Koha Välimus: Koha on pikliksüstja kehaga, kitsa ja teritunud peaga kala. Suust paistavad 4 teravat kihva. Värvuselt on koha rohekas- kuni tumehall, kõhualune on puhasvalge. Suurus: Keskmine pikkus on täiskasvanud kohadel 30...60 cm, suurus sõltub vanusest. Üldiselt on väikejärvede kohad kasvult väiksemad. Kaalub tavaliselt kuni 1...3 kg, suguküpsed alates 400 g Elupaik: Koha eelistab suuremaid (üle 50 ha), piiratud taimestikuvöötmega, väikese vee läbipaistvusega, ühtlaselt läbisoojenevaid toitesooladerikkaid järvi, milles samal ajal leidub küllaldaselt hapnikku. Elab põhja lähedal ja on öise eluviisiga. Toitumine: Röövkala. Toiduks on peamiselt peipsi tint, ahven, kiisk, särg. Noored kohad toituvad planktilistest selgrootutest.
mitte just ebatavalist jõudu. Ta kõne sisendas usaldust ja võlus kõiki, kes võtsid teda vaevaks lähemalt uurida. Ta ilme, mis tunnistas kavaluseta tõemeelsust ja mida toetasid sihikindlus ning otsekohesus, oli tähelepanuväärne. Välejalg oli Hirveküti täielik vastand. Tema tegelik nimi oli Henry March. Igast tema liigutusest on näha, et ta on tugev nagu karu, täpsust ja osavust tal nii palju ei ole kui hirvekütil, aga selle ta võidab tagasi jõuga. ,,Ta oli kasvult üle kuue jala ja nelja tolli pikk, kuid sealjuures haruldaselt hea kehaehitusega, ta jõud vastas täiel määral kujutelmale, mille oli loonud tema hiiglakogu. Nägu ei teinud kõigele muule häbi ja oli nii lahke kui ka kena. Ta käitus vabalt ja kuigi ta kommetes parandamatult avaldus piirimaade karmust, takistas nii ülla välimusega keha suursugune rüht seda vulgaarseks muutumast." (lk.8 viimane lõik)
Tartu Kutsehariduskeskus Majutus- ja toitlustusosakond Turundus Tartu 2011 Turustuskontseptsioon: Turustuskontseptsiooni vahenditeks reklaam ja müük ning eesmärgiks kasum käibe kasvult. Tarbija ostab seda, mille vastu on tootja suutnud huvi äratada. Ülesandeks on müüa (sageli agressiivselt) kättesaadavatest ressurssidest toodetut. Võib tekkida vastuolu tarbijate soovidega. Turunduskontseptsioon: Firma peab uurima konkreetselt määratletud sihtturuvajadusi ja soove. Pakume nende vajaduste paremaid rahuldusvõimalusi kui seda teevad konkurendid. Organisatsiooni kõik tegevusvaldkonnad orjenteeritakse tarbija vajaduste rahuldamisele mille läbi, taotletakse
Tulemuste põhjal saab teha järelduse, et hobune kodustati 6000 aastat tagasi (Ruus, 2006). Eesti hobuse päritolu on raske välja selgitada, kuna geneetiline mitmekesisus on piisavalt suur. Enamus Põhja-Euroopa vanadel tõugudel on piisavalt ühisjooni, kuid küllaltki palju erinevusi. Eesti aladele on juurde toodud hobuseid kõikjalt: nn Viikingiaeg, ordu aeg, taani aeg, vene aeg kõigist on jäänud siia hobuseid. Kui vana maatõugu hobune, keskmine turjakõrgus 126 cm, on kasvult küllaltki väike. Kuna väiksed hobused olid ebapraktilised, 3 eelkõige sõjapidamiseks. Suured hobused suutsid kanda raskeid ratsanikke. Nii inimese kui looduse valik on teinud meie kliimale, tingimustele ja maastikule vastava tõu. Meie minevikupärandist on meile kujunenud hobune, kes on kasvult väike, kuid küllaltki vastupidava ja tragi iseloomuga (Kreen, 2003).
Võimalike haarangute eest lähevad mehed metsa redusse. Taavi alistununa koos nendega. 5. Peategelane Taavi Raudooja- truu oma perele, ei tunnista sõnu``ei saa``, rahumeelne, vanuselt läheneb 30-nele, on teeninud Soomes Kõrvaltegelased: Aadu Mustkivi kurttumm, Hiie talus armualune, umbuskilik võõraste suhtes. Hilda- orb, Hiie talus armualune, Tallinna pommitamisest ellujäänud. Hiie Ignas- endine vallavanem, Hiie peremees, kasvult tugev ja pikk. Taavi naise isa. Hiie Krööt- perenaine, range, napisõnaline, auväärne, Taavi naise ema. Ilme- Hiie peretütar, Taavi naine, rahulik, tütarlapseohtu Lembit- Ilme ja Taavi poeg, asjalik Tõmm- Ignase poeg, kes sarnaneb oma isale kasvult, 18 aastane. Linda- Taavi ema, Piskujõe perenaine Marta Laane- Elanud kogu Saksa okupatsiooni aja varanduse otsas ja sehkendanud ohvitseridega, vallamajas tööl, ta tahab Taavit lahutada perekonnast. Osvald Roik- Hiie sulane
· Kõige intensiivsem munemisperiood on kevadest sügiseni · Kõige suurem muna, kaalub umbes 1,5-1,7 kg · Jaanalinnu tibu kaalub koorudes u. 1 kg ja on 20-30 cm kõrgune Toitumine · Jaanalinnud on taimetoidulised, eelkõige rohusööjad · Hästi sobivad ristik ja lutshernes · Nad vajavad sobiva suurusega kive seedimise abistamiseks Emalind, isalind · Isalinnu sulestik on must, saba ja tiivaotsad on valged · Emalinnud on kasvult väiksemad ja sulestik on ühtlaselt hall · Täiskasvanud isalind saavutab suguküpsuse 3-4 aastaselt, emalind 6 kuud varem Huvitavat jaanalinududest · Esimese eluaasta lõpuks tõuseb linnu kaal umbes 100 kg-ni · Jaanalindude normaalne kehatemperatuur on 39- 40°C · Jaanalind on ka ainuke lind, kelle jalal on kaks varvast · Jaanalind on juba sellepärast huvitav lind, et tema kaugemad esivanemad elasid juba dinosauruste ajastul
