Mets on taimekooslus, kus peamise rinde moodustavad puud. Looduses on metsatüüpe sageli raske määrata. Kõige üldisemalt võib metsad jaotada kahte suurde rühma: aru- ja soometsad. Arumetsad kasvavad lubjarikkal lähtekivimil, kus turbakiht puudub või on õhuke. Soometsade pinnaseks on märg ja paks (üle 30 cm) turvas. Eestis on metsadega kaetud umbes 2 miljonit hektarit. Tamm on vanadele eestlastele tuntud kui püha hiiepuu. Tammede all toimusid suured rahvakogunemised. Oma kõrguse saavutavad nad esimese saja aastaga, hiljem vaid jämenevad aeglaselt. Hariliku tamme vanus võib ulatuda pooleteise tuhande aastani. Tõrud on maitsvaks toiduks paljudele loomadele ja lindudele, näiteks oravale, metsseale, mägrale ja rähnidele. Ka inimene on tõrudest palju kasulikku leidnud. Ammu enne leivavilja leiutamist tehti tammetõrudest jahu ja teadlased arvavad, et esimesed leivapätsid küpsetati just tammetõrujahust. Praegugi saab teha neist aga ravitoimega ...
PÕHJA-AMEERIKA ISESEISVUSSÕDA Daniil Petrov EELLUGU Esimesed asukad saabusid Ameerikasse 34 000 kuni 30 000 aastat tagasi, nad tulid Aasiast ja praeguse Beringi maakitsuse kaudu. Esimesed inimesed, kes Põhja-Ameerikasse jõudsid, ei aimanudki, et nad on teisele mandrile saatunud. EELLUGU Ameerika koloniaalperioodiks peetakse aastaid 1492-1765. Esimesed asukad Uues-Maailmas olid kurjategijad, võlaorjad või protestandid. Uustulnukate ja kohalike esimased kontaktid olid sõbralikud ent mõne aja pärast pöörasid nad jäädaval tülli. Seitsmeaastane sõda Inglismaa oli pidevalt Prantsusmaa sõjas ka Euroopas. Prantslaste positsioon Põhja-Ameerikas oli niivõrd tugev, et nad plaanisid koos Kanada ja Suure järvistu indiaanlastega kihutada inglased välja Põhja-Ameerikast Prantslaste väljatõrjumine kujunes edukaks ja
Seal sai ta teada, et need on Erik Punasega Gröönimaale läinud. Björn otsustas sugulastele järele sõita, ent ilm oli halb ja ta eksis teelt. Tuuled kandsid norralase Gröönimaast edelasse. Ühel päikesepaistelisel päeval nägi ta metsaga kaetud künklikku maad. Islandlaste jutustuse järgi oli teada, et Gröönimaal pole metsa, seepärast pööras Björn oma laeva põhja poole ning jõudiski peatselt Gröönimaale. Gröönimaa asukad tundsid suurt puudust puidu järele. Seetõttu huvitas neid Björni nähtud metsane maa. Erik punase poeg Leif ostis Bjarni laeva ning sõitis aastal 1000 koos kaaslastega seda maad otsima. Mõnepäevase sõidu järel jõudisid nad kivisele paljale rannikule, mis nimetati Kiviseks maaks, Hellulandiks. Edasi purjetades leiti madal valge liivarannaga maismaa, kus maabuti , mis sai nimeks Markland, Metsamaa. Veel 2 ööpäeva liikusid nad edasi lõuna suunas, kuni avastasid suure jõe suudme.
Vana-Pärsia usund ehk Zoloatrism H.Gersman 4.Aprill 2014 · Kõige vanem ilmutatud usund · Nimi tuleb prohveti Zoroastri järgi ehk veel ka mazdaism · See on jumala Ahura Mazda järgi nimi · Püha kiri avesta selle järgi dateeritakse ajajärku 18-6 saj e.m.a · Protoindioaanlased elasid Lõuna-Venemaa stepi aladel · Aarialased hõimu asukad ; airya üllas; Aiyryaman aarialaste poolt asustatud maa tänapäeva Iraan · Seoses sõjavankri kasutusele võtuga tuleb uus ajajärk · Zoratrustra oli preester · Ühiskond koosnes preestritest, sõjaväelastest ja karjakasvatajatest · Preestrid viisid läbi riitusi loomade ohverdamine · Zaratustra kaotas ära looma ohverdamise, lubas ohverdada ainult taimi, piima jms · Zaratustra polnud väga edukas algselt
Ameerika Ameerika asukad: Esimesed asukad Ameerikas olid pärit Aasiast. Nad saabusid sinna 20000-10000. Kuna sel ajal oli just möödunud suur jääaeg siis oli meres veetase nii madal, et Põhja-Ameerikat ja Aasiat ühendas maariba, mullel alguses kütidi küll loomi toiduks ja riieteks aga mille kaudu jõutigi lõpuks Ameerikasse. Ameerika on üks noorimaid avastatut maailmajagusid kuid arvatakse, et juba XV-XVI sajandil elas Ameerikas sama palju inimesi kui Lääne-Euroopas ehk siis 40 miljonit. Alguses
Puuvill Nikita Ille 11.A Iseloomustus Puuvill on pehme kiuline materjal, mida saadakse puuvillapõõsa (Gossypium) liikidelt. Päritolu Puuvilla hakkasid kultuurtaimena kasvatama Induse oru asukad 5.–4. aastatuhandel eKr. https://www.youtube.com/watch? v=DIqSCu4uIkk Kasvatamine Kasutamine Tuntus Eestis TÄNAN TÄHELEPANU EEST! • https://et.wikipedia.org/wiki/Puuvill • http://skolarbete.nu/et/skolarbeten/b omull-3/ • http://www.tarbijakaitseamet.ee/et/tar bijakool/puuvill • https://annaabi.ee/Kiudained-m3704. html
Plaatina(Pt) Avastuslugu. Tuntud kaugest minevikust. Ameerika asukad töötlesid juba 100 aastat e.m.a. Nimetati platina(hõbedakene) järgi. avastatipeale reisilt saadud kullapesemist, kus eraldati kullast plaatina. arvati, et tänu sellele, et plaatina ja kulla tihedused on lähedased, saab kulda võltsida. Valekulla vältimine. Omadused. Väärismetall Värvus: Hõbedane Tihedus: 21,45 g/cm3 Sulamistemperatuur: 1770 kraadi Keemistemperatuur: 3827 kraadi Prootonite/elektronide arv: 78
Kõik saarel algselt elanud 66 imetajaliiki on endeemsed (st, et need liigid elavad ainult Madagaskaril). Veestik Madagaskari järvede seas on Alaotra järv ja Ihotry järv. Sofia jõgi, Mahajamba jõgi, Betsiboka jõgi, Tsiribihina jõgi, Mangoky jõgi jt suuremad jõed voolavad Mosambiigi lahte. Mosambiigi laht Malagassi rahvas Madagaskari elanikke kutsutakse malagassideks. Kõige varasemad asukad saabusid rohkem kui 1500 aastat tagasi Kagu-Aasiast. Hiljem tuli üle Mosambiigi väina Aafrika mandrilt. 3 Aasiast pärinevad asukad, merinad, olid kunagi saare valitsejad. Tänapäeval elab suurem osa neist pealinna Antananarivo lähedal. Aafriklased elavad põhiliselt rannukul. Kõik saareelanikud räägivad ühte ja sama keelt, mida nimetatakse malagassi keeleks.
