tasandikul või ka mägedes. Näiteks TjanŠanis võib ta elutseda 3, Tiibetis kaa 4,2 km kõrgusel. Üldiselt on kassikakk levinud terves Euraasias, erinedes oma levilas veidi suuruse ja värvuse poolest. Kassikakk eelistab pesitseda erinevates õõnsustes. Meie alal sigib ta märtsi lõpus ja aprilli alguses. Kurnas on tavaliselt 23, harvem ka 4 või 5 muna. Haudeaeg on ligi 35 päeva. Koorudes on pojad heledad, peaaegu valged, erinedes vanalindudest märgatavalt. Pesast väljudes ronimisikka jõudes on poeg umbes 5nädalane. Üldiselt on kassikakk oma populatsiooni suhtes heas seisus, praeguse seisuga on Eestis 5090 haudepaari. Et nende arvukus säiliks, on nad siiski võetud looduskaitse alla.
Hingamiselundid Õhukotid Kopsud Kehatemperatuuri seos südame ehitusega Neljaosaline süda Arteriaalne ja venoosne veri on eraldatud Kaks koda Seedeelundkonna ehituse seos toitumisega Soolestik on keskmise pikkusega Seedeelundkond on kerge ehitusega Järglastega seotud faktid 40-80 muna aastas Haudumine kestab 42 päeva Munemisperiood on kevadest-sügiseni Kõige suurem muna kaalub 1,5-1,7 kg Jaanalinnu tibu kaalub koorudes u. 1 kg ja on 20-30 cm kõrgune Paljunemine Täiskasvanud isalind saab suguküpseks 3-4 aastasel, emalind aga kuus kuud varem Paaritus aeg algab märtsis-aprillis ning kestab kuni septembrini, paaritus aja pikkus sõltub toidust, ilmastukust ja tervislikust seisundist Liigid Sinikaelsed Mustakaelsed Hallikaelsed Punasekaelsed Toitumine Eelistab taimset toitu loomsele toidule
Lindude sigimine Bioloogia Elise Nassar Tallinna Järveotsa Gümnaasium 7c klass Juhendaja: Heidi Haggi 2005 Pesa: pesa puudub. KÄGU Kurn: 1..3päevaste vahedega u.20muna Haudumine: kägu muneb teiste lindude pesadesse seetõttu ei haudu ta mune ise Koorumine: koorudes on paljas, pesakaaslastest veidi suurem. Poegade edasine elu: Väljaviskamisrefleks avaldub 2.- 5. päevani: kõik välja lükata, mis pesas leidub. Harilikult vabaneb kasuõdedest ja vendadest. Allesjäänud surevad enamasti nälga, sest käopoeg ahnitseb kõik endale. Pesast lahkub 3.nädalaselt. Paabulind Pesa: munetakse pinnasüvendisse Täiskasvanud ööbivad puuoksal. Kurn: 4-6 kreemikat kõvakoorelist muna Haudumine: u.28päeva. Koorumine: peale koorumist
· Hallikaelsed · Mustakaelsed Paaritumine · Jaanalindude paaritusaeg algab märtsis-aprillis ning kestab kuni septembrini · Pikkus sõltub toiduvalikust, linnu tervislikust seisundist ja ilmast · Ühe isalinnu kohta võib olla 3-4 emalindu Paljunemine · 40-80 muna aastas · Haudumine 42 päeva · Kõige intensiivsem munemisperiood on kevadest sügiseni · Kõige suurem muna, kaalub umbes 1,5-1,7 kg · Jaanalinnu tibu kaalub koorudes u. 1 kg ja on 20-30 cm kõrgune Toitumine · Jaanalinnud on taimetoidulised, eelkõige rohusööjad · Hästi sobivad ristik ja lutshernes · Nad vajavad sobiva suurusega kive seedimise abistamiseks Emalind, isalind · Isalinnu sulestik on must, saba ja tiivaotsad on valged · Emalinnud on kasvult väiksemad ja sulestik on ühtlaselt hall · Täiskasvanud isalind saavutab suguküpsuse 3-4 aastaselt, emalind 6 kuud varem
..50 tuhat paari. Pesitsemine Sigimisaeg: aprilli lõpp-juuli keskpaik Emaslind muneb 1...3-päevaste vahedega u 20 muna (u 3 g) Munetakse enamasti värvuliste pesadesse, iga emane teatud liigi pessa (eelistatakse linavästrikke). Osa kasuemasid vabaneb võõrast munast, teised jätavad pesa maha ja kolmandad ei reageeri muutusele üldse. Käopoeg koorub harilikult teistest varem, 12. päeval. Areng Koorudes on paljas, pesakaaslastest veidi suurem Kasvab väga kiiresti. Väljaviskamisrefleks: Harilikult vabaneb kasuõdedest ja -vendadest 3. või 4. päeval. Allesjäänud surevad enamasti nälga, sest käopoeg ahnitseb kõik endale. Pesast lahkub kolmenädalaselt. Levik ja ränne Väga laia levikuga: Euroopas ja Aasias, ka polaarjoone taga, Aafrikas. Eestis kõikjal sage. Rändlind. Talvitab troopilises ja Lõuna-Aafrikas, Lõuna-Aasias, Araabia poolsaarel.
