juulil 1776 vastu Iseseisvusdeklaratsiooni, mis kuulutas 13 Põhja-Ameerika kolooniat iseseisvaks. Iseseisvuse võitsid Ameeriklased kätte Iseseisvussõjas (1775-1783), mille lõpetas Versailles' rahu, millega Suurbrtitannia kuulutas endised asumaad suveräänseks riigiks. Esialgu sidus 13 asumaad ühine esinduskogu Kontinentaalkongress ja armee. 1781. aastal moodustasid tekkinud riigid konföderatsiooni, mille ainus ühine organ oli Kongress. 1789. aastal jõustus USA konstitutsioon, mis muutis USA riikide liidust liitriigiks. Seadusandliku võimu organiks jäi Kongress, täidesaatva võimu peaks sai rahva poolt valijatemeeste kaudu neljaks aastaks valitav president, kes on ühtlasi valitsuse juht. Seadusandlikust ning täidesaatvast võimust sõltumatu kohtuvõimu kõrgeimaks organiks määrati Ülemkohus, mille liikmed valitakse eluajaks. Siiski on osariikide pädevuses teha otsuseid seoses hariduse, sotsiaalpoliitika, õiguskorra ja muu sellise vallas
Õppeaine: Konstitutsiooniõigus/kohalik omavalitsus Kontrollküsimused ja lühivastused Eesti Vabariigi Põhiseaduse I-XV peatüki kohta 1.Eesti Vabariigi põhiseadus kui põhiseadusliku korra riigiõiguslik alus. Põhiseadus on õiguslik alusakt, käsitletav riigiõigusliku aluslepinguna, sõlmitud aastal 1991 Eesti kodanikkonna poolt Eesti Vabariigi toimimiseks. Põhiseaduse selline õiguslik iseloom tuleneb kinnitatusest rahvahääletusel. Õigusteooria käsitleb Põhiseadust riigiõiguse kui õigusharu allikana, konstitutsiooniõiguse kui teadusharu uurimisobjektina. Põhiseadusele tugineb ja sellest lähtub kogu Eesti õigussüsteem. Õigusaktide lahknemise korral põhiseaduse teksti ja mõttega kohaldatakse põhiseadust. Põhiseaduse suhtes ülimuslik on rahvusvaheline õigus osas, millega Eesti ühinenud on rahvusvaheliste kokkulepete rarifitseeritud või liikmelisuse kaudu rahvusvahelistes organisatsioonides. Sellest ja 2003.a. rahvahääletus...
härra La Trobe/Jean Frederic/John Frederick/Johann Friedrich Võisiku rentnik, kes pidi keisrile Timo kohta ettekandeid kirjutama, ent ollles väga aus ja heasüdamlik loobus sellest Jüri Timo poeg, ustav keisrile Eeva Jakobi ja Anna tütar, päris nende maja Laming mõisavalitseja, valitsuse kõrv Võisikul Peter von Mannteuffel Timo õemees, Timole ebasümpaatne, kindralkuberneri kõrv Karl Timo vend, kes avaldas Eevale armastust M - Mõisted · Konstitutsioon - keha ehituse ja talitluse põhilaad / põhiseadus · Hämu vine · Dekabristide ülestõus - detsembris 1825. aastal Peterburi Senati väljakul toimunud relvastatud vastuhakk Venemaa keisrile Nikolai I-le. · Ajalooline romaan- kirjandusteos mis käsitleb ajaloost võetud ainestikku, mida autor küllaltki vabalt kasutab. · Polkovnik - Vene sõjaväeline auaste, mis vastab kolonelile. · Hull teisitimõtleja, rebel · Husaar - ratsaväelane
põhiline, ülimuslik seadus formuleerivad juristid - korrektne juriidiline dokument võimalikult vähe interpretatsioone - annab konkreetsed juhised tegutsemiseks detailne - püüab näha ette kõiki võimalike olukordi palju muudatusi legitiimseks teeb ratsionaalne lähenemine ühiskonna probleemidele PS KUI INSTITUTSIOON: (5) 1 Konstitutsioon: formuleerib rahvas või esindajad arusaadavalt ja vastuvõetavalt võimalikult üldine, et oleks pikemas perspektiivis aktuaalne võimalikult vähe muudatusi, et püsiks legitiimsena, arusaadavana, läbi põlvkondade akumuleeruks respekti Legitiimseks teeb see, et inimesed saaksid alati öelda, et nende valitsus käitub vastavalt Konstitutsioonis sätestatud valitsemise heale tavale. 5. Osata selgitada põhiseaduse muutmise viise ja protsessi.
