Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"kodustamine" - 95 õppematerjali

thumbnail
22
docx

Aretusõpetuse kordamisküsimused

· Võib anda eelistuse toodangule, mis tagab parema tervise. Näiteks piimavalk contra piimarasv. 7. loomade taltsutamise ja kodustamise põhimõtted Inimesest leiab juba jälgi isegi varasemast ajast aga ainsaks tõeliselt kodustatud loomaks sai esmalt arvatavasti koer paleoliitikumi lõpus. Järgnevalt tulid arvatavast lammas ja kits neoliitikumis. Veise ja hobuse kodustamine tuli aga palju hiljem ning seda juba erinevate geograafiliste tingimuste pärast. See tähendab, et erinevates kohtades saabus neoliitikum erinevatel aegadel. Loomade taltsutamine ja kodustamine ei saabunud sammuti samaaegselt. Loomade taltsutamine ja kodustamine etendasid väga suurt osa ürginimese evolutsioonis. Inimese loomariigi vallutamises tuleb eristada kahte etappi: I Taltsutamise- etapp. Millal püüti ulukloomi ja peeti neid vangistuses. II kodustamine, selle sõna kitsamas mõttes...

Aretusõpetus
78 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Loomakasvatuse konspekt

Veiste kodustamine ja põlvnemine. Veise kodustamise ajaks võis olla u 6-2 tuhat aastat eKr . Kodustamise kolleteks on Kirde-Aafrika ja Edela-Aasia Niiluse, Tigrise ja Eufrati jõe aladel. 2. 1) Perekond:veised, 1.1 Alamperekond:veised, liik:ürgveis, kodustatud vorm: koduveis. 1.2 Alamperekond: jakid, liik: jakk, kodustatud vorm: kodujakk. 1.3 Alamperekond: kaguaasia veised, liik: banteng, kodustatud vorm: baali kari, liik: gaur, kodustatud vorm: gajaal. 1.4 Alamperekond: piisonid, liik: euroopa piison, ameerika piison, kodustatud vorm: puudub. 2) Perekond: aasia pühvlid, liik: inda pühvel, kodustatud vorm: india veepühvel, liik: filipiini pühvel, kodustatud vorm: puudub. 3)perekond: aafrika pühvlid, liik: kahverpühvel, kodustatud vorm: puudub. 3. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis. Valdav osa veistest asub arengumaades, seal elab suurem osa rahvastikust maal ja tegeleb põllumajandusega. Vajalik piima ja liha toodang saadakse tä...

Loomakasvatus
189 allalaadimist
thumbnail
2
sxw

Korilaste-küttide ja põlluharijate elu võrdlus

Tekkis aletamine. Hiljem kasutati ka söödiviljelust, kus põld jäeti paariks aastaks sööti, et mulla viljakust parandada. Põldude rajamine muutis inimesed paikseks. Sageli püstitati eluasemed põlluharimiseks sobivate maade vahetusse lähedusse. Sellisest eluviisist hakkasid tekkima ka linnad. Küttimine oli üldjuhul meeste töö, kuna nad olid vastupidavamad. Tavaliselt peeti jahti kollektiivselt. Küttimisega oli seotud ka loomade kodustamine ning karjakasvatamine sai meeste alaks. Jahiretkelt kaasa toodud metsloomast sai koduloom siis kui ta hakkas andma järelkasvu. Jahil käies saadi mõnikord saaki rohkem kui jõuti ära süüa ning kardeti et liha läheb raisku. Kui aga õnnestus loom kinnipüüda elusalt siis võis tappa teda siis kui vaja läks. Peagi õpiti loomi tarandikesse ajama ja seal kinni hoidma. Korilus on säilinud tänapäevani kõige mahajäänute hõimude juures (Aafrikas ja Aasias)....

