis on kuumenenud tänu kuumadele kivimitele on termaalvesi. 21.Millistest teguritest sõltub sademetevee imbumine põhjavette? 5p. Taimkatte esinemine –taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademetest aurab tagasi õhku Nõlva kalle – mida suurem on kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest suurema kalde korral on pindmine valgumine intensiivsem Pinnase niiskus – kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui niiske pinnase korral Saju kestus –esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud. Saju intensiivsus –intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse 22
Second level Third level Fourth level Fifth level Tabelis võime märgata, et 2006. aasta seisuga on vee tarbimine võrreldes 1994. aastaga vähenenud, jäädes ligikaudu 1400 mln m3 juurde. Vee reostuse allikad Pinnase ehitus, kust põhjavesi maasse imbub Tööstusvete, mis sisaldab keemilisi ühendeid või kõrvalprodukte, jõudmine vette Halvasti käsitletud või käsitlemata heitvee jõudmine vette Pindmine äravool, mis sisaldab pestitsiide, väetisi või õliprodukte Töösrusprotsessides vabanenud termiline vesi või keemilised ühendid Happevihmad, mis saisaldavad vääveldioksiide Naftareostus Põhjasetted Reostusained Orgaanilised ained Anorgaanilised ained Keemilised mürgid Raskmetallid
ka rilo o m a d e ka s va tus e s t to id ukä itle m is e jä ä kp ro d uktid Anorgaanilisi aineid R a s km e ta llid Ha p p e lis e d üh e nd id Ke e m iline s a a s te , m is o n te kkinud tö ö s tus e s vä e tis e d (e riti nitra a d id ja fo s fa a d id ) , m is o n te kkinud p õ llum a ja nd us te g e vus e g a m ud a ä ra vo o l e h itus p la ts id e lt Veereostuse allikad Pinnase ehitus, kust põhjavesi maasse imbub Tööstusveed, mis sisaldavad keemilisi ühendeid või kõrvalsaaduseid Halvasti käsitletud või käitlemata heitvee jõudmine vette Pindmise äravool, mis sisaldab pestitsiide ja väetisi ning õliprodukte tööstusprotsessides vabanenud termiline vesi (soojussaaste) või keemilised ühendid Happevihmad, mis sisaldavad vääveldioksiide Naftareostus Liigse veereostuse vältimiseks Ära vala kanalisatsiooni vanu lahusteid, värve, kemikaale, vanaõli, väetisi
Huumus • Huumus tekib aeglaselt ja pika aja jooksul mullas elavate elusorganismide ning orgaaniliste ainete abil. • Huumus sisaldab taimede kasvamiseks vajalikke orgaanilisi aineid. • Elusainete lagunemisel moodustuvad: vesi, süsihappegaas ja mineraalained. Mulla omadused sõltuvad: 1) Millistel kivimitel muld tekkima hakkab. 2) Lähtekivimist Mulla omadused sõltuvad: 2) Kas sajab palju või vähe. 3) Kas vesi imbub kiiresti maasse või mitte. 4) Lähtekivim 5) Pinnamood 6) Loomad 7) Taimestik Mis mõjutab mulla teket? • Lähtekivim • Kliima • Taimestik • Loomastik • Pinnamood Orgaanilise aine ringkäik looduses • Org. ained satuvad mulda. • Tekib huumus • Huumus aurustub veeks, min.aineks, CO2-ks. • Taimed omastavad orgaanilised ained. • Tekivad org. ained.