laheneb. Veel enne Hirveküti lahkumist palub Judith Hirvekütil jääda, kuid asjatult. Hirvekütt lahkub. Aastate möödudes tuleb Hirvekütt Maoga siia tagasi, et meenutada oma esimest sõjateed. Kurb toon poeb Hirveküti hinge, kui ta silmitseb Vilkuvat Peeglit kogu tema hiilguses. Kõik oleks võinud teisiti olla. Peategelase iseloomustus Kasutatud üht lõiku raamatust Hirvekütt oli Välejala täielikuks vastandiks. Ta erines Välejalast nii välimuselt kui ka iseloomult. Kasvult oli ta umbes kuus jalga pikk ning ta keha oli võrdlemisi sale ja kerge, kuigi igal liigutusel paistsid lihased, mis tõestasid ebatavalist väledust, kui mitte just ebatavalist jõudu. Ta kõne sisendas usaldust ja võlus kõiki, kes võtsid teda vaevaks lähemalt uurida. Ta ilme, mis tunnistas kavaluseta tõemeelsust ja mida toetasid sihikindlus ning otsekohesus, oli tähelepanuväärne. Hinnang loetud teosele: "Hirvekütt" on hea raamat. Algusest peale kruvitakse lugeja pinge haripunkti
Kongoidid - Lõuna-Aafrika Tänapäeval eristatakse nahavärvi põhjal kolme põhirassi Valge ehk europiidne rass Kollane ehk mongoliidne rass Must ehk negriidne rass Europiid Mongoliid Negriid Kuhu kuulume meie, eestlased? Eestlased kuuluvad europiidide hulka. Eestlastele on iseloomulik roosakas kuni kahvatuvalge nahk, heledama värvusega silmad, blondid või heledamad juuksed. Kasvult kuuluvad eestlased Euroopa pikakasvuliste hulka. Mitmete tunnuste alusel eristatakse eestlastel kaks rassitüüpi: sihvakas, pika pea ja kitsa näoga läänebalti tüüp ning jässakam, lühema pea ja laiema näoga idabalti tüüp. Esimest on peamiselt Lääne-Eestis, Muhus ja Saaremaal, teist Ida-Eestis. Mongoliidid Pärismongolite algkodu on Aasias, kus võib olla väga külm. Neil on ümar nägu, sest naha all on paks rasvakiht,
TÕDE JA ÕIGUS TEGELASED: SAUNA MADIS:popsib pidevalt piipu,sülitab ja on skeptiline. Ta annab naisele kere peale, kui too ei suuda keelt hammaste taga hoida. Tunneb Andrese ees aukartust ja peab tast lugu, sest Andres ei söö oma sõnu. Peale saunanaise keelelõksutamist ei meeldi talle enam ei Andres ega ka Mari. Sauna Madis oli ka omakasupüüdlik ja silmakirjalik. HUNDIPALU TIIT: Elas üksinda teisel pool jõge. Kasvult oli ta keskmine. Ta hooples rohkem vaimu kui rammuga. Teised kuulasid teda kui köstrit. Ta oli ainus mees ,kes luges ajalehte. Oli ärpleva jutuga. Tihti lisas lausele ,et too ütles. Ta arvas end kõigile eeskujuks olevat. JUSS: Juss oli alla 20 aasta vana, leeritatud, lühike ja tüse. Oli hästi sõnakuulelik ja täitis hea meelega peremehe käsku. Käies oli tal kombeks kätega vehkida. Oli heasüdamlik. Kadestas Andrest. Lõpuks poos end üles. Juss ei olnud eriti julge
Jaanalindude areaal hõlmab Aafrika, Araabia ja muud Edela-Aasia piirkonnad. Hiljuti olla jaanalinde elanud ka Sise- Aasias. Täiskasvanud isalind võib kasvada kuni 2,5 meetri kõrguseks ning kaaluda 130-150 kg. Jaanalinnu tibu kaalub koorudes umbes 1 kg ja on 20-30 cm kõrgune. Tibud kasvavad esimese kaheksa kuu jooksul ligi 10 cm kuus. Esimese eluaasta lõpuks tõuseb nende kaal umbes 100 kilogrammini. Isalinnu sulestik on must, valge saba ja tiivaotstega. Emalinnud on kasvult väiksemad ning sulestik on ühtlaselt hall. Täiskasvanud isalind saavutab suguküpsuse 34 aastaselt, emalind 6 kuud varem. Jaanalinnu eluiga farmides on keskmiselt 60 aastat. Hoolimata sellest, et jaanalind on lennuvõimetu, on tal suured ja tugevad tiivad. Tiibasid kasutab lind paaritumisrituaalide juures ning laiali löödud tiivad annavad märku linnu ärritusest. Jaanalindude normaalne kehatemperatuur on 3940°C. Jaanalind on ainuke lind, kelle jalal on kaks varvast
Nad olid värvilised juba sünnist saati. Mitte ühelgi linnul ei olnud midagi halli, musta või valget. Varblased olid sinise ja kollase kirjud, varesed olid punased roheliste sabadega, ja kõige kirjum oli leevike. Ta kõht oli erkroosa, tiivad olid erkrohelised, saba oli erkkollane ja pea oli lilla. Nad olid kõik kaugel dzunglis asustamata saarel. Seal saarel olid ainult linnud ja loomi polnud. Kõik linnud olid väga targad ja kõige targemad olid just kasvult kõige pisemad. Linnud pidasid sünnipäevi, nimepäevi, jaanipäevi, jõule ja muid tähtpäevi. Siis tuli neile uus tähtpäev: Halloween. Sel päeval nad mängisid, nikerdasid kõrvitsatest peletisi, laulsid ja hirmutasid üksteist. Ühel aastal, nimelt sellel kolmandal Halloweenil, hirmutati eriti palju. Kõigepealt tehti nalju, siis hakati selja taha hiilima ja lõpuks hakati hirmutube tegema. Kõige hirmsam tuba oli varesel. Sinna läks pool linnuriiki uudistama
mulle meeldib väga naerda ja nalja teha." ,,Mis on Sinu nõrkused?" ,,Vat, seda ma teile küll ei ütle!" ,,Mis on selle laulu nimi, mis kirjeldab Sinu elu? Millest see laul räägib?" ,,Oeh, ma kohe praegu ei oskagi seda öelda." ,,Kui Sul saaks olla mingi võime, siis mis see oleks?" ,,Ma arvan, et see oleks energia kontrollimine. See tähendab, et ma saan kontrollida mõtteid ja liigutada asju energia jõul." ,,Kui Sa saaksid valida, siis kas Sa oleksid kasvult lühike või pikk?" ,,Kui ma saaksin valida, siis ma oleksin lühikest kasvu, sest olen praegu pikk ning tahaks vaheldust." ,,Mis laul Sind viimati kummitas või praegu kummitab?" ,,Laul, mis mind praegu hirmsasti kummitab kannab nime ,,Pen pineapple apple pen."