Ajalugu
63 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti hobune (referaat)

), kus nad moodustasid 0,5% kogu luuainesest. Metshobuse esinemise maksimum oli suhteliselt soojal ja niiskel atlantilisel kliimaperioodil. Kääpa asulast (III aastatuhat e. Kr.) saadi kokku 282 metshobuse luud, kultuurkihi alumistes horisontides moodustasid nad 4,0%, ülemistes 1,5% kogu luuainesest. Üksikuid sellele liigile kuuluvaid luuleide on saadud ka teistest hilisematest kiviaegsetest asulakohtadest. Seega on hobuse kodustamine Eestis välistatud ­ nii väikese arvukuse põhjal ei ole see võimalik, liiatigi peaks sel juhul hobuseluude osatähtsus arheozooloogilises materjalis pidevalt suurenema, mitte vähenema. Koduhobune Eestis Kiviaja lõpul, kui luuainesesse ilmuvad esimesed koduloomaluud, metshobust meil enam esinenud, samuti puuduvad selle perioodi napis luuaineses ka koduhobuste luud. Pronksiaja lõpus (9.­6. saj. e. Kr.) on hobune muutunud tavaliseks koduloomaks. Asvas ja Ridalas...

Uurimistöö
47 allalaadimist
thumbnail
53
doc

Taime geneetika

Tähtsamad momendid geneetika ajaloos. Geneetika on teadus pärilikkusest, selle funktsioonidest ja materiaalsetest alustest, päriliku muutlikkuse mehhanismidest ja seaduspärasustest rakkudes, organismides, perekondades ja populatsioonides. Nüüdisaegse teadusliku geneetika sünniaastaks peetakse tavaliselt aastat 1900. Esimestel aastatel nimetati seda uurimisvaldkonda pärilikkuse põhiprintsiipide esmaavastaja G. Mendeli järgi mendelismiks, 1906.a. loodi termin geneetika. Kuigi geneetika "ametlik" ajalugu on võrdlemisi lühike, eelnes sellele siiski üsna pikk tähelepanekute kogunemise, arusaamade kujunemise ning uurimismeetodite loomise periood. Samuti on selles ajaloos mõnede ekslike kujutluste väga pikaaegne püsimine, kuid ka mitmete avastuste ja teooriate ignoreerimine ning unustamine kauaks ajaks. 2.Geneetika klassikud Gregor Mendel (1822-1884) -- pärilikkuse aluste esmaavastaja G. Mendel oli Brünni linnas (nüüdne Brno, T ehhimaal)...

Taimekasvatus
62 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Nimetu

Ajal. Kuni 1900-Avicenna,kes oli tuntuim araabia õpetlane,oluline araabia hobusetõu kujunemisel,ka lambakasv. Peenvillalammaste aretus.bakewell-võttis osa kolme loomatõu aretamisest. Charles ja Collingud-nende aretatud sorthorni veisetõug.Middendorff-huvi veisekasv. Vastu, siit sai alguse eesti punase tõu aretus.Liskun-uuris kranioloogiat,välimikku ja interjööri.Darwinkõige tähtsam aretusõpetuse teooriale,liikide tekkimine.Lamarck- evolutsiooniteooria.Graaf- ovulatsiooniprotsess.Aristoteles-loode areneb ema verest, millele isa annab skeemi.Leeuwenhoek-avastas ainuraksed mikroskoobiga, ka spermid.Hippokrates-nii ema-kui isaspoolel on tähtsus järglase kujunemisel.Buffon- ristamismeetod.Harvey-elusorganismid arenevad munast,mida elustab isase seeme.leiutati siis ka mikroskoop 17 saj.Wolff-pärastkujunemisõpetus. Mendeli seadusedAretusõp. Areng xx saj.- populatsioonige...