vormilt teisele. FOUCAULT, VÕIM, VÕIMUVÕITLUS ja VABADUS _____________________________________________________ VÕIM pigem PRODUKTIIVNE kui REPRESSIIVNE. Loob eeldused teatavaks DISKURSUSEKS — TÕE ja TEADMISE avaldumiseks VÕIM vähem KEELAB, rohkem loob asju — TEKITAB IHA ja NAUDINGUT, VORMIB TEADMISI VÕIMU instantsid pole ainult ARMEE, POLITSEI, VANGLAD, vaid ka HARIDUS, KOMMUNIKATSIOON, ELUVORMID, ta imbub meisse KEHA, SEKSUAALSUSE, PEREKONNA, TEHNOLOOGIA, TEADMISTE, TOOTMISVIISI jne. kaudu. VABADUST EI TAGA TEADMISTE KASV. Ei ole iseenesest vabastavat või represseerivat DISKURSUST. LÕPLIKKU VALGUSTUST KANTI TÄISEALISEKS saamise mõttes ei ole, sest pole lõplikku sihti. VALGUSTATUSE, st. VÕIMEKUSE ja KOMPETENTSUSE kasv tuleb lahus hoida võimusuhete intensiivistumisest VABADUS = mitte AVASTADA, vaid KEELDUDA sellest, kes me oleme
elukeskkonnaks paljudele loomadele, kaladele ja taimedele, kes on tähtsad ka inimkonnale. Suur arutelu käib Läänemere üle, mida inimene erilise hoolega saastab. Kui naftatankrid ning teised laevad oma risu jätkuvalt merele tühjendavad, on Läänemeri peagi hävinenud, rääkimata selle elutegevusest. Sarnane tegevus käib ka maapinnal, kus ettevõtted oma prügi hooletult laiali laotavad, mõtlemata sellele, et kõik kemikaalid ning prügi halvem koostis läbi pinnase põhjavette imbub ning sellise vee tarbijateks on just inimesed. Miks rikub inimene endale nii olulist Prügi sorteerimisel ja taaskäsitlemisel on oluline keskkonda säästev mõju— uuesti kasutamisega hoitakse kokku kuni 90% tootmisenergiat. Kuna kuluv energia on valdavalt fossiilse päritoluga, mis tähendab, et kasutatud maavarad ei taastu on taaskasutamisel väga suur tähtsus. Oks, millel inimene istub, on tema elu. Selle saagimiseks on mitmeid võimalusi. Samas aga
aasta jooksul. • Kõige lumerohkem vöönd. • Lumi katab maad kuni 7 kuud aastas. • Sademeid on aastas 400-1000mm Lumerohke talv. Veestik • Okasmetsavööndis on palju veerikkaid jõgesi. • Siin pildil on Venemaa jõgi Vasjugan. Mullastik • Okasmetsade all kujunevad leedemullad. Kuna sademeid langeb rohkem, kui auruda jõuab, siis imbub vee ülejääk pinnasesse. • Mulla paksus kuni 1m. Taimed Kanarbik. Lehis. Mänd Nulg Mustikas. Erinevaid samblaid. Pohl Taimed Jugapu Tsuuga u Kadakas Seedermän d Taimestik • Taigavööndi maastikele annavad ilme okasmetsad ja sood.
*1.Kuidas tekib põhjavesi ? Osa vihma ja lumesulamisvetest imbub maapinda ja jääb kivimite lõhedesse , pooridesse ja tühimikesse . *2.Millest sõltub põhjavee sügavus ? See sõltub põhjavee all oleva kivimikihi sügavusest. *3.Millistel tingimustel liustik kasvab , millistel kahaneb ? - Liustik kasvab kui sajab juurde rohkelt lund ning kliima püsib jahedana. Kahaneb siis kui kliima soojeneb või väheneb sademete hulk. *4.Miks tekib kõrbes oaas ? Sest kuskil liiva sees on veesoon. *5.Selgita kuidas tekib arteesiakaev
sissevoolujärv, lähtejärv ehk väljavoolujärv,läbivoolujärv) Järvenõgude tekke järgi (rabalaukad,mandrijäätekkelised,rannajärved) Vee omaduste järgi (toitaine, soolsus, ph alusel) Suuruse ja sügavuse järgi. ARTEESIAVESI-surveline põhjavesi.(Pandivere krgustikus) MINERAALVESI on põhjavesi, mis voolab mööda kivimeid ja lahustab kivimist mineraale. INFILTRATSIOON on põhjavee imbumise kiirus. VETTKANDEV KIHT vesi imbub läbi. VETTPIDAV KIHT vesi enam läbi ei imbu (aluspõhja tugev kivim, kust vesi enam läbi ei imbu) VEEKOGUDE JAOTUMINE: MAAILMAMERED 97,2% LAHT- maismaasse sopistunud veekogu. VÄIN-ühendab kahte veekogu. ÄÄREMERI- ookeanilisel maakoorel asuv maailmamere osa(Kollane meri). SISEMERI-on meri mis on ühe või mitme väina kaudu ühenduses ookeani või mõne teise merega(Läänemeri, Vahemeri). SAARTEVAHELIE MERI-on maailmamere osa, mida ümbritsevad saarestikud(Banda meri)
