RHF 2 627.2 11948.2 3.81 3.60 sorditu RHF 2 601.6 9740.1 3.01 3.28 sorditu RHF 2 644.5 10356.2 3.62 3.37 kõrgem RHF 2 661.5 10011.2 3.05 3.83 kõrgem RHF 2 596.2 10087.2 3.93 3.33 kõrgem eesti mustakirju holstein eesti punane tõug eesti punasekirju holstein ma laktatsiooninumber hma kehamass, kg ma piima kogutoodang lüpsiperioodi jooksul, kg - rasvasisaldus, % valgusisaldus, % piima kvaliteediklass Ülesanne 1. Kas piimatoodang esimesel ja teisel laktatsioonil on erinev? Ülesanne 2. Prognoosida lehma piimatoodangut tema kehamassi alusel. Kui suur võiks keskmiselt olla piimatoodang 600 kg kaaluval lehmal? Ülesanne 3. Kas lehmade piimatoodang sõltub tõust? Kõik ülesanded lahendage eraldi töölehtedele, kopeerides sinna eelnevalt andmestiku (või analüüsideks vajalikud veerud) lehe Uued töölehed nimetage vastavalt 'Ülesanne1', 'Üleanne2' ja 'Ülesanne3'.
ka püstised. Sõrad on normaalse kujuga, sageli heleda sarvainega, harva esineb kõrvalekaldeid sõrakujus. Lehmad on rahuliku iseloomuga ja väga hea isuga. Hea põhisööda kasutus ongi eesti holsteini tõu eeliseks teiste tõugude ees. Eesti holsteini tõu lehmade piimatoodang, piimarasva- ja piimavalgutoodang on suurim Eestis. Piima rasvasisaldus on hea, aga valgusisaldus on vaid rahuldav. Eesti Punane 1951. aastal anti punaste veiste massiivile eesti punase tõu nimetus. Piimatoodang jäi vaid kolmesaja kilogrammiga alla eesti mustakirjule tõule, aga piima rasvasisaldus oli kõrgem (+0,07%). Värvus oli tüüpiline punane. 1972. aastast alustati üle aastakümnete angli veiste importi Saksamaalt. Anglite mõjul suurenes piima rasva- ja valgusisaldus, kuid piimatoodangus polnud erilist edu. Ka kehamass vähenes. Seetõttu pöörduti 1984. aastal tagasi taani punase tõu kasutamise juurde. Taani punasele veisele oli lisatud ameerika sviitsi verd
Oksütotsiini mõju kestab 7 minutit, sellel ajal on kerge lüpsta ning kogu piim väjutatakse. Piima peetus tekib siis kui loomale mõjub mingi stressor, mis vallandab adrenaliini ja osa piima jääb udarasse. *Lehma päevatoodang keskmiselt 40-50 kg. Kuivainet piimas 12%. Ternespiimas kuivainet kuni 26%. Poegimisvahemik-periood ühest poegimisest teise poegimiseni. 365 päeva lehmal. Laktatsioon-piima eristamise periood poegimisest kinnijäämiseni. Pärast poegimist suureneb piimatoodang ja 2-3 laktatsioonikuul maksimaalne, tiinestumisel piimatoodang hakkab vähenema. Laktatsiooniperioodi alguskuudel on piima rasvasisaldus tunduvalt madalam kui laktatsiooni lõpus. Mastiit-udarapõletik. SUUR SOMAATILISTE RAKKUDE ARV PIIMAS VIITAB UDARAPÕLETIKULE. PIIMAJÕUDLUST MÕJUTAVAD: 1) Piimatoodang suureneb koos vanusega. 1. laktatsiooni lehmadel väiksem toodang. 2) Piimajõudlust mõjutab ka lüpsirežiim, tuleb lüpsta kindlatel kellaaegadel. LEHMADEL
piimajõudlus; lihajõudlus. 5.PIIMATÕUD n.o aretatud suure piimajõudluse suunas. kiire hästiarenenud hingamis- ja vereringeorganid , kiire av, mis tagab võimalikult suure hulga piima tekke udaras. hästiarenenud näärmerikas ja hea verevarust. udar. Lihastik,lihaomadused.tagasihoidlik. EESTI HOLSTEINI TÕUG (EHF), EESTI PUNANE VEISETÕUG (EPK ) ,EESTI MAATÕUG (EK) ,Tõugude määratlemisel on üheks tunnuseks nende värvus LIHATÕUD - Lihaomadused on head. piimatoodang on madal, sellest piisab tavaliselt järglase üleskasv. Aastas saadakse l. 1500...2000 kg piima. hästiarenenud lihaomadused. aeglase ainevahetusega ja flegmaatilise närvisüsteemiga. Mõnedele lihaveisetõugudele on isel. nn. topeltlihastik ehk Doppellender laudja osas. ENAMLEVINUD LIHAVEISETÕUD :HEREFORD, ABERDIIN-ANGUS, GALLOWAY , LIMUSIIN SAROLEE , BELGIA SININE TÕUG ,PIEMONTI TÕUG 6. VÄLIMIK E. EKSTERJÖÖR 7.LINEAARNE HINDAMINE hindamisel pööratakse välimikule suurt tähelep
piimajõudlus; lihajõudlus. 6) PIIMA-JA LIHATÕUD Piimatõud n.o aretatud suure piimajõudluse suunas. Hästi arenenud hingamis- ja vereringeorganid , kiire av, mis tagab võimalikult suure hulga piima tekke udaras. Hästi arenenud, näärmerikas ja hea verevarustus udarates. Lihaomadused tagasihoidlikud (eesti holsteini tõug (ehf), eesti punane veisetõug (epk ) ,eesti maatõug (ek)). Tõugude määratlemisel on üheks tunnuseks nende värvus. Lihatõud lihaomadused on head. piimatoodang on madal, sellest piisab tavaliselt järglase üleskasv. Aastas saadakse l. 1500...2000 kg piima. hästiarenenud lihaomadused, aeglase ainevahetusega ja flegmaatilise närvisüsteemiga. Mõnedele lihaveisetõugudele on isel. nn. topeltlihastik ehk Doppellender laudja osas. Enamlevinud lihaveisetõud: (hereford, aberdiin-angus, galloway , limusiin, sarolee , belgia sinine tõug, piemonti tõug). 7) KASVU JA ARENGU MÕISTE. ABSOLUUTNE JA SUHTELINE JUURDEKASV
ületab teisi eesti veisetõuge (eesti punane, eesti holstein) 0,25-0,5%. Ei sobi suurtootmisse 1920.a.- 500- 1000 kg 2010.a.- 4850 kg Simmental Üks vanimaid Euroopa veisetõuge Nimetus Simmeni oru järgi Kiirelt arenev loomakasvatusvaldkond 2003.a.- 8176 looma, 2010.a.- 44321 looma Suurekasvuline, hea kohanemisvõimega Aretatud piimatoodangu suurendamise suunas Tapasaagis 49-65 % Sviits Aretatud Sveitsis Aastane piimatoodang 4000 kg Kehamass 550-620 kg, pullidel 850 kg Sviitsi tõuga on püütud parandada Eesti punast tõugu Värvus helepruun, iseloolulikud jahumokad Väga tugev kehaehitus, hea udar Hea piima ja valgutoodang Soti mägiveis Sotimaalt Highlandi piirkonnast Vanim tõuraamatusse võetud tõug Väga vastupidavad ilmastikutingimustele Omapäraks pikk karvkate, mis ulatub silmadeni Värvuselt kuldne, pruun, pikkade arvedega Söögisuhtes vähenõudlik