Jaanalind Jaanalinnud on suurimad lennuvõimetud linnud maailmas. Jaanalindude areaal hõlmab Aafrika, Araabia ja muud Edela-Aasia piirkonnad. Hiljuti olla jaanalinde elanud ka Sise- Aasias. Täiskasvanud isalind võib kasvada kuni 2,5 meetri kõrguseks ning kaaluda 130-150 kg. Jaanalinnu tibu kaalub koorudes umbes 1 kg ja on 20-30 cm kõrgune. Tibud kasvavad esimese kaheksa kuu jooksul ligi 10 cm kuus. Esimese eluaasta lõpuks tõuseb nende kaal umbes 100 kilogrammini. Isalinnu sulestik on must, valge saba ja tiivaotstega. Emalinnud on kasvult väiksemad ning sulestik on ühtlaselt hall. Täiskasvanud isalind saavutab suguküpsuse 34 aastaselt, emalind 6 kuud varem. Jaanalinnu eluiga farmides on keskmiselt 60 aastat.
moodustavad raiped. Paaritumine algab mai ja augusti vahel. Noored komodo Munad munetakse varaanid on väga septembris. Umbes nõrgad ning 20 muna seepärast peavad hoiustatakse hüljatud elama puudes, et olla rihukanalaste kaitstud kiskjate ja pesadesse või teiste komodo kaevatakse ise pesa. varaanide eest. Munad arenevad 7-8 Komodo varaan saab kuud, koorudes täiskasvanuks 8-9 aprillis. aastaselt ja elab umbes 30-aastaseks. Komodo varaan näeb objekte kuni 300 meetri kauguselt. Ta näeb ka värve, aga ta ei erista hästi Komodo varaani seisvaid objekte. kompimismeel on Komodo varaan väga hea, tema kasutab oma keelt, soomused tunnevad et maitsta, haista ja puudet närvide kompida. Tänu oma kaudu. hea haistmismeelele, võib söögi asukoha määrata juba 4-10
Paaritumise järel isaslind eemaldub ja jätab pesitsemise ning järeltulijate kasvatamisega seotud mured emaslinnu kaela. Koolibrite pesa on väikese, ent sügava kausikese kujuline. Emaslind ehitab seda üksinda, harilikult okstest 1-2 meetri kõrgusele maapinna kohale. Selle ehitamiseks kasutab ta mitmesugust taimematerjali ning ühendab selle ämblikuvõrguga. Emaslinnud munevad harilikult pessa 2 valge värvusega ning pikliku kujuga muna, mida hauvad ligikaudu 16 päeva. Linnupojad on koorudes sulgedeta ja pimedad. Emaslind toidab neid kolm päeva vahetpidamata nektari ja väikeste putukatega. Väikesed koolibrid kasvavad kiiresti, ent lühikesed jalad ei võimalda neil joosta. Seepärast teevad nad pesast välja saamiseks kohmakaid lennuproove. Kui pojad pesast lahkuvad, muneb emane tavali pesast lahkuvad, muneb emane tavaliselt pesast lahkuvad, muneb emane tavaliselt uued munad, vahel kolmandatki korda.