on teadlik probleemist ja/või peab tegema mingi konkreetse valiku ning on teadlik tekkepõhjustest ning lahendamise viisidest, peaks olema võimeline ka tegema õigeid otsuseid probleemi lahendamiseks ja teeb parima valiku. Elitistlik demokraatia- Elitarism (inglise elitism) on ideoloogia ja õpetus, mille kohaselt iga ühiskondlik ja sotsiaalne grupp jaguneb eliidiks ja mitteeliidiks (massiks). Ühtlasi arvatakse ka, et riiki peaks sellisel juhul valitsema eliit Põhiseadus- Põhiseadus ehk konstitutsioon määrab ära riigi korralduse ning inimeste õigused ja kohustused. Põhiseadust kõikidel riikidel pole. Näiteks Suurbritannias asendab seda mitu seadust. Autoritarism- Autoritarism on riigi või organisatsiooni valitsemise vorm, kus võimul olijad otsustavad valitsetavate küsimuste üle ilma, et need, kelle üle valitsetakse saaksid oma arvamust avaldada. Totalitaarne reziim- Totalitaarne režiim on poliitiline režiim, mis on kehtestanud ühiskonna üle totaalse kontrolli: ka need
usuühingutesse, õigus säilitada oma rahvuskultuur (näit § 37, 40, 49, 50) Õigused, mis kuuluvad ainult Eesti Vabariigi kodanikele, on seotud julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamisega. Sellised on näiteks: 91 õigus teenida sõjaväes 92 õigus töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutustes, tollis jne 93 õigus töötada riigiaparaadi vastutavatel ametikohtadel 94 õigus hääletada ja kandideerida Riigikogu valimistel Põhiseadus e konstitutsioon on seadus, mis määrab riigi korralduse põhialused ning riigivõimu ja üksikisiku suhted
Totalitaarne reziim mittedemokraatlik valisemisvorm, mida iseloomustab diktatuur. Kogu võim kuulub ainupartei või sõjaväe juhtkonnale. Võimulolijate suhtumine rahvasse ja seadustesse on ükskõikne. Rahvas on muudetud valitseja tööriistaks. Inimesi sunnitakse tegutsema valitseja nõudmiste järgi, et need saaks oma ebareaalseid plaane realiseerida. Valitsus jälgib informatsiooni levikut ja ajakirjandust kehtib tsensuur. Riik planeerib ja kontrollib kõike ühiskonnad toimuvat. Konstitutsioon ehk põhiseadus kirjalik akt valitsemise ja seadusandluse üldiste põhimõtetega. Riigi kõrgeim seadus, ülejäänud seadused peavad olema sellega kooskõlas. See on valitsemise struktuur(korraldus). Preambula sissejuhatus, kus on juttu riigi iseseisvusest ja väärtustest. Muuta saab seda president või vähemalt 21 riigikogu liiget. Põhiseaduse ülesanded: sätestab riigi(valitsemise) eesmärgid; määratleb kodanike õigused, vabadused ja
Kaitsepolitsei- kontrollib julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist. Kontrollorganite moodustamisel ja nende võimupiiride ehk pädevuse määramisel lähtutakse sellest, et a) kontrollorganid on teistest valitsemisasutustest(parlament,valitsus) sõltumatud b) riigikontrolöri ning õiguskantsleri nimetab ametisse ning vabastab parlament. c) Riigikontrolör ja õiguskantsleri annavad aru parlamendile d) Kontrollorganite töökorralduse määrab vastav seadus. 2.3 Konstitutsioon on riigi kõrgeim seadus, kõik teised peavad olema kooskõlas. 1992. eesti praegune põhiseadus. Konstitutsioon sätestab a) riigi(valitsemise) eesmärgid b) määratleb kodanikuõigused, vabadused ja kohustused c) kirjeldab valitsemise struktuuri võimuasutuste ülesandeid ja nende moodustamise korda. Põhiseadust täiendavad mitmed õigusaktid/seadused, mis võetakse vastu parlamendi poolt. Seaduste elluviimiseks antakse neid puudutavatele asutustele täpsed
Sisukord Riigiõigus -- üldosa Riigiõiguse mõiste, süsteem, normid ja allikad Riigiõiguse mõiste Riigiõigus kui õigusharu Riigiõigus kui teadusharu Riigiõigus kui õppedistsipliin Riigiõiguse süsteem Riigiõiguse üldprintsiibid Riigiõiguse instituudid Riigiõiguse normid Riigiõiguse allikad Konstitutsioon Seadused Täitevvõimu aktid Tavad Kohtupretsedendid Õiguse üldtunnustatud põhimõtted Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted Riigiõiguse norme sisaldavad välislepingud Euroopa Liidu institutsioonide poolt antud aktid, kui neil on riigiõiguslikku tähendust Rahvusvaheliste kohtute otsused, kui need omavad riigiõiguslikku tähendust Muud riigiõiguse allikad
Bastill´kinlusvangla vallutamine Reformidelt konstitutsioonilisele monarhiale · Kaotati ilma väljaostuta feodaalide isiklikud ees- õigused ja talupoegade kohustused; · Kiriku maade võõrandamine; · 26. august 1789. aastal võttis Asutav kogu vastu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni" ; · 1790. aastal viidi läbi administratiivreform; · 1791. a võeti vastu Le Chapelier´i seadus; · 1791. a septembris võeti vastu konstitutsioon; · 1. oktoober 1791 tuli kokku Seadusandlik Kogu Kuninga kukutamine ja vabriik · 10. august 1792 puhkes uus rahvaülestõus; · 21.septembril tuli kokku Rahvuskonvent; · Kaotati kuninga võim; · Louis XVI hukati 21.jaanuaril 1793. a ; · Parempoolsed zirondiinid, · vasakpoolsed - jakobiinid · 1793. a mais kehtestati vilja, jahu ja leiva maksimum- hind; Louis XVI hukkamine Jakobiinide diktatuur · 1973. a aprillis loodi Rahvapäästekomitee;