saastunud vett. Musta vee ääres olemine Amazonases on soovitatav, kuna selles ei arene erinevalt punasest veest sääsed. Amazonase jõgikond paikneb peaaegu tervikuna maailma suurima troopilise vihmametsa alal. Sealseid vihmametsi kutsutakse selvadeks, mis portugali keeles tähendavad metsa. Kasvatatakse riisi, kakao- ja kohvipõõsaid. Põllumajandus ongi peamiseks majandusharuks.Amazonase jõgikond oli pikka aega inimtühi. Põliselanikke siin ei olnud, vanimad asukad jõudsid Amazonase ürgmetsadesse alles paartuhat aastat tagasi. Nende vähesed järglased 1 elatuvad siiani jahist ja söödavate viljade korjamisest. Valged inimesed vältisid kaua seda piirkonda, üksikud asulad tekkisid vaid jõgede äärde. Aegajalt andis suuri tulusid kautsuki kogumine metsast, kuid selline "palavik" vaibus kiiresti. Püsivamaks kujunes asustus Amazonase jõe ääres
Esimesed roomajad Esimesed roomajad, kes olid lähedases suguluses kahepaiksete hulka kuulunud antrakosaurustega, ilmusid juba kivisöeajastu algul. Nad olid väikesed sisalikulaadse kehakujuga loomad, kes erinevalt kahepaiksetest ei kudenud, vaid munesid. Esialgu olid roomajad suhteliselt haruldased kuivemate piirkondade asukad, kuid nende mitmekesisus ja arvukus kasvas pidevalt ning nad hakkasid asustama ka tüüpilisi kahepaiksete elupaiku. Juba varakult eraldusid teistest roomajatest pelükosaurused, kes olid suured (tavaliselt 2-3 meetri pikkused) tugevate jalgade ja võimsate lõugadega loomad, meenutades väliskujult tänapäeva varaane. Enamik neist olid kiskjad või putuktoidulised, kuid pelükosauruste hulka kuulusid ka vanimad teadaolevad taimetoidulised maismaaselgroogsed.
Markkus Pulk HÜLGEPÜÜK EESTIS HÜLGEPÜÜGI AJALUGU Arheoloogilistel andmetel küttisid Eesti vanimad asukad muude loomade kõrval ka hülgeid. Tõsi küll, põdra-, kopra- ja karuluudega võrreldes on hülgeluud Kunda kultuuris üsna haruldased. Suurem tõus hülgeküttimises toimus pronksiajal. Hülgepüügiriistad - hülgeõng Hülgeõngega sai hülgeid püüda veebruaris ja märtsis, kui hülgepojad olid veel nii abitud, et neid oli kerge kätte saada. Poeg leitud, raiuti lagedale kohale jäässe auk. Õnge külge seoti 20- 30 sülla pikkune jõhvidest nöör, õnge üksik konks torgati hülgepoja selga ja lasti ta jää alla. HÜLGERAUD EHK AHING Hülgeraud ehk -ahing on oma põhimõttelt vanim hülgepüügivahend. Rauaga püük toimus talvel jäält. Selleks otsiti üles auk, kust hüljes jääle käis, ja selle ümbruses 3-5 väiksemat nn. "vileauku", mida ta hingemiseks kasutas. Viimased aeti jääpuru täis ning asuti suurema juurde varitsema. Kui hüljes pinnale ilmus löödi raud talle ...