vastab tema viiekordsele kehakaalule. Olles end verd täis imenud, naaseb ta oma varjupaika, kus hakkab toitu pikkamööda seedima. Hästiköetavates majades lutikad sigivad aasta läbi. Emane kleebib valkjad piklikud munad mitmesugustesse pragudesse ning lõhedesse. Lutikas võib muneda koguni 100 muna, harilikult ühe muna kaupa päevas. Muna areneb 4 5 päeva, ent olenevalt temperatuurist võivad noored lutikad kooruda ka alles kolme kuu möödudes. Vastne näeb koorudes välja nagu oma ema miniatuurne koopia. Niipea kui vastne on endale peremehe leidnud, hakkab kohe verd imema. Nagu teised putukadki, nii vahetab ka lutikas kesta, enne kui saavutab täiskasvanud isendi suuruse. Ta kestab viis korda. Kui toitu on külluses, saavutab ta suguküpsuse juba 3 8 nädala pärast. Lutika eluiga on harilikult 18 kuud. Ta on paradoksaalne, et mida vähem toitu, seda kauem lutikad elavad, kuna pikad jõude perioodid veedavad nad
Välisehitus (2) kaha katavad suled ja tiivad, keha on voolujooneline. Hingamiselundid (1) kopsud on ühendatud kõikjal kehas paiknevate õhukottidega, kopsu sisepind sopilisem, kui roomajatel 2. Lindude pesitsemine, pesahoidjad ja pesahülgajad pojad. Pesahoidjad linnupojad on koorumise järel paljad ja sulgedeta. Silmad kinni ja vajavad pikka aega vanemate hoolt. Esimestel päevadel peab emaslind neid soojendama. Pesahülgajad- pojad munast koorudes sulgedega ja silmad lahti. Kuivanud veidi, lahkuvad nad pesast ema järele toitu otsima. Kuna pesahülgajate poegi hukkub rohkem, munevad nad ka rohkem mune. 3. Lindude lennuviisid. Sõudelend- lendamiseks peab tiibu kiiresti tõstma ja langetama. Nt: pääsuke. Purilend- kasutades ära tõusvaid õhuvoole, liueldakse õhus tiibu liigutamata. Nt: kotkas. Rappelend- vehib tiibadega, aga edasi ei liigu. Tehakse seda saagi varitsemiseks. Nt: koolibri. 4. Järjesta linnu sigimis ja arengu etapid
Paaritumise järel isaslind eemaldub ja jätab pesitsemise ning järeltulijate kasvatamisega seotud mured emaslinnu kaela. Koolibrite pesa on väikese, ent sügava kausikese kujuline. Emaslind ehitab seda üksinda, harilikult okstest 1-2 meetri kõrgusele maapinna kohale. Selle ehitamiseks kasutab ta mitmesugust taimematerjali ning ühendab selle ämblikuvõrguga. Emaslinnud munevad harilikult pessa 2 valge värvusega ning pikliku kujuga muna, mida hauvad ligikaudu 16 päeva. Linnupojad on koorudes sulgedeta ja pimedad. Emaslind toidab neid kolm päeva vahetpidamata nektari ja väikeste putukatega. 4 Väikesed koolibrid kasvavad kiiresti, ent lühikesed jalad ei võimalda neil joosta. Seepärast teevad nad pesast välja saamiseks kohmakaid lennuproove. Kui pojad pesast lahkuvad, muneb emane tavaliselt uued munad, vahel pesitseb kolmandatki korda. Pojad saavad lennuvõimeliseks 22-24 päeva vanuselt. (http://www.miksike