Puurinne on kõige kõrgem rinne metsas. See on viies rinne metsas. Puurinde alla kuuluvad puud. Näiteks: mänd, kuusk, vaher, kask, tamm jne. Vanemas eas puude kasv kõrgustesse aeglustub ja Kuusk puuderindes võivad enam-vähem ühe kõrgused puud olla üsna erineva vanusega. 100 Aastase kuuse latv ei ulatu palju kõrgemale kui 60-aastase kuuse ladvast küll aga on tüvi jämedam. Metsas on ka noori puid, kes on kasvult madalamad. Mänd Põõsarinne Põõsarinne on metsas neljas rinne. Ta on puurindest korrus all pool. Põõsarinde alla kuuluvad Sarapuu oks põõsad. Sarapuu on nime poolest puu, aga päris puudega ei suuda ta kasvus võistelda. Ta kuulub põõsarinde alla. Põõsarindes kasvavad näiteks: Sarapuu, Sarapuu leht magesõstar. Puhmarinne
Test 9 analüüs 1. Analüüsi essee põhjal naiste ja meeste suhteid aastal 2050. Tee analüüsi põhjal vähemalt kaks järeldust. Mehed on jäänud ühiskonnas vajalikku tähelepanuta. Mehed on naistel põhiliselt vaid selleks, et pere luua ja järglasi saada. Ühiskond pooldab rohkem naisi kui mehi. Naised on riigiametis väga edukad võrreldes meestega. Mehed on võrreldes naistega vähemuses, nii kasvult kui ka arvult. Meeste suremus on samuti suurenenud. Naised ei pidutse enam koos meestega, vaid pigem omavahel ja mehed pidutsevad meestega Teksti põhjal saan väita, et naised vallutavad maa. „Naised on veninud paarimeetriteks, meeste keskmine kasv peatus umbes 1.80 juures". Naised ja mehed oleks nagu koha ära vahetanud. Saan järeldada, et meeste ja naiste suhted ei olnud päris head
Mägrad elutsevad terves Euraasias, aga Eestis ainult lõuna poolsetel aladel. Rahvapärased nimed on melesk, määr ja kähr. Mäger on kasvult keskmise koera suurune. Ta keha tagumine osa on veidi laiem kui esiosa, keha pikkus 60-90cm ja kaalub 15-30 kg. Ta jalad ja kõht on mustad, selg aga heledam. Pea on aga valge ja silmi läbivad mustad jutid. Mägra nägemine on nõrk aga haistmine ja kuulmine väga head. Nagu eespool juttu oli elab mäkrasid kogu Euraasias. Eestis ei ela neid ainult väikesaartel ja Hiiumaal. Eestis on neid umbes 3-4 tuhat. Nad otsivad elukohaks metsi, kuhu saaks urgusid
Eestis on veel kommunismi vastu võitlejaid, kes sooviksid Eestile vabadust. 5. Tegelased Peategelane Taavi Raudooja- truu oma perele, ei tunnista sõnu``ei saa``, rahumeelne, vanuselt läheneb 30-nele, on teeninud Soomes Kõrvaltegelased: Aadu Mustkivi – kurttumm, Hiie talus armualune, umbuskilik võõraste suhtes. Hilda- orb, Hiie talus armualune, Tallinna pommitamisest ellujäänud. Hiie Ignas- endine vallavanem, Hiie peremees, kasvult tugev ja pikk. Taavi naise isa. Hiie Krööt- perenaine, range, napisõnaline, auväärne, Taavi naise ema. Ilme- Hiie peretütar, Taavi naine, rahulik, tütarlapseohtu Lembit- Ilme ja Taavi poeg, asjalik Tõmm- Ignase poeg, kes sarnaneb oma isale kasvult, 18 aastane. Linda- Taavi ema, Piskujõe perenaine Marta Laane- Elanud kogu Saksa okupatsiooni aja varanduse otsas ja sehkendanud ohvitseridega, vallamajas tööl, ta tahab Taavit lahutada perekonnast. Osvald Roik- Hiie sulane
Hereforde võib leida Iisraelist, Jaapanist ning tervest Euroopast ja Skandinaaviast. Tõug on punakas-pruuni värvusega. Pea, kael ,rind, jalad ja saba on valged. Sünnimass 50-60kg Täiskasvanu kuni1500kg vahel isegi 2000kg. Limusiin. Limusiini tõug on algselt pärit Prantsusmaalt Limousini ja Marche regioonidest. Praegu levinud rohkem kui 70 riigis alates Soomest Hiinani ning loomulikult Ameerikas. Limusiine loetakse kasvult keskmiseks ja suureks tõuks. Värvuselt varieeruvad nad pruunikas kollastest kuni punakas pruunideni; heledate rõngastega silmade ümber. Sünnimass 40-43 kg Täiskasvanud 1000 -1200kg Simmental. Simmentali tõug on üks vanimaid ja praeguseks on levinud seda tõugu veised üle terve maailma. Simmentali tõug pärineb Sveitsist. Värvuselt on nad suure varieeruvusega, põhimine värvus on neil siiski kas päris valge ning ka helekollasest tumekollaseni, või siis pruunist
klasse. Luukalad arenesid välja teistest kalade rühmadest hiljem ja neid peetakse kõige arenenumateks. 251,4 miljonit aastat tagasi (PermianTriassic (PTr) extinction event) Suur suremine 96% veeliikidest ja 70% selgroogsetest liikidest sureb 251,4 miljonit aastat tagasi tekib uus võimuvahekord liikide vahel 220 miljonit aastat tagasi Paljasseemtaimedest metsad domineerivad, taimetoidulised loomad arenevad kasvult suuremaks, sest nende soolestik vajas rohkem ruumi ,et loomad saaksid toitainevaesetest taimedest elatud 200 miljonit aastat tagasi esimesed tõendid viirustest. Imetajate teke 150 miljonit aastat tagasi lindude teke 130 miljonit aastat tagasi õistaimede õitseaeg, mis meelitasid putukaid ja loomi õietolmu levitama. 65,5 miljonit aastat tagasi pooled tekkinud liikidest surid ( meteoriitide
Kõrguse järgi jaotatakse taimed metsas viieks rindeks: puurinne, põõsarinne, puhmarinne, rohurinne, samblarinne. Lehtmetsade puurinde moodustavad heitlehelised puud, mis langetavad oma lehed korraga ja on osa aastast raagus. Sel ajal nad puhkavad. Uued lehed tulevad siis, kui nende kasvuks on piisavalt päikesevalgust ja niiskust. Heitleheliste puude hulka kuuluvad kask, vaher, pärn, saar, pihlakas, lepp, haab jvm. Tüüpilisemad põõsad lehtmetsas on sarapuu, pihlakas ja toomingas. Oma kasvult on nad madalamad kui puurinde esindajad. Kevadel, enne kui puudele kasvab uus lehestik, mis varjutab metsaaluse, arenevad ja õitsevad siin kiiresti mitmesugused õistaimed nagu sinilill, laanelill, võsaülane, jänesekapsas ja leseleht. Hiljem asendavad neid varjulembesed rohttaimed, näiteks mustikas, pohl, kanarbik, kõrrelised ja sõnajalad. Lehtede aeglase kõdunemise tõttu maapinnal on sambla ja samblike levik kesine. Metsa madalaima rinde moodustavad samblad ja samblikud