80 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Esiajalugu ja selle periodiseering

Kas see kõik just varaneoliitikumis toimus, ei ole selge. Küll aga ilmusid siis viljahõõrumiskivid, mida kasutati primitiivseks jahvatamiseks. Väiksemat kivi hõõruti suurema peal. Kas selle leiutajad olid juba maaharijad või alles korilased, pole teada, sest seda võidi kasutada ka metsikute taimede purustamiseks. Põlluharimine ja loomade kodustamine ja pidamine sai alguse piirkondades, kus olid selleks soodsad tingimused ning arvatavasti kujunes see välja kolmes piirkonnas: 1. Lähis-Ida ­ Mesopotaamia, Väike-Aasia, Vahemere rannik. Selles piirkonnas kasvatati otra ja nisu, loomadest lammas ja kits Viljelusmajanduse algus dateeritakse siin u 8000 eKr. 2. Hiina ja Kagu-Aasia, sealsed põllukultuurid olid hirss (u 7000 a eKr) ning pisut hiljem riis ja sojauba. 3. piirkond oli Lõuna- ja Kesk-Ameerika, kus u...

Ajalugu
91 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti loomastik (kordamisküsimused, b)

2. kliima muutus kontinentaalsemaks. Metsad hüredamad, tõusid kuuse ja tamme osatähtsus, jalaka roll vähenes. Soolane litoriinameri muutus vähemsoolasemaks limneomereks. Primaarproduktsioon endiselt suur. Siia levisid randalhüljes, lendorav, kaljukass, ulukhobune. Lindudest siberi faunistilise kompleksi liikide sissetung. Neoliitikumis tulid lõuna poolt venekirveskultuuri hõimud. Koduloomad: lehmad, lambad, kitsed, sead, hobused. Metsloomade kodustamine inimeste huvides. 4. oma väljaheidete söömine. Esineb jänestel. 5. imetajad. eestis põder, metskits ja punahirv. Esineb selgesti märgatav dimorfism. Tulevad sageli poegima tsivilisatsiooni lähedale et kaitsta kiskjate eest. Sõralised on kabjulkõndijad. Enamus on taimtoidulised kuid osad loomad söövad ka loomset toitu. Hästi arenenud kuulmine ja haistmine. 6. radiosüsiniku meetod ­ mõõdetakse uuritavas objektis süsiniku radioaktiivse isotoobi jääksisaldust...

Eesti loomasik
39 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Esiajalugu, tsivilisatsiooni sünd

Muinasaja inimeste uskumused : Animism Eluta asjadele elu andmine. Kivid, puud. Totenism Esivanemaks peeti mõnda suursugust looma. Karu. Fetisism Tootemlooma austamine. Kanti kaelas kihva, sarve, hammast, karva. Muinasaja arenguetapid : Kiviaeg 1. Vanem kiviaeg / paleoliitikum (3 milj a tagasi) 2. Keskmine kiviaeg / mesoliitikum (12 000-7000 eKr): · Anastav majandus · Rändav eluviis · Vibu ja nool, koera kodustamine 3. Noorem kiviaeg / neoliitikum (al 7000 eKr): · Neoliitiline revolutsioon ­ üleminek põllumajandusele, inimesed jäid paikseks, kindel toit, eluaea pikenemine, rahvaarvu kasv. · Esimesed linnad jõgede ääres Lähis- Idas ja Väike- Aasia ps. · Vanim linn maailmas- Jeeriko. · Lihvimisoskus, puurimine. · Keraamika, kudumine. · Uskumuste muutus, rõhk rohkem ilmastikul. 4. Vaskkiviaeg / eneoliitikum...

Ajalugu
136 allalaadimist
thumbnail
2
doc

10. klassi geograafia KT küsimused & vastused

3. Maailmamajanduse, rahvamajanduse mõiste. Maailmamajandus = ühe riigi piiresse jääv majandus. Rahvamajandus = ? 4. Iseloomusta erinevaid tootmisviise (ühiskonna arengu peamised jooned) agraar-, industriaal-, ja infoühiskond. Traditsiooniline tootmisviis = asju tehakse nii nagu on tehtud sajandeid. Varaagraarne tootmisviis = põlluharimine, loomade kodustamine . Hilisagraarne = taime- ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises. Industriaalne = kiire tootmine, palju, uued tehnoloogiad ja hea haridus. 5. Majanduslikud näitajad. Sotsiaal-demograafilised näitajad. Sisemajanduse kogutoodang ja rahvatulu ühe inimese kohta. Sots näitaja = arstiabi, haridus. 6. Inimarengu indeks . (Millistest näitajatest koosneb, kuhu kuulub Eesti?) ÜRO poolt arvutatav heaolutaseme näitaja, mis arvestab haridustaset,...