paigutatud ja kõrgematest püstistest kiviplokkidest, millele on paarikaupa kolmas plokk peale tõstetud. (Kromlehh nn.) b) Menhirid. Vahel asuvad nad rühmiti või teist tüüpi megaliitehitiste juures, võivad olla kilomeetritepikkused. Prantsusmaal Carnacis. c) Dolmen. Suurtest kiviplaatidest kamber, mida katab rõhtne kiviplaat- kivikalmed. Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Aasias. 5. Kus asus Mesopotaamia , kes olid esimesed asukad, mida nad leiutasid(2)? Süüria ja Iraagi aladel. Esimesed asukad olid sumerid. Võtsid kasutusele kiilkirja ja ratta. 6. Mõisted: tsikuraat, Istari värav, Marduki tempel. a) Tsikuraat-kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutega ülespoole. Ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas temepl jumalakujuga. Igal astangul oli trepp torni erineval küljel. (Uris) b) Istari värav- see oli peavärav, millest lähtus lai sirge tänav ja kus peeti
Kõrbelaev suudab liikuda nii tapva kuumuse, kui ka tiheda liivatormi ajal. Liivatormi ajaks pigistab kaamel oma silmad kinni, kuid õhukesed silmalaud tagavad siiski küllalt hea nähtavuse ümbrusest. Rohke toidu ja vee korral võib kaamel ära juua üle 100 liitri vett ning varuda tohutult rasva enda küürudesse. Skorpionid Skorpionid on ämblikulaadsed lülijalgsed väikesed, kuni 20 cm pikkused kõrbe asukad. Nad tegutsevad öösel püüdes väikseid närilisi oma mürgiga. Skorpioni mürk võib olla surmav isegi inimesele, kuid enamasti skorpion ei ründa, juhul kui talle just peale ei astuta. Skorpion ei joo, kogu vajaliku vee ammutab ta saakloomadest. Inimtegevus kõrbes Egiptus Egiptus paikneb Sahara kõrbe idaosas, Vahemere ja Punase mere ääres. Egiptusest voolab läbi Aafrika ja kogu maailma pikim jõgi Niilus. Niilust peetakse elu hälliks, kuna arvatakse, et
Põhjused Rahapuudus Maapuudus Algataja: Karl XI Tulemus: maksude laekumise tõus Mõisate ajalugu Arenesid välja linnustest Vasallide tähtsus hakkas kasvama Rüütlimõis 8 erinevat mõisa tüüpi 500 mõisa 17. s algul 1000 mõisa 17. s lõpul Mõisa majandus Peamine sissetulek: vili Kõrtsid, õllemüük Vähe karjakasvatust Talupoegade kohustuslikud annetused Mõisat juhtis opman Tori mõisa kõr Mõisa asukad Sulased, teenjatüdrukud, tallimeistrid... Aednik e. kärner Alati kubjas ja rehepapp Suured aadlipered (+sugulased) Mõisate liigid Karlova linnamõ Rüütlimõis Poolmõis Kirikumõis Riigimõis Kõrvalmõis Rüütelkonnamõis Linnamõis Karjamõis Sääskül a Rüütlimõis Omanikul kindlad privileegid Maksuvabadus Võtsid osa Maapäevast Kuni 1783 olid kõik läänimõisad
Koos mereimetajate ja mnede kalaliikidega moodustavad linnud mere toiduahelate lpplli. Merelinnud on telised maailma asukad. Nad elavad kigil rannikutel, kuid arvukamalt on neid krgematel laiuskraadidel,sest Seal on vesi klmem ja toidurikkam, eelkige on seal rohkem planktonit ja ka planktonitoidulisi loomi. Meremadalikud on olulised veelindude toitumisalad. Merelinnud joovad merevett. Koos kalade ja mnede roomajatega on nad ainsad selgroogsed, kes suudavad juua soolast vett. Seda vimaldavad nende erilised soolanrmed, mis vljutavad joogi ja toiduga saadud leliigsed soolad organismist.
" Ilusad" Scott Westerfeld See raamat jutustab kaasahaarava loo maailmast, kus kõik kuueteistkümneseks saavad noored opereeritakse välimuselt täiuslikuks, et luua perfektne ühiskond. Raamatu peategelasel Tallyl hakkab see tähtis hetk kätte jõudma ning ta ootab seda õhinal kuna pärast operatsiooni saab ta kolida inetute külast ilusate linna kolida, seal elab juba nii mõnda aega ka tema parim sõber keda ta tohutult igatseb juba seda imelist, lõbusat ja muretut elu, kus üks pidu järgneb teisele ja ümberringi on ainult ilusad inimesed. Siis aga ühel salaretkel ilusate linna kuhu minek inetutel keelatud on kohtub Tally Shayga, kes suhtub sellesse kõigesse hoopis teisiti ning kes ei taha operatsiooni.Peagi saavad Tallyst ja Shayst väga head sõbrad ning Shay kutsub teda koos endaga Varemetesse, kus kohtuvad inimesed, kes ei taha Muutust läbi teha ning kus organiseeritakse...
heitleheline puu. Ta on üks maailma kõige jämedamaid puid - läbimõõt 12 m. Aafrika jõed toituvad peamiselt vihmast, seetõttu esinevad seal hooajalised üleujutused. Suurimad jõed on Niilus Millised inimesed elavad Aafrikas? Aafrikas elab üle 10% maakera rahvastikust. Aafrika on hõredasti asustatud. Tihedaim on rahvastik Niiluse jõe kallastel ja Vahemere rannikul, hõre kõrbetes, savannides ja vihmametsades. Aafrika põlisasukad on negriidse rassi esindajad, Põhja-Aafrika ammused asukad on ka araablased. Madagaskari elanikud malagassid pärinevad aga India ookeani rannikult. Pärast Aafrika vallutamist ja muutmist asumaadeks on sinna ümber asunud ka teiste rahvaste esindajaid.
igaüks pidi kaelarätti kandma ning põhimõtteliselt kohustuslikus korras venemeelsetesse organisatsioonidesse astuma, või kui sa seda teha ei soovinud, kiusati sind seni taga, kuni sa nõustusid. Igaüks peaks saama vabal maal selga ja jalga panna seda, mida ta ise parasjagu heaks arvab. Vähemalt seni, kuni valik mõistuse piiridesse jääb. Selle võimaluse ära võtmine on diktatuurlik ning kool näeks välja kui vangilaager või haigle, kus kõik asukad samasuguseid riideid kannavad. Kokkuvõtteks, riietuse peale surumine on sama, nagu muusika või kirjandusega, igale inimesele meeldivad erinevad stiilid ning kellelegi ei tohiks oma maitset peale suruda.
Mudamaim Mudamaim on meie kalafauna üks väiksemaid esindajaid. Tema kehapikkus on 3...6 cm ning kaal paar grammi. 8 cm pikkust isendit peetakse omasuguste seas juba hiiglaseks. Mudamaim on kollakas-rohehalli selja ja hõbedaste külgedega, iseloomulikuks tunnuseks on silma vikerkesta erkkollane värvus. Tavaliselt on nad aeglaselt voolavate jõgede, luhaveekogude, järvede ja karjääride asukad, kuid mõnikord võivad sattuda ka kiirevoolulistesse ojadesse. Üldiselt armastavad mudamaimud taimestikurikkaid ja sooje veekogusid. Oma väikese kasvu tõttu hoiduvad nad parvedesse, mis tegutsevad päevasel ajal ja veekogu pinnalähedastes kihtides. Mudamaimud koevad kevadsuvel, kui vesi on piisavalt soe. Vaatamata oma miniatuursetele mõõtmetele, hõivab isane kala omale kudemisterritooriumi, mis kujutab endast meetrilaiust või väiksemat lagedavõitu kohta veetaimede vahel või ujuvate roosaarte ümbruses. Kudemine leiab aset enamasti hommi...