perekonnaõigus pärimisõigus - äriõigus (äriühingute ja tehingute) 3 - mittetulundusühingute õigus 4. RIIGIÕIGUS, KONSTITUTSIOONIÕIGUS, PÕHISEADUSÕIGUS Riigiõiguse esemeks on kõik, mis puudutab riiki; kuhu kuuluvad valimisõigus, erakonnaõigus, kõrgemate riigiorganite korraldusõigus. Konstitutsiooniõiguse esemeks on konstitutsioon. Konstitutsiooni all võib mõista põhiseadust või ka põhilaadi. Põhiseadusõigus käsitleb põhiseadust (põhiseadus, põhiseaduse rakendamise seadus, põhiseaduse täiendamise seadus) 5. RIIGIÕIGUSE SÜSTEEM a. Riigi aluspõhimõtted b. Põhiõigused c. Riigikorraldus d. Riik rahvusvahelises õiguses § 2 Eesti Vabariik I Riik on mitmetähenduslik ja tuleb diferentseerida. 1
/ Kaotati kirikukümnis *,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" : / 26. august 1789 a .Õigus vabadusele, omandile, julgeolekule, vastupanule. / Mõtete ja arvamuste vabadus. / Omand on püha ja puutumatu. *1790 1791. AASTATE REFORMID Haldusreformid loodi departemangud, uus kohtusüsteem, ,,rahukohus" pea institutsioon, aadliseisuse kaotamine. 91 Tsunftide kaotamine, Le Chapelier´ seadus, mis keelas kõik streigi ja töölisliikumise. *1791 AASTA KONSTITUTSIOON / Kuningas kui täidesaatevvõim / Kuningal edasilükkav veto / Sõltumatu kohtuvõim Valida said ,,aktiivsed" kodanikud *ÜMBERKORRALDUSED JAKOBIINIDE VALITSEMISE AJAL / Emigrantide maa müük / Kogukonna ühismaade jagamine / kõikide feodaalkohustuste kaotamine / Maksimumhindade kehtestamine *1795 AASTA KONSTITUTSIOON / Rahvaesindus SEADUSANDLIK KORPUS koosneb 2 kojast: -alamkoda VIIESAJANÕUKOGU ning ülemkoda VANEMATENÕUKOGU
Kongress võttis 4.juulil 1776 vastu Iseseisvusdeklaratsiooni Kõik 13 Põhja-Ameerika kolooniat said iseseisvaks Inimesed said õiguse elule, vabadusele ja võrdusele Iseseisvuse võitsid ameeriklased kätte Iseseisvussõjas (1775-1783), mille lõpetas Versailles' rahu (1783) Suurbritannia kuulutas endised asumaad vabaks Uus riik Ameerika Ühendriigid Uue riigi nimeks võeti Ameerika Ühendriigid (USA) Igal osariigil oli oma konstitutsioon, mis erinesid teineteisest suurelt Pärast Iseseisvussõja lõppu töötati välja uue riigi konstitutsioon Vaieldi föderaalvõimu ja demokraatia vahel, ning kas kõik osariigid peaksid olema võrdselt esindatud või peaks arvestama ka rahvaarvu USA muutus riikide liidust liitriigiks Võeti kasutusele võimude lahususe teooria Seadusandliku võimu arganiks jäi Kongress, mis koosneb Saadikutekojast ja Senatist
punase tõuga. Hiljem ameerika šviits ja punasekirju holstein. Moodustavad Eestis 1/3 veiste koguarvust. *EESTI MAATÕUG (EK) – aretatud lääne-soome tõugu kasutades. 0,4% kogu veiste üldarvust. LIHATÕUD *HEREFORD-aretati välja Inglismaal. *ABERDIIN-ANGUS-aretatud Ida-Šotimaal *GALLOWAY-aretatud Šotimaal *LIMUSIIN-aretatud Lõuna-Prantsusmaal *ŠAROLEE-aretatud Pranstusmaal HELE AKTIVEEN-Prantsusmaal *Piemont-Itaalia SIMMENTAL-Šveits KONSTITUTSIOON JA EKSTERJÖÖR *Konstitutsioon-põhikehaehitus, tähtsamate morfoloogiliste ja ja füsioloogiliste omaduste kompleks, mis on tingitud pärilikkusest ja keskkonnatingimustest KULEŠOV: 1. Tihke ehk tugev konstitutsioon-rasv-ja lihaskude vähearenenud, luustik, hingamis, vereringe ja piimanäärmed hästi arenenud. OMANE PIIMAVEISTELE Kohev konstitutsioon-lihastik, rasvakude hästi arenenud. OMANE LIHATÕUGUDELE Toores konstitutsioon. Õrn konstitutsioon. DUERST: 1. Hingamistüüp-PIIMAVEISED 2. Seedetüüp-LIHAVEISED 3
*Diktatuur - on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. *Demonseerima - tühistama. *Ratifitseerima - Kinnitama, heaks kiitma. *Autoritaarne diktatuur - Diktatuuri vorm, mis tugineb rahvuslikule ühtsusele ja konservatiivsetele väärtustele. *Totalitaarne diktatuur - Diktatuuri vorm, millega kaasneb range kontroll kodanike mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle. *Põhiseadus ehk konstitutsioon - kirjalik õigusakt, riigi kõrgeim seadus. 2. Valitsemisvormid -ja viisid. (TV lk 19) Monarhia - Valitsemisvorm, mille puhul võim kuulub ainuvalitsejale ehk üksikisikule : *Absoluutne - valitsusvormi, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim. 1)Saudi-Araabia 2)Brunei *Konstitutsiooniline - on riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega. 1)Rootsi 2)Norra Vabariik - Valitsemise vorm, mille puhul rahvas teostab võimu vahetult või valitud hindajate kaudu
Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. 3. Kes võivad kuuluda eesti erakondadesse? Erakondadesse võivad kuuluda ainult Eesti kodanikud. 4. Kes on eestis viibides kohustatud hoidma elu ja keskkonda? Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus. PÕHISEADUS JA TEISED ÕIGUSAKTID Konstitutsioon ehk põhiseadus on riigi kõrgeim seadus. Eesti vabariigi põhiseadus võeti vastu 1992.aastal pärast taasiseseisvumist. Igas riigis ei ole konstitutsioon ühe ja sama kindla tähendusega. Mõnes riigis tähendab see ka korraldust. Valitsemiskorralduse põhimõtted on sõnastatud mitmes seaduses. Niisuguseid demokraatlike riike on vähe, nt suurbritannia. Konstitutsioonid erinevad üksteisest paragrahvide rohkuse, tehtud paranduste, vastuvõtmise aja ja konkreetse sisu poolest
võetakse vastu otsus, mida pooldab/mille poolt hääletab enamus Riigikogu otsuste vastuvõtmine * kompromiss ühe või mitme osapoole järeleandmine oma nõudmistes, eesmärgiga jõuda kokkuleppele Tartu rahuleping * konsensus üksmeel, vastuväidete puudumine otsustavas küsimuses Riigikohus võtab vastu otsuse, millega on nõus kõik kohtunikud * õigusnorm riigi kehtestatud reegel, mis on kohustuslik kõigile Põhiseadus * konstitutsioon põhiseadus; riigi kõrgeim seadus, mis sätestab valitsemiskorralduse, kodanikuõigused ja kohustused * seadus õigusakt, mille võtab vastu parlament ja mis reguleerib erinevate eluvaldkondade tegevust Eesti Vabariigi põhikooli ja gümnaasiumi seadus * moraalinorm kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub Kristlik moraal (varguse hukkamõist, austus vanemate vastu, ligimesearmastus)