iseloomustab filtratsioonimoodul. 11.Too näited eri tegurite mõjust sademetevee imbumisele põhjavette. Hoonestus, takistab imbumist läbi maapinna. Palju vett pumbatakse välja, mis mõjutab üldist põhjaveereziimi. Imbumisvesi lisaks kannab põhjavette ka reoaineid-mis pärinevad prügilatest, sõnnikuhoidlatest või purunenud reoveetorust. Pinnase materjalist sõltub imbumine põhjavette, savikas pinnasest toimub see aeglaselt aga kruusases kiiresti. Mida kauem ta imbub seda rohkem ta vett puhastab. 12.Põhjenda põhjavee kaitstuse vajalikkust oma kodukohas. Palju üksikuid majasid, millel pole võimalik mujal joogi ja pesemisvett saada. Ning puhastuseadmete paigaldus ei oleks võimalik kindla veeallika ja kapitali puudumisel. 13.Too näited vee kaitse vajalikkusest. On vaja kindlustada elanikonnale aastaringselt puhas joogivesi ning kaitsta pinnaseveekogusid ja rannikumerd reostumise eest. Vee reostumise tõttu võivad inimesed
võrdlusandmeid olemas tema kitsa levila tõttu. Kuid ta sisaldab samu mürke ja mitte väiksemates kogustes, nii et igaüks võib ise arvata, kui ohtlik ta on. Inimesele on surmavaks annuseks 2...4 grammi juuremugulaid või 3...6 tuhandikgrammi puhast käokinga mürki. Laste puhul on juhtunud õnnetusi sedaviisi: kingakujuline õis meenutab koos kroonlehtedest tekkinud nektarimahutitega vankrikest koos kahe hobusega. Neid mänguks noppides satub taime mahl kätele, imbub läbi naha ja tekitab raske lööbe. Õnnetus võib juhtuda näiteks sügelema hakanud kohta keelega lakkudes: nõgese kõrvetus tundub ju nii vähem valus. Sarnasuse tõttu selleri juurtega on aga söödud nii selle taime lehtede salatit kui ka juuri. Mürgistus ilmneb juba mõne minutiga pärast taime söömist. Arstidel õnnestub inimest käokinga mürgistusest harva päästa. Surma põhjuseks saab südame- või hingamislihaste liikumatuks muutumine.
1) Kirjelda vee ringet maal. Sademed toidavad jõgesid ja järvi. Osa sademeveest imbub maasse ja annab lisa põhjaveele. Lõpuks jõuab kogu vesi ookeani, mille pinnalt see päikesekiirguse mõjul aurustub ja kõrgel õhus uuesti pilvedeks muutub. 2) Järjesta ookeanid pindala järgi. Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean, Lõuna-Jäämeri, Põhja-Jäämeri 3) Miks on merevesi soolane? Merevette suubuvad jõed kannavad sinna ained, mis on nende teekonnal kalda- ja põhjakivimeist lahustunud. 4) Kuidas muutub merevee temp. laiuse ja sügavuse muutumisel?
Betoneerimisel ei tohi kindlasti unustada betooni armeerimise vajalikkust. Betooni koguse mõõtmiselt/arvutamisel tuleb kindlasti meeles pidada: Põranda ebatasasused, kallakud raskendavad vajamineva betoonikoguse täpset kalkuleerimist (nt põranda suurus 10m2; raketise sügavus on äärtest 10cm, kuid ca pool põrandat on sügavusega 12cm, siis arvutusviga on juba 0,2m3) Valu aluspinna võimalikud erisused (nt killustiku põhjal imbub arvestatav kogus betooni killustiku vahele, penoplast vajub surve all) Raketis tugevus ja toestatus (kui raketis on nõrk või piisavalt toestamata, siis ,,kummis" raketis võib tekitada olukorra, kus soovitud kõrgust/tasapinda ei saavutata ja tekib vajadus betooni lisaks tellida) Seega on otstarbekas tellida betooni varuga, sõltuvalt betoneerimise spetsiifikast. Betoonisegu võib sisaldada ka lisandeid (vastavalt töö spetsiifikale)
On nii veevaesemaid, kui veerikkamaid kivimikihte, mis sõltuvad kivimikihtide vee läbilaskvusest. Selle järgi jaotatakse need vettpidavateks ja vett läbilaskvateks kihtideks. Vett läbilaskvateks kihtideks on liivad, kruusad ja lõheline lubjakivi ning vettpidavateks on savikad kivimid, kuhu tekib ka põhjavesi. Lõuna-Eestis on seetõttu rohkem põhjaveekihte kui Põhja-Eestis. Põhjavesi toitub sademetest, soodest, järvedest, jõgedest ning lumesulamisveest, mis aegamööda pinnasesse imbub. 3.slaid Põhjavee tase on viimaste aastate jooksul oluliselt kahanenud, kuna veekasutamise hulk ületab veevarude taastumise hulga. Seda on põhjustanud näiteks inimeste hoolimatu veetarvitamine, Eestis tarvitatakse peaaegu 1 miljon m3 põhjavett ööpäevas. Lisaks kasutatakse seda põllumajanduses, tööstustes ning kaevandustes ja karjäärides pumbatakse põhjavett kaevandamise eesmärgil välja, kuid seda vett ei tarvitata ära
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