Näiteks hüpikämbliklaste esinevad esinevad pulmatantsuga, mõned krabiämblikud mässivad emase enne paaritumist õrna võrguniidistikku või tuuakse pulmakink ehk võrku mässitud saakloom. VIDEO: http://www.youtube.com/watch?v=mRnCeg‐EWio *Ämblike omapäraks on võrgu‐ ehk nö siidiaparaat, sest kõik ämblikud ei koo traditsioonilist võrku, vaid kasutavad seda muul otstarbel. See toimib neil juba munast koorudes. Mõned beebid teevad endale sündides ise pesa. Pesast lahkuvad väga sageli järelniidi abil õhus liueldes. Nad võivad Nad võivad kanduda sadade kilomeetrite kaugusele ja tõusta mitme kilomeetri kõrgusele. Seda võivad teha ka vanad ämblikud, eriti hilissuvel. Tagakeha tipus asuvad võrgunäärmed ehk 3 paari võrgunäsasid. Lisaks saakloomade püüdmiseks
eluea jooksul ca 2000 muna. 3) Jaanalinnud võivad elada ca 60 aastani ja muneda 2535 aastat. 4) Nadvõivad joosta 5070 km/h ja nende kõige tugevam kaitse on jalahoop, mis on sama tugev kui hobusel. Iseloomult on jaanalinnud enamasti sõbralikud ning uudishimulikud . 5) Jaanalinnu tibu kaalub koorudes umbes 1 kg ja on 2030 cm kõrgune Tibud kasvavad esimese kaheksa kuu jooksul ligi 10 cm kuus Esimese eluaasta lõpuks tõuseb nende kaal umbes 100 kilogrammini 6) Jaanalindusde normaalne kehatemperatuur on 3940°C. Jaanalind on ainuke lind, kelle jalal on kaks varvast. 1)
4. eluaastal. Suguproduktid valmivad isastel igal aastal ja emastel tavaliselt üle aasta või üle mitme aasta. Kopulatsioon toimub septembrist oktoobrini, mil veetemperatuur on 12 oC ringis. Isased toimetavad on spermatofoorid emaste suguavade lähedale. Mõni nädal hiljem koeb emane marjaterad oma tagakeha (laka) alla, kus spermatofooridest vabanevad spermatosoidid marja kehaväliselt viljastavad. Laka all (täpsemalt tagakehajalgadel) arenevad marjaterad kogu talve ja kevade, koorudes varasuve paiku. Koorumine sõltub tugevasti klimaatilistest ja seeläbi veetemperatuurist soojema kliimaga aladel võib koorumine toimuda enne varasuve. Noorvähid lahkuvad ema laka alt pärast teist kestumist. [4] Emaste absoluutne viljakus (marjaterade arv) on 200 ringis. Peaasjalikult sõltub see emase vähi suurusest suuremal vähil on rohkem marjateri. Marjateradest koorumise protsent on umbes 6570%[4] Jõevähi kehaehitus
Ta on poegade kaitsel võimeline rebase minema ajama. On teada juhtumeid, kus lind ründab ka liiga lähedale sattunud inimesi. Pereelu. Kühmnokad pesitsevad suurte kuhilate otsas, mis nad ehitavad madalasse vette või soisesse kohta. Linnud kasutavad sama pesa kohta. Emaslind muneb pessa 5-12 muna, tavaliselt 5-7. Haudumine kestab 36-38 päeva ja kuigi haudumisest võtavad osa mõlemad linnud, istub pesal tavaliselt emane ja valves on tavaliselt isaslind. Koorudes on pojad pruunikashallid ja nad jäävad pessa ainult üheks päevaks. Tavaliselt viib isane poja vette sellal, kui emane järelejäänud mune haub. Toidulaud. Menüü koosneb kuni 1 meetri sügavuse asuvatest veetaimedest, sööb ka putukaid ja molluskeid. Teinekord toitub ka maapinnal kasvavatest taimedest. Arvukus. Eestis pesitseb 2 000-3 000 paari, Euroopas 86-120 tuhat paari. Euroopas talvitub üle 260 tuhande isendi. Hiireviu · Välimus