Poolsaare lõunatipus kõrgub oma arhailises vägevuses Gibraltari kalju. Riigi pindala: 504 748 km² (territooriumist 12 287 km² hõlmavad saared) Rahvaarv: 39 887 240 Pealinn: Madriid, pealinn alates 7. maist 1561. Teised tähtsad linnad (rahvaarv 2000. a seisuga): Barcelona (1 500 000), Valencia (739 000), Sevilla (702 000) Haldusjaotus: 50 provintsi, mis jaotuvad 17 omavalitsusega piirkonnaks sh. Madriid Riigikeel: hispaania/ kastiilia keel (castellano) Konstitutsioon: kehtib alates 1978.aastast Rahaühik: Euro Kliima Vaatamata mitmele kliimavööndile valitseb siiski põhiliselt vahemereline subtroopiline kliima pehme lühikese talve ja kuiva kuuma suvega. Suvine kõrghooaeg mandri Hispaanias algab mais ning kestab kuni oktoobri keskpaigani. Kanaari saartel valitseb aastaringne pehme kliima. Talvel hoiavad ookeanihoovused ilma mõõdukalt soojana, suvel jälle jahutavad liigset kuumust. Keskmine päeva temperatuur oktoobrist aprillini 21-26 soojakraadi
volonte du People et que nous ne quitterons nos places que par la force des baionettes.Mirabeau. Revulutsioon pööre.eruoopalikule demokraatiale pani aluse valgusfilosoofid 18.saj Jean Jack Rousseau(ühiskondlik leping). Kolme võimu lahusus filosoof Montesuieu.Seadusandlik võim- Parlament-kõnekoda(Est,riigikogu,Lät,seim,Pr,rahvusassamblee)4 aastat.tähtsaim on Alamkoda.President-kadruoru residents,parlament-toompea loss. Konstitutsioon- põhiseadus- Riiklike määruste kogum.täidesaatev võim-valitsus(ministrid,ministrite kabinet).munitsipaal- Volikogu-linnapea.enne oli absoluutne monarhia.Mirabeau oli krahv. Suure revolutsiooni ajendid-LouisXVI1774.a.võimetu. abiellus marie antoinettiga.Kuninganna Luksusejanu.renoveeriti osa Versaille pargist.kaelakeeafäär.Pr.toetas Ameerika iseseisvusõd Vaimne revulutsioon.raha puudus. Feodaalkord on läbi saamas.prantsusmaad tabas mitu Aastat järjest viljaikaldus
Päriselt saavutati iseseisvus iseseisvussõjas, mille lõpetas 1783. aastal Versailles`rahu. Rahulepinguga tunnustas Suurbritannia endised asumaad vabaks, suveräänseks ja iseseisvaks riigiks. Ameerika Ühendriigid: Uue riigi nimeks sai ameerika Ühendriigid. Selle nime pakkus välja Thomas Paine. Esialgu sidus 13 asumaad üheks üks esinduskogu, milleks oli kontinentaalkongress ning sõja puhuks moodustatud armee. Igal osariigil oli oma konstitutsioon ja nende vahlelised erinevused olid suured. 1781. aastal moodustati konföderatsioon ehk riikide liit. Ühiseks organiks sai Kongress, kus igal osariigil oli üks hääl. Peale sõja lõppu hakati välja töötama konstitutsiooni. Selle põhikirja kirjutas James Madison. Konstitutsioon hakkas kehtima 1789. aastal. See muutis riikide lidsu liitriigiks. Riigivõimu ülesehituse aluseks võeti võimude lahususe teooria. Seadusandlikuks organiks jäi Kongress, mis koosneb
Riiki hakati nägema rahvuslike huvide täideviijana. Rahvus kui riigikodanike peamine kogum peab valitsusepoliitikat suunama ja kontrollima Võrreldes varasemate riigivormidega, suhtub rahvusriik teisiti ka oma teritooriumisse, pidades seda peaaegu pühaks. Rahvusriigi piir on enamasti määratud rahvuse ajaloolise asula või looduslike oludega ega ole kergesti muudetav. Konstitutsiooniline riigikord Uusaegse riigi keskseks dokumendiks sai konstitutsioon ehk põhiseadus, milles olid täpselt kirjas riigi ülesanded, riigiasutuste võimupiirid ja kodanike õigused. Valitsejad, kellel võisid küll olla dünastilised õigused võimule, ei saanud enam omatahtsi riigielu korraldada, vaid pidid alluma ülimuslikele õigusnormidele. Konstitutsioonilise riigikorra kehtestas maailmas esimesena USA oma 1787. aasta põhiseadusega. Euroopas võeti esimesed põhiseadused vastu Poolas ja Prantsusmaal 1791.aastal. Vähem kui sada aastat hiljem, 1880
Norra Rahvastikupoliitika 10b Norras elab 5 051 275 inimest Norra Kuningriigi põhiseadus: Riigi ülesanne on tagada norra rahvuse, keele ja kultuuri säilitamine läbi aegade. Valimisõigus kuulub norra kodanikele, meestele ja naistele, kel täitunud 21 eluaastat ning on riigis elanud alaliselt 5 aastat. (Konstitutsioon §50) Storting Keskmine vanus on 38 aastat ja tavaliselt on peres 1 laps Nad püüavad suurendada soolist võrdõiguslikkus ning üldis heaolu (eriti lastele ja peredele) Perekondadega seotud poliitika 1. Hõlmab universaalset lapsehoolduspuhkuse programmi, mis on kättesaadev nii emadele kui ka isadele. 2. Vanematel on õigus pikendada palgata puhkust, eesmärgil last põetada, ilma, et oleks oht tööd kaotada