Hellenid - kreeklased, Balkani poolsaarel asunud muistse Kreekamaa ehk Hellase asukad vanaajal. Barbarid - kreeklaste ja roomlaste kasutatud nimetus teiste rahvaste esindajate kohta; nimetus tulenes sellest, et võõras keel kõlas hellenite kõrvale arusaamatu põrinana (bar-bar); tänapäeval tähistab ebakultuurset, tsiviliseerimata ja metsikut inimest. Polis - linnriik, mis hõlmas linna koos seda ümbritseva maa-alaga; tekkisid 8. saj eKr Kreeka maakondades. Aristokraatia - kreeka k „parimate võim“; kõige suursugusemad ja mõjukamad inimesed; vaenlase
Eestis elas 2004. a algul 1351 000 inimest. Ühegi riigi rahvaarv pole püsiv suurus: see suureneb iga päev sündinud laste võrra ja kahaneb surnud inimeste võrra. Rahvaarvu riigis mõjutab ka inimeste ränne ehk migratsioon. Osa inimesi lahkub Eestist alatiseks, teised leiavad siin aga endale uue elukoha. Kuidas on Eesti rahvaarv aja jooksul muutunud? Juba IX aastatuhandel eKr, s.o üsna varsti pärast mandrijää taandumist jõudsid tänasele Eesti alale esimesed asukad. Neist kaugeist aegadest on teada väikesi ajutisi küttide ja kalastajate peatuspaiku. Rahvast oli hõredalt. Elati peamiselt jõgede ja järvede ääres. Veekogusid kasutati nii toidu hankimiseks (kalapüük) kui ka metsasel ja soisel maastikul liikumiseks. Selleks kasutati puutüvest õõnestatud paate. Karjakasvatuse ja algelise põlluharimisega alustati Eestis umbes 6000-5000 aastat tagasi. Mida enam alepõllundus arenes ja rahvaarv kasvas, seda enam raiuti metsa.
Niilus ja selle tähtsus ajaloos Niilus on jõgi Kirde-Aafrikas. Niilus läbib Burundit, Tansaaniat, Ugandat, Sudaani ja Egiptust, lisaks Rwandat piirijõena. Esimesed asukad sattusid Niiluse orgu välistingimuste survel (umbes 3000 a. eKr). Üksikud väikesed suguharud, kes rändlesid Niiluse orgu ümbritsevates steppides, laskusid pikkamööda jõe äärde ja jäid elama selle kallastele. Tol ajal ei olnud Egiptust piiravad maa-alad ei lõunas ega ka idas veel muutunud nii viljatuteks kõrbedeks, nagu nad on praegu. Muinasajal oli läänepoolne kõrb pigemini
veekogude lähedusse,kus oli soodne kalastada,küttida veelinde ja vee äärde jooma tulnud metsloomi(meso);Kammkeraamika kultuur-asulad paiknesid jõgede,järvede,mererannal või isegi väikesaartel.levis ulatuslikul territooriumil :lõuna-lätist kuni põhja-soomeni ja loode-venemaa aladel(neo);Nöörkeraamikakultuur- isel tunnuseks olid venet e paati meenutavad,väga hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kivikirved(3000eKr);Eestlaste esivanemad-eesti esimesed asukad tulid lõuna poolt,kinnitatud pulli asulast leitud esemetega Kesa- Taliteravilja kasvatamiseks ettevalmistatav külvikorraväli.
AMEERIKA VALGETE ELANIKE MUUSIKA Kui 1492.aastal Kolumbus Ameerika avastas, ei olnud tema kindlasti mitte esimene valge inimene, kes Ameerika pinnale astus. Ajaloolaste väitel olid viikingid kõige esimesed eurooplased Ameerika pinnal. Peale Kolumbuse reisi hakkas Ameerika poole purjetama palju eurooplasi. Esimesed asukad olid õnneotsijad-uudishimulikud, kes leidsid, et uuel maal on tuhat võimalust rikkaks saada. Mõni Euroopa riik saatis Ameerika poole teele kurjategijaid ja muid seadusega pahuksis olevaid inimesi, et neist omal maal lahti saaks...Peale ebavõrdset võitlust põliselanike-indiaanlastega, haarasid valged endale viljakamad maalapid ja hakkasid maad harima ning karja kasvatama. Valge sisserännanu tungib oma loomakarjaga indiaanlaste maadele.
· Mõni riik tegi omale seadusi, et türanniat ennetada. Sparta riik · Keskus : Lakoonia maakonnas. · Spartalased olid vallutajad. · 8. sajandi lõpuks allutasid Messeenia (naabermaakond) . · spartiaadid sparta kodanikkond. · Eesotsas üheaegselt 2 päritava võimuga kuningat. · geruusia vähemalt 60aastaste 30liikmeline nõukogu. Sparta riik · 5 efoori igal aastal kodanike seast valitavad riigiametnikud. · Lakoonia asukad perioigid. · Alistatud messeenlased heloodid. · Kodanike kasvatamise süsteem. · Kõige tähtsam oli riik ja kodanike huvid tagaplaanil. Demokraatlik Ateena · Ateena oli nagu iga teinegi aristokraatlik. · 594 eKr kärpis riigimees Solon aristokraatia õigusi ja andis neid lihtkodanikele juurde. · 5. saj kujunes tänu riigijuhile Periklesele kindel demokraatia. · Rahvakoosolekutel võisid kõik kodanikud käia. Demokraatlik Ateena
San Franciscost on linna üks populaarsemaid vaatamisväärsusi. Alcatraz on rohelusse uppuv kaljusaar San Francisco lahes. Ilmselt on see maailma kuulsaim vaade vanglale. USA sõjaministeerium otsustas 1907. aastal loobuda Alcatrazi kasutamisest kaitseehitisena ning rajada saarele sõjaväevangla kuuesajale kinnipeetavale. Viis aastat hiljem valminud vanglahoone oli oma aja suurim raudbetoonehitis ning tema kongide esimesed asukad needsamad mehed, kes selle ehitasid. Alcatrazi kurikuulsus pärineb aastatest 19341963, kui saar muudeti eksperimentaalseks supervanglaks, kuhu koguti kokku kurjategijad, kes keeldusid allumast tavalisele vanglareziimile. Neli ja pool aastat Alcatrazil veetnud Al Capone, George "Kuulipilduja" Kelly ning mitmed teised seal viibinud kuulsused on oma legendaarsusega saarele lisanud romantilise ja müstilise aura.