Geograafia
139 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Mida võiks nimetada Eesti loodusfilosoofiaks

Pikapeale jäid jõed ja järved väiksemaks, rahvad segunesid, vähenes kalapüük kuid karjakasvatamiseks oli vett piisavalt. Neil aegadel olid inimesed ja metsloomad ka kindlasti lähedasemad kui nüüd ja loomadel polnud põhjust hoiduda inimesest eemale. Kliima külmenedes leidsid paljud loomad elupaiga inimese läheduses. Loomade kodustamine ei olnud ka enam kauge tulevik. Järgmisena võis alguse saada põllupidamine ja karjakasvatus, põllud olid väiksed ja kasvatati täiendust looduses olevatele taimedele. Tänu loomapidamisele on tekkinud Eestile nii iseloomulikud puisniidud, mida põhja pool on vähem loomade vähesuse tõttu ja lõunas tänu soodsamale kliimale, kus polnud tarvis talveks loomadele toitu varuda rohkem. Eestlane on oma loomuses koguaeg natuke karja kasvatanud, põldu harinud,...

Filosoofia
63 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Geograafia arvestus 10ndale klassile

- Hilisagraarne tootmisviis ­ tehnoloogiline alus on taime- ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises. · ELATUSMAJANDUS ­ selline majandamisviis, kus kõik olulised hüved toodetakse oma tarbeks, jaotatakse omavahel ja ka tarbitakse ise. KÜSIMUSED 1. Mis on traditsioonilised tootmisviisid? Traditsioonilised tootmisviisid on vara- ja hilisagraarne tootmisviis. Loomade kodustamine ja põlluharimine, taime-ja loomakasvatuse ühendamine. 2. Kuidas arenes varaagraarne tootmisviis hilisagraarseks tootmisviisiks? Ühendati taime- ja loomakasvatus ühes majapidamises. 3. Milline on traditsiooniliste tootmisviiside seos maailmamajandusega? Traditsioonilistest tootmisviisidest arenes välja varaagraarne tootmisviis ja hiljem ka hilisagraarne tootmisviis. Need panid aluse maailmamajandusele. 1.3.3. Varaindustriaalne tootmisviis ja koloniaalsüsteemi kujunemine...

Geograafia
168 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Inimese kujunemine

Inimese kujunemise etapid. (välimus, oskused, tegevusalad) Australopiteekus ehk ahvinimene Välimus: Alla pooleteise meetri pikad, nende aju oli ahvide omast natuke arenenum. Oskused, tööriistad: liikusid kahel jalal, suutsid hõlpsasti ka puude otsas ronida, tõenäoliselt lisaks taimetoidule olid nad ka raipesööjad. Asuala: Põhja- Keenia Homo habilis ehk osav inimene Välimus: Ta oli väga lühike (umbes 127 cm), kerge (45 kilogrammi) ning võrreldes tänapäeva inimesega olid tal ebaproportsionaalselt pikad käed. Nägu oli veel primitiivne, kuid selle alaosa (lõug) oli vähem väljaulatuv kui eelkäijal (Australopithecus africanus'el.) Homo habilis'e aju kuju sarnanes tänapäeva inimese aju kujuga, maht oli sellega võrreldes aga ligi poole väiksem. Oskused, tööriistad: Valmistas kivist algelisi tööriistu, tegelesid lisaks raipesöömisele ka korilusega. Asuala: Aafrika Homo erectus ehk püstine (sirge)...