1776. aasta 4. juulil võttis kongress vastu iseseisvusdeklaratsiooni, millega põhjendati kolooniate lahkulöömist Suurbritanniast ning kuulutati välja Ameerika Ühendriigi loomine. Vagepeal olid britid vägesid kogunud ning 1777. aastaks õnnestus neil vallutada ülestõusnud keskused New York ja Philadelphia. Ameerika Ühendriigid kujunesid näiteks, kuidas valgustusaja filosoofiliste ideede toel ehitati üles uus ühiskond. 1787. aastal võeti vastu konstitutsioon, mis lähtus iseseisvusdeklaratsioonis kuulutatud kõrgetest ideaalidest. Riigivormiks valiti föderaalane vabariik, kus valitses võimude lahusus ning olid tagatud inimeste põhiõigused Teema arendus: Kolmteist Briti kolooniat 1763. a Põhja-Ameerika koloniaalvaldused 1700.a Seitsmeaastane sõda 1756-1763: prantslased kaotasid oma kolooniad Põhja-Ameerikas brittidele. Kasutatud materjal: 8 klassi õpik lk 102-104, Google pildid, slideshare.net
S u i t e s ENSV Juuli 1940 kuulutatakse välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik 6.08.1940 Eesti liitub NSV liiduga Contoso 3 S u i t e s Nõukogude Sõjavägi, politsei, kohtuasutused likvideeritakse okupatsioonireziim Kehtestatakse Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused ENSV ülemnõukogu ENSV Rahvakomissaride Nõukogu Vangistatakse poliitilised liidrid, politsei- ja sõjaväejuhid, tähtsamad majandustegelased Contoso 4 S u i t e s Küüditamine · Eestis viidi minema ligi 10000 inimest loomavagunites
S u i t e s ENSV Juuli 1940 kuulutatakse välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik 6.08.1940 Eesti liitub NSV liiduga Contoso 3 S u i t e s Nõukogude Sõjavägi, politsei, kohtuasutused likvideeritakse okupatsioonireziim Kehtestatakse Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused ENSV ülemnõukogu ENSV Rahvakomissaride Nõukogu Vangistatakse poliitilised liidrid, politsei- ja sõjaväejuhid, tähtsamad majandustegelased Contoso 4 S u i t e s Küüditamine · Eestis viidi minema ligi 10000 inimest loomavagunites
Venemaa nõudis Eestilt sõlmida vastastikuse abistamise lepingu ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Sõja vältimiseks kirjutas Eesti kartuses baasidelepingule alla. 17.juunil 1940. aastal okupeeris Punaarmee Eesti. Peale Eesti okupeerimist korraldas Moskva Eestis töörahva revolutsiooni ning valitsuse eesotsa pandi J. VaresBarbarus. Lisaks kõigele likvideeriti Eesti sõjavägi, politsei, kohtuasutused ning kehtestati NSVL'i konstitutsioon ja seadused. Kuigi lubatud oli, et Eesti iseseisvus ning riigikord jäävad püsima, kuulutati välja 6. august Eest Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. Eestlased olid nõus okupatsiooniga, kuna nad lootsid saada paremale elule ning kartsid tehtud ähvardusi sõja kohta. Eesti rahval puudusid valikuvõimalused, võim ning neil tuli täita käske, mis anti Moskvast. Nõukogude võimud käivitasid ulatuslikud repressioonid Eesti rahva suhtes, vangistati või hukati
Eestlased on olnud okupeeritud paljude riikide poolt. Eesti oli Nõukogude Venemaa võimu all 1940-1941 ja Saksamaa all 1941- 1944. 1940-1941 toimusid küüditamised, et rahvast hirmutada ja mässu vältida ning rahval vabadust ei olnud. Elu oli raske, tööd tuli teha palju ja õiglast tasu selle eest ei saadud. Terror eestlaste pihta oli suur. Koolides oli Eestis väga karm kord. Kogu õppeplaan tehti ümber. Õppekavast kadus usuõpetus ja asemele lisandus vene keel ja konstitutsioon. Seinadele ilmusid uued plakatid ja lapsed pidid peast teadma elementaarseid sõjarelvasid. 1941. aasta kevadel toimus Eesti suurkujude ja kultuuritegelaste tapmine. Seda nimetatakse Punaseks Terroriks. Alati leiti sellele õudusele põhjus ja seletus. Tapmine toimus massiliselt nii Tartus kui Tallinnas- isegi Patarei vanglas. Eesti kirjandus seevastu ei lõppenud. Kirjanikud jagunesid kaheks: pagulaskirjanikud ja kirjanikud, kes pidasid oma kodumaad tähtsamaks kui vabadust
Prantsusmaa ümberkujundamine Monarhiavastased väljaastumised Seisuslike eesõiguste kaotamine Võrdsustati kõigi seisuste maksustamine Talupojad vabad teotööst Kirikumaade riigistamine 1790. aastal kaotati aadliseisus Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon 1798. aastal võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" Deklaratsioon oli eeskujuks paljudele teistele riikidele Esimene põhiseadus ehk konstitutsioon Konstitutsiooniline monarhia Võimude lahusus Seadusandlik Kogu Kaotati sisetollid ja tsunftid Seadusandlik kogu Seadusandlik Kogu 745 saadikut Jakobiinid Monarhia pooldajad Soo TÄIDESAATEV SEADUSANDLIK KOHTUVÕIM
EESTLANE NÕUKOGUDE ARMEES Leon Kann 11.B Nõukogude ajateenistuse põhiprintsiibid Nõukogude Liidus oli seos kodanikuks olemise ja sõjaväeteenistuse vahel otsene ja üheselt mõistetav. Konstitutsioon deklareeris, et “Sõjaväeteenistus NSV Liidu relvajõududes on Nõukogude kodanike austav kohustus.” Sellele sekundeeris seadus üldisest sõjaväekohustusest: “Üldine sõjaväekohustus on seaduseks. Sõjaväeteenistus NSV Liidu relvajõududes on Nõukogude kodanike austav kohustus.” Kutsealuste arvele võtmine Kõige olulisem institutsioon ajateenistuse süsteemi korraldamisel oli Nõukogude Liidu Kaitseministeerium, mille pädevusse
- Nulltolerants – mittesallivus, ei lepi sellega - Enamusotsus – Suur grupp on teatud küsimustega nõus ja selle järgi toimitakse. - Kompromiss – Otsus mis rahuldab mõlemat poolt ja mõlemad teevad omad järelandmised. - Konsensus – Üksmeelne kokkulepe, pole vastuväiteid. 5. Sotsiaalsed normid .. ehk seadused. - Loodusseadused ja inimese poolt loodud seadused – kirjutatud ja kirjutamata seadused. - Kirjutatud seadused – on kirja pandud nt. põhiseadus ehk konstitutsioon (alusdokument, mille järgi tehakse teised seadused), määrused, otsused, eeskirjad. - Kirjutamata seadused – Kujunevad välja pika aja jooksul, kujunevad välja traditsioonidest 6. Riik … ehk organisatsioon, millel on oma kultuur, rahvastik, territoorium, toimivad seadused. - Riigi sümbolid – hümn, lipp, suur vapp, väike vapp
