Lihtsad refleksikaared lähevad läbi seljaaju. Silm Silm on nägemiselund. Silma kaitsevad silmalaud ja ripsmed. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Need lihased kindlustavad ka silmade kooskõlastatud ja sujuva liikumise mingi eseme vaatlemisel ning pilgu pööramisel. Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Silma katab ja kaitseb eestpoolt läbipaistev sarvkest. Silmamuna tagumist osa katab kõvakest, mille eespoolne, nähtav osa on silmavalge. Kõvakesta all paikneb soonkest. Soonkest varustab silma rakke O2ga ja toitainetega. Silmaava ümbritsev vikerkest ehk iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus. Silmalääts muudab kuju sõltuvalt sellest, kui kaugele vaadatakse. Võrkkestal on valgustundlikud rakud - kolvikesed ja kepikesed.
Nägemise aluseks on valgustundlikes rakkudes toimuvad keemilised muutused, mis põhjustavadelektrilisi impulsse. Impulsid kanduvad valgustundlikest rakkudest närvikiududesse ja koonduvad nägemisnärvi. Viimane juhib impulsid edasi peaaju nägemispiirkonda. Kohta, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestada, nimetatkse pimetähniks. Pimetähni piirkonnas võrkkestal valgustundlikke rakke ei ole ja nii on see nimetus igati õigustatud. Silmamuna tagumist osa katab kõvakest, mille eespoolne, nähtav osa on silmavalge. Kõvakesta all paikneb soonkest. Nagu nimetusestki näha, sisaldab soonkest rikkalikult veresooni. Soonkest varustab silma rakke hapniku ja toitainetega ning osalebsilma temperatuuri reguleerimises. Seestpoolt katab silma tagaosa võrkkest, millast oli juttu juba eespool.
Lääts- ülesandeks on viia kujutis võrkkestale Klaaskeha- annab silmale kuju ja tugevuse, sisaldab vedelikku. Silmamuna- kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga: 1. Sarvkest- katab ja kaitseb silmamuna eestpoolt, valguskiired tungivad sellest läbi, ta suunab valguskiired järgmistele silmaosadele. 2. Vikerkest ehk iiris- ümbritseb silmamuna eestpoolt, ta sisaldab pigmenti millest sõltub silmade värvus. 3. Kõvakest- katab silmamuna tagumist poolt, eespoolne nähtav osa on silmavalge 4. Soonkest- asub kõvakesta all, sisaldab palju veresooni, ta varustab silma rakke hapniku ja toitainetega ning osaleb silma temp. Reguleeriminses. 5. Võrkkest- katab silma tagaosa seestpoolt. Võrkkestale tekib objektist ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Seal asuvad valgustundlikud rakud nagu kolvikesed ja kepikesed. Kepikesed ja kolvikesed- valgustunlikud rakud, mis võtavad vastu valgusärritusi.
Hääldusalus, veaohtlikud hääikuühendid, võõrsõnade ja nimede hääldamine. Hääldusalus on iga keele eriomane viis häälikuid hääldada. Hääldusalust iseloomustatakse tavaliselt nelja tunnuse abil: keele asend, häälduskoht, hääldusintensiivsus ja huulte asend. Eesti keeles on keele asend hääldamisel suhteliselt madal, häälduskoha poolest on eesti keel suhteliselt eespoolne, hääldusintensiivsuse poolest keskmine. Aktsent võõrkeele kõnelemisel avalduv emakeele hääldusaluse mõju. g,b,d,s häälduvad eesti keeles helitult. Vaid heliliste häälikute vahel on nad poolhelilised. Häälikut f tuleb hääldada vaid sõnades, mille kirjapildis ta esineb. Sõnades süüa, lüüa, müüa, tuleb häälikujärjendit üü hääldada üi. Sõnaalguline jä-on sõnades jätkama, jätkuma, jänn JA jändama. Rõhk, välde, palatalisatsioon.