4)tähtsad meeled on nägemis- ja kuulmismeel 5)seedeelundkonna eripäraks on pugu ning kaheosaline magu 6)süda on neljaosaline 27.Kes on pesahülgaja ja pesahoidja? Too näiteid linnuliikidest (77) 1)pesahülgaja on loom, kellel kooruvad või sünnivad sedavõrd arenenud järglased, et suudavad kohe vanematele järgneda, kuid vajavad siiski mõnda aega soojendamist, toitmist ja kaitsmist nt. tuvi-, varese-, tihasepojad jne. 2)pesahoidja on loom, kelle järglased on koorudes või sündides abitud ning vajavad pärast sündi vanemate abi nt. Teder, metsis jne 28.Mis tähtsus on linnu laulul? (79 Ma tean, et.. 1)pesitsemiseks valib isaslind pesitsemisala ja kinnitab oma valikut lauluga. Lauluga meelitab ta kohale emaslinnu 29.Imetajate iseloomulikud tunnused (99, 103 Ma tean, et..) 1)keha katab karvkate 2)helide püüdmiseks on neil väliskõrv 3)jäsemed on suunatud alla mitte külgedele 4)hästi arenenud aju ning selle tõttu hea õppimisvõime
munasarjad seemnesarjad munarakud seemnerakud kehasisene viljastamine nahkkestaga muna lubikestaga muna koorub noor lind Linnupojad jagunevad kaheks: pesahoidjad (sulgeteta, silmas pole avanenud, vajab hoolitsust, kuldnokk) ja pesahülgajad (koorudes sulgedega, silmad avanenud, suudab vanemale järgneda). Linnud söövad selgrootuid loomi, putukaid planktonit. Röövlinnud söövad ka teisi linde ja väiksemaid loomi. Põhilised lennuviisid on purilend, rappelend ja sõudelend. Enesekaitsek moodustavad linnud kolooniaid, neil on kaitsevärvi sulestik, nad suudavad kiiresti põgeneda või võtavad hirmutamisasendi. Lindude elupaikade levik ja ränne
seemnetest hääl (loodusheli.ee) Lauk (Fulica atra) - veelind, pesa veetaimetükkidest kas ujuv või mättale kinnitatud. Pesitsusajal kakleb teiste veelindudega, aktiivne kogu ööpäeva vältel, üsna häälekas. Toit pms. taimne, ujub ja sukeldub hästi, maapinnal harva, lend kohmakas. hääl (loodusheli.ee) Sookurg Grus grus - sood, põõsas- ja lagerabad, viimasel ajal kipub ka metsa. Pesa kuivanud taimedest hunnik. 2 muna. Koorudes lähevad pojad pesast eemale. Toit pms. loomne, aga ka taimsest toitub (rohi ja marjad). Mittepesitsejad ja pesitsusaja järgselt salkades. 2.6. Esindajad Eestis Kaitse Eestis. III kategooria. (III kaitsekategooriasse arvatakse liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka.
kaevunult. On videvikulise või öise eluviisiga. · Toitumine Toitub putukatest ja limustest. Kullesed on taimtoidulised. Harilik kärnkonn Bufo bufo L. · Sigimine Kudemisperiood on lühike, kestes 6...8 päeva ajavahemikus aprilli lõpust mai keskpaigani. Aastate vältel koeb samas veekogus, kudemiseks otsib sügavama veega (25...40 cm) kõrkjatevahelise paiga. Kudu on kuni 5 m pikkune nöör, milles on 1000...7000 marjatera. · Areng Koorudes on vastne 1...1,3 mm pikkune, areng moondeni kestab 2...3 kuud. Enne moonet on kulles umbes 2 cm pikkune. Suguküpseks saab 3...4 aasta vanuselt. Vangistuses on elanud 36 aastaseks. · Koht ökosüsteemis Toob kasu limuste ja putukate hävitajana, vaenlasteks on rebased, mägrad, siilid, ja muud kahepaiksetest toituvad loomad. · Ohustatus ja kaitse Et on seotud metsaste aladega, siis mõjub arvukust vähendavalt metsade maharaiumine, samuti kudemisveekogude hävitamine.