See sätestas inimese põhivabadused ja võrdsuse seaduse ees. Riigis hakkas kehtima konstitutsiooniline monarhia. Talupojad said endale maad osta ja ei pidanud enam makse maksma. Kirikud läksid riigile. Tänu sellele kaotati pärisorjus ja hakati tunnustama rahva vabadust. Paljud riigid on ka tänapäeval selle eeskujul teinud enda põhiseaduse. Juunis 1793 võtsi Jakobiinid vastu uue konstitutsiooni, kehtestati üldine valimisõigus. Konstitutsioon kindlustas mõtete ja arvamuste vaba avaldamise, usuvabaduse, rahvaühingute loomise, petitsioonide esitamise jms õiguse. Kontsitutsiooniga kinnitati ka omandi puutumatus ja õigus haridusele. See näitas et riik on demokraatlik, kuigi Jakobiinidele olid diktaatorlikud plaanid. Kuid siiski on see olnud eeskujuks tänapäevastele põhiseadustele. Võeti kasutusele paberraha. Sellega sai täpsemini raha arvestada, ei olnud nagu müntidega, mis pidid täpselt õiges kaalus olema
· absolutistlik valitsemisviis Generaalstaadid- seisuste esinduskogu Prantsusmaal. Rahvuskogu- III seisus lahkus generaalstaatidest. Seadusandlik kogu, kogu rahva esindusorgan, selle otsuseid ei ole kuningal võimalik tühistada. Asutav kogu- Liitub osa aadlikke. Uus rahvuskogu. Pidi koostama Prantsusmaale konstitutsioonii ning panema sellega aluse uuele riigikorrale. Võttis vastu I põhiseaduse. Bastille-14.-18. sajandil kindlusehitiste kompleks Pariisis, ehitati 100-aastase sõja tarbeks Konstitutsioon-põhiseadus, võimu funktsioneerimise üldist korraldust ning tavaliselt ka inim- ja kodanikuõigusi mingis riigis sätestav ühtne seadus, mis on teiste seaduste ees ülimuslik 22. september 1792 - Prantsusmaa kuulutatakse ametlikult vabariigiks 21. jaanuar 1793 - Kuninga hukkamise kohtuotsus viidi Pariisi revolutsiooni väljakul giljotiinis täide. 31. mai - 2. juuni 1793 - Rahva ülestõusu tagajärjel kukutati zirondiinid võimult. 7
Milliseid ümberkorraldusi tegi Eestis nõukogude võim? Likvideeriti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused, kehtestati Nõukogude konstitutsioon ja seadused, loodi kõrgemad riigiorganid. Senised riigiametnikud asendati kommunistidega ning kommunistlikust parteist sai ainus lubatud poliitiline erakond, mille kätte koondus kogu ük juhtimine. käivitati repressioonid. Vangistati või hukati vanad pässid ja hakati vangistama inimesi kõigis rahvakihtides .Millal toimus Eesti ja saksa okupatsioon?NKO (17juuli 1940-juuli 1941) (sept 1944-20aug 1991) SO (juuli 1941-sept 1944). Millal püüdsid Eestlased oma iseseisvust taastada? 18
tingitud territooriumi Majandus pikisuunalisest väljavenitatusest. Itaalia majandus sai ränga hoobi Keskmised temperatuurid Teise maailmasõja tagajärjel. kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel. Peale sõda ehitati majandus aga Riigikord Marshalli plaani toel uuesti üles Itaalia on vabariik. Itaalia Vabariik ning alates 1950ndatest aastatest loodi 2. juunil 1946. kuulub Itaalia maailma Konstitutsioon kuulutati välja 27. tugevaimate tööstusriikide hulka. Loodusvarad Itaalia on loodusvarade poolest vaene. Enamus ressursse imporditakse. Peamised loodusvarad on kivisüsi, elavhõbe, tsink, marmor, maagaas. Pealinn Rooma President Giorgio Napolitano Peaminister Silvio Berlusconi Pindala 301 230 km² Rahvaarv 60 200 100
Kronoloogia 14. juuni 1941: juuniküüditamine (u 10 000). Juuli-okt 1941: Suvesõda August 1941: Saksa okupatsiooni algus. Jaan 1944: Punaarmee sissetung Eestisse. Sept 1944: Saksa vägede lahkumine Eestist. Otto Tiefi valitsus. 22. sept 1944: Punaarmee vallutab Tallinna. Nõukogude okupatsioon Riiklike institutsioonide kaotamine/asendamine. ENSV Ülemnõukogu (parlament). Rahvakomissaride Nõukogu (valitsus). Nõukogude Liidu konstitutsioon. Kommunistlik partei (ainus). Ühiskondliku- ja kultuurielu range kontroll. Eraettevõtete natsionaliseerimine. Talu max suurus 30 ha. Rahareform. Repressioonid Riigi poliitilise juhtkonna represseerimine. 11 riigivanemast pääses 1 (August Rei). Poliitikute, ärimeeste, ametnike, kirikutegelaste, kultuuritegelaste, "rahvavaenlaste" vangistamine, küüditamine, hukkamine. Küüditamine Siberisse. Saksa okupatsioon Eesti kindralkomissariaat.
Prantsuse revolutsiooni põhjused Suur riigivõlg. Kuninga otsustusvõimetus. Kuninga abieluprobleemid tulid välja. 1789. aasta kevadel ähvardas Prantsusmaad näljahäda. Rahvas hakkas mässama kõrge leivahinna vastu. Kuningas ei leppinud oma võimu vähendamisega. Prantsusmaa revolutsioon Kuningas ei leppinud oma võimu vähendamisega ja otsustas 1791. aastal Prantsusmaalt põgeneda. Septembris võeti konstitutsioon siiski vastu, kuid kuninga usaldusväärsus oli väga tugevalt kannatada saanud. Paljud soovisid, et tekiks vabariik. 1792. aastal otsustas Prantsusmaa valitsus rünnakut ennetada ja kuulutas Austriale sõja. Austria võitis. 21. septembril 1792 kuulutati välja vabariik. Kuningas mõisteti süüdi riigireetmises ning ta hukati 21. jaanuaril 1793. Kasutatud materjalid Ajaloo õpik 8. klassile 1. osa Pilt-https://www.google.ee/search?