Küüsikloomade ja lülijalgsete peajätkete vaheliste homoloogiate leidmine on keeruline. Näiteks on küüsiklooma tundlad hoopis teistsugused kui lülijalgsete tundlad. Küüsiklooma tundlate närvid saavad alguse aju piirkonnast, mis jääb silmast tahapoole, samas kui lülijalgsete tundalte närvid algavad alati vaheajust. (Eriksson, Budd, 2000) Teisest küljest on aga suu mõlemal hõimkonnal kõhtmine, aga lülijalgsete eellast fossiilidel on see olnud eespoolne. Erikssoni ja Buddi (2000) uuring näitab, et pea struktuuride närvidega varustamine eestpoolt tahapoole toimub järgnevas järjestuses: tundlad, silmad, suuõõne-mao süsteem, lõuad, limanäsad Kuigi küüsikloomadel on tuletatud tunnuseid nagu limanäsad ning maismaaline eluviis, on nad siiski väga sarnased mõningate kambiumi eluvormidega, mida on pakutud lülijalgsete esivanemaiks. (Eriksson, Budd, 2000) Kõige rohkem vaidlusi tekitav lülijalgsete pea piirkond on ülahuul labrum
valgusärritusi. Kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi(võrkkesta keskosas.Kolvikesi on kolme värvi punase, kollase aj sinise jaoks. Ja kepikesed eristavad musta valgest(äärealadel) tundlikumad kolvikestest mis võimaldavd näha ka nõrgas valguses, pupillivastas on koht kus asuvad ainult kolvikesed, see on kollatähn(nägemisteravus kõige suurem) . Pimetähn on koht kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga, valgustundlikke rakke pole. Tagumist osa katab kõvakest, milles eespoolne on silmavalge, selle all on soonkest, rikkalikult veresooni, varustab rakke hapniku ja toitainetega, osaleb temp reguleerimises. Kaugelenägevus- silm näeb hästi kaugele, kuid lähedal objektid on ebaselged, silmalääts on liiga lame või silmamuna ion normaalsest lühem. Seotus ka vanusega(pluss prillid)prillid ehk kumelääts. Lühinägevus- ei näe kaugele teravalt, arvkest või lääts on liiga kumer, silmamuna liiga pikergune, prillid ehk nõhusläätsed(miinus prillid)
ristluu, õndraluu, reieluu, sääreluu, pindluu, põlvekeder, kannaluud, pöialuud, varbaluud. 2 Inimese anatoomia ja füsioloogia Inimese elundid ja elundkonnad -2 Õp. Riina Mändla Roideid on 12 paari. Õlavöötmeks on eespoolne rangluu ja lame luu rindkere tagaküljel- abaluu. Luustikuline vaagen koosneb puusaluudest ja ristluust. Kolju koosneb 29 luust. Koljuluud on ajukolju ja näokolju luud. Ajukolju luud kaitsevad peaaju. Ninas on luu asemel tugielemendiks peamiselt kõhr. Kandke joonisele järgmised luud: ülalõualuu, alalõualuu, ninaluu, otsmikuluu, sarnaluu, oimuluu, kiiruluu.
Kepikesed eristavad musta valgest, kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi. Kolvikesi on kõige rohkem võrkkesta keskosas, äärealadel on rohkem kepikesi. Võrkkestal pupilli vastas on koht, kus asuvad ainult kolvikesed. Seda võrkkesta osa nimetatakse kollatähniks. Kohta, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga, nimetatakse pimetähniks. Pimetähni piirkonnas võrkkestal valgustundlikke rakke ei ole. Silmamuna tagumist osa katab kõvakest, mille eespoolne, nähtav osa on silmavalge. Kõvakesta all paikneb soonkest. Soonkest sisaldab rikkalikult veresooni. Soonkest varustab silma rakke hapniku ja toitainetega ning osaleb silma temperatuuri reguleerimises. Kujutis tekkimine Nägemise aluseks on valgustundlikes rakkudes toimuvad keemilised muutused, mis põhjustavad elektrilisi impulsse. Impulsid kanduvad valgustundlikest rakkudest närvikiududesse ja koonduvad nägemisnärvi.
Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säiliada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Pimedatel on ntks hästi arenenud kuulmine, kompimine ja haistmine. Kurtidel on teravnenud nägemine. Tunderakud ehk retseptorid.Meeleelundites tekib närvipulss, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reg. Inimene vastavalt saadud ärritusele.Inimesed silmad asuvad luudsest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad.Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugude servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub silmamuna niisutav pisaravedelik. See eritub koguaeg ja hoiab silamuna niise, vähendab hõõrduumist ja takistab mirkoobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemaid tolmuosa...
Konsonantide artikulaator on tavaliselt mingi keele osa, vahel ka alumine huul. Häälduskohad paiknevad ülemisest huulest piki kõva ja pehmet suulage neelust glotiseni. Häälikute nimetuses väljendatakse häälduskohta liigadjektiiviga (nt apikaaldentaalne, dorsaalvelaarne). Arikulaator ja häälduskoht on enamasti omavahel koreelatsioonis: kui häälduskoht on tagapoolne (nt velaarne), siis on ka artikulaator tagapoolne (postdorsaalne); kui häälduskoht on eespoolne (nt postdentaalne), on ka artikulaator eespoolne. Anatoomilistel põhjustel ei ole keeltes apikaalvelaarseid häälikuid. Selle ennustatavuse tõttu jäetaksegi artikulaator sageli mainimata ja räägitakse lihtsalt näiteks alovelaarsetest häälikutest, isegi ainult apikaalalveolaaridest ja velaaridest. Kõnetrakti otstes ( huultel ja häälekurdudel) langevad artikulaator ja häälduskoht kokku prganid on sümmeetrilised
LUUSTIK Click icon to add picture KPZYO Click icon to add picture Õpetus luudest osteoloogia Kaks põhifunktsiooni: mehhaaniline ja bioloogiline Mehhaaniline funktisoon toetamine, kaitsmine, liikumine Bioloogiline funktsioon osalemine mineraalainete (peamaiselt kaltsiumi ja fosfori) ainevahetuses Seesamluid, mille arv on inimestel erinev, arvestamata on inimesel kokku 206 luud Click mineraalainetest Luud koosnevad icon to add picture ja orgaanilistest ainetest Mineraalained annavad luudele kõvaduse, orgaanilised ühendid annavad elsastsuse ja painduvuse Iga luu on ümbritsetud luuümbrisega, ms ühendab teda ümbritsevate kudedega Luuümbris koosneb kahest kihist. Välimine kiht teostab kaitsefunktsiooni ja selle moodustab sidekude. Sisemine kiht koosneb kohevast sidekoest ja on rikkalikult varustatud närvide ja veresoontega ning sisald...
Nägemise aluseks on valgustundlikes rakkudes toimuvad keemilised muutused, mis põhjustavad elektrilisi impulsse. Impulsid kanduvad valgustundlikest rakkudest närvikiududesse ja koonduvad nägemisnärvi. Viimane juhib impulsid edasi peaaju nägemispiirkonda. Kohta, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga, nimetatakse pimetähniks. Pimetähni piirkonnas võrkkestal valgustundlikke rakke ei ole ja nii on see nimetus igati õigustatud. Silmamuna tagumist osa katab kõvakest, mille eespoolne, nähtav osa on silmavalge. Kõvakesta all paikneb soonkest. Nagu nimetusestki näha, sisaldab soonkest rikkalikult veresooni. Soonkest varustab silma rakke hapniku ja toitainetega ning osaleb silma temperatuuri reguleerimises. 10. Kuidas tekib ja milles seisneb lühinägevus? Kuidas korrigeerida? Pilt tekib võrkkesta ette, sest silmamuna lääts on liiga pikk. Saab korrigeerida kaksiknõgusate prillidega. (lähedale näeb, kaugele ei näe) 11. Kuidas tekib ja milles seisneb kaugnägevus