Vannari, Feliks Kark ja Raivo Rüütel. Etenduse autoriks on Ronald Harwood ning eesti keelde on see tõlgitud Anne Lange poolt. ’’Kvarteti’’ esientendus oli Endla teatri Suures saalis, 1. augustil 2014. ’’Kvartetti’’ etendab ka komöödiateater. Ronald Harwoodi kirjutatud "Kvartetti" lavastati esimest korda 1999. aastal Inglismaal Albery teatris. Lavastuse tegevus toimub muusikutele mõeldud vanadekodus, mille kuulsaimad asukad on neli endist ooperilauljat. Minevikus moodustasid nad hinnatud kvarteti, kuid nüüd ei ole nende omavaheline läbisaamine just eriti hea. Nii hakkavadki lahti rulluma nelja laulja mälestused ja hetked laval, mineviku armumised ja lahkuminekud. See etendus oli minu arust väga huvitav. Näidend oli kindlasti mõeldud vanematele inimestele, kui seda olen mina, sest mõne koha peal, kus oli nali olnud ja terve saal naeris,
Alligaatorid Alligaatori liike on säilinud kaks: Ameerika alligaator Hiina alligaator Alligaatorid on tuntud oma luid purustava hammustusega. Lisaks on alligaatoreid kirjeldatud kui "elav fossiil", mis on säilinud ligi 200 miljonit aastat. Nimi alligaator on tulnud hispaania keelest el lagarto mis tähendab "sisalikku". Nii kutsusid alligaatoreid hispaania avastajad ja varased asukad Floridas. Alligaatorid on inimeste suhtes pelglikud ja pigem kõnnivad või ujuvad ära kui inimene läheneb. Seega mõned inimesed proovivad alligaatorite pesadele läheneda, mis õhutab alligaatoreid neid ründama. Floridas on keelatud metsikuid alligaatoreid sööta, sest lõpuks nad kaotavad hirmu inimeste ees ja see teeb neid isegi rohkem ohtlikumaks. Täiskasvanud alligaator on tavaliselt 400 kg raske ja 4 meetrit pikk, aga võib kasvada ka kuni 4.4
Filmis on paeluvad eriefektid nagu kõrgele puu otsa kargav nõiapere, Nukitsamehe mahaviilitud sarvede kiire tagasikasvamine või Mõhu ja Tölpa öise norskamise stseen. Erinevus kirjandusteose ja filmi vahel avaldub ka ühe kulminatsiooni puhul: filmis põgenevad lapsed nõiamajast soodsa hetke tulles, raamatus aitab neid selles linnuke, kes hiljem, kui lapsed juba kodus on, toob teate nõiamaja juurest, et sealsed asukad on kadunud, ilmselt kartes, et neid otsima hakatakse. Allikas: Wikipedia.org
Seal sai ta teada, et need on Erik Punasega Gröönimaale läinud. Björn otsustas sugulastele järele sõita, ent ilm oli halb ja ta eksis teelt. Tuuled kandsid norralase Gröönimaast edelasse. Ühel päikesepaistelisel päeval nägi ta metsaga kaetud künklikku maad. Islandlaste jutustuse järgi oli teada, et Gröönimaal pole metsa, seepärast pööras Björn oma laeva põhja poole ning jõudiski peatselt Gröönimaale. Gröönimaa asukad tundsid suurt puudust puidu järele. Seetõttu huvitas neid Björni nähtud metsane maa. Erik punase poeg Leif ostis Bjarni laeva ning sõitis aastal 1000 koos kaaslastega seda maad otsima. Mõnepäevase sõidu järel jõudisid nad kivisele paljale rannikule, mis nimetati Kiviseks maaks, Hellulandiks. Edasi purjetades leiti madal valge liivarannaga maismaa, kus maabuti , mis sai nimeks Markland, Metsamaa. 3.
Kool Nimi klass Fidzi Referaat Juhendaja:.............. Linn 2011 SISSEJUHATUS Fidzi on saareriik Lõuna-Okeaanias. Fidzi on sõltumatu riik ja koosneb samanimelisest saarestikust. Riigis valitseb niiske troopiline kliima. Esimesed asukad saabusid saarele umbes 3500 aastat tagasi. Rassiliselt on fidzilased melaneesia rahvas. Fidzil on rikas kultuuripärand, mida jälgivad ka saarte teised rahvad. Turiste tõmbab Fidzi eriliste tantsude ja muusikaga, populaarsed on ka mudelkülad ja käsitööturud. FAKTID Pindala: 18 274 km2 Rahvaarv: 859 700 (2006) Pealinn: Suva Riigikeeled: inglise ja fidzi keel Rahaühik: Fidzi dollar Ajavöönd: maailmaaeg + 12 Liiklus: vasakpoolne AJALUGU
*Hlmas Lakoonika ja Messeenia maakonda *Esialgu vimul aristokraadid *Sparta ei arenenud teliseks linnaks *594. a. Ekr Soloni reformidega laiendati lihtrahva osa *Riigi elanikkonna moodustasid: 1)Spartiaadid ehk Sparta riigijuhtimises ja piirati aristokraatia eesigusi. 5. saj. kodanikud 2) Perioigid isiklikult vabad poliitiliste igusteta Keskpaigal eKr kujunes v lja kindlalt demonkraatlik kord, spartiaatidest sltuvad Lakoonika asukad 3) heloodid ehk kogu vimut ius oli rahvakoosolekul, millest vtsid osa kik spartiaatide maaorjad, alistatud messeenlasedja osa kodanikud. Lakoonika phirahvast *rahvakoosolekud toimusid iga 10 p eva tagant, nende *riigi eesotsas kaks p ritava vimuga kuningat ehk vaheajal tegelesid riigiasjadega 500liikmeline nukogu ja
vihmaperioodil. See toimub mitu korda aastas. Peaaegu aastapikkuse tiinuse järel sünnitab mära harilikult 1 varsa, kes juba tund aega peale sündimist jalgele tõuseb. Natukese aja pärast hakkab varss karjaga sammu pidama. Varsad jäävad perega kokku umbes 2 aastani. Seejärel ajab vana täkk noored täkud karjast minema. Noored emased sebrad jäävad karjaga või lahkuvad ning paarituva mõne teise noore täkuga. Sigima asutakse tavaliselt alles 3-4 eluaastaselt. Asukad ei sallinud sebrasid, sest nad sõid ära suure osa kariloomade rohust. Seetõttu tulistasid Aafrika farmerid halastamatult sebrade pihta. Iha mahalastud sebra saba eest maksti koguni preemiat. Üks kahest sebra alamliigist Equus zebra hartamannae on juba peaaegu väljasuremise äärel. Aastal 1319 leidsid viimased 277 looma varjupaiga Cradocki linna läheduses asuvas rahvuspargis Lõuna- Aafrika vabariigis. Järk-järgult kasvas see pisike kari 420-pealiseks. Miks on sebral vöödid?