*loodi erakorraline võimorgan Rahvapäästekommitee ( Robespierre ) varem juhtinud zirondiinid arreteeriti ja Prantsusmaad haaras mässuliikumine kehtestati dekreet emigrantide maade müügi kohta oksjonil ( järelmaksuga ) otsus kogukonna ühismaade jagamise kohta ( toimub vastavalt perekonna suurusele ) kõikide feodaalkohustuste kaotamine maksimumhinnad kõikidele toiduainetele,laiatarbekaupadele juuni 1793 võeti vastu uus konstitutsioon ( kuid täideviimine lükati edasi ) üldine valimisõigus loodi Ühiskondliku Julgeoleku Kommitee ajendatuna Marat' tapmisega mindi üle terrorile ( ohvreid 3540 000, 85% endisest kolmandast seisusest ) V Revolutsiooniline vabariik Direktooriumi võimu all ( 1794-1799 ) *kokku tuli Seadusandlik Korpus *sõjad Prantsusmaast väljaspool 27.juulil 1794 riigipööre ( poldud rahul terrori ja jakobiinide diktatuuriga )
linnakodanlusest. Erakonna liidriteks olid K. Päts, J. Laidoner. Vanimaks parteiks oli J. Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond. See koondas intelligentsi, linnakodanlust ja talurahvast. Sinna kuulusid Jaan Poska, Jakob Vestholm. Rahvaerakonnast eraldus Kristlik Rahvaerakond, mis ühendas klerikaalsemat osa. Sinna kuulus Otto Strandman, Ants Piip. Vasakpoolsesse ossa kuulus Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei, sinna kuulusid tööstustöölised. 15. juunil 1920 võeti konstitutsioon vastu. Eesti kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas. Võimalus teostada oma võimu anti parlamendivalimiste ja rahvahääletuse kaudu. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, mille 100 liiget valiti iga 3 a tagant. Täidesaatev võim oli valitsusel, mis vastutas Riigikogu ees. Valitsusse kuulusid ministrid ja riigivanem, kes täitis peaministri rolli ning esindas riiki. Kohalikel omavalitsustel oli suur iseseisvus. Põhiseadusega kehtestati laialdased kodanikuõigused: kodanike
Punaarmee okupeeris Eesti 17. juunil 1940. aastal. · Mõni päev hiljem korraldas Moskva Eestis "töörahva revolutsiooni" ja seadis ametisse endale kuuleka "rahvavalitsuse". · Järgnesid Riigivolikogu uue koosseisu ,valimised", kusjuures "valida" sai ainult Moskvas kinnitatud kandidaate. 6. augustil 1940 võeti Eesti NSV vastu NSV Liidu koosseisu. Nõukogude okupatsioonireziim : Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, kehtestati Nõukogude Liidu konstitutsioon ja seadused, loodi uued kõrgemad riigiorganid, mil puudus tegelik võim ning nende ülesandeks oli täita Moskva korraldusi. · Käivitati ulatuslikud repressioonid, mis tipnesid 1941. aasta 14. juuni massiküüditamisega. · Ühiskondlik- ja kultuurielu allutati rangele kontrollile. Rahareformi ja järsu hinnatõusu tulemusena langes elatustase, tekkis toidu- ja tarbeainete puudus. Sõjategevus 1941. aastal · 22
,,inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" et kõik oleks vabad! 1) seadus Piirati Monarhi! 2) Seadus andlik võim kuulus Seadus andlikule kogule 3) Täidesaatev võim Kuningale 4) Kohtuvõim Kohtunikudele 5) Seadusandliku kogu enamuse moodustasid soo Need kes ei võtnud seisuskohta! 6) Seadusandliku kogu 2 äärmust olid Jobina ja Monarhia 7) 1792a. hukati kuninga võim e. Monarhia! Konstitutsioon põhiseadus Bastille Kindlus Vangla! Autavkogu rahvuskog +osa vaimulikud ! Rahvuskogu kolmanda seisuse esindajad! Generalstaadid seisuste esinduskogu prantsusmaal ! Seadusandlik kogu Esimese põhiseaduse põhjal moodustatud! Euroopa Napoleoni Sõdade ajal! Napoleoni ajal sõlmiti kokkulepe Paavstiga. Katoliku usk kuulutati valitsevaks usuks!Rajati hiilgav õukond! Konsulaat periood Prantsuse ajaloos (1799 1804) mil valitsesid 3 konsulit. Eesotsas Napoleoniga!
· kaotati aadli eesõigused · kaotati kirikukümnis · võõrandati kirikumaad · riik võttis kirikult üle inimeste sünni, abielu ja surma registreerimise 1790. aastal: · kaotati aadliseisus ning keelati aadlivappide ja tiitlite kasutamine · kaotati tollid · viidi läbi administratiivreform (riik jaotati departemangudeks, need distriktideks, nood kantoniteks) 1791. aastal võeti vastu Prantsusmaa esimene konstitutsioon (põhiseadus). Sellele andis ustavusvande ka kuningas ning see tugines Montesquieu' võimude lahususe teooriale. Konstitutsiooni järgi: · seadusandlik võim kuulus 2 aastaks valitud ühekojalisele Seadusandlikule Kogule · täidesaatev võim jäi kuningale, kes määras ametisse ministrid ja kel oli vetoõigus SK otsustele · kohtuvõimu teostasid kuningas ja rahvaesindusest sõltumatud kohtunikud
Itaallaste suureks probleemiks oli riiklik killustatus ja võõrvõim Enamik Itaalia väikeriike oli Austria võimu all Iseseisev oli Piemonte ehk Sardiinia kuningriik 22-miljonilisest elanikkonnast elas umbes 80% maal Talupojad olid vabad, kuid ilma maata Esimesena asutati puuvillavabrikud 1848. aasta revolutsioon 12. jaanuaril 1848. aastal algas rahva ülestõus Sitsiilia pealinnas Palermos Moodustati ajutine valitsus ja võeti vastu konstitutsioon Kõikides riikides kehtestati konstitutsioonid Otsustati vabaneda Napoli kuninga võimu alt Kuningas Ferdinand II saatis ülestõusu mahasurumiseks Palermo vastu 5000-mehelise armee Revolutsioon puhkes Napolis ja mitmes väikeriigis Itaalia muutus demokraatlikumaks Põhjaja KeskItaalia ühendamine Pärast revolutsiooni lüüasaamist hakkasid Itaalia rahvuslased panema üha suuremaid lootusi Itaalia riigi tuumikule 1852
tootmist piirama või läksid pankrotti, toodangu koguväärtus vähenes 45% võrra, Väliskaubanduse bilanss muutus ,,,, , ärid ja tööstusettevõtted läksid pankrotti, tehased suleti, tööpuudus. 6. Erakondilkust korruptsioonist, parteiliste huvide eelistamisest riiklikele, valitsuskriiside kuntslikust tekitamisest... 7. Riigikogu haaras enda kätte liialt suure võimu ja ei suuda riiki norm juhtida (uus konstitutsioon ja presidendi ameti määramine) 8. Nad kasutasid rahva seas levinud meeleolusid, süüdistades vanu poliitikuid ja erakondi korruptsioonis ning nõudes uuendusi riigi valitsemise alal. Majanduskriisi tingimustes leidsid taolised avaldused rahva hulgas suurt toetus. 9. K. Päts ja J. Laidoner- vabadussõjalaste vastu 10. Riigikogu ja riigivanema valimised lükati edasi, parlament saadeti ,,suvevaheajale"
MODERNISEERUV EUROOPA Richard Viil & Ragnar Paas Moderniseerumine Riigi tasandil demokratiseerumine Rahva kasvav osalus poliitikas Riigi alusdokumendiks sai konstitutsioon Kõigi kodanike võrdõiguslikkuse printsiip Sotsiaalsed barjäärid nõrgenesid Majanduskasvu hakkas määrama tööstuse areng Industriaalühiskonna kujunemine Elanikkonna sissetulekute kasv Tehniline innovatsioon Tööstuslik kapitalism tekitas tööturu Vabrikutöölised ei vajanud põhjalikku väljaõpet Tööstuse areng andis hoobi aadliseisusele Keskklassist vabrikuomanike jõukus suurenes Külaühiskonna ja modernse ühiskonna võrdlus
kolooniate üle 12.) Motiveeritus- teadsid, mille eest nad sõdisid; võtsid kasutusele täiesti uue taktika- lahkrivi; ameeriklastele tuli abi 13.) Kongress võttis 4.juulil 1776 vastu Iseseisvusdeklaratsiooni .Deklaratsioon kuulutas kolmteist Põhja-Ameerika kolooniat iseseisvaks ning samal ajal ka inimeste õigust elule ,vabadusele ja võrdsusele ning rahva õigust tõusta üles ja määrata oma saatust. 14.) Uus konstitutsioon muutis USA riikide liidust liitriigiks. Riigivõimu aluseks võeti Montesquieu võimude lahususe teooria. Seadusandliku võimu organiks jäi Kongress, mis koosneb Saadikutekojast ja Senatist. Neist esimene valitakse proportsionaalselt rahvaarvuga, teises esindab iga osariiki kaks senaatorit .Täidesaatva võimu peaks sai rahva poolt valijameeste kaudu neljaks aastaks valitav president ,kes on ühtlasi valitsuse juht.