alajahtunult vastu pidada. Kui kehamahlad jäätuvad , siis tuleb surm. Vihmaussid kasutavad liikumiseks lihaseid, vesiskeletti ja harjaseid. Kehasein koosneb ringlihaste ja pikilihaste kihist, lülid on üksteisest vaheseintega eraldatud ja nende õõned vedelikku, soolikat ja muid siseelundeid täis. Kui pikilihased kokku tõmbuvad, suruvad nad kehalülisid lühemaks ja jämedamaks; ringlihased jälle pikemaks ja peenemaks. Sellised kokkutõmbelained liiguvad vaheldumisi eest tahapoole. Eespoolne osa peeneneb ja nihkub ettepoole, siis jämeneb ja tõmbab järgmisi, parasjagu peenenevaid lülisid järele. Tahapoole suunatud harjased ankurdavad paisunud lülisid uru seinte külge. Väga tihedast mullast võib uss end ka tasapisi läbi süüa. Vihmaussid neelavad kõike: huumust, liivateri ning kõdunevaid taimetükke koos seeneniitide, pisiloomade ja bakteritega. ,, Alumise korruse" loomad käivad maapinnalt taimelehti toomas. Seeditakse mitmesuguseid pisioleseid, eriti seeneniite,
Võrkkestal pupilli vastas asub kollatähn, kus nägemisteravus kõige suurem. Seepärast näeme kõige teravamalt otse silmaava vastas asuvaid objekte. Nägemise aluseks on valgustundlikes rakkudes toimuvad keemilised muutused, mis põhjustavad elektrilisi impulsse. Impulsid kanduvad valgustundlikest rakkudest närvikiududesse ja koonduvad nägemisnärvi, mis juhib impulsid edasi peaaju nägemispiirkonda. Silmamuna tagumist osa katab kõvakest, mille eespoolne, nähtav osa on silmavalge. Kõvakesta all paikneb soonkest. Nagu nimetusestki näha, sisaldab soonkest rikkalikult veresooni. Soonkest varustab silma rakke hapniku ja toitainetega ning osaleb silma temperatuuri reguleerimises. 6 3. LÜHINÄGELIKKUS Lühinägelikkus on päritav. Kui see on olemas vanematel, tekib ta tõenäoliselt ka lastel.
Sarnane: vormireeglid. Kuningat kujutai vaid rituaalsetes ja tseremoniaalsetes toimingutes, lahingus ja jahil; välistati perekonnaelu. Kunsti eesmärk oli ülistada jõudu, tekitada hirmu ja aukartust kuninga ning jumalate ees. Sageli tiivad ja kotkapea, metsikud kiskjad. Kajastati ilmekalt rahva õudseid ettekujutusi ja julmi legende. Skulptuur.Reljeef: Madal. Kaanonid sarnanesid egiptusele: ruumilisese puudumine; mida tähtsam inimene, seda suuremalt kujutati. Erinevus: eespoolne õlg oli külgvaates. Kange riietus: välja jäeti vaid käsivarred ja üks säär. Hammurapi seaduste steel (saab päikesejumalalt võimu sümbolid: saua ja rõngasse keritud nööri) viitab seaduste jumalike päritolule. Loomi kujutati erakordse loomutruudusega (haavatud emalõvi). Sargon II väravavalvurid (inimpeaga härjad või lõvid), tekitasid sisenejas aukartust. a. Vabaplastika (kujud): i. Oli reljeefist veelgi kohmakam jäik poos, käed rinnal.
Nägemise aluseks on valgustundlikes rakkudes toimuvad keemilised muutused, mis põhjustavadelektrilisi impulsse. Impulsid kanduvad valgustundlikest rakkudest närvikiududesse ja koonduvad nägemisnärvi. Viimane juhib impulsid edasi peaaju nägemispiirkonda. Kohta, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestada, nimetatkse pimetähniks. Pimetähni piirkonnas võrkkestal valgustundlikke rakke ei ole ja nii on see nimetus igati õigustatud. Silmamuna tagumist osa katab kõvakest, mille eespoolne, nähtav osa on silmavalge. Kõvakesta all paikneb soonkest. Nagu nimetusestki näha, sisaldab soonkest rikkalikult veresooni. Soonkest varustab silma rakke hapniku ja toitainetega ning osalebsilma temperatuuri reguleerimises. Seestpoolt katab silma tagaosa võrkkest, millast oli juttu juba eespoo l". (Urmas Kokassaar, Mati Martin, Bioloogia põhikoolile IV. Lk. 70-71.) Kõige paremini näeme kahe silmaga korraga
aastal välja artikli, milles võrdles Ameerika mustanahaliste ja valgete ajusid. Muidugi leidis ta tähendusrikkaid erinevusi, mis kõik viitasid mustade alaväärtuslikkusele. Eriti oluline oli, et Bean sai oma arvamusi arvude abil tõestada. (Gould, 2001). Eriti uhke oli Bean enda kogutud andmete üle mõhnkeha kohta, mis on parem ja vasakut ajupoolkera ühendavaid kudesid sisaldav ajukoetis. Lähtudes kraniomeetria algtõest, et kõrgemaid vaimseid funktsioone täidab aju eespoolne osa ja meelelis-motoorsed võimed asuvad aju tagumises pooles, jõudis Bean oma arutlustes järeldusele, et rasse võib järjestada mõhnkeha vastavate osade suhtelise suuruse järgi. Arst mõõtis nii mõhnkeha eesmist osa kui ka tagumist ja saavutas tulemuse, et mustanahaliste ja valgete ajud on väga erinevad. Valgetel on suhteliselt suur mõhnkehapõlv, seega rohkem ajusid eespool osas, kus asub intelligentsus.
Nelinurgas suund küljelt küljele. Vaegkõrged on inglise keeles – lühikesed kõrged (keskkõrgete ja kõrgete vahele). Vaegmadalad jäävad madalate ja keskmadalate vahele. Huulte asendi järgi labiaalvokaalid ehk ümardatud huultega vokaalid ja illabiaalid ehk ümardamata huultega vokaalid. Asetsevad diagrammil paaridena: vasakul ümardamata (nt i) ja paremal ümardatud (ü). Põhitunnuste kõrval ka muud tunnused: 1) Nasaalsus (märgitakse tildega) - õ 2) Eespoolne või tagapoolne keelejuur 3) Vokaali kõrgenemine või madaldumine 4) Vokaali eespoolsemaks või tagapoolsemaks muutumine 5) Vokaali helituks muutumine - ḁ 6) Vähenenud või suurenenud huulte ümardatus 7) Vokaali mittesilbilisus - ṷ Vokaalid jagunevad esinemissageduse poolest primaat- ja sekundaarvokaalideks. Primaarvokaalid on need, mis asuvad diagrammi välispiirjoonel (v.a a). Primaarseid hääldatakse ümardatud huultega
Anatoomilis-funktsionaalne jaotumine: 1. Väli 4 (motoorne): a. Väljundid i. Kortikospinaalne ja –bulbaarne (ajutüvi) -> õpitud ja kaasasündinud liigutuste seostamine. ii. Kahe(!)suunalised seosed post-tsentraalse piirkonnaga -> seos liigutustajuga. Osa motoorsest (väljundist) käsust ka sensoorsesse. b. Sisend – väikeaju, basaalganglion, F eespoolne koor -> see väli ei programmeeri, pigem väljutab programmi. c. Aktiivne – keha hoidmine lamamis asendist, kaasasündinud funktsioon. d. Kolmandikus osas kattuvad. 2. Väli 6 (premotoorne): a. Väljundid i. Subkortikaalne ekstrapüramidaalne süsteem -> kaasasündinud liigutused. ii. Väli 4 -> motoorse programmi realiseerimine. b
Kordamisküsimused. Keeleteaduse alused, 1. pool 1. Loomuliku inimkeele tunnusjooni. Kõik normaalse kognitiivse arenguga inimesed räägivad mingisugust loomulikku keelt, paljud räägivad mitmeid keeli. Vaegkuuljad kasutavad vastavalt viipekeelt. ,,Loomulik" tähendab siinkohal kolme asja. a)esiteks: keeled on tekkinud ja arenenud loomulikul teel sadade tuhandete aastate vältel ja nende vahendid, eelkõige sõnavara, on kujunenud väljendama just seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik. b)teiseks: inimlaps omandab emakeele ehk esimese keel loomupäraselt, ilma õpetamiseta.Piisab sellest, kui ta saab suhelda teiste inimestega. c)kolmandaks: kui esimene keel on omandatud, kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevastes olukordades ning ümbritseva maailma verbaalseks kujutamiseks. Sõnadel on palju tähendusi, nad on mitmetähenduslikud ehk polüseemsed. Kui räägitakse mingi isiku, eriala või rühma keelest...
Selle nimi esineb 1241. aastal Taani hindamisraamatus kujul Eteus (hiljem 1346 Ettis, 1506 Ettes, 1732 Eddise). Keeleteadlane L.Kettunen tuletas nime tähenduse sõnast edine: edise ,,millegi ees asuv". Nime oenäoline ajalooline areng toimus lühenemise suunas: eti/n/use eti/use etise. Soome keeles tähendab sona esi ,,eespool olev" ning edine ,,esimene"; vadja keeles esi, ete ,,esimene, eespool"; liivi keeles eddi ,,esimene, eespoolne,,. Udmurdi keeles seevastu tähendab eda ,,joud", millega seondub eestikeelne ede/nema ,,arenema" ning esi/ti ,,alguses". Seega tähendas edi/edu staatuses eespool või kõrgemal olemist (või ka ajaliselt eespool, nt suguvõsa vanemad). Tõenäoliselt on tegemist kunagise ülikunimega, mis viitab võimalusele, et Edise oli kohaliku muinasvanema elukohaks. Edise keskajal 18. sajandi kroonik Arndt märgib, et Edise linnus ehitati 1293. aastal ordumeister Bodo von Hohenbachi poolt
Piimalehmade hindamisel antakse 40-50% pallidest udara eest. Hinnatakse udara pikkust, kinnitust, kuju, näärmelisust, verevarustust, mahtu, nisade mõõtmeid ja asetust. Udarapõhja kõrgus väljendab udara kinnitumise tugevust: udarapõhi kannaliigestest kõrgemal või nõrkust:udarapõhi kannaliigesest all pool. Vanuse suurenedes nõuded leebemad. Liialt kõrge udarapõhi=väikemahuline udar, praakimine suurem. Udara eespoolne kinnitus võiks olla kõhujoonega ühtlaselt üleminev. See suurenab udara pikkust ja pamtu. Samas hoiab ära udara pendeldamise küljelt küljele kiirema liikumise korral. Mida kõrgem on udara näärmekude tagant poolt, seda pikem ja mahukam on udar. Koos laiema laudjaga veelgi mahukam udar. 11. Veiste sotsiaalne käitumine Veiste karja hierarhia kujuneb välja mõne aja jooksul ja on küllalt püsiv. Loomade omavahelised
Veel halvem on, kui venitades lüpstakse märjalt. Seda juhtub aga enamasti ikka, sest sõrmed, alatasa nisa mööda alla libisedes puutuvad ikka piimasse. Sel juhul otse pestakse piimaga nisa ja sõrmede küljest kõik mustus, mis tilgub lüpsikusse. Udara tühjakslüpsmine ja lüpsi lõpetamine Kui nisad on lüpsnud tühjaks, toimetatakse udara tühjekslüpsmist järgmiselt: Udara parema poole tühjakslüpsmisel 1. haaratakse parema käega eespoolne ja vasaku käega tagapoolne nääre, võimalikult kõrgemalt, näärmete ülemisest osast, 2. pigistades näärmeid tuuakse käed neid mööda allapoole, kuni täie peoga lõpuks pigistatakse piim nisadest. 41 KALAKASVATUSE ERIALA Udara vasaku poole tühjakslüpsmisel viiakse lehma parempoolne tagumine jalg võimalikulttahapoole ning 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