Praha kandis ületas vana kaubatee Vltava jõe. Linna nime on seostatud ka tsehhi sõnaga "práh" ('künnis'). Legendi järgi olevat Pemysliidide dünastia esiema, prohvet Libuse, käskinud rajada linna kohta, kuhu "mees tahub oma maja künnise". Praeguse Praha ala oli asustatud juba vanemal kiviajal. Tõenäoliselt hiljemalt meie ajaarvamise lävel tekkisid sealsete Vltava koolmete juures turuasulad, mis hakkasid aeglaselt kasvama kokku linnaks. Alates 6. sajandist olid Praha oru asukad peamiselt lääneslaavlased. Tõenäoliselt 9. sajandi jooksul sai Praha piirkonnas võimu tsehhide hõim, mille "kuningad" sel ajal hõivasid hõimujuhtide koosoleku (snm) välja ja rajasid sinna Praha linnuse. Sellest ajast alates sai Prahast Böömimaa vürstide ja kuningate residents (mõned neist olid ka Saksa-Rooma riigi keisrid). Praha õitseaeg oli 14. sajandil keiser Karl IV valitsemisajal, mil sellest sai Saksa-Rooma riigi keskus
ning mitmesuguste vahenditega, nt bituumeni ja põletatud tellistega, erivärvilisteks tehtud. Mõlemad asuvad maapinnal. Erinevused on silmapaistvad eelkõige olid püramiidid mitte templid, vaid hauaehitised. Templite tipus elasid jumalad. Püramiidid tehti lubjakivist. Mõlemad olid tuntud ehitised. 9. Paabeli torn oli piiblilegendi järgi taevani ulatuv torn, mille rajasid maailmalinna Paabeli uhkeks muutunud asukad. Legendi Paabeli tornist on seostatud mitme ajaloolise ehitisega. Kõige sagedamini peetakse selle aluseks Babüloni tsikuraati nimega Etemenanki, mis oli algselt rajatud oletatavasti 2. aastatuhandel eKr. Aegade jooksul on Etemenankit korduvalt purustatud ja jälle üles ehitatud. 10. Pitsatsilindrid - sellist kõvast kivist sisseuuristatud reljeefidega silindrikest kandis iga vaba sumer kaelas, selle savitahvlile rullitud jäljend asendas allkirja. 11
on veest kergem. Vilja luukesta ümbritseb kiudkest. Kiudkestast saab kookoskiudu ehk koiiri. Kiud on punakad kuni pruunid 15 – 30 cm pikad. Elastsed, väga hallituskindlad, ei karda niiskust ega kõdune. Viljad korjatakse küpselt, kohe eemaldatakse koored. Kiud saadakse koorelt kätte neid merevees leotades. Puuvilla ajalugu Puuvilla hakkasid kultuurtaimena kasvatama Induse oru asukad 5.–4. aastatuhandel eKr. Induse oru puuvillatööstus oli hästi arenenud ja osa tol ajal kasutatud ketrusmeetodeist oli selles piirkonnas kasutusel kuni India industrialiseerimiseni. Puuvilla taimed Allikad: http://evm.ee/uploads/files/Kanut/tervonen_tekstiiliteoorained.pdf https://et.wikipedia.org/wiki/Puuvill https://www.google.ee/search?q=puuvill&espv=2&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ve
Plaatina MM-14 Ainar Klammer Plaatina avastamine Eheplaatina oli inimkonnale tuntud juba kauges minevikus. Muinas-Egiptuse 12.nda dünastia ajast pärinevates kuldesemetes oli kõrge plaatinasisaldus. Vanas Egiptuses ning Lõuna- ja Kesk-Ameerika asukad töötlesid seda juba 100 aastat Enne meie aega. Vanas Roomas arvati plaatina olevat plii erim (Plumbum candidum). 1557. a nimetas itaalia poeet Julius Caesar Scaliger plaatinat hispaaniakeelselt plata (hõbeda järgi) Looduslik plaatina koosneb 5 stabiilsest isotoobist ja ühest radioaktiivsest isotoobist. (190, 192, 194, 195, 196 ja 198.) Nimi: Plaatina Sümbol: Pt Aatomi number: 78 Aatomi mass: 195.078 amü Sulamistemperatuur: 1772.0 °C (2045.15 °K, 3221.6 °F) Keemistemperatuur.: 3827
fotosünteesi ega raiska aega lehtede loomiseks. • Vähese valguse tõttu on põõsa- ja rohurinne nõrgalt arenenud ning liigivaene. • Kuid seentele ja mitmesugustele saprofüütidele on see sobiv keskkond. • Palju on ka puhmaid ehk kääbuspõõsaid (pohl, mustikas, kanarbik). Taimestik Pruunkaru Loomad Hunt • Liigivaene arvestades taigavööndi suurust. • Iseloomulikumad asukad on paksu karvkattega kiskjad Kobras (pruunkaru, hunt) Jänes • Veekogude ääres elavad koprad, kes langetavad suuri puid, paisutavad jõgesid ja muudavad ühtlasi suurte maa-alade Grisli veerežiimi. Nugis • Linnud taigavööndis toituvad käbide seemnetest (v.a. röövlinnud), enamik rändlinde on putuktoidulised. Loomad
Kõige tähtsusetumad aadlipered pidid end sisse seadma tillukestes ruumides, paljud neist olid ilma akendeta ja nii madalad, et ei olnud võimalik end püsti ajada. Kuningas hoidis õukonda tualetis Versailles' -st oli saanud umbes 5000 elanikuga linn. Inimesed sumisesid koridorides ja treppidel. Mõnikord said nad kaaslaseks mõne lehma, kelle lapsed olid tuppa vedanud, ja temalt värsket piima ootasid. Kuid lehmadest enam võtsid Versailles' koridorides ruumi siia-sinna kantavad asukad. Palees oli nimelt palju töömehi, kelle ülesandeks oli õukondlasi mööda lõputuid koridore vedada. Pimeduse saabudes põrkasid toolikandjad hämarates käikudes üksteisega kokku. Napi valguse eest pidid hoolitsema tõrvikukandjad. Hiljem kui liiklus hõrenes, kõlas lossi koridorides eksinud inimese hüüdeid või öise uitaja nurka urineerimise vaikset sosinat. Koridorid olid kõikjal kaunistatud tillukeste käimlatega, milles asetses auguga puunõu.