Tõud on oma arengus väga erinevates etappides. KUJUNEMINE: I etapp –toimub aretuskomponentide valik ja paaridevalik vastavalt aretuseesmärrgidele.Harilkult selles etappid toimub ristimine. Lõpus saadetakse suur ja omavahel sarnaste jõudlusomadustega loomade massiiv. II etapp –toimub tõu-ja jõudlusomaduste järgi karja ühtlustamine eesmärgipärase valiku teel.Etapp lõpeb tõu tunnustamisega ja talli nime andmisega.Alustatakse tõuraamatu pidamist. III etapp-tõu jõudlusomadused,konstitutsioon ja kehaehitus väljakujunenud ja kõige paremal tasemel. IV etapp-tõu maandumine.Tõug on ennast ammendanud ja saavutanud maksimaalse taseme,mis uutes majanduslikutes tingimustes ei vasta püstitatud nõuetele. 5. Veisetõugude klassifikatsioon. Arenguastme järgi 1) Primitiivsed ehk kohalikud tõud 2) Ülemineku ehk parandatud tõud 3) Aretus- ehk kultuurtõud Jõudluse järgi 1) Piimatõud 2) Lihatõud
1904- seadus, mis keelab kongregatsioonidel haridusega tegeleda
Katkestab Pr diplomaatilised suhted Vaikaaniga
Väideti, et kirik on vabariigi vastu
1905 seadus r ja k lahutamiset
6. Prantsusmaa parlament alates Vanast Korrast kuni tänapäevani. Kuidas on
toimunud selle või selle eri osade liikmete valimised? Keda või mida need esindavad?
Vana Kord
Riiki valitses ainuisikuliselt monarh
Absoluutne monarhia.
Konstitutsioon puudus.
Kuningas määras ainuisikuliselt ministrid, kinnitas seadused, mõistis oma kohtunike
kaudu kohut.
Tsentsusepõhine valimisõigus
I vabariik
Direktooriumi aeg
Tähistab gruppi, kus on valitsusorgan,
Täitevvõim
Kahekojaline parlament
Seadusandlik võim jaguneb: Alamkoda l’Assamblée Nationale (rahvaesindus)ja
Ülemkoda le Sénat. (valitud/määratud/piiratud valijagrupp)
Tsentsusepõhine v
o Sostiaalne kihistus väljendab hierarhiat ehk paremusjärjestus Pluralistlik ühiskond o Tolerantne ühikond, kus on lubatud kõikide inimeste ideoloogiad, kultuur jne jne. Kirjutatud ja kirjutamata seadused+näited o Seadused, mida inimesed ei saa mõjutada loodusseadused o Inimese loodud seaduses liigitatakse kirjutatud ja kirjutamata seadusteks o Kirja pandud seadusi nimetatakse õigusaktiks. o Kõige tähtsam õigusakt on konstitutsioon ehk põhiseadus o Kirjutamata seadused ehk sotsiaalsed normid on välja kujunenud aastakümneid ja varieeruvad erinevates riiikides. Riigi tunnused ja funktsioonid Tunnused o Territoorium o Rahvastik o Iseseisev avalik võim Funktsioonid o Riigivõimu otsus on kõigile kohustuslik o Anda välja seadusi ja kasutada mitteallujate puhul sunnivahendeid o Koguda makse o Valitsemine, ehk korraldada elu riigis Riigi sümbolid o Hümn o Vapp o Lipp
kodaniku ühiskond inimeste koondumine ühendustesse ja mõjutavad võimu, demokraatlik ühiskond protsessid allutatud eesmärgile, milleks on rahva heaolu, seadusandlik võim parlament Eestis riigikogu, täidesaatevvõim valitsus, kohtuvõim õigusemõistmine, riigipea riigi esindaja, heaoluriik ühiskonna võrdsus, jagab riigi tulusid ümber, vabariiklik ühiskonnakorraldus riiki juhib rahva poolt valitud juht, põhiseadus konstitutsioon, tähtsaim seadus, millega peavad olema kooskõlas teised seadused, absoluutne monarhia ainuvalitsejaks kuningas, emiir või sultan, võim pärilik (islami usuga maad Bahrein), diktatuur ühe isiku või ringkonna valitsus, võim pole pärilik (Liibüa), kollektiivne diktatuur valitseb kitsas ringkond, sõjavägi (Alzeeria), vaimulikud (iraan) või ideoloogiline partei (hiina), põhiseaduslik demokraatia arenenud maades ja arengu maades, osades põhiseaduslik monarhia
riiki. *Punaarmee okupeeris Eesti 17. Juunil *Mõned päevad hiljem korraldas Moskva töörahva revolutsiooni. *6. August 1940 võeti Eesti NSV Liidu koosseisu. Eestist sai ENSV 2. Nõukogude okupatsiooniperiood 17.juuni 1940-28. august 1941 *Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti. *Kehtestati NK konstitutsioon ja seadused * Loodi uued kõrgemad riigiorganid *Senised riigiametnikud asendati kommunistidega *Kommunistlik partei oli ainuke lubatud partei *Käivitati ulatuslikud repressioonid(repressioon- mahasurumine, karistamine) + natsionaliseeriti kõik eraettevõtted, kultuurielu allutati rangele kontrollile, likvideeriti isetegevuslikke seltse,
annaabi.ee 