,,Tõde ja õigus" Juss Referaat Koostaja: Juhendaja: 2008 Välimus ja iseloom Juss oli Vargamäe Andrese sulane. Ta oli umbes 20aastane noormees, kes oli kasvult lühike, kuid jässakas. Tal oli lühike kael ja kõverad jalad, pea kõrgete õlgade vahel. Kõndides vehkis ta omapäraselt ja naljakalt, hoides nad kangest kehast eemale. Aastatega muutus ta arukamaks, samuti oli ta sõna kuulelik, eriti kuulas ta Krõõda sõna ja seda hea meelega. Kuigi ta oli tubli töömees, oli ta ka väga tundlik, ta võttis asju südamesse. Töö Juss plaanis algul jääda Vargamäele ainult üheks aastaks, sest sealne töö oli ränk
Mahepõllumajandus. MAHEPÕLLUMAJANDUS ON loodusliku aineringluse põhimõtteid arvestav tootmisviis, kus mulla, taimede ja loomade vahel valitsevad tasakaalulised suhted. See tähendab, et seal ei kasutata kemikaale, geneetiliselt muundatud aineid/taimeliike. Selline süsteem suudab ise taastada tarvitatud aineid ning tegutseb edukalt kõigi nende osade harmoonilises koostöös. MULLAVILJAKUST säilitatakse ja parandatakse: liblikõieliste taimede abiga, kes toodavad mullas mügarbakterite abiga lämmastikku ehk rikastab mulda toitainetega. Orgaaniliste väetistega (nt sõnnik), samuti rikastab mulda. Viiepõllusüsteem, mis tähendab, et teatud aastate järel kasvatatakse erinevaid taimeliike ühel põllul. Selle abiga saab põld puhata ja toitaineid koguda. Nt 2 aastat kasvatatakse kõrrelisi taimi, siis 2 aastat kasvatatakse liblikõielisi taimi ja 1 aasta mustkesa. LOOMAPIDAMISEL arvestatakse: looma heaolu, kuna stre...
alla 2 meetri ja kaal kuni 250 kg. Värvus on pruunikashall, suurte tumedate laikudega, emasloomad on heledamad. Hallhülge elupaigaks on ulgumeri saarte ja laidude ümbruses, ta on suhteliselt paikse eluviisiga. Lesilateks on madalad laiud ja karid, kuhu hülged kogunevad suurte rühmadena puhkama. Lesilatesse kogunevad loomad kogu jäävaba perioodi vältel, suurimad on karjad kevadise karvavahetuse ajal. Läänemeres elunevad viigerhüljes ja randalhüljes on kasvult ja kehamassilt väiksemad, jahipidamine nendele on keelatud. Viigerhüljes on värvuselt tumedam, ta kasuka seljapoolel on enam-vähem selged silmalaigud. Koon on lühem ja ümaram kui hallhülgel veest välja vaatav viigerhüljes meenutab kõrvadeta kassi ja hallhüljes koera. Hallhülge eluiga jääb tavaliselt 1525 aasta vahele. Vanim loodusest leitud isend oli 46- aastane emane. Suure tihedusega poegimisaladel on tavaline poegade suremus 20%, erandjuhtudel võib see küündida 80%-ni
+ Edvard Grieg + Griegist Edvard sündis 15. juuni 1843 Bergenis ning suri 4. september 1907 südameatakki. Ta oli romantismiajastu Norra helilooja ja pianist ning Norra rahvusliku muusika rajaja. + Oma elu jooksul saavutas ta heliloojana ülemaailmse tuntuse. Ta oli kasvult küll väike, ent suure kunstnikusüdamega, mis tuksus õigluse, tõe ja solidaarsuse nimel. Ta püüdis üles ehitada tugevat Norra rahvuskultuuri, arendades edasi Norra rahvamuusikat. Tänapäeval peavad paljud norralased ja ka paljud välismaalased Griegi muusikat Norra rahvusliku identiteedi lahutamatuks osaks. + Grieg pidas ennast romantikuks – oma aja lapseks. Isegi kui Ibsen ja Bjørnson olid mõlemad pöördunud 1880-
Seda juhul, kui nad on poisid. Tüdrukud üritavad kontrollida oma isa. Kui see neil õnnestub, olete hädas. Sellel indigotüübil on kalduvus sattuda sõltuvusse, eriti teismeeas narkootikumidest. Vanemad peaksid olema väga tähelepanelikud nende laste käitumisharjumuste suhtes. Kui nad hakkavad midagi peitma või ütlema selliseid asju nagu: ,,Ära üle minu toa läve astu", tuleb emal tuba kindlasti läbi otsida. 3. Kunstnik Indigo-kunstnik on tunduvalt sensitiivsem, kasvult väiksem, ehkki mitte küll alati. Neid tõmbab kõige enam kaunite kunstide poole. Nad on väga loomingulised ning neist saavad homsed õpetajad ja kunstnikud. Ükskõik, millega nad ka ei tegeleks, keskenduvad nad alati asja loomingulisele küljele. Kui nad valivad erialaks meditsiini, võivad neist saada kirurgid või teadlased. Kui nad valivad mõne kunstiala, saavad just neist selle ala silmapaistvad viljelejad. Kuskil neljanda ja kümnenda eluaasta vahel
Tänu ekspordi suurenemisele tekib juurde uusi töökohti, ettevõtete kasum kasvab ning palgad tõusevad. 3 KASUTATUD ALLIKAD 1. Junior Achievement (2005). Majandusõpik gümnaasiumile Tallinn: Iloprint 2. Kerner R. (2010) Statistikablogi, 14.10.2010. Külastatud 01.04.2011, aadressil https://statistikaamet.wordpress.com/tag/eksport/ 3. Aasaru H. (2011). Eesti oli mullu ekspordi kasvult EL-is esikohal ERR, 20.03.2011. Külastatud 31.03.2011, aadressil http://uudised.err.ee/index.php?06225935 4. Tiidemann T. (2011) Kooslus ja jõud Inseneeria 01.01.2011 (29). 5. Kirt R. (1995) Eesti väliskaubandus Eesti Pank. Külastatud 31.03.2011 aadressil http://www.eestipank.info/pub/et/dokumendid/publikatsioonid/seeriad/bulletan/bylletaan95/_2 /valis/index.html?ok=1 6. Reiman T. (1998) Väliskaubandus Külastatud 01.04.2011 aadressil http://www.seit.ee/agenda21/EA21/2_21valiskaubandus
mis testasid ebatavalist vledust, kui mitte just ebatavalist judu. Ta kne sisendas usaldust ja vlus kiki, kes vtsid teda vaevaks lhemalt uurida. Ta ilme, mis tunnistas kavaluseta temeelsust ja mida toetasid sihikindlus ning otsekohesus, oli thelepanuvrne. Vlejalg oli Hirvekti tielik vastand. Tema tegelik nimi oli Henry March. Igast tema liigutusest on nha, et ta on tugev nagu karu, tpsust ja osavust tal nii palju ei ole kui hirvektil, aga selle ta vidab tagasi juga. Ta oli kasvult le kuue jala ja nelja tolli pikk, kuid sealjuures haruldaselt hea kehaehitusega, ta jud vastas tiel mral kujutelmale, mille oli loonud tema hiiglakogu. Ngu ei teinud kigele muule hbi ja oli nii lahke kui ka kena. Ta kitus vabalt ja kuigi ta kommetes parandamatult avaldus piirimaade karmust, takistas nii lla vlimusega keha suursugune rht seda vulgaarseks muutumast. (lk.8 viimane lik) Judith oli enneolematu iluga noor ttarlaps ja oskas vga hsti noori mehi vrgutada
Järvamaa kutsehariduskeskus REFERAAT EESTI HOBUNE Elsa Tamm PH11 1 Järvamaa kutsehariduskeskus SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 EESTI HOBUSE AJALUGU......................................................................................... 4 EESTI HOBUSE OMADUSED..................................................................................... 5 EESTI HOBUSE KASUTUS........................................................................................ 6 EESTI HOBUSE LEVIK.............................................................................................. 7 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 8 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................
PÄRNU VANALINNA PÕHIKOOL Kristiina Taggel KASSID Uurimistöö 7B Juhendaja Heili Ago Pärnu 2014 1 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................................3 1.KASSIDE MÕJUVÕIM LÄBI AJALOO..........................................................................................4 2.VÄLIMUS JA ELU............................................................................................................................5 3.SARNASUS SUURTE KASSLASTEGA.........................................................................................6 4.TÕUKASSIDE ARENG EESTIS......................................................................................................7 5.KASSIDE JA KOERTE ERINEVUSED...............................................................
Helilooja Edvard Grieg Biograafia Edvard Grieg sündis Bergenis 15. juunil 1843. Oma elu jooksul saavutas ta heliloojana ülemaailmse tuntuse. Ta oli kasvult küll väike, ent suure kunstnikusüdamega, mis tuksus õigluse, tõe ja solidaarsuse nimel. Ta püüdis üles ehitada tugevat Norra rahvuskultuuri, arendades edasi Norra rahvamuusikat. Tänapäeval peavad paljud norralased ja ka paljud välismaalased Griegi muusikat Norra rahvusliku identiteedi lahutamatuks osaks. Griegi esivanemad pärinesid Sotimaalt ning nende perekonnanimi oli Greig. Tema vanavanaisa põgenes Sotimaalt pärast 1746. aasta Cullodeni lahingut, liikus seejärel palju ringi ning jäi püsivalt Norrasse umbes 1770. aastal, hakates Bergenis äri ajama. Helilooja isa oli Briti konsul Bergenis ning ema andekas pianist ja luuletaja. Ema õpetas pojale varakult klaverimängu selgeks ning 12-aastaselt alustas Grieg iseseisva komponeerimisega. 1858. aastal...
Edvard Grieg Koostanud: Külli Stroo Kes oli ? Edvard sündis 15. juuni 1843 Bergenis ning suri 4. september 1907 südameatakki. Ta oli romantismiajastu Norra helilooja ja pianist ning Norra rahvusliku muusika rajaja. Oma elu jooksul saavutas ta heliloojana ülemaailmse tuntuse. Ta oli kasvult küll väike, ent suure kunstnikusüdamega, mis tuksus õigluse, tõe ja solidaarsuse nimel. Ta püüdis üles ehitada tugevat Norra rahvuskultuuri, arendades edasi Norra rahvamuusikat. Tänapäeval peavad paljud norralased ja ka paljud välismaalased Griegi muusikat Norra rahvusliku identiteedi lahutamatuks osaks. Grieg pidas ennast romantikuks oma aja lapseks. Isegi kui Ibsen ja Bjørnson olid mõlemad pöördunud 1880-ndate lõpus realismi, uskus Grieg, et temast oleks nõrk või
8.) Underi luule 1927-1930 o 928 HÄÄL VARJUST. o 1928 RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. o 1929 ÕNNEVARJUTUS. o 1930 LAGEDA TAEVA ALL. 9.) Õnnevarjutus Merilehmad Rändav järv "Kelle on need hallid veised, Oli järv ja kaldal maja, polegi vist nagu teised, Majas neitsi naerukaja, meie karja said nad kust? Naerukajas lapseusk. Nende kõrval kasvult maha, sileduselt jäävad taha Ega's muidu rõõm ei puhke: meie Joonik, meie Must. neitsil armsam oli uhke, silmilt - teab mis, juustelt rusk. Ennäe sarvi! Ennäe lõugu! Noormees tuli vilistades, Küllap head nad piimatõugu! tüdruk naeru tilistades, Udarad ju maani vast..." Peremees noor küsitelles:
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Koolijuhtimise õppekava Epp Välba Koolikiusamine ja sellesse sekkumine Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli õpilaste näitel Miniuurimus Juhendaja Anni Tamm Tartu 2012 SISSEJUHATUS: Koolikiusamisega on kokku puutunud enamik meist, kes kiusajana, kes ohvrina, kes pealtnägijana, olenemata sellest, kas tegemist on füüsilise, psühholoogilise või sotsiaalse kiusamisega. Kiusamine on muutunud viimaste aastakümnete sotsiaalseks probleemiks üle kogu maailma. Oma miniuurimuse aluseks võtsin Annika Põlgasti 2010 aastal valminud magistritöö teemal ,,Sekkumine kiusamiskäitumisse klassi tasandil", kus ta uuris, kas klassi tasandil sekkumine kiusamisse aitab vähe...
(Kana) Must mees murul, tükk liha turjal. (Kukk) Luust suu ja lihast habe. (Kukk) Vesi jookseb vastumäge üles. (Loom joob) Kuigi mul pole jalgu ega käsi, käimast ööl ega päeval ei väsi. Minuta läbi keegi ei saa, mõtle ja mõistata, kes olen ma? ***** Kübar mul kui päevavari, punab nagu pohlamari. Valgeid täppe siin ja seal on tal ilustuseks peal. Minust toredamat pole, kõige kaunim metsas olen. ***** Kasvult olen pikk ja sale. Päikse poole pööran pale. Kullakarva krooni kannan, söögiks õli sulle annan. ***** Ma ei puudu kuskil majas, igaüks mind väga vajab. Mõnikord toon silma vee, aga näo sul puhtaks teen. /Õiged vastused: kell, kärbseseen, päevalill, seep/ - Neiu ehib Hiiumaal, ehted paistavad meie maal? (Päike) - Kuldkera keset koplit? (Päike) Kaks peni viljapõllul, teineteist kätte ei saa? (Kuu ja päike) Kasvab ja kahaneb, otsa ei saa kunagi? (Kuu)
Ka mongoliidne põhirass on esindatud välimuselt erinevate inimgruppidega. Üldiselt on neile iseloomulik väike kasv, kollaks või punakas nahk, kõrged põsenukid, tumedad tihedad sirged juuksed, pilukil silmad, suhteliselt lai nina ja vähene habemekasv. Sellesse põhirassi kuuluvad ka Ameerika indiaanlased. Eestlased kuuluvad europiidide hulka. Eestlastele on iseloomulik roosakas kuni kahvatuvalge nahk, heledama värvusega silmad, blondid või heledamad juuksed. Kasvult kuuluvad eestlased Euroopa pikakasvuliste hulka. Mitmete tunnuste alusel eristatakse eestlastel kaks rassitüüpi: sihvakas, pika pea ja kitsa näoga läänebalti tüüp ning jässakam, lühema pea ja laiema näoga idabalti tüüp. Esimene tüüp on valdav Lääne Eestis, teine Ida Eestis. 4 Tänapäeval toimub eri rasside segunemine mõnes maailma piirkonnas eriti kiiresti, kuna
selga.(Bellegarde 1940: 141) 3 2. EKSTERJÖÖR Eesti hobune on säilitanud aborigeensele hobusele iseloomulikuid jooni ning ei ole üldiselt muutunud teiste tõugude ristamise teel.(Tamsalu 2001: 64) Seda tõugu on hästi mõjutanud Eestimaa karmid olud. Teda on kujundanud välistingimused nagu kliima, mullastik, viletsad pidamisolud ja raske töö. Seetõttu sirgus temast kasvult ja elukaalult väike, väle, vastupidav ja vähenõudlik hobune.(Nikitin 1953: 242) Eesti hobust kasutatakse eelkõige põllumajanduses, kelle keha välimust kirjeldatakse järgmiselt. Hobusel on pikk kere, ta on lühijalgne ja tugeav kehaehitusega. Pea on tal terviklik, koos laia otsmikuga, mis on kas nõgusa või sirge profiiliga, väikeste hiirkõrvadega, mänglevate silmadega, muskliliste lõupärade ja avara lõupärade vahega. Kael on hobusel
Turundus mõjutab inimeste tarbimist, hoiakuid, elustiili ja elukvaliteeti Turundus mõjutab ettevõtte kasumlikkust Turunduse kontseptsioonid Tootmiskontseptsioon: 1. Tootja 2. Tootja võimalused 3. Kättesaadavus, madal hind 4. Kasum mastaabisäästult Tootekontseptsioon: 1. Toode 2. Toote omadused 3. Tootearendus ja kvaliteet 4. Kasum kvaliteedilt Müügikontseptsioon: 1. Firma 2. Tooted 3. Müük ja reklaam 4. Kasum käibe kasvult Turunduskontseptsioon: 1. Turg 2. Tarbija vajadused 3. Juhitud turundus (4P mudel) 4. Kasum kliendi rahulolult Suhteturunduse kontseptsioon: 1. Klient 2. Kliendivajaduste tundmine 3. Turundus vastavalt kliendile 4. Kasum kliendi säilitamiselt Sotsiaalse turunduse kontseptsioon: 1. Ühiskond 2. Tarbija ja ühiskonna vajadused 3. 4P mudel, suhtekorraldus ja ühiskondlik vastutus 4. Kasum rahulolult ja eelistustelt Väärtuspõhise turunduse kontseptsioon: 1
Edvard Grieg Kadri Lepik II kursus (1843- 1907) Eluloost Edvard Grieg sündis 1843. aastal Norras, kui valdavalt oli romantismiajastu. Ta oli tuntud kui väga andekas pianist ja eelkõige helilooja. Tema sünnilinn on Bergen ning täpsemalt sündis ta 15.juunil. Kuigi ta ise sündis Norras, siis tema juured ei ole siiski pärit sealt. Nimelt on ta esivanemad pärit hoopiski Sotimaalt ning Edvardi vanaisa perekonnanimi oli Grieg, kust tuleneb ka tema nimi. Kui 1746.aastal leidis Sotimaal aset Cullodeni lahing, siis Edvardi vanaisa põgenes Sotimaalt ning rändamise järel jäi ta 1770.aastal alaliselt Norra elama, kus lõi ka oma äri. E.Grieg kasvas üles muusikute peres- tema isa oli helilooja ning samal ajal ka Briti konsul Bergenis. Ta ema Gesine B. Hagerup seevastu oli Edvardi üheks esimeseks klaveriõp...
Eksiteele viima Mislead Misled Misled Ära segama, eksima Mistake Mistook Mistaken Valesti aru saama Misunderstand Misunderstood Misunderstoo Niitma Mow Mowed Mown/mowed Enam pakkuma Outbid Out(-bid/-bade) Outbid/outbidd Ületama, üle trumpama Outdo Outdid Outdone Üle kasvama, kasvult ületama Outgrow Outgrew Outgrown Joostes ette jõudma Outrun Outran Outrun Ületama, võitma Overcome Overcame Overcome Liialdama Overdo Overdid Overdone Üle rippuma Overhang Overhung Overhung Pealt kuul(a)ma Overhear Overheard Overheard
Saguaaro kasvab, nagu enamik kõrbe püsitaimi, väga aeglaselt. Ühe haru sirgumiseks kulub üle 40 aasta. Saguaaro varred võivad sisaldada mitmeid tonne vett. Osad lapikud kaktused sätivad oma lehetaolisi varsi nii, et otsene päikesekiirgus neid võimalikult vähe tabaks. Nii teeb näiteks tuntud viigikaktus. 7 Kõrbetarn Kõrbetarn on heaks toiduks kõrbeloomadele. Kasvult on ta madal, kuni 20 cm kõrgune. Juured on see-eest maapinna lähedal laiali. Aastas kasvavad need 8 cm pikemaks. Nii haarab taim endale väga suure ala , mis võimaldab paremini vett hankida ja ennast levitada. Kõrbetarn on efemeer. See tähendab, et kasvab väga lühikest aega kõige soodsamal aastaajal. Kevadiste vihmade ajal saab ta kätte toitained. Nende jõul kasvatab ta õied ja annab seemned ning seda kõike ühe kevade jooksul. Kuuma suve saabudes taim kuivab
Põrgupõhja uus Vanapagan 1. Põrhupõhja Algul pole neil ei kassi, lehma, siga, hobust, lammast. Siis nad saavad Kaval- Antsul nii loomad, saha, vankri ja nii mõndagi söödavat. Näide lk 22. Lehmas polnud neil kauaks rõõm karu murdis lehma maha ja Jürka pidi juba järgmisel päeva Antsu juures päevi tegema minema. Näide lk 26. Ants ostab Põrgupõja SAIARAHA eest Jürkalt ära, sest Jürka ei jaksanud maaparanduslaenu tagasi maksta. Kohu Põrgupõhja kuulus nüüd Antsule. lk 93-94. Ants kirjeldab milline on põrgupõhja pärast seda, kui ta Jürkalt maa ära võttis. "Põrgupõhja pole ju enam see, mis ta oli siis, kui sa siia asusid. Pealegi said sa ka uued hooned." Näide lk 109-110. Pärast seda, kui Juulat enam polnud ja Jürka jäi Riiaga kahekesi ja ta võttis endale abiliseks Malle, läks kõik veel hullemaks, sest Mall varastas tema tagant asju ja viis kõik naabrile. Jürka ei saanud aru, milleks küll Mall peab vastutam...
Pure poollapik võra Koonalpuu ehk spindel Kaldpalmett Nöörpuud ehk kordonid Kolmeoksaline häilvõra Viljapuude vanuseperioodid Viljakande eelne võra kujundamine Suurendav viljakandvus harvaendamine Täielik viljakandvus-harvendamine ja nõrk noorendamine Vähenev viljakandvus- tugev noorendamine Küsimused:35lk 1. Milisesse sugukonda kuulub 2. Milline vili esineb 3. Kuidas kasutatakse 4. Kas levib ka looduslikult 5. Kuidas paljundatakse 6. Kasvult on... Aed õunapuu- 1. Roosiõelised 2. Suur 3. Pookealusteks 4. Jah 5. Seemikutena 6. Puu Madal õunapuu 1. 2. Võrkjas roostekiht, magusta ja mõrkjat maitset 3. 4. ei 5. võrsikuteg 6. põõsana paradiisõunapuu 1. 2. 3. kloonalus 4. 5. Nõrgakasvulise alusena 6. puu Sieversi õunapuu 1. roosiõelised 2. vili suur ja kuju võib olla väga erinev 3. 4. jah 5. juurevõsudega 6. puu verev õunapuu 1. . 2. . 3. .
Eesti Maaülikool Metsandus-ja maaehitusinstituut Must-toonekurg Ciconia nigra Liigi tegevuskava Liigi levik, arvukus (nii Eestis kui ka mujal) ja bioloogia Must-toonekurg on lind, kellel on metalse läikega sulestik, valge kõhupool ning erkpunased nokk ja jalad. Erinevalt valge-toonekurest teeb ta peale nokaplagina ka häälitsusi ning kasvult on ta veidi väiksem. Must-toonekurg eelistab elada vanades metsamassiivides ja raskesti ligipääsavates soodes või järvekallastel. Nad toituvad kaladest, konnadest, veeputukatest ning harvem roomajatest, keda käivad otsimas pikkadel rännakutel oma pesapaigast eemal. Need linnud moodustavad püsivaid paare ning elavad teistest liigikaaslastest eraldi. Pesa on harilikult ehitatud kõrge puu suurtele külgokstele ja on kasutatav hulka aastaid järjest
Seda juhul, kui nad on poisid. Tüdrukud üritavad kontrollida oma isa. Kui see neil õnnestub, olete hädas. Sellel indigotüübil on kalduvus sattuda sõltuvusse, eriti teismeeas narkootikumidest. Vanemad peaksid olema väga tähelepanelikud nende laste käitumisharjumuste suhtes. Kui nad hakkavad midagi peitma või ütlema selliseid asju nagu: ,,Ära üle minu toa läve astu", tuleb emal tuba kindlasti läbi otsida. 3. Kunstnik. Indigo-kunstnik on tunduvalt sensitiivsem, kasvult väiksem, ehkki mitte küll alati. Neid tõmbab kõige enam kaunite kunstide poole. Nad on väga loomingulised ning neist saavad homsed õpetajad ja kunstnikud. Ükskõik, millega nad ka ei tegeleks, keskenduvad nad alati asja loomingulisele küljele. Kui nad valivad erialaks meditsiini, võivad neist saada kirurgid või teadlased. Kui nad valivad mõne kunstiala, saavad just neist selle ala silmapaistvad viljelejad. Kuskil neljanda ja
kääbuskasvulisi · Eestlased kuluvad europiidide · Kollaks või punakas nahk hulka · Kõrged põsenukid · Heledam nahk · Tumedad tihedad juuksed, sirged · Blondid või heledama poolsed tavaliselt juuksed · Suhteliselt lai nina ja vähene · Kasvult kuuluvad eestlased habeme kasv Euroopa pika kasvuliste hulka · Väike kasv 8
muntjakke, puna-dzunglikanu, sisalikke, ahve ja bantenge viimased neist on nüüdseks Balil samuti välja surnud. Looduslikud vaenlased puudusid. Nad elasid tavaliselt umbes 810-aastaseks. Neil oli lühike tumeoranz karv ning tumedamad triibud, mida oli vähem kui teistel tiigri alamliikidel. Triipude vahel olid mõnikord väikesed mustad täpid. Pead kattis neil ebaharilik triipudest koosnev muster. See alamliik oli tiigri alamliikidest kõige väiksem ja kasvult sarnane pigem Aafrika leopardile või Põhja-Ameerika puumale. Isaslooma mass oli tavaliselt 90100 kg, pikkus 220230 cm. Emaslooma kaal oli tavaliselt 6580 kg, pikkus 190200 cm. Emasloomade tiinus kestis tavaliselt 103 päeva. Tavaliselt sündis korraga 2-3 poega, kes kaalusid sündides 11,3 kg. Järglased sündisid pimedatena. Üheaastastena hakati neid emast võõrutama ja täielikult iseseisvusid nad 18 kuu vanuste või kaheaastasena. Mõnikord jäid tiigrikutsikad ema
Pärnad Kai, Mai ja Riinu Pärn Kai kasvab Halinga vallas Vahenurme külas Allika talu lähedal. Puu ei ole kuigi suur. Tema kõrgus oli 1998. a. mõõtmisel 14 m ja tüve jämedus rinnakõrguselt 308 cm. Tüves on õõnsus. Puu varasema mõõtmise kohta on andmeid 1960. aastast. Siis saadi tüve ümbermõõduks einnakõrguselt 280 cm. Niisiis on pärn poole sajandiga vaid 28 cm jämedamaks muutunud. Kuigi puu ei ole kasvult kuigi võimas, jätab ta oma kummalise, täisnurga all käänduva tüvega üksikuna lagedal künkal kasvades mõjusa mulje. Puu nime seletuseks rääkis 1998. a. maikuus Allika talus elav 83-aastane Hendrik Vahenurm sellise loo. Kord rändasid siin kolm naist, kellest kaks surid siinsamas ära. Nendest said pärnad nimedega Kai ja Mai. Kolmas naine rändas edasi. Tema nimi oli Riinu. Ta jõudis välja praeguse Pärnu- Jaagupi lähedale Uduveresse. Seal muutus ka tema pärnapuuks.
seda hakkavad ise toitu otsima. Augusti lõpuks tuleb aga valmis olla pikaks lennureisiks Lõuna-Aafrikasse. Valdav osa noorlindudest asub teele enne vanalinde. Toonekured väldivad oma rännakul lahtist merd ja seetõttu kulgeb nende reis üle Türgi ja Vahemere idaosa. Valge-toonekurg on looduskaitse all. 4 Must-toonekurg Must-toonekurel on metalse läikega must sulestik, valge kõhupool ja erkpunased nokk ning jalad. Erinevalt valge-toonekurest teeb ta peale nokaplagina ka häälitsusi. Kasvult on ta viimasest pisut väiksem. Rahvapärimustes on must-toonekurg ennustanud surma, millest ka tema nimi: pivalind. Elupaigaks on must-toonekurel vanad metsamassiivid ja raskesti ligipääsetavad sood või järvekaldad. Ta on üksindust armastav lind: moodustub püsiv paar, kelle pesale lähim pesa asub tavaliselt kaugemal kui kuus kilomeetrit. Pesa on harilikult ehitatud kõrge puu suurtele külgokstele ja on kasutatav hulka aastaid järjest
too vihastub. Loodab probleeme tekitada, mille läbi saaks sotti, milline mees Andres on, kas nutikas või rammib kõigest jõuga läbi, sest ilma jõukatsumiste ja ärplemisteta oleks Vargamäel hirmus igav elada. Lasi teise pere koera Valtu maha. Hindas väga Krõõta, poetas pisaraidki tema surma tõttu. Iga inimene, kes rääkis isamaast ja isamaalisist asjsust, millest temal polnud aimugi, oli kahtlane. 6. Hundipalu Tiit - elas üksipäini, teisel pool jõge, kasvult paras, ärpleb rohkem vaimu kui rammuga, teda kuulati kui köstrit, ainus mees, kes luges ajalehte. Ustav ,,Sakala" lugeja ning suur Kalja Pärdi ja Nalja Märdi austaja. Hakkas köstrile(pigem rätsepale) vastu vaidlema, kui haistis tolle kõnest Jannseni ja Hurda pooldamist. Väidab, et ,,Postimees" tahab, et oleks aina põrguvalu ja sakste malakas.Oskas ja armastas rääkida; kõige harilikumale lausele lisas juurde: nagu ütles see ja see või tegi see ja see. Arvas, et oli
Lindudest elavad nõmmemetsas pöialpiss, metsis, erinevad rähni liigid ja metskiur. (http://www.latvia.travel/sites/default/files/imagecache/node-photo/171-dobeles_ukru_garsa_3.jpg ) 7 Metsis Metsis rahvapärased nimed on mõtus, rögiseja ja metsakulu. Metsis on meie suurim kanaline. Ta hanesuurune jässakas lind. Metsis eelsitab elupaigana vanemaid männikuid, kus inimesi liigub vähe. Ta on kasvult väga kogukas, peaaegu hane suurune. Männikud pakuvad metsisele toitu mitmel aastaajal. Suve teisel poolel ja sügisel sööb ta metsamarju, talvel männiokkaid. Talveks metsis Eestist ei lahku. Emasmetsis on värvuselt pruunikirju, isametsis kevade poole mustjas, punakaspruunide tiibadega. Pesapaigaks on sageli soostuvad männikuosad. Metsise pesa esitseb maas. Mune on pesas 6-10. Nii munad kui ka pojad on pruunikirjud, nii et neid on metsa all raske märgata.
muretsetud tõumaterjali aretusväärtusest ja karusloomakasvataja algteadmistest. Kasvatamisega alustamine eeldab vähemalt pooleaastast teoreetilist ettevalmistust, millele järgneb tsüklite kaupa praktiline väljaõpe. Kogu ettevalmistus võib väldata ligi aasta. Naarits (Mustela vison). Naaritsakasvatusega tehti algust Eestis 1930-ndate lõpul. See karusloom võitis kiiresti suure poolehoiu oma karusnaha erine-vate värviliste tüüpide esinemise tõttu. Naarits on kasvult väiksem, tema söödakulud on väiksemad kui rebastele tehtavad söödakulud. Naaritsanahka hinna-takse kasukate, mütside, kraede jne. valmistamisel. Selle karuslooma tootmistsükkel algab märtsi algul paaritusega, nahastuseks sobib alates novembri teisest dekaadist. Naaritsat peetakse puurides, mis asuvad varjumaja all. Põhikarja emas- ja isasloomad on ühekaupa, noorloomi paigutatakse peale võõrutamist kahekaupa. Enne nahastust paarid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