Araablased ja Islamimaad Kõrbete ja pooltkõrbetega kaetud Araabia poolsaar asus varasemate tsivilisatsioonikollete Mesopotaamia ja Egiptuse naabruses. Sealne semiidi keeli kõnelev enamik Araabia poolsaare asukad hankisid elatist rändavate või poolpaiksete kaamelikasvatajatena. Suur osa araablasi elas teineteisest sõltumatute hõimudena, mis omakorda jagunesid suguvõsadeks. Araablaste usk oli polüteistlik. Arvukate, peamiselt loodusjõude kehastavatele jumalatele püstitati austusobjektidena kujusid. Lisaks jumalatele austasid nad ka paljusid loodusobjete, ka kive ( kõige tähtsam must meteoriit, asub Mekas).
tänapäevalgi. Kolonisatsiooniga kaasnes ka suur rahvaste ümberpaiknemine ja rasside segunemine. 18. sajandil muutus väljaränne massiliseks ning maailm hakkas euroopastuma. See ei toonud endaga kaasa ainult positiivseid tulemusi. Tol ajal valge inimese jõuga rakendatud ülemvõim annab ennast tunda ka 21. sajandil. Ameerikas hävitasid konkistatoorid indiaani kõrgkultuure ning põlielanikke tapeti massiliselt. Mõne aastakümnega purustati kõik indiaani riigid ning asukad orjastati. Sellega kadus suur osa põliselanike kultuurist ning tänini on indiaani päritolu inimeste arv kesine. Uute kultuuride ja piirkondade avastamine muutis ka Euroopa inimeste elu. Peamiselt laienes silmaring ning arenesid teadused, eelkõige geograafia, etnoloogia, zooloogia, botaanika, atronoomia ja filosoofia. Kolumbus tõi Euroopasse kakao, mis oli 17. Sajandil Prantsuse õukonna lemmikjoogiks. Hiinast jõudis Euroopasse ka tee, mida esialgu kasutati
tähelepanu väärivaid taimeliike. Järvamaa on metsa- ja pargirikas: pea iga vana mõisahoone ümber on esinduslik park. Villevere lähedal on August Rõngu rajatud dendropark. Omanäoline on Pärnu jõe äärsel tasandikul Kalmestel paiknev Kasemetsa parkmets. Ajaloo jäljed Muinasajast. Järvamaa on üks Eesti kaheksast suurimast muinasmaakonnast, kus umbes 3. aastatuhandel e. Kr. elasid praeguse Pärnu jõe kaldal esimesed asukad. Nüüd on selle koha nimi Jändja. 1. aastatuhandest teatakse kolme muinaslinnust: Vilismägi, Merja linnamägi ja Jäneda linnamägi. Praegu asuksid need linnused vastavalt Kareda, Koeru ja Lehtse vallas. Mõisad Praeguseks säilinud mõisahooned pärinevad 18. sajandi lõpust ja 19. sajandist. 18. sajandi lõpul ehitatud Roosna-Alliku mõis näeb välja nagu Toompea lossi väike mudel. Mõlema arhitekt oli J. Schultz. Restaureeritud on kaks saali - Roosa Marmorsaal ja Helesinine salong
Juunist oktoobrini on orkaanide hooaeg. Riigikeeleks on inglise keel. Bermudas elab kokku 64600 elanikku (2009) ning saarestiku asustustihedus on 1219 inimest km² kohta. Rahaühikuks on Bermuda dollar (BMD). Ajalugu Eurooplastest jõudis 1503 Bermudale esimesena Hispaania meresõitja Juan Bermudez, kelle järgi on saarestik oma nime saanud. Esimesed asukad olid 1609 Virginia kolooniasse suundunud, kuid tormi käes purunenud laevalt pääsenud Inglise merehädalised. Kapten George Somersi juhtimisel elasid nad saarel 10 kuud. Saari on nimetatud ka Somersi saarteks ja Kuradisaarteks. 1968 sai Bermuda endale põhiseaduse, sisemise omavalitsuse ja parlamendi. 1684 kuulutati saarestik ametlikult Inglismaa valduseks, seal hakati kasvatama tubakat. Tööjõuks toodi Aafrikast neegerorje. Praegune halduskeskus Hamilton on asutatud 1790
Eesti ajaloo KT – muinas- ja keskaeg 1. Miks ei ole Eestis jälgi vanemast ajast kui 11 000 aastat? Esimesed asukad saabusid Eestisse alles 11 000 aastat tagasi. Varasemast asustusest jälgi pole, sest Euroopa põhja osa katsid mitmel korral paksud jää kihid. 2. Kiviaegsed kultuurid – Kunda, kammkeraamika, nöörkeraamika. Oskad iseloomustada aeglast arengut ning nimetada iga kultuuri kohta midagi iseloomulikku. Kunda- sai nime kunda lähedalt Lammasmäelt saadud leidude järgi. Oletatavasti elas sel ajal u. 1500 inimest. Küttijate ja kalastajate kultuur.