osutub tegelikkuses ökolõksuks. Mülgaselupaik on petlik. Linnast on saanud inimeste metapopulatsiooni atraktiivne mülgas, ökolõks. Ökolõks - näiliselt sobiv, kuid tegelikkuses mingi olulise näitaja poolest ebasoodne elupaik, kuhu elama asudes liik või tema järglased tõenäoliselt hukkuvad. Näiteks putukavaesesse kesklinna parki arvukalt pesakaste paigaldades luuakse ökolõksud, kuna linnud avastavad alles poegade koorudes, et toitu ei jagu, ning pojad hukkuvad. Kordamisküsimused: Kuidas hinnata elupaiga kvaliteedi headust? Elupaiga headuse all mõeldakse keskkonna võimet pakkuda isendi või populatsiooni püsimiseks vajalikke tingimusi. Elupaiga headust saab hinnata keskkonnamahutavuse kaudu, küll vaid (lokaal)populatsiooni tasemel ja suures mastaabis. Keskkonnamahutavus tähistab püsivat arvukust tingimustes, kus populatsioon tarbib ressursse samal määral, kui need looduslikult uuenevad
Joonis 9.1 kujutab üht eksperimenti, mis ilmekalt demonstreerib mõlema vanema hoole kriitilist tähtsust kuldnokkadel. Joonise vasakpoolne osa näitab, et kui isasele kuldnokale riputati jala külge raskus, mis oluliselt vähendas tema jõudlust poegade toitmisel, suutis emane seda üksnes veidi kompenseerida. Sama juhtus siis, kui raskus riputati emase külge (joonise parempoolne osa). Isahool esinebki just pesahoidjail, altritsiaalsetel linnuliikidel, kel pojad on koorudes abitud. Paljudel pesahülgajatel ehk prekotsiaalsetel liikidel (pardid, kanalised jt) on seevastu levinud ainult emahool. Neil loomaliikidel, kellel vanemhool esineb, paistab see üldiselt alati olevat niivõrd olulise tähtsusega, et fülogeneesi jooksul on ainult üliharva toimunud eellasliigil esineva biparentaalse hoole asendumine täieliku mittehoolega järglasliigil või vastupidi. Sama ebatõenäoline on isahoole vahetu üleminek emahooleks ja vastupidi. Joonis 9.2 näitab
7. Putukad siia klassi kuulub kõige arvukamalt kahjureid. Putukate keha jaguneb peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Enamik putukaid sigib sugulisel teel, suhteliselt väike osa aga paljuneb viljastamata munadest (nt. lehetäid ja lehevaablased). Mõned liigid sünnitavad elusaid vastseid (nt. lehetäid). Vastavalt sellele, kui põhjaliku moonde peab vastne tegema, et saada valmikuks, jaotatakse putukad: a. Vaegmoondelised vastsed sarnanevad juba munast koorudes valmikuga. Korduvalt kestudes nad kasvavad. Kui vastsele ilmuvad tiivaalged, siis nimetatakse seda järku neidise- ehk nümfifaasiks. Neidise ühe või paarikordse kestumise järel ongi saanud vastsest valmik. b. Täismoone siin on vastne kõigis arengujärkudes valmikust erinev. Arengus esineb nukujärk, kus vastsest saab valmik. Siia alla kuuluvad näiteks mardikalised, kahetiivalised ja liblikad · Vagel
osutub tegelikkuses ökolõksuks. Mülgaseluapaik on petlik. Linnast on saanud inimeste metapopulatsiooni atraktiivne mülgas, ökolõks. Ökolõks näiliselt sobiv, kuid tegelikkuses mingi olulise näitaja poolest ebasoodne elupaik, kuhu elama asudes liik või tema järglased tõenäoliselt hukkuvad. Näiteks putukavaesesse kesklinna parki arvukalt pesakaste paigaldades luuakse ökolõksud, kuna linnud avastavad alles poegade koorudes, et toitu ei jagu, ning pojad hukkuvad. Kordamisküsimused: 1) Selgitada ökonisi ja elupaiga vaheline erinevus. Ökonisi puhul on tingimused vastavad kvaliteetsele elupaigale, kuid elupaiga mõiste all mõeldakse pigem minimaalseid tingimusi, milles liik elada suudab. 2) Kuidas hinnata elupaiga kvaliteedi headust? Elupaiga headuse all mõeldakse keskkonna võimet pakkuda isendi või populatsiooni püsimiseks vajalikke tingimusi