toiduainete, kartuli ja piima tootmise maht, eeskätt elanike majapidamiste toel. Hiljem kartulikasvatus vähenes kõrge tööjõunõudluse ja vähese mehhaniseerituse tõttu. Taimekasvatuses asuti 1970. aastatel forseerima teraviljakasvatust, kogusaak tõusis miljoni tonni lähedale. Rohusöötade tootmine jäi tagasihoidlkuks. Forsseeritult kasvas piima, eriti aga lihatootmine N. Liidu keskorganite plaanimajandusliku surve mõjul. Teravilja hektarisaagid ja lehma keskmine piimatoodang olid 1930. aastatel Eestis ja ka naabermaades suhteliselt madalad. Teravilja saagikus kõikus 10-12 ts piires, oli 1939. aastal 12 ts/ha. Lehma keskmine piimatoodang oli 1937/1938. põllumajandusaastal 2185 kg. Sõja- aastatel saagikus ja produktiivsus langesid veelgi, kuid ka järgneval aastakümnel varasem tase ei taastunud. 1950. aastatel saabus kollektiviseerimise tõttu uus langus, 1955. aastal oli keskmine teraviljasaak 6,5 ts/ha ning lehma keskmine piimatoodang 1669 kg. Alles 1960
VEIS 2013. a seisuga oli Eestis 261 700 veist, sealhulgas 97 100 piimalehma Kõige suurema eluskaaluga pull Eestis - 1350 kg Kõige suurema eluskaaluga lehm Eestis - 882 kg Söögi päevaseks koguseks 25...30 kg (noorveistele sõltuvalt vanusest 5...20 kg. ) Lehm võib süüa päevas silo kuivainet 7...12 kg PIIMATOODANG Keskmine piimatoodang lehma kohta aastas 8000 kg Kõige suurema laktatsioonitoodanguga lehm 15149 kg suurim päevatoodang 64,7 kg piima Kõige suurema piimarasva toodanguga lehm 623 kg Kõige suurema eluea piimatoodanguga lehm 106332 kg Kõige kõrgema piimatoodanguga talulehm 8787 kg SIGA 2013. a oli Eestis 360 000 siga Korraga toob üks emis ilmale 10 - 12 põrsast.
Levinud kogu maailmas. Skandinaaviamaadesse toodi alles möödunud sajandi 70ndatel aastatel. Suurekasvuline. Sobib nii piima kui ka liha tootmiseks. Kohanevad hästi igasuguses kliimas. Värvus: valge, helekollasest tumekollaseni ka pruunist punakaspruunini, teinekord võib heledas karvkattes esineda ka tumedamaid laike. On ka punase-valgekirjusid isendeid. Mõned herefordidega üsna sarnased. Lehmad 700...800 kg, pullid 1200 kg. Piimatoodang hea. Vasikate kasvuintensiivsus kõrge. Lehmad suurepärased emad. On sarvilisi ja nudisid. Eestisse toodi esmakordselt 2003. aastal Soti mägiveis Pärineb Sotimaalt Highlandi piirkonnast,Kutsutakse ka kõrgmaa veisteks. Tõuraamatusse märgitud vanima tõuna maailmas. Aluskarv tihe ja pealiskarv õige pikk. Suuruselt kuuluvad väikeste tõugude hulka. Lehmad- 500 kg, pullid- 800 kg. Värvuselt kuldpruunid, on kollaseid, halle, valgeid ja musti. Nende eripära on pikad laialiasetsevad sarved
..............................................19 6.3. Töötajate töötasu....................................................................................20 6.4. Allapanu maksumus............................................................................... 20 6.5. Sööda maksumus...................................................................................20 6.6. Veisefarmi kulud aasta kohta.................................................................20 6.7. Veisefarmi piimatoodang........................................................................20 Tabel 6.1. Veisefarmi tehnilis-majanduslikud näitajad...................................22 KOKKUVÕTE...................................................................................................... 23 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................... 24 LISAD......................................................................................................
PIIMAJÕUDLUSKONTROLL Kontrolllüps piimatoodang võetakse piimaproov Vaata õpimapist Somaatilised rakud on keha rakud. Üle 500000 som raku siis on udar põletikuline Vere valged libled Sündmused -Poegimine, kuupäev, ema nr, vasika nr, sugu, mass, poegimis kergus. -Kinni jätmine kuupäev. -karjast väljaminek kuupäev põhjus mass. -paaritus pulliga-kuupäevade vahemik emas ja pulli loomade nr Seemendused edastab seemendustehnik. Vissuke piimaveiste andmebaas MÄRGISTAMINE
Olenevalt jõudlusest kujunevad erinevad tõutüübid. Sellest lähtuvalt liigitatakse veisetõud järgmiselt: · Piimatõud n.o aretatud suure piimajõudluse suunas. Neil on kiire hästiarenenud hingamis- ja vereringeorganid ning kiire ainevahetus, mis tagavad võimalikult suure hulga piima tekke udaras. Neil on hästiarenenud näärmerikas ja hea verevarustusega udar. Lihastik seevastu on tagasihoidlik, samuti lihaomadused. · Lihatõud - seda tõugu lehmade piimatoodang on madal, sellest piisab tavaliselt järglase üleskasvatamiseks. Aastas saadakse lehmalt 1500...2000 kg piima. Lihatõugu veistel on hästiarenenud lihaomadused. Nad on aeglase ainevahetusega ja flegmaatilise närvisüsteemiga. Mõnedele lihaveisetõugudele on iseloomulik nn. topeltlihastik ehk Doppellender laudja osas. Lihaomadused on head. · Kombineeritud jõudlusega n.o kahesuunalise jõudlusega tõud. Neil on küllalt kõrge piimatoodang ja head lihaomadused
Aparaadi seisuaeg on arvutatud valemiga t s = 0,15 t t = 0,15 35 = 5 s. 5.12) Aparaadi tsükliaeg t ts = 35 + 360 + 5 = 400 s. Ühe tsükli jooksul lüpstakse 16 lehma. 351 lehma lüpsmiseks kulub seega 146 minutit, mis tähendab 22 lülitust masinaga. Korraga 400 sekundit tööd ja siis 5 sekundit puhkust. Ühelt lüpsilehmalt saadav aastane piimakogus on 3000 kg. Päevane piimatoodang lehma kohta on 16,5 liitrit - hommikul ja õhtul 8,25 liitrit. Ühe lüpsikorraga saadakse farmist 2900 liitrit piima. 5.5. Piima esmatöötlus Farmis kasutatakse otsejahutusega jahutusseadmeid. Otsejahutusega jahutusseadmed koosnevad külmutist ja agensi säegiga piimavannist. Piimajahutusvannid peaks mahutama vähemalt nelja lüpsi piima, see tähendab, et piima oleks võimalik säilitada 24 tundi pärast lüpsi. Päeval saame 5800 kg piima siis mahutid peaks mahutama 12 000 liitrit piima
Tarbimine kokku -- tarbimine seemne, söödana, samuti tööstuslik tarbimine, inimtarbimine ja kadu. Selgitusi järgnevatel slaididel nähtavatele rühmadele: Värske piima tooted, v.a värske koor*: * Joogipiim, petipiim, hapendatud piim, koor, jogurt ning muud fermenteeritud tooted, piimapõhised joogid, muud piimatooted. ..piim ja petipiim**: ** Joogipiim, petipiim, hapendatud piim, koor, jogurt ilma lisaaineteta. Allikas: Lehmade arv, piim lehma kohta - JKK; Piimatoodang tuh/t ESA Piima toodang (tuh/t), piima kokkuost (tuh/t), piima ja piimatoodete tarbimine kokku (tuh/t) 800 Piima toodang 600 Tuhat/tonni Piima kokkuost 400 200 Piima/piimatoodete
........................................................ 2 1. ÜLDINE STATISTILINE ANALÜÜS....................................................................4 1.1. Sisuline valitud muutujate analüüs.................................................................... 4 1.2. Põhiliste statistiliste näitajate leidmine ja iseloomustamine..............................4 2.REGRESSIOONANALÜÜS.....................................................................................2 3. KESKMINE PIIMATOODANG LEHMA KOHTA Y...........................................2 3.1. piimatoodang lehma kohta.................................................................................2 3.2. piima müük........................................................................................................ 3 3.3. Piimalehmatoetus (EEK)................................................................................... 4 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................
loomade arvu vähendada. Lisaks loomade produktiivsusele suurendatakse pidevalt ka taimede saagikust, et ratsionaalsemalt kasutada põllumaad. Eestis on seoses turumajandusele üleminekuga veiste arv pidevalt vähenenud. Kui 1990.a oli Eestis üle 800 tuhande veise, siis 2011.a seisuga on Eestis 88 984 lehma, mis moodustab 93% Eesti lehmadest. Jõudluskontrolli Keskuse andmetel oli jõudluskontrollialuste lehmade 2010. aasta keskmine piimatoodang 7613 kg. Eesti holsteini tõu keskmine piimatoodang oli 7778 kg ja eesti punasel tõul 7152 kg. Eesti maatõu keskmine piimatoodang oli 4850 kg. Lihaveiste jõudluskontrollis oli 01.01.2011 seisuga 16 967 veist. Kõige rohkem on jõudluskontrollis aberdiin-anguse tõugu (4971), seejärel limusiini (4116) ja herefordi (3442) tõugu lihaveiseid. 4. Tõug- ühte liiki kuuluvate koduloomade suur rühm, kellel on ühesugune põlvnemine, välimik, majanduslikult kasulikud omadused ja ühesugused nõuded keskkonnatingimuste
Hindepunkt iseloomustab mulla viljakust. Kõige kõrgem Järvamaal. 22. Ökonomeetrilise mudeli majanduslik (sisuline analüüs): regressioonikordajate mõõtühikud; regressioonikordajate majanduslik sisu; regressioonikordajate märkide vastavus majandusteooria seisukohtadele. Majandusterminites regressioonikordaja aj kujutab endast sõltumatu muutuja efektiivsust ehk sõltumatu muutuja puhasmõju. Lihtsa lineaarse regressioonivõrrandi funktsiooniks on piimatoodang lehma kohta ja argumendiks töökulu piima tootmisel. Anda ette argumendi ja funktsiooni mõõtühikud Y - piimatoodang lehma kohta - kg/lehma kohta X - töökulu piima tootmisel tundi/lehma kohta - /lehma kohta tundi/kg kohta - /kg kohta · tundi/lehma kohta - Y suureneb · /lehma kohta - Y suureneb · tundi/kg kohta - Y väheneb · /kg kohta - Y suureneb (tunnipalk on kõrgema toodangu korral suurem) Y - söödakulu - /kg kohta X - piimatoodang (kg/ lehma kohta)
tiinusperioodil sööta mõõdukalt, et nad hiljem imetamisel liigselt ei lahjuks. Keskmise kehamassiga emistele (200220 kg) piisab 2,22,5 kg kuivsöödast päevas kogu tiinusperioodi ajal. II. Emiste isu sõltub nii söödast (selle koostis, maitse), tervisest kui ka keskkonna temperatuurist. Imetavad emised (keskmise kehamassiga) tarbivad ligikaudu 55,5 kg kuivsööta päevas. Tiinusperioodil ülesöödetud ja rasvunud emistel on laktatsiooniperioodil halb isu ja nende piimatoodang väheneb. Tiinusperioodil mõõdukalt sööta saanud emistel on järgneval imetamisperioodil üldjuhul isu hea. III. Emiste piimatoodang oleneb pesakonna suurusest (imetatavate põrsaste arvust, sest põrsas imeb tavaliselt ühte nisa). Suurema põrsaste arvuga emised toodavad ka rohkem piima. IV. Laktatsioonifaasi mõju emise piimatoodangule. Emiste piimaand on suurim 3.5. laktatsiooninädalal. Sel ajal võib päevane piimatoodang parematel emistel ulatuda 10 kg-ni ja üle selle. V
aasta loendusega võrreldes Eestis vähenenud kolm korda, kaovad eelkõige väikesed alla 10-hektarilised majapidamised, kasvanud on suurte majapidamiste osatähtsus, mis on üldine trend kogu Euroopas. Eestis on kasutusel ca 830 000 hektarit põllumaad. Põllumajanduse olulisim tootmisharu on loomakasvatus, millest on suurima osatähtsusega piimakarjakasvatus. Kuigi lehmade ja lehmapidajate arv on Eestis aasta-aastalt vähenenud, on piimatoodang lehma kohta suurenenud ning tõusnud on piima kvaliteedinäitajad. Aasta keskmine piimatoodang lehma kohta küünib 7000 kilogrammini ning lehmade produktiivsuse suurenemisega on suurenenud ka piima kogutoodang. Statistikaameti andmeil on Eestis 236 300 veist (sealhulgas 96 200 piimalehma), 369 500 siga, 108 800 lammast ja kitse ning 2 142 100 lindu. Kõige rohkem veiseid, sealhulgas piimalehmi, on Järvamaal, Lääne-Virumaal ja Pärnumaal. Lambaid kasvatatakse kõige
Tänu hollandi tõule muutus mustakirjute veiste kehaehitus kompaktsemaks, märgatavalt paranes lihastus ja suurenes piimajõudlus. Soovimatuks osutusid mitmed jalgade vead (püstiseis, halb sõrgade kuju) ja udaravead (nõrk keskside, rippudar). Samad vead olid omased ka mustakirjutele veistele Hollandis. Alates 1976. aastast hakati seemendusjaamades kasutama USA-st imporditud pulle või spermat. Holsteini tõu kasutamise tulemusena suurenes eesti mustakirju karja piimatoodang, paranes udara kuju, veidi vähem jalgade seis ja sõrgade kuju. Holsteini tõu pikaajalise kasutamise tulemusena on eesti mustakirju tõug muutunud geneetiliselt üha enam sarnaseks holsteini tõuga. Seepärast kannab eesti mustakirju tõug alates 1998.a. uut nime – eesti holstein. 2013. aastal oli 71 716 eesti holsteini aastalehma piimatoodang 8611 kg, piima rasvasisaldus 3,97% ja piima valgusisaldus 3,36 %. Eesti holstein moodustas 79,1% aastalehmade arvust. Kõikides maakondades.
süvendab probleeme suur sisseränne Aafrikast ja Ladina-Ameerikast. Ka Euroopast suunduvad inimesed tihtipeale just Hispaaniasse paremat elu otsima. Hispaania põllumajandusliku tootmise vormid on rantšod, istandused, segatalud ja korilus. Castilla la Mancha ja La Rioja on tuntuimad viinamarjakasvatuspiirkonnad. Castilla y Leon on tuntud teravilja-, päevalille –ja suhkrupeedikasvatuse piirkonnana. Puu-ja köögiviljakasvatuspiirkonnad on Andaluusia, Murcia ja Valencia. Sealiha- ja piimatoodang on enam arenenud loomakasvatusharud. Põhjapoolsel rannikualal on eelkõige veisekasvatus. Hispaanial on Prantsusmaaga Euroopa Liidu suurim kalalaevastik. Hispaania on ekspordib veini, mandariine ja apelsine. Impordib nisu, maisi, sojaubasid ja kartuleid. Oliivide toodangu järgi on Hispaania maailmas esimesel kohal. Hispaanias kasvatatakse veel viinamarju, suhkrupeete, virsikuid jt. Esineb paar keskkonnaprobleemi, näiteks erosioon
Eesti puidutoodang huviorbiidil Spetsialiseerumine Umbes poole moodustab puu- ja köögivili Oliiviõli tootmine Hispaanias on maailmas esikohal Taimekasvatuse piirkonnad Castilla la Mancha ja La Rioja on tuntuimad viinamarjakasvatuspiirkonnad Castilla y Leon on tuntud teravilja-, päevalille- ja suhkrupeedikasvatuse piirkonnana Puu- ja köögiviljakasvatuspiirkonnad on Andaluusia, Murcia ja Valencia. enamik oliivi- ja puuvillakasvatusest Andaluusias Loomakasvatus Sealiha- ja piimatoodang Põhjapoolsel rannikualal eelkõige veisekasvatus Hispaanial Prantsusmaaga Euroopa Liidu suurim kalalaevastik. Atlandi rannik Galiitsia, Astuuria, Kantaabria ning Vahemeri
Selleks on vaja teada põllumajandusloomade jõudluse kujunemise seaduspärasusi. 1.1.Piimajõudlus Piima annavad kõik imetajad, kuid inimene kasutab peamiselt veise ja kitse piima, vähemal määral ka lammast, hobuste ja kaamelite oma.Piimajõudlus näitab kui suure koguse piima jõuab loom teatud ajavahemikul anda. Piima tootmine on ka kõige tulukam, sest lehm kasutab piima moodustamiseks umbes 50% sööda toitainetest. Veiste piimatoodang ja piima koostisosade vahekord oleneb pärilikest konstitutsioonilistest iseärasustest, tema füsioloogilisest seisundist, tõust ja väliskeskkonna arvukatest teguritest. Piimajõudlus oleneb, piimanäärmete arengust, suguelundite ja hormonaalse süsteemi talitusest, ainevahetuse iseloomust ja looma tervisest, vanusest. Viimase tingimuse põhjuseks on erinev vanus loomadel, millal piimatoodang saavutab maksimumi, erinevatel tõugudel on see erinev. Seda tingimust
- on piima, piimarasva ja piimavalgu väljalüpstud kogus mingi kindla ajavahemiku jooksul. - lüpsilehmade piimajõudlust võrreldakse nende laktatsioonitoodangu alusel - Laktatsioonitoodang on alates poegimisest( esimene laktatsioonipäev) 305 päeva jooksul toodetud piima kogus või piimarasva + piimavalgu kogus kg-des. - lehmade jõudlust iseloomustab ka kontrollaasta toodang -1.jaanuarist kuni 31.detsembrini või kuni karjast väljaminekuni lüpstud toodang. - Eluajatoodang- lehma piimatoodang alates 1.laktatsiooni esimesest päevast kuni kontrollperioodi lõpuni ( karjas olevatel loomadel) või karjast praakimise päevani. - elupäevatoodang- alates sündimise päevast - karjade võrdlemiseks tuuakse välja keskmise piimatoodang lehma kohta aastas. - see saadakse aasta kogutoodangu jagamisel aasatelhmade arvuga - aastalehmade arv = lehmade söötmisepäevade summa: 365 arvesuslik lehmade arv - söötmispäev on karjas olemise päev
vastu; ternespiimas olevad valgud sisaldavad antikehi, mis vastsündinud vasika verest puuduvad. Antikehade arvukus väheneb kiirelt. Mis on kinnisperiood? 45-60 päeva enne poegimist lõpetatakse lüpsmine, et tagada lehma tervis ning piimajõudlus järgmisel perioodil. Veiste rümba mass on lihaskehamass koos sisemise rasvaga? Jah Piima väljumist udarast võimaldab hormoon? Oksütotsiin Lühikeste lehmaasemete pikkus? 150-170cm Arvuta piimatoodang ja piima rasvatoodang viimasest kontrollpäevast 15.10 (piima 8 kg, rasvasisaldus5,2%) kinnijäämiseni 12.11. Lämmastikuvabad ekstraktiivained on () seeduvad süsivesikud. Kergesti Kas mineraalelemendid ja vitamiinid on suure energeetilise väärtusega toitained? Jah Seeduv energia leitakse, kui? Brutoenergiast arvestatakse maha roojaga väljutatud energia Kui sööda metaboliseeruva energia sisaldus on 15 MJ/kg, siis selle sööda netoenergia sisaldus on? Suurem?
müümisel iga kulutatud euro kohta. (kasum/kulu) 10. Mida näitab käiberentaablus ja kuidas seda tõlgendada? Käiberentaablus näitab kui palju kasumit saada toodangu müümisel iga müügitulu euro kohta. (kasum/tulu) 11. Tooge välja järgmiste näitajate plussid ja miinused ettevõtte tulemuslikkuse hindamise seisukohast lähtudes. 1) Tootlikkus · Saagikus · Piimatoodang lehma kohta 2) Kogukasum 3) Kulurentaablus 4) Käiberentaablus 12. Milline näitaja ja miks on parim ettevõtte tulemuslikkuse hindamisel? Kogukasum näitab müügitulu, millest on maha arvestatud kogukulud (realiseeritud toodete ja tegevuskulud. 13. Mille poolest erineb kattetulu meetod tootmisomahinna leidmisest? Kattetulu on kogutoodangu väärtuse ja muutuvkulude vahe. Kattetulu arvestuste abil saab võrrelda erinevate toodanguliikide tasuvust
*Energiaallika olemasolu. *Transpordi teede olemasolu. *Veeolemasolu. 14. Materiaali mahukas-palkmajade ehitamine Energiamahukas-soojuselektrijaam Veemahukas-tselluloosi ja paberivabrik Tarbijale-kondiitritööstus. 15. Transpordi teede olemasolu on oluline nafta baaside rajamisel või auto või lennuki tööstuse rajamisel. 16. Geograafilisi kaarte rühmitatakse: *Üldgeograafilised-Eesti füüsiline kaart. *Deemaatilised kaartid-Eesti piimatoodang. *Topograafilised kaardid-Võnnu ümbruse kaart. 17. Kartokrammi tunneme ära erinevate värvuste ,punkteerimiste,viirutuste järgi. 18. Kartodiakramm on kaardi taustale paigutatud arvjoonis.(sealiha toodang,külvipinna struktuur). 19. Hinnang Eesti loodusgeograafilisele asendile:Eesti piirneb Läänemere ja Peipsi järvega.Pinnamood on valdavalt tasandikkuline kaguosas on kõrgustikud Soode rohkus. Asend parasvöötme põhja poolses osas okas ja segametsa piiril. 20
aastal eluskaalus 25 tuh tonni. Ühes karjas kuskil 300 lehma. Kõige enam aberdiin-anguse tõugu veiseid, järgnesid herefordid ja limusiinid. Eestis aretatavad piimaveisetõud, jõudlus, arvukus, lühiajalugu. Eesti holsteini tõug (EHF) – enne eesti mustakirju tõug. Kohaliku karja ristamisel hollandi mustakirju tõuga. Aretuse algus 1838. a. Algselt nimetati ristandeid eesti hollandi-friisi tõugu veisteks, hiljem eesti mustakirju tõug. Alates 1998.a – eesti holstein. Aastalehma piimatoodang 8611 kg, piima rasvasisaldus 3,97% ja piima valgusisaldus 3,36 %. Eesti holstein moodustab 79,1% aastalehmade arvust. Kõikides maakondades. 4 Eesti punane veisetõug (EPK) Kohaliku karja ristamisel angli ja taani punase tõuga. Aretuse alguseks 1862 a, hiljem loobuti taani tõust ja toodi sisse angli tõug. 1980-ndatel hakati uuesti kasutama taani punast tõugu pulle. Eesti punast tõugu veiseid on 1/3 veiste üldarvust
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 http://www.stat.ee/34216?highlight=sealiha Lamba ja küülikuliha 1 0,9 0,8 0,7 0,6 Lambaliha 0,5 Küülikuliha 0,4 0,3 0,2 0,1 0 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 http://www.stat.ee/34216?highlight=sealiha Piimatoodang 1400 1200 1000 800 600 400 200 0 1980 1984 1988 1992 1998 2002 2004 2008 2009 2010 2011 2012 2013 http://www.stat.ee/34217?highlight=loomakasvatus Munad 700 600 500 400 300 200 100 0 1980 1984 1988 1992 1996 2000 2004 2008 2009 2010 2011 2012 2013 http://www.stat.ee/34217?highlight=loomakasvatus Villatoodang 450 400 350 300 250 200 150 100 50 0
ja Võrumaal. Mis kõige tähtsam meie jaoks, on kartulikasvatus. See on meil kõige suurem Pärnumaal, Viljandimaal ja Jõgevamaal.Ülejäänud paikades on see enamasti võrdne toodang. Kõige suurem kartuli saagikus oli aastal 2000 ja 2001 ning kõige väiksem oli aastal 1998. Tavaliselt on kartuli saagikus kõige suurem Järva ja Raplamaal. Piimatoodangust rääkides on kõige suurem veiste arv Pärnu-, Jõgeva-, Järvamaal ning Lääne-Virumaal. Piimatoodang lehma kohta on aga suurim Järvamaal. Veiste arv on aga kõige suurem Jõgeva-, Pärnu- ja Järvamaal. Piimatoodand lehma kohta Eestis oli 2002. aastal 5151 kg aastas. Eestis on põllumajandumaa osatähtsus riigi kogupindalast 23,1 %. Suurima tööhõivega majandus haru on põllumajandus ja tööstus. Teisele kohale jääks haridus, avalik haldus ning tervishoid. Ning kolmandale jääb teenindus. Tööstusharudest on Eestis kõike igal pool. Enamasti muidugi on ehitus ja
üleskasvatamiseks. Tabel Piima toodang lehma kohta kg tõugude ja aastate lõikes Aasta 2003 2004 2005 2006 2007 EHF 7687 8054 8329 10146 9587 EPK 6864 7153 7850 8869 8610 Kokku 7347 7707 8136 9640 9254 Tabelist on näha, et piimatoodang on tõusnud , v. a. 2007. aastal, see oli tingitud loomade sigismisprobleemidest ja ka sellest, et palju lõpptiineid mullikaid müüdi välismaale, samuti EHF tõugu loomad annavad rohkem piima kui EPK, kuid see eest on EPK lehmadel tervis ja jalad tugevamad kui EHF karjal. Kõik pullvasikad müüakse talus Estonian ACB Vianco OÜ kaudu Itaaliasse, v.a. need , mis on müüdud Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistule, 2007. aastal müüdi 2 pullvasikat.