Algus (milj. aastat Kestvus (milj. Aegkond Ajastu tagasi) aastat) Kvaternaar 2 2 Uusaegkond Neogeen 22,5 20,5 Paleogeen 65 42,5 Kriidiajastu 136 71 Keskaegkond Juura 192,5 56,5 Triias 225 32,5 Perm 280 55 Karbon ...
kodanikud, spartiaadid. Sparta riigi juhid olid kaks päritava võimuga kuningat. Nad olid riigi kõrgemad preestrid ning neile allus sõjavägi. Ülejäänud valdkondades juhtisid riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu, geruusia. Igal aastal valiti kodanike seast 5 valitavat riigiametniku, efoori, kes pidid olema vähemalt 60-aastased. Spartiaadid moodustasid elanikkonnast tühise vähemuse, ülejäänud olid Lakoonika asukad, perioigid, ning messeenlased ja osa Lakoonia pärisrahvast, heloodi. Kuna spartiaadid olid vähemuses pidid nad võimu hoidmiseks rakendama range kodanike kasvatamise süsteemi. Seitsmendast eluaastast alates elasid poisid kodust eemal eakaaslaste rühmades ja tegelesid peamiselt kehaliste ja sõjaliste harjutustega. Kahekümne aastaselt said nad täisväärtuslikeks sõjameesteks ja kolmekümne aastaselt täieõiguslikeks kodanikeks. Tänu sellele said nad õiguse omada
Õpilaskonverents ,,Galiitsia keldid" 01 cancro cru GALIITSIA ÜLDTUTVUSTUS Galiitsia on üks seitsmeteistkümnest autonoomsest piirkonnast (meil Eestis maakonnad, neil seal autonoomsed piirkonnad) Hispaanias, mis asub Portugali põhja -ning Hispaania loodeosas. Galiitsia jaguneb omakorda veel 50 provintsiks. Põhilise üldpildi moodustavad mäed ja jõed. Galiitsias räägitakse kahte erinevat keelt: Galiitsia galeegi ning Hispaania kastiilia. Galiitsia traditsioonid on hindamatud kultuuripärandid, millest suuremat osa jagavad nad oma naabri Portugaliga. KELTIDE ÜLDTUTVUSTUS Galiitsia keldid olid Pürenee poolsaare lääneranniku ajaloolised asukad, kes elasid pronksi- ja rauaajal. Elasid hõimuti. Nad olid loovad- lõid imelist kunsti, mida iseloomustasid hoogsad ja tundelised voolavad jooned ning abstraktsed figuurid. Nad olid ka väga vaimsed ning uskusid jumalatesse ja jumalannadesse. ...
lugupidavalt, siis nad soovivad ka teha oma osa ilusti ära. Minu põhiliseks eesmärgiks oleks tagada talupoegadele piisavalt hea elujärg, mis ei tekita nendes vastuhakku. 3. Keskaja lõpupoole muutus Vana-Liivimaa tähtsaks teraviljaeksportijaks. Lääne-Euroopa maapiirkonnad ei suutnud enam kasvavaid linnu ära toita ning Eesti teravili oli nii kvaliteetne, et Euroopa viljaturgudel tekkis suur nõudlus siinse rukki järele, mis tõttu muutusid rikkamaks meie maa ja selle asukad, kuid tõi kaasa vasallide linnast maale kolimise. Töökoormust hakati suurendama ning lisaks senistele koormistele nõudsid mõisnikud talupoegadelt ka tööd mõisapõldudel, et viljamüügist saadavat tulu suurendada. 4.
· Meenutavad taime lehti või oksakesi. · Muudavad värvi öösel tumedama värvusega, päevakuumuses heledamat tooni. (Võib olla nii pruun, hall kui roheline) · Keha värvus oleneb valguse hulgast, toidutaimedest, elukohast ja vanusest. · Kestuvad elu jooksul umbes 10 korda. Elupaik: · On nähtud elutsemas enamasti Kesk-Aasias, Indoneesias ja ka mujal. · Armastavad elada siiski troopikamaades. · On vihmametsade ja mussoonmetsade asukad. · Raagritsikaid võib leida tihedatest põõsastest, puude okstelt, rohust ja kõikjalt, mis on vähegi värske ja roheline. · Eluiga kestab looduses enamasti mõnest kuust kuni aastani, kuid esineb ka erandeid. Pilte raagritsikatest: Paljunemine: · Paljunevad põhiliselt kahesugulisena, kuigi on liike, kes paljunevad nn neitsissigimise, mis tähendab, et järglaste saamiseks pole vaja isaseid isendeid. · Oma munad paigutab raagritsikas omapärasesse tünni
puidutöötlemise riistu. üksikute katkenditena on esindatud ahingute, heiteodade ja tuurade otsad. Märkimist väärib koonusekujulise tipu ja pika rootsuga nooleots, samuti pajulehekujuline nooleots, mille servas soon tulekiviterade jaoks. Päevavalgele tuli ka amulettidena kantud loomahammastest ripatseid. Enamik kiviesemeid on valmistatud tulekivist. Seesugust tumedat kõrgekvaliteedilist tulekivi Eesti alal looduslikult ei leidu. Nähtavasti on Pulli asukad lõuna poolt, võib- olla praeguse Valgevene või Leedu territooriumilt tulles seda endaga kaasa toonud. Asula kultuurikihis avastati jälgi ka tulekivi töötlemisest. Valmistatud on köövitsaid, uuritsaid, noakesi, nooleotsi ja luuesemete servasoontesse kinnitatavaid pistikteri. Otsustades K. Paaveri poolt määratud luude järgi, on asula elanike peamisteks saakloomadeks olnud põder ja kobras, kiskjalistest karu. Leiti ka üksikuid metssea, metskitse, hundi, nugise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