Meelispaikades pesitsevad nad suurte kolooniatena koos. Koos ehitavad emas- ja isaslind suure pesa. Selle kõrgus on kuni meeter. Pesa asukohaks valitakse võimalusel puuoks, aga kui seda pole, siis tuleb leppida lamandunud roostikuga, kaljunukkidega või isegi tasase maapinnaga. Koos toimub ka hilisem munade haudumine. Munad on tihti paksu vanemate väljaheidete kihiga kaetud. Tavaliselt on kormoranil viis poega, kes on algul täiesti abitud. Koorudes paljad ja pimedad pojad hülgavad seitsme nädala pärast pesa ning veel veidi rohkem kui kuu möödudes on valmis iseseisvat elu alustama. LÄÄNEMERE IMETAJAD 1. RANDALHÜLJES (Phoca vitulina) 1,6 -1,8 m pikkune ja võrdlemisi jässaka kehaga. Karv seljal kollakashall väikeste tumedate laikudega, kõhupoolel märgatavalt heledam. Täiskasvanud loomad kaaluvad kuni 80 kg, harva kuni 115 kg. Ei talu jääd, elab Läänemere jäävabas lõunaosas. Eestisse sattunud
teistel aga jäävad veel mõneks ajaks pessa. Meil pesitseb enamik linde ühe korra aastas, on aga ka liike, kes soodsate ilmastikutingimuste korral võivad suve jooksul üles kasvatada kuni kolm pesakonda. 43 Pesahoidjad Pesahülgajad Pojad on koorudes pimedad, paljad ja abitud Poegadel kohe pärast koorumist silmad lahti ning tihe soe udusulestik seljas Pojad jäävad pessa nädalateks ning sõltuvad Mõni tund pärast koorumist jooksevad nad täielikult oma vanematest. Pojad lahkuvad ringi ning paari päeva pärast otsivad juba pesast tavaliselt pärast lennuvõimestumist toitu. Pesitsevad tavaliselt puude või põõsaste Pesahülgajad on peamiselt need, kes
juhul teadlase enda. Paljud loomad kasutavad aga veelgi lihtsamat mehhanismi, käitudes järgmise reegli kohaselt: kohtle igaüht oma kodus nagu sugulast. Näiteks suhtuvad laululinnud kõigisse linnupoegadesse, kes nende pesas on, kui oma järglastesse. Enamikul loomadel töötab see mehhanism ilmselt piisavalt kindlalt, kui noorloomade hajumine on väike ja sugulased jäävad elama lähestikku. Samas võib see mõningail juhtudel saada ka saatuslikuks. Näiteks kägu, kelle poeg koorudes viskab välja kõik peremeeslinnu munad või pojad, kuid keda peremeeslind sellest hoolimata toidab kui oma järglast, on mõnede teadlaste arvates õppinud kuritarvitama just sellist lihtsat reeglit, mida nende peremeesliigid järgivad. Oma sugulasi saab tundma õppida ka iseenda järgi. On näiteks andmeid, et selgroogsete immuunsüsteemi rakud õpivad tundma iseenda keharakke. Niisuguses meetodis peitub jällegi
..8 korda. c. Munade kõrge toiteväärtus munad sisaldavad inimtoiduks kõiki vajalikke toitaineid ja vitamiine kergesti omastataval kujul. d. Hea söödaväärindus ühe kg munamassi tootmiseks kulub kanal suhteliselt vähe sööta (tasakaalustatud söötmise korral 2,4...2,6 kg täisratsioonilist kuivsööta, tagasihoidlikuma söötmise korral 3,2...3,5 kg) e. Kiire kasv tibu kaalub koorudes 30...40 g, kahe ja poole kuu vanuselt juba 1500...1600 g. Tibude kehamass suureneb 80 päevaga ligi 40...50 korda. f. Ökonoomsus linnuliha tootmine on ökonoomne. Ühegi teise loomaliigiga ei ole võimalik nii kiiresti ja nii väikese söödakuluga liha toota. 51 KALAKASVATUSE ERIALA g. Linnuliha kõrge toiteväärtus linnuliha on valgurikas ja maitsev, sisaldab suht vähe rasve,
annaabi.ee 