Arenenud riikides levinud intensiivne veisekasv.saaduste tootmine-Kogut. saadakse loomade produktiivsuse suurendamise kaudu, mis võimaldab loomade arvu vähendada Eestis veiste arv pidevalt väheneb. Kui 1990.a oli Eestis üle 800 tuhande veise, siis PRIA andmetel oli 2007. aasta seisuga 254,4 tuhat. Piimaveiste jõudluskontrollis oli 2011 seisuga 88 984 lehma, mis moodustab 93% Eesti lehmadest. Jõudluskontrolli Keskuse andmetel oli jõudluskontrollialuste lehmade 2010. aasta keskmine piimatoodang 7613 kg. Eesti holsteini tõu keskmine piimatoodang oli 7778 kg ja eesti punasel tõul 7152 kg. Eesti maatõu keskmine piimatoodang oli 4850 kg. Lihaveiste jõudluskontrollis oli 01.01.2011 seisuga 16 967 veist. Kõige rohkem on jõudluskontrollis aberdiin-anguse tõugu (4971), seejärel limusiini (4116) ja herefordi (3442) tõugu lihaveiseid. 4. Tõu mõiste ja kujunemine. Tõug on ühte liiki kuuluv koduloomade rühm mingil territooriumil. Neil on sarnane välimik
Iseseisev töö "Põllumajandus" Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis? 1) Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus - Kreeka põllumajandussektori arenemist hoiab tagasi loodusressursside puudulikkus. Umbes 70 protsenti maast on harimiseks kõlbmatu mägisuse või metsasuse tõttu (ligikaudu 30% riigist on metsadega kaetud, mägisus 80%). Põllumaa hõlmab 63,60745% riigi territooriumist, sellest 10,8% on kunstliku niisutusega maa ja haritav maa on 19,8%. Mitmeaastased põllukultuurid on 8,9%. Rohumaad hõlmavad 34,9% Kreeka territooriumist, siseveekogud on 2,4% ja muud maad - 1,5%. 2) Pinnamoe iseloomustus põllumajanduse seisukohast - Umbes 70 % maast on harimiseks kõlbmatu mägisuse või metsasuse tõttu ning riik on üks mägisemaid Euroopas sellepärast teen järelduse, et loodustingimused ei ole soodsad põllumajanduse arengule. 3) Kliima- kliimavööde, agrokliima iseloomustus - Kreekas valitseb ...
fetajuustu tegemisel. Põllumajanduses on esindatud ka sead, veised, kanad, küülikud, mesitarud ja tuvid. Peamiselt lõuna -ja lääne Kreeka rannikualadel, kuid ka kesk-Kreekas ja Kirde- Kreeka rannikualadel. d) Ei olda ühegi loomakasvatusharu esirinnas, kuid tähtsal kohal on lambapiim, mida kasutatakse kuulsa fetajuustu tegemisel. 4 Peamiselt eksporditakse taimesaadusi. a) Ise suudetakse toota endale peaaegu kõike v.a veiseliha. b) Tähtsa osa impordist moodustavad liha- ja piimatoodang (vastavalt 29,4% ja 17%), kuna veisekasvatus on piiratud. c) Eksporditakse palju juur, puu ja köögivilju, mis moodustavad 33 % ekspordist. Samuti on oluline ekspordiartikkel vein. Ka oliivid on tähtsal kohal moodustades toiduainete väljaveost 10,6 %. d) Pole maailma esimeste hulgas. 5. Põllumajandusega seotud keskkonnaprobleem on liigniisutamisest tekkinud sooldumine.
Lehma piimajõudlust hinnatakse piimatoodangu, piima rasva ja valgusisalduse ning rasva ja valgutoodangu alusel. Lihajõudlust hinnatakse looma kehamassi, tapamassi, tapasaagise ja lihakeha kvaliteedi alusel. Kehamass: kaudne lihajõudluse näitaja. Suurema kehamassiga loomalt saadakse harilikult rohkem liha. Tapamass: lihakeha mass koos sisemise rasvaga. Lihakeha: mass, kuhu hulka rasva massi ei arvata. 12. Lehma piimatoodang aastas millest see sõltub? Mõjutavad tegurid: 1) pärilikkus; 2) füsioloogilised ja väliskeskkonna tegurid; 3) looma vanus; 4) kinnis ja uuslüpsiperioodi pikkus; 5) lehma vanus esimesel poegimisel; 6) kehamass; 7) söötmis pidamistingimused; 8) lüpsitehnika. 13. Põllumajandusloomade kasv ja areng Arenemise all tuleb mõista organismi kvalitatiivset muutumist, tema diferentseerimist ja kujunemist keerukama struktuuri ja mitmekesisemate funktsioonide suunas.
Joonis 5.1 Positiivne (A) ja negatiivne (B) korrelatsioon kahe tunnuse vahel Korrelatsiooni tihedust hinnatakse järgmiselt: 17 r = <0,3 = nõrk seos r = 0,3...0,6 = keskmise tihedusega seos r = >0,6 = tugev (tihe) seos Kui näiteks piimatoodangu ja rasvatoodangu vahel r=0,7, siis tähendab see seda, et tegemist on tugeva seosega nende tunnuste vahel. Kui piimatoodang suureneb , siis suureneb ka piima rasvatoodang ja vastupidi- ühe tunnuse vähenemisel väheneb ka teine tunnus. Kui r=-0,5, siis ühe tunnuse suurenemisel teine tunnus väheneb ja vastupidi. Korrelatsioonikordaja olulisust kontrollitakse tabeli andmete vastu. Kui korrelatsioonikordaja on oluline, siis tehakse ka regressioonanalüüs. Regressioonanalüüsiga selgitatakse, kuidas muutub ühe tunnuse arvuline väärtus, kui teise tunnuse arvuline väärtus muutub ühe ühiku võrra.
aasta alguses 21,7% ja tõusis 2013. aasta jaanuaris 27,2%-ni. ● Kreeka on peamine Euroopa Liidu abisaaja. Põllumajandus ● 70 protsenti maast on harimiseks kõlbmatu. ● Põllumajandus on koondunud Tessaalia tasandikele, Makedooniasse ja Traakiasse. ● Kreeka on oluline oliiviõli, puuvilla- ja tubakatootja. ● Väga paljusid puu- ja köögivilju eksporditakse Euroopa Liitu. ● Populaarne on kalapüük. ● Tähtsa osa impordist moodustab liha- ja piimatoodang, eriti lambapiim. Turism ● Kogu maailma 15. Kõige külstatavam riik ● Turismi kõrghooaeg kestab maist septembrini, sest 3/4 turistidest külastab Kreekat just sel ajal. ● Kreeka on turistidele enamasti rahulik ja turvaline reisisihtkoht ● Spetsiaalselt turismi arendamiseks on avatud palju hotelle, loodud töökohti ja turistilõkse, mis on küllastunud kõiksugustest suveniirikauplustest. Videolinke 25 Things You Didn't Know About Greece
toiduainete, kartuli ja piima tootmise maht, eeskätt elanike majapidamiste toel. Hiljem kartulikasvatus vähenes kõrge tööjõunõudluse ja vähese mehhaniseerituse tõttu. Taimekasvatuses asuti 1970. aastatel forseerima teraviljakasvatust, kogusaak tõusis miljoni tonni lähedale. Rohusöötade tootmine jäi tagasihoidlkuks. Forsseeritult kasvas piima, eriti aga lihatootmine N. Liidu keskorganite plaanimajandusliku surve mõjul. Teravilja hektarisaagid ja lehma keskmine piimatoodang olid 1930. aastatel Eestis ja ka naabermaades suhteliselt madalad. Teravilja saagikus kõikus 10-12 ts piires, oli 1939. aastal 12 ts/ha. Lehma keskmine piimatoodang oli 1937/1938. põllumajandusaastal 2185 kg. Sõja- aastatel saagikus ja produktiivsus langesid veelgi, kuid ka järgneval aastakümnel varasem tase ei taastunud. 1950. aastatel saabus kollektiviseerimise tõttu uus langus, 1955. aastal oli keskmine teraviljasaak 6,5 ts/ha ning lehma keskmine piimatoodang 1669 kg. Alles 1960.
2. Leht3 - kontrollida üldkogumite dispersioonide ja keskväärtuste erinevusi. 3. Leht1 - leida kartuli saagikuse keskväärtuse 95% usalduspiirid. Vastused vormistada tekstina lühidalt vastusekasti. 4. Leht4 - leidke vastus esitatud küsimusele. Vastusekasti kirjutage vastus 2.küsimusele, hii-ruut-emp Leht3 - kontrollida ja hii-ruut-teor. üldkogumite dispersioonide ja keskväärtuste erinevusi. F-Test Two-Sample for Variances Piimatoodang lehma kohta, Piimatoodang ts/lehm lehma kohta, ts/lehm Mean 53,1806426247 54,834259638 Variance 136,4388640251 145,562820629 Observations 174 178 df 173 177 F 0,9373194572
1900-1940 1.karjakontrollühing suutis 1903.a kontrolli alla viia 34 mõisa karja 2500 lehmaga. 8.märtsil 1909 otsustati asutada karjakontrolli osakond, mille liikmeks asusid 19 talupidajat. Asutati ühispiimatalitusi, mis said ajendiks põllumeeste seltside loomisel. Eestis on enamlevinud sügavallapanuga laudad. Noored talumehed pidasid õigeks minna üle puhaslautadele. Lähtepositsioon 1940.a talud olid just jalgu alla saamas, 2000kg piimatoodang andis võimaluse võiekspordile välismaale; sisse oli ostetud täisväärtuslikku aretusmaterjali; rakendamisel olid mitmed uuenduslikud laudatööde tehnilised lahendused; ühistegevus veisepidajate vahel toimis.Võimuvahetus 1940-1944 toimus pidev võimuvahetus ja sõda laastas Eesti veisekasvatust: loomade tapmine, äraajamine itta või läände, perede põgenemine taludest koos veisekarjaga või nende mahajärmine tõi kaasa veiste arvu kiire kahanemise
2012 Sisukord Lk 3. Sissejuhatus 5. Lihajõudlus 5. Piimajõudlus 5. Pühvli piim 6. Piirangud pühvlipiima tootmisesl Page 1 02.05.2012 7. Aretus 7. Tänapäeva avastused pühvli tootlikuses 8. Kokkuvõte 10. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Maailma piimatoodang on kahekordistunud viimaste aastakümnete jooksul. Viimased aastad on kasvanud ka organiseeritud pühvli kasvatus liha ja piima saamise eesmärgil. Pühvli piim, sellest saadud tooted ning liha, on hinnatud ning pühvlipidamine on saanud peaaegu, et ülemaailmseks nähtuseks. Peale vanade, traditsiooniliste paikade, on see levinud ka teistesse maailmajagudesse, kus pühvlikasvatus ei ole kunagi olnud traditsiooniks.
HOLLANDI MAJANDUS referaat SISSEJUHATUS Holland on riik Lääne- Euroopas Põhjamere ääres. Holland asub Reini ja Maasi alamjooksul ja omab Lääne- Friisi saari. Holland on pindalalt Eestist väiksem. Hollandi pindala on 36 900 km2 ja koos siseveekogudega 41 526 km2. Hollandi rahvaarv ületab aga suuresti Eesti rahva- arvu. Hollandis elab 2007. aasta seisuga 16 366 600 elanikku. Hollandi pealinn on Amsterdam ja Holland on jaotatud 11 provintsiks. Ametlikuks riigikeeleks on hollandi keel ja rahaühikuks on kulden. Erinevalt Eestist ei asu Hollandi valitsuse residents pealinnas. Residents asub suuruselt kolmandas linnas Haagis. Holland on väga kuulus oma sadamate ja mereteede poolest. Suuruselt teises linnas Rotterdamis on üks maailma suurimaid sadamaid. Holland on riigikorralt konstitutsiooniline monarhia ja riigipeaks on kuningas. Põhirahvuseks on hollandlased. Hollandlaste loomulik iive on keskmi...
on kasvanud üsna aeglaselt, kuid peale EL'iga liitumist jõudnud üsna sarnasele tasemele 1990 aastaga. Loomade ja lindude arvu muutused Kõige enam vähenes siirdeaja alguses lammaste ja kitsede arv (80% võrra aastaks 1998), pärast ELiga liitumist on see aga kõige enam kasvanud. Ka sea- ja linnukasvatus hakkas pärast langust kosuma. Sigade arvukuse muutis kahjuks taas madalaks Eestit laastanud seakatk. Piimatootmise arengusuunad Võrreldes 1990. aastaga vähenes piimatoodang Eestis 2002. aastaks ligi poole võrra. Samas on nüüdseks keskmine piimatoodang lehma kohta tõusnud. Lihatootmise arengusuunad Kui EL-12 riikides ja Soomes on lihatootmine viimase 20 aasta jooksul stabiilselt kasvanud (vastavalt 22,4% ja 12,7% võrra), siis Balti riikides ei ole siirdeaja eelne tootmismaht taastunud. See tendents, et loomakasvatussaaduste tootmismahud ei ole taastunud siirdeperioodi
Castilla la Mancha ja La Rioja – viinamarjakasvatus. Castilla y Leon - teravilja-, päevalille- ja suhkrupeedikasvatus. Andaluusia, Murcia ja Valencia - puu- ja köögiviljakasvatus. Andaluusia - oliivi- ja puuvillakasvatus. 60% külvipinnast kasvatatakse teravilja: nisu, oder, mais, riis. Hispaania on suur viinamarjakasvatuse ja veinitootmise maa. Oliivõli toodangult on ta maailmas esikohal. Olulised on ka sealiha- ja piimatoodang. Loomakasvatus tegeleb sisepiirkondades peamiselt lamba-, kitse- ja töökarja kasvatamisega, põhjaosas peetakse ka veiseid ja sigu. Kasvatatakse ka erinevaid kodulinde. Märkimisväärne on kalandus. Hispaanial on koos Prantsusmaaga Euroopa Liidu suurim kalalaevastik. Vastavalt WTO 2010. aasta andmetele, oli Hispaania maailma 17. kaupade eksportija ja 12. importija. Teenuste kaubanduses oli Hispaania 7. kohal eksportijana ja 9. importijana.
Kliinilise mastiidi korral on esinenud juhtumeid, kus somaatiliste rakkude arv kontsentratsiooni piimas on tõusnud isegi 50 miljonini milliliitris. Sellisel puhul on udarakoe kahjustus tõsisem. Mastiidi korral on 90...95% somaatilistest rakkudest laukotsüüdid. Vastavalt sellele, kui äge on haiguse kulg, suureneb ka vere valgeliblede arv. Subkliinilised mastiidid põhjustavad piima tootvate rakkude hävimist, mille tulemusena omakorda piimatoodang väheneb. Seega muutused piima somaatiliste rakkude arvus toimuvad just leukotsüütide tasandil SRA suurenemine põhjustab järske muutusi ka piima koostises. Kaseiin, fosfor ja kaalium vähenevad ning albumiin, naatriumkloriid ja vabad rasvhapped suurenevad Vabade rasvhapete suurenemine piimad põhjustab rääsumist ja sellest tulenevad vastuvõetamatut maitset.
· Castilla la Mancha ja La Rioja viinamarjakasvatus. · Castilla y Leon - teravilja-, päevalille- ja suhkrupeedikasvatus. · Andaluusia, Murcia ja Valencia - puu- ja köögiviljakasvatus. · Andaluusia - oliivi- ja puuvillakasvatus. 60% külvipinnast kasvatatakse teravilja: nisu, oder, mais, riis. Hispaania on suur viinamarjakasvatuse ja veinitootmise maa. Oliivõli toodangult on ta maailmas esikohal. Olulised on ka sealiha- ja piimatoodang. Loomakasvatus tegeleb sisepiirkondades peamiselt lamba-, kitse- ja töökarja kasvatamisega, põhjaosas peetakse ka veiseid ja sigu. Kasvatatakse ka erinevaid kodulinde. Märkimisväärne on kalandus. Hispaanial on koos Prantsusmaaga Euroopa Liidu suurim kalalaevastik. . Vastavalt WTO 2010. aasta andmetele, oli Hispaania maailma 17. kaupade eksportija ja 12. importija. Teenuste kaubanduses oli Hispaania 7. kohal eksportijana ja 9. importijana.
õppeaine C õppeaine D 1 0,444692298 1 kui tkriitiline,ei ole a ridadest gümn keskmine hinne. ehk siis nende vahel on nõrk seos sest 0,29 on väiksem kui 0,5. ja t kriitiline (2,048) on suurem kui tr ( kriitiline (2,048) on suurem kui tr (1,61) seega see seos ei ole ka usaldatav Koresööda sööjate Piimatoodang söödakulu ühe Toetused 1 ha Lehmapiima lehma kohta, piimalehma kohta, põllum.maa kohta, toodang, ts ts/lehm kr/lehm kr/ha 490 40,83 4 378 445,1 573 40,93 2 047 326,2 746 57,38 15 979 599,4
lihajõudlus; Olenevalt jõudlusest kujunevad erinevad tõutüübid. Sellest lähtuvalt liigitatakse veisetõud järgmiselt: · Piimatõud n.o aretatud suure piimajõudluse suunas. Neil on kiire hästiarenenud hingamis- ja vereringeorganid ning kiire ainevahetus, mis tagavad võimalikult suure hulga piima tekke udaras. Neil on hästiarenenud näärmerikas ja hea verevarustusega udar. Lihastik seevastu on tagasihoidlik, samuti lihaomadused. · Lihatõud - seda tõugu lehmade piimatoodang on madal, sellest piisab tavaliselt järglase üleskasvatamiseks. Aastas saadakse lehmalt 1500...2000 kg piima. Lihatõugu veistel on hästiarenenud lihaomadused. Nad on aeglase ainevahetusega ja flegmaatilise närvisüsteemiga. Mõnedele lihaveisetõugudele on iseloomulik nn. topeltlihastik ehk Doppellender laudja osas. Lihaomadused on head. · Kombineeritud jõudlusega n.o kahesuunalise jõudlusega tõud. Neil on küllalt kõrge piimatoodang ja head lihaomadused
personaalarvutiprogrammi dbPlaner. dbPlanerit ainult karjasiseselt kasutades ja kogutud andmeid JKKsse mitte edastades toimub loomade hindamine karjasiseselt, mis ei ole ametlik jõudluskontroll. JKKst saadud jõudluskontrolli tulemusi, analüüse ja geneetilise hindamise tulemusi kasutab ETSAÜ aretustöö korraldamisel ja aretussuundade kujundamisel. 38. piimajõudluse mõiste ja mõõtmine Piimajõudlus - lehma piima valgu- ja rasvatoodang ja piimatoodang kindlas ajavahemikus. 39. lehma piimajõudlus . Lehmade piimajõudlust ei iseloomusta ainult saadud piima kogus vaid ka selle koostis s.o piima sisaldusained. Iga lehma piimast määratakse piima rasva- ja valgusisaldus, mille alusel arvutatakse välja valgu- ja rasvatoodang kg-des aasta, laktatsiooniperioodi, 305 päeva laktatsiooni ja eluaja kohta. Oluline näitaja, mida välja tuuakse, on veel piima rasva- ja valgutoodangute summa (V+R)
stimuleerivalt inna avaldumisele. Väga tähtis on, et kuldi sulg oleks kuiv ja hea põrandaga, kuna paaritus toimub enamasti kuldisulus. Samuti peab olema emisel lihtne olla siseneda kuldi sulgu (kui on liiga keerulised või kitsad uksed, siis emis ei taha minna kuldi sulgu). 10.Imikpõrsaste pidamine, põrsaste lõpmise põhjused. Poegimissigala peab kindlustama nii emistele kui põrsastele optimaalsed elamistingimused, sest emiste piimatoodang oleneb oluliselt ka keskkonnatingimustest. Et põrsad imevad väga tihti (umbes iga tunni järel), siis suurema osa ajast emis lamab. Põrsastel peab olema pidevalt vaba juurdepääs emise juurde. Emise ja põrsasulu vaheline piire peab olema põrsastele läbitav. Latriga sulus peavad põrsad pääsema emise juurde mõlemalt poolt emise udara pikkuse ulatuses. Sulus peab põrsaste äramagamiseoht olema viidud miinimumini. Põrsaste lamamisala peab olema kompaktne, pindalaga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