Ajalugu
61 allalaadimist
thumbnail
35
ppt

Kiviaeg

· Vanim muistne asutus Kunda Lammasmägi · Pärnu jõe äärest Pulli külast on leitud söetükke, loomaluid ning kivist ja luust tööriistu · Kõik Eesti mesoliitikumi asulad, ka Pulli kuuluvad Kunda kultuuri · Kunda kultuur oli levinud Läänemere idaranniku maadel Mesoliitikumis (keskmises kiviajas) · Küttimine, korilus, rändamine, kalastamine · Vibu ja noole kasutusele võtmine, ahing ja õngekonks · Anastav majandus · Koera kodustamine Asulakohad · Asulad rajati veekogude lähedusse, kus oli soodne kalastada, küttida veelinde ja vee äärde jooma tulnud metsloomi · Järved ja jõed pakkusid paremat liiklemisvõimalust · Elati tõenäoliselt umbes 15-30-liikmelistes kogukondades · Kogukonnad koosnesid enamasti 2-4 perest · Kogukonnal oli mitu elukohta, see sõltus saakloomade püügiaegadest ja taimede korjeperioodist · Liiguti ja elati ikkagi teatud suurusega...

Ajalugu
55 allalaadimist
thumbnail
3
doc

"Eesti muinasaeg" raamatu kokkuvõte

Kammkeraamika kultuuri ajal toodi toodi Eestisse võõramaist heakvaliteedilist tulekivi. Jahitarvetest on leitud noole- ja odaotsi. Luust tehti jätkuvalt kalapüügiriistu ­ õngekonkse ja raskusvihte. Narva kultuuri aegu oli ka püügimajnduse kõrgaeg.. Peamisteks saakloomadeks olid põder, ürgveis, kobras, metssiga ja hülged. Tekkis ka ka viljeleva majanduse algus. Korilusest kujunes maaharimine. Esimeseks koduloomaks oli koer. Karjakasvandusele pani aga aluse kitsede ja lammaste kodustamine . Arvatakse, et sead liitusid inimestega vabatahtlikult, sest nad käisid asulatest söömas inimeste toidujääke. Nöörkeraamika iseloomulikud jooned on põllumajanduse ja karjakasvatuse areng. Tekkisid talud. Matmispaigad paiknevad sageli ümbritsevast veidi kõrgematel küngastel, ning elupikadest eemal. Üldomane oli laibamatus ja surnu asetamine hauda kägarasendis, sageli küllili. Tööriistatest tulid kasutusele venekujulised kirved....

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Agraar- ja industriaalühiskond

Põllumajandus- e agraarühiskond 1) korilus 2) varaagraarajastu - loomade kodustamine ja/või põllu harimine 3) hilisagraarajastu - tekib taime- ja loomakasvatuse ühenduse tulemusel Industriaal- e. tööstusühiskond Tööstusühiskonda iseloomustavad: ·tehonoologia pidev täiustumine ·tujumajandus ja kauba tootmine Esimene murrang algas 15.sajandil.(Itaalias) ·uued loomatõud ·vesiveskid ja tuulikud ·tulirelvad ·manufaktuurid Teine murrang 18.sajandi lõpp-19.sajandi algus(Inglismaal) ·aurumasin ·vedur ·aurik ·kivisöe laialdane kasutamine...

Geograafia
139 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Arhitektuuriajalugu

Tihti kutsutakse seda etappi tänu sel ajal sündinud märkimisväärsetele saavutustele neoliitiliseks revolutsiooniks. Tekkisid linnad, religioon omistas sotsiaalse tähenduse, leidsid aset olulised arengud kunsti-, keraamika-, arhitektuuri-, põlluharimise- ning palju muu vallas. Muutused olid tingitud peamiselt kahest suurest faktorist. Esimene neist oli taimekasvatuskultuuri tekkimine ning teine loomade kodustamine . Vilja kasvatamisega kaasnes problem, kuidas kaitsta enda saaki loomade ja vaenlaste eest. Inimesed loobusid endi senistest elupaikadest koobastes ning asusid uusi elamuid rajama jõekallastele, kus oli viljakasvatamiseks soodsaim pinnas. Nii tekkisidki esimesed asulad jõekallastele. Levandi piirkond Jeericho Asus Jordani jõe kaldal. Ta oli 4 ha. suur. Asustati umbes 8 ­ 9 aastatuhandel eKr. Varases perioodis ehitati majad savitellistest...

Kunstiajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Korilus

Naised püüdsid ise aidata toidutaimede paljunemisele. Viljakaid maalapid puhastasid umbrohust ja võsadest mehed kõpla taolise tööriistaga. Naised kobestati mulla ära ja panid seemned sihiteadlikult mulda. Seda põllumajandus viisi nimetatakse kõpla põllumajanduseks. Samaaegselt maaviljelusega sai alguse koduloomade kasvatamine. Loomade kodustamine oli seotud küttimisega ning kuna jahil käisid mehed siis sai karjakasvatamine meeste alaks. Jahiretkelt kaasa toodud metsloomast sai koduloom siis kui ta hakkas andma järelkasvu. Jahil käies saadi mõnikord saaki rohkem kui jõuti ära süüa ning kardeti et liha läheb raisku. Kui aga õnnestus loom kinnipüüda elusalt siis võis tappa teda siis kui vaja läks. Peagi õpiti loomi tarandikesse ajama ja seal kinni hoidma. Kui kinnipeetavad loomad poegisid siis kasvatati ka need üles....

Geograafia
23 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ühiskonnatüübid,tehno. areng, globaliseerumine

mln.aastat,kuni 5.aastatuhat eKr. Tegeleti küttimise,korilusega ja kalapüügiga.Rändav eluviis.Mõnesaja inimeselised kogukonnad. Tööstust,raha ja muud sellist ei olnud.Rahvaarv oli enamasti sama. Agraarühiskond: Umbes 6000-7000 aastat tagasi,paikne eluviis.Põlluharimine(alepõllundus).Loomade rändkarjakasvatus (kodustamine).Elatusmajandus e.naturaalmajandus.Käsitöölised.Seislikud ühiskonnad, kogukonnad. Riik-(maksud,ühistöö,sõjavägi)Kauplemine (luksuskaubad). Industriaalühiskond: Inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus.Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses.18.sajandi lõpp kuni 1970-ndateni. Manufaktuurid asendusid vabrikutega.Tekkis tekstiilitööstus. Infoühiskond: Info kiire hankimine ja töötlemine(arvuti).Äritegevus(teadus ja arendustegevus).Turism,meelelahutus.Kõrghariduse laienemine.Majanduse globaliseerumine(suurfirmad) 2) Mõisted Kol...

Geograafia
35 allalaadimist
thumbnail
25
odp

Nimetu

III neoliitikum ehk uus kiviaeg kestis umbes 6000-8000 aastat VI vase- ja pronksiaeg kokku kestis umbes 3000 aastat V rauaaeg umbes 1000-1500 aastat kestis VI alates 500 aastat enne meie ajaarvamist VII ajalooline aeg- vanaaeg, keskaeg ja uusaeg Inimesest leiab juba jälgi isegi varasemast ajast aga ainsaks tõeliselt kodustatud loomaks sai esmalt arvatavasti koer paleoliitikumi lõpus. Järgnevalt tulid arvatavast lammas ja kits neoliitikumis. Veise ja hobuse kodustamine tuli aga palju hiljem ning seda juba erinevate geograafiliste tingimuste pärast. See tähendab, et erinevates kohtades saabus neoliitikum erinevatel aegadel. Loomade taltsutamine ja kodustamine ei saabunud sammuti samaaegselt. Loomade taltsutamine ja kodustamine etendasid väga suurt osa ürginimese evolutsioonis. Inimese loomariigi vallutamises tuleb eristada kahte etappi: I Taltsutamise- etapp. Millal püüti ulukloomi ja peeti neid vangistuses. II kodustamine, selle sõna kitsamas mõttes...

Ainetöö
21 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun