kalaõli (20%), taimseid jahusid (soja-6%, nisu-12%) ja lisandeid (2%) mineraalaineid ja vitamiine Sööt on väga kontsentreeritud, tema veesisaldus on umbes 8%. Söödakoefitsient Olulisim söötmise tulemuslikkuse näitaja on söödakoefitsient Söödakoefitsient näitab, mitu kg sööta kulub 1 kg kala juurdekasvuks (toorkaalus). Väiksematel forellidel on söödakoefitsient 0,60,8, kaubakalal tõuseb see 1,1-ni. Kui arvestused näitavad, et kaubakala söödakoefitsient on olnud üle 1,3, tähendab see ebaõiget söötmisreziimi ja sööda raiskamist. See näitaja oleneb tugevasti ka sööda koostisest. Sööda sortiment (1) Startersööt 53% valku, 14% rasva ja 7% sahhariide , energiasisaldus on 20 MJ/kg, metaboliseeruvat energiat on selles 1520 MJ/kg Noorkala sööt Kaubakala sööt 45% valku, 30% rasva, 12% sahhariide, energiasisaldus on 24 MJ/kg, metaboliseeruva energia sisaldus 1921 MJ/kg Sööda sortiment (2)
haudekastidesse paigutamine. Sugukalad paljunevad 4-6 aastat. Emaste viljakus ulatub 5000-8000 marjaterani. Sugulist küpsemist mõjutavad pärilikkus, valgusreziim, temperatuur ning samuti ka toitumine. Suhteline viljakus on marjateri 1 kg kehakaalu kohta. 7. Kalade vastsete ja noorkalade areng ja toitumine pärast marjaterast koorumist. Maimu- ja kaubakalasööt erineb oluliselt: Maimude startersööt sisaldab 53% valku, 14% rasva ja 7 % sahhariide, energiasisaldus on 20 MJ Kaubakala sööt - 45% valku, 30% rasva, 12% sahhariide, energiasisaldus 24 MJ/kg, aga võib olla ka üle 33% rasva ja üle 25 MJ/kg Väiksemad kalad vajavad tihedamini ja vrd. Kehakaaluga rohkem sööta: vastsed 7%, maimud 3- 5%, kaubakala kasvuperioodil 0,6 - 1.4% kehakaalust päevas.. 8. Kalasööda koostis ja olulised söödalisandid forellikasvatuses. Forellisööt valmistatakse kalajahust (60%), kalaõlist (20%), nisujahust (12%), sojajahust (6%) ja lisanditest - vitamiinid, pigment jne. (2%)
Soomuskatte pärilikkus: 1. Soomus x soomus: 100% soomus; 75% soomus + 25% hajuspeegel 2. Soomus x hajuspeegel: 100% soomus; 50% soomus + 50% hajuspeegel 3. Hajuspeegel x hajuspeegel: 100% hajuspeegel Pidamine Pidamisviisid: 1. Hobikasvatus Ekstensiivne - looduslikes tiikides ilma täiendava söötmiseta, madalal asustustihedusel (300 tk/ha), toodang 100 - 150 kg/ha; 2.Tootmine Intensiivne tiigikasvatus - lisasöötmisega, kõrgemad asustustihedused, kaubakala toodang 500 - 1000 kg/ha; Intensiivne basseini- ja sumbakasvatus - täielikult kunstlikul toidul, kõrge austustihedus, toodang 50 - 100 kg/m3. Praegu Eesti pole. 3.Kaubakala tootmine teisel-kolmandal kasvusuvel Karpkala nuumamiseks sobivad lihtsad tühjendatavad tiigid ja veehoidlad, kus asustustihedus ja toodang sõltuvad sellest, mida ja kui palju söödetakse. Karpkalakasvanduse veetarve Karpkalakasvanduse veetarve sõltub tiikide kasutamise otstarbest, kalade asustus tihedusest ja vee
maailmas vesiviljelussaaduste tootjate esikümnesse. Toodangu maht: 48% kalad; 23% vetikad; 1% kahepaiksed, roomajad, veeselgrootud ; 22% limused; 6% vähilised. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. Eestis kasvatatakse : vikerforell, vähk, tuur, triipahven, siig, tilaapia, karpkala, angerjas, paalia, linask, meriforell, koha, jõeforell, lõhi, haug, tõugjas. Eesti kalakasvatus on praegu mahult väike majandusharu- kaubakala väärtus tootjahindade järgi on kuni 50 miljonit kr. Kalakasvatuslikku taastootmist finantseeritakse 6 miljoni kr eest. Osa kasvandusi toodab üheaegselt mitut kalaliiki nii kaubaks kui ka asustamiseks ja pakub samal ajal õngitsemisteenust. Lähtudes kalakasvatajatelt saadud informatsioonist kalakasvanduste tootmisvõimsuse kohta hindab Eesti Kalakasvatajate Liit vabariigi kalakasvanduste tegeliku vesiviljelus - toodangu olevat üle 500 tonni. Vikerforell üle 700 tonni Karpkala 70 tonni
Harva kasutatakse söömaõpetamiseks ka söötmisalustele määritavaid pastasid, mis sisaldavad peenestatud munakollast, loomapõrna jt komponente. Kadu paljundamise käigus marjateradest vabalt ujuvate ja toituvate vastseteni ei tohiks ületada 30%. Kalasööda koostis ja olulised söödalisandid forellikasvatuses. Põhikomponendid on valk 45% rasv 25% sahhariidi 13% mineraained 8%,kiudaine0,9%,vett 8%Lisand(väiksed kogud):vitamiinid,antibiootikumid,glukaan,värviained. Kaubakala sööt - 45% valku, 30% rasva, 12%sahhariide, energiasisaldus 24 MJ/kg, Kalade suuruse järgi sorteerimise vajadus ja tehnoloogia Sorteerimise puhul kehtivad samad kalade käitlemise nõuded (eelnev söötmise katkestamine, kontsentreerimine, madala tempera tuuri eelistamine) mis väljapüügil ja transpordil. Kalu on vaja suuruse järgi gruppidesse sorteerida ja erineva suurusega kalad eraldi paigutada selleks, et anda aeglasemalt kasvanud kaladele võimalus normaalselt kasvama hakata
Harva kasutatakse söömaõpetamiseks ka söötmisalustele määritavaid pastasid, mis sisaldavad peenestatud munakollast, loomapõrna jt komponente. Kadu paljundamise käigus marjateradest vabalt ujuvate ja toituvate vastseteni ei tohiks ületada 30%. 8. Kalasööda koostis ja olulised söödalisandid forellikasvatuses. Põhikomponendid on valk 45% rasv 25% sahhariidi 13% mineraained 8%,kiudaine0,9%,vett 8%Lisand(väiksed kogud):vitamiinid,antibiootikumid,glukaan,värviained. Kaubakala sööt - 45% valku, 30% rasva, 12%sahhariide, energiasisaldus 24 MJ/kg, 9. Söödakoefitsiendi (FCR, söödaväärindus) mõiste ja selle näitaja kasutamine tootmise planeerimisel 10. Kalade suuruse järgi sorteerimise vajadus ja tehnoloogia Sorteerimise puhul kehtivad samad kalade käitlemise nõuded (eelnev söötmise katkestamine, kontsentreerimine, madala tempera tuuri eelistamine) mis väljapüügil ja transpordil.
Näiteks hapnikusisaldusetaluvuse alampiir on tal 2,5 mg/l, letaalne 0,8 mg/l, temperatuuri alampiir 0,1 °C, ülempiir 35 °C ja letaalne 38 °C. 43 Karpkalakasvanduse ülesehitus PIDAMINE Pidamisviisid: 1. Hobikasvatus Ekstensiivne - looduslikes tiikides ilma täiendava söötmiseta, madalal asustustihedusel (300 tk/ha), toodang 100 - 150 kg/ha; 2.Tootmine Intensiivne tiigikasvatus - lisasöötmisega, kõrgemad asustustihedused, kaubakala toodang 500 - 1000 kg/ha; Intensiivne basseini- ja sumbakasvatus - täielikult kunstlikul toidul, kõrge austustihedus, toodang 50 - 100 kg/m3. Praegu Eesti pole. 3.Kaubakala tootmine teisel-kolmandal kasvusuvel Karpkala nuumamiseks sobivad lihtsad tühjendatavad tiigid ja veehoidlad, kus asustustihedus ja toodang sõltuvad sellest, mida ja kui palju söödetakse. 45 Karpkala kasvatatakse suurtes tiikides
vesiviljelussaaduste tootjate esikümnesse. Vesiviljeluse toodang koosneb: 48% kalad;23% vetikad; 1% kahepaiksed, roomajad, veeselgrootud ; 22% limused; 6% vähilised. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. Eestis kasvatatakse : vikerforell, vähk, tuur, triipahven, siig, tilaapia, karpkala, angerjas, paalia, linask, meriforell, koha, jõeforell, lõhi, haug, tõugjas. Eesti kalakasvatus on praegu mahult väike majandusharu-kaubakala väärtus tootjahindade järgi on kuni 50 miljonit kr. Kalakasvatuslikku taastootmist finantseeritakse 6 miljoni kr eest. Eestis kasvatatakse müügiks nelja liiki kalu :vikerforell (üle 500 tonni );karpkala (50 tonni);angerjas ( üle 40 tonni);siberi tuur (30 tonni);üht liiki selgrootuid jõevähk(alla tonni) . Osa kasvandusi toodab üheaegselt mitut kalaliiki nii kaubaks kui ka asustamiseks ja pakub samal ajal õngitsemisteenust
Neid varustab veega jõgi, kust saab võtta igasse basseini vett 25 l/sek. Mitu tonni kaubaforelli on selles kalakasvanduses võimalik pidada ilma aeraatoreid ja hapnikupihusteid kasutamata ? 1 basseini maht on 50 m3, 20 basseini on 1000 m3 Basseinis võib ohutult pidada 15-30 kg/m3 kohta 1000X 15=15000 kg, 15 tonni vähemalt, 1000x30 30000 kg, st kuni 30 tonnini max. Karpkalakasvatuse ülesanded 1.Karpkalakasvandus toodab 10 t kolmesuvist kaubakala. Kui palju sama- ja kahesuviseid karpkalu (tükiarvult) peab selleks kasvatama? Lahendus: Lähtuda tuleb tagurpidi kui palju peab olema 10 tonni kolm suve vanade kalade saamiseks kaheaastaseid ... jne 10 t 2+ karpkalu = 10 000 kala (a' 1 kg) = ellujäämus 90-95% 2-a. kaladest 2a. = 10 000 / 0,9 = 11 100 = 90% 1+ -st 10 000 / 0,95 = 10 500 1+ = 11 100 / 0,9 = 12 300 = 75-80% 1-a.-st 10 500 / 0,9 = 11 600 1
· Eesti vabariigis kavandati ja ehitati osaliselt välja mereäärsete ja sisemaiste haudemajade süsteem (Pidula, Sindi, KeilaJoa, Narva, Äksi, Alatskivi). · Hinnangut taastootmise efektiivsusele ei antud, lähtuti heast usust, et see tegevus aitab kaasa kalavarude suurendamisele. · Loodusliku mitmekesisuse säilitamise osas olid teadmised primitiivsed. · Tänapäeval on kalakasvatusettevõtete huvi koondunud intensiivsele kaubakala tootmisele, milleks on saadud toetusi EL tõukefondidest.Seetõttu on ka kalakasvatajate huvi asustusmaterjali tootmise vastu vähenenud. 3. Kalakasvatusliku taastootmise keskkonnariskide vältimine Kalavarude taastootmise ökoloogilised põhimõtted Geneetilise mitmekesisuse säilitamine Haiguste leviku vältimine (kalatervishoiu nõuded) 3.1. Kalavarude taastootmise ökoloogilised põhimõtted. Kalavarude taastootmist ja asustamisi ei tohi
sugukala kehakaalu ühe kilogrammi kohta. Paljundamiseks vajaminevate kalade arv määratakse sugukalade tarbeviljakusest lähtudes. VALIK 5–6aastastel kaladel on keskmiselt 940–1100, 8aastastel 700–800 marjatera 1 g-s. 1 marjatera kaal on 1,0–1,6 mg ja läbimõõt 1,1–1,2 mm. Paisunud marja läbimõõt on 1,6–2 mm. VILJAKUS Karpkala suur viljakus võimaldaks hea kasvatustehnoloogia korral ühelt emaskalalt saada 53 000–118 000 kolmesuvist järglast, s.o 50–120 tonni kaubakala aastas. Arvestades sugukala kasutuseaks 6–8 aastat, moodustab ühe emaskala potent siaalne järglaskond eluea vältel 400 kuni 700 tonni kaubakala. SUGUPRODUKTIDE VALMIMINE Üldiselt vajab karpkala marja küpse miseks 1. jaanuarist arvestades vähemalt 1000 kraadpäevast soojushulka. Peetakse soovitavaks, et enne marja võtmist oleksid sugukalad olnud vähemalt 10–14 päeva temperatuuril üle 15 °C. KUDEMISE SÜNKRONISEERIMINE Suguproduktide samaaegseks saamiseks
co.uk/Fish%20Studies/brown_trout.htm, 13.03.2012). Eestis ei tegelda jõeforelli kasvatamisega. 2.3. Jõeforelli kasvatamine ning toodang Eesti statistikaametil on oma aruandes 1992-2010 jõeforelli kasvatamine ja kala müük 0,0 ühikut. Välja arvatud aastal 2001 kui antud kala kasvatati 0,5 tonni ja müüdi 0,2 tonni (http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp, 08.04.2012) Tabel 1. Jõeforelli kasvatamine ja müük Eestis (Eesti Statistikaamet). KA40: KAUBAKALA KASVATAMINE JA MÜÜK --- Kalaliik, Näitaja ning Aasta 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Jõefo rell Kala 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.5 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 kasva tamin e Kala 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.2 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 müük Märkus:
1. OSA Eelmise ülesande faili korr_ja_reg.xls põhjal: Lehel 2 tehke regressioonianalüüs. Veerus A on tagajärgne tunnus, ülejäänud on põhjuslikud tunnused. 1. Kirjutage välja regressioonivõrrand. 2. Analüüsige regressioonivõrrandi usaldatavust. 3. Analüüsige regressioonivõrrandi parameetrite usaldatavust. 4. Milline on kõigi regressioonivõrrandi parameetrite majanduslik sisu? 2. OSA Leidke Eesti Statistikaameti kodulehelt andmed kaubakala kasvatamise ja müügi kohta kokku (Kala kokku; valige kas kasv Paragraph SUMMARY OUTPUT Regression Statistics Multiple R 0,51004223 R Square 0,26014307 Adjusted R Square 0,10600621 Standard Error0,39465247 Observations 30 ANOVA df Regression 5 Residual 24
61. Kus on tähtsaimad kalapüügipiirkonnad (ning miks just need)? (Atlandi- ja Vaikse ookeani kirde- ja loodeosad [Vaikne ookean eriti]; -> soojad hoovused toovad toitainerikast vett/ külmad hoovused toovad hapnikurikast vett.) 62. Mis on VESIVILJELUS? (veeorganismide pidemine ja kasvatamine tehnoloogia abil, mis on mõeldud nende toodangu samaiseks suuremas mahus, kui seda võimaldavad looduslikud keskkonnatingumised.) 63. Miks tegeletakse vesiviljelusega? (kaubakala kasvatamine; kalavarude taastootmine noorkalade üleskasvatamise eesmärgil; kalaturism.) 64. Miks ei ole kalapüük maailmamerest enam viimastel aastatel suurenenud? (ülepüük [kalavarud ei jõua taastuda]; veereostus) 65. Mis on SUMPAD? (piiratud alad, kus kasvatatakse kalamaime.) 66. Kuidas jaguneb rannikuriikide mereterritoorium? (13-12 meremiili kauguseni on TERRITORIAALSED VEED [laevaga võib sõita rannikuriigi loal, kalastamine vaba]; kuni 200 meremiili kauguseni on
kasvatada ja pakkuda toodangut aastaringselt. Kalakasvatusrajatise ehitamisest kuni toodangu saamiseni kulub mitu aastat, mis nõuab mahukaid käibevahendeid. Selle pika tootmistsükli ajal peab vesiviljelusega tegeleval ettevõtjal olema ka vee erikasutusluba, mille kehtivust peab pikendama iga viie aasta möödudes. Samuti peavad mõned vesiviljelustootjad, kes jäävad Natura 2000 piirkonda, arvestama täiendavate keskkonnanõuetega. Eesti vesiviljeluse moodustavad kolm tegevusvaldkonda: kaubakala kasvatamine, kala kasvatamine looduslikesse veekogudesse taasasustamiseks ja vähikasvatus. Eestis on 2012. aasta seisuga umbes 24 suuremat kala kasvatamisega tegelevat vesiviljelusettevõtet ning lisaks veel 16 vähikasvandust. Väiksemaid kalakasvatajad, kellest osa on ka registreeritud kalakasvatusettevõtetena, on Eestis ca 200. Nende ettevõtete tootmismaht varieerub vaid paarisaja kilogrammi ja mõne tonni vahel.
Portsjonforelli tarbitakse rohkem Lõuna- Euroopas, kus on väikese jõeforelli söömise traditsioon, lõheforelli Põhja-Euroopas, kus tuntakse lõhet. Lõheforell konkureerib turul lõhega ja forelli turustamisest rääkides tuleb märkida, kumma produktiga on tegemist. Eestis kasvatatakse vaid suurt forelli ja turukala saamiseks kulub harilikult 3 suve, head majandid toodavad kaubakala 2 suvega. Soomes saadakse mais 15-25g maimud, järgmise aasta juulis kaaluvad need kalad üle 1 kg. Asustusmaterjali ostavad vaid kaubakala kasvatamisega tegelevad kalakasvatajad tavaliselt 5-15g maimudena või suuremate aastaste kaladena. Eesti kalakasvatajad ostavad peaaegu kogu noorkala naabermaadest sisse ja ise ei paljunda. Aastatoodang maailmas üle 450 tuh 1 KALAKASVATUSE ERIALA
Surema hakkavad kahesuvised karpkalad (10 °C), kui hapnikusisaldus langeb alla 0,30,5 mg/l; kahesuvised forellid 2,22,8 mg/l, kuni samasuvised kalad aga juba 1,52 korda suurema vee hapnikusisalduse juures. Hapniku üleküllastus põhjustab kaladel hapnikujoobumust. Kalad teevad siis lühikesi sööste veepinnale ja on närvilised ning suremus suureneb.Vee aereerimisel arvestatakse kaubakala hapnikutarvet rusikareeglina järgmiselt: 10 °C juures vikerforellile 0,25 liitrit ja karpkalale 0,08 liitrit hapnikku 1 kg kala kohta tunnis. 18 °C juures on vastavad näitajad 0,7 ja 0,25 liitrit. Kui karpkala hapnikutarve 10 °C juures võtta võrdseks ühega, siis vikerforellil on see ligikaudu 3 korda ja kohal 1,8 korda suurem, haugil peaaegu sama (1,1), angerjal ja linaskil aga väiksem (0,8). Kindlustamaks kalale piisava koguse vees lahustunud
vikerforellile. Surema hakkavad kahesuvised karpkalad (10 °C), kui hapnikusisaldus langeb alla 0,30,5 mg/l; kahesuvised forellid 2,22,8 mg/l, kuni samasuvised kalad aga juba 1,52 korda suurema vee hapnikusisalduse juures. Hapniku üleküllastus põhjustab kaladel hapnikujoobumust. Kalad teevad siis lühikesi sööste veepinnale ja on närvilised ning suremus suureneb.Vee aereerimisel arvestatakse kaubakala hapnikutarvet rusikareeglina järgmiselt: 10 °C juures vikerforellile 0,25 liitrit ja karpkalale 0,08 liitrit hapnikku 1 kg kala kohta tunnis. 18 °C juures on vastavad näitajad 0,7 ja 0,25 liitrit. Kui karpkala hapnikutarve 10 °C juures võtta võrdseks ühega, siis vikerforellil on see ligikaudu 3 korda ja kohal 1,8 korda suurem, haugil peaaegu sama (1,1), angerjal ja linaskil aga väiksem (0,8). Kindlustamaks
annaabi.ee 
